Teksti suurus:

Tartu Kõrgema Kunstikooli põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:01.06.2008
Avaldamismärge:

Tartu Kõrgema Kunstikooli põhimäärus

Vastu võetud 15.01.2004 nr 10
RT I 2004, 4, 21
jõustumine 26.01.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
23.08.2004 nr 276 (RT I 2004, 63, 446) 1.09.2004

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387) § 5 lõike 2 punkti 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387) § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Õppeasutuse liik ja haldusala

(1) Tartu Kõrgem Kunstikool (edaspidi kunstikool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.

(2) Kunstikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§2. Asukoht

(1) Kunstikool asub Tartus. Kunstikooli struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis.

(2) Kunstikooli postiaadress on Tähe 38b, 50103 Tartu.

§3. Pitsat ja eelarve

Kunstikoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve.

§4. Tegevuse eesmärk

Kunstikooli tegevuse eesmärk on rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkoolina kvaliteetse kunstialase kõrghariduse pakkumine, õppe- ja loometöö juhendamine ja koordineerimine ning rakendusuuringute läbiviimine.

§5. Tegevusvaldkond ja õppekava tüüp

Kunstikooli tegevusvaldkonnad on:
1) kunstialase kõrghariduse omandamise võimaldamine rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel;
2) rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus kunsti valdkonnas;
3) kunstialase täienduskoolituse korraldamine.

§6. Ülesanded

Kunstikool:
1) loob kunstikooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
2) hangib õppetööks, rakendusuuringuteks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
3) arendab koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
4) korraldab näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi kunsti valdkonnas;
5) tegeleb nõustamisega kunsti valdkonnas;
6) koostab ja annab välja õpikuid ja õppemetoodilisi vahendeid ning teaduslikke uurimistöid, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks;
7) juhendab kunstialaste taseme-, tööalase ja vabaharidusliku koolituse õppekavade koostamist;
8) osutab põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid.

2. peatükk
REKTOR

§7. Rektori pädevus

Kunstikooli juhib rektor. Rektor vastutab kunstikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§8. Rektori ülesanded

Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kunstikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab kunstikooli «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektoreid või teisi kunstikooli töötajaid tegema kunstikooli nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga kunstikooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
5) kinnitab käskkirjaga kunstikooli struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
7) tagab kunstikooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
8) kinnitab kunstikooli eelarve ning tagab selle täitmise;
9) käsutab kunstikooli eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik kunstikooli nõukogu (edaspidi nõukogu ) ning haridus- ja teadusministri ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise eest;
11) esitab haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks kunstikooli õppekavad;
12) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
13) kuulutab välja avaliku konkursi vabadele õppejõu ja teadustöötaja ametikohtadele;
14) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kunstikooli töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
15) juhatab nõukogu tegevust;
16) tagab nõukogu otsuste täitmise;
17) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
19) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mida ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§9. Rektori õigusaktid

Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§10. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

(2) Rektori ametikohale valitud kunstikooli töötaja tööleping peatatakse tema rektoriks oleku ajaks ning rektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale. Rektoril on õigus rektori töökohustustest vabanemisel taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks, välja arvatud juhul, kui rektorile on §-s 11 kehtestatud tingimustel ja korras avaldatud umbusaldust.

§11. Rektorile umbusalduse avaldamine

(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor süüliselt rikub seadust või põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada kunstikooli ülesannete täitmist.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt ühe kolmandiku nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

(3) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks.

§12. Rektoraat

(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

(2) Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.

(3) Kunstikooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi. Rektorit asendavad vastavalt temalt saadud volitustele prorektorid või teised rektori määratud isikud.

(4) Prorektori ametikohale nimetatud kunstikooli töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel.

3. peatükk
NÕUKOGU

§13. Nõukogu

Kunstikooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§14. Nõukogu koosseis

(1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, erialaosakondade juhatajad, kolm õppejõudude esindajat ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

(2) Nõukogu esimees on rektor.

§15. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu kunstikooli arengukava ja esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kunstikooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab õppekorralduse eeskirjad, sealhulgas õppepraktika läbiviimise põhimõtted;
7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) võib kehtestada magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
9) kinnitab kunstikoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
10) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi ( diploma supplement) saamise korra;
11) võib nimetada kunstikoolis vähemalt 10 aastat professorina töötanud pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks ja kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
12) võib teha rektorile ettepaneku sõlmida kunstikoolis ametis olevate vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega tööleping määramata ajaks;
13) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
14) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
15) kinnitab eelarve täitmise aruande;
16) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui üht osakonda;
17) kuulab ära rektori, prorektorite, osakonnajuhatajate ja teiste struktuuriüksuste juhtide vähemalt üks kord aastas esitatavad tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kunstikooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
18) otsustab kunstikooli liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
19) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
20) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
21) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra;
22) nimetab vajadusel õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
23) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
24) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
25) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse», põhimääruse ja teiste õigusaktide kohaselt kuuluvad tema pädevusse.

