Teksti suurus:

Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri

Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri - sisukord
Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.12.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RTL 2004, 150, 2277

Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri1

Vastu võetud 23.11.2004 nr 179

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63. 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud sigadelt pärinevate saaduste käitlemiseks. Samuti sätestatakse sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku karantiinitingimused ning ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused.

  (2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele ja loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele, veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu tauditõrjega seotud isikutele.

§ 2.   Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku määratlus

  (1) Sigade klassikaline katk on väga nakkav sigade haigus, mille tekitajaks on sugukonna Flaviviridae perekonda Pestivirus kuuluv viirus. Haiguse kulg võib olla sõltuvalt viirustüve virulentsusest kas äge, alaäge, krooniline või varjatud. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva. Väga virulentse viirustüve levimisega karjas kaasneb haiguse äge kulg, suur haigestumus ja suremine 2.–10. päeval pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist. Nõrga virulentsusega viirustüvi põhjustab atüüpiliste kliiniliste tunnustega haigestumise, millega kaasneb väike suremus. Viirus on väliskeskkonnas, korjustes ja lihas, samuti madalatel temperatuuridel suhteliselt vastupidav, kuid inaktiveerub kergesti mitmesuguste desinfektsioonivahendite toimel.

  (2) Sigade aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mille tekitajaks on sugukonna Iridoviridae perekonna Iridovirus DNA viirus. Haiguse kulg on sõltuvalt viiruse virulentsusest üliägedast krooniliseni. Esineb sümptomiteta viirusekandjaid. Haiguse peiteaeg on 5–40 päeva. Virulentse tüve levimise korral kulgeb haigus üliägedalt või ägedalt ning seda iseloomustab kõrge palavik, täielik isutus, verevalumid nahal ja siseorganeis ning surm 7.–10. päeval pärast tunnuste ilmnemist. Suremus võib küündida 100%-ni. Väiksema virulentsusega tüved põhjustavad alaägedat või kroonilist haiguse kulgu, mida iseloomustab kerge palavik, isu vähenemine ja depressioon. Suremus võib olla väike. Viirus on väliskeskkonnas, korjustes ja lihas väga vastupidav, talub suuri keskkonna happesuse muutusi ja on raskesti inaktiveeritav desinfektsioonivahendite abil.

  (3) Sigade klassikaline katk ja sigade aafrika katk (edaspidi sigade katk) on kliinilise pildi ja surmajärgsete morfoloogiliste muutuste alusel raskesti eristatavad haigused, mistõttu diagnoos täpsustatakse alati tekitaja identifitseerimisega. Samuti rakendatakse mõlema haiguse tõrjeks ühesuguseid meetmeid.

§ 3.   Kasutatud terminid

  Määruses kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
  1) siga – Suidae sugukonda kuuluv loom;
  2) metssiga – siga, keda ei ole peetud või aretatud ettevõttes;
  3) ettevõte – loomakasvatushoone või -rajatis, koos krundi ja kõrvalhoonetega sõnniku, läga, allapanu, sööda jms ladustamise jaoks, või loomade pidamiseks piiritletud ala, kus alaliselt peetakse, sealhulgas aretatakse sigu põllumajandusliku tootmise või muul eesmärgil. Termin ei laiene tapamajale, veovahendile ega metssigade pidamiseks piiritletud alale, kus jahipidamine on lubatud;
  4) üksus – loomakasvatushoone või -rajatise ehituslikult eraldi paiknev osa, kus peetakse sigu;
  5) sigade katku kahtlane (edaspidi nakkuskahtlane) siga – siga või sea rümp, millel ilmneb haigusele iseloomulik kliiniline pilt või organite patoloogilis-anatoomilised muutused või mille Euroopa Komisjoni otsusele 2002/106/EÜ, millega on kehtestatud sigade klassikalise katku diagnoosimise protseduurid, proovivõtmise meetodid ja kriteeriumid laboratoorsete uuringute hindamiseks sigade klassikalise katku diagnoosi kinnitamisel (ELT L 39, 09.02.2002, lk 71–88), või Euroopa Komisjoni otsusele 2003/422/EÜ, millega kinnitatakse sigade aafrika katku diagnoosimise juhend (ELT L 143, 11.06.2003, lk 35–49) vastava laboratoorse uurimise tulemus annab aluse kahtlustada sigade katku;
  6) sigade katku nakatunud (edaspidi nakatunud) siga – siga või sea rümp, millel on kliinilise pildi või lahanguleiu või organite patoloogilis-anatoomiliste muutuste alusel või Euroopa Komisjoni otsusele 2002/106/EÜ või 2003/422/EÜ vastava laboratoorse uurimise tulemuse alusel sigade katk ametlikult diagnoositud;
  7) sigade katku punkt (edaspidi taudipunkt) – ettevõte, kus on avastatud vähemalt üks nakatunud siga;
  8) esmane taudipunkt – taudipunkt, mis ei ole epidemioloogiliselt seotud eelmise taudipuhanguga Eesti territooriumil või sama taudipuhangu esimese taudipunktiga;
  9) esmane sigade katku puhang metssigadel – metssigadel avastatud sigade katku juhtum, mis on avastatud kitsendusteta piirkonnas;
  10) ohustatud metssigade populatsioon – metssigade populatsiooni osa, kellel ei ole sigade katku viiruse vastast immuunsust välja kujunenud;
  11) kõrge intensiivsusega seakasvatuse piirkond – 10 km raadiusega geograafiline piirkond ümber ettevõtte, kus asub nakkuskahtlane või nakatunud siga; ettevõttes peetakse rohkem kui 800 siga km2 kohta ning ettevõte paikneb maakonnas, kus ettevõtetes peetavate sigade pidamise tihedus on suurem kui 300 siga km2 kohta või sellisele maakonnale lähemal kui 20 km;
  12) kontaktne ettevõte – ettevõte, kuhu sigade katku viirus võib olla sisse toodud kas tulenevalt ettevõtte asukohast või isikute, sigade või veovahendite liikumisest. Ettevõte loetakse kontaktseks, kui järelevalveametnik leiab läbiviidud epidemioloogilise uurimise tulemusel, et sigade katku viirus võib taudipunktist või eeldatavast taudipunktist olla ettevõttesse sisse toodud;
  13) nakatunud piirkond – piirkond, kus metssigadel on vähemalt ühe sigade katku juhu tõttu kehtestatud kitsendused selle määruse kohaselt.

2. peatükk ENNETAMINE 

§ 4.   Vaktsineerimine

  (1) Sigade katku vastane vaktsineerimine on keelatud, välja arvatud 3. peatüki 5. jaos ja §-s 48 nimetatud erakorraline vaktsineerimine sigade klassikalise katku korral.

  (2) Sigade katku vaktsiini valdamine, vaktsiini tootmine, hankimine ja jaotamine ning müük on lubatud kooskõlastatult Veterinaar- ja Toiduametiga ja tema otsese kontrolli all.

§ 5.   Toitlustamisel tekkivate jäätmete kasutamine

  (1) Toitlustamisel tekkivate jäätmete söötmine sigadele on keelatud.

  (2) Rahvusvahelise reisijateveo korral toitlustamisel tekkivad jäätmed kogutakse kokku ja kahjutustatakse või käideldakse kõrge riskiastmega loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes.

  (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevus toimub vastavalt «Loomatauditõrje seaduse» § 183 lõikele 2 ja kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 2001/89/EÜ, millega sätestatakse Ühenduse abinõud sigade klassikalise katku tõrjes (ELT 316, 01.12.2001, lk 5–35) artikliga 24.

§ 6.   Metssealiha turustamine

  (1) Metssiga, kelle liha turustatakse, on enne seda uuritud sigade klassikalise katku antikehade ja antigeeni esinemise suhtes.

  (2) Antikehade määramiseks võetakse vereproov või soolesisuga saastumata kehaõõne vedelikku, viiruse määramiseks võetakse tonsillid või mesenteriaalsed lümfisõlmed ning neer.

  (3) Proovid võtab veterinaararst või metssea küttinud isik.

§ 7.   Sigade katku alase epidemioloogilise olukorra seire

  Sigade katku epidemioloogilise olukorra seiret korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

3. peatükk TÕRJE 

1. jagu Tegutsemisjuhised ettevõttes sigade katku kahtluse korral 

§ 8.   Sigade katku kahtlus ettevõttes

  (1) Ettevõttes peetav seakari (edaspidi kari) on nakkuskahtlane, kui selles on vähemalt üks nakkuskahtlane siga või kui kari on olnud otseses või kaudses kontaktis taudipunktiga.

  (2) Sigade katku kahtluse korral kutsutakse haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise läbiviimiseks ning loomataudi leviku tõkestamiseks vajalike kitsenduste ja abinõude rakendamiseks viivitamata kohale järelevalveametnik.

  (3) Sigade katku kahtluse otsustamiseks või välistamiseks ettevõttes algatab järelevalveametnik viivitamata ametliku uurimise diagnoosimise juhendi protseduuride kohaselt. Samuti kontrollib järelevalveametnik viivitamata loomapidaja loomade üle peetavat arvestust ning loomade märgistust.

§ 9.   Teavitamine

  (1) Sigade katku kahtlusest või diagnoosimisest teavitab järelevalveametnik, volitatud veterinaararst ja tegevusloaga veterinaararst ning laboratoorium ja oma tööülesannete tõttu tauditõrjega seotud muu isik viivitamata Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust.

  (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teatab viivitamata sigade katku kahtlusest ja diagnoosimisest Veterinaar- ja Toiduametile.

  (3) Sigade katku kahtlusest ja diagnoosimisest teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

  (4) Sigade katku ametliku diagnoosimise korral teatab Veterinaar- ja Toiduamet loomataudi ulatusest ning rakendatud tõrjemeetmetest rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikide ning Eesti naaberriikide veterinaarteenistustele.

  (5) Sigade katku kahtlusest ja diagnoosimisest teavitab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht viivitamata ka kohalikku valla- ja linnavalitsust, selle maakonna veterinaararste, seapidajaid ning elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

  (6) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide veterinaarteenistuste teavitamisel esitatakse ka andmed taudipunktide, kõikide tapamajas või veol diagnoositud sigade katku juhtude ja metssigadel esmaste sigade katku puhangute kohta ning epidemioloogilise uurimise tulemused. Teavitamisel nõutavad andmed on loetletud lisas 1. Metssigadel nakatunud piirkonnas uue sigade katku juhu diagnoosimise korral esitatakse epidemioloogilise uurimise ja kontrolli tulemused taudi geograafilise leviku ulatuse kohta. Epidemioloogilise olukorra aruanne nakatunud piirkonna kohta, samuti aruanne erakorralise vaktsineerimise programmi tulemuste kohta esitatakse Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikide veterinaarteenistustele iga 6 kuu tagant esmasest andmete esitamisest arvates.

§ 10.   Diagnoosimise protseduurid, proovide võtmine ja laboratooriumisse saatmine, laboratoorne uurimine ning laboratoorsete uurimiste tulemuste hindamise kriteeriumid

  (1) Diagnoosimise protseduuride läbiviimisel, proovide võtmisel, laboratooriumisse saatmisel ning laboratoorsete uurimiste tulemuste hindamisel tuleb järgida selles määruses ning sigade klassikalise katku kohta Euroopa Komisjoni otsuse 2002/106/EÜ ning sigade aafrika katku kohta Euroopa Komisjoni otsuse 2003/422/EÜ alusel koostatud diagnoosimise juhendis (edaspidi diagnoosimise juhend) toodud juhiseid, nõudeid ja kriteeriume. Diagnoosimise juhendid koostab Veterinaar- ja Toiduamet ning avalikustab need oma veebilehel.

  (2) Laboratoorseks uurimiseks vajalikud proovid võtab volitatud veterinaararst või järelevalveametnik. Uurimismaterjali toimetab laboratooriumisse järelevalveametnik või laboratooriumi selle ala spetsialist.

  (3) Sigade katku proove uuritakse laboratoorselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.

  (4) Haiguse esmakordsel diagnoosimisel saadetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist proov viiruse tüübi määramiseks ja diagnoosi kinnitamiseks selleks volitatud referentlaboratooriumi.

§ 11.   Sigade katku kahtluse korral veterinaararsti rakendatavad abinõud

  (1) Sigade katku kahtluse tekkimise korral teavitab karja teenindav veterinaararst (edaspidi veterinaararst) sellest viivitamata Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust ja korraldab taudi leviku vältimiseks esmaste abinõude kohaldamise.

  (2) Veterinaararst selgitab loomapidajale olukorda ja seoses taudikahtlusega temale õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning palub kõigil tema taudikahtlase ettevõtte (edaspidi eeldatav taudipunkt) territooriumil viibivatel isikutel sealt mitte lahkuda kuni järelevalveametniku saabumiseni. Kui inimeste ja sõidukite lahkumine eeldatavast taudipunktist on hädaseisundi tõttu vältimatu, teeb veterinaararst kõik võimaliku, et tõkestada nakkuse väljaviimine.

  (3) Veterinaararst rakendab abinõud, et tõkestada isikute, veovahendite ja loomade sisenemine eeldatavasse taudipunkti.

§ 12.   Loomapidaja kohustused sigade katku kahtluse korral

  Loomapidaja on kohustatud:
  1) eraldama eeldatavas taudipunktis viibivad sead nende pidamisruumidesse;
  2) tegema kõik, et tõkestada sigade katku viiruse võimalik levik;
  3) mitte lahkuma eeldatavast taudipunktist kuni järelevalveametniku saabumiseni ja temalt selleks loa saamiseni ning nõudma seda ka oma alluvatelt;
  4) osutama järelevalveametnikule kaasabi vajalike kliiniliste ja patoloogiliste uurimiste läbiviimisel, samuti epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel;
  5) esitama järelevalveametniku nõudmisel kõik loomade ja sööda omandamise ja võõrandamisega seotud dokumendid ning nende puudumise korral andma sellekohast suulist teavet;
  6) täitma järelevalveametniku korraldusi nakkuse leviku tõkestamiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel;
  7) registreerima kogu kitsenduste kehtimisaja vältel sündinud ja hukkunud sigade arvu, näidates ära hukkunud sigade vanuse, ning esitama asjakohased andmed järelevalveametnikule tema nõudmisel;
  8) esitama järelevalveametnikule nimekirja loomakasvatushoones või -rajatises (edaspidi sigala) töötavate ja teiste seal olevate isikute kohta, kelle sisenemine eeldatavasse taudipunkti on vajalik, samuti sigalat teenindavate veovahendite loetelu;
  9) välistama kõrvaliste isikute pääsu eeldatavas taudipunktis asuvasse sigalasse;
  10) kasutama sigalas töötamiseks eraldi ülerõivaid ja jalatseid, mida hoitakse sigala ruumides, ja tagama nende kasutamise ka sigala töötajatele;
  11) paigutama sigala ja ettevõtte väljapääsudele desinfektsioonimatid ja regulaarselt niisutama neid Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga;
  12) desinfitseerima kõik eeldatava taudipunkti territooriumilt lahkuvad veovahendid Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga.

§ 13.   Sigade katku kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti rakendatavad abinõud

  (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võtab eeldatava taudipunkti, kus läbiviidud uurimuse alusel ei saa välistada sigade katku kahtlust, kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Sigade katku kahtluse korral rakendatakse järgmisi abinõusid:
  1) registreeritakse sigade arv karjas vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa, esitades eraldi nakkuskahtlaste sigade arvu igas rühmas, samuti hukkunud sigade arvu ja vanuse;
  2) tehakse karja ülevaatus ja kliiniliselt haigetel sigadel mõõdetakse kehatemperatuur;
  3) tehakse sigade korjuste patoloogilis-anatoomiline lahang. Kui sigu ei hukkunud, tehakse haigete sigade kontrolltapmine;
  4) võetakse uurimismaterjal ja vereproovid ning korraldatakse nende saatmine Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse uurimiseks;
  5) eeldatava taudipunkti territoorium määratakse kindlaks ja tähistatakse teavitavate siltidega;
  6) viiakse läbi epidemioloogiline uurimine;
  7) loomapidaja esitatud nimekirja alusel määratakse isikud ja veovahendid, kellel ja millel on lubatud viibida eeldatavas taudipunktis, ning väljastatakse asjakohased load;
  8) kehtestatakse punktis 7 nimetatud isikute ja veovahendite liikumise kord eeldatavast taudipunktist välja ja sinna sisse. Ükski nimetatud veovahend ei või lahkuda eeldatavast taudipunktidest enne, kui järelevalveametnik või volitatud veterinaararst on selle üle vaadanud ja lahkumiseks loa andnud.

