Teksti suurus:

Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude eest vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele, kinnitamine

Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude eest vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele, kinnitamine - sisukord
Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.10.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.01.2012
Avaldamismärge:

Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude eest vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele, kinnitamine1

Vastu võetud 20.06.2000 nr 49
RTL 2000, 77, 1177
jõustumine 01.10.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.09.2004RTL 2004, 129, 199403.10.2004

Määrus kehtestatakse «Ühistranspordiseaduse» (RT I 2000, 10, 58) paragrahvi 38 lõike 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Käesolev määrus reguleerib ühistranspordiloa ja taksoveoloa alusel korraldatava sõitjateveo eest vastutava isiku (edaspidi vastutav isik) koolitamist, sätestab temale kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, kvalifikatsiooni tõendava ametialale vastavuse tunnistuse vormi ja andmise, kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom on aluseks isikule kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse andmiseks.

2. peatükk KVALIFIKATSIOONINÕUDED 

§ 2.  Ühistranspordiloa alusel korraldatava riigisisese sõitjateveo ja juriidilisest isikust ettevõtja taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo (edaspidi riigisisene sõitjatevedu) eest vastutava isiku teadmised ja praktilised oskused peavad vastama järgmistele nõuetele:

  (1) Majandusõiguse küsimustes peab:
  1) tundma äriettevõtte vorme ning ettevõtte asutamise, registreerimise, tegevusalade muutmise ja tegevuse lõpetamise korda;
  2) tundma sõitjateveo alal kehtivaid nõudeid ja kohustusi (ettevõtluse registreerimine, aruandlus jne) ja pankroti tagajärgi.

  (2) Tsiviilõiguse küsimustes peab:
  1) tundma ühistranspordiseadust ja sõitjateveo eeskirja ning nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi;
  2) tundma sõitjatevedu reguleerivaid lepingutüüpe ning nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi;
  3) oskama pidada läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks;
  4) oskama arvestada nõuetega, mis on seotud õnnetusjuhtumite tagajärjel sõitjate vigastuste, pagasi kahjustumise, kadumise või reisi hilinemise kompenseerimisega ja mõistma taoliste nõuete mõju olulisust.

  (3) Tööõiguse küsimustes peab:
  1) tundma töölepingu seadust ning sellest tulenevaid tööandja ja töövõtja kohustusi;
  2) tundma autojuhi töö- ja puhkeaja planeerimise ning arvestamise nõudeid;
  3) tundma puhkuse andmise ja selle tasu arvutamise ning väljamaksmise korda;
  4) tundma palgaseadust ning selle alusel makstava palga ja lisatasude arvutamise aluseid ja väljamaksmise korda;
  5) tundma tööohutuse ja töökaitsega seotud tööandja ning töövõtja vahelisi vastastikuseid kohustusi;
  6) tundma pensioniseadust, pensionide liike, määrasid ja väljamaksmise korda;
  7) tundma tööõiguse valdkonnas vaidluste lahendamise korda.

  (4) Maksuõiguse küsimustes peab:
  1) tundma ettevõtluse maksustamise korda, maksuliike ja vastutuse küsimusi maksude ebaõige tasumise eest;
  2) tundma maksuvabu teenuseid;
  3) tundma sõidukite eri maksudega maksustamise aluseid.

