Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.11.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 02.06.2005 Avaldamismärge: Kutseõppeasutuse seadus Vastu võetud 17.06.1998 RT I 1998, 64, 1007 jõustumine 25.07.1998 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 13.01.1999 - RT I 1999, 10, 150 - 15.02.1999 18.05.1999 - RT I 1999, 51, 550 - 20.06.1999 19.12.2000 - RT I 2001, 3, 7 - 19.01.2001 06.02.2001 - RT I 2001, 18, 86 - 26.02.2001 13.06.2001 - RT I 2001, 65, 375 - 22.07.2001 terviktekst RT paberkandjal - RT I 2001, 68, 406 - 12.06.2002 - RT I 2002, 56, 348 - 05.07.2002 19.06.2002 - RT I 2002, 61, 375 - 01.08.2002 16.10.2002 - RT I 2002, 90, 521 - 01.01.2003 29.01.2003 - RT I 2003, 20, 116 - 10.03.2003 07.08.2003 - RT I 2003, 58, 387 - 01.09.2003 23.10.2003 - RT I 2003, 71, 473 - 24.11.2003 07.04.2004 - RT I 2004, 27, 178 - 01.05.2004 21.04.2004 - RT I 2004, 41, 276 - 05.07.2004 28.06.2004 - RT I 2004, 56, 404 - 01.09.2004 21.10.2004 - RT I 2004, 75, 524 - 19.11.2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne on sätestada kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, õppekorralduse alused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused, kooli liikmeskonna õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle. § 1^1. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] § 2. Kooli ülesanne ja liigid (1) Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks. Kutse- ja erialase koolituse, samuti täiskasvanute tööalase koolituse korraldamisel arvestab kool ühiskonna ja tööturu vajadusi. (2) Koolid jagunevad, lähtudes õpingute alustamiseks nõutavast haridustasemest, põhihariduse baasil tegutsevateks koolideks ja keskhariduse baasil tegutsevateks koolideks. Käesoleva seaduse alusel tegutsevad ka koolid, kus on võimalik õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil. (3) Käesolev seadus reguleerib riigi- ja munitsipaalkoolide tegevust. Käesolevat seadust kohaldatakse erakoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kooli nimi Kooli nimi väljendab kooli asukohta ja koolitusala ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada. § 4. Kooli õiguslik seisund (1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikaitseline riigikool on Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus. Sisekaitseline riigikool on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva valitsusasutuse hallatav riigiasutus. (2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse asutus. (3) Kool tegutseb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ning oma põhimääruse alusel. (4) Riigi- või sisekaitselise riigikooli põhimääruses võib sätestada käesolevast seadusest erinevaid sätteid riigi- või sisekaitselisse riigikooli astumise üldtingimuste, õppevormide, kooli lõpetamise ning riigi- või sisekaitselise riigikooli struktuuri ja juhtimise osas. [RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003] § 4^1. Riigi ning valla ja linna kohustus Riik ning vald ja linn tagavad soovijatele võimaluse põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamiseks. [RT I 2001, 65, 375 - jõust. 22.07.2001] 2. peatükk KOOLI ASUTAMINE § 5. Asutamine (1) Riigikooli asutab asjaomase ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. (2) Riigikooli asutamise ettepaneku teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Kui riigikooli asutamise ettepaneku teeb Siseministeerium või Kaitseministeerium, kooskõlastatakse ettepanek Haridus- ja Teadusministeeriumiga. (3) Haridus- ja Teadusministeerium nõustub riigikooli asutamise ettepanekuga, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooli asutamise kohustuslikud tingimused. (4) Kooli asutamise kohustuslikud tingimused on järgmised: 1) kutseharidusstandardile ja vastava kutse- või eriala riikliku õppekava nõuetele vastava õppekava olemasolu; 2) õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu; 3) kooli tegevuseks vajalike õpperuumide (hoonete) ja sisustuse olemasolu, mis vastab põhikoolile ja gümnaasiumile kehtestatud tervisekaitse nõuetele, ja õppekavast tulenevalt õppepraktika ruumide olemasolu, mis vastab tööruumidele kehtestatud tervisekaitse normidele; 4) kooli põhimääruse olemasolu. (5) Riigikool asutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (6) Munitsipaalkooli asutab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus haridus- ja teadusministri väljaantud koolitusloa alusel. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 6. Kooli põhimäärus (1) Kooli põhimäärus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kooli täielik nimi, liik ja asukoht; 2) ministeeriumi nimi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või vastava valla- või linnavalitsuse nimi; 3) kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded; 4) kooli struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded; 5) õppekeel; 6) õppekorralduse alused; 7) õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate õigused ning kohustused; 8) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused. (2) Riigikooli põhimääruse kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub. (3) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu. § 7. Koolitusluba [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] (1) Koolitusluba annab munitsipaalkoolile õiguse läbi viia õpet koolitusloal märgitud vastava kutse- ja eriala õppekava alusel. Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (2) Koolitusluba on tähtajaline. Koolitusluba antakse õppekavaga määratud nominaalse õppeaja kestuse ajaks. (3) Koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppeaasta algust. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta ja maavanema ning omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta. (4) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul. (5) Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (6) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu. (7) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui: 1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2) puuduvad maavanema ja omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta; 3) riigilõiv on tasumata; 4) õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale määratud ekspertiisi tulemus on negatiivne. (8) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] § 8. Ekspertiis (1) Haridus- ja teadusministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. (3) Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni, ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne. (4) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra. [RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004] § 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine (1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada koolitusluba kehtetuks, kui: 1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, etkoolitegevus on vastuolus seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega; 2) kool ei ole ettenähtud tähtajaks täitnud kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi poolt temale tehtud ettekirjutust; 3) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust või on õppetegevuse peatanud või lõpetanud. (2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse valla- või linnavalitsusele posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. [RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003] 3. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 10. Õppekavad (1) Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Koolis võib toimuda õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kutsealase eelkoolituse õppekava järgi, mis võimaldab põhiharidust või üldkeskharidust omandavatel õpilastel omandada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga (RT I 2002, 20, 116; 51, 317), põhikooli lihtsustatud riikliku õppekavaga (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames esmased kutse- või erialased teadmised ja oskused. (2) Keskhariduse baasil tegutsevates koolides võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387; 2004, 45, 316; 54, 390; 56, 404) rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist, finantseerimist ja õppekava akrediteerimist puudutavad sätted, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu vastavasisulisi ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja õppenõukogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras. Kui vähemalt kaks kolmandikku kooli õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, laienevad koolile ka rakenduskõrgkooli akrediteerimist puudutavad sätted. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 10^1. Kutseharidusstandard Kutseharidusstandard on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsete nõuete kogum põhi- ja keskhariduse tasemel toimuvale kutse- ja erialasele õppele, mis määrab kindlaks õppevaldkonnad, -suunad ja õppekavade rühmad, õppe eesmärgid, ülesanded ja kogumahu, õppekavadele esitatavad nõuded ning koolidele pedagoogide kohta esitatavad üldnõuded. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 11. Kutse- või erialade riiklikud õppekavad (1) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. (2) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestab haridus- ja teadusminister, lähtudes kutsenõukogude kinnitatud kutsestandardist ja kutseharidusstandardist. (3) Sõjaväeliste erialade riiklikud õppekavad kehtestab, lähtudes kutseharidusstandardist, kaitseminister, kooskõlastades need eelnevalt haridus- ja teadusministriga. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 12. [Kehtetu - RT I 2001, 3, 7 - jõust. 19.01.2001] § 13. Kooli õppekava (1) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning mis lisaks riiklikus õppekavas sätestatule määrab ära ka valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused. (2) Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. (3) Õppekava ja selles tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt kooli nõukogu ja õppenõukoguga. (4) Õppekava registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 14. Kooli astumise tingimused ja kord (1) Kooli, mis tegutseb põhihariduse baasil, võivad õppima asuda isikud, kellel on põhiharidus. Kooli, mis tegutseb keskhariduse baasil, võivad õppima asuda isikud, kellel on üld- või kutsekeskharidus. Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (2) Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata vabade kohtade olemasolul teises koolis samal kutse-, eri- ja ametialal. Üleminekul teisele kutse- ja erialale peab õpilane sooritama kõik selles õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud. (3) Põhihariduse baasil tegutseva kooli pooleli jätnud õpilasel on keskhariduse omandamiseks õigus jätkata õpinguid gümnaasiumis haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimusel. (4) Puudega inimestele tagatakse koolis õppimise võimalused Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. (5) [Kehtetu - RT I 2001, 65, 375 - jõust. 