Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387) § 126 lõigete 6 ja 7, § 4211 lõike 3, «Väärteomenetluse seadustiku» (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390) § 206 lõike 3 ja «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166) § 24 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 23 lõikega 2.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Käesolevat korda rakendatakse vara suhtes, mis on:
1)
kriminaalasjas konfiskeeritud kohtuotsuse või -määrusega;
2) väärteoasjas konfiskeeritud kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või
kohtuotsuse või -määrusega;
3) asitõendid
kriminaal- või väärteomenetluses.
§2. Kriminaalasjas ja väärteoasjas konfiskeeritud vara valitseja
Kriminaalasjas kohtuotsuse või -määrusega või väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud vara (edaspidi konfiskeeritud vara) valitsejaks on konfiskeeritud vara asukohajärgne maavalitsus, välja arvatud «Tolliseaduses» (RT I 2004, 28, 188) ja selle alusel antavate õigusaktidega ning käesoleva määruse §-des 6, 7 ja 8 sätestatud juhtudel.
[RT I 2004, 77, 530 – jõust. 14.11.2004]
2. peatükk
KONFISKEERITUD VARA ÜLEANDMINE,
VÕÕRANDAMINE, HINDAMINE JA HÄVITAMINE
§3. Konfiskeeritud vara üleandmine ja võõrandamine
(1) Konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale.
(2) Konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse:
1) eseme nimetus;
2) esemete kogus;
3) viide otsusele või määrusele,
mille alusel esemed üle antakse;
4) eseme üleandmise koht ja
aeg;
5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja
allkirjad.
(3) Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
[RT I 2004, 77, 530 – jõust. 14.11.2004]
§4. Konfiskeeritud vara hindamine
Konfiskeeritud vara hinnatakse «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) § 65 alusel, välja arvatud §-des 6 ja 7 sätestatud juhtudel.
§5. Väärismetalli, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete ning välisvaluuta hindamine, arvelevõtmine ja võõrandamine
(1) Väärismetalli, vääriskive ja nendest valmistatud esemeid
ning välisvaluutat hinnatakse järgmiselt:
1)
välisvaluuta hinnatakse selle konfiskeerimisotsuse jõustumise päeval
kehtiva Eesti Panga poolt noteeritud Eesti krooni ja välisvaluuta
vahelise päevakursi alusel;
2) väärismetalli, vääriskivide
ning nendest valmistatud esemete (välja arvatud kunsti- või
kultuuriväärtust omavad esemed) hind määratakse nende hindamise
päeval kehtivate Eesti Proovikoja kokkuostuhindade alusel.
(2) Väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete arvelevõtmisel Eesti Proovikojas koostatakse akt, kus näidatakse ära esemete nimetus, arv, oletatav materjal, kaal ja proov. Aktis toodud mündid peavad olema grupeeritud nominaalväärtuste ja väljalaskeaastate järgi. Arvelevõetud väärismetallid, vääriskivid ja nendest valmistatud esemed antakse üle Eesti Proovikojale üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, kuhu märgitakse § 3 lõikes 2 toodud andmed. Akti üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Eesti Proovikojas esemed kaalutakse, neile pannakse proov ja määratakse hind ning korraldatakse nende võõrandamine õigusaktides sätestatud korras.
§6. Väärtpaberite arvelevõtmine ja üleandmine
Väärtpaberid võetakse arvele nende nominaalväärtuses ja nende üleandmine Rahandusministeeriumile toimub akti alusel.
§7. Ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asjade üleandmine
Ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asjad antakse Kultuuriministeeriumile üle akti alusel.
§8. Konfiskeeritud relva ja laskemoona, narkootilise ja psühhotroopse aine, arvutisüsteemi, alkoholi, võltsitud kauba hindamine, võõrandamine, hävitamine või üleandmine
(1) Konfiskeeritud relvad ja laskemoon võõrandatakse ja hävitatakse «Relvaseaduses» (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 653; 2003, 66, 449; 88, 594; 2004, 2, 7; 25, 170; 30, 208; 54, 388) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Konfiskeeritud narkootilise või psühhotroopse aine säilitamine ja hävitamine toimub «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduses» (RT I 1997, 52, 834; 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Konfiskeeritud arvutisüsteem antakse üle «Autoriõiguse seaduses» (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335; 2002, 53, 336; 63, 387; 90, 521; 92, 527; 2004, 18, 131; 30, 208) sätestatud korras.
(4) Konfiskeeritud alkohol võõrandatakse ja hävitatakse «Alkoholiseaduses» (RT I 2002, 3, 7; 63, 387; 2003, 2, 17; 88, 591; 2004, 13, 86; 18, 131; 45, 317) sätestatud korras.
(5) Konfiskeeritud võltsitud kauba ja piraatkauba hävitamiseks või üleandmiseks annab uurimisasutus esemed pärast konfiskeerimisotsuse või -määruse jõustumist üleandmis-vastuvõtmisakti alusel üle tollile.
§9. Konfiskeeritud vara hävitamine
(1) Konfiskeeritud vara hävitamise aluseks on menetleja määrus.
(2) Väärtusetu asja hävitab vastavalt uurimisasutuse juhi või kohtu esimehe moodustatud konfiskeeritud vara hävitamise komisjon. Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, kelle hulgas on asitõendite arvelevõtja või väärteomenetluse kohtuväline menetleja või isik, kellele kriminaalasi on käesoleva määruse § 10 kohaselt üle antud.
(3) Konfiskeeritud vara hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ning mis välistab asja taaskasutuselevõtu.
(4) Kui konfiskeeritud varaks on ese või aine, mille hävitamiseks on kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb hävitamine korraldada nimetatud korra või nõuete kohaselt.
(5) Konfiskeeritud vara hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitamise teostaja, eseme või aine nimetus, kogus, viide otsusele, mille alusel esemed üle antakse, hävitamise viis, aeg ja koht. Konfiskeeritud vara hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele. Akti kinnitavad allkirjaga hävitamise teostaja ja hävitamise juures viibinud ametnikud.
(6) Konfiskeeritud vara hävitamisega seotud kulud kannab hävitamist korraldanud uurimisasutus või kohus. Lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise hävitamise kulud kannab Päästeamet.
3. peatükk
ASITÕENDITE ARVELEVÕTMINE JA HÄVITAMINE
§10. Asitõendite arvelevõtmine
Uurimistoimingu protokollis märgitakse asitõendina kasutatava objekti nimetus, number, üksikasjalik kirjeldus ja asitõendi hoiukoht. Kui kriminaalasi antakse ühelt menetlejalt teisele, antakse koos toimikuga üle ka asitõendid.
§11. Asitõendite hävitamine
(1) Asitõendi hävitamise aluseks on kohtuotsus. Kiiresti riknevate asitõendite korral on asitõendi hävitamise aluseks menetleja määrus.
(2) Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt uurimisasutuse juhi või kohtu esimehe moodustatud asitõendi hävitamise komisjon. Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, kelle hulgas on asitõendite arvelevõtja või väärteomenetluse kohtuväline menetleja või isik, kellele kriminaalasi on käesoleva määruse § 10 kohaselt üle antud.
(3) Asitõend hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ning mis välistab asitõendi taaskasutuselevõtu.
(4) Kui asitõendiks on ese või aine, mille hävitamiseks on kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb asitõendi hävitamine korraldada nimetatud korra või nõuete kohaselt.
(5) Asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse asitõendi hävitaja, eseme või aine nimetus, kogus, viide otsusele, mille alusel esemed üle antakse, hävitamise viis, aeg ja koht. Asitõendi hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele. Akti kinnitavad allkirjaga asitõendi hävitaja ja hävitamise juures viibinud ametnikud.
(6) Asitõendi hävitamisega seotud kulud kannab asitõendi hävitamist korraldanud uurimisasutus või kohus. Lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise hävitamise kulud kannab Päästeamet.
4. peatükk
KONFISKEERITUD VARA JA KIIRESTI RIKNEVATE
ASITÕENDITE VÕÕRANDAMISEST SAADUD RAHA RIIGITULUDESSE KANDMINE
§12. Vara riigieelarve tuludesse kandmise kord
(1) Konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud tulu kantakse riigieelarve tuludesse kolme pangapäeva jooksul vara või asitõendite võõrandamisest arvates.
(2) Maavalitsuse, tolli või välisesinduse valitsemisel või
valduses olev konfiskeeritav:
1) välisvaluuta konverteeritakse
arvelevõtmise päeval kehtiva Eesti Panga noteeritud päevakursi
alusel Eesti kroonidesse ja kantakse riigieelarve tuludesse;
2)
sularaha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul;
3) arvelduskontol olev raha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva
jooksul arvelduskonto kasutamise õiguse saamise päevast arvates.
