Teksti suurus:

Lapse puude raskusastme ja tekkimise aja ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 2000, 6, 59

Lapse puude raskusastme ja tekkimise aja ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramine

Vastu võetud 02.12.1999 nr 77

Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803) paragrahvi 6 lõike 4 ja paragrahvi 7 lõike 2 alusel lapse puude raskusastme ja tekkimise aja ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramiseks.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Puude teevad kindlaks ning selle raskusastme ja tekkimise aja määravad inimese elukoha järgsed Sotsiaalkindlustusameti vaegurluse ekspertiisi komisjonid (edaspidi VEKid).

2. peatükk
EKSPERTIISI SUUNAMINE

§ 2. Inimese suunab ekspertiisi tema raviarst.

§ 3. Ekspertiisi suunamiseks täidab raviarst saatekirja.

§ 4. Puude raskusastme või tekkimise aja muutmiseks või muudel põhjustel võib inimese korduvasse ekspertiisi suunata enne taasläbivaatuse tähtaja saabumist.

§ 5. Raviarst esitab saatekirja või saadab selle postiga VEKile.

§ 6. Puude raskusastme määramisel loetakse puude raskusastme määramise päevaks saatekirja VEKile esitamise päev. Saatekirja postiga saatmisel loetakse esitamise päevaks kirja lähtekoha postitempli kuupäev.

§ 7. Kui VEKile esitatud saatekiri on ebapiisavalt või puudulikult vormistatud, taotleb VEK raviarstilt selle täiendamist. Puude raskusastme esmakordsel määramisel loetakse sel juhul saatekirja esitamise päevaks täiendavate andmete VEKile esitamise päev.

3. peatükk
PUUDE RASKUSASTME MÄÄRAMINE

§ 8. Puude raskusastme määramisel võtab ekspertiis arvesse kõiki inimesel esinevaid haigusi ja vigastusi.

§ 9. Puude raskusaste määratakse protsentides nulliga lõppeva arvuna, kusjuures 30, 40, 50 või 60 protsenti loetakse keskmiseks puudeks, 70 või 80 protsenti loetakse raskeks puudeks ja 90 või 100 protsenti loetakse sügavaks puudeks.

§ 10. Inimese haigustele ja vigastustele vastavad protsendimäärad on toodud käesoleva määruse lisas.

§ 11. Mitme haiguse või vigastuse samaaegsel esinemisel ei ole puude üldine raskusaste üksikute protsentide summa. Puude üldise raskusastme määramisel lähtutakse kõrgeimast üksikule haigusele või vigastusele vastavast protsendist, mida puude üldise raskusastme leidmiseks võib korrutada koefitsiendiga kuni 1,5 vastavalt sellele, mil määral inimesel esinevad haigused ja vigastused üksteist võimendavad.

4. peatükk
PUUDE TEKKIMISE AJA MÄÄRAMINE

§ 12. VEKil on õigus määrata puude tekkimise aeg ja puude raskusaste tagantjärele, kuid kokku mitte enam kui kolm aastat.

5. peatükk
PUUDE RASKUSASTME KESTUSE MÄÄRAMINE

§ 13. Puude raskusastet võib määrata:
1) pooleks aastaks;
2) üheks aastaks;
3) kaheks aastaks;
4) kolmeks aastaks.

§ 14. Puude raskusastme määramisel annab VEK inimesele taasläbivaatuse tähtaja.

§ 15. Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub VEK haiguste ja vigastuste raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning sotsiaalse rehabiliteerimise võimalustest.

6. peatükk
EKSPERTIISI TULEMUSTEST TEATAMINE

§ 16. Puude raskusastme ja tekkimise aja määramisel saadab VEK puudega inimesele kolme tööpäeva jooksul kirjaliku otsuse. Inimest, kellel puuet ei tuvastatud ja puude raskusastet ei määratud, informeeritakse kirjalikult kolme tööpäeva jooksul puude raskusastme mittemääramisest.

7. peatükk
EDASIKAEBAMISE KORD VEKI OTSUSEGA MITTENÕUSTUMISEL

§ 17. Kui inimene või tema seaduslik esindaja ei ole VEKi otsusega nõus, on tal õigus pöörduda kolme kuu jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast kirjaliku kaebusega Sotsiaalkindlustusameti juures oleva sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni poole.

§ 18. Sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on inimesel või tema seaduslikul esindajal õigus pöörduda kolme kuu jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast halduskohtu poole.

Minister Eiki NESTOR

Kantsler Hannes DANILOV

Lisa
sotsiaalministri 2. detsembri 1999. a määruse nr 77 juurde

HAIGUSTELE JA VIGASTUSTELE VASTAVAD PROTSENDIMÄÄRAD LAPSE PUUDE RASKUSASTME NING 16-AASTASE JA VANEMA INIMESE PUUDE RASKUSASTME MÄÄRAMISEKS

1. Pea ja nägu

Tüsistusteta paranenud koljuluude murrud 0
Ajukolju väikesed katmata ja suuremad kaetud defektid 0–10
Olulise luudefektiga (sealhulgas moonutavad) ajukolju vigastused peaaju funktsioonihäireta 30

Näokolju defektid:

• kergekujulised 10
• suuremad, häirivad defektid 20–50

Näopiirkonna tundehäired:

• kerged 0–10
• tugevasti väljendunud 20–30

Näopiirkonna neuralgia (näiteks kolmiknärvi neuralgia):

• kerge (harva, kerged valud) 0–10
• keskmise raskusega (sageli, kerged kuni keskmise raskusega valud, mis vallanduvad tühise ärritaja tõttu) 20–40
• raske (mitu korda kuus vallanduvad tugevad hood) 50–60
• eriti raske (pidev valu või valuhood mitu korda nädalas) 70–80

Migreen:

• kerge kulg (hood keskmiselt üks kord kuus) 0–10
• keskmise raskusega kulg (hood mitu korda kuus kestusega üks kuni mitu päeva) 20–40
• raske kulg (pikka aega kestvad hood, tugevasti väljendunud kaasnähtudega – nägemishäired, tserebraalsed koldenähud – , hoogude vahelised pausid kestavad vaid mõne päeva 50–60

Näonärvi perifeerne halvatus:

• ühepoolne kosmeetiliselt vähe häiriv parees 0–10
• väljendunud parees või kontraktuurid 20–30
• täielik halvatus või moondav kontraktuur 40
• mõlemapoolne täielik halvatus 50

2. Närvisüsteem ja psüühika

Peaaju kahjustused

Ajukahjustatuiks loetakse puuetega inimesed, kelle aju on saanud kahjustuse kas embrüonaalse arengu käigus või hiljem välistegurite (haigus, mürgistus, verevarustushäire) tõttu. Seejuures peavad orgaanilised muutused ajus olema tõestatavad. Peaaju kahjustust loetakse tõestatuks, kui orgaanilist kahjustust saab tuvastada ka pärast ägeda toimefaasi möödumist.
Vähesed vaevused 20
Väljendunud vaevused 30–70
Ajuvapustuse järgsed mööduvad vegetatiivsed häired (taaspöörduvad ja morfoloogiliselt mittetõestatavad peaaju funktsioonihäired) 10–20

Ajukahjustus psüühiliste häiretega:

• kerged psüühikahäired (igapäevategevuses vähe väljendunud) 30–40
• keskmise raskusega psüühikahäired (selgesti väljendunud) 50–60
• rasked psüühikahäired (takistavad oluliselt igapäevast toimetulekut) 70–100
Tsentraalsed vegetatiivsed häired ajukahjustuse väljendusena (näiteks une ja ärkveloleku rütmi häired, vasomotoorse regulatsiooni häired, higi- eritamise häired):
• kerged 30
• keskmise raskusega, võivad esineda ka üksikud teadvusekaotuse hood 40
• sagedad krambihood, märkimisväärse toimega üldseisundile 50
Spinotserebellaarse lokalisatsiooniga koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, olenevalt häirete ulatusest (ka kõndimis- ja seismisraskused) 30–100

Kognitiivsete häiretega ajukahjustus (näiteks apraksia, afaasia, agnoosia):

• kergekujuline (näiteks jääkafaasia) 30–40
• keskmise raskusega (näiteks afaasia selgete kommunikatsioonihäiretega) 30–80
• rasked (näiteks täielik afaasia) 90–100

Tserebraalse päritoluga osalised ja täielikud halvatused:

• jäsemete kerged jääkhalvatused ja toonusehäired 30–40
• käe või jala hemipleegia 50–100

Parkinsonism:

• ühe- või mõlemapoolselt esinevad vähesed liikumishäired, aeglustumine; tasakaal häiritud ei ole 30–40
• väljendunud liikumis- ja tasakaaluhäired, ebakindlus keha pööramisel, tugev aeglustumine 50–70
• raske liikumishäire kuni liikumisvõimetuseni 80–100
Teised ekstrapüramidaalsed sündroomid 30–70

Epilepsia:

• hood väga harva, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood enam kui aastapikkuste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood mitmekuuliste vahedega 40
• hood harva, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood mõnekuuliste vahedega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood nädalaste vahedega 50–60
• hood keskmise sagedusega, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood nädalaste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood mõnepäevaste vahedega 60–80
• hood sagedad, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood igal nädalal või generaliseerunud krambihoogude seeriad fokaalsete või multifokaalsete hoogudega või väikesed ja lihtfokaalsed hood iga päev 90–100
Narkolepsia olenevalt väljenduslikkusest ja sümptoomide kombinatsioonidest 40–100

Peaaju kasvajad:

Healoomuste kasvajate (meningioom, neurinoom) eemaldamise järgselt määratakse protsendimäär jääknähtude järgi.

Pahaloomused kasvajad 50–100
Tuumor eemaldati varases staadiumis ja kliinilised nähud on tagasihoidlikud 50

Protsent määratakse paranemise ooteajaks (kokku kuni viieks aastaks).

Vaimse arengu piiratus

Kognitiivsed häired:

• kergekujulised 0–20
• keskmise raskusega, kui kaasuvad kontsentreerumisvõime ja tähelepanuvõime häired 30–60
• tugevasti väljendunud vaimsete võimete piiratus intelligentsi mahajäämusega 70–100

Lapseeas algavad psüühilised haigused

Autistlik sündroom:

• kerge vorm 50–80
• raske vorm 90–100
Muud emotsionaalsed ja psühhosotsiaalsed häired (käitumishäired) kestvate väljendunud kohanemisraskustega 50–80

Skisofreenia ja afektiivsed psühhoosid

Üle poole aasta kestev psühhoos floriidses staadiumis, olenevalt sotsiaalse kohanemisvõime kadumisest 50–100
Skisofreeniline residuaalseisund (näiteks kontsentratsiooni- võime häire, kontaktinõrkus jm)
• väheste ja üksikute jääknähtudega, sotsiaalsete kohanemisraskusteta 10–20
• kergete sotsiaalsete kohanemisraskustega 30–40
• keskmise raskusega kohanemishäiretega 50–70
• tugevakujuliste sotsiaalsete kohanemisraskustega 80–100

Afektiivne psühhoos, suhteliselt lühikese kestvusega, kuid korduvate faasidega:

• 1 kuni 2 faasi aastas, mitmenädalase kestvusega, olenevalt iseloomust ja tugevusest 30–50
• sagedamad faasid mitmenädalase kestvusega 60–100
Paranemise ooteaeg (2 aastat) pikka aega kestnud psühhootiliste episoodide raugedes:
• enne on olnud palju maanilisi või maanilis-depressiivseid hooge 50
• muudel juhtudel 30

Neuroosid, isiksusehäired, psühhotraumade jääknähud

Kerged psüühilised või psühhovegetatiivsed häired 0–20
Tugevamad olulised häired taju- ja tunnetusvõimes (näiteks väljendunud depressioon, hüpohondria, asteenia, foobiad, haigustunnetuse ebakõla, somatoformsed häired 30–40
Rasked häired 50–100

Seljaaju kahjustused

Seljaaju kaelaosa mittetäielik kerge kahjustus väheste mõlemapoolsete motoorsete ja sensoorsete ärajäämanähtudega, kui kusepõie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad 30–60
Seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala funktsioonihäirega. Kusepõie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad 30–60
Seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala osalise halvatusega, kusepõie ja pärasoole funktsioonihäiretega 60–80
Seljaaju kaelaosa mittetäielik kahjustus mõlema käe ja jala väljendunud osalise halvatusega, kusepõie ja pärasoole funktsioonihäiretega 100
Seljaaju täielik läbilõikesündroom tetrapleegiaga, kusepõie ja pärasoole funktsioonihäiretega 100

Hulgiskleroos

Protsendimäär kujuneb kõigepealt tserebraalsete ja spinaalsete ärajäämanähtude alusel. Lisaks arvestatakse kliinilise kulu aktiivsust. 40–100

Polüneuropaatiad

Motoorikahäirete korral on protsent sama nagu perifeersete närvide vigas- tuse korral.

Lülisambalõhestus

Protsent sõltub seljaaju ja peaaju kahjustuse ulatusest.

3. Silmad

Nägemispuude alla kuuluvad kõik nägemisvõime häired. Hindamisel arvestatakse korrektsiooniga nägemisteravust ja muutusi vaateväljas ning nägemisväljas. Selle kõrval arvestatakse ka muid nägemisvõimet halven- davaid seisundeid (ärritusseisundid, pisaratevool).

Nägemisteravuse langusest tulenevat protsenti loetakse tabelist.

Protsentide tabel nägemisteravuse järgi

 VS PS 1,0 0,8 0,63 0,5 0,4 0,32 0,25 0,2 0,16 0,1 0,08 0,05 0,02 0
    5/5 5/6 5/8 5/10 5/12 5/15 5/20 5/25 5/30 5/50 1/12 1/20 1/50 0
1,0 5/5 0 0 0 5 5 10 10 10 15 20 20 25 25 30
0,8 5/6 0 0 5 5 10 10 10 15 20 20 25 30 30 30
0,63 5/8 0 5 10 10 10 10 15 20 20 25 30 30 30 40
0,5 5/10 5 5 10 10 10 15 20 20 25 30 30 35 40 40
0,4 5/12 5 10 10 10 20 20 25 25 30 30 35 40 50 50
0,32 5/15 10 10 10 15 20 30 30 30 40 40 40 50 50 50
0,25 5/20 10 10 15 20 25 30 40 40 40 50 50 50 60 60
0,2 5/25 10 15 20 20 25 30 40 50 50 50 60 60 70 70
0,16 5/30 15 20 20 25 30 40 40 50 60 60 60 70 80 80
0,1 5/50 20 20 25 30 30 40 50 50 60 70 70 80 90 90
0,08 1/12 20 25 30 30 35 40 50 60 60 70 80 90 90 90
0,05 1/20 25 30 30 35 40 50 50 60 70 80 90 100 100 100
0,02 1/50 25 30 30 40 50 50 60 70 80 90 90 100 100 100
0 0 30 30 40 40 50 50 60 70 80 90 90 100 100 100
Ühe silma kaotus koos kestva, ravile allumatu silmakoopa- põletikuga 40

Läätsetus ühes silmas (korrigeeritud intraokulaarse või kontaktläätsega):

• nägemisteravus on 0,4 ja rohkem 10
• nägemisteravus on 0,1 kuni 0,4 (v.a) 20
• nägemisteravus on alla 0,1 30

Läätsetus mõlemas silmas: tabelis olevale protsendile liidetakse 10%.

Prillide kasutamisel arvestatakse nende talutavust. Kui korrektsiooni ei saa kasutada, määratakse protsent jääknägemisteravuse järgi.
Silmalihaste halvatus, strabism, kui ühe silma peab katma, et vältida topeltnägemist 30
Kui normaalse binokulaarse nägemise puhul esineb diploopia vaid vaatevälja üksikutes osades 20
Kui diploopia kaob (harjutakse topeltnägemisega) 10
Kui lisanduvad täiendavad, nägemisteravust piiravad häired (näiteks amblioopia), arvestatakse neid protsendi määramisel.
Lau täielik halvatus, silma ei saa sulgeda 30
Lau osaline halvatus 10–20

Lau väärasetus, pisarateede sulgus pisaravooluga:

• ühepoolselt 0–10
• mõlemapoolselt 10–20

Poole või veerandi vaateväljast täielik väljalangemine:

• homonüümne hemianoopia 40
• bitemporaalne hemianoopia 30

• binasaalne hemianoopia:


kahe silmaga nägemine säilinud
10

kahe silmaga nägemine puudub
30

• homonüümne kvadrantanoopia:

• ülal 20
• all 30
Vaatevälja alumise poole täielik väljalangemine mõlemas silmas 60
Ühe külgmise vaateväljapoole täielik väljalangemine, kui teine silm on pime 60–70

Kui vaatevälja väljalangus on osaline, on ka protsent madalam

Vaatevälja ahenemine:

Kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teises silmas vaateväli on normaalne:
• kuni 10 º-ni keskpunktist 10
• kuni 5 º-ni keskpunktist 30

Kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teine silm puudub:

• 50 º-ni keskpunktist 40
• 30 0-ni keskpunktist 60
• 10 º-ni keskpunktist 90
• 5 º-ni keskpunktist 100

Kontsentriline ahenemine mõlemas silmas:

• 50 º-ni keskpunktist 10
• 30 º-ni keskpunktist 30
• 10 º-ni keskpunktist 70
• 5 º-ni keskpunktist 100
Mõlema silma skotoom 50 0-lises vaatevälja osas allpool horisontaalset meridiaani:
• vaateväljast on välja langenud vähemalt 1/3 20
• vaateväljast on välja langenud vähemalt 2/3 50

Ühe silma puududes on skotoomist tingitud protsent vastavalt suurem.

Värvitaju puudumine 0
Kanapimedus 0–10
Silmahaiguste (glaukoom, võrkkesta haigused jt) puhul sõltub protsent eeskätt nägemisvõime langusest (nägemisteravus, vaateväli). Protsent on kõrgem, kui nägemishälvetele lisanduvad muud kahjustused.  

Ooteaeg (viis aastat) pahaloomuliste kasvajate (melanoom, retinoblastoom) eemaldamise järgselt:

• kui kasvaja piirdus silmaga (ka enukleatsiooni korral) 50
• kasvaja laiema ulatuse puhul 80
4. Kuulmis- ja tasakaaluelundid  
Protsendi määramisel lähtutakse kuulmisteravuse langusest, mis tehakse kindlaks ilma kuuldeaparaadita toonaudiomeetrial ning hinnatakse vasta- vate tabelite alusel.

Kuulmiskao määramine protsentides toonaudiomeetrial:

Kuulmiskadu 500 Hz 1000 Hz 2000 Hz 4000 Hz
10 0 0 0 0
15 2 3 2 1
20 3 5 5 2
25 4 8 7 4
30 6 10 9 5
35 8 13 11 6
40 9 16 13 7
45 11 18 16 8
50 12 21 18 9
55 14 24 20 10
60 15 26 23 11
65 17 29 25 12
70 18 32 27 13
75 19 32 28 14
80 19 33 29 14
80 ja enam 20 35 30 15
Puude protsent mõlema kõrva kuulmiskadu arvestades (vertikaalteljel parem kõrv, horisontaalteljel vasak kõrv):
0–20 0 0 10 10 20 20
20–40 0 20 20 20 30 30
40–60 10 20 30 30 40 40
60–80 10 20 30 50 50 50
80–95 20 30 40 50 70 70
100 20 30 40 50 70 80
  0–20 20–40 40–60 60–80 80–95 100
Kui kuulmishäiretele lisanduvad muud häired (kumin kõrvus, tasakaalu- häired) võib protsent olla kõrgem.

Tasakaaluhäired:

• ilma oluliste tagajärgedeta (kaebused puuduvad, mõnel juhul esineb tavaliste koormuste juures ebakindlustunne, suurematel koormustel ebakindlustunne, vähene pearinglus, erakorraliste koormuste puhul ebakindlustunne pearinglusega, kõndimis- ja seismiskatsul nimetamisväärseid kõrvalekaldeid ei sedastata)

 
0–10

• kergete haigusnähtudega (igapäevastel koormustel kerge ebakindlustunne, vähene pearinglus, kerged kõrvalekalded seisu- ja kõndimiskatsul)

20

• keskmise raskusega haigusnähtudega (ebakindlustunne, pearinglus juba igapäevastel koormustel, tugev pearinglus vegetatiivsete nähtudega nagu iiveldus ja oksendamine suurematel ja erakorralistel koormustel, selged kõrvalekaldumised seisu- ja kõndimiskatsul juba madalatel koormustel)

30–40

• raskete haigusnähtudega (tugev pearinglus, ebakindlus, kõndimis- ja seismisraskused juba valges ning igapäevaste koormuste juures, osaliselt vajab kõndimisel abi)

50–70

• ei suuda seista ega kõndida toetaja abita

50–70

Kõrvade kumisemine:

• oluliste psüühikahäireteta

0–10

• suurenenud psühhovegetatiivse labiilsusega

20

• märkimisväärsete tunnetuslike ja kognitiivsete häiretega (nt väljendunud depressioon)

30–40

• raskete psüühiliste häiretega ja sotsiaalsete kohanemisraskustega

50–70

Ménière’i tõbi:

• üks kuni kaks hoogu aastas

0–10

• sagedamad hood, olenevalt raskusastmest

20–40

• rasked hood, mitu korda kuus

50
Kaasnevaid püsivaid kuulmishäireid ja kõrvade kumisemist hinnatakse täiendavalt.

Krooniline keskkõrvapõletik:

• eritiseta või mööduva sekretsiooniga

0

• ühepoolselt püsiva või mõlemapoolselt ajutise sekretsiooniga

10

• püsiva mõlemapoolse mädaeritusega

20

Radikaaloperatsiooni õõs:

• ärritusnähtudeta

0

• ketendus ja püsisekretsioon ühepoolselt

10

• mõlemapoolselt

20

Ühe kõrvalesta kaotus

20

Mõlema kõrvalesta kaotus

30

5. Nina

Nina täielik kaotus

50

Nina osaline kaotus, sadulnina, kosmeetiliselt vähe häiriv

10

Raske moonutav defekt

20–30

Oseen

20–40

Ninakäikude ahenemine:

• ühepoolselt, olenevalt hingamistakistuse suurusest

0–10

• mõlemapoolselt, kerge kuni keskmise hingamistakistusega

10

• mõlemapoolselt, raske hingamistakistusega

20

Krooniline sinuiit:

• kergekujuline, oluliste kõrval- ja järelnähtudeta

0–10

• raskekujuline, püsiva mädaeritusega, kolmiknärvi ärritusnähtudega, polüüpide tekkega

20–40

Lõhnatundlikkuse täielik kaotus koos maitsmistundlikkuse häiretega

15

Maitsmistundlikkuse kaotus

10

6. Suuõõs, neel, ülemised hingamisteed

Lõualuude, liigeste ja suuõõne pehmete kudede (kaasa arvatud keel ja süljenäärmed) vigastuste ja haiguste jääknähte hinnatakse nende mõju järgi kõne-, mälumis- ja neelamisfunktsioonile. Eraldi hinnatakse vigastustest tekkinud näodefekte.

Huuledefekt püsiva süljevooluga

20–30

Väline süljefistul:

• vähene sekretsioon

10

• muud

20

Süljeerituse häire (suurenenud süljevoolus, suukuivus)

0–20

Keeledefekti, armistumise või halvatuse puhune raske funktsioonihäire, olenevalt artikulatsioonihäire ulatusest

30–50

Suu avamine ja söömine on takistatud (lõikehammaste vahe 5–25 mm)

20–40

Saab süüa vaid vedelat toitu, kaasneb artikulatsioonihäire

50

Alalõua osaline defekt lõdva pseudoartroosiga:

• mälumise ja artikulatsiooni olulise häireta

0–10

• mälumise ja artikulatsiooni väljendunud häirega

20–50

Ülalõualuu defekt:

• olulise kosmeetilise ja funktsioonihäireta

0–10

• tugevasti moonutav defekt, ninaõõne ja kõrvalkoobaste kahjustusega (koorikute teke, püsiv sekretsioon)

20–40

Hammaste ulatuslik kaotus (poole aasta möödudes, ebapiisavalt proteesitud)

10–20

Alveolaarjätke märkimisväärne defekt, olulise proteesiga mittekompenseeritava funktsioonihäirega

20

Laialdane igemedefekt hästi sobiva proteesiga

30

Igemedefekt pole proteesitav (söömisfunktsiooni häire)

50

Huule-, lõualuu-, igeme- ja suulaelõhe lastel:

• isoleeritud täielik huulelõhe kuni üks aasta pärast operatsiooni, olenevalt joomisetakistusest, mõjust miimikalihastele ja artikulatsioonihäiretest

30–50

• huule-, lõualuulõhe esmase ravi lõpuni 1 aasta pärast operatsiooni

60–70

• kuni lõualuulõhe sulgumiseni (8.–12. eluaastal)

50

• huule- lõualuu-, igemelõhe esmase ravi lõpuni (tavaliselt viiendal eluaastal), arvesse võttes kaasnevat kuulmishäiret ja ninahingamise häireid

100

• kuni lõualuulõhe sulgumiseni (8.–12. eluaastal)

50

• täielik igeme-, suulaelõhe ilma lõualuulõheta, kuni esmase ravi lõpuni viiendal eluaastal

100

• isoleeritud suulaelõhe, submukoosne igemelõhe, kuni ravi lõpuni olenevalt artikulatsioonihäire raskusest

0–30
Kaasnevate kuulmishäirete puhul on protsent kõrgem. Kui raviperiood on lõppenud, määratakse protsent püsimajäänud funktsioonihäirete alusel.

