Teksti suurus:

Imporditavate loomade ja loomsete saaduste veterinaarnõuded

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.10.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.01.2005
Avaldamismärge:RTL 2004, 137, 2110

Vali redaktsioon:

Järgmine...

Hetkel kehtiv

Võrdle redaktsioone

Imporditavate loomade ja loomsete saaduste veterinaarnõuded1

Vastu võetud 19.10.2004 nr 167

Määrus kehtestatakse «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » (RT I 2004, 34, 236) § 18 lõike 3 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTE

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määruses sätestatakse imporditavate loomade, sealhulgas lindude, nende paljundusmaterjali (sperma, embrüod ja haudemunad) ning imporditavate loomsete saaduste kohta esitatavad veterinaarnõuded.

(2) Määruses käsitlemata loomi, paljundusmaterjale ja loomseid saadusi imporditakse päritoluriigi pädeva asutuse ning Veterinaar- ja Toiduameti vahel kooskõlastatud veterinaarsertifikaadi alusel.

2. peatükk
IMPORDITAVATE LOOMADE VETERINAARNÕUDED

1. jagu
Imporditavate veiste veterinaarnõuded

§ 2. Veterinaarnõuded imporditava veise päritoluriigi või selle piirkonna ja imporditava veise päritolukarja kohta

(1) Veist võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 79/542/EMÜ, millega koostatakse nende kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida veiseid, sigu ja värsket liha (EÜT L 146, 14.06.1978, lk 15–17), loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(2) Imporditava veise (edaspidi veis) päritoluriik või selle piirkond ja veise päritolukari on veiste karjast väljaviimisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vaba veiste katkust, veiste nakkavast pleuropneumooniast, lammaste katarraalsest palavikust (bluetongue ), hirvede episootilisest hemorraagiast ja Rift Valley palavikust ning viimase kuue kuu jooksul ka vesikulaarsest stomatiidist.

(3) Kui veis ei ole sündinud päritoluriigis, peetakse teda päritolukarjas enne sealt väljaviimise päeva vähemalt:
1) kuus kuud – aretuseks ja tootmiseks imporditava veise puhul;
2) kolm kuud – tapmiseks imporditava veise puhul.

(4) Teisest ühendusevälisest riigist päritolukarja imporditud veis on imporditud nõuete kohaselt, mis on samaväärsed EÜ Nõukogu direktiivi 72/462/EMÜ tervishoiu ja veterinaarkontrolli probleemide kohta veiste ja sigade ning värske liha impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28–54) nõuetega.

(5) Päritolukari on EÜ Nõukogu direktiivis 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977–2012) sätestatud veterinaarnõuete kohaselt vaba tuberkuloosist, brutselloosist ning veiste enzootilisest leukoosist.

§ 3. Veterinaarnõuded veise suhtes tehtud uuringute ja vaktsineerimiste kohta

(1) Veis ei ole vaktsineeritud veiste katku, veiste nakkava pleuropneumoonia, lammaste katarraalse palaviku (bluetongue), hirvede episootilise hemorraagia ega Rift Valley palaviku vastu.

(2) Kui veise päritoluriik või selle piirkond on tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud vaba suu- ja sõrataudist ning seal ei ole vähemalt viimased 12 kuud lubatud loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerida ega vaktsineeritud loomi sinna importida, kajastatakse see teave loomatervisesertifikaadil.

(3) Kui veise päritoluriik või selle piirkond on tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud vaba suu- ja sõrataudist ning seal on lubatud loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerida ja sinna on lubatud selliseid loomi importida, kajastatakse loomatervisesertifikaadil veise vastavus järgmistele veterinaarnõuetele:
1) veis ei ole vaktsineeritud suu- ja sõrataudi vastu;
2) veiselt on võetud kõri-neelu tampooniproov ( probang test) ja teda on uuritud seroloogiliselt suu- ja sõrataudi antikehade esinemise suhtes ning uurimistulemused on olnud negatiivsed;
3) veist on 14 päeva jooksul enne päritolukarjast väljaviimist peetud veterinaararsti järelevalve all päritolukarjast eraldi ja veis ei ole kokku puutunud loomaga, kes ei vasta selles lõikes sätestatud veterinaarnõuetele.

(4) Kui veise päritoluriik või selle piirkond ei ole olnud tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul vaba suu- ja sõrataudist, peab veis vastama lõikes 3 nimetatud nõuetele ja sellekohane teave kajastatakse loomatervisesertifikaadil.

§ 4. Veterinaarnõuded veisega kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

Veisega on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 79/542/EMÜ lisas toodud näidisele.

2. jagu
Imporditavate sigade veterinaarnõuded

§ 5. Veterinaarnõuded imporditava sea päritoluriigi või selle piirkonna ja imporditava sea päritolukarja kohta

(1) Siga võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 79/542/EMÜ loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(2) Imporditava sea (edaspidi siga) päritoluriik või selle piirkond on sea karjast väljaviimisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vaba sigade aafrika katkust, sigade enzootilisest entsefalomüeliidist (Teschen’i haigus) ja sigade vesikulaarhaigusest ning viimase 6 kuu jooksul ka vesikulaarsest stomatiidist.

(3) Kui siga ei ole sündinud päritoluriigis, peetakse teda päritolukarjas enne sealt väljaviimise päeva vähemalt:
1) kuus kuud – aretuseks ja tootmiseks imporditava sea puhul;
2) kolm kuud – tapmiseks imporditava sea puhul.

(4) Teisest ühendusevälisest riigist päritolukarja imporditud siga on imporditud EÜ Nõukogu direktiivi 72/462/EMÜ nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt.

(5) Päritolukari on vaba sigade brutselloosist ja Aujeszky haigusest.

§ 6. Veterinaarnõuded imporditava sea suhtes tehtud uuringute ja vaktsineerimiste kohta

(1) Siga ei ole vaktsineeritud sigade aafrika katku, Aujeszky haiguse, sigade vesikulaarhaiguse ega sigade enzootilise entsefalomüeliidi (Teschen’i haiguse) vastu.

(2) Kui sea päritoluriik või selle piirkond on tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud vaba suu- ja sõrataudist ning seal ei ole vähemalt viimased 12 kuud lubatud loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerida ega vaktsineeritud loomi sinna importida, kajastatakse see teave loomatervisesertifikaadil.

(3) Kui sea päritoluriik või selle piirkond on tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud vaba suu- ja sõrataudist ning seal on lubatud loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerida ja sinna on lubatud selliseid loomi importida, kajastatakse loomatervisesertifikaadil sea vastavus järgmistele nõuetele:
1) siga ei ole vaktsineeritud suu- ja sõrataudi vastu;
2) sealt on võetud kõri-neelu tampooniproov (probang test) ja teda on uuritud seroloogiliselt suu- ja sõrataudi antikehade esinemise suhtes ning uurimistulemused on olnud negatiivsed;
3) siga on 14 päeva jooksul enne päritolukarjast väljaviimist peetud veterinaararsti järelevalve all päritolukarjast eraldi ja ta ei ole kokku puutunud loomaga, kes ei vasta selles lõikes sätestatud veterinaarnõuetele.

(4) Kui sea päritoluriik või selle piirkond ei ole olnud tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul vaba suu- ja sõrataudist, peab siga vastama lõikes 3 nimetatud nõuetele ja sellekohane teave kajastatakse loomatervisesertifikaadil.

(5) Päritoluriigist või selle piirkonnast, mis on olnud sea karjast väljaviimisele eelnenud 12 kuu jooksul vaba sigade klassikalisest katkust, võib siga importida, kui viimase 12 kuu jooksul ei ole selles riigis lubatud sigu vaktsineerida sigade klassikalise katku vastu ega sinna importida sigade klassikalise katku vastu vaktsineeritud looma.

(6) Euroopa Komisjoni otsusega võidakse lõikes 5 nimetatud 12-kuulist perioodi lühendada kuuele kuule, kui päritoluriigis on esinenud loomade haigestumist sigade klassikalisse katku geograafiliselt piiristatud territooriumil ning kui taudipunktis on kogu kari tapetud kolme kuu jooksul ja kari ei ole vaktsineeritud ning kui muud lõikes 5 nimetatud nõuded on täidetud.

§ 7. Veterinaarnõuded imporditava seaga kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

Seaga on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 79/542/EMÜ lisas toodud näidisele.

3. jagu
Imporditavate lammaste ja kitsede veterinaarnõuded

§ 8. Veterinaarnõuded imporditava lamba ja kitse päritoluriigi või selle piirkonna ning lamba ja kitse päritolukarja kohta

(1) Lammast ja kitse võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 79/542/EMÜ loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(2) Imporditava lamba ja kitse (edaspidi lammas ja kits) päritoluriik või selle piirkond on nende karjast väljaviimisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vaba veiste katkust, väikemäletsejaliste katkust, lammaste katarraalsest palavikust (bluetongue), kitsede nakkavast pleuropneumooniast, hirvede epizootilisest hemorraagiast, lammaste ja kitsede rõugetest, Rift Valley palavikust ning kuue kuu jooksul ka vesikulaarsest stomatiidist.

(3) Kui lammas ja kits ei ole sündinud päritoluriigis, peetakse teda päritolukarjas enne sealt väljaviimise päeva vähemalt:
1) kuus kuud – aretuseks ja nuumamiseks imporditava looma puhul;
2) kolm kuud – tapmiseks imporditava looma puhul.

(4) Teisest ühendusevälisest riigist päritolukarja imporditud lammas ja kits on imporditud EÜ Nõukogu direktiivi 72/462/EMÜ nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt.

(5) Lamba ja kitse päritolukarja suhtes loomataudi tõttu kehtestatud kitsenduste lõpetamisest on looma päritolukarjast väljaviimise hetkeks möödunud vähemalt:
1) 42 päeva viimasest brutselloosijuhtumist;
2) 30 päeva viimasest marutaudijuhtumist;
3) 15 päeva viimasest siberi katku juhtumist.

(6) Kui lammas ja kits tuuakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 43 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje eeskirja kohaselt Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi Amet) poolt brutselloosivabaks tunnistatud karja aretuseks või nuumamiseks, on nende päritolukari brutselloosivaba või peavad päritolukarja loomad vastama järgmistele nõuetele:
1) loomad on individuaalselt märgistatud;
2) loomi ei ole kunagi vaktsineeritud brutselloosi vastu või neid on vaktsineeritud brutselloosi vastu rohkem kui kaks aastat tagasi. Üle kahe aasta vanused uted võivad olla vaktsineeritud brutselloosi vastu enne seitsmekuuseks saamist;
3) loomad on enne päritolukarjast väljasaatmist isoleeritud ja neid on uuritud kuuenädalase vahega kaks korda brutselloosi suhtes.

(7) Kui aretuseks või nuumamiseks imporditava lamba ja kitse päritolukari ei ole brutselloosivaba, peavad imporditav lammas ja kits vastama järgmistele nõuetele:
1) loomad on individuaalselt märgistatud;
2) päritolukarjas ei ole ühelgi brutselloosile vastuvõtlikul loomal viimase 12 kuu jooksul esinenud brutselloosi tunnuseid;
3) loomi ei ole vaktsineeritud brutselloosi vastu nende karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul, neid on peetud kuus nädalat isoleeritult veterinaarjärelevalve all ja neile on tehtud selle aja jooksul kaks brutselloosi testi, mille tulemused on olnud negatiivsed, või on neid vaktsineeritud enne seitsmekuuseks saamist, aga mitte hiljem kui 15. päeval enne nende importimist sihtkohakarja.