(3) Ettevõtja, kes võõrandab konfiskeeritud vara, kannab võõrandamisest saadud summad riigieelarve tuludesse pärast dokumentaalselt tõestatud hoidmis-, üleandmis- ja võõrandamiskulude mahaarvamist.
§13. Dokumentide säilitamine
Konfiskeeritud vara ja kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest laekunud summa riigieelarve tuludesse ülekandmise, võõrandamise ja hävitamise dokumente säilitatakse kümme aastat dokumendi loomisest arvates.
5. peatükk
KONFISKEERITUD VARA JA KIIRESTI RIKNEVATE
ASITÕENDITE VÕÕRANDAMISEST SAADUD RAHA RIIGIEELARVEST
SEADUSLIKULE VALDAJALE TAGASTAMINE
§14. Seadusliku valdaja nõudeõigus
(1) Sellise konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud enne vara võõrandamist, hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on õigus nõuda konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa riigieelarvest tagasi pärast sellest summast vara dokumentaalselt tõestatud hoidmis-, üleandmis-, uurimis- ja võõrandamiskulude mahaarvamist.
(2) Konfiskeeritud vara ja kiiresti riknevate asitõendite seaduslikul valdajal ei ole lõikes 1 märgitud nõudeõigust «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387) § 83 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel.
§15. Võõrandamisest saadud summa seaduslikule valdajale tagastamine
(1) Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud summa tagastab Rahandusministeerium seaduslikule valdajale kirjaliku avalduse alusel, kus on märgitud tema arvelduskonto andmed. Avaldusele tuleb lisada kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi tõestatud ärakiri.
(2) Rahandusministeerium kontrollib esitatud dokumentide õigsust ja võrdleb seadusliku valdaja poolt nõutavat summat võõrandamisest saadud ning riigieelarvesse ülekantud summaga.
(3) Rahandusministeerium kannab konfiskeeritud vara ja kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa seadusliku valdaja arvelduskontole või teatab talle taotluse rahuldamata jätmisest ühe kuu jooksul kõikide dokumentide esitamise päevast arvates.
6. peatükk
KIIRESTI RIKNEVATE ASITÕENDITE HINDAMINE,
VÕÕRANDAMINE JA HÄVITAMINE
§16. Kiiresti riknevate asitõendite hindamine
Kui kiiresti rikneva asitõendi väärtust on võimalik määrata, hinnatakse seda «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 65 alusel.
§17. Kiiresti riknevate asitõendite võõrandamine
(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele kiiresti riknevate asitõendite üleandmise kohta koostatakse üleandmis-vastuvõtmisakt, milles märgitakse asitõendite väärtus ja § 3 lõikes 2 nimetatud andmed. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikusse, teine jääb üleandjale ja kolmas vastuvõtjale. Aktile lisatakse menetleja määrus kiiresti riknevate asitõendite tasuta üleandmise kohta. Üleandmis-vastuvõtmisakti tuleb uurimisasutuses säilitada kümme aastat.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti või Tervisekaitseinspektsiooni analüüside tulemuste põhjal nõuetekohaseks tunnistatud kiiresti riknev toidutoore ja toit võõrandatakse § 3 lõike 3 kohaselt või antakse tasuta lõikes 1 nimetatud asutusele.
(3) Hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on nimetatud asitõendite realiseerimisest saadud summade eelarvest tagasinõudmise õigus pärast neist selle vara hoidmis-, üleandmis-, uurimis- ja realiseerimiskulude mahaarvamist. Nimetatud summad tagastab Rahandusministeerium õigustatud isiku kirjaliku avalduse alusel.
§18. Kiiresti riknevate asitõendite hävitamine
(1) Kiiresti rikneva asitõendi võõrandamise võimatuse korral see hävitatakse menetleja määruse alusel.
(2) Asitõendiks olev kiiresti riknev narkootiline või psühhotroopne aine hävitatakse «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Kiiresti rikneva asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse asitõendi hävitaja, hävitatava eseme või aine nimetus, kogus, viide otsusele, mille alusel esemed või ained hävitatakse, hävitamise viis, aeg ja koht. Asitõendi hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikusse ja teine jääb akti koostanud asutusele. Akti kinnitavad allkirjaga asitõendi hävitaja ja hävitamise juures viibinud ametnikud.
§19. Kiiresti rikneva konfiskeeritud vara hindamine, võõrandamine ja hävitamine
Kiiresti rikneva konfiskeeritud vara hindamisel, võõrandamisel ja hävitamisel kohaldatakse §-des 16–18 sätestatut.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§20. [käesolevast tekstist välja jäetud]
]]>