Teksti suurus:

Auditi komitee moodustamise ja töökorra põhimõtted

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:RTL 2004, 118, 1842

Auditi komitee moodustamise ja töökorra põhimõtted

Vastu võetud 02.09.2004 nr 135

Määrus kehtestatakse «Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse» (RT I 2004, 24, 166) § 27 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega määratakse riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse (edaspidi juriidiline isik) auditi komitee (edaspidi komitee) moodustamise ja töökorra põhimõtted.

2. peatükk
AUDITI KOMITEE MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED

§ 2. Komitee moodustamine

Juriidilise isiku nõukogu (edaspidi nõukogu) moodustab komitee ja määrab lähtudes käesolevas määruses sätestatust selle ülesanded ja töökorra ning komitee ja selle liikmete õigused ja kohustused.

§ 3. Komitee ülesanne

(1) Komitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.

(2) Lõikes 1 toodud ülesande täitmiseks komitee muuhulgas:
1) teeb nõukogule ettepanekuid siseauditi üksuse strateegilise- ja aastatööplaani osas, üksuse põhimääruse kehtestamiseks või muutmiseks ning kinnitab siseauditi üksuse auditikavad;
2) siseauditi tegevuse koondaruande alusel hindab juriidilise isiku sisekontrollialast tööd vähemalt kord poolaastas ning edastab nõukogule koondaruande koos omapoolsete ettepanekutega sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks ja riskide juhtimiskvaliteedi parandamiseks;
3) annab nõukogule soovitusi siseaudiitori teenuse ostmisel audiitorühingu valimiseks või siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamiseks või vabastamiseks;
4) teeb nõukogule ettepanekuid siseauditi üksuse eelarve koostamisel ning siseauditi juhile või siseaudiitori teenust osutavale audiitorühingule makstava tasu suuruse määramisel;
5) hindab meetmeid, mida juhatus on rakendanud siseauditi üksuse teostatud auditite käigus avastatud puudujääkide ja tehtud ettepanekute osas;
6) teeb nõukogule ettepaneku välisaudiitori valimiseks ja talle tasu määramiseks ning kooskõlastab auditiplaani;
7) analüüsib välisaudiitori töö tulemusi ning esitab omapoolsed arvamused nõukogule, andes ühtlasi hinnangu välisaudiitori sõltumatusele;
8) teeb nõukogule ettepanekuid aastaeelarve koostamise osas;
9) vaatab läbi majandusaasta aruande ja esitab selle kohta juhatusele ja nõukogule omapoolse arvamuse.

§ 4. Komitee liikmed

(1) Komiteel on kolm kuni viis liiget.

(2) Nõukogu määrab oma otsusega komitee koosseisu suuruse, komitee liikmed ja liikmete hulgast esimehe.

(3) Vähemalt pooled komitee liikmetest määratakse nõukogu liikmete hulgast.

(4) Komitee liikmeks ei või olla juriidilise isiku juhatuse liige, töötaja ega juriidilist isikut auditeeriv välisaudiitor, samuti eespool nimetatud isiku lähisugulane, kellena käsitatakse «Korruptsioonivastase seaduse» (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 18, 108; 51, 349; 88, 591; 2004, 46, 329) § 19 lõike 5 kohaselt vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast.

§ 5. Komitee liikmete volituste tähtaeg

(1) Komitee liige määratakse kolmeks aastaks.

(2) Nõukogu otsusel võib komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.

§ 6. Nõuded komitee liikmetele

(1) Komitee liikmeks võib määrata isiku, kes omab komitee liikme kohustuste täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi, kogemusi ja kellel on laitmatu reputatsioon ning kes:
1) vastab «Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse» (edaspidi seadus) § 19 lõigetes 3, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele ja
2) enne tema komitee liikmeks määramist esitab seaduse § 21 lõikes 2 loetletud andmed nõukogule.

(2) Isik, kes ei ole nõukogu liige, annab enne tema komitee liikmeks määramist nõukogule kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta vastab lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuetele, kohustub hoidma juriidilise isiku ärisaladust ja olema oma tegevuses komitee liikmena sõltumatu ja objektiivne.

§ 7. Komitee liikmete tasustamine

(1) Nõukogu liikmetest komitee liikmete tasustamine toimub rahandusministri 14. juuni 2004. a määrusega nr 117 «Riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad» (RTL 2004, 87, 1370) sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Komitee liikme, kes ei ole nõukogu liige, tasustamise ning muud temaga sõlmitava lepingu tingimused otsustab nõukogu.

3. peatükk
AUDITI KOMITEE TÖÖKORRA PÕHIMÕTTED

§ 8. Komitee esimees

(1) Komitee tegevust korraldab komitee esimees.

(2) Komitee esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid tema poolt määratud komitee liige.

§ 9. Komitee koosolek

(1) Komitee koosoleku kutsub kokku komitee esimees, määrates koosoleku toimumise aja ning koha ja päevakorra ning korraldades koosoleku materjalide edastamise komitee liikmetele.

(2) Komitee koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

(3) Koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, komitee liige, juhatuse liige või välisaudiitor.

§ 10. Komitee otsus

(1) Komitee koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komitee liikmetest.

(2) Komitee otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud komitee liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl.

(3) Komitee liige ei võta osa hääletamisest, kui tema huvid hääletuse all olevas küsimuses on vastuolus juriidilise isiku huvidega.

§ 11. Koosoleku protokoll

(1) Komitee koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud komitee liikmed ja koosoleku protokollija.

(2) Koosoleku protokoll edastatakse kolme tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest nõukogu liikmetele, juhatusele ja siseauditi üksuse juhile.

(3) Koosoleku protokolli koos lisadega säilitatakse juriidilise isiku asukohas, nende hoidmist korraldab juhatus.

§ 12. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1) Komiteel on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik komitee liikmed.

(2) Komitee esimees saadab lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile komitee liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul peab komitee liige esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui komitee liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

(3) Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle 2/3 komitee liikmete häältest.

Minister Taavi VESKIMÄGI

Kantsler Aare JÄRVAN

/otsingu_soovitused.json