Teksti suurus:

Erastamisseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 9, 78

Erastamisseadus

Vastu võetud 17.06.1993
RT I 1993, 45, 639
jõustumine 24.07.1993

Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

15.06.1994   (RT I 1994, 50, 846)  21.07.1994, v.a. erastamisseaduse § 27 lg. 1 – 1.12.1993

18.10.1994   (RT I 1994, 79, 1329) 21.11.1994

10.11.1994   (RT I 1994, 83, 1448)  9.12.1994

15.02.1995   (RT I 1995, 22, 327)  20.03.1995

31.05.1995   (RT I 1995, 54, 881)  30.06.1995

14.06.1995   (RT I 1995, 57, 979)  21.07.1995

30.04.1996   (RT I 1996, 36, 738)   7.06.1996

12.06.1996   (RT I 1996, 48, 942)  19.07.1996

4.12.1996   (RT I 1996, 89, 1588) 28.12.1996

Muudatusi tähistab joon vasakul veerisel, muudetud osa järel nurksulgudes on viide akti(de)le (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Tähistamata on 4.12.1996 seaduse §-ga 24 tehtud sõna «objekt» asendamised sõnaga «vara». Terviktekst avaldatakse 4.12.1996 seaduse § 27 alusel.

I peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

(1) Käesolev seadus määrab kindlaks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva vara erastamise tingimused ja korra ning Eesti Erastamisagentuuri (edaspidi Erastamisagentuur) tegevuse alused.
[4.12.1996]

(2) [kehtetu – 4.12.1996]

(3) Käesolevat seadust, välja arvatud V peatükis sätestatut, ei kohaldata:

1) vara osas, mis kuulub võõrandamisele riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446) sätestatud korras;

2) vara osas, mis kuulub erastamisele eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) sätestatud korras;

3) vara osas, mis kuulub erastamisele mitteeluruumide erastamise seaduses (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27) sätestatud korras;

4) vara osas, mis kuulub erastamisele põllumajandusreformi seaduses (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) sätestatud korras;

5) maa osas, mis kuulub erastamisele maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796) sätestatud korras.
[4.12.1996]

§ 2.   Erastamise objekt

(1) Erastamise objekt (edaspidi erastatav vara) on:

1) riigi omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 52–54, 993) §-s 507 nimetatud riigile kuuluvad ettevõtted või nende osad (edaspidi riigivara);

2) kohaliku omavalitsusüksuse omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning munitsipaalettevõtted või nende osad (edaspidi munitsipaalvara), kui nimetatud vara on kohalikule omavalitsusele üle antud erastamiskohustusega vastavalt omandireformi aluste seadusele (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) või on arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega munitsipaalvara erastamisnimekirja.

(2) Erastatavat ehitist võib erastada koos ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa või hoonestusõigusega või suurendada äriühingu aktsia- või osakapitali äriühingule kuuluva ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa või selle ehitise omaniku kasuks seatava hoonestusõiguse võrra.

(3) Kui erastamiskohustusega munitsipaliseeritud ehitis on antud kohaliku omavalitsusüksuse omandisse koos ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maaga, laieneb erastamiskohustus ka maale või ehitise omaniku kasuks seatavale hoonestusõigusele.

(4) Äriühingus riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluvaid aktsiaid või osasid võib erastada teistele selle äriühingu erastamise subjektideks olevatele aktsionäridele või osanikele erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga. Kui teised selle äriühingu aktsionärid või osanikud ei soovi osta aktsiaid või osa erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga, müüakse aktsiad või osa käesoleva seadusega sätestatud korras kooskõlas äriseadustiku §-s 149 või §-s 229 sätestatuga.
[4.12.1996]

(5)–(6) [kehtetud – 4.12.1996]

(7) Riigile kuuluva ettevõtte vara koosseisus olevat üksikut asja, välja arvatud põhitegevusega otseselt seotud hooned ja rajatised ning teiste äriühingute aktsiad või osad, võib võõrandada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. Põhitegevusega otseselt seotud hooneid ja rajatisi ning teiste äriühingute aktsiaid või osasid võib võõrandada ainult käesoleva seaduse alusel.
[4.12.1996]