  (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht:
  1) määrab desinfektsioonivahendi ning korraldab selle veo eeldatavasse taudipunkti;
  2) määrab korjuste põletamise koha. Kui korjused on vaja eeldatava taudipunkti territooriumilt teisaldada, kontrollib ta kasutatava veovahendi sobivust selleks, määrab veterinaararsti, kes saadab veokit põletamispaika ning määrab veoki desinfitseerimise koha ja desinfitseerimisvahendi;
  3) külastab eeldatavat taudipunkti perioodiliselt kogu kitsenduste kehtimise aja vältel ja kontrollib kitsendustega seotud nõuete täitmist. Külastused registreeritakse.

§ 14.   Sigade katku kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti rakendatavad kitsendused

  (1) Sigade katku kahtluse korral keelab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht ilma oma kirjaliku loata:
  1) ettevõttest sigu välja viia ja sinna juurde tuua ning ühest sigalast teise ümber paigutada, samuti sigu karjatada või lasta neid sigade väljas pidamiseks ettenähtud taraga piiratud alale (edaspidi välilaager). Vajaduse korral võib järelevalveametnik keelata ka teiste loomaliikide väljaviimise ettevõtte territooriumilt või nende ümberpaigutamise ettevõttesiseselt;
  2) ettevõttest välja viia sigade spermat, embrüoid ja munarakke, tapasaadusi, sealhulgas sealiha, korjuseid, sööta, sigala sisseseadet ja inventari, sõnnikut, allapanu ja teisi võimalikke nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid;
  3) tappa kohapeal sigu toiduks;
  4) isikutel ja veovahenditel siseneda eeldatava taudipunkti territooriumile ja lahkuda sealt.

  (2) Sigade katku kahtlusega ettevõttest pärineva sealiha, loomsete saaduste ning sea sperma, embrüote ja munarakkude eksport Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvasse riiki, samuti nende toimetamine teise Euroopa Liidu liikmesriiki on keelatud.

  (3) Lõigetes 1 ja 2 loetletud kitsendusi kohaldatakse ka ettevõttes ja piirkonnas, milles epidemioloogilise uurimise tulemused annavad põhjuse kahtlustada taudi levikut.

  (4) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil on epidemioloogilise uurimise tulemuse põhjal või kui eeldatav taudipunkt asub kõrge intensiivsusega seakasvatuse piirkonnas, taudi leviku vältimiseks õigus kehtestada lisakitsendusi.

  (5) Kui sigade katku esinemist kinnitavaid või seda ümberlükkavaid tõendeid ei ole saadud 15 päeva jooksul alates kitsenduste kehtestamisest, siis määrab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht tapamaja, milles on lubatud tappa nakkuskahtlasi sigu lihaks. Selliste sigade liha tuleb erimärgistada ning töödelda lisa 2 kohaselt.

§ 15.   Kitsenduste kehtestamine ja lõpetamine

  (1) Sigade katku kahtluse korral kehtestab kitsendused Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kirjaliku otsusega ning kitsenduste kehtestamisest teatatakse loomapidajale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu.

  (2) Kitsendused lõpetatakse sigade katku välistavate laboratoorsete uurimiste tulemuste põhjal. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teatab kitsenduste lõpetamisest posti teel väljastusteatega või allkirja vastu.

§ 16.   Epidemioloogiline uurimine sigade katku kahtluse korral

  (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht korraldab epidemioloogilise uurimise, mille käigus selgitatakse välja:
  1) tõenäoline sigade nakatumise aeg ja nakkusallikas;
  2) muud võimalikud kontaktsed ettevõtted;
  3) eeldatavast taudipunktist viiruse edasikandumise võimalused sigade nakatumise ja sigade katku avastamise vahelisel ajavahemikul ning võimalikud sekundaarsed kontaktsed ettevõtted;
  4) eksisteerivad ohud ja keskkonnategurid, mis soodustavad viiruse levimist eeldatavast taudipunktist väljapoole. Sigade katku puhul metssigadel ja sigade aafrika katku puhul arvestatakse võimaliku nakkusallikana ka verdimevaid putukaid.

  (2) Epidemioloogilisel uurimisel toetutakse sigade katku situatsioonplaanis ettenähtud küsimustiku «Küsimustik eriti ohtlike loomataudide kahtlusel» täitmisel saadudud andmetele.

  (3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab epidemioloogilise uurimise tulemuste aruande Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile sigade katku kahtluse otsustamisest arvates 24 tunni jooksul.

2. jagu Tegutsemisjuhised ettevõttes sigade katku puhkemise korral 

§ 17.   Diagnoosimine

  Sigade katku diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt. Sigade katku ametliku diagnoosi kinnitab Veterinaar- ja Toiduamet.

§ 18.   Sigade katku ravi

  Sigade katku haigestunud sigade ravi on keelatud.

§ 19.   Karantiini kehtestamine

  Kohe pärast sigade katku ametliku diagnoosi kinnitamist teeb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht maavanemale ettepaneku kehtestada taudipunktis karantiin.

§ 20.   Taudipunktis sigade katku likvideerimise erinevad viisid

  Sõltuvalt olukorrast valib Veterinaar- ja Toiduamet taudipunktis ühe allpool esitatud sigade katku likvideerimise viisi või rakendab neis toodud põhimõtteid kombineeritult:
  1) sigade veretu hukkamine kohapeal, järgides järelevalveametniku korraldusi;
  2) kliiniliselt haigete ja nendega vahetus kontaktis olnud sigade veretu hukkamine kohapeal, järgides järelevalveametniku korraldusi, ja kliiniliselt tervete sigade viivitamatu tapmine Veterinaar- ja Toiduameti määratud tapamajas;
  3) kõikide kliiniliselt haigete ja nendega vahetus kontaktis olnud sigade veretu hukkamine kohapeal, järgides järelevalveametniku korraldusi, ja kliiniliselt tervete mittekontaktsete sigade erakorraline vaktsineerimine järelevalveametniku korralduste kohaselt. Vaktsineeritud sead tapetakse Veterinaar- ja Toiduameti määratud tapamajas esimesel võimalusel.

§ 21.   Taudipunktis rakendatavad kitsendused ja abinõud

  (1) Pärast karantiini kehtestamist rakendatakse taudipunktis lisaks §-s 14 esitatud kitsendustele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) taudipunktis olevad sead hukatakse viivitamata järelevalveametniku kontrolli all vastavalt valitud sigade katku likvideerimise viisile nii, et viiruse levik sigade veol või hukkamisel on välistatud. Sigade veol tapamajja kasutatakse veekindla põranda ja veekindlate seintega kinnist veovahendit, mille nõuetekohasust kontrollib järelevalveametnik vahetult enne sigade laadimist veovahendile. Veovahendit või nende kolonni teel tapamajja saadab järelevalveametnik. Teekonnal on asulas peatumine keelatud;
  2) sigadelt võetakse pärast hukkamist vastavalt diagnoosimise juhendile piisav arv proove, mis võimaldab tuvastada taudipunkti sigade katku viiruse sissetoomise viisi ja ajavahemiku, mille jooksul sigade katku viirus on võinud taudipunktis olla juba enne haiguspuhangust teavitamist;
  3) hukatud või surnud loomade korjused töödeldakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
  4) võimaluse korral selgitatakse välja tõenäolise nakkuse sissetoomise ja nakkuse avastamise ajavahemikul tapetud sealt pärineva liha asukoht. Selline liha kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
  5) võimaluse korral selgitatakse välja tõenäolise nakkuse sisetoomise ja ametlike kitsenduste kehtestamise ajavahemikul sigadelt kogutud sperma, munarakkude ja embrüote asukoht. Sperma, munarakud ja embrüod kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
  6) sööt ja muud ained ning jäätmed, mis võivad sisaldada viirust või mis võivad olla sellega saastunud, töödeldakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku. Ühekordselt kasutatavad materjalid, mida kasutati loomade tapmisel, hävitatakse järelevalveametniku juhiste kohaselt;
  7) pärast sigade tapmist puhastatakse ning desinfitseeritakse või töödeldakse sigala koos inventari ja seadmetega, samuti kasutatud veovahendid, tekkinud sõnnik, läga, virts jms, mis võib olla nakkuse levitaja, vajaduse korral ka sigala ümbruse pinnas Veterinaar- ja Toiduameti lubatud desinfektsioonivahendiga järelevalveametniku juhiste kohaselt. Puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise kirjeldus on toodud lisas 3;
  8) loomapidaja korraldab taudipunktis deratisatsiooni, sigade aafrika katku korral ka desinsektsiooni järelevalveametniku juhiste kohaselt;
  9) viiakse läbi epidemioloogiline uurimine.

