Teksti suurus:

Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:

Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus

Vastu võetud 19.04.2004 nr 90
RTL 2004, 47, 800
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.08.2004RTL 2004, 115, 179203.09.2004

Määrus kehtestatakse «Mereteenistuse seaduse» (RT I 2001, 21, 114; 2002, 1, 1; 2003, 88, 594; 2004, 24, 164; 53, 372) § 25 lõike 2 alusel.
[RTL 2004, 115, 1792 - jõust. 03.09.2004]

1. peatükk AMETIRIIETUSE KIRJELDUS 

§ 1. Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse mere- ja siseveelaeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus.

§ 2. Ametiriietuse liigid ja esemed

 (1) Mere- ja siseveelaeva juhtkonna liikme ametiriietuse liigid on:
 1) meeste paraadülikond;
 2) meeste igapäeva-vormiriietus;
 3) troopikavorm;
 4) naiste kostüüm.

 (2) Mere- ja siseveelaeva juhtkonna liikme ametiriietuse esemed on:
 1) päevasärk;
 2) naiste pluus;
 3) mantel;
 4) jope;
 5) kampsun;
 6) vormimüts;
 7) meeste talvemüts;
 8) kootud müts;
 9) kingad;
 10) sokid;
 11) lips;
 12) sall;
 13) kindad.

§ 3. Meeste paraadülikond

 (1) Meeste sügistalve-paraadülikond on mustast villasest riidest.

 (2) Meeste suve-paraadülikond on valgest kergest riidest.

 (3) Ülikonna pintsak on kaherealine ja kaheksa suure vorminööbiga. Pintsakul on ees kaks sissetöödeldud klapptaskut ja rinnal liisttasku. Pintsak on ilma lõhikuta või lõhikuga taga keskel. Sügistalve-paraadülikonna pintsaku varruka välisküljel on kaks väikest vorminööpi ja eraldusmärgid. Suve-paraadülikonna pintsakul on pealeõmmeldud mustad eraldusmärkidega pagunid.

 (4) Ülikonna püksid on käänisteta sirgelõikelised viigipüksid. Suve-paraadülikonna valge pintsakuga võib kanda ka musti pükse.

 (5) Paraadülikonna juurde kantakse valget päevasärki ja musta lipsu.

§ 4. Meeste igapäeva-vormiriietus

 (1) Sügistalvefrentš on tumesinisest villasest riidest.

 (2) Suvefrentš on khakivärvi villasest või puuvillasest riidest.

 (3) Frentš on üherealine ja nelja suure vorminööbiga. Frentši varrukal on kaks väikest vorminööpi. Taga keskel on lõhik. Kõik õmblused on tepitud. Frentšil on pealeõmmeldud mustad eraldusmärkidega pagunid.

 (4) Sügistalvefrentši juurde kantakse valget või helesinist päevasärki ja musta lipsu ning musti käänisteta viigipükse.

 (5) Suvefrentši juurde kantakse valget päevasärki, musta lipsu ja khakivärvi käänisteta viigipükse.

 (6) Meeste suvise igapäeva-vormiriietusena võib kanda valgest või khakivärvi puuvillasest riidest päevasärki ja khakivärvi õhemast villasest või puuvillasest riidest viigipükse. Valge päevasärk võib olla nii pikkade kui ka lühikeste varrukatega. Khakivärvi päevasärk on lühikeste varrukatega. Särgil kantakse ametialaseid eraldusmärke. Päevasärgi juurde kantakse musta lipsu. Lühikeste varrukatega särki võib kanda ka ilma lipsuta, kraenööp lahti. Valge päevasärgi ja musta lipsu juurde võib kanda musti käänisteta viigipükse.

§ 5. Troopikavorm

 (1) Troopikavormi särk on valgest või khakivärvi õhemast puuvillasest riidest.

 (2) Lühikesed püksid on valgest või khakivärvi õhemast puuvillasest riidest.

 (3) Särk on lühikeste varrukatega. Särgil on reväärkrae ja õlakud. Esihõlmadel on klapiga suletavad, keskelt vastandvoldiga, pealeõmmeldud rinnataskud. Seljal on passe ja pehme volt. Särgil kantakse ametialaseid eraldusmärke.

 (4) Pükstel on ees kolm pehmet volti, lai värvel ja viltused taskud. Pükste käänised ja õmblused on pealt tepitud. Taga on kaks klapptaskut.

 (5) Troopikavormi juurde kantakse valgeid golfisukki.

§ 6. Naiste kostüüm

 (1) Naiste talvekostüüm on mustast villasest riidest.

 (2) Naiste suvekostüüm on khakivärvi villasest või paksemast puuvillasest riidest.

 (3) Kostüümijakk on kaherealine ning kuue suure vorminööbi ja pika reväärkraega. Rinnal on sissetöödeldud liisttasku, all klapptaskud. Jaki seljal on kaks sissevõtet, mis lõpevad vöökohal lahtiste voltide ja vorminööpidega. Talvekostüümi jakk on voodriga ning jaki varruka välisküljel kantakse ametialaseid eraldusmärke vastavalt ametikohale. Suvekostüümi jakk on voodrita ning jakil ei kanta ametialaseid eraldusmärke.

 (4) Seelik on sirgelõikeline, selja keskõmbluses tõmblukk-kinnis ja allservas lõhik. Seelik võib olla ka alt laienev või voltidega.

 (5) Seeliku asemel võib kanda sirgelõikelisi viigipükse.

§ 7. Päevasärk, naiste pluus

 (1) Päevasärk on valgest või helesinisest või khakivärvi puuvillasest riidest. Särk on sirgelõikeline, pikkade või lühikeste varrukatega. Särgil on kannaga nurkkrae ja õlakud. Esihõlmadel on klapiga suletavad, keskelt vastandvoldiga, pealeõmmeldud rinnataskud.

 (2) Naiste pluus on valgest puuvillasest riidest. Pluus on avar, meestesärgi lõikega ja pikendatud õlaga. Ees ja taga on väike passe. Selja passejoonel on kaks volti. Pluusi taskud on klapi ja vastandvoldiga. Kannaga krae nurgad on läbinööbitavad.

§ 8. Mantel

 (1) Meeste mantel on mustast impregneerriidest. Mantel on sirgelõikeline, kaherealine, vööga ja sooja voodriga. Mantli liisttaskud on sisse töödeldud. Ees rinnal on kaetud tõmblukuga raamtasku, seljaosal pikk lahtine passe. Mantlil on taga vastandvolt nööbitava lõhikuga. Nööbid ja pandlad on mustast plastmassist. Kõik õmblused on pealt kahelt realt tepitud. Talveks võib mantlil olla äranööbitav, mustast kunstkarusnahast krae.

 (2) Naiste mantel on tumesinisest või mustast impregneerriidest. Mantel on kaherealine ja sooja voodriga. Mantel on alt laienev ja vööga. Ees ja taga on pikk lahtine passe. Passel on kaetud tõmblukuga raamtasku. Mantli krael on kunstkarusnahkne pealenööbitav krae.

§ 9. Jope

 (1) Jope on tumesinisest impregneerriidest.

 (2) Jope on mahulise vatiiniga. Ees on pikk kaetud tõmblukk, mis ulatub krae lõpuni. Kahe õmblusega kapuuts on äranööbitav või tõmblukuga. Jopel on neli taskut. Põuetaskud on sisse töödeldud. All on kaks pealeõmmeldud klapptaskut, mis on ainult eesservas lõõtsaga. Ühel taskul on väike tõmblukk. Vöökohal, allääres ja kapuutsil on sisseõmmeldud pael. Kõik õmblused on pealt tepitud.

§ 10. Kampsun

 (1) Kampsun on kootud tumesinisest poolvillasest lõngast.