  (5) Äri- ja finantstegevuse juhtimise küsimustes peab:
  1) tundma erinevaid maksevahendeid ja -meetodeid (sularaha, tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid, pangaülekanded jne);
  2) tundma krediidivorme (arvelduskrediit, laen, garantii, hüpoteek, liising, rentimine, faktooring jne) ja nendest tulenevaid kohustusi;
  3) oskama koostada ja tõlgendada ettevõtte bilanssi;
  4) oskama koostada ja tõlgendada ettevõtte kasumiaruannet;
  5) oskama hinnata finantsnäitajate alusel ettevõtte tulusust ja finantsseisukorda;
  6) olema võimeline koostama ettevõtte eelarvet;
  7) tundma ettevõtte tegevuse kuluelemente ja olema võimeline arvestama kulusid ühe sõiduki, kilomeetri või reisi kohta;
  8) oskama koostada ettevõtte juhtimisstruktuuri ja töökava;
  9) tundma turunduse, reklaami ja avalike suhete põhimõtteid, kaasa arvatud transporditeenuse müügi edendamist ja klientide andmebaasi ettevalmistamist;
  10) tundma ettevõtte tegevusega seotud riske ja nende riskide hindamist ning kindlustusliike (vastutus-, vara-, õnnetusjuhtumi-, reisi-, liikluskindlustus jne);
  11) tundma sõitjateveol rakendatavat elektroonilist andmeedastust;
  12) oskama määrata sõidutasusid ning tundma hinnakujundust liini-, juhu- ja taksoveol;
  13) oskama arveldada sõitjateveo teenuse eest.

  (6) Turule pääsu küsimustes peab:
  1) tundma tasulise ja oma kulul sõitjateveo korraldamise nõudeid;
  2) tundma sõitjateveo ettevõtte asutamise korda;
  3) tundma dokumente, mida nõutakse sõitjateveo teenuste korraldamisel, ja oskama neid käsitleda;
  4) tundma sõitjateveo teenuste turu korraldust;
  5) oskama koostada sõiduplaane;
  6) tundma klienditeeninduse põhimõtteid.

  (7) Tehniliste standardite küsimustes peab:
  1) oskama valida sõidukeid ja nende komponente (kered, mootorid, ülekandesüsteemide, pidurisüsteemid jne) vastavalt ettevõtte vajadusele;
  2) tundma sõidukite tüübikinnituse, registreerimise ja tehnoülevaatuse korda;
  3) tundma sõiduki masside ja mõõtmete kohta kehtivaid nõudeid;
  4) oskama korraldada sõidukite ja nende varustuse tehnilist hooldust;
  5) tundma meetmeid, mida tuleb rakendada müra ja keskkonnasaaste vähendamiseks.

  (8) Liiklusohutuse küsimustes peab:
  1) teadma kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõudeid;
  2) oskama rakendada abinõusid, et tagada autojuhtide poolt liiklusalaste õigusaktide nõuete järgimist;
  3) oskama instrueerida autojuhte sõitjateveo ohutusnõuetest ja vajalike ennetusabinõude rakendamisest;
  4) tundma meetmeid, mida rakendada vältimaks õnnetusjuhtumit või liiklusalaste õigusaktide nõuete tõsiste rikkumiste kordumist.

§ 3.  Ühistranspordiloa alusel korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo (edaspidi rahvusvaheline sõitjatevedu) eest vastutava isiku teadmised ja praktilised oskused peavad, lisaks paragrahvis 2 toodule vastama alljärgnevatele nõuetele:

  (1) Tsiviilõiguse küsimustes peab:
  1) tundma rahvusvahelisi sõitjateveo kokkuleppeid (ASOR; INTERBUS jt);
  2) tundma riikidevaheliste autoveoalaste kokkulepete olemust ja nendest tulenevaid nõudeid;
  3) tundma välisriikides tegutsemise nõudeid (sh kabotaažveod).

  (2) Tööõiguse küsimustes peab tundma rahvusvahelist AETR kokkulepet ja oskama seda praktikas rakendada.

  (3) Maksuõiguse küsimustes peab tundma välisriikides infrastruktuuri (teed, sillad ja tunnelid) kasutamise eest võetavaid tasusid ja muid makse ja tasusid.

  (4) Turule pääsu küsimustes peab teadma, kuidas korraldada rahvusvahelist sõitjatevedu ja sellega kaasnevat dokumentatsiooni.

  (5) Tehniliste standardite küsimustes peab tundma välisriikides sõidukite masside ja mõõtmete kohta kehtivaid nõudeid ning müra ja heitgaasi norme.

  (6) Liiklusohutuse küsimustes peab:
  1) tundma autojuhi kvalifikatsiooninõudeid rahvusvahelistel vedudel;
  2) tundma välisriikides kehtivaid võimalikke liikluspiiranguid ja -keelde;
  3) omama teadmisi Euroopa maanteedevõrgustikust.

§ 4.  Füüsilisest isikust ettevõtja taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja taksovedu) eest vastutava isiku teadmised ja praktilised oskused peavad vastama alljärgnevatele nõuetele:

  (1) Tsiviilõiguse küsimustes peab:
  1) tundma ühistranspordiseadust ja sõitjateveo eeskirja ning nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi;
  2) oskama arvestada nõuetega, mis on seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel sõitjate vigastuste kompenseerimisega;
  3) tundma klienditeeninduse põhimõtteid.

  (2) Tööõiguse küsimustes peab tundma tööõiguse üldpõhimõtteid.

  (3) Maksuõiguse küsimustes peab teadma füüsilisest isikust ettevõtjale maksuseadusest tulenevaid kohustusi.

  (4) Äri- ja finantstegevuse juhtimise küsimustes peab oskama arveldada taksoveo teenuste eest.

  (5) Liiklusohutuse küsimustes peab teadma kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõudeid.

3. peatükk ÕPPEKAVA 

§ 5.  Vastutava isiku koolitamise õppekava määrab ära vastutava isiku koolitamise korralduslikud alused, kohustuslikud õppeained, nende mahud ja nõuded õppetulemuste hindamisele.

§ 6.  Vastutava isiku koolitamist teostavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutused.
[RTL 2004, 129, 1994 - jõust. 03.10.2004]

§ 7.  Vastutava isiku koolitamise kohustuslikud õppeained on toodud paragrahvides 8, 9 ja 10 ning sõltuvad sellest, kas vedude korraldamise eest vastutavat isikut koolitatakse tegutsemiseks paragrahvides 2, 3 ja 4 toodud riigisisesel või rahvusvahelisel sõitjateveol või füüsilisest isikust ettevõtjana taksoveol.

§ 8.  Riigisisese sõitjateveo eest vastutava isiku koolitus peab hõlmama vähemalt järgmisi õppeaineid:

  (1) Majandusõigus:
  1) äriettevõtte vormid ning ettevõtte asutamine, registreerimine, tegevusalade muutmine ja tegevuse lõpetamine;
  2) vedaja vastutus, kohustused ja õigused.

  (2) Tsiviilõigus:
  1) veondusalased õigusaktid;
  2) võlaõigus, lepingulised kohustised, lepinguliigid;
  3) lepingute sõlmimine, läbirääkimiste objektid, veotingimuste kajastamine, riskid;
  4) sõitjate- ja pagasikindlustus.

  (3) Tööõigus:
  1) tööleping, selle sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
  2) nõuded töö- ja puhkeaja kohta ning töö- ja puhkeaja planeerimine ja arvestamine;
  3) puhkuse andmine ning selle tasu arvutamine ja väljamaksmise kord;
  4) töövõtjale makstav palk, lisatasud, ületunnitöö ja selle eest tasu arvutamise alused. Palga ja tasude väljamaksmise kord;
  5) tööohutuse ja töökaitsega seotud tööandja ning töövõtja vahelised vastastikused kohustused;
  6) pension (pensionikindlustus, pensionide liigid, määrad ja väljamaksmise kord);
  7) töövaidluste lahendamine.

  (4) Maksuõigus:
  1) ettevõtte maksustamine ning vastutus;
  2) maksuvabad teenused;
  3) sõidukite kasutamisega seotud maksud.

