Teksti suurus:

Piirirežiimi eeskirja kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.11.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.03.2008
Avaldamismärge:

Piirirežiimi eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 17.09.1997 nr 176
RT I 1997, 69, 1126
jõustumine 25.09.1997

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
5. 05. 1998 nr 95 ( RT I 1998, 41/42, 629) 20. 05. 1998
10. 09. 2002 nr 292 ( RT I 2002, 77, 460) 1. 11. 2002
19.05.2004 nr 194 ( RT I 2004, 44, 312) 15.06.2004
1.11.2004 nr 324 ( RT I 2004, 77, 529) 14.11.2004

Riigipiiri seaduse paragrahvi 8 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

(õ) 27.03.2008 11:25

Kinnitada "Piirirežiimi eeskiri" (juurde lisatud).

KINNITATUD

Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a. määrusega nr. 176

I. ÜLDSÄTTED

1. Piirirežiimi eeskirjaga määratakse kindlaks:

1) isikute ja transpordivahendite, sealhulgas rongide, ujuvvahendite (edaspidi laevad) ning õhusõidukite riigipiiri ületamise kord (piirirežiim riigipiiri ületamisel);
2) isikute ja transpordivahendite piiripunkti sisenemise, selles paiknemise ja sellest väljumise ning kaupade piiripunkti sisseveo, selles paiknemise ja sellest väljaveo kord (piirirežiim piiripunktis);
3) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse suhtes rakendatavad piirangud piiriribal, riigipiiri vahetus läheduses ja piirivalve tegevuspiirkonnas maismaal (piirirežiim piirivalve tegevuspiirkonnas);
4) riigipiiri ületavate rongide raudtee piirijaama piiripunkti sisenemise, selles paiknemise, piirikontrolli teostamise ja piiripunktist väljumise kord (piirirežiim raudteejaama piiripunktis);
5) laevade Eesti territoriaal- ja sisemerre ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise, seal liikumise ja viibimise ning sealt väljumise kord (piirirežiim territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel);
6) õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, selles liikumise ja sellest väljumise kord (piirirežiim õhuruumis).

 2. Piirirežiimi eeskirja rakendamisel arvestatakse rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjade nõuetega, millega Eesti on ühinenud tulenevalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 27. veebruari 1992. a. otsusest "Eesti Vabariigi ühinemise kohta "Rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjadega"" (RT 1992, 9, 121).

II. PIIRIREŽIIM RIIGIPIIRI ÜLETAMISEL

 3. Mööda maismaad Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad riigipiiri ületada ainult Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Välislepingu või seadusega võidakse teatava kategooria isikutele kehtestada riigipiiri ületamise lihtsustatud kord.

 4. Eestisse vahetult väljastpoolt Euroopa Ühenduse (edaspidi ühendus ) tolliterritooriumi toodav kaup (vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid, samuti loomad) peab pärast riigipiiri ületamist ja Eestist vahetult väljapoole ühenduse tolliterritooriumi viidav kaup peab enne riigipiiri ületamist läbima piiri- ja tollikontrolli. Vajaduse korral tehakse riigipiiril välislepingutega ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrolli ning teostatakse järelevalvet toidu üle.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 5. Riigipiiri ületamist väljaspool piiripunkte ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui riigipiiri ületati loodusõnnetuse või muu katastroofi või avariiga seotud päästetööde tegemiseks vastavalt välislepingutega sätestatud ja Vabariigi Valitsuse poolt päästetööde tegemiseks kehtestatud riigipiiri ületamise korrale.

 6. Eestisse saabuvad ja Eestist lahkuvad laevad võivad Eesti riigipiiri ületada igas kohas, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsus on territoriaal- ja sisemere, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvate vete mõnes piirkonnas piiranud või keelanud välisriigi laeva sissesõidu ja viibimise. Eestisse saabuvad laevad peavad suunduma sadamasse, kus asub rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkt. Eestist lahkuvatel laevadel on riigipiiri ületamine lubatud ainult pärast piirikontrolli läbimist sadamas.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 7. Eesti territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu teostavad laevad võivad Eesti merepiiri ületada, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsus kehtestab ajutiselt mõne merepiiri lõigu ületamise keelu.

