Teksti suurus:

Järvakandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus

Väljaandja:Järvakandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2004, 197, 1834

Järvakandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus

Vastu võetud 30.08.2004 nr 9

Aluseks võttes kaugkütteseaduse (RT I, 2003, 25, 154; 2004, 18,131) § 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588;2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 37, Järvakandi Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada «Järvakandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord ning soojusettevõtja arenduskohustus» vastavalt lisale.

2. Määrus jõustub 15. septembril 2004. a.

Volikogu esimees Donald LUNEV

Kinnitatud
Järvakandi Vallavolikogu 26. augusti 2004. a määrusega nr 9

Järvakandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus

1. Mõisted
1.1. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
1.1.2. kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
1.1.3. võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vaja soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;
1.1.4. tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul alal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;
1.1.5. liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht ning selleks loetakse kulumõõturi asukohta;
1.1.6. võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;
1.1.7. võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
1.1.8. tegevuspiirkond on kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
1.1.9. tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;
1.1.10. võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;
1.1.11. liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;
1.1.12. soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest;
1.1.13. kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet.

2. Järvakandi kaugküttepiirkonna piirid
2.1. Järvakandi kaugküttepiirkonnaks on kogu Järvakandi alevi territoorium, s.o Järvakandi kaugküttepiirkonna piir ühtib Järvakandi alevi piiriga.
2.2. Lisas 1 on toodud Järvakandi kaugküttepiirkonnas määruse jõustumise hetkel kaugküttevõrguga liitunud ja kaugkütet kasutatavate tarbijate nimekirjaga.

3. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord
3.1. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks välja arvatud punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud erandjuhtudel.
3.2. Võrguga liitumise erandjuhtumid vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise tingimused vallavalitsus.
3.3. Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
3.4. Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
3.4.1. ajutised ehitised;
3.4.2. ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
3.4.3.  ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas).
3.5. Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
3.6. Võrguga liitumiseks esitab soovija (edaspidi liituja) kirjaliku taotluse võrguettevõtjale.
3.7. Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.
3.8. Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).
3.9. Liitumistingimustes määratakse kindlaks:
3.9.1. liitumispunkt;
3.9.2. mõõtesüsteemi asukoht;
3.9.3. võrgu teeninduspiir;
3.9.4. liituja ja võrguettevõtja kohustused;
3.9.5. liitumistasu kalkulatsioon;
3.9.6. liitumistingimuste kehtivusaeg;
3.9.7. muud eritingimused.
3.10. Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik:
3.10.1. investeeringute katmine;
3.10.2. keskkonnanõuete täitmine;
3.10.3. kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine;
3.10.4. põhjendatud tulukus.
3.11. Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu, mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks.
3.12. Liitumislepingus määratakse muu hulgas kindlaks:
3.12.1. liitumispunkt;
3.12.2. mõõtesüsteemi asukoht;
3.12.3. võrgu teeninduspiir;
3.12.4. liitumistasu suurus;
3.12.5. liitumise tehnilised tingimused;
3.12.6. lepingu täitmise tähtaeg.
3.13. Vallavalitsusel on õigus kontrollida soojusettevõtja tegevuse põhjendatust liitumistaotluse rahuldamisest keeldumisel, liitumistasu määramisel ja lepingutingimuste kehtestamisel.
3.14. Tarbijapaigaldise rajamiseks vajaliku investeeringu näeb ette hoone (kinnistu)omanik.
3.15. Võrguga liitumisega seotud protsessis tekkinud vaidlusi lahendab vallavalitsus.

4. Võrgust eraldumise tingimused ja kord
4.1. Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügilepingute lõpetamisega, s.o liitumise alalist likvideerimist.
4.2. Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
4.2.1. kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
4.2.2. ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
4.2.3. ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas).
4.3. Eraldumist taotlev tarbija esitab võrguettevõtjale võrgust eraldumiseks kirjaliku taotluse.
4.4. Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
4.5. Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
4.6. Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
4.6.1. võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
4.6.2. võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
4.7. Võrgust eraldumise erandjuhtumid vaatab läbi ja määrab konkreetsed eraldumise tingimused vallavalitsus.
4.8. Võrgust eraldumise protsessis tekkivaid vaidlusi lahendab vallavalitsus.

5. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded
5.1. Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepingule.
5.2. Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välistemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.
5.3. Temperatuurigraafiku kõikumine (hälve) ei tohi ületada –2 °C.
5.4. Piisava tsirkulatsiooni saavutamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees vajaliku rõhkude vahe, millede parameetrid sätestatakse soojuse ostu-müügilepingus.
5.5. Konkreetse kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus.

6. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord
6.1. Soojusettevõtja, kes lähtuvalt Kaugkütteseadusest (ettevõte, kelle soojuse müük aastas ei ületa 50 000 MWh) ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse vallavalitsusele.
6.2. Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
6.2.1. vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
6.2.2. investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
6.2.3. keskkonnanõuete täitmine;
6.2.4. kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
6.2.5. põhjendatud tulukus.
6.3. Soojuse piirhind arvutatakse kas hinnavalemiga või esitatakse hinnakalkulatsioon tabelina.
6.4. Vallavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.
6.5. Vallavalitsus teeb otsuse piirhinna kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest soojusettevõtja poolt.
6.6. Soojusettevõtja võib taotleda vallavalitsuselt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Otsuse piirhinna kooskõlastamise taotluse kohta hinnavalemi alusel teeb vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse saamisest.
6.7. Vallavalitsus ei või avaldada seoses piirhinna kooskõlastamisega saadut teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
6.8. Vallavalitsus avalikustab piirhinna kooskõlastamise otsuse vastavalt kehtivale korrale.

7. Soojusettevõtja arenduskohustus
7.1. Soojusettevõtja arendab oma võrke, lähtudes vallavalitsuse üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.
7.2. Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud Järvakandi kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
7.3. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
7.4. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) peab korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase soojusmõõtesüsteemi koos vajalike abivahenditega omal kulul, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
7.5. Soojusettevõtja esitab konkreetsed arenduskohustused oma arengukavas, äriplaanis, soojusettevõtte erastamis-, ostu- või rendilepingus.

8. Järelevalve
8.1. Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus.

9. Rakendussätted
9.1. Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud soojuse hind loetakse käesoleva määruse jõustumisel soojusettevõtja müüdava soojuse piirhinnaks.
9.2. Senikehtivad soojusenergia ostu-müügilepingud tuleb viia määrusega vastavusse kuue kuu jooksul määruse jõustumise päevast arvates.

Volikogu esimees Donald LUNEV

Lisa 1
Järvakandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arendus kohustus. punkt 2.2

1. Järvakandi kaugküttepiirkond hõlmab Järvakandi alevi territooriumi, s.o Järvakandi kaugküttepiirkonna piiriks on Järvakandi alevi piir.

2. Tarbijate nimekiri, kes kasutavad kaugkütet määruse kehtestamise momendil.

2.1. Järvakandi Vallavalitsus:  
2.1.1. Gümnaasium Nõlva tn 16
2.1.2.  Lasteaed Pargi tn 3
2.1.3. Rahvamaja   1. Mai tn 1
2.1.4 . Ujula Ujula tn 1
2.1.5.  Vallavalitsus   Tallinna mnt 17
2.1.6. Teenindusmaja Pargi tn 1
2.1.7. Hooldekodu Rahu tn 18
2.2. Korterelamud:  
2.2.1. Staadioni tn 4  
2.2.2. Staadioni tn 6  
2.2.3. Staadioni tn 6  
2.2.4. Staadioni tn 8  
2.2.5. Staadioni tn 10  
2.2.6. Rahu tn 7  
2.2.7. Pargi tn 2  
2.2.8. Vabaduse tn 2  
2.2.9. 1. Mai tn 3  
2.3. Teised tarbijad  
2.3.1. Elion Ettevõtted AS Vana-Asula tn 5
2.3.2. OÜ TooRA Tehaste tn 2
2.3.3. Järvakandi Vibuklubi «Ilves» Nõlva tn 18B
2.2.4. Tulihein OÜ, kinohoone Tallinna mnt 21

Volikogu esimees Donald LUNEV