Teksti suurus:

Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.12.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 81, 541

Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.11.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 18. novembri 2004. a otsusega nr 718

§ 1. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses (RT I 2003, 23, 138) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Võimu üleandmine ja vastuvõtmine

(1) Eesti Vabariigi osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös võib kaitseväe juhataja (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja) anda osa oma võimust üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülema võimust.

(2) Võimu üleandmisel teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülemale võib see ülem anda osaliselt või täielikult temale antud võimu edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülemale, kui:
1) selline võimalus on sätestatud välislepingus või seda näeb ette rahvusvaheline tava või
2) võimu üleandmisel on kaitseväe juhataja (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja) volitanud teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülemat võimu edasi andma.

(3) Võimu vastuvõtmisel võib Eesti kaitseväe käsuõigust omav ülem anda osaliselt või täielikult temale antud võimu edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülemale, kui:
1) selline võimalus on sätestatud välislepingus või seda näeb ette rahvusvaheline tava või
2) võimu üleandnud teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni käsuõigusega ülem on volitanud võimu edasi andma.

(4) Kaitseminister kehtestab määrusega võimu üleandmise ning vastuvõtmise korra ja võimu üleandmisel kajastatavate andmete loetelu.»;

2) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab kaitseminister kooskõlastatult välisministriga kaitseväeüksusele korralduse alustada osalemist ning lõpetada osalemine käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud operatsioonis.»;

3) seadust täiendatakse §-dega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

« § 81. Erivahendite, relvade või lahingutehnika kasutamine kaitseväe poolt

(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes võib kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada erivahendeid, relvi või lahingutehnikat:
1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
2) kaitseväe või koos kaitseväega rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevate relvajõudude valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks kaitseväele pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira rahvusvahelise õiguse alusel relvastatud jõu kasutamist vastase suhtes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ülesanded sätestatakse rahvusvahelise organisatsiooni poolt või kokkuleppel asjaomaste riikidega.

§ 82. Relvastatud jõu kasutamise kord

(1) Kaitseväelane peab relvastatud jõu kasutamise otsustamisel ja mooduse valikul lähtuma olukorrast, sealjuures hindama ka isiku ohtlikkust, kelle suhtes relvastatud jõudu kasutatakse.

(2) Kaitseväelane ei tohi ründe tõrjumisel kasutada sellist relvastatud jõudu, mis ei ole ilmses vastavuses ründe iseloomuga, kinnipeetava isiku või olukorra ohtlikkusega.

(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel lähtutakse asjaomase välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt kehtestatud relvastatud jõu kasutamise korrast. Vajaduse korral võib kaitseminister kehtestada relvastatud jõu kasutamise korra. Välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kaitseministri poolt kehtestatud relvastatud jõu kasutamise korra alusel võivad kaitseväe juhataja ning teised ülemad anda täpsemaid juhiseid.

(4) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt kehtestatud relvastatud jõu kasutamise korras sätestatud reeglid on vastuolus sõlmitud välislepingu või Eesti Vabariigi seadusega, ei rakenda kaitsevägi vastuolus olevaid reegleid ning Kaitseministeerium teavitab sellest välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira rahvusvahelise õiguse alusel relvastatud jõu kasutamist vastase suhtes.»;

4) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Välisriikide relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti Vabariigist lahkumine

(1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumise, Eesti Vabariigis viibimise ja Eesti Vabariigist lahkumise tingimused sätestatakse välislepingu, seaduse ja seaduse alusel antavate õigusaktidega.

(2) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel pädeva asutuse poolt antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.

(3) Käesolevas seaduses relvajõudude kohta sätestatut kohaldatakse ka relvajõude saatvatele nende teenistuses olevatele tsiviilisikutele.

(4) Piirivalveamet kannab relvajõudude liikme ja ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Piirivalveamet Kaitseministeeriumi taotlusel dokumenti uue märke.