§ 3. Erastamise õigustatud subjekt

(1) Erastamise õigustatud subjektiks võib olla füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud äriühing, milles Eesti riigile või kohalikele omavalitsusüksustele kuulub vahetult või teiste isikute kaudu kokku üle 1/3 aktsiate või osadega määratud häältest.
[4.12.1996]

(2) [kehtetu – 4.12.1996]

(3) Erastamise korraldajal on õigus esitada erastamise õigustatud subjektile lisanõudeid, nagu kvalifikatsioon, tegevusala või -koht, kanne äriregistris või muid lisanõudeid, kui need on ette nähtud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erastamisprogrammiga.   

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud lisanõuded peavad olema tehtud teatavaks müügi väljakuulutamisel.
[4.12.1996]

§ 4. Erastamise korraldaja

(1) Riigivara erastamise korraldaja on Erastamisagentuur, kes on volitatud valdama riigivara käesoleva seadusega sätestatud korras.   

(2) Munitsipaalvara erastamise korraldaja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu.
[4.12.1996]

(3) Erastamise korraldaja võib sõlmida lepinguid füüsilise või juriidilise isikuga erastamistoimingute läbiviimiseks.   

§ 5. Õigusvastaselt võõrandatud vara erastamine

(1) Erastamise korraldaja on kohustatud enne erastatava vara müügi väljakuulutamist kindlaks tegema, kas erastatava vara koosseisus on õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ning kuidas see on lahendatud.   

(2) Õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus, võib erastada järgmistel tingimustel:

1) omandireformi õigustatud subjekt loobub vara tagastamise  nõudest. Õigustatud subjekti allkiri loobumisavaldusel peab olema tõestatud notariaalselt või sellega võrdsustatud korras;

2) õigusaktidega kehtestatud korras on jõustunud otsus õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise või kompenseerimise kohta;
[15.06.1994]

3) õigustatud subjektiks tunnistamise või vara tagastamise menetlus on seaduse alusel lõpetatud.
[4.12.1996]

(3) Erastamise korraldaja peab käesoleva paragrahvi 2. lõike 1. punktis nimetatud juhul läbirääkimisi omandireformi õigustatud subjektiga ning esitab läbirääkimise käigus koostatud dokumendid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalikule komisjonile.
[15.06.1994]

II peatükk

ERASTAMISAGENTUUR

§ 6. Erastamisagentuuri õiguslik staatus

(1) Erastamisagentuur on käesoleva seaduse alusel moodustatud valitsusasutus, kes tegutseb majandusministri valitsemisalas ja kelle põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.
[31.05.1995; 4.12.1996]

(2) Erastamisagentuur moodustatakse Riigivaraameti ja Erastamisettevõtte ühendamise teel nende õigusjärglasena.

§ 7. Erastamisagentuuri põhiülesanded

Erastamisagentuuri põhiülesandeks on korraldada riigivara erastamist ning teiste omandireformist tulenevate ülesannete täitmist. Oma põhiülesande täitmiseks Erastamisagentuur:

1) koostab riigivara erastamisprogrammid ja -nimekirjad;

2) korraldab riigi nimel erastamisnimekirja kinnitatud riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist kuni vara erastamiseni;

3) otsustab ja korraldab erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete, samuti riigi äriühingute, kelle aktsiad või osad on kinnitatud erastamisnimekirja, ümberkujundamist, ühinemist, jagunemist, restruktureerimist, saneerimist või likvideerimist;
 [4.12.1996]

4) peab läbirääkimisi omandireformi õigustatud subjektidega vastavalt käesoleva seaduse § 5 3. lõikele;

5) korraldab riigivara munitsipaliseerimist ja vara taasriigistamist;

6) korraldab erastamisnimekirja kinnitatud riigivara majandustegevusse paigutamist, sealhulgas sissemaksete tegemist äriühingu aktsia- või osakapitali ning riigivara rendile või kasutusvaldusse andmist;