22.07.2001] (6) Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet. Õpilaspileti vormi ja väljaandmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 14^1. Kutsealane eelkoolitus (1) Kool võimaldab alates 7. klassist põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava osana toimuvat kutseoskuste ja -teadmiste ning kutsete tutvustamist ettenähtud valikainete raames ja kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust põhiharidust või üldkeskharidust omandavatele õpilastele. Kutsealase eelkoolituse läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi, mille alusel tehakse kanne õpilase põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele. (2) Kool võimaldab kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust ka nendele põhiharidust omandavatele õpilastele, kes on väljunud koolikohustuse east ja omandavad põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288) sätestatud alustel ja korras. Kutsealase eelkoolituse läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kutsealase eelkoolituse korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Leping kooskõlastatakse kooli asukohajärgse maavanemaga ning selle kohustuslikud tingimused on: 1) andmed koolide kohta; 2) kutsealase eelkoolituse maht; 3) koolituskohtade arv; 4) koolituskoha maksumus; 5) kutsealase eelkoolituse eest tasumise kord; 6) poolte õigused ja kohustused; 7) poolte vastutus. (4) Kooli juurde, kus toimub kutsekeskhariduse omandamine muusika või koreograafia valdkonna õppekavade järgi, võib moodustada vastava kutsealase eelkoolituse korraldamiseks õppegruppe neljanda kuni üheksanda klassi õpilastele. Kutsealase eelkoolituse läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi. Põhihariduse omandamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras. (5) Kutsealase eelkoolituse läbinud õpilane on omandanud kooli õppekavas ettenähtud esmased kutse- või erialased teadmised ja oskused ning võib jätkata õpinguid koolis käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras, kusjuures kooli õppekava täitmisel arvestatakse eelkoolituse õppekava läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 15. Kutsekeskharidus (1) Koolis omandatakse kutsekeskharidus kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutsekeskhariduse õppekava alusel, kusjuures õppekava nominaalkestus põhihariduse baasil õppivatele õpilastele on vähemalt kolm aastat ja keskhariduse baasil vähemalt üks aasta. (2) Põhihariduse baasil õppivad õpilased omandavad üldhariduslikke õppeaineid vähemalt 50 õppenädala ulatuses. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 16. Rakenduskõrgharidus Koolis omandatakse kõrgharidus rakenduskõrghariduse õppekava alusel, mille õppekavaga määratud õppeaja nominaalkestus on kolm kuni neli aastat. [RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002] § 17. Õppepraktika (1) Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja vahelised suhted õpilaste õppepraktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel sõlmitava lepinguga. (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping sõlmitakse vähemalt 10 päeva enne õppepraktika algust. (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu kohustuslikud tingimused on: 1) õppepraktika alustamise ja lõpetamise aeg; 2) õppepraktika kestus; 3) õppepraktika toimumise koht ja aadress; 4) õppepraktika ülesande kirjeldus lähtuvalt kooli õppekavast; 5) õppepraktikal viibiva õpilase õigused ja kohustused; 6) õppepraktika korraldaja õigused ja kohustused; 7) kooli õigused ja kohustused; 8) andmed õppepraktika korraldaja ning koolipoolse õppepraktika juhendaja kohta; 9) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord; 10) vaidluste lahendamise kord. (2) Õppepraktika läbiviimiseks loodud ametikohad, sealhulgas kooli õppetöökojas ja õppemajandis, peavad vastama tingimustele, mis võimaldavad õppekavaga kehtestatud nõuete täitmise. (3) Õppepraktikal viibimise ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid. [RT I 2001, 65, 375 - jõust. 22.07.2001] § 18. Õppekeel Õppekeel on koolis eesti keel. Õppekeelena teiste keelte kasutamise otsustab haridus- ja teadusminister. [RT I 2002, 90, 521- joust. 1. 01. 2003] § 19. Õppevormid Põhihariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi võib toimuda õpe päevase, õhtuse ja kaugõppe vormis. [RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003] § 19^1. Täiskoormusega ja osakoormusega õpe (1) Keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi võib toimuda täis- ja osakoormusega õpe. (2) Täiskoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Kooli direktor võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded. (3) Osakoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Kooli direktor võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri. (4) Õpilane määrab kooli astudes oma täis- ja osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval saab toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab kool õpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on õpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. [RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003] § 20. Õppeaasta (1) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. (2) Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas. § 20^1. Kohustuslike dokumentide loetelu Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] § 21. Hindamine Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud skaala alusel. § 22. Kooli lõpetamine (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist. (1^1) Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks ka eesti keele riigieksami. Eesti keele riigieksami sooritamine toimub keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998; 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375) ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, rakenduskõrghariduse õppekava läbimisel diplom, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Kooli väljaantud lõputunnistused kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36^6  lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. [RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004] § 23. Täiskasvanute tööalane koolitus [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] (1) Kool korraldab täiskasvanute tööalast koolitust haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. (2) [Kehtetu - RT I 2001, 65, 375 - jõust. 22.07.2001] 4. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 24. Direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimääruselise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest. (3) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja teda ametisse kinnitanule. (4) Direktor: 1) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 4) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 5) on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid; 6) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad; 7) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ning eelarve täitmise; 8) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 9) lahendab teisi talle antud küsimusi. (5) Direktor annab käskkirju. § 25. Direktori ametisse kinnitamine (1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. (2) Konkursi viib läbi kooli nõukogu haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (3) Direktor kinnitatakse konkursitulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Riigikooli direktoriga sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingu minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea valla- või linnavalitsuse ettepanekul. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] § 26. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. (3) Õppenõukogu töökord sätestatakse kooli põhimääruses. § 27. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ja otsustab kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimusi. Kooli nõukogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus. (2) Kooli nõukogu moodustatakse ministeeriumi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, vastava valla- või linnavalitsuse või kohalike omavalitsusüksuste liidu, vastava kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute ning Tööturuameti piirkondlike tööhõiveametite esindajatest kolmeks aastaks. Kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad peavad moodustama üle poole nõukogu koosseisust. (2^1) Nõukogu liikmed võib minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või vastav valla- või linnavalitsus tagasi kutsuda juhul, kui nõukogu koosseis ei ole kokku tulnud kolme kuu jooksul pärast nõukogu koosseisu kinnitamist või kui nõukogu ei ole täitnud talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid. (3) Kooli nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab kooli kõrgemalseisvale asutusele taotluse kooli eelarveliseks finantseerimiseks; 3) kuulab ära direktori aruande kooli eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga riigikooli puhul ministeeriumile, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul vastavale valla- või linnavalitsusele; 3^1) kuulab ära direktori kava kooli eelarve kulude planeerimise kohta eelarveaastal ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga riigikooli puhul ministeeriumile, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul vastavale valla- või linnavalitsusele; 4) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) kinnitab otsusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilistest isikutest ettevõtjad, kus toimub õppepraktika. (4) Kooli nõukogu teeb üksikküsimustes otsuseid. (5) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND § 28. Liikmeskond (1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased ja üliõpilased (edaspidi õpilased). (2) Käesoleva seaduse tähenduses on üliõpilaseks rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppija. Üliõpilastele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd rakenduskõrgkooli seadus ei sätesta teisiti. [RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002] § 29. Personal (1) Personali tööülesanded ja -kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel. (2) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor. § 30. Pedagoogid (1) Käesolevas seaduses käsitletakse pedagoogidena õppealal töötavaid isikuid ning direktorit. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (4) Kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (5) Pedagoogi vastavus ametikohale määratakse atesteerimisega. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (6) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] § 31. Õpilase õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool; 2) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 3) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 5) osaleda kooli nõukogusse valitud õpilasesinduse esindajate kaudu kooli nõukogu tegevuses; 6) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 7^1) saada õpilaspilet; 8) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras; 9) kasutada muid seaduse ja kooli põhimäärusega kehtestatud õigusi. (2) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Õpilastele tervishoiuteenuse osutamist korraldab õppeasutuse pidaja sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. (3) Õpilane peab järgima seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral. [RT I 2004, 27, 178 - jõust. 01.05.2004] § 32. Õpilaskond ja õpilasesindus (1) Kooli õpilased moodustavad ühe õpilaskonna. (2) Täiskasvanute täiendõppe kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617). (3) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (4) Õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajaid kooli nõukogusse; 4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (5) Õpilaskonnal on põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. (6) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. (7) Õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda suhetes kooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (8) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest printsiipidest. 6. peatükk KOOLI FINANTSEERIMINE JA EELARVE § 33. Kooli finantseerimine ja eelarve (1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt ja muudest vahenditest. (2) Riigikooli õppekulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve vahenditest, kelle valitsemisalasse kool kuulub. (3) Riigikooli õppekulud kaetakse riigieelarve vahenditest riigi poolt finantseeritavate koolituskohtade arvu ulatuses õppekavaga määratud nominaalse õppeaja jooksul, lähtudes koolituskoha maksumusest ning õppekavade ja õppevormide koefitsientidest. (4) Riigikooli riigi poolt finantseeritavad koolituskohad kinnitab pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakuulamist minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub. Munitsipaalkooli valla- või linnaeelarvest finantseeritavad koolituskohad kinnitab pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakuulamist valla- või linnavalitsus. (5) Koolituskoha maksumuse igaks eelarveaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus. Õppevaldkondade ja õppevormide koefitsiendid ning koefitsiendid erivajadustega õpilastele õppe läbiviimiseks kehtestab Vabariigi Valitsus. (6) Munitsipaalkoolis põhihariduse baasil õppivate õpilaste õpetamisega seotud õppekulud kaetakse riigieelarve vahenditest käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel. Riigieelarve vahenditest võib kokkuleppel vastava valla- või linnavalitsusega lõikes 3 nimetatud alustel katta ka munitsipaalkoolis keskhariduse baasil õppivate õpilaste õpetamisega seotud õppekulud. (7) Munitsipaalkoolis keskhariduse baasil õppivate õpilaste õpetamisega seotud õppekulude katmiseks riigieelarve vahenditest sõlmitakse vastava valla- või linnavalitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kui riigi esindaja vahel leping. Lepingu kohustuslikud tingimused on: 1) koolituskohtade arv vastavalt õppekavale ja õppevormile; 2) koolituskoha maksumus; 3) riigieelarvest raha eraldamise kord; 4) riigi finantseeritavatel koolituskohtadel õppivate õpilaste arvestuseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad; 5) poolte õigused ja kohustused; 6) poolte vastutuse alused; 7) õppevaldkondade ja õppevormide koefitsiendid. (8) Kutsealase eelkoolituse korraldamisega seotud kulud kaetakse riigikooli puhul riigieelarvest selle ministri kinnitatud koolituskohtade arvu ulatuses, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul valla- või linnaeelarvest vastava valla- või linnavalitsuse kinnitatud koolituskohtade arvu ulatuses. Riigieelarve vahenditest võib vastava valla- või linnavalitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kui riigi esindaja vahelise lepingu alusel katta ka munitsipaalkoolis kutsealase eelkoolituse korraldamisega seotud kulud, kui vastav valla- või linnavalitsus on enne kinnitanud munitsipaalkoolis koolituskohtade arvu. Lepingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 14^ 1  lõikes 3 nimetatud lepingu kohustuslikke tingimusi. (9) Koolil on oma eelarve. (10) Munitsipaalkool võib saada riigieelarvest sihtotstarbelist toetust. [RT I 2003, 71, 473 - jõust. 24.11.2003] 7. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE § 34. Riikliku järelevalve teostajad Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeerium ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisele eksperte. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] § 34^1. Riikliku järelevalve eesmärk ja riikliku järelevalveorgani ülesanded (1) Riikliku järelevalve eesmärk on tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ning seaduslikkus. (2) Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riiklikul järelevalveorganil järgmised ülesanded: 1) analüüsida ja hinnata kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust; 2) hinnata õpitulemuste vastavust riiklikule õppekavale; 3) kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist; 4) kontrollida riigieelarvest koolile eraldatud vahendite ning kooli kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust; 5) nõustada kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomika küsimustes; 6) analüüsida kutsekeskhariduse taset ning rakenduskõrghariduse õppekava järgi omandatava kõrghariduse taset. [RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002] § 34^2. Riikliku järelevalveorgani pädevus (1) Oma ülesannete täitmiseks on riiklikul järelevalveorganil õigus: 1) külastada direktori teadmisel õppetunde; 2) osaleda kooli õppenõukogu ja kooli nõukogu koosolekutel; 3) viia koolis läbi tasemetöid õppetaseme