(5) Eesti Vabariiki saabuvate relvajõudude, ülalpeetavate, sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korra kinnitab kaitseminister.»;

5) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses osalemiseks välisriigi relvajõududele viibimise loa andmise otsustab kaitseminister.»;

6) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Välisriigi sõjalaeva Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riikliku õhusõiduki Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa annab kaitseminister või tema volitatud ametiisik, kui seadusega või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Välisriigi sõjalaeva Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riikliku õhusõiduki Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.»;

7) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus

(1) Käesoleva seadusega ettenähtud korras ja eesmärkidel Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude liikmete riigis viibimise seaduslikuks aluseks on käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud luba.

(2) Relvajõudude liikmete ülalpeetavatel on õigus Eestis viibida koos relvajõudude liikmega, kellel on Eestis viibimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba. Ülalpeetavatel on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal.»;

8) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

« § 211. Vastuvõtva riigi toetuse osutamine

Vabariigi Valitsus asutab Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse registri, mis on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) tähenduses, kus peetakse arvestust vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike andmete üle.»;

9) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata käesoleva seaduse § 6 punktis 1 nimetatud rahvusvahelise sõjalise koostöö vormide suhtes. Käesoleva seaduse § 6 punktis 2 sätestatud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sõjategevusega tekitatud kahju ei pea hüvitama.»

§ 2. Lennundusseaduses (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138 ja 143; 88, 594; 2004, 25, 169; 30, 208) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse sätteid rakendatakse tsiviillennunduses ja riiklikus lennunduses, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, laieneb see kaitselennundusele ja Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude õhusõidukite riigikaitselise eesmärgiga lennundustegevusele ulatuses, mis ei takista riigikaitseliste ülesannete täitmist.»;

2) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Lennuamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavad ettevõtjad.

(3) Lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas tuleb juhinduda lennureeglitest. Lennureeglid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega. Lennureeglid kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga.»;

3) paragrahvi 4 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda majandus- ja kommunikatsiooniminister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende. Piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 72 ja 73 järgmises sõnastuses:

« § 72. Eesti õhuruumi kasutamine riigikaitseks ja kaitselennundus

(1) Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel korraldab kaitsevägi koostöös Lennuametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega.

(2) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel, samuti tsiviillennunduse ja kaitselennunduse koostöö korra Eesti õhuruumi kasutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Kaitseminister kehtestab kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga kaitseväe lennundusmäärustiku, millega nähakse ette nõuded kaitseväe õhusõidukitele, nende käitamisele ning sellega seotud rajatistele, nõuded kaitselennundusega tegelevatele isikutele ning kaitseväe õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord. Kaitseväe õhusõidukite osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord lähtub käesolevas seaduses sätestatust ulatuses, mis ei takista riigikaitseliste ülesannete täitmist.

(4) Tsiviilotstarbel kasutatavad kaitseväe õhusõidukid ja nende käitamine, lennunduspersonal ja -rajatised, olenemata nende omanikust, peavad vastama tsiviillennunduse nõuetele.

§ 73. Õhuruumi paindliku kasutamise komisjon

(1) Eesti õhuruumi paindliku kasutamise tagamiseks tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel moodustab Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures õhuruumi paindliku kasutamise komisjoni.

(2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Lennuameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.

(3) Komisjon jälgib õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtete rakendamist Eestis ning teeb ettepanekud nende põhimõtete rakendamiseks.»;

5) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kaitseväe õhusõidukitega toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist korraldab kaitsevägi koostöös uurimisüksusega vastavalt käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.»;

6) paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 59. Lennuliiklustasud

Lennuliiklustasudeks on marsruudi navigatsioonitasu, terminali navigatsioonitasu ja lennuväljatasud. Lennuliiklustasude määramise, maksmise ja maksmisest vabastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel osaleva Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude õhusõiduki lennuliiklustasud hüvitatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.»

§ 3. Riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 88, 591; 2004, 2, 4; 24, 164; 28, 189; 30, 208) § 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Riigipiiri valvamine ja kaitsmine

(1) Riigipiiri valvavad ja kaitsevad piirivalve ja kaitsevägi vastavalt oma pädevusele. Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud.»

§ 4. Euroopa Liidu kodaniku seaduses (RT I 2002, 102, 599; 2004, 19, 134; 28, 189; 30, 208) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses (RT I 2003, 23, 138) sätestatud korras.»;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Perekonnaliige, kes on ülalpeetav rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse mõttes, võib Eestis viibida viisata ja elamisloata rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud korras.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json