7) sõlmib riigi nimel erastatava riigivara ostu-müügilepinguid ja kontrollib nende lepingute täitmist.
[4.12.1996]

§ 8.   Erastamisagentuuri Nõukogu

(1) Erastamisagentuuri tegevust juhib 11-liikmeline Erastamisagentuuri Nõukogu, mille kaheksa liiget nimetab ametisse Vabariigi Valitsus ja ühe liikme Eesti Panga president. Majandusminister ja rahandusminister on Erastamisagentuuri Nõukogu liikmed ametikoha järgi.  [31.05.1995]

(2) Erastamisagentuuri Nõukogu liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Nõukogu liikme võib tagasi kutsuda teda ametisse nimetanu.   

(3) Erastamisagentuuri Nõukogu esimehe ja aseesimehe nimetab peaminister Erastamisagentuuri Nõukogu ettepanekul. Nõukogu esimees esindab nõukogu, korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu istungeid ja teostab järelevalvet nõukogu otsuste täitmise üle.Aseesimees asendab esimeest tema äraolekul.

(4) Erastamisagentuuri Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaheksa liiget, nende hulgas nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees.   

(5) Erastamisagentuuri Nõukogu võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega, kusjuures otsus loetakse vastuvõetuks vähemalt viie poolthääle olemasolul. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks nõukogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl.

§ 9. Erastamisagentuuri Nõukogu pädevus

(1) Erastamisagentuuri Nõukogu pädevus määratakse käesoleva seaduse ja Erastamisagentuuri põhimäärusega.
[4.12.1996]

(2) Erastamisagentuuri Nõukogu ainupädevusse kuulub:

1) Erastamisagentuuri peadirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

2) ehitise koos maa või hoonestusõigusega erastamise ning maa või hoonestusõiguse võrra äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamise otsustamine;
[4.12.1996]

3) erastamisprogrammi esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks;

31) erastatava vara nimekirja ja erastamise viisi kinnitamine;
[4.12.1996]

4) [kehtetu – 12.06.1996]

5) käesoleva seaduse § 21 2. lõikes nimetatud erastamise lisatingimuste kinnitamine;

 6) erastamise õigustatud subjektidele § 3 3. lõikes nimetatud lisanõuete esitamine;
 [4.12.1996]

7) erastamisväärtpaberite kasutamise ulatuse määramine;

8) erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete, samuti riigi äriühingute, kelle aktsiad või osad on kinnitatud erastamisnimekirja, ümberkujundamise, likvideerimise, restruktureerimise ja saneerimise põhimõtete kinnitamine ning finantseerimistaotluste esitamine Vabariigi Valitsusele;
[4.12.1996]

9) erastamisnimekirja kinnitatud riigivara munitsipaliseerimise otsustamine, samuti muu riigivara munitsipaliseerimise otsustamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alusel ja korras;
[15.06.1994]

10) erastamisnimekirja kinnitatud riigivara majandustegevusse paigutamise otsustamine, sealhulgas äriühingu aktsia- või osakapitali sissemaksete tegemise ning riigivara rendile või kasutusvaldusse andmise otsustamine;

11) eelläbirääkimistega pakkumisel parima ja vajaduse korral paremuselt teise pakkumise kindlaksmääramine;
[4.12.1996]

12) Erastamisagentuuri tegevuse kontrollimine, tegevusaruande kinnitamine ja tegevusaruande esitamine Vabariigi Valitsusele üks kord poolaastas. 

§ 10. Erastamisagentuuri valduses olev vara ja erastamisega seotud kulude katmine

(1) Erastamisagentuuri valduses on talle üleantud ning tema poolt soetatud riigivara.
[4.12.1996]

(2) Erastamisagentuuri ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest.   

(3) Erastamisagentuuri kulud, mis tulenevad käesoleva seaduse § 4 3. lõikes nimetatud lepingutest, kaetakse erastatava vara müügist saadavast rahast Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(4) Erastamisagentuuri kulud, mis tulenevad erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte, samuti riigi äriühingu, kelle aktsiad või osa on kinnitatud erastamisnimekirja, ümberkujundamisest, likvideerimisest, restruktureerimisest ja saneerimisest, võib katta Vabariigi Valitsuse eelarvevälise omandireformi reservfondi vahenditest.