  (5) Äri- ja finantstegevuse juhtimine:
  1) maksevahendid ja -meetodid (sularaha, tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid, pangaülekanded jne);
  2) krediidivormid (arvelduskrediit, laen, garantii, hüpoteek, liising, rentimine, faktooring jne) ja nendest tulenevad kohustused;
  3) ettevõtte bilanss (põhivara, käibevara, pikaajalised ja lühiajalised kohustused);
  4) ettevõtte kasumiaruanne (bruto- ja netokasum);
  5) ettevõtte tulususe ja finantsseisukorra hindamine finantsnäitajate alusel;
  6) ettevõtte eelarve koostamine, selle analüüs ja kontroll;
  7) ettevõtte kuluelemendid ja nende arvutamine;
  8) ettevõtte juhtimisstruktuur, töö planeerimine ja hindamine;
  9) turundus, reklaam ja avalikud suhted;
  10) ettevõtja tegevusega seotud riskid ja riskide hindamine ning kindlustuse liigid (vastutus-, vara-, õnnetusjuhtumi-, reisi-, liikluskindlustus jne);
  11) elektrooniline andmete edastamine, töötlemine, säilitamine (elektroonilise andmeedastuse, sõiduki jälgimise ja teekonna planeerimise süsteemid);
  12) sõidutasude määramine ja hinnakujundus liini-, juhu- ja taksoveol;
  13) sõitjateveo teenuste eest arveldamine.

  (6) Turule pääs:
  1) tasulise ja oma kulul sõitjateveo korraldamise nõuded;
  2) sõitjateveo ettevõtte asutamine;
  3) sõitjateveol vajalikud dokumendid (sõiduki dokumendid, sõidumeeriku salvestuslehed, kindlustus);
  4) sõitjateveo teenuste turu korraldus;
  5) sõiduplaani koostamine;
  6) klienditeeninduse kvaliteet.

  (7) Tehnilised standardid:
  1) sõidukite ja nende komponentide liigitus ja valik;
  2) sõidukite tüübikinnitus, registreerimine ja tehnoülevaatuse kord;
  3) sõidukite massid ja mõõtmed;
  4) sõidukite ja nende varustuse tehniline hooldus;
  5) sõidukite poolt tekitatud müra ja keskkonnasaaste vähendamine.

  (8) Liiklusohutus:
  1) kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõuded;
  2) liiklusalaste õigusaktide nõuded;
  3) veoga seotud ohutusnõuded ja ennetusabinõud;
  4) meetmed õnnetusjuhtumite ja liiklusalaste õigusaktide nõuete tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks.

§ 9.  Rahvusvahelise sõitjateveo eest vastutava isiku koolitus peab hõlmama lisaks paragrahvis 8 toodule vähemalt järgmisi õppeaineid:

  (1) Tsiviilõigus:
  1) rahvusvahelised sõitjateveo kokkulepped (ASOR; INTERBUS jt);
  2) riikidevahelised autoveoalased kokkulepped ja veondustegevus välisriikides (sh kabotaažveod).

  (2) Tööõigus – AETR kokkulepe ning sellest tulenev töö- ja puhkeaja arvestus.

  (3) Maksuõigus:
  1) välisriikide infrastruktuuri (teed, sillad, tunnelid) kasutamise eest võetavad tasud;
  2) muud tasud ja maksud.

  (4) Turule pääs – rahvusvahelise sõitjateveo korraldamine.

  (5) Tehnilised standardid – eri riikide poolt sõidukitele kehtestatud massi ja mõõtude piirangud ning müra ja heitgaasi normid.

  (6) Liiklusohutus:
  1) autojuhi kvalifikatsiooninõuded rahvusvahelistel vedudel;
  2) välisriikide võimalikud liikluspiirangud ja -keelud;
  3) Euroopa maanteedevõrk.

§ 10.  Füüsilisest isikust ettevõtja taksoveo eest vastutava isiku koolitus peab hõlmama vähemalt järgmisi õppeaineid:

  (1) Tsiviilõigus:
  1) ühistranspordiseadus ja sõitjateveo eeskiri;
  2) sõitjatekindlustus;
  3) klienditeeninduse kvaliteet.

