Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded

Vastu võetud 27.10.2004 nr 315

Määrus kehtestatakse « Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) § 3 lõike 11 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded).

§2. Olulised tuleohutusnõuded

(1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral:
1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime;
2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud;
3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud;
4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud;
5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda;
6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida;
7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega.

(2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.

(3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui:
1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või
2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või
3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või
4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega.

(4) Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise.

(5) Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele.

§3. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded

(1) Lisades 1–9 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas:
1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline;
2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala;
3) tuletõkkesektsioonid;
4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv;
5) evakuatsioon;
6) tulepüsivus;
7) tuletundlikkus;
8) ehitise kasutamise otstarbed.

(2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust.

(3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m² .

(4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded:
1) tuletõkkesektsiooni pindalale;
2) evakuatsioonitee pikkusele;
3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele;
4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele;
5) konstruktsioonide tuletundlikkusele;
6) tule naaberehitisele leviku takistamisele.

(5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.

(6) Lõigetes 3 ja 5 nimetatud nõudeid ei kohaldata lisas 1 toodud kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas.

§4. Ehitise tuleohutuse määramine

(1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus.

(2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus.

(3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt:
1) tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise;
2) tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
3) tuldkartev (tähis TP3) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.

(4) Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad, tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna.

(5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piiranguid ei sätestata.

(6) Kui TP2- või TP3-klassi kuuluvas hoones on erinevaid ehitise kasutusviisile vastavaid ruume, siis hoone tuleohutust arvestatakse tervikuna.

(7) TP2- või TP3-klassi kuuluva kahekorruselise hoone kasutajate arvu piirangud rakenduvad juhul, kui ehitise kasutusviisile vastavad ruumid on paigutatud täielikult või osaliselt hoone teisele korrusele. Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid.

2. peatükk
TULEPÜSIVUS JA -TUNDLIKKUS NING PÕLEMISKOORMUS

§5. Tulepüsivus

(1) Tulepüsivusena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust.

(2) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest (tähis R), tihedusest ehk terviklikkusest (tähis E) ja soojus(sooja-)isolatsiooni võimest (tähis I), kusjuures tulepüsivust väljendatakse minutites vastavalt 15, 30, 45, 60, 90, 120, 180 või 240 minutit.

(3) Ehitise osa võib lisaks lõikes 2 toodule kirjeldada järgmiselt:
1) soojuskiirguse läbivuse piirang (tähis W);
2) löögikindlus ja mehaaniline mõju (tähis M);
3) isesulguvate seadmetega varustatud uks (tähis C);
4) suitsu läbitungimise piirang (tähis S);
5) elektritoite või signaali katkematu töötamine (tähis P või PH);
6) tahmapõlengukindlus (tähis G);
7) kattematerjaliks oleva ehitusmaterjali või -toote (edaspidi materjal) võime kaitsta kattematerjali taga olevat konstruktsiooni süttimise ja söestumise eest (tähis K);
8) stabiilsuse säilitamine konstantse temperatuuri tingimustes (tähis D);
9) stabiilsuse säilitamise kestus standardse aja/temperatuuri graafiku suhtes (tähis DH);
10) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud elektriventilaatorite toimimise aeg temperatuuri muutumise tingimustes (tähis F);
11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B).

(4) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivust väljendav märgistus peab olema vastav kõige väiksemale ajaväljendusele (aeg minutites), mida arvestatakse selle konstruktsiooni tulepüsivuse määramisel.

(5) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivust iseloomustavate nõuete ja seda väljendava märgistuse korral peab lähtuma kõige suuremast kehtestatud ajaväljendusest.

(6) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt ehitise kasutamise otstarbest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast ja ehitise või selle osa põlemiskoormusest.

(7) Nõuded ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusele on toodud lisades 3 ja 4.

§6. Põlemiskoormus

(1) Põlemiskoormust võib määrata usaldusväärse analoogi järgi või tuleb see arvutada.

(2) Tuletõkkesektsiooni põlemiskoormuse määramisel arvestatakse tuletõkkesektsiooni moodustava ehitise osa kasutamise otstarvet.

(3) Kui ehitises on põlemiskoormuse suhtes erinevaid tuletõkkesektsioone, siis on vajalik määrata iga tuletõkkesektsiooni põlemiskoormus eraldi, et dimensioneerida selle järgi vastava tuletõkkesektsiooniga seotud konstruktsioonid.

(4) Ehitise erinevad kasutamisotstarbed jaotatakse TP1-klassi ehitiste puhul põlemiskoormuse rühmadeks eripõlemiskoormuse järgi, kusjuures nõuded kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivusele põhinevad põlemiskoormuse rühmitamisel.

(5) Lõikes 4 nimetatud põlemiskoormuse rühmad on järgmised:
1) üle 1200 MJ/m² – näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse;
2) vähemalt 600 MJ/m² ja maksimaalselt 1200 MJ/m² – näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume;
3) alla 600 MJ/m² – näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud.

(6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m ², kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega.

§7. Tuletundlikkus

(1) Tuletundlikkusena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes:
1) süttida;
2) eraldada soojust;
3) levitada tuld;
4) eraldada suitsu;
5) eraldada mürgiseid gaase;
6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku.

(2) Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt:
1) siseseinast;
2) laest ja katuslaest;
3) põrandast;
4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest;
5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal;
6) välisseinast;
7) katusekattest.

(3) Ehitise osad jaotatakse tuletundlikkusega seonduvalt järgmiselt:
1) A1 – ehitise osa, mis ei ole tuletundlik;
2) A2 – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises;
3) B – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine;
4) C – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides;
5) D – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus (põlemisprotsessis) osalemise lubatavuses;
6) E – ehitise osa, mille osavõtt tulekahjust on tavapärane (lubatav);
7) F – ehitise osa, millega toimuv ei ole tulekahjus määratud;
8) s1 – ehitise osa, milles suitsu moodustumine (eraldumine) on eriti vähene;
9) s2 – ehitise osa, milles suitsu moodustumine on vähene;
10) s3 – ehitise osa, milles toimub suitsu moodustumine, mis ei täida s1 ega s2 nõudeid;
11) d0 – ehitise osa, milles põlevaid tilku või tükke ei esine;
12) d1 – ehitise osa, milles põlevad tilgad või tükid kustuvad kiiresti;
13) d2 – ehitise osa, milles põlevate tilkade või tükkide esinemine ei täida d0 ega d1 nõudeid.

(4) Ehitamise tehnilistes dokumentides ei pea eraldi välja tooma lõike 3 punktides 8–13 toodud teavet ehitise kohta, juhul kui see ehitis või selle osa vastab lõike 3 punktidele 1 või 7.

(5) Nõuded ehitise ja selle osa tuletundlikkusele on toodud lisades 6 ja 7.

3. peatükk
TULEKAHJU JA SELLE OHU VÄLTIMINE

§8. Tulekahju ja selle ohu vältimine

(1) Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse arvesse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud, sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht.

(2) Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis.

(3) Ehitistes, mis kuuluvad I–V kasutusviisiga ehitiste hulka, ei tohi olla tule- ja plahvatusohtliku keskkonnaga tööstus- ja laoruume.

§9. Ehitise konstruktsioonide kandevõime

(1) Ehitise konstruktsioon peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime nii, et ehitises viibivad inimesed jõuaksid mõistliku aja jooksul ohutusse kohta ning päästemeeskonnal oleks võimalik inimesi ja vara päästa ning tuld kustutada.

(2) Ehitise konstruktsiooni kandevõimet tõendatakse vähemalt ühel järgmisel viisil:
1) katseliselt;
2) arvutuslikult;
3) ühendades katse- ja arvutustulemused;
4) kasutades tunnustatud tabelarvutust.

(3) Kui kandekonstruktsioonilt nõutakse tiheduse (tähis E), soojusisolatsiooni (tähis I) ja ka kandevõime (tähis R) suhtes erinevaid tulepüsivusaegu, siis rakendatakse pikemat tulepüsivusaega nii tiheduse, soojusisolatsiooni kui ka kandevõime suhtes.

§10. Tuletõkkesektsioon

(1) Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks.

(2) Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest.

(3) Tuletõkkesektsioonid moodustatakse:
1) korruste kaupa;
2) pindala järgi;
3) ehitise kasutamisotstarbe järgi.

(4) Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud.

(5) Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral.

§11. Tuletõkkesektsioonide moodustamine

(1) Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid.

(2) Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m² kohta, siis võib sellistest ehitise osadest moodustada ühe tuletõkkesektsiooni, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel.

(3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5.

(4) Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni:
1) elektrijaotla ruumid;
2) liftišaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftišahtid ja -masinaruumid;
3) evakuatsioonitrepikojad;
4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m² kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m²;
5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW;
6) garaažid;
7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad;
8) majutusruumid, kus asuvad saunad;
9) korterid;
10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m² ;
11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade;
12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid.

(5) VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui:
1) ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese;
2) ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m², sõltumata alaliste kasutajate arvust;
3) ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht.

§12. Tuletõkkekonstruktsioon

(1) Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule võib tuletõkkekonstruktsioon olla ka ehitise selline osa, mis on ette nähtud eelkõige suitsu piiramiseks ning tervikuna täidab nõudeid ainult tiheduse (tähis E) osas. Sealjuures eeldatakse, et evakuatsioon ei ole ohustatud ning tuli ei levi ühest tuletõkkesektsioonist teise ettenähtud aja jooksul.

(3) Kui tuletõkkekonstruktsioon vastab ainult tiheduse (E) nõudele ja selle pindala on suurem kui 0,1 m², siis peab vahemaa tuletõkkekonstruktsiooni ja süttivate materjalide või väljumistee vahel olema selline, et soojuskiirguse tihedus ei ületaks 10 kW/m² . Alla 2 m² suuruse pindalaga soojuskiirgust läbilaskvate tuletõkkekonstruktsioonide korral peab eelnimetatud vahemaa olema vähemalt 1,5 m.

(4) Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjalid ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust.

(5) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel keldriruumides on tuletõkkekonstruktsiooni tuletundlikkuse nõudeks, välja arvatud TP3-klassi ehitises olev ühe eluruumi juurde kuuluv kelder, vähemalt A2-s1,d0.

§13. Avatäited ja tehnosüsteemid tuletõkkekonstruktsioonis

(1) Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast.

(2) Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut.

(3) Majutusettevõtte majutusruumi uks peab olema varustatud ettenähtud viisil toimivust tagava sulguriga.

(4) Ehitise õhuvahetuskanali sein peab vastama vähemalt sellele ehitise osale ettenähtud tuletundlikkusele, kusjuures selliseid kanaleid peab olema võimalik kergesti puhastada ja hooldada.

§14. Pööning

Pööning, sealhulgas madal pööning, peab tule tõkestamiseks ning tule ja suitsu leviku piiramiseks olema jaotatud osadeks lisas 5 toodud tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuete kohaselt, kasutades konstruktsioone või muid tuld tõkestavaid piirdeid, kusjuures selline konstruktsioon või piire peab ulatuma katusekatteni.

§15. Katus

(1) Ehitise katusekonstruktsioonid, sealhulgas katuseräästas, peavad olema ehitatud nii, et need ei süttiks kergesti ja tuli ei leviks väljastpoolt katusekonstruktsiooni sisse.

(2) Katusekate käesoleva määruse tähenduses on katuse kattematerjal, mis kaitseb ehitist niiskuse ja ilmastikumõjude eest.

(3) Katusekate peab takistama tule levikut:
1) aluskattele;
2) katusekattelt selle aluskonstruktsioonile.

(4) Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis B_ROOF).

(5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata tulekoldeta ehitise või muu ehitise osas, kui see ei põhjusta tulekahjuohtu ümbruskonnale.

(6) Ehitise katus peab tuleohutusest tingituna olema jaotatud tuletõkkekonstruktsioonide kohal olevate vertikaalsete või horisontaalsete tuletõketega maksimaalselt 2400 m² suuruse pindalaga osadeks, välja arvatud juhul, kui katuse aluskonstruktsioon kuulub vähemalt klassi A2-s1,d0 või kasutatakse B _ROOF klassi kuuluvaid katusekatteid.

(7) Nõudeid katusekatetele tuleb vajadusel käsitada koos aurutõkke ja isolatsiooniga.

§16. Rõdu, lodža ja terrass

(1) Rõdu, lodža ja terrass peavad olema ehitatud nii, et tuli ei leviks:
1) piki välisseina välispinda;
2) välisseina konstruktsioonis;
3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu.

(2) Rõdule, lodžale ja terrassile kohaldatakse lisas 7 toodud ehitise välisseina välispinna tuletundlikkuse nõudeid.

(3) Rõdu, lodža ja terrassi tulepüsivusajale kohaldatakse lisas 3 toodud ehitise kandekonstruktsioonile ettenähtud arvväärtusest 50%.

§17. Ehitise konstruktsiooni pinnakiht ja kattematerjalid

(1) Ehitise konstruktsiooni pinnakiht käesoleva määruse tähenduses on konstruktsiooni pealiskiht, kusjuures pealiskihi ülesandeks võib olla konstruktsiooni kaitsmine süttimise, söestumise või muu riknemise eest tulekahju algperioodil.

(2) Ehitise tuleohutusest lähtuvalt olulistele ehitisse paigaldatavatele seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidele esitatakse ehitise konstruktsiooni pinnakihile esitatavate nõuetega samaseid nõudeid.

(3) Tulepüsivuse ja tuletundlikkuse nõudeid ei esitata:
1) ehitise siseuksele, välja arvatud tuletõkkeuksele;
2) aknale, välja arvatud tuletõkkekonstruktsioonis asuvale aknale;
3) kinnitusdetailile;
4) käsipuule;
5) põrandaliistule;
6) plaatide vahelistele vuugitäidetele.

(4) Lõikes 3 nimetatu ei kehti konstruktsioonide osas, mille kandevõime peab tulekahju korral säilima vähemalt 30 minutit (tähis R30) ning mille pinnakiht on suurema tuletundlikkusega kui D-s2,d2.

(5) Kui ehitis või selle osa on varustatud automaatse tulekustutusseadmega, võib konstruktsiooni pinnakihi suhtes kohaldada ühe klassi võrra madalamat tuletundlikkuse klassi, kusjuures eeltoodu ei kehti kolme- ja neljakorruseliste tuldtakistavate ehitiste kohta.

(6) Ehitise sisepindade tuleohutusomaduste hindamisel võetakse arvesse, millisel määral pind tulekahjus osaleb, laussüttimiseks kuluvat aega, põlemisel eralduva soojushulga määra ja suitsu ning põlevate tilkade moodustumist. Nõuded ehitise konstruktsiooni pinnakihtide suhtes on toodud lisas 7, kusjuures nimetamata ehitiste osas tuleb vastavust konstruktsiooni pinnakihi klassile hinnata analoogia alusel.

(7) Ehitise konstruktsioonile võib kohaldada lisas 7 toodud nõuetest tuletundlikkuse osas ühe nõude võrra madalamat nõuet, kui tuletõkkesektsioonis on tagatud, et:
1) süttimise või tule leviku oht on tavalisest märgatavalt väiksem,
2) evakuatsiooni võimalused on eriti head või
3) ehitise osa on varustatud automaatse tulekustutusseadmega.

(8) Lõikes 7 nimetatut ei kohaldata TP2-klassi kolme- või neljakorruseliste ehitiste, sisekoridoride, trepikodade ja selliste ehitiste osade suhtes, milles on nõutav klass D-s2,d2.

(9) TP2-klassi kuuluva ehitise konstruktsiooni pinnakihi ülesandeks on kaitsta konstruktsiooni süttimise, söestumise või muu riknemise eest tulekahju korral vähemalt 15 minuti jooksul.

(10) Kui ehitise konstruktsioon koosneb materjalidest, mille klassiks on C-s2,d1 või sellest tuletundlikum, tuleb TP2-klassi kuuluva ehitise siseseina ja lae pinnad varustada A2-s1,d0 klassi materjalidest tehtud kaitsekattega, kusjuures see nõue ei kehti vähemalt R30 konstruktsioonide tulepüsivuse suhtes.

§18. Välisseinad

(1) Välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks:
1) piki välisseina välispinda;
2) välisseina konstruktsioonis;
3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu.

(2) TP1-klassi ehitise välissein peab üldjuhul vastama vähemalt klassile B-s1,d0. Soojusisolatsioon, mille tuletundlikkus on vahemikus C-s1,d0 klass – E-s2,d2 klass, tuleb paigaldada nii, et tule levik mööda soojusisolatsiooni ning ühest tuletõkkesektsioonist teise ja ehitiselt teisele ehitisele oleks takistatud.

(3) TP1-klassi kuuluva:
1) maksimaalselt kahekorruselise ehitise välisseina konstruktsioonid ja enam kui kahekorruselise ehitise mittekandva välisseina konstruktsioonid võib teha D-s2,d2 klassi materjalidest, kusjuures soojusisolatsiooni materjal peab vastama vähemalt A2-s1,d0 klassi nõuetele;
2) üle kahekorruselise ehitise kandev välisseina konstruktsioon tehakse vähemalt A2-s1,d0 klassi materjalidest;
3) maksimaalselt kaheksakorruselises ehitises võib välisseina välispinna osa olla klassist D-s2,d2, kui neid osi ümbritsevad konstruktsioonid tõkestavad tule levikut seina pinnal, kusjuures fassaadi katteplaatide kinnititeks võib kuni kaheksakorruselises ehitises kasutada vähesel määral D-s2,d2 klassi materjale.

(4) TP2-klassi kuuluva:
1) kuni kahekorruselise ehitise välissein peab vastama tuletundlikkuse nõuetele, kui see on ühtlasi konstruktsiooni sisepind, kaitsekate, õhutuspilu pind või seina välispind;
2) kolme- või neljakorruselise ehitise välisseina konstruktsioon võib vastata klassile D-s2,d2, kusjuures soojusisolatsioon ja muu täitematerjal peab sellisel juhul vastama vähemalt klassi A2-s1,d0 nõuetele.

(5) TP3-klassi kuuluva ehitise välissein peab vastama tuletundlikkuse nõuetele, kui see on ühtlasi välisseina sise- või välispind.

(6) Kui ehitis on varustatud automaatse tulekustutusseadmega ja välissein on projekteeritud nii, et selle väljastpoolt süttimisest põhjustatud tulekahju levimine seinas on tõhusalt takistatud, siis on klassi D-s2,d2 kuuluvate materjalide kasutamine lubatud:
1) maksimaalselt neljakorruselises TP1-klassi kuuluvas I ja V kasutusviisiga ehitises;
2) kolme- või neljakorruselises TP2-klassi kuuluvas I ja V kasutusviisiga ehitises;
3) TP2-klassi kuuluvas III kasutusviisiga ehitises välisseina ja tuulutuspilu välispinnas.

(7) Välisseina pinnakihile ei esitata nõuet piirata suitsu moodustumist, kusjuures pinda võib katta tasandus-, silumis- ja värvikihiga, millele ei ole ette nähtud erinõudeid.

(8) Ajutise telk-kogunemishoone rajamiseks kasutatava materjali klass peab olema vähemalt D-s2,d2, kusjuures peab olema tagatud piisav evakuatsiooni võimalus ja tule teistele telk-kogunemishoonetele leviku takistamine.

§19. Tule naaberehitistele leviku takistamine

(1) Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

(2) Lõikes 1 nimetatu täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

(3) Lõikes 2 nimetatud hoonetevahelise kuja arvestamisel võib lugeda üheks hooneks tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavat hoonetekompleksi, kusjuures:
1) sellised hooned peavad olema tuleohutusest lähtuvalt samases klassis, vastavalt kas TP1, TP2 või TP3;
2) selliste hoonete kasutajate arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest lisas 2 nimetatud arvväärtustest.

4. peatükk
EVAKUATSIOONITEED JA -PÄÄSUD

§20. Evakuatsioon

(1) Evakuatsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses kasutajate sunnitud väljumist ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral.

(2) Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele.

(3) Evakuatsiooniteena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise põranda mis tahes punktist algavat vabalt ja ohutult läbitavat ehitisesisest liikumisteed evakuatsioonipääsuni, kusjuures evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte tuletõkkesektsiooni.

(4) Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele.

§21. Hädaväljapääs

(1) Hädaväljapääsuna käsitatakse käesoleva määruse tähenduses evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastavat väljapääsu, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral.

(2) Ehitistes, kus elavad või töötavad inimesed, peavad olema hädaväljapääsud, välja arvatud juhul, kui evakuatsiooni turvalisust on võimalik tagada muul viisil.