 (2) Kampsun on soonikkoes ja madala ümara või kolmnurkse kaelusega. Kampsunile on peale õmmeldud samavärvilisest puuvillasest või impregneerriidest rinnatasku, õlakud, õla- ja varrukatükid, mille õmblused on kahelt realt tepitud. Ümara otsaga pagun ja rinnataskuklapp kinnitatakse takjapaelaga. Varrukal on kahekordne tagasipööratud käänis.

 (3) Kampsunit kantakse valge või helesinise päevasärgi ja musta lipsuga või naiste pluusiga.

 (4) Kampsuniga kantakse musti käänisteta viigipükse. Naised võivad kampsuniga kanda käesoleva määruse § 6 lõikes 4 kirjeldatud seelikut.

§ 11. Peakatted

 (1) Vormimüts on mustast kalevist, musta lakknahkse sirmiga. Suvel kantakse mütsil valget katet. Mütsirummul on sissekootud koemustriga lai must siidpael. Mütsirummu allääres sirmi kohal on kahest ühepikkusest osast koosnev must punutud nöör. Kaptenimütsil on kulla värvi nöör. Nöör on kinnitatud rummu külge kahe väikese vorminööbiga. Mütsipõhja hoiab vormis sisseõmmeldud metallvits. Pehme mütsipõhja puhul pole metallvits vajalik. Mütsi esiküljel, mütsirummu keskkohal kantakse käesoleva määruse §-s 18 kirjeldatud mütsimärki.

 (2) Meeste talvemüts on mustast villasest riidest ovaalse põhjaga ning musta karusnahaga kaetud allakeeratava käänisega. Mütsipõhi on ääristatud kollase kitsa kandiga. Mütsil on lakknahkne sirm. Mütsi kõrgus eest sirmi juurest kuni põhjani on 100 mm, tagant umbes 75 mm. Mütsi allalastaval seespoolsel osal on riidest pael nööbiga. Mütsi esiküljel, mütsirummu keskkohal kantakse käesoleva määruse §-s 18 kirjeldatud mütsimärki. Talvemütsi võib kanda erariiete tumedavärvilise mantli või jopega.

 (3) Kootud müts on tumesinine soonikkoes sukkmüts.

§ 12. Kingad, sokid

 (1) Tumeda ametiriietuse juurde kantakse musti kingi ja tumedaid sokke.

 (2) Heleda ametiriietuse juurde kantakse heledaid kingi ja heledaid sokke.

§ 13. Lips, sall, kindad

 (1) Lips on mustast lipsusiidist, teravnurkse otsaga.

 (2) Kootud sall on valgest või mustast poolvillasest lõngast.

 (3) Kindad on mustast või tumesinisest villasest või poolvillasest lõngast kootud sõrmkindad või mustad nahkkindad.

2. peatükk ERALDUSMÄRKIDE KIRJELDUS 

1. jagu Merelaeva juhtkonna liikme ametialased eraldusmärgid 

§ 14. Eraldusmärgid

  Merelaeva juhtkonna liikme ametiriietusel kasutatavad eraldusmärgid on:
 1) eralduspaelad;
 2) pagunid;
 3) masinameeskonna embleem;
 4) mütsimärk;
 5) rinnamärk;
 6) vorminööbid.

§ 15. Eralduspaelad

 (1) Eralduspael on kulla värvi 15 mm laiune pael, mis õmmeldakse sügistalve-paraadülikonna pintsaku või naiste talvekostüümi jaki varruka välisküljele, või kulla värvi 10–12 mm laiune pael, mis õmmeldakse pagunile. Eralduspael on kolmnurkse aasaga. Mitme eralduspaela korral on ülemine eralduspael kolmnurkse aasaga. Käisel on alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest 90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm.

 (2) Eralduspaelte arv vastab ametikohale. Merelaeva juhtkonna liikme ametikohale vastav eralduspaelte arv on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
[RTL 2004, 115, 1792 - jõust. 03.09.2004]

§ 16. Pagunid

 (1) Pagunid on mustast riidest. Pagunil on merelaeva juhtkonna liikme ametikohale vastav arv eralduspaelu (lisa 1).

 (2) Frentšil ja suve-paraadülikonna pintsakul kantavate pealeõmmeldud pagunite pikkus on 130 mm ja laius 55 mm. Pagun on ääristatud musta kandiga. Paguni ülaosas on väike vorminööp.

 (3) Kampsunil ning päevasärgil ja troopikavormi särgil kantavate pagunite pikkus on 110 mm ja laius 50 mm. Pagunid on kõvendusega ja ilma kandita.

§ 17. Masinameeskonna embleem

  Masinameeskonna embleemil on kujutatud kolme labaga sõukruvi, mis on tikitud masintikandis kulla värvi kardniidiga. Käiseembleemi läbimõõt on 40 mm ja see on teostatud sõõrikujulisele mustale kangale. Käiseembleem õmmeldakse eralduspaelte kohale, 30 mm kaugusele ülemise eralduspaela aasast. Paguniembleemi läbimõõt on 25 mm ja see on tikitud pagunile ülemise eralduspaela aasa kohale.
[RTL 2004, 115, 1792 - jõust. 03.09.2004]

§ 18. Mütsimärk

 (1) Merelaeva juhtkonna liikme mütsimärk on:
 1) kulla värvi kardniidiga tikitud tammelehepärg laiusega 80 mm ja kõrgusega 65 mm, mis ümbritseb kahte ristatud admiraliteediankrut. Ankrutele on põimitud kaks hõbedase kardniidiga tikitud ankrutrossi; või
 2) kulla värvi kardniidiga tikitud tammelehepärg laiusega 70 mm ja kõrgusega 50 mm, mis ümbritseb kahte ristatud admiraliteediankrut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud mütsimärgi ülaosas võib kanda riigilipu värvuskombinatsiooniga vapikujulist emailitud märki või laevandusettevõtte embleemi.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 kirjeldatud mütsimärki kannavad üle 300-se kogumahutavusega laeva kapten ja vanemmehaanik, kellel on 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 kirjeldatud mütsimärki kannavad kuni 300-se kogumahutavusega laeva kipper ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata laeva juhtkonna liikmed.

§ 19. Rinnamärk

 (1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni rinnamärgi aluseks on vapikujuline riigilipu värvuskombinatsiooniga lipp, mille alumist äärt ümbritseb hõbedane tammelehepärg ja ülemist äärt hõbedane tross. Lipu peale on kinnitatud kollasest metallist stiliseeritud sekstant. Märgi alumises osas, tammelehepärja all on stiliseeritud admiraliteediankrukäpad ja ankrutoe ümmargune otsak.

 (2) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku rinnamärgi aluseks on vapikujuline riigilipu värvuskombinatsiooniga lipp, mille alumist äärt ümbritseb hõbedane tammelehepärg ja ülemist äärt hõbedane tross. Lipu peale on kinnitatud kollasest metallist stiliseeritud sõukruvi. Märgi alumises osas, tammelehepärja all on stiliseeritud admiraliteediankrukäpad ja ankrutoe ümmargune otsak.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud rinnamärgi kõrgus on 50 mm ja laius 40 mm. Rinnamärk on valmistatud tombakust. Rinnamärk kinnitatakse pintsakule märgi tagaküljel oleva keermestatud varda ja mutri abil.

 (4) Rinnamärki kantakse paraadülikonna pintsakul ja frentšil ning naiste kostüümijakil. Paraadülikonna pintsakul ja naiste kostüümijakil kantakse rinnamärki paremal hõlmal, teistest kantavatest märkidest allpool. Frentšil kantakse rinnamärki parempoolsel rinnataskul.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud rinnamärki võivad kanda 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplomit omavad isikud. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud rinnamärki võivad kanda 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplomit omavad isikud.