kindlaksmääramiseks; 4) teha direktorile ettepanekuid kooli tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks; 5) teha direktorile ettekirjutusi tema poolt antud ja seadusega vastuolus olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega; 6) teha direktorile ettekirjutusi riigieelarvest koolile eraldatud vahendite ning kooli kasutuses või valduses oleva riigivara seaduslikuks ja otstarbekaks kasutamiseks; 7) teha ministeeriumile, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või valla- või linnavalitsusele ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või direktori distsiplinaarkorras karistamiseks. (2) Oma ülesannete täitmisel on riiklik järelevalveorgan kohustatud: 1) olema hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja usaldusväärsele teabele; 2) arvestama kooli õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse analüüsi tulemusi. [RT I 2001, 65, 375 - jõust. 22.07.2001] § 34^3. Riikliku järelevalve läbiviimine (1) Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse kooli tegevust kompleksselt või üksikküsimustes. (2) Riikliku järelevalve läbiviimise aja, kontrollimise kava ja riiklikku järelevalvet läbiviivad ametnikud kinnitab haridus- ja teadusminister või maavanem. (3) Kontrollimise kestus ei tohi ületada kaht nädalat. (4) Riikliku järelevalve läbiviimisest teavitatakse kooli direktorit, munitsipaalkooli puhul ka valla- või linnavalitsust, vähemalt 10 päeva enne kontrollimise algust, edastades neile kontrollimise kava. Üksikküsimuste kontrollimisest ei pea eelnevalt informeerima kooli direktorit ega munitsipaalkooli puhul vastavat valla- või linnavalitsust. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] § 34^4. Riikliku järelevalve tulemused (1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollaktiga, kui kooli tegevust kontrolliti kompleksselt. Üksikküsimuste kontrollimine vormistatakse õiendiga. Kontrollakti või õiendi kinnitab haridus- ja teadusminister või maavanem. (2) Kinnitatud kontrollakt või õiend tehakse kooli direktorile ning munitsipaalkooli puhul vastavale valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 päeva jooksul kontrollimise lõpetamise päevast arvates. (3) Maavanema kinnitatud kontrollakt või õiend tehakse haridus- ja teadusministrile teatavaks posti teel või elektrooniliselt 10 päeva jooksul selle kinnitamisest arvates. (4) Riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutused on täitmiseks kohustuslikud. (5) Kontrollakti või õiendiga mittenõustumisel on kooli direktoril õigus vaidlustada kontrollakt või õiend Haridus- ja Teadusministeeriumis ühe kuu jooksul kontrollakti või õiendi kättesaamisest arvates. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003] 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, MUNITSIPAAL- VÕI ERAOMANDISSE ANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 35. Kooli ümberkorraldamine (1) Riigikooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub. (2) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul valla- või linnavolikogu. (3) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 1) koolitusnõudluse suurenemise või vähenemise tõttu antud piirkonnas; 2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 4) muudel seadusest tulenevatel juhtudel. (4) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu. (5) Riigikooli ümberkorraldamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (6) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui kool kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. [RT I 2002, 90, 521- joust. 1. 01. 2003] § 35^1. Kooli munitsipaal- või eraomandisse andmine (1) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul anda luba riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmiseks käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras. (2) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub likvideerimismenetluseta ja riigikool antakse munitsipaal- või eraomandisse koos kõigi tema õiguste, kohustuste, asjade ja muude õigushüvedega. Selle tulemusel moodustub munitsipaalkool või erakool ja riigikooli tegevus loetakse lõppenuks. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega väljastatakse munitsipaal- ja erakoolile koolitusluba. (3) Riigikooli võib anda munitsipaal- või eraomandisse, kui: 1) see on otstarbekas kutseharidussüsteemi arengu seisukohalt; 2) kooli juhtimine ning õppe- ja kasvatustegevus munitsipaal- või erakoolina on tulemuslikum; 3) koolil on munitsipaal- või erakoolina paremad võimalused omandatava hariduse kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks; 4) kool suudab munitsipaal- või erakoolina efektiivsemalt reageerida tööturu nõuetele. (4) Riigikooli võib anda aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse, mille üheks aktsionäri-, osaniku-, asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik, vald või linn. (5) Riigikooli munitsipaalomandisse andmiseks esitab valla- või linnavolikogu, riigikooli eraomandisse andmiseks aga eraõigusliku juriidilise isiku vastav organ haridus- ja teadusministrile taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmise kohta. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise taotlusega taotletakse õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras munitsipaalkoolile või erakoolile koolitusluba. (6) Haridus- ja teadusminister otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused ja õigusaktidega sätestatud koolitusloa saamise tingimused on täidetud. (7) Vabariigi Valitsus annab loa riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmiseks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, ja volitab haridus- ja teadusministrit sõlmima riigikooli munitsipaal- ja eraomandisse andmise kohta lepingut. (8) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine sätestatakse vastavalt valla- või linnavolikogu või eraõigusliku juriidilise isiku organi ja Vabariigi Valitsuse volitusel haridus- ja teadusministri vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud tingimused on: 1) riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise kuupäev; 2) munitsipaalkooli või erakooli ülesanded; 3) õppekavad, mille alusel riigikooli õpilased jätkavad õpinguid munitsipaalkoolis või erakoolis; 4) riigikooli õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord munitsipaalkoolis või erakoolis; 5) riigikooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord munitsipaalkoolis või erakoolis töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras; 6) riigikooli kasutuses oleva riigivara vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras; 7) riigikooli asjaajamise vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg; 8) riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste, sealhulgas koolituskoha maksumusest tulenevate küsimuste, ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine. (9) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisel tagavad Haridus- ja Teadusministeerium ja vald või linn või eraõiguslik juriidiline isik õpilastele võimaluse jätkata õpinguid munitsipaalkoolis või erakoolis samal või lähedasel erialal. (10) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub pärast õppeaasta lõppu. Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust. [RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004] § 36. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Riigikooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub. (2) Munitsipaalkooli tegevuse lõpetamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul linna- või vallavolikogu. (3) Kooli tegevus lõpetatakse, kui: 1) kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi hinnangul ei vasta kooli õppetase kutseharidusstandardiga ja kutse- või eriala riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 2) kooli ei ole võimalik finantseerida; 3) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud. (4) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu. (5) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab kooli kõrgemalseisev asutus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis samal või lähedasel kutse- ja erialal. (6) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (7) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui kool kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] 9. peatükk RAKENDUSSÄTED § 37. Üleminek (1) Koolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (2) Vabariigi Valitsusel korraldada Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi kutseõppeasutuste üleviimine Haridusministeeriumi valitsemisalasse 2000. aasta 1. septembriks. (3) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses keskerihariduse õppekava alusel enne 2000. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse keskerihariduse omandamist tõendav lõputunnistus. (4) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsehariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse põhihariduse baasil kutsehariduse omandamist tõendav lõputunnistus. (5) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse omandamist tõendav lõputunnistus. (6) Käesoleva seaduse § 4^1  jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. (7) Käesoleva seaduse § 33 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril. (8) Enne 2002. aasta 30. juunit kutseõppeasutusse vastuvõetud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini. Üliõpilase taotlusel on kutseõppeasutusel õigus kohaldada rakenduskõrgharidusõppe õppekavu ka enne 2002/03. õppeaastat kutseõppeasutusse vastu võetud üliõpilastele. (9) Täis- ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast, kuid mitte hiljem kui 2004/05. õppeaastast, kutseõppeasutusse keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavale vastuvõetavatele õpilastele. Enne üleminekut täis- ja osakoormusega õppele võib kutseõppeasutusse keskhariduse baasil läbiviidavale kutsekeskhariduse õppekavale vastu võtta päevasesse, õhtusesse ja kaugõppe vormi. (10) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestatakse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. (11) Kooli õppekavad viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul pärast vastava kutse- või eriala riikliku õppekava kehtestamist ning uusi kooli õppekavu rakendatakse uuel õppeaastal õppima asuvatele õpilastele. Kutseõppeasutus võib uusi õppekavu kohaldada ka kutseõppeasutusse varem vastuvõetud õpilastele. (12) Tegutsevate koolide õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide pidamine tuleb viia käesoleva seaduse § 20^1  alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. (13) Kooli nõukogu koosseisust üle poole peavad moodustama kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuariks. (14) Riigikoolis ministril, kelle valitsemisalasse kool kuulub, muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva koolidirektori tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega kuni viis aastat 2005. aasta 1. septembriks. [RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004] §-d 38--39 . [Käesolevast tekstist välja jäetud]