Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.01.1997 Avaldamismärge: RT III 1997, 6, 62 3-1-1-5-97 T. M. süüdistusasjas KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. jaanuaril 1997. a. 3-1-1-5-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. M. süüdistuses KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland. Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1996. a. otsusega mõisteti T. M. süüdi KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi ja teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 lg. 1 alusel liideti osaliselt sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. T. M. tunnistati süüdi selles, et ta 1996. a. maikuus, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi. T. M. poolt koostatud dokumendi «X?» kohaselt oli Eestis illegaalselt moodustatud relvastatud organisatsioon Vabastusarmee, mille eesmärgiks oli postkommunistliku režiimi kukutamine ja sõjaväelise rahvusliku diktatuuri kehtestamine. Süüdistuse kohaselt kallutas T. M. Kaitseväe juhatajat ja Kaitseliidu peastaabi ohvitseri sõjaväelisele riigipöördele ning tegi turvafirma AS Y ühele omanikule U. S-ile ettepaneku hakata tööle loodavas valitsuses siseministrina. T. M. püüdis oma erakonnakaaslase R. V. kaudu kontakteeruda E. L-iga kui loodava valitsuse võimaliku peaministriga. Kõigil kohtumistel konkreetsete isikutega püüdis T. M. jätta muljet, et sõjaväeline riigipööre on reaalne ning kergesti teostatav ning selle ettevalmistamisega tegeleb hulk inimesi. Kohtuotuse kohaselt katkes eelkirjeldatud tegevus 31. mail 1996. a. kohtualuse tahtest mitteolenevatel põhjustel seoses tema vahistamisega. Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1996. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune T. M. ja tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve. T. M. kaebuse kohaselt põhineb kogu süüdistus Kaitseväe juhataja J. K. valeütlustel. Väidetavalt sai J. K. T. M. taotlustest valesti aru ning provotseeris teda. T. M. kinnitab oma kaebuses, et tal polnud mingit plaani Eesti Vabariigi riigikorra vägivaldseks kukutamiseks ning tegelikult taotles ta eelnimetatud isikutelt raha Kaitseliidule, kuna seal väljakujunenud rahulolematused võinuks viia erakorralise olukorrani riigis. Vandeadvokaat P. Järve apellatsioonkaebuses taotleti T. M. õigeksmõistmist. Apellant põhistas oma kaebust asjaoluga, et kõik kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad kinnitasid kohtualuse nõuet hankida raha kaitseliitlaste majandusliku olukorra parandamiseks. Veel leidis kaitsja, et T. M. käitumise kvalifitseerimine KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi on ebaõige, sest kohtualuse plaanid olid ebareaalsed ja teostamatud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et T. M., püüdes saavutada kaitseliitlaste olukorra parandamist riigikorra vägivaldse muutmise teel, pani toime KrK § 62 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996. a. otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse T. M. ja tema kaitsja vandeadvokaat P. Järve. T. M. taotleb enese õigeksmõistmist selgitades, et ta jääb enda ja oma kaitsja P. Järve poolt esitatud apellatsioonkaebustes sisalduvate seisukohtade juurde. Kassaator palub teha kriminaalasjas sisalduvatele faktilistele asjaoludele vastav õiglane otsus. Vandeadvokaat P. Järve taotleb ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja T. M. õigeksmõistist kohtuotuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, mis on toonud kaasa kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Kaitsja väidab, et T. M. tegevus koosnes jutuajamistest ja mõtete avaldamisest, kuid ühtegi tegu, mis oleks olnud suunatud kehtiva riigikorra muutmisele, ta toime ei pannud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja taotluse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996. a. otsus ja mõista T. M. õigeks ning prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebused rahuldamata, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on tõendite põhjaliku analüüsi ja nende kogumis hindamise tulemusel jõudnud õigele järeldusele, et T. M. tahtlus oli suunatud KrK §-s 62 ettenähtud kuriteo toimepanemisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, nõustudes ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses toodud tõendite analüüsi ja järeldustega, rõhutab järgmist. KrK § 62 sätestab muuhulgas kriminaalvastutuse tegevuse eest, milline on suunatud Eesti Vabariigi riigikorra vägivaldsele muutmisele. Selle paragrahvi järgi süüdimõistmisel karistatakse isikut mitte veendumuste, vaadete või mõtete, vaid üksnes tegude eest. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, oli T. M. käitumine jõudnud reaalsete tegudeni -- ta otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks. Ta nõudis kokkusaamist Eesti Kaitseväe juhatajaga ning kohtumisel palus viimaselt kaasabi kehtiva riigikorra vägivaldseks muutmiseks ja sõjaväelise rahvusliku diktatuuri kehtestamiseks. Uues loodavas valitsuses pakkus ta siseministri kohta U.S-ile. Tunnistaja R. V. kaudu püüdis T. M. astuda kontakti E. L-iga ja pakkuda viimasele uues valitsuses peaministri kohta. T. M. astus samuti kontakti Välisministeeriumi pressiesindaja M. K-ga, kellelt nõudis oma ultimatiivsete nõuete edastamist peaministrile. Kohtud on jõudnud õigele järeldusele, et sellised aktiivse käitumise aktid ei saa olla enam käsitletavad mõtete avaldamisena, vaid kujutavad enesest tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi riigikorra vägivaldsele muutmisele. KrK §-s 62 ettenähtud kuriteo puhul on tegu kriminaliseeritud ja kuriteokoosseis realiseeritud niipea kui isiku mõtted ja plaanid muutuvad reaalseks tegutsemiseks. Kuna T. M. tegevus oli reaalne ja oma olemuselt suunatud riigikorra vägivaldsele muutmisele, on see õigesti kvalfitseeritud KrK § 62 järgi. Siinkohal tuleb rõhutada, et KrK § 62 sätestab vastutuse igasuguse tegevuse eest, mis on suunatud riigikorra vägivaldsele muutmisele hoolimata sellest, kas tegutseja valitud vahendid ja võimalused olid sellise muudatuse teostamiseks piisavad, reaalselt teostatavad või mitte. Tallinna Linnakohtu poolt T. M.le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning arvestatud on sellega, et uue tahtliku kuriteo pani T. M. toime eelmise kuriteo eest mõistetud tingimusliku vabadusekaotusliku karistusega kaasnenud katseaja kestel. Seega ei tuvastatud kriminaalasja läbivaatamisel materiaal- ega menetlusnormide rikkumist ning karistuse mõistmisel on arvestatud karistuse mõistmise üldiste põhimõtete ja kurjategija isiksust iseloomustavate andmetega. Juhindudes AKKS § 63 lg.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 1996. a. otsus T. M. süüdistuasjas jätta muutmata. 2. T. M. ja tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 14. jaanuaril 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER