Teksti suurus:

Kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.11.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 75, 524

Kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 21.10.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. oktoobri 2004. a otsusega nr 710

§ 1. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 473 ; 2004, 27, 178; 41, 276; 56, 404) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1, § 7 lõikes 1, § 14 lõikes 2 ja § 36 lõikes 5 asendatakse sõnad «kutse-, eri- ja ametiala» sõnadega «kutse- ja eriala» vastavas käändes;

2) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kutseharidusstandardile ja vastava kutse- või eriala riikliku õppekava nõuetele vastava õppekava olemasolu;»;

3) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Õppekavad

(1) Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Koolis võib toimuda õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kutsealase eelkoolituse õppekava järgi, mis võimaldab põhiharidust või üldkeskharidust omandavatel õpilastel omandada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga (RT I 2002, 20, 116; 51, 317), põhikooli lihtsustatud riikliku õppekavaga (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames esmased kutse- või erialased teadmised ja oskused.

(2) Keskhariduse baasil tegutsevates koolides võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387; 2004, 45, 316; 54, 390; 56, 404) rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist, finantseerimist ja õppekava akrediteerimist puudutavad sätted, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu vastavasisulisi ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja õppenõukogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras. Kui vähemalt kaks kolmandikku kooli õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, laienevad koolile ka rakenduskõrgkooli akrediteerimist puudutavad sätted.»;

4) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

« § 101. Kutseharidusstandard

Kutseharidusstandard on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsete nõuete kogum põhi- ja keskhariduse tasemel toimuvale kutse- ja erialasele õppele, mis määrab kindlaks õppevaldkonnad, -suunad ja õppekavade rühmad, õppe eesmärgid, ülesanded ja kogumahu, õppekavadele esitatavad nõuded ning koolidele pedagoogide kohta esitatavad üldnõuded.»;

5) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 11. Kutse- või erialade riiklikud õppekavad

(1) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.

(2) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestab haridus- ja teadusminister, lähtudes kutsenõukogude kinnitatud kutsestandardist ja kutseharidusstandardist.

(3) Sõjaväeliste erialade riiklikud õppekavad kehtestab, lähtudes kutseharidusstandardist, kaitseminister, kooskõlastades need eelnevalt haridus- ja teadusministriga.»;

6) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Kooli õppekava

(1) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning mis lisaks riiklikus õppekavas sätestatule määrab ära ka valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused.

(2) Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada.

(3) Õppekava ja selles tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt kooli nõukogu ja õppenõukoguga.

(4) Õppekava registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.»;

7) paragrahvi 141 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kool võimaldab alates 7. klassist põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava osana toimuvat kutseoskuste ja -teadmiste ning kutsete tutvustamist ettenähtud valikainete raames ja kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust põhiharidust või üldkeskharidust omandavatele õpilastele. Kutsealase eelkoolituse läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi, mille alusel tehakse kanne õpilase põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele.»;

8) paragrahvi 141 lõikes 5 asendatakse sõnad «kutse-, eri- või ametialased» sõnadega «kutse- või erialased»;

9) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõnad «kutse-, eri- ja ametiala riiklikule õppekavale» sõnadega «kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale»;

10) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Kohustuslike dokumentide loetelu

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.»;

11) paragrahvi 27 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kooli nõukogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus.»;

12) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kooli nõukogu moodustatakse ministeeriumi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, vastava valla- või linnavalitsuse või kohalike omavalitsusüksuste liidu, vastava kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute ning Tööturuameti piirkondlike tööhõiveametite esindajatest kolmeks aastaks. Kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad peavad moodustama üle poole nõukogu koosseisust.»;

13) paragrahvi 36 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad «kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga» sõnadega «kutseharidusstandardiga ja kutse- või eriala riikliku õppekavaga»;

14) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 10–14 järgmises sõnastuses:

« (10) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestatakse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks.

(11) Kooli õppekavad viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul pärast vastava kutse- või eriala riikliku õppekava kehtestamist ning uusi kooli õppekavu rakendatakse uuel õppeaastal õppima asuvatele õpilastele. Kutseõppeasutus võib uusi õppekavu kohaldada ka kutseõppeasutusse varem vastuvõetud õpilastele.

(12) Tegutsevate koolide õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide pidamine tuleb viia käesoleva seaduse § 201 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega vastavusse 2005. aasta 1. septembriks.

(13) Kooli nõukogu koosseisust üle poole peavad moodustama kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuariks.

(14) Riigikoolis ministril, kelle valitsemisalasse kool kuulub, muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva koolidirektori tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega kuni viis aastat 2005. aasta 1. septembriks.»

§ 2. Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276; 45, 316; 56, 404) § 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.»

§ 3. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116; 2004, 30, 206; 41, 276; 56, 404) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) kutseõppeasutusel – kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale;»;

2) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse sõnad «kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga» sõnaga «kutseharidusstandardiga».

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json