  (2) Tööõiguse üldpõhimõtted.

  (3) Maksuseadusest tulenevad kohustused.

  (4) Taksoveo teenuste eest arveldamine, kviitungi vormistamine, maksekaardid, taksomeetri käsitlemine, raadiojaamade kasutamine.

  (5) Kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõuded.

§ 11.  Vastutava isiku koolituse kestus peab olema koolitamisel:

  (1) riigisisesele sõitjateveole – 56 õppetundi;

  (2) rahvusvahelisele sõitjateveole – 76 õppetundi, sellest 20 õppetundi lisakoolitusena riigisisese sõitjateveo koolitusele;

  (3) füüsilisest isikust ettevõtja taksoveole – 5 õppetundi.

§ 12.  Vastutava isiku koolitus lõpeb õppeasutuses kirjaliku riikliku eksami (edaspidi eksam) sooritamisega. Eksamikomisjoni koosseisu määrab õppeasutuse juhataja. Komisjoni koosseisu võivad olla kutsutud vedajate liitude, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jt asutuste ning organisatsioonide esindajad.
[RTL 2004, 129, 1994 - jõust. 03.10.2004]

§ 13.  Eksamiküsimustik peab hõlmama vastutava isiku koolituse õppekavas ettenähtud kõiki õppeaineid kvalifikatsiooninõuete ulatuses.

§ 14.  Eksam koosneb valikvastusega testist ja juhtumi uurimise testist. Ükski test ei või olla lühem kui kaks tundi. Füüsilisest isikust ettevõtja taksoveo eest vastutava isiku eksam koosneb ainult valikvastusega testist.

§ 15.  Eksami iga osa kaal eksami üldhindest võib olla alates 40 kuni 60 protsendini.

§ 16.  Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui eksamineeritav saab iga testi osas hinnete maksimaalsest võimalikust summast vähemalt 60 protsenti.

  Eksami tulemused protokollitakse.

4. peatükk SÕITJATEVEO EEST VASTUTAVA ISIKU AMETIALALE VASTAVUSE TUNNISTUSE ANDMINE 

§ 17.  Koolitust teostav õppeasutus annab koolituse läbinud ja eksami edukalt sooritanud isikule ametialase pädevuse tunnistuse (lisad 1 ja 2), mis tõendab, et isik vastab 2. peatükis toodud kvalifikatsiooninõuetele.

§ 171.  Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku tunnistus vormistatakse formaadis DIN A4 kollakaspruunil paberil.
[RTL 2004, 129, 1994- 03.10.2004]

§ 18.  Koolitust teostav õppeasutus annab vastutava isiku ametialase pädevuse tunnistuse ka isikule, kes:

  (1) vastavalt «Ühistranspordiseaduse» paragrahvi 38 lõigetele 2 ja 4 ei pea läbima õppeasutuses vastutava isiku koolitust, kuid on õppeasutuses edukalt sooritanud käesoleva määruse paragrahvis 12 toodud eksami;

  (2) vastavalt «Ühistranspordiseaduse» paragrahvi 38 lõigetele 5 ja 6 on lõpetanud

  –Tallinna Tehnikaülikooli autotehnika või transpordi ja logistika erialal või samasuunalisel varem õppekavas olnud erialal või
 –Tallinna Tehnika Kõrgkooli logistika erialal, mida tõendatakse vastava kõrgkooli diplomiga.
[RTL 2004, 129, 1994 - jõust. 03.10.2004]

5. peatükk MÄÄRUSE JÕUSTUMINE 

§ 19.  Käesolev määrus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril.


1Arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 96/26/EÜ artiklit 10(1) 29. aprillist 1996. a ja selle parandust Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivis 98/76/EÜ 1. oktoobrist 1998. a (EÜT L 124, 23.05.1996, lk 1; 277, 14.10.1998, lk 17).

Lisa 1 

Lisa 2 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json