(5) Erastatava varaga seotud võlad, mis ei ole müügiobjektiks, võib erastamise korraldaja otsusel katta vara erastamisest laekunud rahast vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) §-le 2. Võlad, mis ületavad selle vara erastamisest laekuva raha, võib Vabariigi Valitsus Erastamisagentuuri Nõukogu taotlusel katta eelarvevälise omandireformi reservfondi vahenditest.
[4.12.1996]

(6) [kehtetu – 4.12.1996]

§ 11. Erastamisagentuuri tegevuse lõpetamine

Erastamisagentuuri tegevus lõpetatakse seadusega.   

III peatükk

ERASTAMISE ETTEVALMISTAMINE

§ 12. Erastamisprogramm

(1) Erastamise korraldamise aluseks on riigi- või munitsipaalvara erastamisprogramm, mis koostatakse vähemalt üks kord aastas ja avaldatakse Riigi Teatajas.
 [4.12.1996]

(2) Riigivara erastamisprogrammi koostab Erastamisagentuur koos ministeeriumidega ning kinnitab Vabariigi Valitsus.   

(3) Munitsipaalvara erastamisprogrammi koostab kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja kinnitab volikogu.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud erastamisprogramm sisaldab:
[4.12.1996]

1) erastamise prioriteetsed valdkonnad majandusharude kaupa;

2) erinevates majandusharudes kasutatavad põhilised erastamise viisid;

3) erastatavate ettevõtete ümberkujundamise, ühinemise, jagunemise, restruktureerimise ja saneerimise üldpõhimõtted;
[4.12.1996]

4) erastamisväärtpaberite kasutamise ulatus erinevate varade erastamisel;

5) majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud;

6) erastamisel kehtestatavate lisatingimuste üldpõhimõtted;

7) põllumajandustootjate ühistutele vara erastamise põhimõtted.

§ 13 [kehtetu – 12.06.1996]

§ 131. Erastatava ehitise aluse maa kindlaksmääramine

Ehitised erastatakse koos maa või hoonestusõigusega või suurendatakse ettevõtte või äriühingu osa- või aktsiakapitali maa või hoonestusõiguse võrra käesolevas seaduses sätestatud alustel. Kui Erastamisagentuuri nõukogu ei otsusta läbi viia maa erakorralist hindamist, on maa hinnaks maksustamishind. Erastatava ehitise teenindamiseks vajalik maa või hoonestusõigusega koormatav maa või ettevõtte või äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamiseks vajalik maa määratakse kindlaks erastamise korraldaja ja kohaliku omavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[30.04.1996; 4.12.1996]

§ 14. Erastatava vara valdamine, kasutamine ja käsutamine

(1) Pärast riigivara kinnitamist erastamisnimekirja lähevad selle vara valdamise õigused ja kohustused üle erastamise korraldajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel, ulatuses ja korras.

(2) Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte, samuti riigi äriühingu, kelle aktsiad või osa on kinnitatud erastamisnimekirja, likvideerimist korraldab erastamise korraldaja või tema nõusolekul ettevõte või riigi äriühing ise. Likvideeritava ettevõtte kohustused tervisekahjustuse või surmaga põhjustatud kahjumi hüvitamisel lähevad üle riigi sotsiaalkindlustuse asutustele.

(3) Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte, samuti riigi äriühingu, kelle aktsiad või osa on kinnitatud erastamisnimekirja, võlgnikupoolse pankrotiavalduse võib esitada ainult erastamise korraldaja.

(4) Pärast vara kinnitamist erastamisnimekirja võib erastatavat vara võõrandada või teha muudatusi selle koosseisus Erastamisagentuuri Nõukogu või kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul või tema poolt kehtestatud korras.

(5) Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõte, samuti riigi äriühing, kelle aktsiad või osa on kinnitatud erastamisnimekirja, valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses sätestatud kitsendusi arvestades.
[4.12.1996]

(6) [kehtetu – 15.06.1994]

(7) Erastamise korraldaja on kohustatud nõudma kohtu korras erastatava vara rendilepingu muutmist või lõpetamist, kui talle on saanud teatavaks, et seaduste või rendilepingu tingimuste mittetäitmisega on kahjustatud riigi kui omaniku huve.

§ 15 [kehtetu – 4.12.1996]

§ 16. Ettevõtte või äriühingu saneerimine ja restruktureerimine

(1) Erastamisnimekirja kinnitatud riigile kuuluva ettevõtte, samuti riigi äriühingu, kelle aktsiad või osa on kinnitatud erastamisnimekirja, saneerimist ja restruktureerimist korraldab Erastamisagentuur. Munitsipaalettevõtte või äriühingu, kelle kõik aktsiad või ainus osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, saneerimist ja restruktureerimist otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu vastavalt käesoleva seaduse § 4 2. lõikes sätestatule.

(2) Erastamise korraldajal on õigus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äriühingu saneerimise eesmärgil suurendada tema aktsia- või osakapitali. Aktsia- või osakapitali suurendatakse rahaliste sissemaksete tegemisega äriühingu aktsia- või osakapitali erastamise õigustatud subjektide poolt erastamise korraldaja kehtestatud tingimustel ja korras, tagades riigile kuuluvate aktsiate või osade vaba võõrandamise õiguse.

   [4.12.1996]

§ 161. Müügiks väljakuulutatud ettevõtte või äriühingu  pankroti erisused

(1) Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte või äriühingu, mille müük on välja kuulutatud, pankrotti ei või ilma erastamise korraldaja nõusolekuta välja kuulutada kuue kuu jooksul, arvates müügi väljakuulutamisest. Kohus võib nimetatud tähtaega pikendada mõjuvatel põhjustel erastamise korraldaja avalduse alusel.   

(2) Lõikes 1 nimetatud ettevõtte või äriühingu pankroti väljakuulutamisel moodustub ettevõtte või äriühingu erastamata varast pankrotivara.
[15.06.1994; 4.12.1996]

(3) Pankrotihalduril on õigus arvata ettevõtte vara erastamisest laekunud raha pankrotivara hulka. Kui ettevõtte vara erastamisest eriarvele laekunud raha on vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele edasi kantud fondidesse, arvatakse vastav rahasumma pankrotivara hulka pankrotinõude esitamisele järgnevatest erastamistehingutest laekuvast rahast. Kui erastamise korraldaja on ettevõtte vara müünud järelmaksuga, arvatakse laekuv raha pankrotivara hulka pärast järelmaksu laekumist erastamise eriarvele.   [4.12.1996]

(4) Lõikes 3 nimetatud rahast arvatakse maha:

1) erastamise korraldaja poolt tasutud ettevõtte või äriühingu võlad;
[15.06.1994; 4.12.1996]

2) vara erastamise kulud vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse §-le 2.
 [4.12.1996]

(5) Erastamise korraldaja poolt ettevõtte või äriühingu varaga tehtud tehingud ei kuulu tagasivõitmisele.

[15.06.1994; 4.12.1996]

(6) Muus osas kohaldatakse Eesti Vabariigi pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1996, 45, 848; 1997, 5/6, 32) sätteid.
 [15.06.1994]

§ 17. Informatsioon ostjale erastatava vara kohta

(1) Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise korraldaja vara ostmisest huvitatud isikutele (pakkujatele) informatsiooni erastatava vara kohta, näidates ära, kas koos varaga müüakse ka käesoleva seaduse § 2 2. lõikes nimetatud maa, samuti näidates ära kehtivad vara ja maaga seotud kaitsere˛iimid.   

(2) Ettevõte või äriühing, kelle vara või aktsiad või osa on kantud erastamisnimekirja, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud andma erastamise korraldajale erastamise läbiviimiseks vajalikku informatsiooni.
[4.12.1996]

 

IV peatükk

ERASTAMISE LÄBIVIIMINE

§ 18. Müügi väljakuulutamine

(1) Erastamisnimekirja kinnitatud varade müük koos müügipõhitingimustega kuulutatakse välja üleriigiliselt. 