 8. Eestisse saabuva, Eestist lahkuva või rahumeelset läbisõitu teostava laeva sildumist rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktita sadamas või randumist selleks mitteettenähtud kohas ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui see toimus vääramatu jõu toimel, inimelu päästmiseks, mereõnnetuse tagajärjel, sellise õnnetuse ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks. Sellisest sildumisest või randumisest on laeva kapten kohustatud viivitamata teatama piirivalveasutusele.

 9. Riigipiiri ületamist õhusõidukite poolt, nende liikumist Eesti õhuruumis ja sellest väljumist kontrollib lennuliiklusteenistuse keskus, kes teavitab Piirivalveameti korrapidamisteenistust riigipiiri ületamise, Eesti õhuruumis liikumise ja paiknemise korra rikkumisest ning õhusõiduki maandumisest selleks mitteettenähtud kohas.

 10. Eestisse saabuva, Eestist lahkuva või ülelendu sooritava õhusõiduki maandumist selleks mitteettenähtud kohas või riigipiiri ületamist väljaspool kehtestatud lennutrassi ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui see toimus õhusõiduki tehnilise rikke, avarii, loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttu. Õhusõiduki kapten on sellisest maandumisest või riigipiiri ületamisest kohustatud viivitamata teatama lennuliiklusteenistuse keskusele, kes edastab teate piirivalveasutusele. Maandunud õhusõiduk võib startida ainult pärast piirikontrolli.

III. PIIRIREŽIIM PIIRIPUNKTIS

Üldnõuded

 11. Piiripunkt maanteel on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõik, kus asub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras rajatud ehitiste kompleks, mis on vajalik piirikontrolli teostamiseks maanteed mööda Eestisse saabuvate ja Eestist lahkuvate isikute ja sõidukite üle.

 12. Piiripunkt raudteel on kindlaks määratud, nõuetekohaselt piiratud ja tähistatud territoorium koos sellel paiknevate ehitistega, kus teostatakse riigipiiri ületamisega seonduvat seadusega ettenähtud piirikontrolli.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 13. Reisijatele riigipiiri ületamisega seonduvat seadusega ettenähtud kontrolli teostatakse üldjuhul piirijaama raudteevaksalis (või jaamahoones) selleks otstarbeks sisustatud ja ettenähtud korra kohaselt tähistatud ruumis. Reisirongis asuvaid reisijaid kontrollitakse vagunites. Reisirongi kontrollimise ajaks suletakse kõik muud läbipääsud perroonile, välja arvatud piiripunkti pääsla. Kaubarongi kontrollitakse selle vastuvõtu- või ärasaateteel.

 14. Piiripunkt sadamas on rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama territooriumi osa koos seal paiknevate ehitistega. Piirikontroll toimub selleks ettenähtud ja vastavalt väljaehitatud sadamahoone osas, vahetult kai äärde sildunud laevas või laevatrapi juures.

 15. Piiripunkt lennujaamas on rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama osa, kus teostatakse riigipiiri ületamisega seonduvat seadusega ettenähtud piirikontrolli. Piirikontroll lennuväljal toimub lennujaama hoone selleks väljaehitatud osas või lennuvälja territooriumil riiki saabunud või riigist lahkuva õhusõiduki juures.