Neelamishäired:

• olulise söömistakistuseta

0–10

• söömistakistusega, söömisaja pikenemine

20–40

• toidu sage aspireerimine, halvenenud toitumisseisund, vähenenud jõuvarud

50–70

Kõri puudumine (larüngektoomia):

• hea asendushääl, üldfunktsiooni häirivad nähud puuduvad

70

• muudel juhtudel

80

Pahaloomuse kasvaja tõttu larüngektomeeritud haigele viieaastase ooteaja vältel

100

Kõri resektsiooni järgselt, olenevalt kõnevõimest, füüsilisest funktsioonivõimest

20–50

Pahaloomuse kasvaja tõttu tehtud resektsiooni järel viieaastaseks ooteajaks:

• kui kasvaja eemaldati varases staadiumis (T1N0 M 0)

50–60

• muudel juhtudel

80

Trahheostoom:

• ärritusnähtudeta või väheste ärritusnähtudega (trahheiit, bronhiit), hääl on selge

40

• oluliste ärritusnähtudega ja häälefunktsiooni häiretega, kuni kõnevõime kaoni (näiteks raskete kõrimuutuste puhul)

50–80
Trahheaalstenoos ilma trahheostoomiata. Protsent määratakse kopsude funktsioonihäirete järgi.

Funktsionaalsed ja orgaanilised häälehäired (näiteks häälepaeltehalvatus):

• normaalne hääl

0–10

• püsivalt kähe hääl

20–30

• saab rääkida ainult sosinal

40

• täielik hääletus

50

Hingamistakistust hinnatakse nagu kopsufunktsiooni häireid.

Artikulatsioonihäired halvatustest või muutustest suuõõnes, neelus:

• kõne üldiselt arusaadav

10

• kõne raskesti arusaadav

20–40

• kõne pole arusaadav

50

Kogelemine:

• kerge

0

• keskmise raskusega

10–20

• püsiv, raske, kaasneb žestikuleerimine

30–40

• kõne pole arusaadav

50

7. Rindkere, alumised hingamisteed, kopsud

Roiete, rinnaku, rangluude murrud ja defektid:

• funktsioonihäireta paranenud, olenevalt defekti ulatusest

0–10

• roidedefektid pleuraliidetega, oluliste funktsioonihäireteta

0–10

• laialdased moonutavad defektid

20

Pleura armistumine ja liited oluliste funktsioonihäireteta

0–10

Võõrkeha kopsus või rindkere seinas on tüsistusteta paranenud

0

Krooniline bronhiit (kahel või enamal järjestikku aastal iga-aastaselt vähemalt 3 kuud köha ja rögaeritus)

0–10

Bronhoektaasiatõbi, kopsufunktsioon püsivalt piiratud ei ole:

• kerge vorm (sümptomiteta intervallid kestavad mitu kuud, vähene köha ja rögaeritus)

0–10

• raske vorm (tugev, pea lakkamatu köha, rögaeritus, sagedad ägenemised)

20–30

Pneumokonioosid (näiteks silikoos, asbestoos, kopsufunktsiooni olulise häireta

0–10
Hingamiselundite haigused (näiteks pleuraliited, krooniline obstruktiivne bronhiit, bronhoektaasiatõbi, kopsuemfüseem, pneumokonioosid, kopsu- fibroos, mitteaktiivne kopsutuberkuloos) kopsufunktsiooni püsiva piiranguga:

• kerges astmes – düspnoe tekib keskmise raskusega koormuse puhul, näiteks kiirel kõndimisel (5–6 km/h), keskmise raskusega füüsilise tööga; kopsufunktsiooni proovid on kuni 1/3 võrra normist madalamad, vere gaasisisaldus on normis

20–40

• keskmise raskusega – düspnoe tekib igapäevaste, kergete koormuste puhul (jalutamine kiirusega 3–4 km/h, ühe korruse võrra trepist tõustes, kerge füüsiline töö); kopsufunktsiooni proovid on normist kuni 2/3 võrra madalamad, esineb osaline respiratoorne puudulikkus

50–70

• raskes astmes – düspnoe esineb kergetel koormustel ja ka rahuolekus, kopsufunktsiooni proovid on üle 2/3 normist madalamad, esineb täielik hingamispuudulikkus

80–100

Kopsutransplantatsiooni järgselt on ravitulemuste ooteajaks kaks aastat

100

Edaspidise soodsa kulu juures immuunsupressiivse ravi ajaks

70

Pahaloomuse kopsukasvaja eemaldamise järgselt ravitulemuste ooteajaks vähemalt viieks aastaks

80

Kui kaasneb kopsufunktsiooni keskmise raskusega või raske häire

90–100

Kui on tegemist väikerakulise bronhiaalkartsinoomi või mesotelioomiga

100

Bronhiaalastma kopsufunktsiooni püsiva languseta:

• hüperreaktiivsus harvade (sesoonsete) ja kergete hoogudega

0–20

• hüperreaktiivsus, sagedate (mitu korda kuus ) ja raskete hoogudega

30–40

• hüperreaktiivsus raskete hoogude seeriatega

50

Kui kopsufunktsioon on püsivalt langenud, on protsent kõrgem.

Bronhiaalastma lastel:

• kergekujuline (harvad, sesoonsed hood, bronhiite esineb kuni kuue nädala vältel aastas, püsivat hingamisfunktsiooni langust ei esine)

20–40

• keskmise raskusega (hüperreaktiivsus sagedate ja raskete hoogudega, kopsufunktsiooni kergekujuline või keskmise raskusega häire, 2–3 kuud aastas põeb bronhiite)

50–70
• raskekujuline (raskete hoogude seeriad, hingamisfunktsiooni tugevakujuline langus, bronhiite põeb aastas üle kolme kuu) 80–100
Obstruktiivne või segavormi uneapnoe sündroom (laboratoorselt tõestatud);

• püsivat nasaalset hapniku inhalatsiooni ei vaja

0–10

• vajab püsivat hapniku inhalatsiooni

20

• hapniku inhalatsiooni ei saa teha

50

Tuberkuloos

Tuberkuloosse pleuriidi puhul määratakse protsendimäär jääknähtude alusel.

Kopsutuberkuloos:

• nakkusohtlik (üle kuue kuu kestnud)

100

• mitte nakkusohtlik, kopsufunktsiooni häireid ei esine

0

• kopsufunktsiooni häirete korral määravad need protsendi suuruse.

Kopsuvälise tuberkuloosi protsent määratakse samadel põhimõtetel.

Sarkoidoos

Haiguse kroonilise kulu puhul, kui kahjustatud organite funktsioon oluliselt alanenud ei ole

30

Funktsioonihäirete lisandumine tõstab protsendimäära.

8. Süda ja vereringe

Südamehaigused (südameklappide puudulikkus, koronaarpuudulikkus, kardiomüopaatia, kaasasündinud südamerikked jt)

• Olulise jõudluspiiranguta (puudulikkusenähud, nagu rinnaangiin, hingeldus puuduvad) isegi tavalisest suurema koormuse puhul (väga kiire kõnd – 7–8 km/h, raske kehaline töö). Ergomeetrilistel uuringutel vaevusi ei teki. Lastel ja imikutel ei teki funktsioonipiiranguid, hingeldust, higistamist siputamisel, roomamisel, jooksmisel, trepist tõustes

0–10

• Jõudluspiirangud tekivad keskmiste koormuste puhul (näiteks forsseeritud kõndimine – 5–6 km/h, keskmise raskusega füüsiline töö). Lastel ja imikutel esinevad imemisraskused, kerge higistamine, kerge tahhü- ja düspnoe, kerge tsüanoos, organite paisunähte ei esine. Patoloogiline leid ja vaevused tekivad ergomeetrilisel koormusel 1 W/kg

20–40

• Jõudluspiirangud juba igapäevaste kergete koormuste puhul, näiteks jalutuskäik (3–4 km/h), ühe korruse võrra trepist tõustes, kerge füüsiline töö. Lastel ja imikutel tugevakujulised imemisraskused, tugev higistamine, tahhü- ja düspnoe, tsüanoos, esinevad retsidiveeruvad pulmonaalsed infektsioonid, kardiaalsete põhjustega arenguhäired. Patoloogiline leid ja vaevused tekivad ergomeetrilisel uurimisel koormusel 0,75 W/kg

50–70

• Kui kaasnevad mööduvad rasked dekompensatsiooninähud

80

• Jõudluspiirangud juba rahuolekus (rahuoleku puudulikkusenähud). Lastel ja imikutel esinevad hüpokseemiahood, selged paisunähud, kardiaalne düstroofia

90–100

Südameoperatsioonide järel oleneb protsendimäär säilinud jõudlusest.

Südameklapi proteesimise järgne seisund

30–70
Südamelihase infarkti järgne protsendimäär oleneb säilinud jõudlusest.

Südame siirdamise järel ravitulemuste ooteaeg (kaks aastat)

100

Edaspidi, ka soodsa paranemistulemuse juures

70–100

Võõrkeha südamelihases või südamepaunas, mis reaktsiooni ei anna

0

Kui kaasnevad funktsioonihäired, määrab protsendi nende raskus.

Rütmihäired:

Protsendimäär oleneb südame säilinud funktsioonivõimest.

Hoogudena esinevad hemodünaamika seisukohalt olulised rütmihäired (näiteks paroksüsmaalne tahhükardia), olenevalt hoogude sagedusest, kestvusest ja subjektiivsest reaktsioonist:

 

• kui kestvat südame jõudluspiirangut ei esine

10–30
• kui esinevad südame puudulikkusenähud, hinnatakse neid vastavalt raskusele

• kardiostimulaatori implantatsioon

10

• defibrillaatori implantatsioon, vähemalt

50

• ventrikulaarsed tahhükardiad esinedes lapseeas, ilma defibrillaatori implantatsioonita

60

Veresoonte haigused

Arterite oblitereerivad haigused, alajäsemete arterite sulgus (ka pärast rekanaliseerivaid operatsioone):

• esineb piisav tsirkulatsioonitase, perifeersed pulsid jalgadel puuduvad, kaebusi pole või on need tagasihoidlikud (tuimustunne sääremarjas ja pöias kiirelt kõndides), ühe- või mõlemapoolselt

0–10

• veretsirkulatsioon on piiratud (claudicatio intermittens) II staadium

• valuvaba kõndimine tasasel maal üle 500 m, ühe- või mõlemapoolselt

20

• valuvaba kõndimine 100–500 m, ühe või mõlemapoolselt

30–40

• 50–100 m, ühe- või mõlemapoolselt

50–60
• alla 50 m koos rahuoleku valudega (III staadium) ja troofikahäiretega (IV staadium)

• ühepoolselt

80

• mõlemapoolselt

90–100
Arterite sulgusel ülajäsemetel määratakse protsendimäär kaebuste ja funktsioonihäirete ulatuse järgi.

Kirurgiliste operatsioonide järel suurtel veresoontel (proteesi implantatsioon), kui vereringehäire on täielikult kompenseeritud, pikaajaline antikoagulantravi

20
Arteriovenoossed fistulid: protsent sõltub südame ja perifeerse vereringe hemodünaamika seisundist.

Aneurüsmid (olenevalt asukohast ja suurusest):

• lokaalsete funktsioonihäireteta ja ilma koormusepiiranguta

0–10

• lokaalsed funktsioonihäired puuduvad või on kergekujulised, üldine koormusvõime on piiratud

20–40

Suured aneurüsmid: vähemalt

40

Varikoos (tüsistusteta)

0
Krooniline veenipuudulikkus (näiteks varikoosi puhul), posttrombootiline sündroom:

• vähese koormusest sõltuva tursega, haavandid puuduvad, olulisi venoosse paisu nähte ei esine, ühe- või mõlemapoolselt

0–10

• märkimisväärne turse, sageli (mitu korda aastas) retsidiveeruvad põletikud, ühe- või mõlemapoolselt

20–30

• kroonilised retsidiveeruvad haavandid, olenevalt retsidiivide sagedusest ja ulatusest ühe- või kahepoolselt

30–50

Lümfödeem:

• ühel jäsemel olulise funktsioonihäireta, vajalik on rõhksideme kandmine

0–10

• jäseme ümbermõõt on suurenenud 3 cm ja enam; olenevalt funktsioonihäireist

20–40

• haigestunud jäseme kasutusvõime on piiratud, olenevalt häire raskusest

50–70

• haigestunud jäse on funktsioonivõimetu

80

Hüpertensioon:

• kerge vorm, funktsioonihäired puuduvad või on kerged (kerged muutused silmapõhjas)

0–10

• keskmise raskusega, esinevad organkahjustused (silmapõhjas fundus hypertonicus I–II, vasaku südamepoole hüpertroofia, proteinuuria), diastoolne rõhk ravist sõltumata korduvalt üle 100 mm Hg, olenevalt funktsioonihäirete ulatusest

20–40

• raske vorm, kahjustusnähud paljudes organites (rasked muutused silmapõhjas, südame- ja neerufunktsiooni ning aju verevarustuse häired, olenevalt raskusest

50–100

• maliigne hüpertensioon, diastoolne rõhk on pidevalt üle 130 mm Hg, esineb fundus hypertonicus III–IV (papilli ödeem, veenipais, eksudaadid, verevalumid, arterite suured muutused silmapõhjas, protsessi on kaasatud süda, neerud, peaaju)

100
Funktsionaalne kardiovaskulaarne sündroom (näiteks ortostaatiline regu- latsioonihäire):

• kergete vaevustega

0

• suurema vaevustega, kollapsikalduvusega

10–20

9. Seedetrakt

Söögitoruhaigused

Venitusdivertiikul (olenevalt suurusest ja vaevustest)

0–10

Pulsioondivertiikul (survedivertiikul):

• olulise neelamistakistuseta, olenevalt suurusest ja vaevustest

0–10

• märkimisväärse neelamistakistusega, olenevalt üldseisundist

20–40

Söögitoru funktsionaalne stenoos:

• oluliste neelamishäireteta

0–10

• väljendunud neelamishäirega

20–40

• väljendunud toitumise- ja jõudluse vaegusega, sage toidu aspireerimine

50–70
Söögitoru orgaaniline stenoos (kaasasündinud, söövitustest, armidest, peptiline striktuur):

• olulise neelamistakistuseta, olenevalt suurusest ja vaevustest

0–10

• väljendunud neelamishäiretega, olenevalt raskusest (piirangud toidu vormis, pikenenud söömise aeg)

20–40

• üldine jõuvarude ja toitumisseisundi märkimisväärne langus

50–70

Söögitoru refluks, püsivate vaevustega (olenevalt raskusest)

10–30

Söögitoru pahaloomuse kasvaja eemaldamise järgselt ravitulemuste ooteajaks (viis aastat)

80–100

Söögitoru protees. Protsent oleneb jääknähtudest (neelamishäired, refluks, armid), vähemalt

20

Mao- ja soolehaigused

Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid (kroonilised retsidiveeruvad haavandid):

• retsidiivid 2–3-aastase vahega

0–10

• sagedamad retsidiivid, jõu- ja toitumisseisundi langus

20–30

• väljendunud tüsistused (nt püloruse stenoos), jõu- ja toitumisseisundi tugev langus

40–50
Selektiivse proksimaalse vagotoomia järgselt on vajadus protsenti määrata vaid siis, kui püsivad operatsioonijärgsed soolehäired või muud põhihaiguse tüsistused.

Krooniline gastriit (histoloogiliselt on tõestatud muutused mao limaskestas)

0–10

Funktsionaalne düspepsia

0–10

Maoresektsioon, hästi funktsioneeriv gastroenteroanastomoos (olenevalt vaevustest)

0–10

Püsivate vaevustega (dumpingsündroom, retsidiveeruv ulcus jejuni pepticum)

20–40

Mao totaalne eemaldamine:

• jõu- ja toitumisseisundi languseta (olenevalt vaevustest)

20–30

• jõu ja toitumisseisundi langusega või tüsistustega

40–50

Pahaloomuse maokasvaja eemaldamise järgselt on ooteaeg:

• kaks aastat, kui maokartsinoom eemaldati varases järgus

50

• viis aastat kõikide muude pahaloomuste maokasvajate eemaldamise järel, olenevalt haiguse staadiumist ja üldseisundist

80–100
Kroonilised soolehäired (irritaabel sool, divertikuloos, divertikuliit, soole resektsioon):

• oluliste vaevusteta ja sümptomiteta

0–10

• sagedate, tihti retsidiveeruvate ja püsivate sümptomitega (diarröa, spasmid)

20–30

• jõu ja toitumisseisundi väljendunud langus

40–50

Kaasasündinud motoorikahäired sooles:

• oluliste kasvu- ja arenguhäireteta

10–20

• väheste kasvu- ja arenguhäiretega

30–40

• keskmise raskusega kasvu- ja arenguhäiretega

50

• raskete kasvu- ja arenguhäiretega

60–70

Lapseea lühikese soole sündroom:

• keskmise raskusega kasvu- ja arenguhäiretega

50–60

• raskete kasvu- ja arenguhäiretega (näiteks vajadusel kunstlikult toita)

70–100

Ultseroosne koliit, Crohni tõbi:

• tagasihoidlike sümptomite (vähesed vaevused, jõu- ja toitumusseisund pole kahjustatud või on häired vähesed, harva diarröa)

10–20

• keskmise raskusega haigusnähud (vaevused sageli retsidiveeruvad, püsivad pikka aega, jõu- ja toitumusseisund on mõõdukalt langenud, sage diarröa)

30–40

• raskete tagajärgedega (püsivad või sageli retsidiveeruvad väljendunud haigusnähud, jõud ja toitumusseisund on märkimisväärselt langenud, sage kõhulahtisus (päevane, öösiti))

50–60

• väga raske kuluga (sageli retsidiveeruvad või alalised rasked vaevused, jõu- ja toitumusseisund on tugevasti langenud, tugev aneemia)

70–80

Tsöliaakia (infantilismus intestinalis):

• dieetravil ilma oluliste tagajärgedeta

20

Pahaloomuste soolekasvajate eemaldamise järgselt ooteajaks:

• kaheks aastaks pärast pahaloomulise jämesooletuumori eemaldamist varases staadiumis või piirdunud soolekartsinoidide puhul

50

anus praeternaturalis (mis pole rajatud ajutiseks)

70–80

• viieks aastaks, pärast muude sooletuumorite eemaldamist või hilisemas staadiumis

80–100

• rajatud anus praeternaturalis

100

Kõhukelme liited:

• oluliste haigusnähtudeta

0–10

• väljendunud soolepassaaži häired

20–30

• sageli korduvate iileuse nähtudega

40–50

Hemorroidid:

• oluliste vaevusteta, vähene veritsemisekalduvus

0–10

• sageli retsidiveeruvate põletikega, tromboseerumised, tugevamad verejooksud

20

Pärasoole väljalangus:

• väike, hästi reponeeritav

0–10

• muud

20–40

Päraku sulgurlihase nõrkus:

• tahtmatu defekatsioon tekib harva, suurtel pingutustel

10

• sagedamini, üldiselt siiski kontrollitav

20–40

• täielik inkontinents

50–80

Pärakuümbruse fistul:

• ajuti vähene eritus

10

• muud

20–30

Anus praeternaturalis:

• hästi hooldatav

50

• muud (näiteks stenoos, retraktsioon, prolaps, armid, ebasobiv paiknemine, kõhuseinasong)

60–80

Maksa, sapiteede ja kõhunäärme haigused

Krooniline mitteprogresseeruv hepatiit (krooniline persisteeriv hepatiit)

20

Krooniline progresseruv hepatiit

30

• vähene põletikuline aktiivsus

30

• mõõdukas põletikuline aktiivsus

40

• tugev põletikuline aktiivsus (olenevalt funktsioonihäirete ulatusest)

50–70

Maksafibroos (tüsistusteta)

0–10

Maksatsirroos kompenseeritud:

• mitteaktiivne

30

• väheaktiivne

40

• aktiivne

50

• dekompenseeritud (astsiit, portaalse paisu nähud, hepaatiline entsefalopaatia

60–100

Rasvmaks ilma mesenhüümireaktsioonita

0–10
Toksiline maksakahjustus: protsent määratakse protsessi aktiivsuse ja kulu järgi analoogselt kroonilisele hepatiidile ja maksatsirroosile.
Tsirkulatoorne maksakahjustus (v. portae tromboos): protsent on analoogne protsendiga dekompenseeritud maksatsirrosi puhul.
Maksaresektsiooni järel on protsent olenev funktsioonihäirete ulatusest.

Primaarse pahaloomuse maksakasvaja eemaldamise järel esimese viie aasta jooksul

100

Maksasiirdamise järgselt kaheaastase ooteaja jooksul

100

Edaspidiseks, soodsa kulu puhul, määratakse, immuunsupressivravi ajaks vähemalt

60
Primaarne biliaartsirroos, primaarne skleroseeriv kolangiit: protsendimäär on analoogne kroonilise hepatiidi või maksatsirroosi puhusega.
Sapipõie ja sapiteede haigused (sapikivid, krooniline retsidiveeruv põletik):

• koolikud mitmekuulise vahega; põletikud mitmeaastase vahega

0–10

• sagedamad koolikud ja põletikud, vaevused ka hoogude vaheajal

20–30

• kauakestvate põletike või tüsistustega

40–50
Kaasasündinud intra- ja ekstrahepaatilised sapitranspordi häired (nt intra-, ekstrahepaatiline sapiteede atreesia), ainevahetushaigused:

• funktsioonihäireteta ja vaevusteta

0–10

• vaevustega (koolikud, rasvatalumatus, pruritus), maksa- tsirroosita

20–40

• maksatsirroosiga

50

• dekompenseeritud maksatsirroosiga

60–70

Sapipõis eemaldatud:

• olulisi häireid pole

0
• vaevused püsivad – protsent määratakse nagu sapiteede haiguste puhul.
Sapipõie, sapiteede või papilli pahaloomuse kasvaja eemaldamise järel määratakse viieaastaseks ooteajaks:

• sapipõie ja sapiteede tuumori puhul

100

• papillituumori puhul

80
Pankrease kroonilised ekskretoorse funktsiooni häired, olenevalt nende mõjust üldseisundile, valude sagedusest ja tugevusest:

• oluliste vaevusteta, jõu- ja toitumusseisund pole kannatanud

0–10

• mõõdukad vaevused, mõõdukas jõuvarude ja toitumisseisundi langus

20–40

• rasked vaevused, seedimata rasvast rikas roe, jõuvarude ja toitumisseisundi tugev langus

50–80
Pankrease täielikust või osalisest eemaldamisest tulenevaid funkt- sioonihäireid (diabetes mellitus, osteopaatia), sapiteede kroonilist põletikku, maoresektsiooni või põrna eemaldamist hinnatakse eraldi.

Pankreas pahaloomuse kasvaja eemaldamise järgselt on esimesel viiel aastal ravitulemuste ooteajal protsendimääraks

100

10. Songad

Kubeme- ja reiesong, olenevalt suurusest ja reponeeritavusest:

• ühe- või mõlemapoolsest

0–10

• koormusvõime tugevakujuline langus

20

Nabasong või linea alba song

0–10

Armisong kõhul, kõhuseina kaasasündinud songad ja defektid:

• olulise funktsioonihäireta, olenevalt ulatusest

0–10

• kõhuseina laialdase lõtvusega, puuduva või tugevasti piiratud kõhupressiga

20

• tüsistustega kõhuõõne organite poolt (mööduvad passaažihäired)

20–30

• sagedased iileuse nähud

40–50
Kõhuseina väga suurte kaasasündinud defektide korral, mis tugevasti mõjutavad rindkere- ja kõhuõõneorganite talitust, võidakse määrata ka kõrgem protsendimäär.

Diafragmaalherniad (kaasa arvatud diafragma relaksatsioon):

• paraösofageaalhernia

0–10

• muud väikesed diafragmaalsongad, olulise funktsioonihäireta

0–10

• suuremad diafragmaalsongad, olenevalt funktsioonihäire ulatusest

20–30

Kaasasündinud vahelihase defektid, siseelundite väärpaiknemisega rinnaõõnes (eventratio diaphragmatica) ja kopsude arenguhäiretega:

• kopsufunktsiooni mõõdukas langus

40

• tugevam langus, olenevalt funktsioonihäire ulatusest

50–100

11. Neerud ja kuseteed

Neerukahjustused

Ühe neeru kaotus, puudumine või funktsiooni lakkamine, kui teine neer on terve

25
Neeru väärarengud (karikate laienemine ureeterisuudme stenoosi korral, neeru hüpoplaasia neerutsüstid, tsüstneer, kaasasündinud vaagenneer), nefroptoos:

• oluliste kaebusteta ja ilma funktsioonipiiranguta

0–10

• vaevuste ja funktsioonipiirangute olemasolul

20–30

Neerukivitõbi, neerufunktsiooni häireta:

• mitmekuulise vahega neerukoolikud

0–10

• sagedamini, vaheajal esinevad üksikud vaevused ja kuseteede infektsioonid

20–30

Neerukahjustused ilma neerufunktsiooni languseta (nt glomerulopaatiad, tubulointerstitsiaalsed nefropaatiad, vaskulaarsed nefropaatiad), vaevusteta, kuid esineb patoloogiline uriinileid (valk, erütrotsüüdid, leukotsüüdid)

0–10

Neerukahjustused neerufunktsiooni languseta, kuid esineb:

• retsidiveeruv makrohematuuria (olenevalt esinemissagedusest)

10–30

• nefrootiline sündroom

• kompenseeritud (turseteta)

20–30

• dekompenseeritud (tursed)

40–50

• süsteemhaiguste puhul, kui on vaja teha immunosupressiivset ravi

50

Ühe neeru kaotus, kui teine neer on kahjustatud (patoloogiline uriinileid), kuid neerufunktsioon on täielik

30

Neerukahjustused neerufunktsiooni langusega

Kreatiniinkliirensi vähenemine 50–80 ml/min, kui seerumi kreatiniini väärtused jäävad normi piiridesse, ei ole alust protsenti määrata.