  (2) Kui taudipunktis on rohkem kui üks sigala, võib tauditõrje komisjoni otsusel tabandumata sigalas kitsendusi mitte kehtestada, kui see asub vähemalt kahe kilomeetri kaugusel tabandunud sigalast. Selle eelduseks on, et sigalat majandatakse täielikult eraldi (eraldi töötajad, vedu, söödavarud, sõnniku ladustamine) ning et Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kinnitab, et täidetud on kõik nõuded tabandunud ettevõtte või piirkonna eraldiasuvasse sigalasse nakkuse leviku vältimiseks.

  (3) Kui taudipunkt asub laboratooriumis, loomaaias, metsloomapargis või piiritletud territooriumil, kus peetakse sigu teaduslikul või haruldase liigi säilitamise eesmärgil, võib Veterinaar- ja Toiduamet lubada mööndusi lõike 1 punktides 1 ja 5 toodud kitsendustes ja abinõudes, andes «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendades seal toodud meetmeid.

§ 22.   Epidemioloogiline uurimine sigade katku puhangu korral

  (1) Sigade katku puhangu korral korraldab kohalik loomatauditõrje komisjon, keda juhib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, epidemioloogilise uurimise § 16 kohaselt ja esitab ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile aruande, milles on toodud:
  1) sigade katku kahtluse püstitamise kuupäev;
  2) sigade katku ametliku diagnoosi kuupäev ja ametliku diagnoosi kinnitamise alus;
  3) taudipunkti asukoht ja selle kaugus lähimast sigalast;
  4) sigade arv taudipunktis vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa;
  5) haigestunud ja surnud sigade arv igas üksuses; haiguse levimus ja sigade suremus;
  6) nakkusallikas (kahtlustatav või kinnitust leidnud);
  7) võimalikud kontaktsed ettevõtted.

  (2) Edaspidi esitatakse aruanne uue informatsiooni laekumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas.

  (3) Kui epidemioloogilise uurimise tulemusena saadakse tõendeid, et nakkus võib olla levinud taudipunkti mõnest teisest seakarjast, loetakse see nakkuskahtlaseks ning selle suhtes kohaldatakse selle peatüki jaos 1 toodud tegutsemisjuhiseid.

§ 23.   Kontaktses ettevõttes rakendatavad kitsendused ja abinõud

  (1) Kontaktse ettevõtte suhtes kohaldatakse selle peatüki jaos 1 toodud tegutsemisjuhiseid.

  (2) Sigadelt võetakse pärast hukkamist vastavalt diagnoosimise juhendile piisav arv proove, mis võimaldab tuvastada või välistada sigade katku viiruse kontaktses ettevõttes.

  (3) Veterinaar- ja Toiduametil on õigus epidemioloogilisest olukorrast tuleneva vajaduse korral kohaldada § 21 lõikes 1 sätestatud kitsendusi. Kriteeriumid ja riskifaktorid, mida Veterinaar- ja Toiduamet peab arvestama sigade suhtes § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud kitsenduste ja abinõude kohaldamisel, on toodud lisas 4.

§ 24.   Taudipunktis sigade katku likvideerimise kohta esitatavad andmed

  Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab sigade katku likvideerimise kohta taudipunktis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile järgmised andmed:
  1) sigade hukkamise ja hävitamise kuupäev;
  2) hukatud sigade arv;
  3) toiduks tapetud sigade tapmise kuupäev või tapmise ajaline graafik, andmed tapamaja kohta ning tapetud või tapmisele kuuluvate sigade arv;
  4) vaktsineeritud sigade arv ja kategooriad;
  5) desinfektsiooni ajagraafik.

§ 25.   Sigade katku puhangu korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine

  Sigade katku puhangu korral kehtestatud kitsendused lõpetab 30 päeva pärast sigala lõppdesinfektsiooni Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht. Karantiini lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem kirjaliku korraldusega ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

§ 26.   Sigalasse uute sigade toomine

  (1) Sigalasse võib uusi sigu tuua (edaspidi asustamine) 30 päeva pärast karantiini lõpetamisest arvates.

  (2) Sigade katku kitsendusteta ettevõttest tuuakse sigalasse sigade katku viiruse antikehadeta sead (senitel pigs, kontrollsead), kes paigutatakse sigalas laiali järelevalveametniku määratud kohtadesse. Sigu uuritakse seroloogiliselt sigade katku antikehade olemasolu suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt pärast 40 päeva möödumist sigade sigalasse toomisest. Uurimise negatiivse tulemuse korral on lubatud asustada kogu sigala. Enne negatiivse tulemuse selgumist ei tohi sigalast välja viia ühtegi siga.

  (3) Kinnise õhusüsteemiga sigala puhul võib asustada sigala uute sigadega ka kohe täismahus. Sellisel juhul peavad olema täidetud järgmised nõuded:
  1) sigala asustatakse sigade katku kitsendusteta ettevõttest pärinevate sigadega 20 päeva jooksul;
  2) asutatud sigala seakarja sigu uuritakse seroloogiliselt sigade katku antikehade olemasolu suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt pärast 40 päeva möödumist viimase sea karja saabumisest. Enne negatiivse tulemuse selgumist ei tohi sigalast välja viia ühtegi siga.

  (4) Kui karantiini lõpetamisest on möödas rohkem kui kuus kuud, on Veterinaar- ja Toiduametil õigus epidemioloogilist olukorda arvestades sigala asustamisel uute sigadega lubada erandeid lõigetest 2 ja 3.

3. jagu Tegutsemisjuhised sigade katku kahtluse ja puhkemise korral tapamajas või veo ajal 

§ 27.   Tapamajas või veo ajal sigade katku kahtluse või puhkemise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  (1) Sigadel sigade katku kahtluse korral tapamajas või veovahendis algatab järelevalveametnik kahtluse otsustamiseks või välistamiseks kohe uurimise vastavalt diagnoosimise juhendile.

  (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht rakendab tapamajas või veovahendis sigade katku puhkemise korral järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) kõik sead hukatakse viivitamata järelevalveametniku kontrolli all;
  2) hukatud sigadelt pärinevad tapasaadused, sealhulgas liha, töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all;
  3) ruumid, veovahendid ja muu inventar puhastatakse ja desinfitseeritakse järelevalveametniku kontrolli all;
  4) viiakse läbi epidemioloogiline uurimine § 22 kohaselt;
  5) määratakse isoleeritud viiruse geneetiline tüüp diagnoosimise juhendi kohaselt;
  6) ettevõttele, kust nakatunud sead on pärit ja teistele kontaktsetele ettevõtetele kohaldatakse § 23 sätteid. Juhul kui epidemioloogilise uurimuse tulemus ei näe ette teisiti, kohaldatakse loomade päritoluettevõttele § 21 sätteid;
  7) uute sigade vedu ja tapamajja toomine on keelatud vähemalt 24 tundi pärast nõuetekohast puhastamist ja desinfektsiooni ning uute sigade veoks ja tapamajja toomiseks peab olema Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kirjalik luba. Puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise kirjeldus on toodud lisas 3.

4. jagu Tegutsemisjuhised ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis 

§ 28.   Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine

  (1) Sigadel sigade katku ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

  (2) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt 10 kilomeetri raadiuses taudipunktist.

  (3) Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni määramisel arvestatakse:
  1) epidemioloogilise uurimise tulemusi;
  2) seroloogilise uurimise tulemusi;
  3) geograafilisi tingimusi ja looduslikke tõkkeid sigade katku levikule;
  4) sigalate geograafilist asukohta ja paiknemise tihedust;
  5) peamist sigade tapmise ja turustamise praktikat ning tapamajade olemasolu ja olukorda piirkonnas;
  6) järelevalve teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse.

  (4) Uute taudipunktide avastamise korral muudetakse ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni ulatust selles paragrahvis sätestatud korras, teavitades sellest elanikkonda massiteabevahendite kaudu.

§ 29.   Loomapidaja kohustused ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis

  (1) Loomapidaja peab ettevõttes peetavate sigade kohta arvestust sigalate kaupa ja fikseerib kõik sigade arvu muutused vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa ning esitab asjakohased andmed järelevalveametnikule tema nõudmisel.

  (2) Loomapidaja teatab kõigist sigade surma ja haigestumise juhtudest järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile, kes viib läbi kõik vajalikud uurimised sigade katku tuvastamiseks.

  (3) Veovahendid ja muu varustus, mida on kasutatud sigade või teiste põllumajandusloomade veol, samuti kõik muu, mis võib olla saastunud haigustekitajatega, nagu surnud või tapetud loomade korjused, sööt, allapanu, läga jms, puhastatakse ning desinfitseeritakse või töödeldakse Veterinaar- ja Toiduameti määratud desinfektsioonivahendiga järelevalveametniku juhiste kohaselt esimesel võimalusel pärast nende saastumist. Puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise kirjeldus on toodud lisas 3.

§ 30.   Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis rakendatavad abinõud

  (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht rakendab ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis järgmisi abinõusid:
  1) kehtestab kitsendused ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis;
  2) koostab ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis asuvate ettevõtete nimekirja;
  3) määrab ettevõtete ülevaatuse ja vereproovide võtmisega tegelevad veterinaararstid;
  4) korraldab viivitamata pärast haigestunud või surnud sigadest teate saamist vajalikud uurimised diagnoosimise juhendi kohaselt.

  (2) Ohustatud tsoonis asuvate ettevõtete esmane ülevaatus peab toimuma hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates ohustatud tsooni kehtestamise päevast.

  (3) Ohustatud tsoonis asuvate ettevõtete ülevaatust tegevad veterinaararstid registreerivad sigade arvu sigalas rühmade kaupa, viivad läbi karja kliinilise uurimise, kontrollivad loomapidaja peetavat sigade arvestust ning sigade nõuetekohast märgistust. Sigade massilise haigestumise ja suremise korral loetakse kari nakkuskahtlaseks ning kohaldatakse selle peatüki jao 1 sätteid.

§ 31.   Ohustatud tsoonis rakendatavad kitsendused

  (1) Ohustatud tsoonis rakendatakse järgmisi kitsendusi:
  1) sigade ohustatud tsooni toomine ja sealt väljaviimine, samuti sigade liikumine ja vedu ohustatud tsooni avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud sigala teenindamisega otseselt seotud teelõigul, on keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil on õigus lubada sigade vedu lõigetes 2–4 toodud juhtudel ja nõuetel ning sigade transiiti läbi ohustatud tsooni üksnes eeldusel, et vedu toimub ilma peatuseta ja veol kasutatakse üksnes põhimaanteed või raudteed. Läbi ohustatud tsooni kavandatavast sigade veost teatab veose omanik Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette;
  2) veovahend, mida on kasutatud sigade veoks, tohib lahkuda ohustatud tsooni territooriumilt vaid Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal. Sellise loa andmisele peab eelnema järelevalveametniku kontroll läbiviidud puhastuse ja desinfektsiooni nõuetekohasuse hindamiseks;
  3) muud liiki põllumajandusloomi on lubatud ohustatud tsoonis paiknevasse ettevõttesse tuua ja sealt välja viia Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
  4) sigu ei tohi ettevõttest, kus neid peetakse, välja viia vähemalt 30 päeva jooksul pärast esmase puhastuse ja desinfektsiooni läbiviimist viimases Eestis asuvas taudipunktis;
  5) sea spermat, embrüoid ja munarakke ei ole lubatud ohustatud tsoonis paiknevast ettevõttest välja viia;
  6) isikud, kes sisenevad sigalasse või lahkuvad sealt, järgivad järelevalveametniku juhiseid ja korraldusi, et vähendada nakkuse leviku riski.

  (2) Kui esmase puhastuse ja desinfektsiooni läbiviimisest viimases taudipunktis on möödunud vähemalt 30 päeva või üksikutel juhtudel ka varem, samuti kui kitsendused ohustatud tsoonis on kehtinud üle 30 päeva ja vajadus tuleneb looma heaoluga seotud või muudest probleemidest loomade pidamisel seoses uute taudipunktide lisandumisega, on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil õigus lubada vedada sigu järgmistel juhtudel:
  1) sead tapetakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis või mujal asuvas tapamajas;
  2) sead hukatakse ja korjused kahjutustatakse või töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes või muus sobivas kohas;
  3) sead paigutatakse ümber teise sigalasse, mis paikneb ohustatud tsoonis. Sellisest sigade ümberpaigutamisest teavitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor viivitamata Euroopa Komisjoni.

  (3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht annab lõikes 2 loetletud juhtudel veoks loa, kui on täidetud järgmised nõuded:
  1) vahetult enne vedu on järelevalveametnik viinud läbi karja kliinilise uurimise, pöörates eriti tähelepanu vedada soovitavatele sigadele, termometreerinud vähemalt 10% kõigist sigadest ja kontrollinud sigade märgistamist ning loomapidaja peetavat sigade arvestust. Tehtud uurimuse tulemusel ei ole alust kahtlustada sigade katku ega ole avastatud rikkumisi loomade märgistamisel ega registreerimisel;
  2) veovahendi korrasolekut kontrollitakse enne sigade laadimist ja järelevalveametnik pitseerib veovahendi pärast laadimist;
  3) pärast sigade mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahendid ja muu veol kasutatud inventar viivitamata järelevalveametniku kontrolli all. Puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise kirjeldus on toodud lisas 3;
  4) enne sigade saatmist tapamajja on tapamaja järelevalveametnikku sellest teavitatud ja pärast sigade saabumist tapamajja teavitab ta sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust;
  5) tapamajas hoitakse ja tapetakse ohustatud tsoonist saabuvaid sigu eraldi ülejäänud sigadest ning enne ja pärast tapmist uurib tapamaja veterinaararst sigu sigade katku tunnuste suhtes. Selliste sigade värske liha erimärgistatakse ja töödeldakse lisa 2 kohaselt ning säilitatakse ja veetakse eraldi muust lihast. Tapajäätmed kahjutustatakse või töödeldakse kõrgel temperatuuril kõrge riskiastmega loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes selliselt, et igasugune nakkuse levik oleks välistatud.

  (4) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi nõusolekul võib väljastpoolt ohustatud tsooni pärinevaid sigu vedada otse tapamajja viivitamata tapmiseks.

§ 32.   Järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused

  (1) Järelevalvetsoonis rakendatakse järgmisi kitsendusi:
  1) sigade liikumine ja vedu järelevalvetsooni avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud sigala teenindamisega otseselt seotud teelõigul, on lubatud ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal. Lubatud on sigade vedu väljastpoolt järelevalvetsooni otse järelevalvetsoonis paiknevasse tapamajja viivitamata tapmiseks ning transiit läbi järelevalvetsooni eeldusel, et vedu toimub ilma peatuseta ja veol kasutatakse ainult põhimaanteed või raudteed. Kavandatavast sigade veost järelevalvetsooni või läbi järelevalvetsooni teatab loomapidaja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette;
  2) veovahend, mida on kasutatud sigade veoks, tohib lahkuda järelevalvetsooni territooriumilt üksnes Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal. Sellise loa andmisele eelneb järelevalveametniku kontroll läbiviidud puhastuse ja desinfektsiooni nõuetekohasuse hindamiseks;
  3) muud liiki põllumajandusloomi on lubatud järelevalvetsoonis paiknevasse ettevõttesse tuua ja sealt välja viia vaid Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
  4) sigu ei või ettevõttest, kus neid peetakse, välja viia vähemalt 21 päeva jooksul pärast esmase puhastuse ja desinfektsiooni läbiviimist viimases taudipunktis, kus likvideeritakse sigade katku;
  5) sea spermat, embrüoid ja munarakke on keelatud järelevalvetsoonis paiknevatest ettevõtetest välja viia;
  6) kõik isikud, kes sisenevad sigalasse või lahkuvad sealt, järgivad järelevalveametniku juhiseid ja korraldusi, et vähendada nakkuse leviku riski.

  (2) Kui esmase puhastuse ja desinfektsiooni läbiviimisest viimases taudipunktis on möödunud vähemalt 21 päeva või erandjuhtudel ka varem, samuti kui kitsendused järelevalvetsoonis on kehtinud üle 30 päeva ja vajadus tuleneb looma heaoluga seotud või muudest probleemidest loomade pidamisel seoses uute taudipunktide lisandumisega, on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil õigus lubada vedada sigu § 32 lõikes 2 toodud juhtudel, kui on täidetud § 31 lõikes 3 toodud nõuded.

§ 33.   Seroloogilised uurimised ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis

  (1) Seroloogilised uurimised viiakse läbi diagnoosimise juhendi kohaselt.

  (2) Kui Eestis asuvas viimases taudipunktis on sigade katku likvideerimisest möödas 30 päeva, uuritakse seroloogiliselt kõiki ohustatud tsoonis asuvaid seakarju ja kui viimases taudipunktis on sigade katku likvideerimisest möödas 15 päeva või rohkem, uuritakse kõiki järelvalvetsoonis asuvaid karju.

  (3) Seroloogiliselt uuritakse kõiki ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kütitud metssigu.

  (4) Seroloogilise uurimise programmi koostamisel võetakse arvesse sigade katku levimust ning sigade pidamise viisi.

  (5) Rühmas, see on vähemalt kaht üksteisega otseses kontaktis (ühes sulus) peetava sea seroloogilisel uurimisel, võetakse proovid igast sigalas asuvast rühmast järgmiselt:
  1) kui rühmas on 2–20 siga, võetakse proovid kahelt sealt;
  2) kui rühm koosneb emisest ja põrsast, võetakse proov üksnes emiselt;
  3) kui rühmas on rohkem kui 20 siga, võetakse proovid kahelt sealt ja lisaks 5% ülejäänud sigadelt.

  (6) Üksikult peetavate sigade, see on üksteise läheduses, kuid ilma otsese kontaktita, näiteks lõaspeetava emise seroloogilisel uurimisel võetakse proovid järgmiselt:
  1) kui sigu on alla 20, uuritakse kõiki sigu;
  2) kui sigu on 21–100, uuritakse 20 siga ja lisaks 20% ülejäänud sigadest;
  3) kui sigu on üle 100, uuritakse 36 siga.

§ 34.   Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsenduste lõpetamine

  (1) Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsendusi kohaldatakse vähemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui:
  1) kõikides taudipunktides on sigade katk likvideeritud ja lõppdesinfektsioon tehtud;
  2) kõik seakarjad ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis on kliiniliselt uuritud ja sigade katku kahtlust ei ole tekkinud;
  3) seroloogilise uurimise tulemused ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis on osutunud negatiivseks.

  (2) Kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

5. jagu Erakorraline vaktsineerimine ettevõttes 

§ 35.   Erakorralise vaktsineerimise otsustamine ja korraldamine

  (1) Kui ettevõttes on sigade klassikaline katk ametlikult diagnoositud ja epidemioloogilise uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamise erakorralise meetmena kasutada vaktsineerimist.

  (2) Sigade klassikalise katku erakorralise vaktsineerimise (edaspidi erakorraline vaktsineerimine) ja selle ulatuse otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister. Peamised kriteeriumid ja riskifaktorid, mida riiklik loomatauditõrje komisjon otsuse tegemisel arvestab, on toodud lisas 5.

  (3) Erakorralist vaktsineerimist korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

  (4) Erakorralisest vaktsineerimisest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Rahvusvahelist Episootiate Bürood ja Euroopa Komisjoni ning esitab viimasele vaktsineerimise programmi.

§ 36.   Vaktsineerimise programm erakorraliseks vaktsineerimiseks

  Veterinaar- ja Toiduamet töötab välja erakorralise vaktsineerimise programmi, milles tuuakse ära:
  1) vaktsineerimise vajaduse tinginud olukorra kirjeldus;
  2) geograafiline piirkond, kus sigu vaktsineeritakse (edaspidi vaktsineerimispiirkond), koos seal paiknevate ettevõtete arvuga;
  3) vaktsineeritavate sigade grupid vanuserühmade kaupa ja ligikaudne arv;
  4) kasutatav vaktsiin;
  5) vaktsineerimise kestus;
  6) vaktsineeritud loomade identifitseerimise ja registreerimise kord;
  7) meetmed sigade, sealiha ja sigadelt pärinevate saaduste liikumise kontrollimiseks;
  8) kriteeriumid, mida arvestatakse seoses vaktsineerimise või selle peatüki jaos 1 toodud meetmete rakendamise otsustamiseks kontaktses ettevõttes;
  9) muud erakorralise vaktsineerimise puhul läbiviidavad asjakohased toimingud, sealhulgas ettevõttest, kus sigu vaktsineeritakse ja vaktsineerimispiirkonda jäävatest teistest ettevõtetest võetud proovide uurimiseks tehtavad vajalikud kliinilised ja laboratoorsed uurimised.

§ 37.   Vaktsineerimispiirkonnas rakendatavad kitsendused ja abinõud

  (1) Vaktsineerimispiirkonnast on vaktsineerimise perioodil keelatud sigu välja viia, välja arvatud nende vedu viivitamata tapmiseks vaktsineerimispiirkonnas või selle lähedal asuvas tapamajas, mille määrab Veterinaar- ja Toiduamet, või hukkamiseks ja hävitamiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes või muus sobivas kohas, kus loomad viivitamata tapetakse ja nende korjused hävitatakse viisil, mis välistab viiruse leviku.

  (2) Vaktsineeritud sigadelt 30 päeva jooksul enne vaktsineerimist kogutud sperma, munarakkude ja embrüote asukoht selgitatakse välja ja need kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku.

  (3) Ettevõttes, kus sigu vaktsineeritakse, tapetakse sead esimesel võimalusel pärast vaktsineerimise lõpetamist. Selliste sigade liha tuleb erimärgistada ning töödelda lisa 2 kohaselt

  (4) Enne kuue kuu möödumist vaktsineerimise perioodi lõpust võtab Veterinaar- ja Toiduamet tarvitusele abinõud, millega tagatakse, et ettevõttes, kus loomi vaktsineeriti, kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
  1) seropositiivsete sigade ettevõttest välja viimine, välja arvatud viivitamata tapmiseks, on keelatud;
  2) seropositiivsetelt sigadelt pärineva sperma, embrüote ja munarakkude kogumine on keelatud;
  3) seropositiivsetelt emistelt pärinevate põrsaste väljaviimine nende päritoluettevõttest, välja arvatud vedamine tapamajja viivitamata tapmiseks või vedamine ettevõttesse, mille on määranud Veterinaar- ja Toiduamet ja kust nad veetakse edasi otse tapamajja tapmiseks või vedamine muusse ettevõttesse pärast seroloogilise uurimise negatiivse tulemuse selgumist, on keelatud.

§ 38.   Erakorralisel vaktsineerimisel rakendatud kitsenduste lõpetamine

  (1) Paragrahvi 37 lõigetes 1–3 sätestatud kitsendused kehtestatakse erakorralise vaktsineerimise perioodil ja need kehtivad, kuni on möödunud vähemalt kuus kuud vaktsineerimisperioodi lõpust. Nimetatud tähtaja pikendamise üle otsustab ja kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

  (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil on õigus lõpetada kitsendused enne kuue kuu möödumist, kui ettevõttes, kus sigu vaktsineeriti, on kõik sead tapetud § 37 lõike 1 kohaselt ja selliste loomade liha on hävitatud või erimärgistatud ja on läbinud lisas 5 loetletud töötlemise ning kui ettevõttes on tehtud nõuetekohane puhastamine ja desinfitseerimine. Puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise kirjeldus on toodud lisas 3.

  (3) Kui kitsendused lõpetatakse lõike 2 kohaselt enne kuue kuu möödumist, rakendab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht järgmisi kitsendusi:
  1) uute sigade sissetoomine ettevõttesse on lubatud, kui puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt kümme päeva;
  2) pärast uute sigade sissetoomist tehakse kõikides vaktsineerimispiirkonnas asuvates ettevõtetes sigade katku viiruse avastamiseks loomade kliiniline ja laboratoorne uurimine diagnoosimise juhendi kohaselt. Ettevõttes, kus rakendati vaktsineerimist, on uuringute tegemise ajaks möödunud uute sigade sisse toomisest vähemalt 40 päeva. Sigade liikumine ettevõttest välja uuringutele eelneval perioodil on keelatud.

4. peatükk SIGADE KATKU TÕRJE METSSIGADEL 

1. jagu Tegutsemisjuhised metssigadel sigade katku kahtluse korral 

§ 39.   Metssigadel sigade katku kahtluse korral kohaldatavad abinõud

  (1) Kohe pärast metssigadel sigade katku kahtlusest teate saamist teavitab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht sellest kõiki piirkonna järelevalveametnikke, loomapidajaid ja jahindusorganisatsioone.

  (2) Diagnoosi täpsustamiseks korraldatakse koostöös jahindusorganisatsioonidega kõikide kütitud või surnult leitud metssigade uurimine sigade katku suhtes. Proovid võetakse ja saadetakse laboratooriumisse §-s 10 sätestatud nõuete kohaselt.

2. jagu Tegutsemisjuhised metssigadel sigade katku diagnoosimise korral 

§ 40.   Metssigadel sigade katku diagnoosimise korral rakendatavad abinõud sigade katku levialal

  (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht viib läbi epidemioloogilise uurimise, määratleb jahindusala spetsialistidega ning metssigade bioloogiat tundvate spetsialistide ja epidemioloogidega (edaspidi ekspertgrupp) konsulteerides sigade katku võimaliku leviala (edaspidi taudistunud ala) ning töötab välja taudistunud ala tervendamise kava.

  (2) Taudistunud ala on metssigade asuala, kus on avastatud vähemalt üks sigade katkus metssiga. Taudistunud ala suurus on vähemalt 200 km2. Taudistunud ala määramisel võetakse arvesse haiguse leviku geograafiat, piirkonnas eluneva metssigade asuala suurust ning metssigade liikumist takistavaid looduslikke ja inimese loodud tõkkeid.

  (3) Taudistunud alal rakendatakse järgmisi abinõusid:
  1) koostatakse taudistunud alal asuvate ettevõtete loetelu ja määratakse järelevalveametnikud ja volitatud veterinaararstid, kes hakkavad seal asuvaid sigalaid üle vaatama. Taudistunud alal asuvad sigalad vaadatakse seitsme päeva jooksul üle ja võetakse kõrgendatud järelevalve alla. Sigalate ülevaatuse käigus registreeritakse sigade arvud pidamis- ja vanuserühmade kaupa ning viiakse läbi karja kliiniline läbivaatus. Edaspidi kontrollivad määratud järelevalveametnikud ja volitatud veterinaararstid regulaarselt, aga mitte vähem kui vähemalt üks kord kuus kõiki piirkonna sigalaid võimaliku nakkuse avastamiseks, kusjuures külastused registreeritakse. Sigade katkule iseloomulike tunnustega haigeid või surnud sigu uuritakse sigade katku suhtes;
  2) koostöös jahipidamise õigust omavate isikutega korraldatakse iga lastud või surnult leitud metssea epidemioloogiline uurimine ja järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti tehtav kontroll ning proovide võtmine ja saatmine Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse. Epidemioloogilise uurimise käigustäidetakse küsimustik, milles märgitakse andmed metssea leidmise või küttimise koha, metssea leidmise või küttimise kuupäeva, leidja või küti nime, metssea vanuse ja soo, kütitud metssea sümptomite ning hukkunud metssea korjuse olukorra kohta.

§ 41.   Metssigadelt proovide võtmine, laboratooriumisse saatmine ja uurimine

  (1) Proovid võtab volitatud veterinaararst või järelevalveametnik koostöös jahipidamise õigust omava isikuga.

  (2) Proovid toimetab laboratooriumisse kohale järelevalveametnik või laboratooriumi vastava ala spetsialist.

  (3) Proovide saatmisel laboratooriumisse täidab volitatud veterinaararst või järelevalveametnik kaaskirja, milles märgib ära § 40 lõike 3 punktis 2 esitatud nõuetekohase epidemioloogilise uurimise tulemusel saadud andmed.

  (4) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium saadab isoleeritud viiruse genotüübi määramiseks selleks volitatud referentlaboratooriumisse.

§ 42.   Taudistunud alal asuva ettevõtte suhtes rakendatavad kitsendused ja abinõud

  (1) Taudistunud alal asuva ettevõtte suhtes rakendatakse järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) loomapidaja eraldab ettevõttes asuvad sead sigala ruumides nii, et oleks välistatud nende kokkupuutumine metssigadega, samuti peab olema välistatud metssigade juurdepääs vahenditele ja materjalidele, mis võivad tõenäoliselt kokku puutuda sigadega;
  2) sigade väljaviimine ja juurdetoomine, samuti sigade ümberpaigutamine ühest sigalast teise, nende karjatamine ja välilaagris pidamine ilma Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loata on keelatud.

  (2) Taudistunud ala ettevõttest pärineva sealiha, loomsete saaduste, sperma, embrüote ja munarakkude eksport Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvasse riiki, samuti nende toimetamine teise Euroopa Liidu liikmesriiki on keelatud.

  (3) Kütitud ja surnult leitud metssigade ja nende kehaosade, samuti nendega kokkupuutunud vahendite ja materjalide toomine ettevõtte territooriumile on keelatud. Leitud korjused põletatakse või maetakse leidmise paigas. Järelevalveametniku korralduste kohaselt säilitatakse kütitud metssigu kuni uurimistulemuste selgumiseni. Positiivse uurimistulemuse korral liha ja tapajäätmed kahjutustatakse või töödeldakse kõrgel temperatuuril loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes nii, et igasugune nakkuse levik oleks välistatud.

  (4) Sigade katku diagnoosiga metssea liha säilitamise ruum ja lihaga kokkupuutunud esemed, seadmed ja veovahendid desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti kontrolli all.

  (5) Taudistunud alalt kütitud metssigade, kes on uurimise tulemusel osutunud terveks, liha on lubatud turustada üksnes Eestis. Kõrvalsaadused töödeldakse järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti kontrolli all.

  (6) Kõik taudistunud alal metssigadega kokku puutunud isikud võtavad kasutusele kohased hügieeniabinõud, et vähendada sigade katku viiruse leviku riski. Metssigade hulgas sigade aafrika katku levimise korral on lisaks eelnimetatud nõudele sigade küttimises osalenud isikul keelatud tulla loomapidaja ettevõttesse ja ta ei tohi sigadega kokku puutuda 48 tunni vältel pärast jahti. Sigade klassikalise katku levimise korral otsustab selle keelu kehtestamise Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

  (7) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil on õigus pärast ekspertgrupiga konsulteerimist kehtestada taudistunud alal vajaduse korral selliseid lisakitsendusi nagu jahipidamise keelamine ning metssigade söötmise keelamine.

§ 43.   Loomapidaja kohustused taudistunud alal

  Loomapidaja on kohustatud:
  1) võtma ettevõtte sisse- ja väljapääsuteedel ning sigala sisse- ja väljapääsu ees kasutusele vajalikud desinfektsiooniabinõud;
  2) tagama, et sigalas töötavad isikud kasutavad tööl üleriietust ja jalanõusid, mis on ette nähtud üksnes tööl kandmiseks;
  3) pidama sigade arvestust, tuues eraldi ära pidamis- ja vanuserühmad, registreerima sigade arvu muutused erinevates rühmades ja esitama asjakohased andmed järelevalveametnikule tema nõudmisel;
  4) teatama järelevalveametnikule kõikidest sigade haigestumise ja hukkumise juhtudest.

§ 44.   Taudistunud ala tervendamise kava

  (1) Taudistunud ala tervendamise kava koostab Veterinaar- ja Toiduamet. Tervendamise kavas esitatakse tauditõrje meetmed sigade katku likvideerimiseks taudistunud alal, sealhulgas meetmed, mida rakendatakse taudistunud alal asuva ettevõtte suhtes. Tervendamise kava muudetakse ja täiendatakse jooksvalt, arvestades olukorra muutumist.

  (2) Tervendamise kavas tuuakse ära:
  1) läbiviidud epidemioloogilise uurimise ja § 40 lõike 3 alusel läbiviidud kontrolli tulemused ning andmed taudi geograafilise leviku kohta;
  2) andmed taudistunud ala ulatuse kohta;
  3) ekspertgrupi koostöö korralduse põhimõtted;
  4) teavitamise kampaania põhimõtted, mida rakendatakse jahipidamise õigust omavate isikute teavitamisel nende kohustustest ja nende üldise teadlikkuse tõstmiseks;
  5) nende meetodite kirjeldus, mida on kasutatud taudistunud alal ja selle ümbruses asuva metssigade populatsiooni suuruse määramiseks;
  6) taudistunud alal ja selle ümbruses asuva metssigade populatsiooni arvulised suurused;
  7) abinõud, mida rakendatakse taudi leviku ulatuse kindlakstegemiseks taudistunud ala metssigade ala-populatsioonis. Rakendatavad abinõud peavad sisaldama jahipidamise käigus kütitud või surnult leitud metssigade tapajärgse kontrolli ning lahangu läbiviimist ja tehtud laboratoorseid uuringuid, kaasa arvatud vanuselise suunitlusega (age-stratified) epidemioloogilisi uurimisi;
  8) abinõud, mida rakendatakse metssigade liikumisest ja võimalikest kontaktidest erinevate ala-populatsioonide vahel tingitud taudi leviku tõkestamiseks;
  9) abinõud, mida rakendatakse taudikahtlaste metssigade populatsiooni vähendamiseks, eriti noorte põrsaste suhtes;
  10) nõuded, mida peavad järgima jahipidamise õigust omavad isikud taudileviku ohu vähendamiseks;
  11) abinõud, mida rakendatakse jahipidamise käigus kütitud või surnult leitud metssigade kõrvaldamiseks ja kahjutustamiseks. Sellisteks abinõudeks võivad olla kas korjuste viivitamatu hävitamine järelevalveametniku kontrolli all või tegutsemine sõltuvalt järelevalveametniku diagnoosimise juhendi kohaselt läbiviidud kontrolli ja laboratoorsete uuringute tulemustest. Viimasel juhul tuleb positiivse uurimustulemuse korral hävitada korjused ja rümbad järelevalveametniku kontrolli all. Negatiivse tulemuse korral võib turustada rümpasid Eestis. Toiduks sobimatud osad töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all;
  12) paragrahvi 40 lõike 3 punktis 2 nimetatud nõuetekohase epidemioloogilise uurimise ning laboratoorse uurimise tulemused;
  13) seire kavad ja ennetusabinõud, mis on kohaldatud taudistunud alal asuva ettevõtte ning vajaduse korral ka seda ümbritseva ala ning loomade liikumise ja veo suhtes nimetatud alale sisenemisel ja sellest väljumisel;
  14) tingimused, mis peavad olema täidetud taudistunud alal kitsenduste lõpetamiseks, ning taudistunud alal asuvas ettevõttes kohaldatud tõrjeabinõud;
  15) tervendamise kava täitmise üle järelevalvet teostava ja seda koordineeriva Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ning selle rakendamise eest vastutavate muude asutuste andmed;
  16) andmed ekspertgrupi töö kohta, mille käigus regulaarselt hinnatakse tervendamise kava elluviimise tulemusi ja põhimõtted;
  17) seireabinõud, mida kohaldatakse vähemalt 12 kuu jooksul pärast viimase haigusjuhu diagnoosimist taudistunud alal.

§ 45.   Tervendamise kavast teavitamine ja tervendamise kava hindamine Euroopa Komisjoni poolt

  (1) Veterinaar- ja Toiduamet esitab tervendamise kava Euroopa Komisjonile hindamiseks 90 päeva jooksul alates referentlaboratooriumist kinnituse saamisest metssigadel esmase sigade katku juhu kohta.

  (2) Taudistunud ala suurenemise või vähenemise puhul teavitatakse sellest viivitamata Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide veterinaarteenistusi. Muude muudatuste tegemise korral esitatakse muudetud tervendamise kava Euroopa Komisjonile hindamiseks Komisjoni otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud protseduurireeglite kohaselt.

§ 46.   Taudistunud alal rakendatud kitsenduste lõpetamine

  Kui viimasest sigade katku diagnoosimisest on möödunud vähemalt 12 kuud ja sel perioodil uuritud metssead osutuvad sigade katku viiruse suhtes viroloogilisel uurimisel negatiivseks, loetakse taudistunud ala tervendatuks ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lõpetab taudistunud alale kehtestatud kitsendused.

§ 47.   Metssea populatsioonis sigade katku vaba staatuse taastamine

  (1) Pärast kitsenduste lõpetamist uuritakse metsloomi sageli vähemalt kolme aasta jooksul vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori kinnitatud seire kavale.

  (2) Metssea populatsioon loetakse sigade katku vabaks, kui asjakohaste uuringutega on tõestatud selle viiruse ja antikeha puudumine viimase 12 kuu vältel.

§ 48.   Metssigade erakorraline vaktsineerimine

  (1) Kui sigade klassikaline katk on metssigadel ametlikult diagnoositud ja epidemioloogilise uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamiseks erakorralise meetmena kasutada metssigade vaktsineerimist.

  (2) Erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister.

  (3) Veterinaar- ja Toiduamet töötab välja erakorralise vaktsineerimise programmi, milles tuuakse ära:
  1) erakorralise vaktsineerimise vajaduse tinginud olukorra kirjeldus;
  2) geograafiline piirkond, kus metssigu vaktsineeritakse (edaspidi metssigade vaktsineerimispiirkond). Metssigade vaktsineerimispiirkond peab hõlmama vähemalt § 40 lõikes 1 määratletud taudistunud ala;
  3) kasutatava vaktsiini tüüp ja vaktsineerimise protseduuri kirjeldus;
  4) abinõud, mida rakendatakse noorte põrsaste vaktsineerimiseks;
  5) ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse vaktsineerimine läbi viia;
  6) eeldatav vaktsineeritavate metssigade arv;
  7) abinõud, mida rakendatakse metssigade populatsioonis ulatusliku ringiliikuvuse vältimiseks;
  8) abinõud, mida rakendatakse vaktsiiniviiruse loomapidaja majapidamises või ettevõttes peetavatele sigadele leviku vältimiseks;
  9) erakorralise vaktsineerimise programmi eeldatav tulemus ja parameetrid eeldatava tulemuse hindamiseks;
  10) erakorralise vaktsineerimise programmi täitmise üle järelevalvet teostavate ja seda koordineeriva Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ning erinevate abinõude rakendamise eest vastutavate institutsioonide andmed;
  11) ekspertgrupi töökorraldus vaktsineerimise programmi tulemuste regulaarseks hindamiseks;
  12) muud erakorralise vaktsineerimise programmiga seotud asjaolud.

  (4) Vaktsineerimisest teavitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Rahvusvahelist Episootiate Bürood ja Euroopa Komisjoni ning esitab viimasele vaktsineerimise programmi.

  (5) Veterinaar- ja Toiduameti ja juhul, kui metssigade vaktsineerimispiirkond ulatub teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lähedusse, siis ka asjaomase riigi pädeva asutuse eksperdid koostöös Euroopa Komisjoniga hindavad vaktsineerimise programmi nõuetekohasust ja teevad vajaduse korral ettepanekud selle täiendamiseks. Vaktsineerimisprogrammi heakskiitmine, heakskiitmiseks vajalike täienduste, samuti olukorra muutumisest tingitud muudatuste tegemine vaktsineerimise programmi toimub Euroopa Komisjoni otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud protseduurireeglite kohaselt.


1EÜ Nõukogu direktiivid 2001/89/EÜ, millega sätestatakse Ühenduse abinõud sigade klassikalise katku tõrjes (ELT 316, 01.12.2001, lk 5–35), ja 2002/60/EÜ, millega sätestatakse sigade aafrika katku kontrollipõhimõtted (ELT 192, 20.07.2002, lk 27–45).

Ester TUIKSOO
Minister

Ants NOOT
Kantsler

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4 

Lisa 5 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json