 16. Piiripunkti siseneda ja sealt väljuda on lubatud ainult selleks ettenähtud teid ja läbipääse kasutades.

 16¹. Piiripunkti territooriumi valdajad või omanikud peavad tagama tingimused piirikontrolli tõrgeteta läbiviimiseks ja võtma tarvitusele meetmed, mis välistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu ja viibimise piiripunkti territooriumil.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 17. Piiripunktis viibival isikul peab olema kaasas isikut tõendav dokument ja ta peab selle esitama piirivalveametniku nõudmisel.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 18. Riigipiiri ületav isik on kohustatud:

1) läbima piiripunkti ettenähtud korras, järgides liiklusmärke, ja läbima rohelise või punase koridori ning esitama piirikontrolli teostavale piirivalveametnikule riigipiiri ületamiseks ettenähtud dokumendid;
2) vastama piirikontrolli teostava piirivalveametniku täpsustavatele küsimustele enda isiku, reisi ja pagasi kohta ning täitma piirikontrolli teostava piirivalveametniku seaduslikud nõudmised;
3) esitama piirikontrolli teostava piirivalveametniku nõudel kontrollimiseks oma pagasi, andma selle kohta selgitusi ja esitama ettenähtud dokumendid;
4) teatama viivitamatult piirikontrolli teostama asuvale piirivalveametnikule kaasasolevatest strateegilistest kaupadest, relvadest, laskemoonast, erivahenditest, lõhkematerjalist, narkootilistest ning radioaktiivsetest ja muudest eriluba vajavatest esemetest ja ainetest; kontrollimise käigus avastatud deklareerimata jäetud eriluba vajavad esemed ja ained kuuluvad konfiskeerimisele;
5) suunduma piirivalveametniku korraldusel piirivalve ametiruumidesse täiendavate kontrolliformaalsuste läbiviimiseks.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 19. Isiku kindlakstegemiseks või õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks kinnipeetud isik tohib piiripunktist lahkuda ainult piirivalveametniku loal.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 20. Kõrvalistel isikutel ei ole lubatud ilma vastava ametiisiku loata siseneda ja viibida piiripunkti ametiruumides.

Erinõuded maantee piiripunktis

 21. Riigipiiri ületava sõiduki juhil tuleb esitada sõiduki omandi- või kasutamisõigust tõendavad dokumendid, samuti kaubana veetavate sõidukite dokumendid. Kaupu üle riigipiiri vahetult ühenduseväliselt tolliterritooriumilt Eestisse või Eestist vahetult ühendusevälisele tolliterritooriumile toimetav isik peab piirivalve nõudel esitama kauba saatedokumendid.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 22. Sõidukijuht on kohustatud oma sõidukiga liiklema vastavalt suunavatele viitadele ja liiklusmärkidele või piirikontrolli teostava piirivalveametniku antud märguannetele ning korraldustele.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 23. Sõidukijuht peab kontrolli teostava piirivalveametniku nõudmisel sõiduki läbivaatuseks avama kõik selle uksed, pagasiruumid, tööriistakastid ja muud panipaigad.

 24. Sõidukis viibivad isikud on kohustatud kontrolli teostava piirivalveametniku korraldusel sõidukist väljuma.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 25. Litsentsimisele kuuluvaid rahvusvahelisi vedusid teostavate sõidukite juhid peavad kontrollivale piirivalveametnikule esitama kõik rahvusvaheliste vedude teostamiseks ja vormistamiseks nõutavad dokumendid.

ERINÕUDED RAUDTEEJAAMA PIIRIPUNKTIS

 26. Raudteejaama piiripunkti territooriumil on kõrvaliste isikute, sealhulgas reisijate vastuvõtjate ja saatjate viibimine keelatud.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 27. Rongiga riiki saabunud reisijad, kes piirijaamas rongist lahkuvad, väljuvad pärast rongi peatumist vagunist ja lahkuvad piiripunkti pääsla kaudu perroonilt. Piirijaamas rongile minevad riigist väljasõitvad reisijad aga väljuvad rongile asumiseks piiripunkti pääsla kaudu perroonile.

 28. Reisirongi ülem peab piirikontrolli teostavale piirivalveametnikule esitama rongi personali nimekirja kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse temale pärast personali kontrollimist ning vastava piiriületuse sissekande tegemist. Vedurijuhil, kaubavaguni saaturil ja teistel rongi saatvatel ja/või teenindavatel isikutel tuleb piirivalvepunkti ametnikule esitada marsruutleht (või nõuetekohane nimekiri) ning isikut tõendav dokument.

 29. Vagunisaatjal tuleb enne rongi piirijaama saabumist reisijatele õigeaegselt teatada eelseisvast piiriületamisest ja kaasa aidata, et kontrollimine läheks ladusalt. Vagunisaatja koostab nende vagunis olevate reisijate nimekirja, kes vagunis riigipiiri ületavad, ning esitab selle piirikontrolli teostajale. Nimekiri jääb piirivalveametnike kätte. Nimekirja plankidega varustab vagunisaatjaid reisivagunit ja/või reisirongiliini haldav ettevõtja.

 30. Öisel ajal lülib vagunisaatja kontrollimise alguseks sisse vaguni täisvalgustuse, avab vagunitevahelised, reisija- ja teenistuskupeede ning tualettruumide uksed, äratab reisijad ja hoiab ära nende liikumise vagunist vagunisse ning reisi jätkavate isikute väljumise perroonile.

 31. Rongi peatumisel piirijaamas asuvad reisi jätkavad reisijad oma sõidupiletil näidatud kohale, nende isiklik pagas peab olema nende juures ja nad peavad olema valmis esitama piirikontrolli teostavale piirivalveametnikule kontrollimiseks oma dokumente ja pagasit. Reisirongi personal asub kuni nende piirikontrolli teostamiseni rongi personali nimekirjas ettenähtud kohal, nende isiklik pagas peab olema nende juures ja nad peavad olema valmis esitama piirikontrolli teostavale piirivalveametnikule kontrollimiseks oma dokumente ja pagasit.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 32. Piirijaama korraldaja (dispetsher või vaksalikorraldaja) peab kehtestatud korra kohaselt informeerima piirijaama piiripunkti piirivalveametnikku rahvusvahelise reisirongi sõiduplaani muudatustest ning teatama võimalikult täpsed reisirongi piirijaama saabumise ja väljumise ajad. Riiki saabuvast ja riigist väljuvast kaubarongist tuleb informeerida piirijaama piiripunkti piirivalveametnikku hiljemalt üks tund enne selle piirijaama saabumist või väljumist.

Erinõuded sadama piiripunktis

 33. [kehtetu - RT I 2002, 77, 460 – jõust. 1. 11. 2002]

 34. [kehtetu - RT I 2002, 77, 460 – jõust. 1. 11. 2002]

 35. Kõrvaliste isikute, sealhulgas sadama töötajate viibimine sadama piiripunktis, samuti sõidukite paigutamine sadama piiripunkti territooriumile ilma sellekohase loata ei ole lubatud.

 36. Laevapere liikmed ja reisijad võivad laevalt lahkuda ja laevale minna ainult piiripunkti pääsla kaudu. Kui piirikontroll toimub laeval või laevatrapi juures, võivad laevapere liikmed ja reisijad laevalt lahkuda pärast piirikontrolli.

37. Sadamakapten peab igast Eesti territoriaalmerest, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvatest vetest väljuvast laevast piirivalvele teatama vähemalt neli tundi enne laeva sadamast väljumist ning mitte lubama laeval lahkuda enne piirivalvetoimkonna kohalesaabumist ja piirikontrolli läbimist. Kõikidest sadamast omavoliliselt lahkunud laevadest tuleb viivitamata piirivalvele teatada.

[ RT I 2004, 44, 312 – jõust. 15.06.2004]

 38. [kehtetu - RT I 2002, 77, 460 – jõust. 1. 11. 2002]

 39. Kui laeval ei ole võimalik sadamas silduda, võib sadama administratsiooni taotlusel laeva piirikontroll toimuda reidil.

Erinõuded lennujaama piiripunktis

 40. Lennujaama valdaja määrab vastutava isiku, kes kindlustab piirirežiimi nõuete täitmise lennujaamas käesolevate eeskirjadega sätestatud kohustuste ulatuses.

 41. Lennujaama dispetsheri kohustuseks on teatada piirivalvele kõikidest välisriikidest saabuvatest õhusõidukitest vähemalt üks tund enne nende maandumist. Välisriigist tulevast plaaniväliselt maanduvast või maandunud õhusõidukist teatatakse piirivalvele viivitamata.

 42. Õhusõidukist tulevate ja õhusõidukisse minevate meeskonnaliikmete ja reisijate piirikontrolli teostatakse piiripunkti pääslas. Erandiks võivad olla õhusõiduki meeskonnaliikmed ja reisijad, kelle piirikontrolli teostab piirivalve vahetult õhusõiduki juures.

 43. On keelatud kõrvaliste isikute viibimine lennuväljal välisriigist saabunud õhusõiduki juures enne piirikontrolli algust ja selle ajal ning välisriiki suunduva õhusõiduki juures piirikontrolli ajal ja pärast selle lõppu kuni õhusõiduki startimiseni. Käesoleva nõude täitmise tagab lennuvälja administratsioon koostöös piirivalvega.

 44. Lennujaama vastutav isik on kohustatud kohe informeerima piirivalvet välismaale suunduvate õhusõidukite kapteni esitatud lennuplaanist. Omavoliliselt startinud õhusõidukist tuleb viivitamata teatada Piirivalveametile.

 45. Lennujaama administratsioon peab kooskõlastama piirivalvega regulaarsete lennureiside graafiku muutmise taotlused või avatavate uute lennureiside graafikud ja informeerima viivitamatult piirivalvet lennundusvõimudelt graafikute kinnitusteate saamisest.

IV. PIIRIREŽIIM PIIRIVALVE TEGEVUSPIIRKONNAS MAISMAAL

 46. Piirivalve tegevuspiirkond maismaal on Vabariigi Valitsuse määratud valdade, linnade ja saarte territoorium, kus piirivalve oma ülesandeid täidab. Piirivalve tegevuspiirkonda kuuluvad samuti piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, territoriaal- ja sisemeri koos nendes asuvate saartega ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti territoorium, sõltumata piiripunkti asukohast.

 47. Piirivalve tegevuspiirkonnas on piirivalvel õigus kontrollida piirirežiimi rikkumises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ning teostada kohapeal isiku ja tema asjade ning transpordivahendi läbivaatust.

 48. Piirivalve tegevuspiirkonnas on isikud ja transpordivahendid kohustatud vormiriietuses piirivalveametniku antud märguande peale peatuma ning isikud esitama neid peatanud piirivalveametniku nõudmisel isikut tõendava dokumendi, samuti dokumendid sõiduki ja veose kohta.

 49. Piiratud tsiviilkäibega relvade, laskemoona, lõhkematerjali ja muude esemete olemasolu korral peab piirivalve tegevuspiirkonnas olev isik esitama piirivalveametniku nõudmisel nende omamise, kandmise ja kasutamise õigust kinnitavad dokumendid.

 50. Riigipiiri valvamiseks on piirivalvel õigus paigaldada piiri vahetus läheduses piirile ja piiriveekogude kallastele viivatele teedele ja radadele liiklust piiravaid või suunavaid märke, viitasid ja tõkkepuid, kooskõlastades nende paigaldamise kohaliku omavalitsuse asutusega ning vajaduse korral maa omanikuga.

 51. On keelatud punaste signaalrakettide kasutamine piirivalve tegevuspiirkonnas, mis külgneb territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega.

 52. Kõik isikud peavad piirivalvega kirjalikult kooskõlastama nende poolt riigipiirist vähem kui 5 kilomeetri kaugusel läbiviidavad lõhkamistööd, õppused, võistlused, ajujahid ja muud üritused, mis võivad takistada riigipiiri valvamist või häirida piirirahu. Keelatud on mürk- ja radioaktiivsete ainete kasutamine piiriveekogudel. Piirirahu häirib igasugune tegevus, mille mõju võib ulatuda üle riigipiiri või takistada riigipiiri valvamist.

V. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NING PIIRIVEEKOGUDEL

 53. Välisriigi laeva peatusteta rahumeelne läbisõit Eesti territoriaalmerest on lubatud. Välisriigi laeva läbisõitu territoriaalmerest loetakse rahumeelseks, kui see läbisõit ei ohusta Eesti julgeolekut ega riku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga kehtestatud rahumeelse läbisõidu korda.

 54. Välisriigi laeva territoriaalmerest rahumeelse läbisõiduga on kokkusobimatu:

1) jõuga ähvardamine või tegevus, mis on suunatud Eesti suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu;
2) igasugune relva kasutamisega seotud harjutus ja õppus;
3) sõjaliste seadmete või õhusõidukite laevalt startimine, laevale maandumine või pardale võtmine;
4) Eesti julgeoleku vastu suunatud luuretegevus;
5) uurimis- ja vaatlustööde tegemine;
6) kalapüük;
7) igasugune tegevus, mis häirib Eesti sidesüsteemide, rajatiste või seadmete tööd;
8) igasugune keskkonna reostamine, mis on vastuolus Eesti seaduste ja välislepingutega.

 55. Sõjalaeva või muu riiklikku ülesannet täitva laeva, allveelaeva ja tuumalaeva rahumeelne läbisõit territoriaalmerest toimub riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902) paragrahvis 13 sätestatud korras. Tuumalaev käesoleva eeskirja mõistes on laev, millel on tuumajõuseade või mille pardal on tuumarelv.

 56. Eestisse saabuvatel laevadel enne piiripunkti jõudmist ja Eestist lahkuvatel laevadel pärast piirikontrolli läbimist, samuti territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu teostavatel ja tormivarjus seisvatel laevadel on keelatud astuda niisugusesse otsesesse kontakti teiste laevadega, mis võimaldaks inimeste, kauba ja esemete laevalt laevale üleandmist.

 57. Käesoleva eeskirja punktis 59 nimetatud laevadel on keelatud isikute laevast väljumine ja laevale asumine, samuti kaupade peale-, maha- ja ümberlaadimine ning vedurlaevadel järelveetavate praamide vahetamine ilma piirivalve eelneva loata. Loetletud toimingute sooritamine avariiolukordades või õnnetusjuhtumite korral tuleb kooskõlastada piirivalvega. Lubatud on riikliku merelootsi pardale võtmine.

 58. Riigipiiri ületanud Eesti või välisriigi laev võib siseneda sisemerre, suunduda sadamasse või sadama reidile, kus toimub piirikontroll. Erandina on lubatud laeval riigipiiri ületada ja sisemerre siseneda laeva avarii, tehnilise rikke tõttu või inimelu päästmiseks, samuti vääramatu jõu toimel. Niisugusest riigipiiri ületamisest ja sisemerre sisenemisest peab laeva kapten teatama piirivalve merevalvekeskusele.

 59. Sisemerest on välisriigi tsiviillaeval lubatud peatusteta läbi sõita suundumiseks Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi mööda kehtestatud laevateid ja riikliku merelootsi lootsimisel. Kehtestatud laevateede järgimise ja merelootsi kasutamise nõue ei kehti väikelaevadele kehtestatud tingimustele vastava laeva kohta.

[ RT I 2004, 44, 312 – jõust. 15.06.2004]

 60. Merelootsi laevale võtmiseks võib laev siseneda sisemerre lühimat teed pidi ja pärast merelootsi pardale võtmist sisemerest väljuda territoriaalmerre.

 61. Piirikontrolli läbinud laev võib seilata Eesti sise- ja territoriaalmeres, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvates vetes ning siseneda igasse sadamasse.

[ RT I 2004, 44, 312 – jõust. 15.06.2004]

 62. Välisvetest saabunud laev võib ilma sadamasse sissevormistamiseta jääda sadamasse sisenemise ootel reidile ankrusse kuni 24 tunniks. Laeva lossimine reidil võib toimuda ainult pärast sadamasse sissevormistamist.

 63. Territoriaal- ja sisemerel, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvates vetes kabotaaživedusid teostaval või territoriaal- ja sisemeres töötaval Eesti laeval on keelatud ilma piirivalve loata välisvetest saabuvalt või sinna suunduvalt laevalt isikuid ja kaupu peale võtta või üle anda.

[ RT I 2004, 44, 312 –jõust. 15.06.2004]

 64. Kõik territoriaal- ja sisemerel, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvates vetes viibivad laevad peavad vastama piirivalve rahvusvahelises praktikas kasutatavatele väljakutsesignaalidele ja andma piirivalvele nõutavat informatsiooni või teatama informatsiooni andmisest keeldumise põhjuse.

[ RT I 2004, 44, 312 – jõust. 15.06.2004]

 65. Territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu eeskirju rikkunud ja piirivalve korraldustele mitteallunud laeva võib piirivalve jälitada kuni teise riigi territoriaalmere piirini.

 66. Ujuvvahendite liikumine Narva jõel ja Narva jõe lähtesse Peipsi järvest, samuti Lämmijärvest Pihkva järve on lubatud mööda pealaevateed. Ujuvvahendid võivad läheneda riigipiirile Peipsi järvel kuni 200 meetri ning Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri kaugusele. Riigipiirile lähenemise keeld ei kehti piirikontrolli läbinud ujuvvahenditele, mis suunduvad lühemat teed pidi riikidevahelise kokkuleppega määratud piiriületuskohta.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 67. Ujuvvahendite liikumine Koiva jõel on lubatud kogu jõe laiuses väljumiseta vastaskaldale.

 68. Ujumine veekogus, liikumine jääl ja kalapüük Eesti-Läti piiriveekogudel on lubatud kuni riigipiiri jooneni.

 69. Ujumine Narva jões ja Narva veehoidlas on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades, päevasel ajal ning kaldast tohib eemalduda kuni vastava märgistuseni.

 69¹. On keelatud viibida Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 70. Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri ning Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel riigipiirist.

[ RT I 1998, 41/42, 629 - jõust. 20. 05. 1998]

 70¹. Piirivalvepiirkonna ülemal on õigus ajutiselt keelata isikute piiriveekogudele või nende jääle minek seoses navigatsiooniks või liikluseks ohtlike ilmastikuoludega.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 71. Viibimine Narva jõel ja Narva veehoidlal öisel ajal (pool tundi pärast päikese loojumist, kuni pool tundi enne päikese tõusu) on piirivalve loata keelatud.

 72. Narva jões ja Narva veehoidlas asuvatele saartele minek ja seal viibimine on lubatud ainult kooskõlastatult piirivalvega.

 72¹. Ujuvvahendi ja transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele või nende jääle minek ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas piirivalve allüksuses. Ujuvvahendi ja transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle minek kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas piirivalve allüksuses.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 73. Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit. Piiriveekogude kaldal hoitavad veesõidukid peavad olema kinnitatud ja lukustatud.

[ RT I 2004, 77, 529 – jõust. 14.11.2004]

 74. Maavalduste ja rajatiste omanikud peavad võimaldama piirivalvetoimkondadel liikuda piki piiriveekogu kallast ja merekallast, jättes vabaks kallasraja. Kallasrajaga ristuvates piirdeaedades ja tarades peavad olema lukustamata väravad ja üle kraavide paigaldatud purded.

 75. Kõik isikud, asutused ja organisatsioonid peavad nende poolt piiriveekogudel korraldatavad õppused, võistlused, allveetegevuse, lõhkamistööd ning muu piirirahu häiriva tegevuse eelnevalt piirivalvega kooskõlastama.


Õiend

Määruse preambulast eemaldatud liigne tekst.