§16. Nõukogu moodustamine ja volituste kestus

(1) Rektor korraldab nõukogu valitavate liikmete valimised iga teise aasta kevadsemestri lõpus. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist ülejärgmise aasta 31. augustini.

(2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kunstikoolis vähemalt 50-protsendilise koormusega töötav korraline õppejõud. Nõukogusse õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kunstikoolis töölepingu alusel töötavatel õppejõududel.

(3) Üliõpilasesinduse esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kunstikooli immatrikuleeritud üliõpilased.

(4) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab valimise ja hääletamise korra.

(5) Nõukogu liikme kunstikoolist eemalviibimisel kauem kui kolm kuud, tema töölepingu peatumisel või lõppemisel või tema isikliku avalduse alusel nõukogu liikme kohalt taandamiseks, asendab nõukogu liiget tema ametikohajärgne asetäitja või nõukogu valitavate liikmete puhul asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.

§17. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.

(2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(3) Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

(5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 15 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(6) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta rektor otsusele alla ja esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab rektor nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

(7) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord.

(8) Nõukogu istungeid protokollib rektori määratud isik.

(9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

4. peatükk
STRUKTUUR

§18. Struktuur

(1) Kunstikooli struktuur jaguneb õppe- ja teadusstruktuuriks ning haldus- ja tugistruktuuriks.

(2) Struktuuriüksuste eesmärk on täita kunstikooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning sisekorraeeskirja alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

(3) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

(4) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.

§19. Õppe- ja teadusstruktuur

(1) Kunstikooli õppe- ja teadusstruktuuri moodustavad erialaosakonnad ja üldainete osakond.

(2) Kunstikooli õppe- ja teadusstruktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

§20. Erialaosakond

(1) Erialaosakond on kunstikooli õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste õppekavade õppe-, arendus- ja teadustööd.

(2) Erialaosakonda võivad kuuluda ka erialast lähtuvad õppetoolid, ateljeed, töökojad, stuudiod, laboratooriumid ja keskused.

(3) Erialaosakonna tööd juhib vastava õppekava professori või dotsendi ametikohale valitud õppejõud, kelle nõukogu on valinud juhatajaks avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemuse kinnitab nõukogu. Juhataja nimetab valimistulemuste põhjal ametisse rektor.

(4) Kui erialaosakonna juhataja ametikohta pole võimalik täita juhataja ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui juhataja tööleping on peatatud, võib rektor nõukogu esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada osakonnale hoidja.

(5) Erialaosakonna tegevuse alused ja korra sätestab osakonna põhimäärus, mille võtab vastu osakonna üldkoosolek ja kinnitab rektor.

§21. Haldus- ja tugistruktuur

Kunstikooli haldus- ja tugistruktuuri moodustavad osakonnad ja teised õppe- ja teadusstruktuuri toetavad üksused, kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel ja neile antud õiguste piires.

5. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§22. Õppekava

Kunstikoolis toimub õppetöö Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2002, 70, 426; 105, 626; 2003, 61, 403) vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ning kinnitab haridus- ja teadusminister.

§23. Üliõpilaste kunstikooli vastuvõtmine ja kunstikoolist väljaarvamine

Üliõpilased võetakse kunstikooli vastu ja arvatakse kunstikoolist välja vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõikele 2 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§24. Õppekorralduse alused

(1) Kunstikooli õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas isikute õppimine eksternina, sätestatakse nõukogu kehtestatud õppekorralduseeskirjas.

(2) Kunstikoolil on õigus viia läbi õpet õppekorralduseeskirjas nimetatud õppevormides, mis aitavad kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.

(3) Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning õppevaheaegadest. Õppeaasta jaguneb kaheks semestriks.

(4) Õppekavas määratud õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.

(5) Üliõpilaste teadmisi hinnatakse vastavalt «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punktile 18 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(6) Õppekava täitmisel võib kunstikool rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes kuni 50% ulatuses arvestada isiku eelmisi õpitulemusi ja erialast töökogemust. Üliõpilase poolt kunstikoolis eelnevalt saadud õpitulemusi võib kunstikool arvestada enam kui 50% ulatuses nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.

(7) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.

§25. Kunstikooli lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui on sooritatud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogutud nõutavad ainepunktid ja kaitstud lõputöö, antakse lõpetajale õppekava täitmise kohta diplom koos akadeemilise õiendiga ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

(2) Enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutel on õigus saada ingliskeelne akadeemiline õiend kunstikooli nõukogu kehtestatud korras.

(3) Andmed kunstikooli väljaantud lõpudokumentide kohta kantakse riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõikele 4 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

[RT I 2004, 63, 446 – jõust. 1.09.2004]

6. peatükk
LIIKMESKOND

§26. Liikmeskond

Kunstikooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased.

§27. Töötajad

(1) Kunstikooli töötajad on kunstikoolis töölepingu või käsunduslepingu alusel töötavad isikud, sealhulgas kunstikooli õppejõud ja teadustöötajad.

(2) Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetuse.

§28. Õppejõud

(1) Kunstikooli rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduses» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387) ja «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu.

(2) Kunstikooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel.

(3) Korraliste õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõikele 5 haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Erakorralise õppejõu ametikohale kohaldatakse korralise õppejõu ametikohale kehtestatud nõudeid.

(4) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor erialaosakonna juhataja ettepanekul igaks õppeaastaks.

§29. Teadustöötajad

(1) Kunstikooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611; 2003, 75, 495; 88, 594) kehtestatud nõudeid.

(2) Teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor.

§30. Teised töötajad

Kunstikooli teiste töötajate koosseisu kinnitab rektor ja nende töösuhteid reguleeritakse vastavalt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele.

§31. Töötajate õigused ja kohustused

(1) Kunstikooli töötajal on:
1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
2) õigus kasutada õppe-, teadus- ja arendustegevuseks tasuta kunstikooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada kunstikooli kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni;
5) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kunstikooli sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist.

(2) Kunstikooli õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras saada viie aasta jooksul kokku kuni 20 tööülesannetest vaba nädalat loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk.

§32. Üliõpilased

Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kunstikooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

§33. Üliõpilase õigused ja kohustused

Üliõpilasel on:
1) õigus saada kunstikoolilt õppekorraldusalast informatsiooni;
2) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest;
3) õigus kuulata kunstikoolis õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
4) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks kunstikooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
5) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
6) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
7) vastavalt kunstikooli õppekorralduse eeskirjale õigus motiveeritud avalduse alusel nõuda eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
8) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kunstikooli üliõpilasesindusse;
9) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
10) õigus saada üliõpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punktile 9 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
11) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» (RT I 2003, 58, 387; 78, 526) kehtestatud tingimustel ja korras;
12) õigus saada üks kord nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
13) õigus õppekava sulgemisel või kunstikooli tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
14) kohustus kasutada kunstikooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja järgida kunstikooli õppekorraldus- ja sisekorraeeskirju;
15) teised «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest, sisekorraeeskirjast ja teistest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

7. peatükk
ÜLIÕPILASKOND JA ÜLIÕPILASESINDUS

§34. Üliõpilaskond

(1) Kunstikooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna.

(2) Üliõpilaskond otsustab ja korraldab kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega iseseisvalt üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

(3) Üliõpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) valida oma esindajaid kunstikooli nõukogusse;
4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

§35. Üliõpilaskonna põhikiri

(1) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus muu hulgas sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(2) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu kunstikoolis vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(3) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu kahe kolmandiku kohalolijate häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(4) Vastu võetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades lõikes 3 nimetatud korra kohaselt vormistatud hääletustulemuse.

(5) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele.

(6) Kui üliõpilaskond ei võtnud vastu või nõukogu ei kinnitanud üliõpilaskonna põhikirja, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna põhikirja uue eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, üliõpilaskonna põhikirja muutmise korral aga loobub vastavast muudatusettepanekust.

(7) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–6 sätestatud korras.

§36. Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes kunstikooliga ning Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

§37. Üliõpilasesinduse valimine

(1) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga kunstikooli immatrikuleeritud üliõpilane.

(2) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel kõigi erialaosakondade esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

(3) Üliõpilasesinduse valimine toimub iga kevadsemestri lõpus. Üliõpilasesinduse volitused algavad pärast valimistulemuste kinnitamist ja väljakuulutamist ning kehtivad uue üliõpilasesinduse ametisse astumiseni. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vabad ning takistusteta valimised.

(4) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse moodustatud valimistoimkond. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

8. peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE

§38. Vara

Kunstikool valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kunstikooli kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega»  (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) sätestatud korras.

§39. Finantseerimine

(1) Kunstikooli finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud ja muudest vahenditest.

(2) Kunstikooli teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras.

(3) Kunstikoolil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele kunstialases täiendus- ja tasemeõppes, sh eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, kunstialases nõustamises ja kirjastamises, tellimustööde täitmisel ning üliõpilastele ühiselamuteenuste osutamisel. Teenuste tasu määramise alused kehtestab nõukogu.

(4) Lõikes 3 nimetatud teenuste ja lepinguliste tööde teostamisest laekunud vahendid moodustavad kunstikooli eelarve ja finantseerimise lahutamatu osa.

9. peatükk
ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

§40. Aruandlus

Kunstikool peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§41. Kontroll

Kunstikooli majandustegevust ning kunstikooli kasutuses oleva riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§42. Järelevalve

Kunstikooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seadusega sätestatud korras.

10. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§43. Kunstikooli õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

Kunstikooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse 120 päeva jooksul põhimääruse jõustumise päevast arvates.

§44. [käesolevast tekstist välja jäetud]

 

/otsingu_soovitused.json