(3) Ehitistes, kus ülemise korruse hädaväljapääsu alumine serv asub kõrgemal kui 23 m maapinnast, ja ehitistes, kus päästemeeskonna redelid ei ulatu hädaväljapääsudeni, peab olema tagatud juurdepääs korrustele ning evakuatsiooni ja päästemeeskonna töö võimalikkus.

(4) Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm.

(5) Hädaväljapääs peab olema märgistatud, välja arvatud I kasutusviisiga ehitistes.

§22. Evakuatsioonipääs

(1) Evakuatsioonipääs peab juhtima ehitisest ohutult välja maapinnale või tuletõkkesektsiooni, millest on olemas ohutu pääs ehitisest välja maapinnale.

(2) Evakuatsioonipääsuks ei loeta lifti või muid sellesarnaseid seadmeid.

(3) Evakuatsioonipääsud peavad asuma selliselt, et ehitise kasutajatel oleks võimalik lasta end päästemeeskonnal evakueerida või ise evakueeruda.

(4) Põllumajandusehitises tuleb evakuatsioonipääsud ehitada nii, et tulekahju korral oleks loomadel võimalik kiiresti ja lihtsalt jõuda vabale maapinnale.

(5) Evakuatsioonipääs peab olema märgistatud, välja arvatud I kasutusviisiga ehitiste ruumides, mis ei ole avalikus kasutuses.

§23. Evakuatsioonipääsude arv

(1) Evakuatsioonipääsude arv ja paigutus määratakse vastavalt ehitise kasutamisotstarbele ja ehitise kasutajate ettenähtud maksimaalsele arvule.

(2) Ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni.

(3) Üks evakuatsioonipääs on lubatav:
1) kuni kahekorruselises I kasutusviisiga ehitises;
2) kuni kaheksakorruselises korterelamus, kui evakuatsioonialaks oleva ehitise osa kasutamisotstarve on korter;
3) V ja VI kasutusviisiga ruumides suurusega alla 300 m², kusjuures evakuatsioonialalt peab olema lisaks hädaväljapääs;
4) väikese kasutajate arvuga II, III ja IV kasutusviisiga ehitises, kui sellest ei teki ohtu kasutajate turvalisusele, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema ka hädaväljapääs.

§24. Evakuatsioonitee

(1) Evakuatsioonitee peab tuleohutuse seisukohast olema piiritletud nii, et evakuatsiooniteed oleks võimalik kasutada kogu evakueerimisaja jooksul.

(2) Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid asjaolusid.

(3) Evakuatsioonitee:
1) peab olema kergesti identifitseeritav, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav;
2) seina-, lae- ja põrandakatted ei tohi ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral;
3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni;
4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina;
5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral.

(4) Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m², siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on suurem kui 600 MJ/m ², siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60.

(5) Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R60.

(6) Päästemeeskonna sisenemistee peab vastama evakuatsioonitee nõuetele.

(7) III kasutusviisiga ehitiste korral ja õppehoonetes ei tohi kasutada evakuatsioonitrepina keerdtreppi, mille keskava läbimõõt on väiksem kui 1000 mm, kusjuures trepiaste ei tohi olla kitsam kui 150 mm.

(8) Trepil peab olema tagatud ohutu liikumine, kusjuures enama kui kolme astmega trepil peab olema trepikäsipuu.

§25. Evakuatsioonitee pikkus

(1) Evakuatsioonitee pikkus määratakse evakuatsiooniala kõige kaugemast punktist kuni evakuatsioonipääsuni lühimat liikumiskõlblikku teed mööda, kusjuures juhul, kui erinevad evakuatsiooniteed kahe erineva evakuatsioonipääsuni on osaliselt samased, siis arvestatakse ühise osa pikkust kahekordselt.

(2) Erandina arvestatakse lõikes 1 nimetatud lühimat liikumiskõlblikku teed ruumi uksest juhul, kui uks avaneb vähemalt EI 30 nõudele vastava konstruktsiooniga koridori.

(3) Nõuded ruumi pindalale ja evakuatsioonitee pikkusele on toodud lisades 8 ja 9.

(4) Majutushoonetes ning ravi- ja hooldusasutustes on evakuatsioonitee pikkuseks kuni 30 meetrit, hoolimata evakuatsioonipääsude arvust, kusjuures ravi- ja hooldusasutuste suhtes ei kohaldata lisas 8 toodud nõudeid.

(5) Evakuatsioonitee pikkuseks on:
1) üldjuhul ühe evakuatsioonipääsu korral kuni 30 meetrit;
2) kahe evakuatsioonipääsu korral kuni 45 meetrit.

(6) Evakuatsioonitee pikkuseks umbalast (evakuatsioonialast, millest on võimalik pääseda vaid ühe evakuatsioonipääsuni) võetakse 50% lisas 8 toodud arvnäitajatest.

(7) Lisas 8 toodud evakuatsiooniteede maksimaalpikkustest võib evakuatsioonitee olla pikem:
1) kuni 20%, kui tegemist on esimesel korrusel asuva evakuatsiooniteega ja evakuatsiooniks saab kasutada ka avatavaid aknaid, mille kaudu pääseb otse maapinnale;
2) kuni 50%, kui ehitises on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
3) vastavalt esitatud arvutustele, kui ehitises on automaatne tulekustutussüsteem või suitsueemaldussüsteem.

§26. Evakuatsioonitee mõõtmed

(1) Evakuatsioonitee laius on:
1) üldjuhul vähemalt 1200 mm;
2) kuni kahekorruselises elamus vähemalt 900 mm.

(2) Evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 mm laiune.

(3) Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori summaarse miinimumlaiuse arvutamisel arvestatakse evakuatsiooniteed kasutava 120 inimese kohta 1200 mm, millele lisandub iga järgmise 60 inimese kohta 400 mm.

(4) Evakuatsioonitee pealmaa vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 mm, kusjuures sellise kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi, kõrgus keldris peab olema vähemalt 1900 mm.

(5) Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega.

§27. Evakuatsiooniteel asuvad uksed

(1) Evakuatsiooniteel paiknev uks peab:
1) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon;
2) olema laiusega, mis vastab ettenähtud maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule;
3) avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uks;
4) olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled.

(2) Evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks peab olema isesulguv ja avatav võtmeta, sealhulgas elektroonilise võtmeta.

(3) Evakuatsiooniteel asuv, kuid tavakasutuses lahtiolev tuletõkkeuks peab olema varustatud seadmega, mis sulgeb sellise ukse tulekahju korral.

(4) Evakuatsioonitee trepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada liikumisvoolu teed.

(5) Lõike 1 punktis 4 ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõudeid ei kohaldata I kasutusviisiga ehitiste osas.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõudeid ei rakendata, kui ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt ei ole võimalik neid kohaldada.

5. peatükk
PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE

§28. Päästetööde tagamine

(1) Päästetööde tegemise tagamiseks peab:
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde;
2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega;
3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht;
4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist;
5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud;
6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu.

(2) Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid).

(3) Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda).

(4) Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu.