(8) Aretuseks imporditav lammas ja kits pärineb sellisest karjast ja võib kokku puutuda üksnes sellise karja loomaga, kus ei ole diagnoositud:
1) lammaste nakkavat agalaktiat (Mycoplasma agalactiae) või kitsede nakkavat agalaktiat (Mycoplasma agalacitiae, M. capricolum, M. mycoides var. mycoides «Large colony») viimase kuue kuu jooksul;
2) paratuberkuloosi või kaseoosset lümfadeniiti viimase 12 kuu jooksul;
3) pulmonaarset adenomatoosi, Maedi-Visnat või kitsede viroosset artriiti või entsefaliiti viimase kolme aasta jooksul.

(9) Maedi-Visna või kitsede viroosse artriidi puhul võidakse lõike 8 punktis 3 nimetatud kolmeaastast tähtaega Euroopa Komisjoni otsusega lühendada ühele aastale, kui nimetatud haigustesse nakatunud loomad on tapetud ja ülejäänud loomadelt võetud proovide tulemused on olnud negatiivsed või kui päritolukarjas on rakendatud muid samaväärseid meetmeid.

(10) Jäära päritolukarjas ei ole tema karjast väljaviimisele eelnenud 12 kuu jooksul diagnoositud nakkavat epididümiiti, teda on päritolukarjas peetud vähemalt 60 päeva enne sealt väljaviimist ja teda on nakkava epididümiidi suhtes uuritud seroloogiliselt hiljemalt 30. päeval enne päritolukarjast väljaviimist ning uurimise tulemus on olnud negatiivne.

§ 9. Veterinaarnõuded imporditava lamba ja kitse suhtes tehtud uuringute ja vaktsineerimiste kohta

(1) Lammas ja kits ei ole vaktsineeritud suu- ja sõrataudi, veiste katku, väikemäletsejaliste katku, lammaste katarraalse palaviku ( bluetongue), kitsede nakkava pleuropneumoonia, hirvede epizootilise hemorraagia, lammaste ja kitsede rõugete ega Rift Valley palaviku vastu.

(2) Kui lamba ja kitse päritoluriik või selle piirkond on tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud vaba suu- ja sõrataudist ning seal ei ole vähemalt viimased 12 kuud lubatud loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerida ega vaktsineeritud loomi sinna importida, kajastatakse see teave loomatervisesertifikaadil.

(3) Kui lamba ja kitse päritoluriik või selle piirkond on tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud vaba suu- ja sõrataudist ning seal on lubatud loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerida ja sinna on lubatud selliseid loomi importida, kajastatakse loomatervisesertifikaadil lamba ja kitse vastavus järgmistele nõuetele:
1) lammas ja kits ei ole vaktsineeritud suu- ja sõrataudi vastu;
2) lambalt ja kitselt on võetud kõri-neelu tampooniproov (probang test) ja teda on uuritud seroloogiliselt suu- ja sõrataudi antikehade esinemise suhtes ja uurimistulemused on olnud negatiivsed;
3) lammast ja kitse on 14 päeva jooksul enne päritolukarjast väljasaatmist peetud veterinaararsti järelevalve all päritolukarjast eraldi ja nad ei ole kokku puutunud loomaga, kes ei vasta selles lõikes sätestatud nõuetele.

(4) Kui lamba ja kitse päritoluriik või selle piirkond ei ole viimase kahe aasta jooksul olnud vaba suu- ja sõrataudist, peavad lammas ja kits vastama lõigetes 2 või 3 nimetatud nõuetele ning see kajastatakse loomatervisesertifikaadil.

§ 10. Veterinaarnõuded imporditava lamba ja kitsega kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

Lamba ja kitsega on on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 79/542/EMÜ lisas toodud näidisele.

4. jagu
Imporditavate hobuslaste veterinaarnõuded

§ 11. Veterinaarnõuded imporditava hobuslase päritoluriigi või selle piirkonna ja hobuslase päritolukarja kohta

(1) Hobuslast võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 2004/211/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende piirkondade loetelu, kust on lubatud liikmesriikidesse importida hobuslasi, nende spermat, munarakke ja embrüoid ja millega muudetakse Euroopa Komisjoni otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ (ELT L 073, 11.03.2004, lk 1–10), loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(2) Imporditava hobuslase (edaspidi hobuslane) päritoluriik või selle piirkond on tema karjast väljaviimisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud vaba hobuste aafrika katkust ja hobuste venetsueela entsefalomüeliidist ning viimase kuue kuu jooksul ka kargtaudist ja malleusest.

(3) Hobuslase päritoluriigis on hobuste aafrika katk, kargtaud, malleus, hobuste entsefalomüeliit ja kõik selle vormid (sealhulgas venetsueela entsefalomüeliit), nakkav kehvveresus, vesikulaarstomatiit, marutaud ning siberi katk kohustuslikult registreeritavad loomataudid.

(4) Hobuslast on enne tema karjast väljaviimist püsivalt peetud päritoluriigis või selle piirkonnas 90 päeva või alla 90-päevase hobuslase puhul tema sündimisest saadik.

§ 12. Veterinaarnõuded imporditava hobuslase kohta, kes pärineb riigist, mida ei ole hobuslastele nakkavatest loomataudidest vabaks tunnistatud

(1) Kui hobuslase päritoluriik ei ole vaba hobuste aafrika katkust, on sealt lubatud hobuslast importida, kui:
1) taudikolle, kus taudi viimase kahe aasta jooksul on diagnoositud või kus on hobuslasi viimase 12 kuu jooksul vaktsineeritud, on geograafiliselt piiristatud ja selle ümber on moodustatud ohustatud tsoon vähemalt 100 km raadiuses ning järelevalvetsoon vähemalt 150 km raadiuses;
2) kõik ohustatud tsoonis olevad vaktsineeritud hobuslased on registreeritud ja märgistatud ning sellekohane teave on kantud identifitseerimisdokumendile;
3) hobuslaste liikumine ühest karjast teise toimub ohustatud tsoonis pädeva asutuse kontrolli all ja tsoonist välja võib hobuslasi viia üksnes teatud aastaaegadel lähtuvalt hobuste aafrika katku levitavate putukate aktiivsusest;
4) 48 tundi enne päritolukarjast väljasaatmist on hobuslane olnud kliiniliselt terve ning hobuste aafrika katku vastu vaktsineerimata. Kui hobuslane on vaktsineeritud, siis on seda tehtud hiljemalt kaks kuud enne tema karjast väljaviimist ja antikehade arv hobuslase veres ei ole karjast väljaviimise ajaks tõusnud;
5) hobuslast on uuritud 21–30-päevase vahega kaks korda komplemendi sidumise testiga, mille tulemus on olnud negatiivne, kusjuures teine uurimine on tehtud hiljemalt kümnendal päeval enne hobuslase karjast väljaviimist;
6) hobuslast on hoitud 40 päeva jooksul enne tema karjast väljaviimist isoleeritult ja hobuste aafrika katku levitavate putukate eest kaitstult.

(2) Kui hobuslase päritolukarjas on diagnoositud hobuslastele nakkav loomataud ja kõiki vastuvõtlikke loomi ei ole tapetud, on päritolukarjas viimasest hobuslastele nakkava loomataudi diagnoosimisest möödunud vähemalt:
1) kargtaudi puhul kuus kuud, arvates viimasest võimalikust kokkupuutest haige loomaga; täku puhul võib piirangu lõpetada varem juhul, kui ta kastreeritakse;
2) malleuse või hobuste entsefalomüeliidi puhul kuus kuud viimase taudikahtlase looma tapmise päevast arvates;
3) nakkava kehvveresuse puhul ajavahemik, mille vältel on nakatunud hobuslased tapetud ja ülejäänud hobuslasi on uuritud kolmekuulise vahega kaks korda cogginsi testiga, mille tulemus on olnud negatiivne;
4) vesikulaarse stomatiidi puhul kuus kuud;
5) marutaudi puhul üks kuu;
6) siberi katku puhul 15 päeva.

(3) Kui hobuslase päritolukarjas on diagnoositud hobuslastele nakkav loomataud ja kõik vastuvõtlikud loomad on tapetud ning ruumid desinfitseeritud, peab viimasest hobuslastele nakkava loomataudi diagnoosimisest päritolukarjas olema möödunud vähemalt 30 päeva arvates tapmise ja desinfitseerimise päevast, välja arvatud siberi katk, mille puhul peab olema möödunud 15 päeva.

(4) Kui hobuslase päritoluriik ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud vaba vesikulaarsest stomatiidist ega viiruslikust arteriidist, peab hobuslane vastama järgmistele nõuetele:
1) hobuslase päritolukari on tema karjast väljaviimisele eelnenud kuue kuu jooksul olnud vaba vesikulaarsest stomatiidist ja hobuslast on enne karjast väljaviimist seroloogiliselt uuritud vesikulaarse stomatiidi suhtes ning uurimise tulemus on olnud negatiivne;
2) täkku on enne karjast väljaviimist uuritud seroloogilise, viiruse isoleerimise või muu viirusekandvust välistava testiga viirusliku arteriidi suhtes ja testi tulemus on olnud negatiivne.

§ 13. Veterinaarnõuded imporditava hobuslasega kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

Hobuslasega on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuste 92/260/EMÜ loomatervishoiunõuete ja veterinaarsertifikaatide kohta registreeritud hobuste ajutiseks impordiks (EÜT L 130, 15.05.1992, lk 67–83) või 93/195/EMÜ loomatervishoiunõuete ja loomatervisesertifikaatide kohta registreeritud hobuste taassisenemiseks pärast võidusõidu, võistlemise ja kultuuriürituste tõttu toimunud ajutist eksporti (EÜT L 086, 06.04.1993, lk 1–6) või 93/196/EMÜ loomatervishoiunõuete ja loomatervisesertifikaatide kohta tapahobuslaste impordiks (EÜT L 086, 06.04.1993, lk 7–15) või 93/197/EMÜ loomatervishoiunõuete ja loomatervisesertifikaatide kohta registreeritud hobuste ja aretus- ning tootmishobuste impordiks (EÜT L 086, 06.04.1993, lk 16–33) lisas toodud näidisele.

5. jagu
Muude imporditavate kabiloomaliste (ungulata ) veterinaarnõuded

§ 14. Veterinaarnõuded 1.–4. jaos nimetamata imporditava kabiloomalise päritoluriigi ja temaga kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

Kabiloomalist, keda ei ole nimetatud 1.–4. jaos, võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 79/542/EMÜ loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast ning nendega on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 79/542/EMÜ lisas toodud näidisele.

6. jagu
Imporditava silerinnaliste perekonda kuuluva linnu ning imporditava kana, kalkuni, pärlkana, hane, pardi, vuti, tuvi, faasani ja põldpüü veterinaarnõuded

§ 15. Veterinaarnõuded imporditava linnu päritoluriigi kohta

(1) Kana, kalkunit, pärlkana, hane, parti, vutti, tuvi, faasanit, põldpüüd ja silerinnaliste perekonda (Ratitae) kuuluvat lindu (edaspidi lind) ja nende liikide kuni 72 tunni vanust jootmata ja söötmata tibu (edaspidi ööpäevane tibu ) võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 95/233/EÜ, milles esitatakse nende kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elusaid kodulinde ja haudemune (EÜT L 156, 07.07.1995, lk 76–79), loetletud ühendusevälisest riigist.

(2) Imporditava linnu ja ööpäevase tibu päritoluriigis on lindude gripp ja Newcastle’i haigus teatamiskohustuslikud loomataudid ning päritoluriik on nendest taudidest vaba olnud viimased kolm aastat.

§ 16. Veterinaarnõuded imporditava linnu ja ööpäevase tibu päritolukarja ja -ettevõtte kohta

(1) Aretuseks või tootmiseks imporditavat lindu peetakse päritoluriigi karjas tema karjast väljaviimisele eelneva kolme kuu jooksul või linnu koorumisest arvates ning tapmiseks ja uluklindude varude taastootmiseks imporditavat lindu tema karjast väljaviimisele eelneva kuue nädala jooksul või linnu koorumisest arvates.

(2) Teisest riigist päritolukarja imporditud lind ja ööpäevane tibu on imporditud nõuete kohaselt, mis on EÜ Nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6–28) nõuetega samaväärsed.

(3) Aretuseks või tootmiseks imporditavat lindu peetakse enne tema karjast väljaviimist tunnustatud ehitises, millele on antud tunnustusnumber ja mille tunnustus ei ole peatatud ega kehtetuks tunnistatud (edaspidi tunnustatud ehitis).

(4) Tapmiseks imporditava linnu päritolukarja peetakse tunnustatud ehitises enne linnu karjast väljaviimist vähemalt 21 päeva või linnu koorumisest alates, kusjuures järelevalveametnik on päritolukarja linnu karjast väljaviimisele eelnenud viie päeva jooksul üle vaadanud ning kliinilisi tauditunnuseid ei ole leitud. Tapmiseks imporditud lind viiakse otse tapamajja ning tapetakse 72 tunni jooksul arvates tapamajja saabumisest.

(5) Uluklindude varude täiendamiseks võib lindu importida päritolukarjast, mida on enne tema karjast väljaviimist peetud tunnustatud ehitises vähemalt 21 päeva või linnu koorumisest alates. Imporditav lind ei ole tema karjast väljaviimisele eelnenud 14 päeva jooksul sinna juurdetoodavate lindudega kokku puutunud; järelevalveametnik või volitatud veterinaararsti on päritolukarja linnu karjast väljaviimisele eelnenud 48 tunni jooksul üle vaadanud ning kliinilisi tauditunnuseid ei ole leitud.

(6) Imporditav ööpäevane tibu on hautud järelevalveametniku juhiste järgi desinfitseeritud ja märgistatud munast, mis pärineb järgmistele nõuetele vastava karja linnult:
1) karja on peetud lõikes 3 nimetatud tunnustatud ehitises vähemalt kuus nädalat;
2) järelevalveametnik on karja 72 tunni jooksul enne haudemunade karjast väljasaatmist üle vaadanud ja kliinilisi tauditunnuseid ei ole leitud.

(7) Kui lõikes 6 nimetatud karjale tehtava ülevaatuse tulemused registreeritakse ja need esitatakse järelevalveametnikule karja terviseseisundi hindamiseks imporditava ööpäevase tibu karjast väljaviimisele eelneva 72 tunni jooksul, võib ööpäevane tibu olla hautud ka haudemunast, mis pärineb karjast, mille linde kontrollitakse iga 30 päeva tagant.

§ 17. Veterinaarnõuded imporditava linnu ja tema ööpäevase tibu suhtes tehtud uuringute ja vaktsineerimiste kohta

(1) Aretuseks või tootmiseks imporditav lind ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu. Teda peetakse 14 päeva jooksul enne karjast väljaviimist järelevalveametniku kontrolli all ülejäänud karjast ja teistest linnulistest eraldi. Linnu päritolukarjas ja ehitises, kus teda eraldatult peetakse, ei või tema karjast väljaviimisele eelneva 21 päeva jooksul linde vaktsineerida ega sinna uusi linde juurde tuua.

(2) Lõikes 1 nimetatud lindu uuritakse seroloogiliselt 14 päeva jooksul enne tema karjast väljaviimist Newcastle’i haiguse antikehade esinemise suhtes. Karjast võib välja viia lindu, kelle uurimise tulemus on olnud negatiivne.

(3) Tapmiseks imporditav lind võib pärineda:
1) karjast, kus linde ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu ning kus neid on seroloogiliselt uuritud Newcastle’i haiguse antikehade esinemise suhtes ja uurimistulemus on olnud negatiivne, või
2) karjast, kus linde on vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu ja neid on nende karjast väljaviimisele eelnenud 14 päeva jooksul viroloogiliselt uuritud Newcastle’i haiguse suhtes ja uurimistulemus on olnud negatiivne.

(4) Ööpäevane tibu on välja hautud munast, mis pärineb sellise karja linnult, keda ei ole Newcastle’i haiguse vastu vaktsineeritud või keda on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga. Kui karja on vaktsineeritud elusvaktsiiniga, korjatakse haudemunad vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist.

(5) Ööpäevane tibu ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu ja ta on välja hautud haudejaamas. Haudejaama töökorraldus tagab eri ajal ja paigus nende haudemunade hautamise, mis ei vasta lõike 4 nõuetele.

(6) Kui lõigetes 1–3 nimetatud linnud on vaktsineeritud, kooskõlastatakse selliste lindude import Ametiga, näidates ära andmed kasutatud vaktsiini kohta.

§ 18. Veterinaarnõuded imporditud linnu ja ööpäevase tibu kohta

(1) Aretuseks või tootmiseks imporditud lindu ning imporditud ööpäevast tibu peetakse sihtkoha karjas vähemalt kuus nädalat arvates tema karja saabumise päevast või kuni tema tapmiseni, juhul kui ta tapetakse eelnimetatud ajavahemiku jooksul.

(2) Lõikes 1 nimetatud perioodi võib lühendada 21 päevani, kui linnult võetud kloaagiproovi uuritakse selle aja jooksul Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis lindude gripi ja Newcastle’i haiguse suhtes ning uurimise tulemus on negatiivne.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud perioodi jooksul peetakse lindu eraldi ehitises, et ta ei puutuks kokku ettevõttes peetavate muude linnulistega. Kui lindu peetakse koos muude linnulistega, loetakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud perioodi alguseks päev, millal viimane linnuline on karja juurde toodud.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud perioodi jooksul jälgitakse linnu tervislikku seisukorda ja vajaduse korral võetakse proove.

§ 19. Veterinaarnõuded imporditava linnu ja ööpäevase tibuga kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

Linnu ja ööpäevase tibuga on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 96/482/EÜ, millega nähakse ette loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaadid kodulindude ja haudemunade, välja arvatud silerinnaliste lindude ja nende munade importimiseks kolmandatest riikidest ning pärast kõnealust importimist kohaldatavad loomatervishoiumeetmed (EÜT L 156, 07.07.1995, lk 76–79), sätestatud nõuetele, silerinnaliste sugukonda kuuluvate lindude puhul peab loomatervisesertifikaat vastama Euroopa Komisjoni otsuses 2001/751/EÜ, millega nähakse ette loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaadid silerinnaliste lindude ja nende haudemunade importimiseks kolmandatest riikidest ning pärast kõnealust importimist kohaldatavad loomatervishoiumeetmed; millega muudetakse Komisjoni otsust 95/233/EÜ, milles esitatakse nende kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elusaid kodulinde ja haudemune; ja millega muudetakse Komisjoni otsust 96/659/EÜ kaitsemeetmete kohta seoses Krimmi-Kongo hemorraagilise palavikuga (EÜT L 281, 25.10.2001, lk 24–52), sätestatud nõuetele ning muude linnuliste puhul Euroopa Komisjoni otsuses 2000/666/EÜ, milles sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused (EÜT L 278, 31.10.2000, lk 26–34), sätestatud nõuetele.

7. jagu
Imporditavate eluskalade ja molluskite veterinaarnõuded

§ 20. Veterinaarnõuded loodusest või kalakasvandusest imporditavate eluskalade kohta

(1) Eluskalu võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 2003/858/EÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded kasvatamiseks mõeldud eluskalade, kalamarja ja sugurakkude ning inimtoiduks mõeldud akvakultuurist pärit eluskalade ja neist saadud toodete impordiks (ELT L 324, 11.12.2003, lk 37–54), loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(2) Viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja infektsioosse vereloomeorganite nekroosi (IHN) suhtes vastuvõtlikku liiki kuuluvad eluskalad pärinevad ettevõttest, kus nimetatud taude ei ole kliinilise või laboratoorse uuringu tulemusena diagnoositud vähemalt kahe aasta jooksul.

(3) Kui päritoluriigis või selle piirkonnas on diagnoositud nakkuslikku pankrease nekroosi (IPN), karpkalade kevadist vireemiat (SVC), bakteriaalset neeruhaigust ehk renibakterioosi (BKD), furunkuloosi ( Aeromonas salmonicida), enteraalset punase suu haigust (ERM) ja gürodaktüloosi ning kui eluskalu imporditakse asustamiseks veekogusse, kus peetakse nimetatud taudidele vastuvõtlikke kalaliike, võib Amet nõuda päritoluriigi järelevalveasutuselt teabe esitamist päritoluriigis või päritolukarjas tehtud laboratoorsete uuringute, vaktsineerimiste ja muude veterinaarmenetluste kohta, et vältida eespool loetletud taudide sissetoomist.

§ 21. Veterinaarnõuded imporditavate molluskite kohta

Molluskeid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 2003/804/EÜ, milles sätestatakse edasiseks kasvatamiseks, nuumamiseks, ülekandmiseks või inimtoiduks ettenähtud molluskite, nende marja ja sugurakkude importimise loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded (ELT L 302, 20.11.2003, lk 22–33), loetletud päritoluriigist või selle piirkonnast.

§ 22. Veterinaarnõuded imporditavate eluskalade ja molluskitega kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

(1) Eluskaladega on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 2003/858/EÜ sätestatud nõuetele.

(2) Molluskitega on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 2003/804/EÜ sätestatud nõuetele.

8. jagu
Imporditavate karusloomade veterinaarnõuded

§ 23. Veterinaarnõuded imporditavate karusloomade päritoluriigi ettevõtte kohta

(1) Hõberebast ja sinirebast võib importida päritoluettevõttest, kus looma karjast väljaviimisele eelnenud 12 kuu jooksul ei ole diagnoositud Aujeszky haigust, marutaudi, lihasööjate katku, tuberkuloosi, tulareemiat, infektsioosset hepatiiti, parvoviirusenteriiti, trihhinelloosi, toksoplasmoosi ja dermatomükoosi.

(2) Tuhkrut ja naaritsat võib importida päritoluettevõttest, kus nende karjast väljaviimisele eelnenud kolme aasta jooksul ei ole diagnoositud naaritsate entsefalopaatiat ning viimase 12 kuu jooksul viirusenteriiti, tulareemiat, marutaudi, tuberkuloosi, lihasööjate katku ja pseudomonoosi.

(3) Küülikut võib importida päritoluettevõttest, kus tema karjast väljaviimisele eelnenud 12 kuu jooksul ei ole diagnoositud müksomatoosi ja ühe kuu jooksul marutaudi.

§ 24. Veterinaarnõuded imporditava karuslooma suhtes tehtud uuringute ja vaktsineerimiste kohta

Karusloom vaktsineeritakse tema karjast väljaviimisele eelneva 14 päeva jooksul järgmiselt:
1) hõbe- ja sinirebane lihasööjate katku vastu;
2) tuhkur ja naarits botulismi, lihasööjate katku, pseudomonoosi ja viirusenteriidi vastu;
3) nutria pastörelloosi vastu;
4) küülik müksomatoosi, pastörelloosi ja hemorraagilise viirushaiguse vastu.

§ 25. Veterinaarnõuded imporditava karusloomaga kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

Karusloomaga on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis tõendab, et loom vastab selle määruse nõuetele.

9. jagu
Imporditavate mesilaste ja kumalaste veterinaarnõuded

§ 26. Veterinaarnõuded imporditavate mesilaste ja kumalastega kaasasoleva loomatervisesertifikaadi kohta

Mesilastega ja kumalastega on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 2003/881/EÜ loomatervishoiu ja sertifitseerimise nõuete kohta mesilaste (Apis mellifera) ja kimalaste (Bombus spp.) impordil kolmandatest riikidest, millega tühistatakse otsus 2000/462/EÜ (ELT L 328, 17.12.2003, lk 26–31), sätestatud nõuetele.

3. peatükk
IMPORDITAVA PALJUNDUSMATERJALI VETERINAARNÕUDED

1. jagu
Üldnõuded

§ 27. Üldnõuded imporditava paljundusmaterjali kohta

(1) Veise sügavkülmutatud spermat võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse 1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 2004/639/EÜ, millega sätestatakse koduveiste sperma imporditingimused (ELT L 292, 15.09.2004, lk 21–30) lisas I loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(2) Veise embrüoid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 91/270/EMÜ, millega koostatakse loetelu kolmandatest riikidest, millest liikmesriigid lubavad koduveiste embrüote importi (EÜT L 134, 29.05.1991, lk 56–57), loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(3) Hobuslase spermat, embrüoid ja munarakke võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse 1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 2004/211/EÜ loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(4) Lamba ja kitse spermat, embrüoid ja munarakke ning sea embrüoid ja munarakke võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 94/63/EÜ, milles esitatakse esialgne kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida lammaste, kitsede ja hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid ning sigade munarakke ja embrüoid (EÜT L 028, 02.02.1994, lk 47–48), loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(5) Haudemune võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 95/233/EÜ loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(6) Viljastatud kalamarja ja sugurakkudega on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 2003/858/EÜ sätestatud nõuetele.

2. jagu
Imporditava sperma ja embrüote veterinaarnõuded

§ 28. Veterinaarnõuded imporditava veisesperma päritoluettevõtte, doonorlooma ja spermaga kaasasolevale veterinaarsertifikaadi kohta

(1) Veisespermat võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida seemendusjaamast või spermahoiukeskusest, mis on Euroopa Komisjoni avaldatud tunnustatud seemendusjaamade või spermahoiukeskuste loetelus.

(2) Veisesperma on saadud loomalt, keda on kuus kuud vahetult enne sperma kogumist peetud § 27 lõikes 1 viidatud riigi territooriumil või selle piirkonnas.

(3) Veisespermaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 2004/639/EÜ lisas II toodud näidisele.

§ 29. Veterinaarnõuded imporditava seasperma päritoluettevõtte ja doonorlooma ning spermaga kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

(1) Seaspermat võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida seemendusjaamast, mis on Euroopa Komisjoni otsuses 2002/613/EÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma importimise tingimused (EÜT L 196, 25.07.2002, lk 45–57), toodud tunnustatud seemendusjaamade loetelus.

(2) Seasperma on saadud loomalt, keda on kolm kuud vahetult enne spermakogumist peetud § 27 lõikes 1 viidatud riigi territooriumil või selle piirkonnas.

(3) Seaspermaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 2002/613/EMÜ lisas toodud näidisele.

§ 30. Veterinaarnõuded imporditava hobuslase, kitse ja lamba sperma päritoluettevõtte ja doonorlooma ning spermaga kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

(1) Hobuslase, kitse ja lamba spermat võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida seemendusjaamast, mis on Euroopa Komisjoni avaldatud tunnustatud seemendusjaamade loetelus.

(2) Hobuslase spermat võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida seemendusjaamast, mis on Euroopa Komisjoni otsuse 2004/616/EÜ, millega sätestatakse kolmandate riikide seemendusjaamade loetelu, millest on lubatud hobuslase spermat importida (EÜT L 278, 27.08.2004, lk 64–74) toodud tunnustatud seemendusjaamade loetelus.

(3) Hobuslase, kitse ja lamba sperma on kogutud loomadelt, kes vastavad EÜ Nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72), lisa D peatüki II nõuetele.

(4) Hobuslase, kitse ja lamba sperma on kogutud, töödeldud ja säilitatud kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ lisa D peatüki III nõuetega.

(5) Hobuslase spermaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 96/539/EÜ hobuslaste sperma importimiseks ühendusse ettenähtud loomatervishoiunõuete ja veterinaarsertifikaatide kohta (EÜT L 230, 11.09.1996, lk 23–27) lisas toodud näidisele.

(6) Kitse ja lamba spermaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis tõendab, et kitse ja lamba sperma vastab Euroopa Nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ nõuetele.

§ 31. Veterinaarnõuded imporditavatele veise embrüotele, embrüokogumisrühmale ja embrüotega kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

(1) Veise embrüod on kogunud embrüokogumisrühm, mis on kantud Euroopa Komisjoni otsusega 92/452/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide heakskiidetud embrüokogumisrühmade nimekirjad veiste embrüote ekspordiks ühendusse (EÜT L 250, 29.08.1992, lk 40–45), kehtestatud tunnustatud embrüokogumisrühmade loetelusse.

(2) Veise embrüotega on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 92/471/EMÜ, loomatervishoiunõuete ja veterinaarsertifikaatide kohta veiseembrüote impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 270, 15.09.1992, lk 27–34), lisas toodud näidisele.

§ 32. Veterinaarnõuded imporditava hobuslase, kitse, lamba ja sea embrüote ning munarakkudega kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

(1) Hobuslase embrüote ja munarakkudega on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 96/540/EÜ hobuslaste munarakkude ja embrüote importimiseks ühendusse ettenähtud loomatervishoiunõuete ja veterinaarsertifikaatide kohta (EÜT L 230, 11.09.1996, lk 28–31) lisas toodud näidisele.

(2) Kitse ja lamba ning sea embrüote ja munarakkudega on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis tõendab, et need vastavad EÜ Nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ nõuetele.

3. jagu
Imporditavate haudemunade veterinaarnõuded

§ 33. Veterinaarnõuded imporditavate haudemunade päritoluriigi või selle piirkonna ning päritolukarja kohta

(1) Imporditavate haudemunade päritoluriigis või selle piirkonnas on lindude gripp ja Newcastle haigus teatamiskohustuslikud loomataudid ning päritoluriik või selle piirkond on nendest taudidest olnud vaba viimased kolm aastat.

(2) Haudemunad pärinevad päritoluriigi või selle piirkonna karja lindudelt, keda on karjas peetud enne haudemunade väljasaatmise päeva vähemalt kolm kuud või nende koorumisest alates, ning teisest riigist päritolukarja imporditud linnud on imporditud selle määruse nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt.

§ 34. Veterinaarnõuded imporditavate haudemunadega kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

Haudemunadega on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 96/482/EÜ või silerinnaliste sugukonda kuuluvate lindude puhul Euroopa Komisjoni otsuse 2001/751/EÜ või muude linnuliste puhul Euroopa Komisjoni otsuse 2000/666/EÜ või patogeenivabade munade (SPF munade) puhul Euroopa Komisjoni otsuse 2001/383/EÜ, millega muudetakse otsust 2000/666/EÜ, milles sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused (EÜT L 137, 19.05.2001, lk 28), lisas toodud näidisele.

4. peatükk
IMPORDITAVATE LOOMSETE SAADUSTE VETERINAARNÕUDED

1. jagu
Imporditava piima ja imporditavate piimapõhiste toodete veterinaarnõuded

§ 35. Veterinaarnõuded imporditava piima ja imporditavate piimapõhiste toodete päritoluriigi kohta

(1) Toorpiima ja toorpiimatooteid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse 1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 2004/438/EÜ, millega sätestatakse looma- ja rahvatervise ning veterinaarsertifikaadi tingimused ühendusse toodava inimtoiduks ettenähtud kuumtöödeldud piima, piimapõhiste toodete ja toorpiima kohta (EÜT L 154, 30.04.2004, lk 73–95), lisas I veerus A selleks lubatud ühendusevälisest riigist.

(2) Ühekordse kuumtöötluse läbinud piima ja piimapõhiseid tooteid, mille kuumutamise tulemus on samaväärne vähemalt 72 °C juures vähemalt 15 sekundi jooksul pastöriseerimisega ja piisav, et tagada negatiivne reaktsioon fosfataastestile, võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse 1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 2004/438/EÜ lisas I veerus B selleks lubatud ühendusevälisest riigist, kus puudub suu- ja sõrataudi oht.

(3) Piima ja piimapõhiseid tooteid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse 1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 2004/438/EÜ lisas I veerus C selleks lubatud ühendusevälisest riigist, kus on suu- ja sõrataudi oht, eeldusel, et piim ja piimapõhised tooted või piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatud piim on läbinud:
1) steriliseerimise, mille tulemusel väärtus F° on vähemalt 3;
2) kõrgkuumutamise (UHT) temperatuuril 132 °C vähemalt ühe sekundi jooksul;
3) kõrgel temperatuuril lühikest aega pastöriseerimise (High Temperature Short Time – HTST) temperatuuril 72 °C vähemalt 15 sekundit või samaväärse pastöriseerimise, mille tulemusena on saadud negatiivne reaktsioon fosfataastestile, mida viiakse läbi kaks korda piima puhul, mille pH on vähemalt 7,0;
4) HTST töötluse piima puhul, mille pH on alla 7,0, või
5) HTST töötluse kombineeritult ühe teise füüsikalise töötlusega, mis võib olla kas pH väärtuse alandamine vähemalt üheks tunniks alla 6 või teine kuumtöötlus vähemalt 72 °C juures koos kuivatamisega.

§ 36. Veterinaarnõuded imporditava piima ja imporditavate piimapõhiste toodete päritoluettevõtte kohta

Piima ja piimapõhiseid tooteid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse 1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida ettevõttest, mis on nimetatud Euroopa Komisjoni otsuse 97/252/EÜ, millega koostatakse nende kolmandates riikides asuvate ettevõtete ajutised loetelud, millest liikmesriigid lubavad importida inimtoiduks ettenähtud piima ja piimatooteid (EÜT L 101, 18.04.1997, lk 46–104), lisa loetelus.

§ 37. Veterinaarnõuded imporditava piima ja imporditavate piimapõhiste toodete kohta

(1) Piim ja piimapõhised tooted peavad vastama EÜ Nõukogu direktiivi 92/46/EMÜ, millega sätestatakse toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turuleviimise tervishoiueeskirjad (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 1–32), peatükis III toodud nõuetele.

(2) Piim ja piimapõhised tooted, mis on pärit selleks lubatud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast, kus viimase 12 kuu jooksul on esinenud suu- ja sõrataudi või kus viimase 12 kuu jooksul on tehtud vaktsineerimisi suu- ja sõrataudi vastu, peavad läbima enne Euroopa Liidu territooriumile jõudmist ühe § 35 lõikes 3 nimetatud töötlustest.

§ 38. Veterinaarnõuded imporditava piima ja imporditavate piimapõhiste toodetega kaasasoleva tervisesertifikaadi kohta

(1) Piima ja piimapõhiste toodete saadetisega on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 2004/438/EÜ lisa II osas 2 toodud näidisele. Tervisesertifikaadi vormi võib sõltuvalt piimast ja piimapõhisest tootest valida järgmiste vormide hulgast:
1) «Milk-RM» kogumiskeskusesse, normaliseerimiskeskusesse, kuumtöötlus- või töötlemisettevõttesse vastuvõtmiseks ettenähtud toorpiimale;
2) «Milk-RMP» toorpiimatoodetele;
3) «Milk-HTB» kuumtöödeldud piimale, kuumtöödeldud piimapõhistele toodetele ja kuumtöödeldud piimast valmistatud piimapõhistele toodetele, mis on pärit suu- ja sõrataudi ohuta ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast;
4) «Milk-HTC» kuumtöödeldud piimale, kuumtöödeldud piimapõhistele toodetele ja kuumtöödeldud piimast valmistatud piimapõhistele toodetele, mis on pärit suu- ja sõrataudi ohuga ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast; suu- ja sõrataudi ohuta ühenduseväline riik, millest selline import on juba lubatud, võib samuti seda vormi kasutada.

(2) Tervisesertifikaat täidetakse Euroopa Komisjoni otsuse 2004/438/EÜ lisa II osas 1 toodud seletuste kohaselt.

2. jagu
Imporditavate munade ja munatoodete veterinaarnõuded

§ 39. Veterinaarnõuded imporditavate munade ja munatoodete päritoluriigi kohta

(1) Mune võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 2003/812/EÜ, milles koostatakse loetelud nende kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid lubavad importida teatavaid nõukogu direktiivis 92/118/EMÜ käsitletud inimtoiduks ettenähtud tooteid (EÜT L 305, 22.11.2003, lk 17–21), lisa osas IV viidatud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

(2) Munatooteid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 2003/812/EÜ lisa osas V viidatud ja loetletud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

§ 40. Veterinaarnõuded imporditavate munade ja munatoodete päritoluettevõtte kohta

Mune ja munatooteid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast ettevõttest.

§ 41. Veterinaarnõuded imporditavate munade ja munatoodete kohta

(1) Munad peavad vastama EÜ Nõukogu otsuses 94/371/EÜ, milles sätestatakse teatavat liiki munade turuleviimise terviseohutuse erinõuded (EÜT L 168, 02.07.1994, lk 34–35), ja Euroopa Komisjoni otsuses 95/168/EÜ, millega kehtestatakse kodulindude salmonelloosi osas lisatagatised Soome ja Rootsi saadetavate inimtoiduks mõeldud teatavat liiki munade puhul (EÜT L 109, 16.05.1995, lk 44–47), toodud nõuetele.

(2) Toiduks või toiduainete valmistamiseks ettenähtud munatooteid võib importida, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) need on valmistatud kana-, pardi-, hane-, kalkuni-, pärlkana- või vutimunadest ning seejuures on kasutatud ühte liiki linnu mune;
2) need on valmistatud päritoluriigi pädeva asutuse poolt tunnustatud ettevõttes ja vastavad EÜ Nõukogu direktiivi 89/437/EMÜ, munatoodete tootmist ja turuleviimist mõjutavate hügieeni- ja tervishoiuküsimuste kohta (EÜT L 212, 22.07.1989, lk 87–100), lisa peatükkide I ja II nõuetele;
3) nende valmistamisel on järgitud EÜ Nõukogu direktiivi 89/437/EMÜ lisa peatükkides III ja V toodud hügieeninõudeid ja munatooted on valmistatud munadest, mis vastavad sama direktiivi lisa peatükis IV toodud nõuetele;
4) neid on töödeldud selliselt, et need vastaksid EÜ Nõukogu direktiivi 89/437/EMÜ lisa peatükis VI toodud nõuetele;
5) need vastavad EÜ Nõukogu direktiivi 89/437/EMÜ lisa peatükis VI toodud nõuetele;
6) neid on kontrollitud EÜ Nõukogu direktiivi 89/437/EMÜ lisa peatüki VII kohaselt;
7) need on pakendatud EÜ Nõukogu direktiivi 89/437/EMÜ lisa peatüki VIII kohaselt;
8) need on ladustatud ja transporditud EÜ Nõukogu direktiivi 89/437/EMÜ lisa peatükkide IX ja X kohaselt;
9) need vastavad Euroopa Liidu standarditele nende ainete jääkide suhtes, mis on kahjulikud või mis võivad muuta toote organoleptilisi omadusi või mis võivad muuta toote tarbimise inimese tervisele ohtlikuks või kahjulikuks.

§ 42. Veterinaarnõuded imporditavate munade ja munatoodetega kaasasoleva tervisesertifikaadi kohta

(1) Munadega on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis tõendab, et munad vastavad selle määruse nõuetele.

(2) Munatoodetega on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 97/38/EÜ, millega määratakse kindlaks terviseohutuse erinõuded inimtoiduks ettenähtud munatoodete importimisel (EÜT L 014, 17.01.1997, lk 61–64), lisas toodud näidisele.

3. jagu
Imporditavate kalandustoodete veterinaarnõuded

§ 43. Veterinaarnõuded imporditavate kalandustoodete päritoluriigi kohta

(1) Kalandustooteid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 97/296/EÜ, milles koostatakse loetelu kolmandate riikide kohta, millest on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud kalatooteid (EÜT L 122, 14.05.1997, lk 21–23), lisa osas I loetletud ühendusevälisest riigist. Kalandustooted peavad vastama päritoluriigist impordi kohta Euroopa Komisjoni kehtestatud asjakohase otsuse nõuetele.

(2) Akvakultuurtooteid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 97/296/EÜ lisas ja Euroopa Komisjoni otsuse 2000/159/EÜ, kolmandate riikide jääke käsitlevate kavade ajutise tunnustamise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 96/23/EÜ (EÜT L 51, 24.02.2000, lk 30–36), lisas loetletud ühendusevälisest riigist.

§ 44. Veterinaarnõuded imporditavate kalandustoodete päritoluettevõtte kohta

Kalandustooteid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast ettevõttest.

§ 45. Nõuded imporditavate kalandustoodetega kaasasoleva tervisesertifikaadi kohta

(1) Kui Euroopa Komisjon on kehtestanud kalandustoodete impordi kohta asjakohase otsuse, peab tervisesertifikaat vastama päritoluriigi kohta kehtestatud Euroopa Komisjoni otsuses toodud näidisele.

(2) Kui Euroopa Komisjon ei ole päritoluriigi kohta asjakohast otsust kehtestanud, peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) kalandustoodetega on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 95/328/EÜ, millega kehtestatakse veterinaarsertifikaat eriotsusega veel hõlmamata kolmandatest riikidest pärit kalatoodete kohta (EÜT L 191, 12.08.1995, lk 32–35), lisas toodud näidisele;
2) imporditavad kalandustooted peavad pärinema ettevõttest, mille üle teostab järelevalvet päritoluriigi pädev asutus.

(3) Kaubasaadetise juurde kuuluv tervisesertifikaat tõendab, et kalandustoodete tootmisele, eeltöötlemisele, töötlemisele, pakendamisele ja märgistamisele esitatud nõuded on vähemalt samaväärsed EÜ Nõukogu direktiivis 91/493/EMÜ, milles sätestatakse kalatoodete tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 15–34), toodud nõuetega.

4. jagu
Imporditavate okasnahksete, mantelloomade, meritigude ja kahepoolmeliste molluskite veterinaarnõuded

§ 46. Veterinaarnõuded imporditavate okasnahksete, mantelloomade, meritigude ja kahepoolmeliste molluskite päritoluriigi kohta

Okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kahepoolmelisi molluskeid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 97/20/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide kohta, mis täidavad kahepoolmeliste karploomade, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude tootmise ja turuleviimise vastavustingimusi (EÜT L 6, 10.01.1997, lk 46–47), lisas loetletud ühendusevälisest riigist. Imporditavad okasnahksed, mantelloomad ja meriteod ning kahepoolmelised molluskid peavad vastama päritoluriigist importimise kohta Euroopa Komisjoni kehtestatud asjakohase otsuse nõuetele.

§ 47. Veterinaarnõuded imporditavate okasnahksete, mantelloomade, meritigude ja kahepoolmeliste molluskite päritoluettevõtte kohta

Okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kahepoolmelisi molluskeid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast piirkonnast ja ettevõttest.

§ 48. Veterinaarnõuded imporditavate okasnahksete, mantelloomade, meritigude ja kahepoolmeliste molluskitega kaasasoleva tervisesertifikaadi kohta

(1) Kui Euroopa Komisjon on päritoluriigi kohta kehtestanud asjakohase otsuse okasnahksete, mantelloomade, meritigude ja kahepoolmeliste molluskite importimise kohta, peab tervisesertifikaat vastama Euroopa Komisjoni otsuses toodud näidisele.

(2) Kui Euroopa Komisjon ei ole päritoluriigi kohta asjakohast otsust kehtestanud, on imporditavad okasnahksed, mantelloomad, meriteod ja kahepoolmelised molluskid kogutud tunnustatud tootmisalalt, mille üle teostab järelevalvet päritoluriigi pädev asutus. Kaubasaadetise juurde kuulub tervisesertifikaat, mis tõendab, et tootmisele, käitlemisele ja vajaduse korral puhastamisele, pakendamisele ja märgistusele esitatud nõuded on vähemalt samaväärsed EÜ Nõukogu direktiivis 91/492/EMÜ, milles sätestatakse elusate kahepoolmeliste karploomade tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 1–14), sätestatud nõuetega. Kaubasaadetisega on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 96/333/EÜ, millega kehtestatakse veterinaarsertifikaat elusate kahepoolmeliste karploomade, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude jaoks, mis on pärit eraldi otsusega hõlmamata kolmandatest riikidest (EÜT L 130, 31.05.1996, lk 23–23), lisas I toodud näidisele.

(3) Kui Euroopa Komisjon ei ole päritoluriigi kohta asjakohast otsust kehtestanud, on imporditavad okasnahksed, mantelloomad, meriteod ja kahepoolmelised molluskid, mida puhastatakse tunnustatud puhastuskeskuses või mis kantakse üle tunnustatud ülekandealas või mida toodetakse tunnustatud ettevõttes, kogutud tunnustatud tootmisalalt, mille üle teostab järelevalvet päritoluriigi pädev asutus. Kaubasaadetise juurde kuulub tervisesertifikaat, mis tõendab, et tootmisele, kogumisele ja transpordile esitatud nõuded on vähemalt samaväärsed Euroopa Komisjoni direktiivis 91/492/EMÜ sätestatud nõuetega. Kaubasaadetisega on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa komisjoni otsuse 96/333/EÜ lisas II toodud näidisele.

5. jagu
Imporditava värske liha veterinaarnõuded

§ 49. Üldnõuded imporditava värske liha kohta

(1) Selles jaos käsitatakse värske lihana veise- (sealhulgas Bison bison, Bubalus bubalus ja nende ristandid), sea-, kitse-, lamba- ja kodukabjaliste liha.