Neerufunktsiooni langus:

• kergekujuline (seerumkreatiniin on alla 2 mg/dl, üldseisund pole oluliselt häiritud, töövõime pole piiratud)

20–30

• seerumkreatiniini väärtused püsivalt 2–4 mg/dl, üldseisund kergelt häiritud, kerged piirangud töövõime suhtes

40

• keskmise raskusega (seerumkreatiniini väärtused on püsivalt 4–8 mg/dl, üldseisund häiritud, töövõime mõõdukalt piiratud

50–70

• raskekujuline (seerumkreatiniini väärtused on püsivalt üle 8 mg/dl, üldseisund tugevasti häiritud, töövõime oluliselt piiratud; lapsed ei suuda osaleda koolitöös

80–100
Ühe neeru kaotus või puudumine, kui teise neeru funktsioon on langenud:

• kergekujuliselt

40–50

• keskmise raskusega

60–80

• raskekujuliselt

90–100

Esineb kestva dialüüsi vajadus (hemodialüüs, peritoneaaldialüüs)

100

Pärast neerutransplantatsiooni on ravitulemuste ooteajaks kaks aastat ja protsent

100

Selle järel sõltub protsendimäär funktsioonihäirete raskusest. Kui samal ajal jätkub immuunsupressiivne ravi, on protsendimäär

50–100
Pärast pahaloomuse neerukasvaja eemaldamist on ooteaeg kaks aastat ja protsent

• hüpernefroomi eemaldamise järel staadiumis T1N0M0 (Grading G1)

50

• neeruvaagna tuumori eemaldamise järel staadiumis TAN0M0 (Grading G1)

50

ooteaeg viis aastat

• hüpernefroomi eemaldamine koos nefrektoomiaga

staadiumis T1 (Grading2) T2N0M0

60

hilisemates staadiumides, vähemalt

80
• neeruvaagna tuumori eemaldamise järel koos neeru ja kusejuhaga

staadiumis T1–2 N0M0

60

hilisemates staadiumides

80–100

Kuseteede haigused

Kuseteede krooniline põletik (eriti krooniline tsüstiit):

• kergekujuline (olulisi urineerimishäireid ei ole)

0–10

• raskem vorm (väljendunud ja sagedad urineerimishäired)

20–40

• krooniline tsüstiit kortspõiega (maht alla 100 ml, põietenesmid)

50–70

• põie tühjendamishäire (ka ureetra stenoos) on:

kergekujuline (mõõdukas jääkuriin)

10

raskem; on vaja põit tühjendada kateetriga, kasutada regulaatorit; jääkuriini on palju, urineerimine valulik

20–40

on vajadus reeglipärase kateteriseerimise, püsikateetri, suprapuubilise tsüstostoomi, uriinikoguja kasutamiseks

50
Pahaloomuse põietuumori eemaldamise järel on ravitulemuste ooteaeg:

• kaks aastat, kui tuumor eemaldati varases staadiumis, TA1N0M0, kusepõis jäi alles

50

• viis aastat, kui tuumor eemaldati staadiumis Tis

50

• staadiumis T23aN0M0

60

• põis eemaldatud, kusejuha ümber istutatud

80

• muudes kaugelearenenud staadiumides

100

Uriinipidamatus:

• kergekujuline, esineb ainult pingutustel, näiteks stressiin- kontinentsi I aste

0–10

• esineb nii päeval kui öösiti (stressiinkontinentsi II–III aste)

20–40

• täielik uriinipidamatus

50

• kui samal ajal hooldamistingimused on halvad

60–70

Hästifunktsioneeriv sfinkteri protees

20

Kusitiuuris kusiti esiosas uriinipidamatusega

10

Kuseteede-soolefistul, kui pärakusulgur funktsioneerib; gaasi ja rooja eritub kusiti kaudu

30–50

Kunstlik uriinijuha soolde (neerufunktsioon ei ole häiritud)

30

Kunstlik uriinijuha nahapinnale heade hooldamistingimuste juures

50

• tüsistused (stenoos, retraktsioon, tihendusprobleemid)

60–80

Kunstlik põis küllaldase mahutavusega, ilma uriinipeetuse ja tühjendamishäireteta

30

12. Meessuguelundid

Suguti täielik kaotus

50

Suguti osaline kaotus:

Sugutiluku osaline kaotus

10

Sugutiluku täielik kaotus

20

Suguti osaline kaotus muus osas

30–40
Pärast suguti pahaloomuste kasvajate eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat, selle vältel:

• kui tuumor eemaldati varases staadiumis T12N0M0 koos suguti osalise eemaldamisega

50

• suguti täieliku eemaldamisega

50

corpora cavernosa täieliku eemaldamisega

80

• eemaldamine hilisstaadiumis

90–100

Ühe munandi alaareng, atroofia või kaotus, kui teine munand on terve

0

Mõlema munandi atroofia kõrgemas vanuses (pärast 70 a)

10

Muud, sõltuvalt hormoonpeegli tasakaalustamisest substitutsioonraviga enne kehalise arengu ea lõppu (kasvueas)

20–30

Mõlema munandimanuse kaotus või atroofia (või sigitamisvõimetus – impotentia generandi)

0

• nooremas fertiilses eas

20

• impotents, mis ravile ei allu ning pole tingitud vanadusest

20

Hydrocele, varicocele

0–10
Pärast pahaloomuse munandikasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg

kaks aastat, seminoomi või muu pahaloomuse tuumori eemaldamise järel staadiumis T1–2N0M0

50

viis aastat, seminoomi eemaldamise järel staadiumis T1–2N1M0 või T3N0M0

50

mitteseminomatoosse tuumori eemaldamise järel staadiumis T1–2N1M0 või T3N0M0

60

muudel juhtudel

80
Eesnäärme krooniline bakteriaalne põletik või abakteriaalne prostatopaatia:

• oluliste urineerimishäireteta

0–10

• püsivalude ja urineerimishäiretega

20

Prostata adenoom

Protsent määratakse olenevalt kusepõie tühjendamihäiretest ja mõjust neerufunktsioonile
Pärast pahaloomuse eesnäärmekasvaja eemaldamist on ravitulemuste oote- aeg kaks aastat

• kui tuumor eemaldati staadiumis T1a N0M0 (Grading G1)

50

viis aastat, kui eemaldati staadiumis T1a (Grading alates G2-st) T1b–2NoMo

50

• kui eemaldati muudes kaugelearenenud staadiumides

80–100

Maliigne eesnäärmekasvaja ravi ei vaja

50

Saab püsivalt hormoonravi

60–100

13. Naissuguelundid

Rinnanäärme eemaldamine:

• ühepoolselt

30

• mõlemapoolselt

40

rinnanäärme segment- või kvadrantresektsioon

0–20
Rinnanäärme plastilised operatsioonid rinna asendamiseks proteesiga pärast mastektoomiat, olenevalt tulemustest (nt kapslifibroos, proteesi dislokat- sioon, asümmeetria):

• ühepoolselt

10–30

• mõlemapoolselt

20–40

Rinnanäärme autoplastika puhul on protsendimäär madalam

Pärast rinnanäärme pahaloomuse kasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat (erand ca in situ). Sellel ajal on protsendimäär, kui

• kasvaja eemaldati staadiumis T1–2pNoMo

50

• kasvaja eemaldati staadiumis T1–2 pN1Mo

60

• muudes staadiumides

80–100
Kui operatsioonijärgne seisund või ravimenetlused nõuavad kõrgemat protsendimäära, tuleb seda rakendada.

Emakakaotus ja steriilsus

0

• noores, fertiilses eas

20
Erakorraliste psühhoreaktiivsete häirete lisandudes protsenti suurendatakse.
Pärast pahaloomuse emakakasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg (v.a Ca in situ) kaks aastat

emakakaela tuumorieemaldamise järgselt (mikrokartsinoom) staadiumis T1aNoMo

50

emakakeha kasvaja eemaldamise järel varajases staadiumis (Grading G1, infiltratsioon müomeetriumi seesmises kolmandikus viis aastat

50

emakakaela tuumori eemaldamise järgselt:

   
 

staadiumis T1b–2aNxMo

50
 

staadiumis T2b NxMo

60
 

muudel juhtudel

70

Emakakeha tuumori eemaldamise järgselt

• staadiumisT1NxMo (Grading G2–3), infiltratsioon väljapoole müomeetriumi seesmist kolmandikku

50

• staadiumis T2NxMo

60

• muudel juhtudel

80

Ühe munasarja kaotus

0

Mõlema munasarja kaotus, arenematus või funktsioneerimast lakkamine mittefertiilses eas ning olulise mõjuta hormonaalsele tasakaalule

10

• fertiilses eas või kui substitutsioonraviga hormonaalset tasakaalu ei saavuta

20–30

• kasvueas, enne kehalise küpsuse saavutamist, sõltuvalt hormonaalse puude kompenseeritusest

20–40
Erakorralistest psühhoreaktiivsetest häiretest tingitud protsendi kasvu hinnatakse täiendavalt.
Pahaloomuse adnekstuumori eemaldamise järel on ravitulemuste ooteaeg viieks aastat ja protsendimäär

• kui tuumor eemaldati staadiumis T1NxMo

50

• hilisemates staadiumides

80

Adnekside ja parameetriumi krooniliste retsidiveeruvate põletike puhul, olenevalt nähtude ulatusest ja toimekombinatsioonidest (liited, kroonilised valud, suguühteprobleemid)

10–40

Endometrioos:

•kergekujuline (kitsalt piirdunud, kaebused puuduvad või on vähesed

0–10

•keskmise raskusega

20–40

•raskekujuline (üleminek naaberorganeile, suured vaevused, üldseisundi halvenemine, steriilsus)

50–60

Tupefistulid:

• urovaginaalne

50–60

• rektovaginaalne

60–70

• urorektovaginaalne

100
Kui fistulist tingitud funktsioonihäire on tühine, on protsent madalam.

Tupeseina vaje, prolapsus vaginae, prolapsus uteri:

• uriinipidamatust ei esine või esineb kergekujuline pidamatus

0–10

• uriinipidamatus sagemini, esinevad prolapsist tingitud vaevused

20–40

• täielik uriinipidamatus

50–60

• täielik uriinipidamatus ebasoodsate hooldamistingimuste juures

70

Tupe tagumise seina isoleeritud prolaps:

• kergete roojamishäiretega

0–10

• tugevamate funktsioonihäiretega (vt 26.10)

Tupe ja emaka aplaasia, plastilise operatsioonita, pärast 14 a vanuseks saamist (k.a steriilsus)

40

Craurosis vulvae:

• kerge aste (kaebused puuduvad või on vähesed)

0–10

• mõõdukas aste (väljendunud kaebused, sekundaarnähud puuduvad)

20–30

• tugevakujuline (tugevad vaevused, sekundaarnähud alluvad ravile halvasti)

40

Vulva täielik eemaldamine

40
Pärast pahaloomuse kasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat (v.a Ca in situ) ja protsendimäär, kui

• kasvaja eemaldati staadiumis T1NoMo

60

• muudel juhtudel

80
Pahaloomuse häbemekasvaja eemaldamise järel on ravitulemuste ooteaeg viis aastat (v.a Ca in situ)

• kui eemaldati staadiumis T1–2 NoMo

50

• muudel juhtudel

80

14. Ainevahetus, sisesekretsioon

Diabetes mellitus:

• kupeeritav ainult dieediga, ilma suhkrutreguleeriva medikat- sioonita, või kupeeritav dieedi ja oraalsete antidiabeetikumidega (biguaniidühendid), mis üksi hüpoglükeemiat ei tekita

10

• piisavalt kupeeritav dieediga ja sulfaniilurea preparaatidega (ka teiste oraalsete antidiabeetikumide lisamisel)

20

• piisavalt kupeeritav dieedi, oraalsete antidiabeetikumide ja täiendavalt insuliiniga

30

• dieedi ja insuliinraviga hästi kupeeritav

40

• raskesti kupeeritav (sageli lastel), ka juhuslike tugevakujuliste hüpoglükeemiate teke

50
Raskekujulisi organmanifestatsioone, tugevakujuliste hüpoglükeemiate teket hinnatakse eraldi

Podagra

Protsendi määramisel tuleb arvestada haigestunud liigeste funkt- sioonipiirangute ulatust, valusid, haigushoogude sagedust ja raskust

Rasvaainevahetushaigus

Protsendi määrab tüsistuste ja kaasuvate haiguste ulatus

30

Alimentaarne rasvtõbi, adipositas

Adipositas üksi ei ole aluseks protsendi määramiseks.

Fenüülketoonuuria:

• ilma selgesti väljendunud kahjustusnähtudeta lapseeas, kuni 16. eluaasta lõpuni

30

• selle järel, kui on vaja dieedipidamist jätkata

10
Kui esinevad ajukahjustuse nähud, sõltub protsendimäär esmajoones vaimse arengu peetuse ja muude jääknähtude (paroksüsmid) ulatusest

Mukovistsidoos (tsüstiline fibroos)

Raviga on aktiivsus, areng ja toitumine eakohane

20

Ravi foonil on aktiivsus ja kopsufunktsioon kergelt pidurdatud, areng ja toitumine veel eakohane

30–40

Aktiivsus ja kopsufunktsioon on tugevasti piiratud, sageli kasvu- ja arenguhäired

50–60

Rasked ja ülirasked aktiivsuse, kopsufunktsiooni ja toitumisseisundi häired

70–100

Kilpnäärmehaigused

Mitteopereeritud struuma puhul määratakse protsent funktsionaalsete tagajärgede järgi.
Pärast pahaloomuse kilpnäärmekasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat. Selleks ajaks määratakse protsendiks, kui

• eemaldati papillaarne või follikulaarne tuumor, mis ei haara lümfisõlmi

50

• muudel juhtudel

80
Kui kasvaja eemaldamise järgselt organkahjustuste jääknähud on 50 või enam, suurendatakse vastavalt ooteaja üldist protsendimäära

Tetaania

On hästi ravitav, seetõttu kestvaid funktsioonihäireid reeglina ei teki.

Neerupealise koore krooniline puudulikkus (Addison sündroom).
On hästi ravile alluv, seetõttu jäävaid funktsioonihäireid reeglina ei teki. Harvu funktsioonihäireid hinnatakse analoogselt teiste, samasuguste häiretega.

Cushingi sündroom

Protsendimäär tuleneb lihasnõrkusest ja kaasnähtude esinemisest teiste organsüsteemide poolt (hüpertoonia, südamepuudulikkus, suhkurdiabeet, osteoporoos, psüühikahäired).

Porfüüria

Erütropoeetiline porfüüria

Hepaatilised porfüüriad:

• äge intermitteeruv porfüüria

30

porphyria cutanea tarda, oluliste häireteta

10

15. Veri, vereloomeorganid. Immuunsüsteem

Põrna eemaldamine:

• varases lapseeas, enne kaheksa-aastaseks saamist

20

• hilisemas eas

10
Harva esinevate komplikatsioonide (näiteks tromboosid) puhul on protsendi- määr kõrgem.

Hodgkini tõbi

Staadium I–III

• pikaajalise (üle kuue kuu kestva ) ravi ajal, olenevalt üldseisundist

60–100

• täieliku remissiooni korral ravitulemuste ooteajaks kolmeks aastaks

50

• ooteaja lõppedes määravad protsendi organkahjustuse jääknähud

Staadium IIIb–IV

• ravi lõpuni

100

• ooteajaks (kolm aastat)

60

• ooteaja lõppedes on määravad organkahjustuste jääknähud

Non-Hodgkin lümfoom

Krooniline lümfaatiline leukeemia ja muud generaliseerunud vähemaliigsed Non-Hodgkin lümfoomid

• kergete haigusnähtudega (oluliste kaebusteta, üldnähud puuduvad, ravi ei vaja, ei progresseeru)

30–40

• mõõdukad haigusnähud (vajavad ravi)

50–70
• raskete nähtude, progresseeruva kuluga (raske aneemia, trombotsütopeenia, retsidiveeruvad infektsioonid, põrn tugevasti suurenenud) 80–100

Lokaliseeritud vähemaliigne Non-Hodgkin lümfoom

• täieliku remissiooni puhul (tuumor eemaldatud), kolmeaastaseks ooteajaks

50

Pärast seda on mõõtuandvaks organkahjustuste jääknähud

Pahaloomune Non-Hodgkin lümfoom

• ravi lõpuni

100

• seejärel, täieliku remissiooni korral

80

Ooteaja järel on määravad organkahjustuste jääknähud

Plasmotsütoom (müeloom)

• vähesed häired, üldseisund püsib hea, vaevusi, sümptomaatilise ravi vajadust, olulist progresseerumist ei esine

30–40

• mõõdukad häired, vajab ravi

50–70

• tugevakujulised häired (raske aneemia, tugevad valud, neerufunktsioon langenud)

80–100

Krooniline müeloidne leukeemia

• krooniline faas, olenevalt üldseisundist, põrna suurenemise ulatusest

50–80

• äge faas (aktseleratsioon)

100

Muud kroonilised, müeloproliferatiivsed haigused (polycythaemia vera, essentsiaalne trombotsütopeenia, osteomüeloskleroos)

• vähesed häired, ei vaja sümptomaatilist ravi

10–20

• mõõdukad häired, vajab ravi

30–40

• rasked häired (mõõdukas aneemia, vähene trombotsütopeenia)

50–70

• eriti rasked nähud (raske aneemia, trombotsütopeenia, põrn tugevasti suurenenud, kalduvus veritsusele ja tromboosile)

80–100

Ägedad leukeemiad

• ravi lõpuni

100

• seejärel kolmeaastaseks ooteajaks

60

Müeloplastilised sündroomid

• väheste häiretega (kompenseeritud, üldseisundi häireta)

10–20

• mõõdukate häiretega (üksikute transfusioonide vajadus)

30–40

• raskete häiretega (transfusioonivajadus pidevalt, retsidiveeruvad infektsioonid)

50–80

• eriti raske (pidev transfusioonivajadus, sagedased infektsioonid, veritsusvalmidus, leukeemiline transformatsioon)

100

Aplastiline aneemia (panmüelopaatia), agranulotsütoos

Protsendimäär on analoogne müeloplastilisele sündroomile. Luuüdi või vererakkude transplantatsiooni järel määratakse protsent põhihaiguse raskuse järgi

Luuüdisiirde järel jääb kolmeaastasel ravitulemuste ooteajal protsent samaks

100

Pärast seda tuleneb protsendimäär organkahjustuste jääknähtude raskusest, ei ole aga alla

30

Aneemiad

Sümptomaatilised aneemiad (nt rauavaegusaneemia, vitamiinsõltuvad aneemiad) on reeglina mööduva iseloomuga ja ravile hästi alluvad
Ravile allumatud aneemiad (nt teatavad hemolüütilised aneemiad, talasseemia, erütrotsüütide ensüümdefektid)

• kerged (kompenseeritud, üldseisundi oluliste häireteta)

0–10

• mõõdukad (üksikute transfusioonide vajadus)

20–40

• rasked (transfusioonide püsiv vajadus)

50–70

Organtüsistusi hinnatakse täiendavalt.

Hemofiilia ja plasmaatilised veritsushaigused (olenevalt veritsuskalduvuse raskusest):

• kerge vorm – antihemofiilse globuliini (AHG) jääkaktiivsus on üle 5%

20

• keskmise raskusega vorm, harva veritsus, AHG jääkaktiivsus 1–5%

30–40

• mitu korda aastas tugev veritsus

50–80

• raske vorm, AHG on alla 1%

80–100

Veritsuse tulemusena tekkinud tüsistused arvestatakse eraldi.

Muud veritsused:

• oluliste jääknähtudeta

10

• mõõdukate jääknähtudega

20–40

• raskete jääknähtudega (tugev verejooks ka kerge trauma puhul)

50–70

• püsiv, kliiniliselt manifestne veritsusele kalduvus (spontaansed verejooksud, eluohtlike verejooksude oht)

80–100

Antikoagulantidega ravi ajal (nt südameklapi, veresoonte- proteesid, trombofiilia) määratakse protsent põhihaiguse järgi. Kui põhihaiguse järgi enam protsenti ei määrata, antikoagulant- ravi jätkamine on aga vajalik, määratakse protsendiks, nagu teistegi veritsushaiguste puhul

10

Immuunpuudulikkus

Humoraalse ja tsellulaarse kaitse kaasasündinud defekt (nt adenosiinde- saminaasidefekt, DIGeorge´i sündroom, permanentne B-rakkude defekt, septiline granulomatoos):

• kliiniliste sümptoomideta

0

• vaatamata ravile esineb kõrgenenud  nakkusvastuvõtlikkus, ei esine aga mingeid ebatavalisi nakkushaigusi

20–40

• kõrgenenud nakkusvastuvõtlikkus, ka ebatavalistele nakkushaigustele, 1–2 korda aastas

50

Veelgi raskema kulu puhul määratakse ka vastavalt veel kõrgem protsent.

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (HIV nakatumine):

• HIV kandlus kliiniliste nähtudeta

10

• HIV haigusnähtudega (vähene jõu langus-lümfadenopaatia sündroom)

30–40

• tugevam jõu langus

50–70

• AIDS täielik kliiniline pilt

100

16. Nahk

Nahahaiguste puhul protsendi määramisel on oluline diagnoos, leviku ulatus, paiknemine, toime üldseisundile, kaasuvad nähud (sügelemine, eksudatsioon, põletustunne, ebameeldiv lõhn), retsidiivide sagedus ja haiglaravi vajadus. Armid võivad oma leviku ja olemuse (skleroseerumine, hõrenemine, kootumine), asukoha, toime poolest rohkem või vähem häirida. Põletuste ja söövituste järel tekkivad armid häirivad naha kaitse- ja tunnetusfunktsiooni. Nende häirete raskus määrabki protsendimäära suuruse. Olulised on moonded, võides põhjustada raskusi töötegemisel, ebameeldivust suhtlemisel. Eriti kehtib see näonaha defektide suhtes.

Ekseem

Kontaktekseemid (nt irritatiivne ja allergiline kontaktekseem, millel on piiratud levik

• kuni kaks korda aastas mõnenädalase kestvusega

0–10

• muud

20–30
Atoopiline ekseem (neurodermitis constitutionalis), «endogeenne ekseem» on kitsalt piiratud eelispaiknemiskohtadega

• kuni kaks korda aastas mõne nädala kestev

0–10

• pikema kestvusega

20–30

• generaliseerunud nahakahjustusega, eriti näopiirkonnas

40

• vajab mitu korda aastas haiglaravi või sellega võrreldavat intensiivset ambulatoorset ravi

50
Teiste organite kaasamine, eriti atoopiasündroomi puhul (nt allergiline astma, allergiline riniit või konjunktiviit) kõrgendab protsendimäära.

Seborroiline ekseem

• kitsapiiriline levik ainult eelispaikades

0–10

• muu, sõltuvalt ulatusest

20–30

krooniline retsidiveeruv urtikaaria (Quincke ödeem)

• harva, kuni kaks korda aastas tekkiv, haiguse tekkepõhjusi, või allergeene on kerge vältida

0–10

• sagedamini esinevad haigushood, tekkepõhjusi ja allergeene on raske vältida

20–30

• raske, krooniline aastatepikkune kulg

40–50
Teiste organsüsteemide kaasumine (nt seedetrakt või vereringe) kõrgendab protsendimäära.

Acne vulgaris

• kerge, kuni keskmise raskusega kulg

0–10

• raskekujuline, üksikute abstsesside ja sõlmede tekkega ja vastava kosmeetilise efektiga

20–30

Acne conglobata

• eelispaikadega piirdunud, sageli abstsesse ja fistuleid tekitav kulg põhjustab funktsioonihäireid sõltuvalt asukohast

30–40

• rasked vormid retsidiveeruvate mädaste, armistuvate aksillaarsete ja ingvinaalsete abstsessidega (acne triade), ja kui lisaks kaasub ka pilodinaalsiinus (acne tetrade) vähemalt

50

Rosacea (acne rosacea), rhinophyma

• kitsalt piiritletud levik, vähe häiriv

0–10

• laialdane levik, moonutav

20–30
Sidekoe autoimmuunsete haiguste puhused nahamuutused (nt lupus erythe- matodes, dermatomyositis, progresseeruv süsteemne sklerodermia)

• kitsalt piiritletud levik eelispaiknemiskohtades

0–10

• piirdub üldiselt eelispaiknemiskohtadega, kuid levik ka laialdasem; olenevalt kosmeetilisest efektist

20–40

• eelispaiknemiskohtade piire ületavad nahamuutused, ka haavandumised

50–70
Jäsemete liikumispiirangute ja teiste elundite funktsioonihäirete kaasumisel on protsendimäär kõrgem.

Villilised nahahaigused (nt pemphigus, pemfigoidid):

• kitsalt piiritletud ulatusega naha- ja limaskestade haigusprotsess

10

• laiema ulatusega juhud

20–40

• naha- ja limaskestade generaliseerunud haigestumine

50–80
Kaugelearenenud juhtudel, üldseisundi raskete häirete korral on protsendi- määr veel kõrgem

Psoriasis vulgaris:

• ainuüksi predilektsioonipaikadega (v.a juustega peaosa) piirduv

0–10

• laialdasem levik, kuid haigusevabad vaheajad kestavad mitu kuud

20

• kauakestev, laialdase levikuga haigusjuht, või väga tugev lokaalne protsess (nt kätel)

30–50
Kaasuv küüntekahjustus (küünevall hävib), kui ka liigeste ja lülisamba haigusnähtude kaasumine kõrgendab protsendimäära

Erütrodermiad:

• haigusprotsessi vähese intensiivsusega

40

• haigusprotsess on intensiivsem, kuid hea üldseisund püsib

50–60

• tugevam toime üldseisundile

70–80

Ihtüoos

• kerge vorm, kehatüvel ja jäsemeil valdavalt piiritletud haigusprotsess naha kuivuse ja mõõduka ketendusega

0–10

• keskmise raskusega; kehatüvel ja jäsemeil valdavalt piirdunud tugevama ketenduse ja värvimuutusega haigusprotsess

20–40

• raske vorm – tugevakujuline ketendus kogu kehal, eriti liigestekohtadel ja näos

50–80

Mükoosid:

• piirdunud protsess

0–10

• kõikide sõrmede ja varvaste küüsi haarav protsess küünevalli hävinemisega

20
Siseelundite kaasuvat kahjustust arvestatakse süsteemmükooside puhul eraldi.

Krooniline retsidiveeruv roospõletik:

• püsiva lümfödeemita

10

• muus, olenevalt lümfödeemi ulatusest

20–40

Krooniline retsidiveeruv herpes (herpes simplex):

• piiratud levik; kuni kolm retsidiivi aastas

0–10

• laialdasem levik, sagedasemad retsidiivid

20

Täielik juuste väljalangus, puuduvad ka kulmud ja ripsmed

30

Erakorralisi psühhoreaktiivseid seisundeid hinnatakse eraldi.

Naevus-protsent määratakse ainult kosmeetilise, moonutava toime puhul

Pigmentatsioonihäired (nt vitiligo) kätel või näol:

• vähene

10

• laialdane

20

    muudel kehaosadel

0

Erakorralisi psühhoreaktiivseid seisundeid hinnatakse eraldi.

Pärast pahaloomuse nahakasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat (välja arvatud väike basaalrakuline kartsinoom, Bowen´i tõbi, melanoma in situ)    ooteajaks määratakse protsent

• melanoomi eemaldamise järgselt staadiumis Ia(pT1–2NoMo, või teiste nahakasvajate eemaldamisel) staadiumis pT1–2NoMo

50

• muudes staadiumides

80
Kui pärast kasvaja eemaldamist organkahjustuste protsendimäär ületab 50, tuleb ooteajal määratavat protsenti tõsta.

17. Tugi- ja liikumisaparaat. Reumaatilised haigused

Protsent tugi- ja liikumisaparaadi kaasasündinud ja omandatud haiguste puhul määratakse peamiselt funktsioonihäirete raskuse järgi (liikumis- takistus, koormusvõime langus) ja teiste organsüsteemide kaasamise ulatuse järgi. Tavapärased vaevused on seejuures juba arvesse võetud. Erakorraliselt tugevaid valusid arvestatakse täiendavalt. Valu tõttu piiratud liikuvus võib olla raskem jäikusest. Rühihäirete ja liigeste degeneratiivsete muutuste puhul (artroosid, osteokondroosid) võetakse arvesse ka liigeste turset, lihaspinget, kontraktuure ja atroofiaid. Objektiivselt (nt röntgenoloogiliselt) kinnitatud muutused üksi ei anna alust protsendi määramiseks. Ka teostatud operatsioonid (meniskil, ligamentidel, sünovektoomia jt) ei ole iseenesest aluseks protsendi määramiseks.
Kapseldunud, vaevusi mittepõhjustavate võõrkehade puhul protsenti ei määrata. Pehmete kudede vigastuste puhul mõjutab protsendimäära suurust funktsioonide piiratus ning toime vere- ja lümfiringesüsteemile. Fastsia- vigastuste puhul võivad esineda lihasrebendid, mis küll harva protsendi määramist nõuavad.
Põletikulis-reumaatiliste haiguste puhul oleneb haiguse raskusaste orgaa- niliste ja funktsionaalsete häirete kõrval, nende toimest üldseisundile, teiste organsüsteemide kaasahaaratusest. Öeldu kehtib ka kollagenooside ja vasku- liitide suhtes.
Väljendunud osteopeeniliste haiguste (osteoporoos, osteopeenia hormonaal- setest häiretest, gastrointestinaalsed resorptsioonihäired, neerukahjus- tused) puhul sõltub protsendimäär esmajoones funktsioonipiirangute ja valude olemasolust. Ainuüksi mõõtetehniliselt kindlaksmääratud luude mineraalainevahetuse häired ei anna alust protsendi määramiseks.
Põletikulis-reumaatilised liigeste ja lülisamba haigused (nt Bechterew´i tõbi):

• kergete vaevustega, kuid oluliste funktsioonihäireteta

10

• kerged haigusnähud (kerged vaevused ja funktsioonipiirangud, olenevalt liigesekahjustuse tüübist ja ulatusest; haigusprotsessi aktiivsus on madal

20–40

• keskmise raskusega haiguspilt, funktsioonipiirangud ja vaevused on püsivad, ravile allub halvasti

50–70

• rasked, pöördumatud funktsioonihäired, kiire progresseerumine

80–100

Enam kui kuus kuud kestnud agressiivse ravi tagajärgi tuleb vajadusel täiendavalt hinnata.

Kollagenoosid (süsteemne lupus erythematodes, progressiiv-süsteemne skleroos, polümüosiit/dermatomüosiit).

Vaskuliidid (panarteriitis nodosa, hiidrakuline arteriit, polymyalgia rheumatica)

Mõlema hindamise aluseks on organkahjustuse ulatus, kui ka muutused üldseisundis.

Agressiivse ravimise ajaks, mis kestab üle kuue kuu kõrgete kortisooniannuste ja tsütostaatikutega ei tohiks protsendimäär langeda alla

50
Ka mittepõletikuliste pehmete kudede haiguste puhul (nt sidekoe geneesi kaasasündinud arenguhäire nn fibromüalgia sündroom) arvestatakse organkahjustuse iseloomu ja ulatust, aga ka mõju üldseisundile.

Krooniline osteomüeliit

Protsendi määramisel on oluline protsessi lokalisatsioon, leviku ulatus ning sellest tulenevad funktsioonihäired, protsessi aktiivsus, mõju üldseisundile ja tüsistused (amüloidoos, aneemia)

Kui haigus kulgeb hoogudena, määratakse keskmine protsent.

Vaibunud osteomüeliit (inaktiivsus vähemalt viis aastat)

0–10

Krooniline osteomüeliit:

• kerge aste, protsess kitsalt piirdunud, vähene aktiivsus, vähene mädaeritus vähemalt

20

• keskmise raskusega (laialdane protsess, sage või püsiv mäda- eritus, protsessi aktiivsust kinnitavad laboriandmed), vähemalt

50

• raske aste (sagedased rasked retsidiivid kehatemperatuuri tõusuga), kudede tugev turse mädaeritus, sekvestrite eraldu- mine, laboriandmed kinnitava protsessi aktiivsust vähemalt

70
Olulist paranemist ja protsessi rahunemist võib tuvastada siis, kui mitu aastat kestnud protsessi järel kaks aastat või aastakümneid kestnud protsessi järel viis aastat enam mädaeritust pole olnud ja ka muud andmed (röntgen, labor) enam aktiivsust ei kinnita.
Seejuures vähendatakse protsendimäära esmalt 20–30 protsenti. 2–4 aastaks määratakse veel üks ravitulemuste ooteaeg ja alles selle järel arvestatakse ainult jääkseisundit.

Lihaste haigused

Protsendi määramisel lähtutakse järgmistest funktsioonihäiretest

• lihasnõrkus, kiire väsimine, ebakindlus

20–40

• keskmise raskusega (süvenevad liigeskontraktuurid ja moonded). Lamades tõusta ei suuda, ei suuda tõusta trepil

50–80

• rasked haigusnähud (seismis- ja kõndimisvõimetuseni, käte kasutamisvõimetuseni välja)

90–100
Täiendavalt tuleb mõnede lihashaiguste puhul arvestada nende mõju siseelundeile (kopsu-südamefunktsiooni langus rindkeremoonde tõttu), aga ka silmalihastele, neelamis- ja kõnehäiretele (nt müasteenia puhul).

Kääbuskasv

• pikkus pärast kasvuea lõppu 130–140 cm

30–40

•      — " —                          120–130 cm

50

alla 120 cm on protsendimäär veel suurem.

Lisaks arvestatakse kääbuskasvuga kaasuvaid nähte, nagu keha- proportsioonide ebakõla, jäsemete moondeid, liigeste funktsioonihäireid, lihaste funktsioone ja staatikat, neuroloogilisi häireid, meeleelundite piiran- guid, endokriinseid häireid ja erakorralisi psühhoreaktiivseid seisundeid.

(vt 18.8)G

Gigantism

Hiidkasv ei anna iseenesest alust protsendi määramiseks. Ka psühho- reaktiivsele seisundile tuleb osutada erilist tähelepanu.

Lülisambavaevused

Kaasasündinud ja omandatud dorsopaatiate puhul (kaasa arvatud diski patoloogia, Scheuermanni tõbi, spondülolistees, spinaalkanali ahenemine, postdiskotoomiasündroom) on primaarseks liikumishäired, lülisamba- moonded ja ebastabiilsus kui ka kahjustatud piirkonna ulatus.
Ebastabiilsus tähendab kahe lüli vahelist ebanormaalset liikuvust normaalse füsioloogilise koormuse juures ja selle tulemusena kahjustusi pehmetes kudedes. Niinimetatud lülisambasündroom (õla-käe sündroom, lumbaal- sündroom, ishialgia kui ka teised närvide ja lihaste ärritusseisundid võivad esineda nii instabiilsuse kui ka spinaalkanali või lülidevaheliste avade kitsenemise puhul. Krooniliste retsidiveeruvate diskussündroomide hinda- misel on eriline tähtsus anamneesil ja kliinilisel leiul pika vaatlusaja vältel. Remissioonifaasis võivad nähud olla väga tagasihoidlikud.

Lülisamba kahjustused:

• liikumispiirangute või instabiliteedita

0

• vähesed funktsioonihäired, lülisamba deformatsioon, retsidiveeruvad või püsivad liikumispiirangud või mittestabiilsus on kergekujulised, esinevad harvad või lühiajalised kerged lülisambasündroomid

10

• keskmise raskusega funktsioonihäire lülisamba ühes lõigus, (deformatsioon, sageli retsidiveeruv või püsiv liikumispiirang või keskmise raskusega instabiliteet, sageli retsidiveeruv ja päevi püsiv lülisambasündroom

20

• raskete funktsionaalsete häiretega lülisamba ühes lõigus (deformatsioon, sageli retsidiveeruv või püsiv raskekujuline liikumispiiratus või mittestabiilsus, sageli retsidiveeruv ja nädalaid kestev väljendunud lülisambasündroom)

30

• keskmise raskusega kuni raskete funktsioonihäiretega lülisamba kahes lõigus

40

• eriti raskete funktsioonihäiretega (näiteks lülisamba suure osa jäigastumine; kestev fikseerimine tugikorsetiga, lülisamba kolme lõiku fikseeriv korsett (Milwaukee korsett)), raskekujuline skolioos (alates 70º Cobb´i järgi)

50–70

• raskekujuline koormusetalumatus, kuni kõndimis- ja seismisvõimetuseni

80–100
Närvijuurte pitsumisest kui ka spinaalkanali ahenemisest tulenevaid funktsioonihäireid, aga ka mõju siseelunditele (näiteks hingamisfunktsiooni häired) tuleb täiendavalt hinnata.

Erakorralise valusündroomi puhul võib ka ilma neuroloogiliste ärajäämanähtudeta (näiteks postdiskotoomiasündroom) protsendimäär ületada

30
Neuroloogilise klaudikatsiooni kulg on vaskulaarsega võrreldes soodsam.

Vaagnakahjustused:

• funktsioonihäireta

0

• kergekujulised funktsioonihäired (vaagnavööde on stabiilne, muutused sakroiliakaalliigeses)

10

• keskmise raskusega funktsioonihäired (vaagnavööde on ebastabiilne, kaasa arvatud sekundaarne artroos)

20

• raskete funktsioonihäirete ja deformatsioonidega

30–40
Neuroloogilised, günekoloogilised ja uroloogilised funktsioonihäired kui ka muutused puusaliigestes hinnatakse eraldi.