(5) Üksik-, kaksik- või ridaelamu ning suvila ja aiamaja kelder ei pea vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele.

(6) Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel.

§29. Tuletõrje veevarustus

(1) Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus.

(2) Ehitise kustutamiseks vajaliku veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav teave:
1) kustutusvee allika kohta, kusjuures veemahuti kasutamise korral selle veevaru kohta;
2) veejaotussüsteemi kohta koos välis- ja siseveevõtukohtadega;
3) andmed erikustutusvahendite kohta.

6. peatükk
TULEOHUTUSPAIGALDIS

§30. Tuleohutuspaigaldis

(1) Tuleohutuspaigaldisena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise tehnosüsteemi, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ning suitsu leviku takistamiseks ja ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks.

(2) Tuleohutuspaigaldised jagunevad paigaldisteks, mis on mõeldud:
1) tulekahju avastamiseks;
2) tule ja suitsu piiramiseks;
3) evakuatsiooni ohutuse tagamiseks;
4) päästemeeskondade ohutuse tagamiseks.

(3) Tuleohutuspaigaldis peab ehitisesse paigaldatuna vastama temale ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab ta olema hooldatud ja kontrollitud.

§31. Tulekahjusignalisatsioon

Tulekahjusignalisatsioon jaguneb:
1) autonoomseks tulekahjusignalisatsioonianduriks, mis on lokaalne tulekahjusignalisatsiooniseade, mis samas korpuses sisaldab kõiki tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri töölehakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid;
2) autonoomseks tulekahjusignalisatsioonisüsteemiks, mis on lokaalne elektrivõrku ühendatud seade, mille põhielementideks on autonoomsetest tulekahjusignalisatsioonianduritest moodustatud rühmad ja keskseade;
3) automaatseks tulekahjusignalisatsioonisüsteemiks, mis on erinevatest komponentidest moodustatud süsteem, mis annab automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest.

§32. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur

Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema:
1) elamutes paiknevate eluruumide (korterite) vähemalt ühes ruumis;
2) kuni 10 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides;
3) kuni viie voodikohaga hoolekandeasutuses ning haiglas ja muudes ravihoonetes;
4) maksimaalselt 10 voodikohaga koolieelsete lasteasutuste hoonetes;
5) kuni 50 m² pindalaga IV kasutusviisiga ruumides.

§33. Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema:
1) 10–50 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides;
2) viie kuni 25 voodikohaga III kasutusviisiga ehitistes;
3) 50–300 m ² pindalaga koolieelsete lasteasutuste hoonetes;
4) 50–300 m ² pindalaga IV kasutusviisiga ruumides.

§34. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema:
1) hoonetes, mis ületavad §-s 33 nimetatud arvulisi näitajaid;
2) IV kasutusviisiga hoonetes, mille pindala on üle 300 m²;
3) V kasutusviisiga hoonetes, mille pindala on üle 750 m² ;
4) VI ja VII kasutusviisiga ehitistes, kus sõltuvalt ehitises toimuva tegevuse iseloomust, ehitise korruse pindalast, korruselisusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus vähene, kusjuures päästetööde alustamine ei ole tagatud hiljemalt 10 minutit pärast tulekahju algust.

§35. Automaatsed tulekustutussüsteemid

(1) Automaatne tulekustutussüsteem peab olema:
1) ehitistes, kus tuletõkkesektsioonid asuvad läbi kolme või enama korruse, välja arvatud tuletõkkesektsioonina rajatud tule- ja suitsukindel trepikoda;
2) mitme korrusega keldrites;
3) VI ja VII kasutusviisiga ehitistes, kus sõltuvalt ehitises toimuva tegevuse iseloomust, ehitise korruse pindalast, korruselisusest või muudest põhjustest on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööde läbiviimine on ohtlik;
4) hoonetes, milles kasutamise otstarbest, kõrgusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööd on ohtlikud ning hooned ületavad lisades 2 ja 5 toodud piirväärtusi;
5) pindalalt suurtes või suure põlemiskoormusega, kuid seejuures vähevalvatavates ruumides, milles tekkiv tuli võib ohustada ümbrust või põhjustada märgatavat ainelist kahju või asendamatute kultuuriväärtuste hävimist;
6) TP2-klassi kolme- ja neljakorruseliste hoonete trepikodades, mille materjalid vastavad tuletundlikkuse klassile D-s2,d2 ning ehitise korruse pindala, korruselisuse või muude põhjuste tõttu on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööde läbiviimine ohtlik.

(2) Kaheksa- ja enamakorruselise ehitise igas trepikojas peab olema kuivtõusutoru päästetööde jaoks.

§36. Turvavalgustus

(1) Turvavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral:
1) kasutajatel lahkuda ohustatud kohast;
2) kasutajatel enne lahkumist lõpetada või peatada ohtlikud protsessid;
3) teha päästetöid.

(2) Turvavalgustus jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialavalgustuseks.

(3) Evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund peab olema:
1) II kasutusviisiga ehitistes, välja arvatud kuni viie majutuskohaga hoone, millel on otseväljapääs õue;
2) III kasutusviisiga ehitistes;
3) IV kasutusviisiga ehitistes, kusjuures eranditeks on esimesel korrusel paiknev kuni 100 istekohaga toitlustusettevõtte ruum ning kuni 400 m² üldpinnaga kaubandusettevõtte ruum, millel on otseväljapääs õue;
4) kuue- ja enamakorruselistes I ja V kasutusviisiga ehitistes ning mis tahes hoone loomuliku valgustuseta evakuatsioonitrepikojas;
5) kuue- ja enamakorruseliste ehitiste loomuliku valgustuseta evakuatsiooniks ettenähtud trepikojas;
6) VI kasutusviisiga hoonetes, kui hoones töötab üheaegselt üle 100 inimese;
7) mootorsõidukite boksideta garaažides, mille pind on üle 1000 m ²;
8) maa-alustes ja mitmekorruselistes garaažides, välja arvatud üksik-, kaksik- ja ridaelamu või suvila või aiamaja garaaž;
9) mitme korrusega keldrites;
10) inimeste transpordiks ettenähtud tuletõrjeliftis;
11) liikuva trepi ja kõnnitee valgustamiseks.

(4) Evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga kolm tundi peab olema:
1) III kasutusviisiga ehitistes;
2) transpordihoonetes;
3) üheksa- ja enamakorruselistes ehitistes, välja arvatud elamutes;
4) maa-alustes ehitistes.

§37. Piksekaitse

(1) Piksekaitsena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tulekahju vältimiseks ehitisse paigaldatud pikse otsetabamuse ja sekundaarilmingu ning maapealsete metallist tehnosüsteemide kaudu ehitisse siseneva või seal tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest kaitsvat seadet.

(2) Piksekaitse peab olema:
1) I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonetes, mille kõrgeim ehitise osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale, kusjuures selline ehitis ei asu naaberehitiste piksekaitse tsoonis;
2) TP2- ja TP3-klassi kuuluvates II ja IV kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest;
3) III kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise tulepüsivusest ega kõrgusest;
4) VI kasutusviisiga hoonetes, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse vastava klassiga materjale, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest;
5) lahtistes IV kasutusviisiga ehitistes;
6) loomakasvatushoonetes enam kui 100 loomale.

§38. Suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestik

(1) Hoonest peab olema võimalik tulekahju korral eemaldada soojust ja suitsu. Suitsu ja soojuse eemaldamine võib põhineda sundventilatsioonil või loomulikul tõmbel.

(2) Suitsu ja soojust võib eemaldada kas ühel või mitmel järgmisel viisil:
1) uste kaudu;
2) akende kaudu;
3) päästemeeskonna kaasabil;
4) kasutades erivahendeid, nagu näiteks suitsuluugid, suitsueemaldusaknad, ehitise osa ülaosas paiknevad kergesti avanevad aknad;
5) kasutades automaatset suitsueemaldusseadet.

(3) Trepikojas, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, ja liftišahtis, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, peab olema suitsu eemaldamise võimalus, tagades sinna värske õhu juurdevoolu.

(4) Kahekorruseliste TP2- ja TP3-klassi ehitiste teise korruse trepikojas tagatakse suitsueemaldamine kergesti avatava või ohutult purustatava vähemalt 0,5 m² suuruse akna või luugi kaudu.

(5) Kuni kaheksakorruselises hoones korraldatakse trepikojast suitsu eemaldamise võimalus trepikoja ülaosas paikneva kergesti avatava või ohutult purustatava, vähemalt 1,0 m² suuruse akna või luugi kaudu.

(6) Keldrikorruse ruumidest suitsu eemaldamiseks peab olema tagatud, et trepikodasid, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, ega sisenemisteid, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, ei kasutata suitsu eemaldamiseks.

(7) Üle kaheksakorruselise hoone trepikojas ning IV, VI ja VII kasutusviisiga ehitistes peab olema tagatud suitsu eemaldamine.

§39. Tuletõrje voolikusüsteemid

(1) Tuletõrje voolikusüsteem on ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel seade, mis on mõeldud väikese tulekahju (tulekolde) kustutamiseks selle algstaadiumis, kusjuures vastav seade võib olla käsitsi juhitav märgtõusutorule või kuivtõusutorule paigaldatud tuletõrjekraanidega, automaatne või poolautomaatne tulekustutuspaigaldis.

(2) Ehitisse paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemid peavad tagama tulekustutusvee arvutusvooluhulgaks vähemalt 1,7 l/sek või 2,5 l/sek tulekustutusvee andmiseks ruumi igasse punkti.

(3) Tuletõrje voolikusüsteemid peavad olema:
1) üheksa- või enamakorruselistes hoonetes, sealhulgas TP1-, TP2- ja TP3-klassi ehitistes;
2) nelja- ja enamakorruselistes II, III ja IV kasutusviisiga ehitistes;
3) ehitises, mille kubatuur on suurem kui 10 000 m³;
4) VII kasutusviisiga ehitistes.

(4) Tuletõrje voolikusüsteeme ei tule paigaldada:
1) tööstusettevõtete ja ladude ruumidesse, kus vee kasutamine võib kutsuda esile plahvatuse, tulekahju, tule levimise või muu õnnetuse;
2) ehitiste tehnilistele korrustele, pööningutele ja keldritesse;
3) koolidesse ja koolieelsetesse lasteasutustesse.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§40. Nõuded olemasolevatele ehitistele

(1) Enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama § 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 toodud nõuetele.

(2) Lõikes 1 nimetatud ehitisel, mis vastab § 32 punktides 2–5 toodud tingimustele või §-s 33 toodud tingimustele, peab olema vastavalt kas autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur või autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem hiljemalt 1. juulil 2007. a.

(3) Lõikes 1 nimetatud ehitisel, mis vastab § 32 punktis 1 toodud tingimustele, peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur hiljemalt 1. juulil 2009. a.

(4) Ehitatav ehitis, mille kohta enne määruse jõustumist on väljastatud ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, ei pea vastama määruses sätestatud nõuetele, välja arvatud evakuatsioonile ettenähtud nõuete osas.

(5) Juhul, kui lõikes 1 nimetatud ehitise puhul ei ole mõistlik tagada evakuatsioonile ettenähtud nõuete täitmist ehituslike abinõudega, peab hiljemalt kahe aasta jooksul määruse jõustumise päevast arvates olema ehitisse paigaldatud piisaval määral tuleohutuspaigaldisi, tagamaks evakuatsiooni ohutu läbiviimine.

(6) Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määruses sätestatud nõuetele.

§41. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

Peaminister Juhan PARTS

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 1

EHITISTE TULEOHUTUSEST TULENEV EHITISTE LIIGITUS

Ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt	Ehitise kasutamisotstarve
I kasutusviis	Elamud ja eluruumid Ühe korteriga elamud Üksikelamu Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) Suvila, aiamaja Kahe korteriga elamud Kaksikelamu Muu kahe korteriga elamu Kolme ja enama korteriga elamu Ridaelamu Muu kolme või enama korteriga elamu Elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun
II kasutusviis	Majutushooned: Varjupaik Ühiselamud Hotell Motell Külalistemaja Sanatoorium Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone Puhkemaja Hostel Muu lühiajalise majutuse hoone Sisekaitse või kaitseväe hoone
III kasutusviis	Ehitised, mis on ööpäevaringses kasutuses ja kus on hooldusaluseid või isoleeritavaid inimesi: Tugikodu Lastekodu Noortekodu Üldhooldekodu Koolkodu Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus Erihooldekodu Haigla Kaitseväe haigla Kinnipidamiskoha haigla Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia
IV kasutusviis	Suurte rahvahulkade kogunemishooned: Restoran Kohvik, baar või söökla Kiirtoitlustushoone Muu toitlustushoone Päevakeskus Kohtuhoone Konverentsihoone Postimaja, sidejaoskond või postkontor Toidukauplus Kauplus, mis ei ole toidukauplus Bensiinijaama hoone Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino Kontserdi- ja universaalsaalide hoone Tantsusaal, diskoteek, kasiino Klubi, rahvamaja Muuseum Kunstigalerii Raamatukogu Arhiiv Teaduskeskus Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Teadus- ja metoodikaasutuse hoone Huvialakooli õppehoone Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium) Spordihall, võimla Siseujula Jäähall Maneež Lasketiir Muu spordihoone Kirik, katedraal, mošee, sünagoog, palvemaja või kabel Kogudushoone Krematoorium Tavandihoone Muu kultusehoone Muu erihoone, nagu näiteks varjend
V kasutusviis	Ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud: Büroohoone Pangahoone Administratiivhoone Muu büroo- või administratiivhoone Lennujuhtimiskeskuse hoone Muu transpordihoone Raadio, televisiooni saate- või võimenduskeskuse hoone Päästeteenistuse hoone, tuletõrjedepoo Muu sidehoone, nagu näiteks taksofonikabiin
VI kasutusviis	Tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud: Bensiinijaam Raudtee infrastruktuuri hoone Telekommunikatsioonivõrgu hoone Maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone Energeetikaettevõtte hoone Keemiatööstuse hoone Toiduainetööstuse hoone Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone Kergetööstuse hoone Puidutööstuse hoone Masina- ja seadmetööstuse hoone Muu tööstusharu tootmishoone Hoidlad ja laohooned Toiduainetööstuse laohoone Sõidukite teeninduse hoone Konteinerite terminali hoone Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone Elevaator või puisteaine hoidla hoone Külmhoone või eriladu Muu tööstuse laohoone Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus Teraviljakuivati Heinaküün Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur Metsa-, jahi- või kalamajandushoone Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla Katlamaja, boilerjaam Pumbamaja, kaevumaja Hoone loodushoiu- või puhastusseadmetele Jäätmehoidla hoone Lennukiangaar
VII kasutusviis	Garaažid: Garaažid, välja arvatud teistes hoonetes paiknevad garaažid Allmaa- või pealmaagaraaž Parkimishoone