(2) Erastamisagentuur kuulutab välja rahvusvahelise pakkumise, lähtudes käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud erastamisprogrammist.   

(3) Pärast müügi avalikku väljakuulutamist peab erastamise korraldaja tagama pakkujatele müügi korra ja erastatava vara kohta koostatud informatsiooni teatavakstegemise. 

§ 19. Erastatava varaga tutvumine

Pakkujal on õigus tutvuda erastamisele kuuluva varaga erastamise korraldaja poolt kindlaksmääratud korras.   

§ 20. Erastamise viisid

(1) Erastatava vara erastamise viisid on:

1) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel;

2) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel;

3) äriühingu aktsiate avalik müük;

4) vara müük erastamise korraldaja poolt määratud viisil, kui käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat.
[4.12.1996]

(2) Erastatavat vara müüakse raha ja erastamisväärtpaberite eest. 

§ 21. Vara, sealhulgas aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel

(1) Lisatingimuste kehtestamisel erastamise korraldaja poolt toimub erastamine ühe- või kaheetapilise eelläbirääkimistega pakkumisena. Kui müügi väljakuulutamisel ei ole pakkumist nimetatud kaheetapiliseks, on pakkumine üheetapiline.
[4.12.1996]

(2) Lisatingimusteks võivad olla:

1) tööhõive tagamine;

2) uute töökohtade loomine;

3) tehniline ja finantsplaan, milles on ära näidatud kasutatav tehnoloogia, investeeringud ja finantseerimise allikas;
[4.12.1996]

4) keskkonnakaitse tagamine;

5) muud ettevõtte või äriühingu tegevust reguleerivad tingimused.
[4.12.1996]

(3) Erastamise korraldajal on õigus kehtestada lisatingimustele piirsuurusi.

(4) Üheetapilise pakkumise korral peab pakkuja tegema pakkumised nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumiste täitmiseks tagatise.   

(41) Kaheetapilise pakkumise korral peab pakkuja tegema pakkumise erastamise korraldaja poolt esimeseks etapiks kehtestatud lisatingimuste kohta. Esimeses etapis tehtud pakkumiste alusel valib erastamise korraldaja ühe või mitu pakkujat, kes kutsutakse osalema pakkumise teises etapis. Teises etapis osalev pakkuja peab erastamise korraldaja määratud tähtajaks tegema pakkumise ostuhinna ja erastamise korraldaja poolt teise etapi jaoks kehtestatud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatise.
[4.12.1996]

(5) Erastamise korraldajal on õigus mitte lubada eelläbirääkimistele neid isikuid, kelle poolt tehtud pakkumisi ja esitatud tagatisi ei pea erastamise korraldaja piisavaks. Seda otsust võib vaidlustada riigivara erastamisel Erastamisagentuuri Nõukogus ja munitsipaalvara erastamisel kohaliku omavalitsuse volikogus. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult kohtus.

(6) Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ja teistele pakkujatele ei avaldata. See nõue ei laiene erastatava vara eri osade kohta tehtud pakkumistele, mille korral võib erastamise korraldaja anda erastatava vara kohta vajalikku informatsiooni teistele pakkujatele. Samuti avalikustatakse kaheetapilise pakkumise korral esimese etapi pakkumiste tulemused.
[4.12.1996]

(7) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.

(8) Lõplike pakkumiste hindamisel, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka ostuhinda, määrab erastamise korraldaja kindlaks parima pakkumise. Erastamise korraldajal on õigus kindlaks määrata ka paremuselt teine pakkumine. Ostu-müügileping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine tunnistati parimaks. Kui parima pakkumise teinud pakkuja ei sõlmi tema poolt pakutud tingimustel erastamise korraldaja poolt määratud tähtajaks ostu-müügilepingut, on erastamise korraldajal õigus kutsuda ostu-müügilepingut sõlmima pakkuja, kelle pakkumine oli tunnistatud paremuselt teiseks.
[4.12.1996]

(9) Võrdväärsete pakkumiste korral annab erastamise korraldaja ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada.