Jäsemete kahjustused

Kahjustuse raskust võrreldakse vastava jäseme kaotusega. Mõnel juhul võib funktsioonihäire säilunud jäseme korral olla suurem kui jäseme kaotuse puhul. Jäsemekaotuse puhul on määrav köndi ja lähemate liigeste seisund. Eba- sobiva köndi, selle haigusseisundite, liigeste funktsioonihäirete puhul tuleb protsendimäära 10% võrra tõsta, olenemata sellest, kas haige proteesi kannab või mitte. Proteesid, ortoosid ja muud abivahendid kergendavad amputatsiooni või funktsioonihäire korral puude korvamist. Protsendimäära sellega seoses ei vähendata. Artrooside ekspertiisi käsitleti eespool. Eba- liigestest loetakse pingul ebaliiges lõdvast soodsamaks.  Habituaalsetel
luksatsioonidel hinnatakse pärast funktsioonihäiret ka nihestuste esinemise sagedust.
Liigeste endoproteeside puhul on oluline säilunud liikumisvõime ja koormustaluvus. Heade tulemuste puhul arvestatakse:

• puusaliiges ühepoolselt

20

• puusaliiges mõlemapoolselt

40

• põlveliiges ühepoolselt

30

• põlveliiges mõlemapoolselt

50
Teiste suurte liigeste endoproteeside protsendimäära arvestatakse analoogselt põlveproteesile.

Aseptiline nekroos:

• reieluukaela nekroos (nt Perthes´i tõbi) koormusest vabastamise ajaks

70

• kuuluu pehmumus, vajaliku immobilisatsiooni ajaks

30

Pärast seda sõltub protsendimäär funktsioonihäirete ulatusest.

Ülajäseme kahjustused

• mõlema käsivarre või labakäe kaotus

100

• ühe käe ja ühe jala kaotus

100

• käe amputatsioon õlaliigeses, või väga lühike könt (collum chirurgicumi kõrgusel)

80

• käsivarre amputatsioon õlavarres või küünarliigeses

70

• küünarvarre amputatsioon

50

• küünarvarre lühike könt (kuni 7 cm)

60

• labakäe kaotus

50

• õlaliigese jäikus soodsas seisus, õlavöötme hea liikuvuse juures (soodsaks loetakse jäikust 45º abduktsioonis ja kergelt ette tõstetuna)

30

• ebasoodsas seisus jäigastunud õlaliiges või õlavöötme piiratud liikuvus

40–50

• liikumispiiratus õlaliigeses (koos õlavöötmega) saab kätt tõsta kuni 120º, vastava rotatsiooni ja abduktsioonipiiranguga

10

• saab kätt tõsta kuni 90º, vastava rotatsiooni ja abduktsioonipiiranguga

20

Õlaliigese ebastabiilsus:

• mõõdukas – luksatsioon esineb harva, üheaastase ja pikema intervalliga

10

• keskmise raskusega – luksatsioonid sagemini

20–30

• raskekujuline – «lotendav liiges», ka püsiluksatsioon

40

Rangluu ebaliiges:

• pingul

0–10

• lõtv

20

Käsivarre lühenemine kuni 4 cm, liigestes liikuvus vaba

0

Õlavarre pseudoartroos:

• pingul

  20

• lõtv

  40

M. biceps pika kõõluse rebend

0–10

Küünarliigese anküloos koos pöördliikuvuse kaoga:

• soodsas seisus (painutusseis 80–100º, keskmises pronatsiooniseisus)

30

• ebasoodsas seisus

40–50

Küünarliigese kontraktuur:

• kergekujuline (sirutus-painutus 0–30–120º, küünarvarre pöördliikuvus on vaba)

0–10

• raske (sirutuskontraktuur, piiratud on ka küünarvarre pöördliikuvus)

20–30

Küünarvarre pöördliikuvuse isoleeritud kontraktuur:

• soodsas seisus (keskmine pronatsiooniseis)

10

• ebasobivas seisus

20

• ekstreemses supinatsiooniseisus

30

Küünarvarre pseudoartroos:

• pingul

20

• lõtv

40

• isoleeritud küünar- või kodarluu pseudoartroos

10–20

Randmeliigese jäikus:

• soodsas (kerge dorsaalfleksioon) seisus

20

• ebasoodsas asendis

30

Randmeliigese kontraktuur:

• kergekujuline (sirutus-painutus kuni 30–0–40º)

0–10

• rasked

  20–30

Karpaalluude või metakarpaalluude mittekonsolideerunud luumurrud või luksatsioonid:

• sekundaarse funktsioonihäirega

10–30

Pöidla ühe liigese anküloos soodsas asendis

0–10

Pöidla mõlema liigese ja karpo-metakarpaalliigese anküloos soodsas asendis

20

Ühe sõrme jäikus soodsas asendis (kerge painutusseis)

0–10

Sõrme tugevakujuline sirutus- või painutuskontraktuur võib olla häirivam kui sõrme kaotus.

Pöidla küüslüli amputatsioon

0

Pöidla küüslüli ja osa põhilülist amputatsioon

10

Pöidla kaotus

25

Mõlema pöidla kaotus

40

Ühe pöidla kaotus koos metakarpaalluuga

30

Ühe sõrme kaotus, ka koos metakarpaalluu osaga

10

Kahe sõrme kaotus, kaasa arvatud pöial

30

II+III või II+IV

30

Muud

25

Kolme sõrme kaotus koos pöidlaga

40

II+III+IV

40

Muud

30

Nelja sõrme kaotus koos pöidlaga

50

Muud

40

II–V sõrme kaotus mõlemal käel

80

Kõikide sõrmede kaotus ühel käel

50

Mõlemal käel kõikide sõrmede kaotus

100
Ülaltoodud protsendimäärad kehtivad sõrmede selliste amputatsioonide pu- huks kui köndid on korras. Üksikute falangide amputatsioonil tuleb protsen- dimäära alandada, köndi halva seisukorra puhul aga tõsta. Amputatsioonid interfalangeaalliigestes võivad anda pehmete kudedega halvasti kaetud, puutumistundlikke könte. Sõrmede tundlikkusehäired, eriti pöidlal ja nimetissõrmel võivad käe kasutamisvõimet oluliselt piirata.

Närvivigastused (täielik):

• õlapõimik

80

• ülemine õlapõimik

50

• alumine õlapõimik

60

n. axillaris

30

n. thoracicus longus

20

n. musculocutaneus

20

n. radialis, kogu närv

30

n. radialis, kesk- või distaalne osa

20

n. ulnaris

30

• n. medianus, proksimaalselt

  40
•    — " —   distaalselt   30

nn. radialis et axillaris

50

nn. radialis et ulnaris

50

nn. radialis et medianus

50

nn. ulnaris et medianus

50

nn. radialis, ulnaris et medianus küünarvarrepiirkonnas

60

Troofikahäireid hinnatakse täiendavalt. Närvide osalise vigastuse puhul on protsendimäär madalam.

Alajäsemete vigastused

Mõlema reie amputatsioon

100

Ühe reie, teise sääre amputatsioon

100

Ühe jala ja ühe käe kaotus

100

Ühe jala kaotus puusaliigesest, või väga lühike reiekönt (amputatsioon trochanter minori kõrgusel)

80

Ühe jala amputatsioon reiest (ka Gritt´i operatsioon)

70

Vajadus kogu jalga koormusest vabastada (nt vaagnale toetuv immobilisatsioon)

70

Sääre amputatsioon, kui könt ja liigesed on funktsioonikõlbulikud

50

Vajadus säärt immobiliseerida (nt sääreluu ülaotsa murd)

50

Amputatsioon säärest; köndi ja liigeste funktsioon on halb

60

Mõlema sääre amputatsioon:

80

• ühel pool on ebasobiv könt

90

• mõlemad köndid ebasobivad

100

Jalapöia amputatsioon:

• Pirogovi järgi ühepoolselt

40

• Pirogovi järgi mõlemapoolselt

70

• Choparti järgi ühepoolselt, hea könt

30

•              — " —                 püstpöid

30–50

• Choparti järgi mõlemapoolselt

60

• Lisfranci järgi või metakarpaalluude kõrgusel Sharpi järgi

• Ühepoolselt, hea könt

30

• Ühepoolselt, ebasobiv pöia asend

30–40

• Mõlemapoolselt

50

Ühe varba kaotus

0

Suurvarba kaotus

10

Suurvarba kaotus koos metatarsaalluu pähikuga

20

II–V või I–III varba kaotus

10

Ühe jala kõikide varvaste kaotus

20

Mõlema jala kõikide varvaste kaotus

30

Mõlema puusaliigese jäikus olenevalt asendist

80–100

Ühe puusaliigese jäikus soodsas asendis (ca 10º abduktsioonis, keskmises rotatsioonis ja kerges painutusseisus)

40

• ebasoodsas tugevas abduktsiooni, adduktsiooni või painutusseisus

50–60

Puusaliigese kontraktuur:

• kergekujuline (sirutus-painutus 0–10–90º, mõõdukas rotatsiooni ja abduktsioonipiiratus)

• ühepoolselt

10–20

• mõlemapoolselt

20–30
•keskmise raskusega (sirutus-painutus on kuni 0–30–90º, vastava rotat- siooni ja abduktsioonipiiratusega

• ühepoolselt

30

• mõlemapoolselt

50

• tugevakujuline

• ühepoolselt

40

• mõlemapoolselt

60–100

Puusaliigese düsplaasia (kaasa arvatud nn kaasasündinud nihestus):

• täieliku immobilisatsiooni ajaks

100

• seejärel kuni abduktsiooniharjutuste lõpuni

50
Ravi lõppedes ja ravimata juhtudel määratakse protsent ebastabiilsuse

ja funktsioonihäirete järgi

Puusaliigese resektsioon olenevalt funktsioonihäirete ulatusest

50–80

Naksuv puus

0–10

Jala lühenemine:

• kuni 2,5 cm

0

• 2,5 kuni 4 cm

10

• 4 kuni 6 cm

20

• üle 6 cm vähemalt

30

Reieluu ebaliiges:

• pingul

50

• lõtv

70

Fastsiarebend (lihasesong) reiel

0–10

Mõlema põlveliigese anküloos

80

Ühe põlveliigese anküloos:

• soodsas asendis (painutusseis 10–15º)

30

• ebasoodsas asendis

40–60

Põlveliigese ebastabiilsus:

• lihastega kompenseeritav

10

• ainult osaliselt kompenseeritav (ebakindel kõnnak)

20

Põlvekedra murd:

• luuliselt konsolideerumata, kuid sirutusfunktsiooni häireta

10

•           — " —

 sirutusfunktsiooni häirega

20–40

Põlvekedra habituaalne luksatsioon:

• harva (üheaastase ja pikema vaheajaga)

0–10

• sagedamini

20

Liikuvus põlveliigeses on piiratud:

• kergekujuliselt (sirutus-painutus 0–0–90º) – ühepoolselt)

0–10

• mõlemapoolselt

10–20

• keskmise raskusega (sirutus-painutus 0–10–90º) ühepoolselt

20

• mõlemapoolselt

40

• raskekujuline (sirutus-painutus 0–30–90º) ühepoolselt

30

mõlemapoolselt

50
Põlveliigese kõhre märkimisväärsed kahjustused (patella kondromalaatsia II–IV staadium)

Püsivate ärritusnähtudega:

• ühepoolselt liikumispiiranguta

10–30

• ühepoolselt liikumispiiranguga

20–40

Sääreluu ebaliiges:

• pingul

20–30

• lõtv

40–50

Pindluu resektsioon või ebaliiges

0–10

Ülemise hüppeliigese jäikus soodsas (5–15º plantaarfleksioon) asendis

20

Alumise hüppeliigese jäikus soodsas keskasendis

10

Ülemise ja alumise hüppeliigese jäikus:

• soodsas asendis

30

• ebasoodsas asendis

40

Liikumistakistus ülemises hüppeliigeses on

• vähene

0

• liikuvus 0–0–30º

10

• raskekujuline

20

Liikumistakistus alumises hüppeliigeses

0–10

Komppöid, olenevalt funktsioonihäirete ulatusest:

• ühepoolselt

20–40

• mõlemapoolselt

30–60

Jala muud moonded (pes planus, pes excavatus, pes valgus) oluliste staatikahäireteta

0

Staatikahäired on kerged

10

• tugevad

20

Ühe jala kõikide varvaste jäikus:

• soodsas asendis

10

• ebasoodsas asendis

20

Varvaste (v.a suur varvas) jäikus või kõverdumine

Suure varba liigeste kontraktuur

• soodsas asendis

0–10

• ebasoodsas asendis (nt plantaarfleksioon põhiliigeses üle 10º)

20

Suured armid ja koedefektid kannapiirkonnas ja jalatallal:

• väheste funktsioonihäiretega

10

• tugevakujuliste funktsioonihäiretega

20–30

Närvide vigastus (täielik):

Plexus lumbosacralis

80

n. glutaeus superior

20

n. glutaeus inferior

20

n. cutaneus femoralis lateralis

10

n. femoralis

40

n. ischiadicus proksimaalselt

60

• distaalselt (vigastatud nn. peronaeus communis ja tibialis)

50

n. peronaeus communis või profundus

30

n. peronaeus superficialis

20

n. tibialis

30

Troofikahäireid arvestatakse lisana. Närvide osalise kahjustuse puhul on protsendimäär madalam.

Üks jalg on täielikult funktsioonivõimetu

80

/otsingu_soovitused.json