(2) Selle jao nõudeid ei kohaldata:
1) värskele lihale, mida imporditakse sihtkohariigi loal muuks otstarbeks kui toiduks;
2) värskele lihale, mida imporditakse eksponeerimise eesmärgil või eriuuringute või analüüside tarvis kui sihtkoha liikmesriigi veterinaarjärelevalve tagab, et seda liha ei kasutata toiduks, ning kui kõnealune eksponeerimine lõpeb või kõnealused eriuuringud või analüüsid on tehtud, viiakse selline liha, välja arvatud analüüsiks kasutatud liha, Euroopa Liidu territooriumilt välja või hävitatakse. Sel juhul ning punktis 1 osutatud juhul tagab sihtkohariigi järelevalveasutus, et liha kasutatakse eesmärgil, milleks see sihtkohariiki toodi;
3) värskele lihale, mida imporditakse rahvusvahelise organisatsiooni varustamiseks, tingimusel, et värske liha pärineb ühendusevälisest riigist, millest on lubatud värsket liha importida, ja loomatervise nõuded on täidetud. Liikmesriik, kelle territooriumil rahvusvaheline organisatsioon asub, tagab, et sellist liha ei lasta vabasse ringlusse.

(3) Importida on keelatud:
1) värsket liha, mis pärineb kuldilt ja peitmunandiliselt sealt;
2) värsket liha, mis pärineb loomalt, kellele on manustatud EL Nõukogu direktiiviga 96/22/EMÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 3–9), keelatud hormoone;
3) värsket liha, mis sisaldab hormoonide, antibiootikumide, pestitsiidide või muude selliste ainete jääke, mis on kahjulikud inimese tervisele või mis võivad muuta värske liha tarbimise inimese tervisele ohtlikuks, kui kõnealuste jääkide sisaldus lihas ületab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud taset;
4) värsket liha, mida on töödeldud ioniseeriva kiirgusega või ultraviolettkiirgusega, ning värsket liha, mis pärineb loomalt, kellele on manustatud liha pehmendajaid või muid preparaate, mis kahjustavad liha koostist või organoleptilisi omadusi;
5) värsket liha, millele tervisemärgi kandmisel on kasutatud värvaineid, mis ei vasta EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ, ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (EÜT P 121, 29.07.1964, lk 2012–2032), lisa I peatüki XI punkti 58 nõuetele;
6) värsket liha, mis pärineb loomalt, kellel on eluajal või pärast tapmist diagnoositud tuberkuloos või kelle lihas on tuvastatud Cysticerci bovis või Cysticerci cellulosae elusad või surnud larvid või sealiha puhul keeritsussid (trichinae);
7) värsket liha, mis pärineb liiga noorelt tapetud loomalt;
8) rümbaosi või tapasaadusi, mis on saastunud, väärarengutega, vahetult enne tapmist tekkinud traumaatiliste vigastustega või EÜ Nõukogu direktiivi 72/462/EMÜ artikli 17 lõike 2 punktis d nimetatud muutustega;
9) verd;
10) mehaaniliselt konditustatud liha massi;
11) veiste päid ning pea lihas- ja muude kudede osi, välja arvatud keelt.

§ 50. Veterinaarnõuded imporditava värske liha päritoluriigi kohta

(1) Värsket liha on lubatud importida ühendusevälisest riigist, kus:
1) importimisele eelnenud 12 kuu jooksul ei ole haigusele vastuvõtlikul loomal, kellelt värske liha pärineb, esinenud veiste katku, sigade aafrika katku ega sigade enzootilist entsefalomüeliiti (Teschen’i haigus);
2) importimisele eelnenud 12 kuu jooksul ei ole haigusele vastuvõtlikku looma, kellelt värske liha pärineb, vaktsineeritud punktis 1 nimetatud haiguste vastu;
3) importimisele eelnenud 12 kuu jooksul ei ole haigusele vastuvõtlikul loomal, kellelt värske liha pärineb, esinenud sigade klassikalist katku, sigu ei ole lubatud vaktsineerida ning ühtegi siga ei ole vaktsineeritud sigade klassikalise katku vastu.

(2) Ühendusevälisest riigist, kus suu- ja sõrataud (tüved A, O, C) on endeemiline, kus ei toimu suu- ja sõrataudi ilmnemise tõttu süstemaatilist tapmist või kus loomi vaktsineeritakse suu- ja sõrataudi vastu, on lubatud värsket liha importida järgmiste nõuete täitmise korral:
1) värske liha importimine ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast on Euroopa Liidu õigusaktiga lubatud;
2) liha on laagerdunud ja konditustatud, selle pH-d on kontrollitud ning peamised lümfinäärmed on eemaldatud.

(3) Ühendusevälisest riigist, kus loomi vaktsineeritakse suu- ja sõrataudi SAT ja ASIA 1 tüvede vastu, on lubatud värsket liha importida järgmiste nõuete täitmise korral:
1) ühendusevälise riigi piirkonnad, kus vaktsineerimist ei lubata ning kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole suu- ja sõrataudi esinenud, on Euroopa Liidu õigusaktis loetletud;
2) liha on laagerdunud, konditustatud ja peamised lümfinäärmed on eemaldatud. Värsket liha ei impordita enne, kui tapmisest on möödunud kolm nädalat;
3) tapasaaduste, välja arvatud värske liha, importimine sellest ühendusevälisest riigist ei ole lubatud.

(4) Värske liha importimisel ühendusevälisest riigist, kus loomi vaktsineeritakse suu- ja sõrataudi vastu ning mis on olnud vähemalt 12 kuud vaba suu- ja sõrataudist, samuti värske liha importimisel ühendusevälisest riigist, kus loomi suu- ja sõrataudi vastu ei vaktsineerita ja mis on ametlikult tunnistatud suu- ja sõrataudi vabaks, järgitakse asjakohaseid Euroopa Liidu õigusaktide sätteid.

(5) Värsket liha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 79/542/EÜ loetletud ühendusevälisest riigist.

§ 51. Veterinaarnõuded looma kohta, kellelt imporditav värske liha pärineb

Imporditav värske liha pärineb loomalt, keda on peetud ühendusevälises riigis või selle piirkonnas vähemalt kolm kuud enne tapmist või alates tema sünnist, kui tema vanus tapmisele saatmisel on alla kolme kuu.

§ 52. Veterinaarnõuded imporditava värske liha päritoluettevõtte kohta

Värsket liha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast ettevõttest.

§ 53. Veterinaarnõuded imporditava värske liha kohta

(1) Värsket liha imporditakse rümpadena. Sealiha võib importida poolrümpadena ning veiste ja kabjaliste liha pool- või veerandrümpadena, kui looma rümp on taastatav.

(2) Imporditav värske liha peab vastama järgmistele nõuetele:
1) see pärineb tapamajast, mis on kantud Euroopa Komisjoni avaldatavasse nende ettevõtete loetellu, millest värsket liha võib importida;
2) see pärineb loomalt, kelle päritoluriigi järelevalveametnik on tapaeelse kontrolli tulemusena tunnistanud tapakõlblikuks EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki VI kohaselt. Kui Euroopa Komisjon on päritoluriigi kohta kehtestanud asjakohase otsuse tulenevalt inimese tervist ohustada võiva haiguse suhtes tehtavale kontrollile esitatavatest erinõuetest, järgitakse asjakohase Euroopa Liidu õigusakti sätteid;
3) seda on käideldud EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki VII nõuete kohaselt;
4) see on läbinud päritoluriigi järelevalveametniku vastutuse ja kontrolli all tapajärgse kontrolli EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki VIII nõuete kohaselt. Värske liha on muutusteta, välja arvatud vahetult enne tapmist tekkinud traumaatilised vigastused, lokaalsed väärarengud või muud muutused, kui vajaduse korral saab laboratoorsete testide abil kindlaks teha, et muutused ei tee rümpa ja tapasaadusi toidukõlbmatuks ega ohtlikuks inimese tervisele. Kui Euroopa Komisjon on päritoluriigi kohta kehtestanud asjakohase otsuse tulenevalt inimese tervist ohustada võiva haiguse suhtes tehtavale kontrollile esitatavatest erinõuetest, järgitakse selle otsuse sätteid;
5) see on märgistatud tervisemärgiga EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki XI nõuete kohaselt;
6) see on pärast tapajärgset kontrolli ladustatud EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki XIV hügieeninõuete kohaselt;
7) seda on veetud ja veo ajal käideldud EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki XV hügieeninõuete kohaselt.

(3) Värsket liha võib importida poolrümpade ja kuni kolmeks raietükiks tükeldatud poolrümpadena. Sellisel juhul peab imporditav värske liha olema lõikes 2 sätestatud nõuete kohane.

(4) Värsket liha võib importida ka veerandrümpadest väiksemate raietükkidena või konditustatuna. Selline imporditav värske liha peab lisaks lõikes 2 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
1) seda on käideldud EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki IX nõuete kohaselt;
2) päritoluriigi järelevalveametnik on seda kontrollinud EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki X nõuete kohaselt;
3) see on pakendatud EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ lisa I peatüki XII nõuete kohaselt.

(5) Imporditavat värsket sealiha ja kabjaliste liha on kontrollitud keeritsusside suhtes (Trichinella spiralis) EÜ Nõukogu direktiivi 77/96/EMÜ keeritsusside (Trichinella spiralis) kontrolli kohta värske kodusealiha impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 026, 31.01.1977, lk 67–77) nõuete kohaselt.

§ 54. Veterinaarnõuded imporditava värske lihaga kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

Värske lihaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 79/542/EMÜ lisas toodud näidisele.

6. jagu
Imporditava värske ulukiliha ja farmis peetud silerinnaliste lindude värske liha veterinaarnõuded

§ 55. Üldnõuded imporditava värske ulukiliha ja farmis peetud silerinnaliste lindude värske liha kohta

(1) Selles jaos käsitatakse värske ulukilihana kütitud või farmis peetud metsloomade liha, küüliku liha ja kütitud või farmis peetud metslindude, välja arvatud farmis peetud silerinnaliste lindude (Ratitae) liha.

(2) Värske ulukiliha importimisel järgitakse Euroopa Komisjoni otsuses 2000/585/EÜ, millega nähakse ette loomade ja inimese terviseohutuse nõuded ning veterinaarsertifikaadid looduslike ulukite ja tehistingimustes peetavate ulukite liha ja küülikuliha importimiseks kolmandatest riikidest (EÜT L 251, 06.10.2000, lk 1–38), sätestatud nõudeid.

(3) Farmis peetud silerinnaliste lindude värske liha importimisel järgitakse Euroopa komisjoni otsuses 2000/609/EÜ, milles sätestatakse loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded ja veterinaarsertifikaadid tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude importimiseks (EÜT L 258, 12.10.2000, lk 49–56), sätestatud nõudeid.

(4) Imporditavat keeritsusside infektsiooni suhtes vastuvõtlikelt liikidelt pärinevat värsket ulukiliha on seedemeetodil uuritud keeritsusside esinemise suhtes (Trichinella spiralis) EÜ Nõukogu direktiivi 77/96/EMÜ nõuete kohaselt.

§ 56. Veterinaarnõuded imporditava värske ulukiliha ja farmis peetud silerinnaliste lindude värske liha päritoluriigi kohta

(1) Värsket ulukiliha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 94/86/EÜ, milles esitatakse esialgne kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida looduslike ulukite liha (EÜT L 44, 17.02.1994, lk 33–34), loetletud ühendusevälisest riigist.

(2) Farmis peetud silerinnaliste lindude värsket liha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 94/85/EÜ, millega koostatakse kolmandate riikide loetelu, kust liikmesriigid lubavad importida värsket linnuliha (EÜT L 44, 17.02.1994, lk 31–32), loetletud ühendusevälisest riigist.

§ 57. Veterinaarnõuded imporditava värske ulukiliha ja farmis peetud silerinnaliste lindude värske liha päritoluettevõtte kohta

Värsket ulukiliha ja farmis peetud silerinnaliste lindude värsket liha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast ettevõttest.