(10) Vastavalt käesoleva paragrahvi 8. lõikes sätestatud tingimustele on erastamise korraldajal õigus jätta sobivate pakkumiste puudumisel parim pakkumine kindlaks määramata ning ostu-müügileping sõlmimata.
[4.12.1996]

§ 22. Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel

(1) Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kehtestata käesoleva seaduse § 21 2. lõikes märgitud lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikutena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi.

(2) Enampakkumine käesoleva seaduse tähenduses on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna.   

(3) Enampakkumine võib olla kirjalik või suuline. Erastamisel kasutatava enampakkumise korra kehtestab erastamise korraldaja.

(4) Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid.

(5) Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus erastamise korraldaja otsusel ei lubata erastamisele käesoleva seaduse § 3 2. lõikes nimetatud isikuid või esitatakse erastamise õigustatud subjektidele § 3 3. lõikes sätestatud lisanõudeid.   

§ 23. Erastatavate aktsiate avalik müük

Aktsiate avalik müük toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
[15.06.1994]

§ 24. Alghind

(1) Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab erastamise korraldaja alghinna, mis tehakse teatavaks vähemalt seitse päeva enne enampakkumise toimumist.

(2) Sama vara teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamise korral võib mitte leida varale ostjat.   

§ 25. Riigivara üleandmine äriühingule

Erastamisnimekirja kinnitatud riigivara, millele ei ole leitud käesoleva seaduse järgi ostjat, võib kasutada sissemaksete tegemiseks äriühingu aktsia- või osakapitali vastavalt käesoleva seaduse § 9 2. lõike punktile 10.
[4.12.1996]

§ 26. Vara erastamine järelmaksuga

Erastamise õigustatud subjekt võib erastatavat vara osta järelmaksuga Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[4.12.1996]

§ 27. Ostu-müügileping
[15.06.1994]

(1) Erastamise ostu-müügileping, asjaõigusleping ja hüpoteegi seadmise leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis.
[15.06.1994; 30.04.1996]

(2) Erastamise korraldaja on kohustatud viie päeva jooksul, arvates ostu-müügilepingu järgi omandiõiguse tekkimisest, avalikustama erastatud vara:

1) omandamist taotlenud pakkujate arvu;

2) uue omaniku;

3) ostuhinna ja selle tasumise tingimused;

4) erastamiseks käesoleva seaduse § 21 alusel kehtestatud lisatingimused ja kohaliku omavalitsuse ettepanekud lisatingimuste kohta.

(3) Erastamisagentuuri Nõukogu otsuse alusel võidakse avalikustada muid ostu-müügilepingu tingimusi või ostu-müügilepinguga seotud andmeid, mille konfidentsiaalsuses ei ole eelnevalt kokku lepitud.   [31.05.1995]

V peatükk

ERASTAMISVÄÄRTPABERID JA NENDE KASUTAMINE

§ 28. Erastamisväärtpaber

(1) Erastamisväärtpaber on vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadusele (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106; 51, 859; 54, 905; 1995, 29, 357) õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks välja antud hüvitusväärtpaber ja vastavalt eluruumide erastamise seadusele välja antud rahvakapitali obligatsioon. Erastamisväärtpaberi nimiväärtus moodustub hüvitusväärtpaberi arvestuslikust väärtusest ja rahvakapitali obligatsiooni arvestuslikust väärtusest.   

(2) Erastamisväärtpaberit säilitatakse elektroonilisel kujul Vabariigi Valitsuse asutatud Erastamisväärtpaberite Keskregistris avatud erastamisväärtpaberiarvel või Vabariigi Valitsuse asutatud Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberiarvel. Nimetatud arveid teenindavad juriidilised isikud vastavalt rahandusministriga sõlmitud lepingule.   

(3) Erastamisväärtpaberit võib omada ja omandada iga füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning Eesti riik või kohalik omavalitsusüksus. Omandiõigust erastamisväärtpaberile tõendab nimeline kirje Erastamisväärtpaberite Keskregistris või Eesti Väärtpaberite Keskregistris.   