§ 20. Vorminööbid

 (1) Vorminööbid valmistatakse kollasest metallist. Suurte vorminööpide läbimõõt on 22 mm ja väikestel 15 mm.

 (2) Nööbil on kujutatud stiliseeritud admiraliteediankur koos trossiga. Nööbi välisserv on ääristatud ankrutrossi kujutisega.

2. jagu Siseveelaeva juhtkonna liikme ametialased eraldusmärgid 

§ 21. Eraldusmärgid

  Siseveelaeva juhtkonna liikme ametiriietusel kasutatavad eraldusmärgid on:
 1) eralduspaelad;
 2) pagunid;
 3) mütsimärk;
 4) vorminööbid.

§ 22. Eralduspaelad

 (1) Eralduspael on kulla värvi 15 mm laiune pael, mille keskel on täisnurkne murdejoon ning mis õmmeldakse sügistalve-paraadülikonna pintsaku või naiste talvekostüümi jaki varruka välisküljele, või kulla värvi 10–12 mm laiune pael, mille keskel on täisnurkne murdejoon ning mis õmmeldakse pagunile. Eralduspael on kolmnurkse aasaga. Mitme eralduspaela korral on ülemine eralduspael kolmnurkse aasaga. Käisel on alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest 90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm.

 (2) Eralduspaelte arv vastab ametikohale. Siseveelaeva juhtkonna liikme ametikohale vastav eralduspaelte arv on esitatud käesoleva määruse lisas 2.
[RTL 2004, 115, 1792 - jõust. 03.09.2004]

§ 23. Pagunid

  Siseveelaeva juhtkonna liikme ametiriietusel kasutatakse käesoleva määruse §-s 16 kirjeldatud paguneid, millel on siseveelaeva juhtkonna liikme ametikohale vastav arv eralduspaelu (lisa 2).

§ 24. Mütsimärk

  Siseveelaeva kapten ja siseveelaeva juhtkonna liige kannavad käesoleva määruse § 18 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud mütsimärki. Märgi ülaosas võib kanda riigilipu värvidega vapikujulist emailitud märki või laevandusettevõtte embleemi.

§ 25. Vorminööbid

  Siseveelaeva juhtkonna liikme ametiriietusel kasutatakse käesoleva määruse §-s 20 kirjeldatud vorminööpe.

3. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 26. Määruse rakendamine

  Mere- ja siseveelaeva juhtkonna liikme ametiriietus ja eraldusmärgid peavad olema viidud käesoleva määruse nõuetega vastavusse hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määruse nr 90 «Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus»
lisa 1


MERELAEVA JUHTKONNA LIIKME AMETIKOHALE VASTAV ERALDUSPAELTE ARV

Ametikoht laevas kogumahutavusega

Eralduspaelte arv

üle 300 kuni 300
kapten, 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplomit omav vanemmehaanik   4
vanemtüürimees, väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplomit omav vanemmehaanik, 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplomit omav esimene mehaanik kipper 3
vahitüürimees, teine mehaanik, vanemelektrimehaanik, vanemtüürimees, vanemmehaanik 2
vahimehaanik, elektrimehaanik, külmutusseadmete mehaanik vahitüürimees, teine mehaanik, vahimehaanik, elektrimehaanik 1

[RTL 2004, 115, 1792 - jõust. 03.09.2004]
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määruse nr 90 «Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus»
lisa 2


SISEVEELAEVA JUHTKONNA LIIKME AMETIKOHALE VASTAV ERALDUSPAELTE ARV

Ametikoht laevas Eralduspaelte arv
kiirreisilaeva laevajuht 4
kiirreisilaeva laevajuhi abi, kiirreisilaeva mehaanik, reisi-, teenistus-, transport- ja vedurlaeva laevajuht 3
reisi-, teenistus-, transport- ja vedurlaeva mehaanik, iseliikuva kraana juht, iseliikuva süvendaja juht, reisi-, teenistus-, transport- ja vedurlaeva laevajuhi abi 2
kalalaeva laevajuht 1