§ 58. Veterinaarnõuded värske ulukilihaga ja farmis peetud silerinnaliste lindude värske lihaga kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

(1) Värske ulukilihaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 2000/585 EÜ toodud näidisele.

(2) Farmis peetud silerinnaliste lindude värske lihaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuse 2000/609/EÜ lisas toodud näidisele.

7. jagu
Imporditava värske linnuliha veterinaarnõuded

§ 59. Üldnõuded imporditava värske linnuliha kohta

Selles jaos käsitatakse värske linnulihana kana-, kalkuni-, pärlkana-, hane-, pardi-, vuti-, tuvi-, faasani- ja põldpüüliha.

§ 60. Veterinaarnõuded imporditava värske linnuliha päritoluriigi kohta

(1) Värsket linnuliha on lubatud importida ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast, mis vastab järgmistele nõuetele:
1) lindude gripp ja Newcastle’i haigus on teatamiskohustuslikud loomataudid;
2) riik või selle piirkond on vaba lindude gripist ja Newcastle’i haigusest; vastasel juhul rakendatakse riigis nimetatud haiguste tõrjel asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud meetmetega samaväärseid kontrollimeetmeid.

(2) Värsket linnuliha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 94/85/EÜ loetletud ühendusevälisest riigist.

§ 61. Veterinaarnõuded imporditava värske linnuliha kohta

Imporditav värske linnuliha peab olema Euroopa Komisjoni otsusega sellele linnuliha liigile kehtestatud nõuete kohane.

§ 62. Veterinaarnõuded imporditava värske linnuliha päritoluettevõtte kohta

Värsket linnuliha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast ettevõttest.

§ 63. Veterinaarnõuded imporditava värske linnulihaga kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

Värske linnulihaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 94/984/EÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ja veterinaarsertifikaadid värske linnuliha impordiks teatavatest kolmandatest riikidest (EÜT L 378, 31.12.1994, lk 11–16), toodud näidisele.

8. jagu
Imporditava lihatoote veterinaarnõuded

§ 64. Üldnõuded imporditava lihatoote kohta

Selles jaos käsitatakse lihatootena § 49 lõikes 1, § 55 lõikes 1 ja §-s 59 nimetatud loomaliikidelt pärinevast lihast valmistatud lihatooteid.

§ 65. Veterinaarnõuded imporditava lihatoote päritoluriigi kohta

Lihatoodet võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 97/222/EÜ, milles sätestatakse loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid lubavad importida lihatooteid (EÜT L 089, 04.04.1997, lk 39–46), loetletud ühendusevälisest riigist.

§ 66. Veterinaarnõuded imporditava lihatoote päritoluettevõtte kohta

Lihatoodet võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast ettevõttest.

§ 67. Veterinaarnõuded imporditava lihatoote valmistamiseks kasutatud värske liha kohta

(1) Lihatoode on valmistatud värskest lihast, mis vastab selles määruses sätestatud impordi nõuetele või mis on pärit riigist, kus lihatoote valmistamiseks kasutatav värske liha vastab järgmistele nõuetele:
1) see on EÜ Nõukogu direktiivi 80/215/EMÜ ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta (EÜT L 04, 21.02.1980, lk 4–7) artiklite 3 ja 4 nõuete kohane;
2) see on veterinaarjärelevalve all saadetud lihatoodete käitlemisettevõttesse otse või pärast ladustamist tunnustatud külmhoones;
3) see on enne käitlemist järelevalveametniku kontrolli tulemusena tunnistatud EÜ Nõukogu direktiivis 77/99/EMÜ ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (EÜT L 26, 31.01.1977, lk 85–100) sätestatud nõuete kohaseks ja sellest võib valmistada lihatooteid.

(2) Lihatoode võib olla valmistatud ka värskest lihast või lihatootest, mida on käideldud EÜ Nõukogu direktiivi 77/99/EMÜ nõuete kohaselt.

§ 68. Veterinaarnõuded imporditavate lihatoodete kohta

Imporditav lihatoode peab vastama järgmistele nõuetele:
1) see on valmistatud ettevõttes, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 77/99/EMÜ lisa A nõuetele;
2) päritoluriigi järelevalveametnik on seda kontrollinud EÜ Nõukogu direktiivi 77/99/EMÜ lisa B peatüki IV nõuete kohaselt. Kui toode on hermeetiliselt suletud, on seda kontrollitud sama direktiivi lisa B peatüki VIII nõuete kohaselt;
3) see on pakendatud ja pakitud EÜ Nõukogu direktiivi 77/99/EMÜ lisa B peatüki V nõuete kohaselt;
4) see on märgistatud tervisemärgiga EÜ Nõukogu direktiivi 77/99/EMÜ lisa B peatüki VI nõuete kohaselt;
5) see on ladustatud ja transporditud EÜ Nõukogu direktiivi 77/99/EMÜ lisa B peatüki VII nõuete kohaselt;
6) seda ei ole töödeldud ioniseeriva kiirgusega.

§ 69. Veterinaarnõuded imporditava lihatootega kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

Lihatootega on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 97/221/EÜ, millega sätestatakse loomatervishoiu nõuded ja näidisveterinaarsertifikaadid lihatoodete impordiks kolmandatest riikidest (EÜT L 053, 24.02.1998, lk 26), toodud näidisele.

9. jagu
Imporditava tükilihast toote veterinaarnõuded

§ 70. Üldnõuded imporditava tükilihast toote kohta

Selles jaos käsitatakse tükilihast tootena EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EMÜ artikli 2 punkti 2 lõike b nõuetekohasest lihast valmistatud tükilihast tooteid.

§ 71. Veterinaarnõuded imporditava tükilihast toote päritoluriigi kohta

Tükilihast toodet võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 79/542/EÜ loetletud ühendusevälisest riigist.

§ 72. Veterinaarnõuded imporditava tükilihast toote päritoluettevõtte kohta

Tükilihast toodet võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast ettevõttest.

§ 73. Veterinaarnõuded imporditava tükilihast toote valmistamiseks kasutatud liha kohta

Imporditav tükilihast toode on valmistatud värskest lihast, mis vastab selles jaos sätestatud värske liha impordi nõuetele või mis on pärit riigist, millest imporditava värske tükilihast toote tooraine vastab järgmistele nõuetele:
1) see on veterinaarjärelevalve all saadetud värske tükilihast toodete käitlemisettevõttesse otse lihalõikusettevõttest või pärast ladustamist tunnustatud külmhoones;
2) see on enne käitlemist järelevalveametniku kontrolli tulemusena tunnistatud EÜ Nõukogu direktiivis 94/65/EÜ sätestatud nõuete kohaseks ja sellest võib valmistada tükilihast tooteid.

§ 74. Veterinaarnõuded imporditava tükilihast toote kohta

Toiduks või toiduainete valmistamiseks ettenähtud tükilihast toodet võib importida, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) tükilihast toode vastab EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EMÜ artiklites 5 ja 7 toodud impordinõuetele;
2) tükilihast toode on valmistatud toorainest, mida on käideldud ja kontrollitud EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EMÜ nõuete kohaselt;
3) tükilihast toode pärineb ettevõttest, mis vastab sellise ettevõtte kohta EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EÜ lisas I sätestatud nõuetele;
4) tükilihast toode on sügavkülmutatud ühendusevälise riigi ettevõttes.

§ 75. Veterinaarnõuded imporditava tükilihast tootega kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

Tükilihast tootega on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 2000/572/EÜ, milles sätestatakse loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded ja veterinaarsertifikaadid hakkliha ja tükilihatoodete importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 97/29/EÜ (EÜT L 240, 23.09.2000, lk 19–24), toodud näidisele.

10. jagu
Imporditava värske hakkliha veterinaarnõuded

§ 76. Üldnõuded imporditava värske hakkliha kohta

Selles jaos käsitatakse värske hakklihana veise-, sea-, lamba- või kitselihast valmistatud hakkliha.

§ 77. Veterinaarnõuded imporditava värske hakkliha päritoluriigi kohta

Värsket hakkliha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 79/542/EÜ loetletud ühendusevälisest riigist.

§ 78. Veterinaarnõuded imporditava värske hakkliha päritoluettevõtte kohta

Värsket hakkliha võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni avaldatavas loetelus olevast ettevõttest.

§ 79. Veterinaarnõuded imporditava värske hakkliha valmistamiseks kasutatud liha kohta

Imporditav värske hakkliha on valmistatud värskest vöötlihaskoest, välja arvatud südamelihas, mis vastab selles määruses sätestatud impordi nõuetele või mis on pärit riigist, kus värske hakkliha tooraine vastab järgmistele nõuetele:
1) liha on veterinaarjärelevalve all saadetud värske hakkliha käitlemisettevõttesse otse lihalõikusettevõttest või pärast ladustamist tunnustatud külmhoones;
2) liha on enne käitlemist järelevalveametniku kontrolli tulemusena tunnistatud EÜ Nõukogu direktiivis 94/65/EÜ sätestatud nõuete kohaseks;
3) konditustatud ning külmutatud või sügavkülmutatud liha ei hoita pärast külmutamist või sügavkülmutamist külmhoones, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 64/433/EÜ nõuetele, üle 18 kuu veise- ja vasikaliha puhul, lambaliha puhul üle 12 kuu ja sealiha puhul üle 6 kuu. Lubatud on hügieeninõuete kohane sea- ja lambaliha konditustamine kohapeal vahetult enne hakkliha valmistamist;
4) värske jahutatud liha käideldakse hakklihaks kuue päeva jooksul pärast looma tapmist, vaakumpakendatud konditustatud veise- ja vasikaliha käideldakse hakklihaks 15 päeva jooksul pärast looma tapmist.

§ 80. Veterinaarnõuded imporditava värske hakkliha kohta

(1) Imporditav toiduks või toiduainete valmistamiseks ettenähtud värske hakkliha peab vastama järgmistele nõuetele:
1) see on valmistatud värskest lihast, mis on käideldud EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EMÜ nõuete kohaselt;
2) see on valmistatud ettevõttes, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EÜ lisade I ja II nõuetele;
3) päritoluriigi järelevalveametnik on seda kontrollinud EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EÜ artikli 8 ja lisa I peatüki V nõuete kohaselt;
4) see on pakendatud, pakitud ja ladustatud EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EÜ lisa I peatükkide VII ja VIII nõuete kohaselt;
5) pakendatud või pakitud hakkliha pakend on märgistatud tervisemärgiga EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EÜ lisa I peatüki VI nõuete kohaselt;
6) see on transporditud EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EÜ lisa I peatüki IX nõuete kohaselt;
7) seda ei ole töödeldud ioniseeriva ega ultraviolettkiirgusega.

(2) Värske hakkliha on külmutatud hiljemalt ühe tunni jooksul pärast pakendamist, välja arvatud juhul, kui kasutatakse meetodit, mis võimaldab liha sisetemperatuuri alanemist käitlemise ajal.

(3) Värske hakkliha pakkimisel järgitakse järgmisi nõudeid:
1) hakkliha, mis pärineb § 79 punkti 4 nõuetele vastavast lihast, on jahutatud võimalikult lühikese ajaga sisetemperatuurini alla +2 °C. Jahutusprotsessi kiirendamiseks tohib piiratud koguses lisada § 79 punktis 3 sätestatud nõuetele vastavat külmutatud liha, kui see toiming kajastatakse etiketil. Viimasel juhul ei tohi jahutamisprotsessi kestus ületada ühte tundi;
2) sügavkülmutatud lihast valmistatav hakkliha külmutatakse võimalikult kiiresti sisetemperatuurini alla –18 °C vastavalt EÜ Nõukogu direktiivi 89/108/EMÜ liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta kiirkülmutatud toiduainete suhtes, mis on mõeldud tarbimiseks inimestele (EÜT L 040, 11.02.1989, lk 34–37), artikli 1 punktile 2.

(4) EÜ Nõukogu direktiivi 94/65/EÜ lisa II jaos I loetletud toodete nimetusi, millele võib olla lisatud loomaliigi nimetus, võib pakendil kasutada üksnes juhul, kui need nimetused vastavad sama direktiivi lisa II jao I nõuetele.

§ 81. Veterinaarnõuded imporditava värske hakklihaga kaasasoleva veterinaarsertifikaadi kohta

Värske hakklihaga on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 2000/572/EÜ toodud näidisele.

11. jagu
Imporditava muu loomse toidu veterinaarnõuded

§ 82. Veterinaarnõuded imporditava mee ja mesilasema piima päritoluriigi kohta

Mett ja mesilasema piima võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1 » § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 2003/812/EÜ lisa osas IX viidatud ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast.

§ 83. Veterinaarnõuded imporditavate tigude päritoluriigi kohta

Tigusid võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 97/296/EÜ lisades I ja II ning Euroopa Komisjoni otsuse 2003/812/EÜ lisa osas VI viidatud ühendusevälisest riigist.

§ 84. Veterinaarnõuded imporditavate tigude kohta

Imporditavad teod peavad vastama EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ lisa A peatükis I ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid (EÜT L 62, 15.03.1994, lk 49–68), lisa II peatüki 3 osas I esitatud nõuetele.

§ 85. Veterinaarnõuded imporditavate tigudega kaasasoleva tervisesertifikaadi kohta

Tigudega on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ lisa II peatüki 3 osas I toodud näidisele.

§ 86. Veterinaarnõuded imporditavate konnakoibade päritoluriigi kohta

Konnakoibi võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuse 97/296/EÜ lisades I ja II ning Euroopa Komisjoni otsuse 2003/812/EÜ lisa osas VII viidatud ühendusevälisest riigist.

§ 87. Veterinaarnõuded imporditavate konnakoibade kohta

Imporditavad konnakoivad peavad vastama EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ lisa II peatüki 3 osa II nõuetele.

§ 88. Veterinaarnõuded imporditavate konnakoibadega kaasaoleva tervisesertifikaadi kohta

Konnakoibadega on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ lisa II peatüki 3 osas II toodud näidisele.

§ 89. Veterinaarnõuded imporditava kollageeni kohta

Imporditav kollageen peab vastama EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ lisa II peatüki 4 osas B toodud nõuetele.

§ 90. Veterinaarnõuded imporditava kollageeniga kaasasoleva tervisesertifikaadi kohta

Kollageeniga on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ lisa II peatüki 4 osas B toodud näidisele.

§ 91. Veterinaarnõuded imporditava želatiini päritoluriigi kohta

Želatiini võib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse1» § 18 lõike 1 kohaselt Eestisse importida Euroopa Komisjoni otsuses 2001/556, millega koostatakse nende kolmandates riikides asuvate asutuste ajutised loetelud, millest liikmesriigid lubavad importida inimtoiduks ettenähtud želatiini (EÜT L 200, 25.07.2001, lk 23–27), viidatud ühendusevälisest riigist ja ettevõttest ning Euroopa Komisjoni otsuse 2003/812/EÜ lisa osas VIII viidatud ühendusevälisest riigist.

§ 92. Veterinaarnõuded imporditava želatiini kohta

Imporditav želatiin peab vastama EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ lisa II peatüki 4 nõuetele.

§ 93. Veterinaarnõuded imporditava želatiiniga kaasasoleva tervisesertifikaadi kohta

Želatiiniga on kuni sihtkohani kaasas tervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 18 lõike 6 alusel ning mis vastab Euroopa Komisjoni otsuses 2000/20/EMÜ, millega kehtestatakse veterinaartõendid kolmandatest riikidest inimtoiduks ettenähtud želatiini ja sellise želatiini tootmiseks mõeldud tooraine importimiseks (EÜT L 006, 11.01.2000, lk 60–64), toodud näidisele.

1 EÜ Nõukogu direktiivid 72/462/EMÜ terviseohutuse ja veterinaarkontrolli probleemide kohta veiste ja sigade ning värske liha impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28–54); 73/358/EMÜ (EÜT L 326, 27.11.1973, lk 17–18); 75/379/EMÜ (EÜT L 172, 03.07.1975, lk 17); 77/98/EMÜ (EÜT L 026, 31.01.1977, lk 81–84); 81/476/EMÜ (EÜT L 186, 08.07.1981, lk 20–21); 83/91/EMÜ (EÜT L 059, 05.03.1983, lk 34–48); 88/289/EMÜ (EÜT L 124, 18.05.1988, lk 31–32); 89/227/EMÜ (EÜT L 093, 06.04.1989, lk 25–35); 89/662/EMÜ (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 90/423/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 13–18); 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 91/69/EMÜ (EÜT L 046, 19.02.1991, lk 37–39); 91/266/EMÜ (EÜT L 134, 29.05.1991, lk 45–46); 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56–68); 91/497/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 69–104); 92/5/EMÜ (EÜT L 057, 02.03.1992, lk 1–26); 91/688/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 18–19); 96/91/EÜ (EÜT L 013, 16.01.1997, lk 26–27); 97/76/EÜ (EÜT L 010, 16.01.1998, lk 25–27); 97/79/EÜ (EÜT L 024, 30.01.1998, lk 31–32); 1452/2001/EÜ (EÜT L 198, 21.07.2001, lk 11–25); 807/2003/EÜ (ELT L 122, 16.05.2003, lk 36–62); EÜ Nõukogu direktiiv 88/407/EMÜ, millega sätestatakse koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesise kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 194, 22.07.1988, lk 10–23); 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 93/60/EMÜ (EÜT L 186, 28.07.1993, lk 28–31); 2003/43/EÜ (EÜT L 143, 11.06.2003, lk 23–32); EÜ Nõukogu direktiiv 89/437/EMÜ munatoodete valmistamist ja turuleviimist mõjutavate hügieeni- ja tervishoiuküsimuste kohta (EÜT L 212, 22.07.1989, lk 87–100); 89/662/EMÜ (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 91/684/EMÜ (EÜT L 376, 31.12.1991, lk 38–38); 96/23/EÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 10–32); EÜ Nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1–11); 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 93/52/EMÜ (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 21–22); 94/113/EÜ (EÜT L 053, 24.02.1994, lk 23–25); EÜ Nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 42–54); 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56–68); 92/130/EMÜ (EÜT L 047, 22.02.1992, lk 26–29); 92/36/EMÜ (EÜT L 157, 10.06.1992, lk 28–29); 2001/298/EMÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68); 2002/160/EÜ (EÜT L 053, 23.02.2002, lk 37–42); EÜ Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 62–72); 2000/39/EÜ (EÜT L 013, 19.01.2000, lk 21–21); EÜ Nõukogu direktiiv 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6–28); 91/494/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 35–40); 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56–68); 92/369/EMÜ (EÜT L 195, 14.07.1992, lk 25–26); 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72); 93/120/EÜ (EÜT L 340, 31.12.1993, lk 35–38); 1999/90/EÜ (EÜT L 300, 23.11.1999, lk 19–21); 2000/505/EÜ (EÜT L 201, 09.08.2000, lk 8–10); 2001/867/EÜ (EÜT L 323, 07.12.2001, lk 29–36); EÜ Nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 046, 19.02.1991, lk 1–18); 93/54/EMÜ (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 34–37); 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1–6); 95/70/EÜ (EÜT L 332, 30.12.1995, lk 33–39); 97/79/EÜ (EÜT L 024, 30.01.1998, lk 31–32); 98/45/EÜ (EÜT L 189, 03.07.1998, lk 12–13); EÜ Nõukogu direktiiv 91/492/EMÜ, milles sätestatakse elusate kahepoolmeliste molluskite tootmise ja turuleviimise hügieeninõuded (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 1–14); 97/61/EÜ (EÜT L 295, 29.10.1997, lk 35–36); 97/79/EÜ (EÜT L 24, 30.01.1998, lk 31–32); EÜ Nõukogu direktiiv 91/493/EMÜ, millega sätestatakse kalandustoodete tootmise ja turuleviimise hügieeninõuded (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 15–34); 95/71/EÜ (EÜT L 332, 30.12.1995, lk 40–41); 97/79/EÜ (EÜT L 24, 30.01.1998, lk 31–32); EÜ Nõukogu direktiiv 91/494/EMÜ loomatervishoiunõuete kohta, millega reguleeritakse värske kodulinnuliha ühendusesisest kaubandust ja importi kolmandatest riikidest (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 35–40); 92/116/EMÜ (EÜT L 062, 15.03.1993, lk 1–37); 93/121/EÜ (EÜT L 340, 31.12.1993, lk 39–40); 1999/89/EÜ (EÜT L 300, 23.11.1999, lk 17–18); EÜ Nõukogu direktiiv 92/45/EMÜ ulukite tapmise ja ulukiliha turuleviimisega seotud terviseohutuse ja loomade tervishoiu probleemide kohta (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 35–53); 92/116/EMÜ (EÜT L 062, 15.03.1993, lk 1–37); 96/23/EÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 10–32); 97/79/EÜ (EÜT L 024, 30.01.1998, lk 31–32); EÜ Nõukogu direktiiv 92/46/EMÜ, millega sätestatakse toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete valmistamise ja turuleviimise hügieeninõuded (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 1–32); 92/118/EMÜ (EÜT L 062, 15.03.1993, lk 49–68); 94/330/EÜ (EÜT L 146, 11.06.1994, lk 23–23); 94/71/EÜ (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 33–37); 95/165/EÜ (EÜT L 108, 13.05.1995, lk 84–86); 96/23/EÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 10–32); 2003/85/EÜ (EÜT L 306, 22.11.2003, lk 1–87); EÜ Nõukogu direktiiv 92/65/EÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72); 95/176/EÜ (EÜT L 117, 24.05.1995, lk 23–29); 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68); 1282/2002/EÜ (EÜT L 187, 16.07.2002, lk 3–12); 1398/2003/EÜ (EÜT L 198, 06.08.2003, lk 3–6); EÜ Nõukogu direktiiv 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid (EÜT L 62, 15.03.1994, lk 49–68); 94/466/EÜ (EÜT L 190, 26.07.1994, lk 26–27); 94/723/EÜ (EÜT L 288, 09.11.1994, lk 48–50); 95/338/EÜ (EÜT L 200, 24.08.1995, lk 35–35); 95/339/EÜ (EÜT L 200, 24.08.1995, lk 36–38); 96/103/EÜ (EÜT L 024, 31.01.1996, lk 28–30); 96/340/EÜ (EÜT L 129, 30.05.1996, lk 35–43); 96/405/EÜ (EÜT L 165, 04.07.1996, lk 40–42); 96/90/EÜ (EÜT L 013, 16.01.1997, lk 24–25); 97/79/EÜ (EÜT L 024, 30.01.1998, lk 31–32); 1999/724/EÜ (EÜT L 290, 12.11.1999, lk 32–40); 2002/33/EÜ (ELT L 315, 19.11.2002, lk 14–15); 2003/721/EÜ (ELT L 260, 11.10.2003, lk 21–31).

Minister Ester TUIKSOO

Kantsler Ants NOOT

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json