(4) Erastamisväärtpaberite väljaandmine, nendega arveldamine ning nende kasutamine, võõrandamine ja kustutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Arveldamiseks kasutatavad juhendid ja vormid kehtestab rahandusminister.

(5) Järelevalvet erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nende kasutamise üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras rahandusminister. Rahandusministril on õigus peatada erastamisväärtpaberiarve avamine või selle kasutamine järelevalvemenetluse tagamiseks, õigus taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist ning kahju hüvitamist, kui ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaber on võõrandatud või selle eest on omandatud vara, ning õigus muuta ebaseaduslikult välja antud erastamisväärtpaberi nimiväärtust.   

§ 29. Erastamisväärtpaberite kasutamine

(1) Erastamisväärtpaberite eest on võimalik seaduses sätestatud ulatuses ja korras omandada Hüvitusfondi obligatsioone ning erastatavat vara, sealhulgas aktsiaid, maad, eluruume, mitteeluruume ja muud vara. Erastamisväärtpabereid võib kasutada ka seadustes ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras muu vara eest tasumisel.

(2) Erastamisväärtpabereid saab kasutada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vara eest tasumiseks 1998. aasta 31. detsembrini.

(3) Erastamisväärtpaberi kasutamisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otstarbel see kustutatakse, kui seadustes ei sätestata teisiti. Ebaseaduslikult kustutatud erastamisväärtpaberi tagasikanne omaniku erastamisväärtpaberiarvele teostatakse rahandusministri kehtestatud korras.

(4) Kustutamata erastamisväärtpaber on pärandatav ja võõrandatav.

Erastamisväärtpaberi omanik, kes ei ole käesoleva seaduse § 3 1. lõike kohaselt erastamise õigustatud subjekt, võib oma erastamisväärtpaberit võõrandada ainult Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel ja korras.

(5) Erastamisväärtpaberite vahendustegevusele kohaldatakse väärtpaberituru seadusega (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528) väärtpaberivahendajale kehtestatud nõudeid.
 [4.12.1996]

§ 30 [kehtetu – 4.12.1996].

VI peatükk

ERASTAMISE ERISUSED MÕNINGATE VARADE SUHTES

§ 31 [kehtetu – 4.12.1996].   

§ 32. Põllumajandussaadusi töötlevate ja põllumajandustootjaid teenindavate ettevõtete erastamise erisused

(1) Põllumajandussaadusi töötlevad ja põllumajandustootjaid teenindavad ettevõtted ja ettevõtete struktuuriüksused, mis erastatakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. 

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud varade erastamise õigustatud subjektideks on ühistu või keskühistu, kes varustab erastatavat põllumajandussaadusi töötlevat ettevõtet või ettevõtte struktuuriüksust ettevõttes töödeldavate põllumajandussaadustega või kes kasutab (või kelle liikmed kasutavad) erastatava põllumajandustootjaid teenindava ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse teenuseid.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud varad erastatakse eelläbirääkimistega pakkumisel käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud erastamise õigustatud subjekt ei esita käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud varade ostmiseks pakkumist erastamise korraldaja poolt kinnitatud tähtajaks või kui vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele ei leitud ostjat, erastatakse need käesolevas seaduses sätestatud üldises korras §-s 3 nimetatud õigustatud subjektidele.
[10.11.1994]

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud erastamise õigustatud subjektidel on õigus osta vara järelmaksuga järgmistel tingimustel:

1) tasumine mitte üle 10% vara müügisummast ostu-müügilepingu sõlmimisel, kui pooled ei lepi kokku teisiti;

2) järelmaksu korras tasumise tähtaeg on rohkem kui 10 aastat, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

3) [välja jäetud – 15.06.1994]

(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud varade eest tasumiseks, sealhulgas järelmaksu korras tasumiseks võib ühistu või keskühistu kasutada erastamisväärtpabereid.

       

VII peatükk

ERASTAMIST REGULEERIVATE ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

§-d 33–35 [käesolevas terviktekstis ei avaldata]