Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2006 Avaldamismärge: Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning koolieelse lasteasutuse ja kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid Vastu võetud 31.07.2003 nr 42 RTL 2003, 92, 1372 jõustumine 01.09.2003 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 22.10.2004/55 ( RTL 2004, 138, 2119) 31.10.2004   Määrus kehtestatakse « Koolieelse lasteasutuse seaduse» (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375, 90, 521; 2003, 18, 99) § 28 lõike 2 ning « Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 48 lõike 1 alusel. [RTL 2004, 138, 2119 - jõust 31.10.2004]   1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Määrus reguleerib õppe- ja kasvatustegevuse üle riikliku järelevalve läbiviimise korda koolis ja lasteasutuses ning sätestab kooli ja lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. [RTL 2004, 138, 2119 - jõust 31.10.2004] §2. Järelevalve teostajad Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) lasteasutuste ja koolide (edaspidi koos nimetatud õppeasutus) õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse üle teostavad maavanem ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud. §3. Järelevalve liigid Järelevalve võib olla kompleksne või seisneda üksikküsimuste lahendamises. Kompleksse järelevalve käigus antakse hinnang õppeasutuse tegevusele tervikuna. §4. Järelevalve prioriteedid Haridus- ja teadusminister teavitab maavanemaid järgmise õppeaasta järelevalve prioriteetidest hiljemalt 31. augustiks. Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab järelevalve prioriteedid oma veebilehel.   2. peatükk JÄRELEVALVE LÄBIVIIMINE §5. Järelevalve läbiviimise aeg, temaatika, läbiviijad ning järelevalve kestus õppeasutuses Järelevalve läbiviimise aja, temaatika ning järelevalvet läbiviivad ametnikud määrab haridus- ja teadusminister või maavanem, kaasates vajadusel eksperte. Järelevalve kestab õppeasutuses kohapeal kuni kaks nädalat. §6. Õppeasutuse teavitamine järelevalvest Kompleksse järelevalve läbiviimisest teavitab järelevalve teostaja õppeasutust ja tema pidajat mitte vähem kui kaks kuud enne järelevalve algust õppeasutuses, edastades õppeasutusele täitmiseks kontrollakti osa Üldandmed, mille analüüsi tulemusi kasutatakse vormistatavas kontrollaktis. Üksikküsimuste lahendamisel ei ole etteteatamine vajalik. §7. Kontrollakti osa Üldandmed tagastamine Õppeasutus tagastab järelevalve teostajale kontrollakti osa Üldandmed täidetuna vähemalt üks kuu enne järelevalve algust õppeasutuses. §8. Kompleksse järelevalve läbiviimise sagedus ja hindamise alus Kompleksset järelevalvet teostatakse vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. Õppeasutuse hindamisel lähtub järelevalve teostaja õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidest, mis on kooli puhul esitatud käesoleva määruse lisas 1 ja lasteasutuse puhul lisas 4. [RTL 2004, 138, 2119 - jõust 31.10.2004] §9. Järelevalve läbiviimiseks kasutatav metoodika Järelevalve läbiviimiseks kasutatakse järgmisi metoodikaid: 1) statistika ja finantsaruandluse, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüs; 2) õppeasutuse dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs; 3) intervjuud juhtkonna, pedagoogide, õppeasutuse teiste töötajate, hoolekogu/nõukogu liikmete, lastevanemate, õpilaste/lastega ning õppeasutuse pidajaga; 4) tundide, õppe- ja kasvatustegevuste ning ürituste, õpilaste/laste tööde vaatlemine; 5) küsitluste korraldamine; 6) tutvumine õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonna, õppevahendite ning inventariga.   3. peatükk JÄRELEVALVE TULEMUSTE ESITAMINE §10. Järelevalve tulemuste vormistamine Kompleksse järelevalve tulemused vormistatakse kontrollaktiga, mille vorm esitatakse kooli puhul käesoleva määruse lisas 2 ja koolieelse lasteasutuse puhul lisas 3. Üksikküsimuste lahendamise tulemused vormistatakse õiendiga. §11. Kontrollakti osad Kontrollakt koosneb järgmistest osadest: 1) üldandmed; 2) lühikokkuvõte kooli/lasteasutuse juhtimise ja õppe-kasvatustegevuse tulemuslikkuse kohta; 3) analüüs; 4) ettekirjutused/ettepanekud. §12. Kontrollakti projekti edastamine õppeasutusele Järelevalve teostaja edastab õppeasutusele kontrollakti projekti 21 kalendripäeva jooksul õppeasutuses järelevalve lõpetamise päevast arvates. Õppeasutus võib kolme tööpäeva jooksul teha ettepanekuid kontrollakti täpsustamiseks. §13. Kontrollakti allkirjastamine ja kinnitamine Kontrollaktile kirjutavad alla kõik järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud ja kaasatud eksperdid. Kontrollakti kinnitab vastavalt haridus- ja teadusminister või maavanem. §14. Õiendi osad Õiendis esitatakse lühiandmed õppeasutuse kohta, kokkuvõte, ettekirjutused ja ettepanekud. §15. Õiendi allkirjastamine ja kinnitamine Õiendi allkirjastavad järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud ja kaasatud eksperdid. Õiendi kinnitab vastavalt haridus- ja teadusminister või maavanem. §16. Kontrollakti/õiendi edastamine õppeasutusele, õppeasutuse pidajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile Järelevalve teostaja saadab õppeasutusele kontrollakti/õiendi postiga 30 kalendripäeva jooksul õppeasutuses järelevalve lõpetamise päevast arvates. Samal viisil ja tähtajal saadab järelevalve teostaja kontrollakti ärakirja kooli pidajale ning järelevalve teostamisel maavanema poolt ka Haridus- ja Teadusministeeriumile. §17. Ettekirjutuste täitmisest teavitamine Õppeasutuse direktor/juhataja esitab kontrollaktis/õiendis ettenähtud tähtaja jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumile ning maavanemale kirjaliku aruande ettekirjutuste täitmisest.   4. peatükk RAKENDUSSÄTTED §18 – 19 Käesolevast tekstist välja jäetud Haridus- ja teadusminister määrus lisa 812987 lisa1Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määruse nr 42 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid» lisa 1   Pilt Haridus- ja teadusminister määrus lisa 812990 lisa2Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määruse nr 42 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid» lisa 2   Pilt Pilt Pilt Pilt Haridus- ja teadusminister määrus lisa 812999 lisa3Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määruse nr 42 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid» lisa 3   Pilt Haridus- ja teadusminister määrus lisa 813001 lisa4Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määruse nr 42 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning koolieelse lasteasutuse ja kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid» lisa 4 (Kehtestatud haridus- ja teadusministri 22. oktoobri 2004. a määrusega nr 55) [RTL 2004, 138, 2119 - jõust 31.10.2004]   KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE NING JUHTIMISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMISE KRITEERIUMID Strateegiline juhtimine Arengukava Arengukava määrab lasteasutuse visiooni lapse arengust lähtuvalt Arengukava määrab lasteasutuse strateegilised eesmärgid Arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad strateegiliste eesmärkide saavutamist Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteasutus sisehindamise tulemustest Aasta tegevuskava Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise Aasta tegevuskava kavandamisel lähtub lasteasutus sisehindamise tulemustest Sisehindamine Sisehindamine tagab lasteasutuse eesmärgistatud tegevuse Sisehindamise käigus analüüsib lasteasutus õppeasutuse põhitegevuste tulemuslikkust Lasteasutuse juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid Sisekontroll tagab lasteasutuse õiguspärase tegevuse Sisekontroll tagab lasteasutuse ressursside otstarbeka kasutamise Sisehindamise tulemused on aluseks lasteasutuse tegevuse parendamisel Personali juhtimine ja koostöö Personali arendamine Personali juhendamine toetab töötajate arengut Pedagoogid on kutsealaselt pädevad Lasteasutuse personali täienduskoolituse kavandamine tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest Täienduskoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest Lasteasutus hindab täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust Lasteasutusel on toimiv personali tunnustamissüsteem Koostöö Pedagoogiline personal osaleb lasteasutuse põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel Lastevanemad osalevad lasteasutuse põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on süsteemne Kasvukeskkonna kujundamine Turvalisus Lasteasutuse personal on kujundanud lasteasutuses vaimselt turvalise kasvukeskkonna Lasteasutuse personal on kujundanud lasteasutuses füüsiliselt turvalise kasvukeskkonna Ruumid ja maa-ala Kasvukeskkond on esteetiline Kasvukeskkond on valikuid võimaldav Kasvukeskkonna kujundamisel on arvestatud laste vanuse, huvide ja individuaalsete vajadustega Lastele on loodud võimalused loovmänguks Lastele on loodud võimalused tegutseda väikestes gruppides ja individuaalselt Õpivõimaluste mitme- kesistamine Arenguliselt sobivad õppevahendid on lastele kättesaadavad Metoodilised õppematerjalid on süstematiseeritud Lasteasutuses on loodud pedagoogidele võimalused IT-vahendite kasutamiseks õppe- ja kasvatustegevuste ettevalmistamisel Õpetamine, kasvatamine, õppimine Lasteasutuse õppekava Õppekava on koostatud lasteasutuse eesmärkidest lähtuvalt Õppekava kajastab lasteasutuse eripära Õppekava arendamisel lähtub lasteasutus õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist Rühmade õppe- ja kasvatus- tegevuse planeerimine Rühmade tegevuskavade koostamisel on pedagoogid lähtunud laste eripärast Rühmade nädalakavades on tagatud õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade integratsioon Õpetamine, kasvatamine, õppimine Pedagoogid lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel laste individuaalsusest Pedagoogid lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel laste arengust Pedagoogid loovad lastele võimalused õppima õppimiseks Pedagoogid innustavad lapsi koostööle Pedagoogid selgitavad lastele ühiskonnas väljakujunenud väärtusi ja norme Pedagoogid toetavad laste mängu Pedagoogid analüüsivad laste arengut Pedagoogid annavad laste arengust tagasisidet lastevanematele Laste toetamine Laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Lasteasutuses on toimiv laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem Laste toetamine Lasteasutuses rakendatud tugisüsteemid toetavad laste arengut Lastele on kättesaadav spetsialisti nõustamine Lastevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine Lasteasutus lähtub tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist Haridustulemus Koolivalmidus Koolieelikud saavutavad koolivalmiduse Koostöö sidusgruppidega toetab lapse sujuvat üleminekut lasteaiast kooli