Tartu Lennukolledži põhimäärus
Vastu võetud 06.11.2003 nr 276
RT I 2003, 71, 475
jõustumine 17.11.2003
Muudetud
järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas,
jõustumise aeg):
23.08.2004 nr 276 (RT
I 2004, 63, 446) 1.09.2004
Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT I 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387) § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387) § 4 lõike 2 alusel.
1.
peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Õppeasutuse haldusala ja liik
(1) Tartu Lennukolledž (edaspidi kolledž) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.
(2) Kolledž on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.
§2. Kolledži tegevuse eesmärk
Tartu Lennukolledži tegevuse eesmärk on Eestis vajatava kõrge kvalifikatsiooniga lennunduspersonali koolitamine, lennundusalaste rakendusuuringute läbiviimine ning rahvusvahelise koostöö ja arendustegevuse korraldamine kooskõlas rahvusvaheliste lennundusnõuetega.
§3. Kolledži asukoht
(1) Kolledž asub Tartus. Kolledži struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis.
(2) Kolledži postiaadress on Kreutzwaldi 58a, 51014 Tartu.
§4. Pitsat, arveldusarve, eelarve
Kolledžil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, arveldusarve ja oma eelarve.
§5. Kolledži tegevusvaldkond ja õppekava tüüp
Kolledži
tegevusvaldkonnad on:
1) lennundusalase kõrghariduse omandamise
võimaldamine rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud
magistriõppe õppekavade alusel;
2) rakendusuuringute
läbiviimine ja arendustegevus;
3) täienduskoolituse
korraldamine;
4) rahvusvahelise koostöö arendamine.
§6. Kolledži ülesanded
Kolledž:
1)
loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, lennundusalaste
rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks
enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning
üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
2) hangib
õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks
vajalikku vara ning muid vahendeid;
3) arendab koostööd Eesti ja
välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
4)
korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi oma
tegevusvaldkondades;
5) tegeleb lennundusalase nõustamisega;
6)
korraldab lennundusalaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite
koostamist ning nende väljaandmist;
7) teeb koostööd
lennundusasutuste ning teiste isikute ja asutustega lennundushariduse
arendamiseks ja lennuohutuse tagamiseks;
8) koordineerib
lennundusterminoloogia väljatöötamist ja lennundusajaloo materjalide
kogumist;
9) osutab põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras
põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid.
2.
peatükk
REKTOR
§7. Rektori pädevus
Kolledžit juhib rektor. Rektor vastutab kolledži üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
§8. Rektori ülesanded
Rektor:
1)
teostab oma pädevuse piires kolledžis kõrgeimat haldus- ja
distsiplinaarvõimu;
2) esindab kolledžit «Rakenduskõrgkooli
seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3)
võib volitada prorektoreid või teisi kolledži töötajaid tegema
kolledži nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4)
kinnitab käskkirjaga kolledži sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
5)
kinnitab käskkirjaga kolledži struktuuriüksuste põhimäärused;
6)
hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;
7)
tagab kolledži eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8)
kinnitab kolledži eelarve ning tagab selle täitmise;
9)
käsutab kolledži eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning
teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
10) on
aruandekohustuslik kolledži nõukogu (edaspidi nõukogu
) ning haridus- ja teadusministri ees ja lennundustegevuses Lennuameti
ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja
Teadusministeeriumile esitamise eest;
11) esitab haridus- ja
teadusministrile kinnitamiseks kolledži õppekavad, olles need
eelnevalt kooskõlastanud Lennuametiga tema pädevusse kuuluvas osas;
12)
teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu
kohta;
13) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
14)
kuulutab välja avaliku konkursi vabadele õppejõu ja teadustöötaja
ametikohtadele;
15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kolledži
töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
16)
juhatab nõukogu tegevust;
17) tagab nõukogu otsuste täitmise;
18)
otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
19) täidab teisi
«Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest
tulenevaid ülesandeid, mida ei ole antud kellegi teise pädevusse.
§9. Rektori õigusaktid
Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.
§10. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine
(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.
(2) Rektori ametikohale valitud kolledži töötaja tööleping peatatakse tema rektoriks oleku ajaks ning rektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.
§11. Rektorile umbusalduse avaldamine
(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor süüliselt rikub seadust või põhimäärust.
(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.
(3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.
(4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks.
§12. Rektoraat
(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.
(2) Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.
(3) Kolledži prorektorid ja struktuuriüksuste juhid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi. Prorektorid asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele.
(4) Prorektori ametikohale nimetatud kolledži töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel.
3.
peatükk
NÕUKOGU
§13. Nõukogu pädevus
Kolledži kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.
§14. Nõukogu koosseis
(1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, struktuuriüksuste juhid, õppejõudude esindajad ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.
(2) Nõukogu esimees on rektor.
§15. Nõukogu ülesanded
Nõukogu:
1)
teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja
täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu kolledži arengukava
ja esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3)
otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kolledži
kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
4) otsustab
kolledži liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
5)
võib avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab
õppekorralduse eeskirja;
7) kinnitab õppejõudude
kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja
erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8)
valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
9)
võib nimetada kolledžis vähemalt 10 aastat professorina töötanud
pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks;
10) võib
teha rektorile ettepaneku sõlmida kolledžis ametis olevate vähemalt 11
aastat professorina töötanud isikutega tööleping määramata ajaks;
11)
võib kehtestada magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena
«Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude
tulenevalt õppesuuna eripärast;
12) kehtestab kolledžis
korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
13)
kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse
akadeemilise õiendi (diploma supplement) saamise korra;
14)
kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
15) kehtestab
akadeemilise puhkuse saamise korra;
16) kehtestab õppetoetuste
taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1.
septembriks;
17) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja
korra ning õppekulude hüvitamise määra;
18)
kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
19) otsustab
õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte struktuuriüksust;
20)
nimetab vajadusel õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult
täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale
täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
21)
võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu
alampiiri osakoormusega õppes;
22) kinnitab riigieelarve
vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
23) kinnitab eelarve
täitmise aruande;
24) kuulab ära rektori, prorektorite ja
struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded ning nõunike kogu
ettepanekud ja hinnangud kolledži, sealhulgas selle õppekavade arengut
puudutavates küsimustes;
25) kehtestab kolledži sümbolid
(lipp, logo, rektori ametiraha, teenete- ja eraldusmärgid jms),
vormiriietuse ja nende kasutamise korra;
26) võib moodustada
komisjone ja toimkondi;
27) lahendab teisi küsimusi, mis
«Rakenduskõrgkooli seaduse», põhimääruse ja teiste õigusaktidega
kuuluvad tema pädevusse.
§16. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus
(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga aasta aprillis. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kõik kolledžis töötavad õppejõud.
(3) Üliõpilasesinduse esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kolledžisse immatrikuleeritud üliõpilased.
(4) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab valimise ja hääletamise korra.
(5) Nõukogu liikme kolledžist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.
§17. Nõukogu töökord
(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.
(2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
(3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.
(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.
(5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord.
(6) Nõukogu võtab otsuseid vastu oma pädevuse piires. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 15 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
(7) Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.
(8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik.
(9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.
4.
peatükk
STRUKTUUR
§18. Struktuur
(1) Kolledži struktuuri moodustab õppe- ja arendusstruktuur ning seda toetavad teised struktuuriüksused.
(2) Kolledži õppe- ja arendusstruktuuri üksused ning teised struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.
(3) Struktuuriüksuse eesmärk on täita kolledži ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes nõukoguga kooskõlastatud ja rektori kinnitatud põhimääruse ning sisekorraeeskirjade alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.
(4) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor. Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori, nõukogu ja teiste struktuuriüksuse põhimääruses sätestatud isikute ees.
§19. Õppe- ja arendusstruktuur
Kolledži õppe- ja arendusstruktuuri moodustavad osakonnad, õppetoolid, keskused ja rahvusvahelise lennunduskoolituse struktuuriüksus.
§20. Osakond
(1) Osakond on õppe- ja arendusstruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste õppesuundade õppe-, teadus- ja arendustööd.
(2) Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes valitakse kolledži korraliste professorite, dotsentide või teiste magistrikraadi või vastavat kvalifikatsiooni omavate õppejõudude hulgast konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemuse kinnitab kolledži nõukogu. Osakonnajuhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.
(3) Kui osakonnajuhataja ametikohta pole võimalik täita osakonnajuhataja ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui osakonnajuhataja tööleping on peatatud, võib rektor kuni kolmeks aastaks kinnitada osakonnale hoidja.
(4) Osakonna tegevuse alused ja korra sätestab osakonna põhimäärus.
§21. Õppetool
(1) Õppetool on osakonna allüksus, mis tagab õppesuuna järgimise ja arendamise ning ühendab teadus- ja arendustööga tegelevaid õppejõudusid ning teisi õppetooli tegevuse valdkonda kuuluvaid töötajaid.
(2) Õppetooli juhataja on korraline professor, kelle valib nõukogu konkursi korras viieks aastaks. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.
(3) Kui õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui korralise professori tööleping on peatatud, võib rektor osakonnajuhataja esildise alusel kolmeks kuni viieks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. Õppetooli hoidja põhiülesanne on õppetooli arendamine osakonna nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni korralise professori ametisse astumiseni.
(4) Õppetool tegutseb osakonna põhimääruse alusel.
§22. Rahvusvahelise lennunduskoolituse struktuuriüksus
(1) Rahvusvahelise lennunduskoolituse struktuuriüksus tegutseb rahvusvaheliste lennundusalaste lepingute, Lennuameti poolt rahvusvahelistele nõuetele vastavaks tunnistatud koolituskäsiraamatu, käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.
(2) Rahvusvahelise lennunduskoolituse struktuuriüksust juhib vahetult rektorile alluv lennunduseriala koolitusjuht, kellele on antud vastavas valdkonnas nõutav rahvusvaheline lennundustunnistus.
(3) Rahvusvahelise lennunduskoolituse struktuuriüksusel on ühiskondlikel alustel tegutsev erialanõukogu, kes tegutseb rahvusvahelise lennunduskoolituse struktuuriüksuse põhimääruse alusel ning nõustab kolledži nõukogu rahvusvaheliste lennundusalaste koolitusnõuete rakendamisel ja õppejõudude kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel.
(4) Rahvusvahelise lennunduskoolituse struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab rektor.
5.
peatükk
ÕPPEKORRALDUS
§23. Õppekava
Kolledžis toimub õppetöö Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2002, 70, 426; 105, 626; 2003, 61, 403) ja rahvusvahelistele lennundusalastele lepingutele vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille vajadusel kooskõlastab Lennuamet, kiidab heaks nõukogu ning kinnitab haridus- ja teadusminister.
§24. Üliõpilaste kolledžisse vastuvõtmine ja kolledžist väljaarvamine
Üliõpilased võetakse kolledžisse vastu ja arvatakse kolledžist välja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
§25. Õppekorralduse alused
(1) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.
(2) Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja õppevaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil ning jaguneb kaheks semestriks.
(3) Kolledžil on õigus viia läbi õpet õppekorralduseeskirjas nimetatud õppevormides, mis aitavad kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.
(4) Kolledži õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas isikute õppimine eksternina, sätestatakse õppekorralduseeskirjas.
(5) Üliõpilaste teadmisi hinnatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punkti 18 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Lennunduse erialaainetes hinnatakse üliõpilaste teadmisi Eestis ratifitseeritud rahvusvahelistest lennundusalastest lepingutest tulenevate koolitusnõuete kohaselt.
(6) Õppekava täitmisel võib kolledž rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes kuni 50 % ulatuses arvestada isiku eelmisi õpitulemusi ja erialast töökogemust. Üliõpilase poolt kolledžis eelnevalt saadud õpitulemusi võib kolledž arvestada enam kui 50 % ulatuses nõukogu kehtestatud korras ja ulatuses.
(7) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.
(8) Kui Eestis ratifitseeritud rahvusvahelised lennundusalased lepingud sisaldavad üliõpilaste edasijõudmise, hindamise, õppejõudude kvalifikatsiooni, koolituse tähtaegade, õppekoormuse või teiste lennundustegevuses esitatud koolitusnõuete kohta Eesti õigusaktidest erinevaid sätteid, kohaldatakse rahvusvahelistest lennundusalastest lepingutest tulenevaid koolitusnõudeid.
§26. Kolledži lõpetamine ja lõpudokumendid
(1) Kui on sooritatud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogutud nõutavad ainepunktid ja kaitstud lõputöö või sooritatud lõpueksamid, antakse lõpetajale diplom õppekava täitmise kohta koos akadeemilise õiendiga.
(2) Kolledži lõpetanud isikule väljastab kolledž tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).
(3) Kolledži väljaantud lõpudokumendid kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõikele 4 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
[RT I 2004, 63, 446 – jõust. 1.09.2004]
6.
peatükk
LIIKMESKOND
§27. Liikmeskond
Kolledži liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased.
§28. Kolledži töötajad
(1) Kolledži töötajad on kolledžis töölepingu või käsunduslepingu alusel töötavad isikud, sealhulgas kolledži õppejõud ja teadustöötajad.
(2) Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetuse.
§29. Õppejõud
(1) Kolledži õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel.
(2) Kolledži rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduses» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387) ja «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu.
(3) Korraliste õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõikele 5 haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.
(4) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor kolledži õppeprorektori ja struktuuriüksuse juhi ettepanekul igaks õppeaastaks.
§30. Teadustöötajad
(1) Kolledži teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611) kehtestatud nõudeid.
(2) Teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor õppeprorektori ja struktuuriüksuse juhi ettepanekul igaks õppeaastaks.
§31. Töötaja õigused ja kohustused
(1)
Kolledži töötajal on:
1) õigus saada oma erialaseks
tööks vajalikku täienduskoolitust;
2) õigus kasutada
õppe-, teadus- ja arendustegevuseks tasuta kolledži raamatukogu,
seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3)
kohustus kasutada kolledži kasutuses olevat riigivara
heaperemehelikult;
4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist
kvalifikatsiooni;
5) õigused ja kohustused, mis tulenevad
töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kolledži sisekorraeeskirjast
ja töötaja ametijuhendist.
(2) Kolledži korralisel õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk.
(3) Külalisõppejõul ja külalisteaduril on kolledži teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.
§32. Üliõpilased
Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kolledži rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.
§33. Üliõpilase õigused ja kohustused
Üliõpilasel
on:
1) õigus saada kolledžilt õppekorraldusalast informatsiooni;
2)
õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest
õppekavadest;
3) õigus kuulata kolledžis õppekavaväliseid
loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
4)
õigus tasuta kasutada õppetegevuseks kolledži auditooriume,
laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja
muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
5) õigus valida oma
esindajaid ja olla valitud kolledži üliõpilasesindusse;
6)
õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis
õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
7)
õigus vastavalt kolledži õppekorralduse eeskirjale nõuda motiveeritud
taotluse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist
eksamikomisjonile;
8) õigus esitada rektorile õppekorralduse
parendamise ettepanekuid;
9) õigus saada igal õppeaastal vähemalt
kaheksa nädalat puhkust;
10) õigus saada üks kord
rakenduskõrgharidusõppes ja üks kord magistriõppes akadeemilist
puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni
kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse
hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
11) õigus saada
üliõpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1
punktile 9 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
12)
õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu
seadusega» (RT I 2003, 58, 387) kehtestatud tingimustel ja korras;
13)
õigus õppekava sulgemisel või kolledži tegevuse lõpetamisel jätkata
õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
14)
kohustus kasutada kolledži kasutusse antud riigivara heaperemehelikult
ja järgida kolledži õppekorralduse ja sisekorraeeskirju;
15)
teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.
7.
peatükk
ÜLIÕPILASESINDUS
§34. Üliõpilasesindus
Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond oma põhikirja alusel üliõpilasesinduse.
§35. Üliõpilasesinduse valimine
(1) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga kolledžisse immatrikuleeritud üliõpilane.
(2) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppesuuna proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
(3) Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu jooksul. Üliõpilasesindus valitakse järgmiseks õppeaastaks. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vabad valimised.
(4) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse moodustatud valimistoimkond. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.
(5) Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu. Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemuse kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul hääletamise päevast arvates.
§36. Üliõpilaskonna põhikiri
(1) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu kolledžis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.
(2) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu kohalolijate kahe kolmandiku häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.
(3) Vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse.
(4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele.
(5) Kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, üliõpilaskonna põhikirja muutmise korral aga loobub vastavast muudatusettepanekust.
(6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 1–5 sätestatud korras.
8.
peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE
§37. Vara
Kolledž valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kolledži kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) sätestatud korras.
§38. Finantseerimine
(1) Kolledžit finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.
(2) Kolledži teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras.
(3) Kolledžil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid lennundusalases taseme- ja tööalases koolituses, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamises, erialaste tellimuste täitmisel ning üliõpilastele ühiselamuteenuste osutamisel. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.
9.
peatükk
ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE
§39. Aruandlus
Kolledž peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.
§40. Kontroll
Kolledži majandustegevust ning kolledžile eraldatud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.
§41. Järelevalve
Kolledži tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seadusega sätestatud korras. Lennundustegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Lennuamet.
10.
peatükk
RAKENDUSSÄTE
§42. Kolledži õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine
Kolledži rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse 120 päeva jooksul põhimääruse jõustumise päevast arvates.
Facebook
Twitter