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 2

HOONETE KORRUSTE ARVU, KÕRGUSE, PINDALA JA KASUTAJATE ARVU PIIRANGUD TP2- JA TP3- KLASSI HOONETES

Hoonet iseloomustavad näitajad		Ehitise klass
		TP2	TP3
Korruselisus	üldjuhul	kuni 2	kuni 2
	I ja V kasutusviis	kuni 4	kuni 2
	VI ja VII kasutusviis	kuni 2	kuni 1
Kõrgus	Üldjuhul	kuni 9 m	kuni 9 m
	I ja V kasutusviis	kuni 14 m	kuni 9 m
	ühekorruseline, VI ja VII kasutusviis	piiranguta	kuni 14 m
Korruste kogupindala	ühekorruseline ehitis	piiranguta	kuni 2400 m2
	kahekorruseline ehitis	piiranguta	kuni 1200 m2
Korruste kogupindala	ühekorruseline ehitis	piiranguta	piiranguta
VI ja VII kasutusviisiga ehitiste korral	kahekorruseline ehitis	piiranguta	ei lubata
I kasutusviis		piiranguta	piiranguta
II kasutusviis	ühekorruseline ehitis	150 kohta	50 kohta
	kahekorruseline ehitis	50 kohta	10 kohta
III kasutusviis	ühekorruseline ehitis	100 kohta	10 kohta
	kahekorruseline ehitis	25 kohta	ei lubata
IV kasutusviis	ühekorruseline ehitis	piiranguta	500 inimest
	kahekorruseline ehitis	250 inimest	50 inimest
Koolieelsed	ühekorruseline ehitis	100 kohta	50 kohta
lasteasutused	kahekorruseline ehitis	50 kohta	ei lubata
V kasutusviis	ühekorruseline ehitis	piiranguta	piiranguta
	kahekorruseline ehitis	piiranguta	150 töötajat
VI kasutusviis	ühekorruseline ehitis	piiranguta	piiranguta
	kahekorruseline ehitis	50 töötajat	ei lubata

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 3

NÕUDED EHITISE JÄIGASTAVATE JA KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSELE

	Ehitise klass
	TP1			TP2	TP3
	Põlemiskoormus MJ/m2
	üle 1200	600–1200	alla 600
	1	2	3	4	5
Kuni kahekorruseline hoone üldiselt	R 120*	R 90*	R 60*	R 30	–
–kui soojusisolatsioon ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0	R 120**	R 90**	R 60**	R 30	–
–II ja III kasutusviis	R 120**	R 90**	R 60**	R 30	–
Kolme- kuni kaheksakorruseline hoone üldiselt	R 180**	R 120**	R 60**	***	***
Kolme- või neljakorruseline I ja V kasutusviisiga ehitis:
–pealmaakorrused	R 180**	R 120**	R 60**	R 60*	***
–keldrikorrused	R 180**	R 120**	R 60**	R 120**	***
Üle kaheksakorruseline hoone	R 240**	R 180**	R 120**	***	***
Esimese maa-aluse keldrikorruse all asuvad keldrikorrused	R 240**	R 180**	R 120**	R 120**	R 60**
Pööningu vahelae konstruktsioonide nõuded, kui vahelae isolatsioon on vähemalt klassist A2-s1,d0
–kuni kahekorruseline, pööninguta; konstruktsioonid, mis on ehitise kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa	R 60	R 60	R 60	R 30	–
–kuni kahekorruseline, pööninguta; konstruktsioonid, mis ei ole ehitise kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa	R 15	R 15	R 15	R 15	–
–ühekorruseline, pööninguta; automaatne kustutusseade; konstruktsioonid, mis ei ole ehitise kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa	–**	–**	–**	–	–
–ühekorruseline, tööstus- või laohoone; pööninguta; konstruktsioonid, mis ei ole kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa	–**	–**	–**	–	–
Pööningu või katuseõõnsuse katuse konstruktsioonid, mis ei ole ehitise karkassi olulised kandvad või tulekahjus karkassi jäigastavad konstruktsioonid	–	–	–	–	–
Tulemüür	REI 240*	REI 180*	REI 120*

Märkused:
* kui kandetarindid ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0, peab hoone soojusisolatsioon olema vähemalt A2-s1, d0 klassi materjalidest
** kandetarindid tuleb teha vähemalt A2-s1,d0 klassi kuuluvatest materjalidest
*** sellist ehitist ei ole lubatud ehitada
–klassinõudeid ei ole

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 4

NÕUDED EHITISE TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSELE

	Hoone klass
	TP1			TP2		TP3
	Põlemiskoormus MJ/m2			Korruste arv
	üle 1200	600–1200	alla 600	3–4	1–2
	1	2	3	4	5	6
Tuletõkkekonstruktsioonid pealmaakorrustel	EI 120	EI 90	EI 60	EI 60	EI 30	EI 30
–osadeks jagatavad konstruktsioonid (II kasutusviisiga ehitise seinad ja uksed)	EI 15	EI 15	EI 15	–	EI 15	EI 15
Tuletõkkekonstruktsioonid pööningul	EI 30	EI 30	EI 30	EI 30	EI 30	EI 30
–osadeks jagatavad konstruktsioonid	EI 15	EI 15	EI 15	EI 15	EI 15	EI 15
Tuletõkkekonstruktsioonid keldris	EI 120	EI 90	EI 60	EI 120	EI 60	EI 30

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 5

EHITISES TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE

Kasutamisotstarve	Tuletõkkesektsiooni piirpindala
	TP1 ja TP2	TP3
KORRUSED
I kasutusviis	Jaotamine eluruumide (korterite) kaupa
II ja III kasutusviis
–majutusruumid	800 m2	400 m2
–muud ruumid	1600 m2	400 m2
IV ja V kasutusviis	2400 m2*	400 m2
VI ja VII kasutusviis	Kaalutluste järgi
PÖÖNINGUD	1600 m2	400 m2
KELDRID	800 m2	400 m2

Märkus:

* Kolmekorruselise TP2-klassi büroohoone piirpindala on 300 m²

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 6

NÕUDED EHITISE JA SELLE OSA TULETUNDLIKKUSELE

Ehitise kasutamise otstarve	Ehitise osa (konstruktsioon)	Hoone klass TP1	Hoone klass TP2*	Hoone klass TP3
I kasutusviis	seinad ja lagi	Ds2,d21)	B-s1,d02)	D-s2,d21)
	põrandad	–	–	–
II kasutusviis	seinad ja lagi	D-s2,d2	B-s1,d0	D-s2,d2
III kasutusviis	seinad ja lagi	B-s1,d0	B-s1,d0	D-s2,d2
	põrandad	DFL-s1	DFL-s1	–
IV kasutusviis
–põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2 ja
–pindala ≤ 300 m2	seinad ja lagi	D-s2,d2	B-s1,d0	D-s2,d2
	põrandad	–	–	–
–pindala > 300 m2	seinad ja lagi	C-s2,d1	B-s1,d0	D-s2,d2
	põrandad	–	–	–
–põlemiskoormus	seinad ja lagi	B-s1,d0	B-s1,d0	B-s1,d0
≥600 MJ/m2	põrandad	DFL-s1	DFL-s1	–
V kasutusviis	seinad ja lagi	D-s2,d21)	B-s1,d02)	D-s2,d21)
	põrandad	–	–	–
VI kasutusviis
–tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on vähese või arvestatava tõenäosusega	seinad ja lagi põrandad	D-s2,d2 DFL-s1	B-s1,d0 DFL-s1	D-s2,d2 –
–tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on märkimisväärne või suur, või millega seoses võib eksisteerida plahvatusoht	seinad ja lagi põrandad	B-s1,d0 A2FL-s1	B-s1,d0 A2FL-s1	B-s1,d0 A2FL-s1
VII kasutusviis, autoremondi	seinad ja lagi	B-s1,d0	B-s1,d0	B-s1,d0
hoolde- ja töökojad	põrandad	A2FL-s1	A2FL-s1	A2FL-s1
Pööningud ja keldrid
–kasutatav pööning	põrand	A2FL-s1	DFL-s1	DFL-s1
–mittekasutatav pööning ja madal pööning ja katusealune õõnsus	pööningu vahelae pealispind	B-s1,d0	B-s1,d0	–
–keldrid üldiselt	seinad ja lagi	C-s2,d1	B-s1,d0	D-s2,d2
	põrandad	DFL-s1	DFL-s1	DFL-s1
–tehnohoolde ruumid	seinad ja lagi	B-s1,d0	B-s1,d0	B-s1,d0
	põrandad	DFL-s1	DFL-s1	DFL-s1
	katlaruumi põrand	A2FL-s1	A2FL-s1	A2FL-s1
Trepikoda ja	seinad ja lagi	A2-s1,d03)	B-s1,d0	B-s1,d0
evakuatsioonikoridor	põrandad	DFL-s1	DFL-s1	DFL-s1
II ja III kasutusviisiga	seinad ja lagi	B-s1,d0	B-s1,d0	B-s1,d0
sisekoridorid	põrandad	DFL-s1	DFL-s1	–
Saunad	seinad ja lagi	D-s2,d2	D-s2,d2	D-s2,d2
	põrandad	–	–	–

Tähistused tabelis:
* § 17 lõikes 10 nimetatud kaitsekatte pealispinna nõue on A2-s1,d0
–nõudeid ei esitata
¹⁾  seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjaliga
²⁾ seinapinna väikseid osi võib katta D-s2,d2 klassi materjaliga
³⁾ seinapinna väikseid osi ja laepindade osi võib katta B-s1,d0 klassi materjaliga

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 7

EHITISE VÄLISSEINA VÄLISPINDADE JA ÕHUTUSPILU PINNA TULETUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE

Ehitise klass ja kasutusviis
	TP1		TP2			TP3
	TP1-klassi ehitised üldiselt	Kuni 4-korruselised elu- ja büroohooned	Ravi- ja hooldusasutused	3- ja 4-korruselised elu- ja büroohooned	TP2-klassi ehitised üldiselt
Välisseina välispind	B-s1,d01)	B-s1,d02)	B-s1,d02)	B-s1,d02)	D-s2,d2	D-s2,d2
Õhutuspilu välispind	B-s1,d01)	B-s1,d02)	B-s1,d02)	B-s1,d02)	D-s2,d2	D-s2,d2
Õhutuspilu sisepind	B-s1,d0	B-s1,d0	B-s1,d0	B-s1,d0	D-s2,d2	3)

Tähistused tabelis:
¹⁾ maksimaalselt 8-korruselises ehitises võib välisseina välispinna osa olla klassist D-s2,d2, kui sellega piirnevad konstruktsiooni osad tõkestavad tule levikut seina pinnal, kusjuures fassaadi katteplaatide kinnititeks võivad kuni 8-korruselises ehitises olla vähesel määral D-s2,d2 klassi materjalid
²⁾ kui ehitises on automaatne tulekustutussüsteem ning välisseinast väljastpoolt süttimisest põhjustatud tulekahju levimine seinas on tõhusalt takistatud, siis võib klassi D-s2,d2 kuuluvaid materjale kasutada:
1) kuni neljakorruselises TP1-klassi kuuluvas I ja V kasutusviisiga ehitises;
2) kolme- või neljakorruselises TP2-klassi kuuluvas I ja V kasutusviisiga ehitises;
3) TP2-klassi kuuluva III kasutusviisiga ehitise välisseina välispinnas ja õhutuspilu välispinnas
³⁾ nõudeid ei esitata

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 8

EVAKUATSIOONITEE MAKSIMAALPIKKUS JA RUUMI ARVUTUSLIK PINDALA ÜHE INIMESE KOHTA

Hoone kasutusviis	Väljumistee pikkus m	Arvutuslik ruumi pindala m2 inimese kohta
I kasutusviis
üks evakuatsioonipääs	30	10
kaks või rohkem evakuatsioonipääsu	45	10
II kasutusviis	30	10
III kasutusviis	30	10
IV kasutusviis
üldjuhul	45	3
kauplused	30	3
ajaviite-, kunsti- ja analoogsed kogunemisruumid	45	1
V kasutusviis	45	10
VI ja VII kasutusviis	45	30

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 9

TP1-KLASSI EHITISE EVAKUATSIOONITEELE ESITATAVAD NÕUDED

Kõrgeima korruse põranda kõrgus maapinnast	Korruste arv	Evakuatsioonitee
Kuni 24 m	Kuni 8	Evakuatsiooniteeks on trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioon, mis on tule eest kaitstud
Üle 24 m	Kuni 16	Evakuatsiooniteeks on trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioon, mis on kaitstud nii tule kui ka suitsu eest
Üle 24 m	Üle 16	Evakuatsiooniteeks on trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioon, mis on kaitstud nii tule kui ka suitsu eest, kusjuures enama kui ühe evakuatsioonitee korral võivad teised evakuatsiooniteed olla trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioonid, mis on tule eest kaitstud

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP