Teksti suurus:

Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 «Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine» täiendamine

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 2000, 54, 836

Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 «Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine» täiendamine

Vastu võetud 13.04.2000 nr 22

Raudteeseaduse (RT I 1999, 29, 405) paragrahvi 16 lõike 2 alusel määran:

1. Täiendada teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrust nr 39 «Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine» (RTL 1999, 127, 1773) punkiga 161(1) järgmises sõnastuses: «161(1). Rongiliikluse ja manöövritöö korraldamine sätestatakse «Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendis» (lisa 2)».

2. Raudteeametil korraldada raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 2 «Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendi» rakendamine ja tagada riiklik järelevalve selle täitmise üle.

3. Käesolev määrus kehtestada 1. juulist 2000. a.

Minister Toivo JÜRGENSON

Kantsler Margus LEIVO

Lisa 2
raudtee tehnokasutuseeskirja juurde

Kinnitatud
teede- ja sideministri 13. aprilli 2000. a määrusega nr 22 «Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö» juhend

I peatükk
ÜLDSÄTTED

1. Jaam, teepost ja iga muu raudteeliiklust korraldav post ning rong tohib üheaegselt olla ainult ühe raudteeliiklust korraldava töötaja käsutuses, kelleks võib olla jaamakorraldaja, postikorraldaja, rongiliikluse dispetšer (edaspidi dispetšer) või muu raudtee-ettevõtja volitatud töötaja, rongis üldjuhul vedurijuht.

2. Rongide vastuvõtmise, ärasaatmise ja läbilaskmisega seotud operatsioonid, samuti manöövritöö tuleb teha vastavuses kehtivate juhiste, juhendite ja muude tehnoloogiliste aktidega ning kindlaksmääratud tehnoloogilise normaja piires. Seejuures tuleb täpselt täita raudtee tehnokasutuseeskirja, signalisatsioonijuhendi, rongiliikluse ja manöövritöö juhendi ning jaama tehnokorraldusakti ja raudtee-ettevõtja raudteeseaduse (RT I 1999, 29, 405) mõistes kehtestatud tegevuseeskirja nõudeid.

Rongiliikluse ja manöövritöö alased korraldused ning käsud tuleb anda lühidalt ja arusaadavalt. Korralduse või käsu andja peab kuulama ära selle täitjapoolse kordamise ja veenduma, et tema korraldusest või käsust on õigesti aru saadud.

Vedurijuhile antavad rongiliikluse ja manöövritöö alased korraldused või käsud, mille andmine on sätestatud käesolevas juhendis, edastatakse harilikult rongiraadioside kaudu ja käsud kantakse rongiliikluse lauaraamatusse, rongiliiklusgraafikule, veduripäevikusse või mõnda muusse raudtee-ettevõtja nimetatud raamatusse, märkides ära edastamise või sissekandmise kuupäeva ja kellaaja. Kui vedurijuhile edastatav rongiliikluse või manöövritöö alane käsk edastamise hetkel lindistatakse, siis selle registreerimist eespool sätestatud korras ei nõuta.

3. Turvanguseadmeid juhtida ja signaale avada või sulgeda võib ainult raudtee-ettevõtja volitatud raudteeliikluse ohutuse eest vastutav töötaja (edaspidi pädev töötaja):
1) jaamas – jaamakorraldaja või tema korraldusel operaator, pöörmeseadja või mõni muu raudtee-ettevõtja nimetatud pädev töötaja;
2) liikluskorralduspostis – selle posti korraldaja, operaator või mõni muu raudtee-ettevõtja nimetatud pädev töötaja;              
3) dispetšeritsentralisatsiooni keskjuhtimispostis – dispetšer.

4. Rongi võib saata jaamast jaamavahele väljasõidufoori keelava näidu korral või ärasaateteelt, kus ei ole väljasõidufoori, kas kehtestatud vormi kohase kirjaliku sõiduloaga või rongiraadioside kaudu vedurijuhile antud registreeritava käsuga. Kirjaliku käsu või sõiduloa vedurijuhile edastamise täpne kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

Vedurijuht, saanud kirjaliku sõiduloa, peab kontrollima sõiduloa vastavust oma rongi numbrile ja jaamavahele, kuhu rong sõidab.

5. Rongi saabumise, väljumise, jaamavahelt naasmise või läbisõitmise aja ja rongi numbri märgib jaamakorraldaja rongiliikluse lauaraamatusse ning teatab selle võimalikult lühikese aja jooksul naaberjaama korraldajale (sinna, kuhu rong saadeti või saabus). Rongi jaamavahele väljumise aja kannab jaamakorraldaja ette ka dispetšerile, kui raudtee-ettevõtja ei ole sätestanud teisiti.

Rongi väljumisest või läbisõidust teatatakse vormikohaselt.

Näide nr 1
Rong nr 2001 väljus (või läbis) kell 12.08. Jaamakorraldaja (edaspidi JK) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (nimi).

Rongi numbrile lisatakse rongi iseloomustav indeks. Kui rong on:
1) üle kehtestatud kaalunormi (või raske-kaubarong) – R;
2) üle kehtestatud pikkusnormi (pikk-kaubarong või pikk-reisirong) – P;
3) koostatud laaditud tsisternvagunitest (vedelveosed) – V;
4) kui rongis on lõhkeainega ehk 1. ohuklassi kuuluva veosega vagun – O;
5) kui rongis on vagun mittegabariitse (kasutatakse ka ebagabariitne) kaubaga, lisatakse rongi numbrile indeks, mis iseloomustab mittegabariitsuse tsooni või astet, näiteks 2001E -0238.

Rongi saabumisest teatatakse rongi jaamavahele saatnud jaamakorraldajale ja dispetšerile vormikohaselt.

Näide nr 2
Rong nr 2002 saabus kell 22.10. JK . . . . . . . . . . . . . . . (nimi).

Kui rong sõidab tõukeveduriga, täiendatakse näidetes 1 ja 2 käsitletud teateid (nii rongi väljumisel kui saabumisel) sõnaga «tõukeveduriga».

Kaherajalise liini ühesuunalise automaatblokeeringuga mööda pärisuunalist rada sõitnud rongi saabumisest naaberjaama korraldajale üldjuhul ei teatata.

6. Tee, pöörme, turvangu-, side-, signalisatsiooni- ja elektriseadme rikke tunnuse märgib jaamakorraldaja jaamaseadmete järelevaatuse raamatusse (edaspidi järelevaatusraamat) ja teatab rikke olemasolust neid seadmeid teenindavale töötajale raudtee-ettevõtja sätestatud korras.

Signalisatsiooni- ja sidevahendi ning rongiraadioside rikkest ja rikkest, mis takistab või ei võimalda sissesõidu- või väljasõidufoori avamist, peab jaamakorraldaja kandma ette ka dispetšerile.

Kõrvaldanud rikke, teeb raudtee-ettevõtja volitatud töötaja selle kõrvaldamise kohta järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande ja kinnitab seda oma allkirjaga. Sissekandega tutvumise kohta annab jaamakorraldaja oma allkirja.

Kui rikke tõttu eemaldatakse kutsesignaali käepidemelt või nupult plomm, teeb jaamakorraldaja selle kohta järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande.

Näide nr 3
Pöörmepiirkonna 3-5pp (cn) rööbasahel näitab hõivatust. Pöörmepiirkonna 3-5pp (cn) rööbasahel kontrollitud ja on veeremist vaba. Plomm sissesõidufoori A1 kutsesignaali nupult eemaldatud. JK . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Jaamakorraldaja teeb järelevaatusraamatusse sissekande ka sel juhul, kui rong võetakse rikke tõttu (mis ei võimalda avada foori) jaama vastu või saadetakse jaamavahele kutsesignaaliga, mille nuppu on täiendatud vajutusloenduriga. Sel juhul märgitakse nii rikke kui ka selle kõrvaldamise sissekandes, mis tehakse järelevaatusraamatusse, sissekande juurde ka vastava nupu vajutusloenduri näit.

7. Jaamavahe või selle ühe raja avamine ja sulgemine rongiliikluseks, raudteeliikluse kehtestamine kaherajalise liini jaamavahel ainult mööda üht rada, samuti kehtiva rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse ajutine katkestamine, telefonside või mõne muu rongiliiklussüsteemi kehtestamine toimub dispetšeri käsuga.

Enne telefonside kehtestamist peab jaamavahet piirava jaama korraldaja panema jaamavahele saatmist piirava väljasõidusignaali käepideme (nupu) asendisse, mis vastab selle signaali keelavale näidule (normaalasendisse).

Kui kehtestatud signalisatsiooni- ja sidevahendi rikke tõttu tuleb rongiliikluse korraldamiseks võtta kasutusele telefonside, siis käesoleva juhendiga ette nähtud rongiliiklusalaseid telefonogramme vahetatakse ainult dispetšerside kaudu, dispetšeri kuuldes.

Kui dispetšerside ei tööta, tuleb jaamakorraldajal rongiliiklust korraldada teiste tema käsutuses olevate sidevahendite abil.

8. Kui rong võetakse jaama või saadetakse jaamavahele sissesõidu-, väljasõidu- või matkafoori keelava näidu juures, tuleb jaamakorraldajal enne kutsesignaali nupule vajutamist või vedurijuhile foori keelavast näidust möödasõiduks vastava sõiduloa andmist seada selle signaali käepide (nupp) asendisse, mis vastab foori keelavale näidule (normaalasendisse), juhindudes jaama tehnokorraldusaktiga kehtestatud tegevuskorrast. Jaamakorraldaja peab veenduma vastuvõtutee (matka) vabaolekus ja selles, et pöörangud on seatud vastuvõtumatkasse õigesti ja lukustatud.

Rongi saatmisel jaamavahele tuleb jaamakorraldajal veenduda ka selles, et automaatblokeeringuga liini esimene blokkpiirkond või jaamavahe (muudel liinidel) on veeremist vaba ja blokksüsteem lülitatud soovitud liiklemissuunale.

Kutsesignaali nuppu tuleb hoida allavajutatult seni, kuni saabuva või väljuva rongi vedur on foorist mööda sõitnud.

9. Kui raudteeülesõidukoht paikneb jaama territooriumil, tuleb jaamakorraldajal edastada ülesõidukohta teade rongi vastuvõtmise või ärasaatmise kohta foori keelava näidu juures ja tõkestada maanteesõidukite liiklus ülesõidukohal, vajutades juhtimispuldi nupule «ületuskoha sulgemine» (kui juhtimispuldil on vastav nupp). Rongi eemaldumisel ülesõidukohast tuleb juhtimispuldi nupp «ületuskoha sulgemine» panna tagasi normaalasendisse. Kui rong võetakse jaama või saadetakse jaamavahele foori keelava näidu juures, peab vedurijuht ülesõidukohal sõitma kiirusega kuni 20 km/h, tagades ülivalvsuse.

10. Rongi vastuvõtmisel jaama või saatmisel jaamavahele sissesõidu- või väljasõidufoori keelava näidu juures tehakse rongiliikluse lauaraamatusse sissekanne selle kohta, mille alusel vedurijuht sõitis mööda foori keelavast näidust, sealhulgas indeks RTK (raadio teel edastatud käsk) või KS (kutsesignaal) või KSL (kirjalik sõiduluba).

11. Valvekorra vastuvõtmisel jaamakorraldaja peab:
1) tutvuma eelseisva töö korralduse ja ülesandega, rongide vastuvõtmist ja jaamavahele saatmist ning manöövritööd käsitlevate juhistega, veeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaateteedel, kontrollides veeremi nõuetekohast kinnitust jaamateedel või muude tehnokorraldusaktis sätestatud iseveeremist ennetavate abinõude rakendamist, ning rongiliikluse olukorraga piirnevatel jaamavahedel;
2) veenduma, et turvanguseadmed töötavad häireteta, on plommitud ja tema teenindada olevad pöörmed on töökorras;
3) kontrollima, et tööks ettenähtud tööriistad, signaalvahendid ja inventar on töökohal olemas ja töökorras;
4) tutvuma sissekannetega dispetšerikorralduste, rongiliikluse, hoiatuste, järelevaatuse ja telefonogrammide registreerimise raamatus ning muude vahetust üleandva jaamakorraldaja registreeritud märkmetega, mis sätestavad rongiliikluse ja manöövritöö korralduse jaamas.

Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine vormistatakse rongiliikluse lauaraamatus järgmiste vormikohaste sissekannetena:

Näide nr 4
16.märts 1999.a kell 8.00
Valvekorra võttis vastu JK . . . . . . . . . . . . . . . .(allkiri).
16.märts 1999.a kell 8.00
Valvekorra andis üle JK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kui juhtimispuldi käepidemed või nupud on vajutusloenduriga, märgitakse nii valvekorra vastuvõtmise kui ka üleandmise sissekande juurde vastava käepideme või nupu vajutusloenduri näit. Raudtee-ettevõtja võib sätestada ka muude rongiliiklusega seotud andmete märkimise rongiliikluse lauaraamatus.

12. Võtnud valvekorra vastu, jaamakorraldaja peab:
1) kontrollima rongikoostajate, liikluskorralduspostide korraldajate ja teiste töötajate tööle ilmumist ja kuulama ära nende ettekanded tööleasumise kohta;
2) veenduma kaastöötajate ettekannete põhjal, et töökohtade seisukord tagab raudteeliikluse ohutuse ja jaamateedel seisev veerem on kinnitatud iseveeremise vältimiseks tehnokorraldusaktis kehtestatud korras;
3) rakendama abinõud, tagamaks normaalse töö ja ohutu raudteeliikluse.

Jaamades, kus jaamakorraldaja valvekorda ette nähtud ei ole, kehtestab ohutu raudteeliikluse tagamise korra raudtee-ettevõtja.

II peatükk
RONGILIIKLUS AUTOMAATBLOKEERINGUGA LIINIL

13. Automaatblokeeringuga liinil:
1) blokkpiirkonda sissesõitmise (edaspidi hõivamine) loaks on väljasõidu- või läbisõidufoori lubav näit;
2) kohas, kus tõusul paikneva läbisõidufoori ette seismajäänud rong ei ole suuteline ilma abivedurita sõitu jätkama, kinnitatakse läbisõidufoori masti külge tinglubav signaal (vt SJ punkt 24), mis lubab kaubarongi vedurijuhil erandkorras sõita punase tulega teefoorist mööda kiirusega kuni 20 km/h ja ülivalvsusega;
3) pärast rongi sundpeatamist kustunud, punase või ebamäärase näiduga läbisõidufoori ees ei ole vedurijuhil lubatud jätkata sõitu läbisõidufooriga piiratava blokkpiirkonna vabanemiseni veeremist. Teabe puudumisel takistuse olemasolust blokkpiirkonnas võib vedurijuht pärast rongi automaatpidurite lahtilaskmist jätkata sõitu ülivalvsalt järgmise teefoorini kiirusega kuni 20 km/h.

Kui läbisõidufoor on kustunud, tuleb vedurifoori lubava näidu puhul juhinduda vedurifoori lubavast näidust ja sõita rongi peatamata järgmise läbisõidufoorini.

Vedurifooris lubava näidu ilmumisel pärast kustunud, punase või ebamäärase näiduga läbisõidufoorist möödumist tuleb vedurijuhil juhinduda vedurifoori näidust ja jätkata sõitu kiirusega kuni 40 km/h.

Kui järgmine läbisõidufoor on samuti kustunud, punase või ebamäärase näiduga, tuleb vedurijuhil jätkata sõitu eelmises lõigus sätestatud korras. Kustunud, punase või ebamäärase näiduga läbisõidufoorist peab vedurijuht rongiraadioside kaudu teatama dispetšerile ja jaamavahet piirava jaama korraldajale.

14. Automaatblokeeringuga liinil peavad vedurijuht ja vedurijuhi abi tähelepanelikult jälgima nii veduri- kui teefooride näite ja täitma täpselt nende nõudeid. Kui teefoori näit ei ole vedurijuhile nähtav (kauguse, kõvera teeosa, udu tõttu või mõnel muul põhjusel), tuleb tal sõita vedurifoori näidust juhindudes.

15. Kui tee- ja vedurifoori näidud sõiduhetkel erinevad, peab vedurijuht juhinduma teefoori näidust.

Punase ja ebamäärase näiduga läbisõidufoorist võib sõita mööda punktis 13 sätestatud korras, olenemata vedurifoori näidust.

Kustunud tulega läbisõidufoorist võib peatamata mööda sõita siis, kui vedurifooris on lubav näit.

Kui veduri automaatsignalisatsiooni seadmed ei tööta, peab vedurijuht juhinduma teefoori näidust ja sõitma kiirusega, mis tagab ohutu raudteeliikluse.

Kui sõitmisel veduri automaatsignalisatsiooniga rajal või jaamateel ootamatult süttib vedurifooris valge tuli, peab vedurijuht sõitma rongiga järgmise teefoorini või vedurifooris lubava näidu ilmumiseni kiirusega, mis tagab rongi sujuva peatamise, kui ilmneb takistus või muu oht sõitmiseks.

16. Sõitmisel jaamavahel seisva rongi juurde lubatakse vedurijuhil, kes sõidab seisva rongiga kokku haakima, siseneda hõivatud blokkpiirkonda rongi peatamata sellise kiirusega, mis tagab rongi sujuva seismajäämise, kuid mitte üle 20 km/h.

17. Kui ühesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalise liini jaamavahel korraldatakse rongide kahesuunaline liiklemine ainult mööda üht rada (automaatblokeeringu kasutamisega), toimub rongide liiklemine mööda pärisuunalist rada automaatblokeeringu signaalide järgi ja mööda vastusuunalist rada vedurifoori näidu järgi.

Sõitmisel vedurifoori näidu järgi mööda vastusuunalist rada vedurijuht peab:
1) rohelise tule korral sõitma raudtee-ettevõtja kehtestatud piirkiirusega;
2) kollase tule korral sõitma kiirusega kuni 50 km/h;
3) kollase-punase tule üheaegsel põlemisel sõitma kiirusega kuni 20 km/h ja peatama rongi esimese vastassuunalise teefoori ees;
4) kollase-punase tule üheaegsel põlemisel, kui vedurijuht näeb rongi eesasuvas blokkpiirkonnas või teab, et blokkpiirkond on hõivatud veeremiga, tuleb tal oodata lubava näidu ilmumist vedurifoori ning seejärel jätkata sõitu vedurifoori näidu järgi;
5) punase tule korral, kui vedurijuht täpselt ei tea, kas blokkpiirkond on veeremiga hõivatud või mitte, tuleb tal pärast peatamist ja automaatpidurite lahtilaskmist jätkata sõitu kiirusega, mis vajadusel tagab rongi sujuva peatamise, kuid mitte üle 20 km/h.
Kui sõiduhetkel asendub punane tuli kollase-punase, kollase või rohelise tulega, tohib jätkata sõitu vedurifoori näidu järgi kiirusega kuni 40 km/h.
Blokkpiirkonna lõpus tohib vedurifoori kollase või rohelise tule järgi sõita kehtestatud piirkiirusega. Kui vedurifooris on punane või kollane-punane tuli, tuleb vedurijuhil rong peatada ning tegutseda käesoleva punkti alapunktides 4 ja 5 sätestatud korras;
6) kui vedurifooris süttib lubava näidu asemel kollane-punane, punane või valge tuli või kui vedurifooris näit üldse puudub, tuleb vedurijuhil vähendada sõidukiirust ja sõita rongiga blokkpiirkonna lõppu kiirusega, mis tagab rongi sujuva peatamise liiklustakistuse ilmnemisel.
Kollase-punase, punase või valge tule säilimisel või kustunud vedurifoori korral blokkpiirkonna lõpus tuleb vedurijuhil tegutseda käesoleva punkti alapunktides 4 ja 5 sätestatud korras.
Kaherajalisel automaatblokeeringuga liinil mööda vastusuunalist rada sõitev rong võetakse jaama vastu sissesõidufooriga, mis erandkorras võib olla paigutatud vasakule poole, arvestades rongi sõidusuunda.
Mööda vastusuunalist rada jaama sissesõidul ei tohi rongi kiirus olla suurem sissesõidufoori lubava näiduga jaama kõrvalteele vastuvõtmiseks kehtestatud piirkiirusest.

Rongi vastuvõtmine jaama ja saatmine jaamavahele

18. Jaamakorraldaja valmistab tehnokorraldusaktis ette nähtud korras rongi vastuvõtu- või ärasaatematka ja avab signaali.

Rongi saatmine üherajalise liini jaamavahele või kahesuunalise automaatblokeeringuga liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada tuleb eelnevalt kooskõlastada dispetšeriga. Dispetšerside rikke korral kooskõlastatakse rongi saatmine jaamavahele käesolevas punktis käsitletud juhtudel naaberjaama korraldajaga.

Rongi möödasõidul peab sisse- ja väljasõidufoori lubav näit muutuma automaatselt keelavaks. Kui sisse- või väljasõidufoor avatakse signaalkäepideme keeramise teel (edaspidi tööasend), peab jaamakorraldaja pärast foori kontroll-lambi näidu keelavaks muutumist keerama signaalkäepideme tagasi asendisse, mis vastab foori keelavale näidule (edaspidi normaalasend).

19. Rongi saatmine jaamavahele grupiväljasõidu- või grupimatkafooriga, kui kordusfoori ei ole, toimub grupiväljasõidu- või grupimatkafoori lubava näiduga ja matkanäidiku järgi signalisatsioonijuhendi punktis 56 sätestatud korras.

Kui ärasaateteel on kordusfoor, siis rongi saatmine ja sõitmine kuni väljasõidufoorini toimub kordusfoori näidu järgi.

Kui matkanäidik või kordusfoor on rikkis või rongi peaosa on kordusfoori taga asuval rööbasahelal kas või veduri ühe rattapaariga (edaspidi rongi pea asub foori taga), saadetakse rong jaamavahele grupiväljasõidufoori näidu järgi ja vedurijuhile antakse rongiraadioside kaudu järgmine registreeritud käsk:

Näide nr 5
Käsk nr 3. Rongi nr 1002 vedurijuht. Grupiväljasõidufoor B10-14 on teile avatud. Luban sõita jaamavahele. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Kui rongiraadioside ei tööta ja käsku raadioside abil vedurijuhile edastada ei saa, antakse vedurijuhile käesolevas punktis käsitletud juhul lisaks grupiväljasõidufoori lubavale näidule veel rohelist värvi sõiduluba vorm LA-54 punkt II täitmisega.

20. Kui jaama ärasaateteed on varustatud turvanguseadmetega, ei saadeta üldjuhul rongi jaamavahele jaamateelt, millel puudub väljasõidufoor.

Erandjuhul lubatakse saata rong jaamavahele ka jaamateelt, millel väljasõidufoori ei ole, rakendades käesoleva juhendi punktides 25 ja 26 sätestatud korda.

Rong saadetakse jaamavahele eelmises lõigus sätestatud korra järgi ka sel juhul, kui rongi peaosa on väljasõidufoori taga ning kui väljasõidufoori lubav näit muutus iseenesest keelavaks (enne veduri möödasõitmist) või kui vedurijuht erandkorras peatab rongi jaama piires pärast väljasõidufoorist möödasõitmist.

Kui rongi peaosa on lubava näiduga väljasõidu- või matkafoori taga nn pikk-rong (esineb sel juhul, kui väljasõidufoori taga asuv rööbasahel on välja lülitatud ja ei tööta või puudub), saadetakse rong jaamavahele jaamakorraldaja registreeritud käsuga, mis antakse vedurijuhile rongiraadioside kaudu.

Näide nr 6
Käsk nr 17. Rongi nr 2001 vedurijuht. Väljasõidufoor A1 on teile avatud. Luban sõita jaamavahele. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Kui rongiraadioside ei tööta, antakse vedurijuhile käesolevas punktis käsitletud juhul lisaks väljasõidufoori lubavale näidule ka sinakasrohelist värvi kirjalik sõiduluba vorm LA-54 (edaspidi kirjalik sõiduluba vorm LA-54) punkt II täitmisega.

Kui vedur asub väljasõidufoori taga, mille külge on kinnitatud kehtestatud liiklemissuunale vastusuunas signaliseeriv kordusfoor, võib rong sõita jaamavahele kordusfoori lubava näidu järgi.

21. Rong, mis sõidab tõukeveduriga kogu jaamavahe ulatuses (tõukevedur saabub koos rongiga naaberjaama), saadetakse jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi.

Rongi saatmine jaamavahele, kui tõukevedur sõidab ainult osale jaamavahest (tõukevedur pöördub jaamavahelt saatejaama tagasi), toimub automaatblokeeringu signaalide järgi. Jaamavahelt saatejaama tagasisõiduks antakse tõukevedurijuhile saatejaama juhtimispuldist väljavõetud võtisau.

22. Töörong, mis pöördub pärast tööd saatejaama tagasi, saadetakse jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi.

Jaamavahelt saatejaama tagasisõiduks antakse töörongi tööjuhile või konduktorile saatejaama võtisau, mille tööjuht (konduktor) annab jaamavahel pärast töö lõppu vedurijuhile.

Võtisaua kasutatakse ka vagunite etteandmiseks ja äratoomiseks haruraudteele(lt), kui haruraudtee liitub jaamavahel ja liitumiskohta ei teeninda liikluskorralduspost.

23. Kui võtisaua ei saa juhtimispuldist välja võtta või see puudub, tuleb automaatblokeeringu tegevus katkestada ja töörong või tõukevedur saata jaamavahe osale naasmisega jaamavahelt saatejaama telefonside abil. Sel juhul antakse juhtveduri ja tõukeveduri juhile kirjalik teeluba valgel blanketil vorm LA-50 (edaspidi teeluba vorm LA-50).

24. Teelt mittemahatõstetav dresiin saadetakse automaatblokeeringuga jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi. Automaatblokeeringuga liinil töötav dresiin peab tagama rööbasahela šunteerimise. Dresiini passis peab olema märge dresiini šunditundlikkuse kontrollimise kohta.

Mahatõstetava veeremi (mootordresiin, remonditorn ja muud) rattapaarid peavad olema isoleeritud, vältimaks rööbasahela lülitumist. Nende liiklemise täpne kord automaatblokeeringuga liinil määratakse raudtee-ettevõtja kinnitatud juhendiga.

Automaatblokeeringu rikked

25. Kui rongi ärasaatematk on valmistatud tehnokorraldusaktis sätestatud korras õigesti ja lukustatud ning esimene blokkpiirkond (sõidusuunas) on veeremist vaba, kuid väljasõidufoor siiski ei avane, võib rongi saata kaherajalise liini jaamavahele mööda pärisuunalist rada:
1) kirjaliku sõiduloaga vorm LA-54 punkt I täitmisega;
2) kutsesignaali järgi;
3) jaamakorraldaja käsuga, mis antakse vedurijuhile rongiraadioside kaudu.

Näide nr 7
Käsk nr 5. Luban rongil nr 2001 väljuda 3. teelt väljasõidufoori A3 keelava näidu juures ja sõita mööda I peateed kuni esimese läbisõidufoorini, sealt edasi automaatblokeeringu signaalide järgi. JK . . . . . . . . .  (allkiri).

26. Kirjaliku sõiduloaga vorm LA-54 punkt I täitmisega või jaamakorraldaja käsuga saadetakse rong automaatblokeeringuga üherajalise liini jaamavahele või kahesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalise liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada väljasõidufoori keelava näidu juures (kui väljasõidufoor ei avane). Enne kirjaliku sõiduloa vorm LA-54 vedurijuhile kätteandmist tuleb automaatblokeeringu suund ettenähtud korras lülitada rongi saatmise suunale, võtta võtisau juhtimispuldi pesast välja ja saada dispetšerilt registreeritud käsk, mis kinnitab jaamavahe vabaolekut vastassuunarongidest.

Näide nr 8
Käsk nr 1. Luban rongil nr 2002 väljuda Kaarli jaama 4. teelt väljasõidufoori B4 keelava näidu juures. Kaarli–Loodi paarisraja peatee on vastassuunarongidest vaba. RD . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Dispetšeri käsk võib olla antud kas ainult ühele või mitmele ühes järjestikku suunas keelava väljasõidufoori näidu juures jaamast väljasaadetavale rongile. Käsk adresseeritakse jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele.

Juhtimispuldi pesast väljavõetud võtisau pannakse pesasse tagasi pärast rongi jõudmist või väljasõitu jaamavahele (juhtimispuldil põleb kaugenemissuuna blokkpiirkonna ja jaamavahe hõivatuse kontroll-lamp).

Ei ole lubatud saata rongi kutsesignaali järgi automaatblokeeringuga üherajalise liini jaamavahele ja kaherajalise liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada.

27. Ei ole lubatud saata rongi automaatblokeeringuga jaamavahele väljasõidufoori keelava näidu juures enne, kui jaamakorraldaja on veendunud selles, et rongi sõidusuuna esimene blokkpiirkond on veeremist vaba.

Kui esimese blokkpiirkonna läbimiseks rongile ette nähtud aja möödumisel näitavad kontrolltuled juhtimispuldil ikka veel selle blokkpiirkonna hõivatust, kuid ärasaatematk rongile on valmistatud õigesti ja väljasõidufoor ei avane, tuleb jaamakorraldajal käepäraste vahendite abil (teatis raadioside vahendusel varem ärasaadetud rongi vedurijuhilt, teatis signalistilt või pöörmeseadjalt või raudteeülesõidukoha korraldajalt või mõnel muul viisil) selgitada välja, kas rongi sõidusuuna esimene blokkpiirkond on ikka veeremist vaba ning kontroll-lamp juhtimispuldil näitab kinniolekut rikke tõttu (või mõnel muul teadmata põhjusel).

Kui esimese blokkpiirkonna läbimiseks ette nähtud aja möödumisel ei suudeta 10 minuti jooksul selgitada jaamavahele saadetud rongi täpset asukohta, tuleb järgmisena jaamavahele saadetava rongi vedurijuhti rongiraadioside kaudu hoiatada või teha vedurijuhile antaval kirjalikul sõiduloal vorm LA-54 märkus selle kohta, et andmed esimese blokkpiirkonna vabaoleku kohta puuduvad.

Rong võib mittemehitatud blokkposti keelava näiduga foorist mööda sõita selle jaama jaamakorraldaja registreeritava käsuga, mille juurde blokkpost on kinnistatud. Vedurijuhile edastab käsu jaamakorraldaja rongiraadioside kaudu. Kui rong saadetakse automaatblokeeringuga üherajalisele jaamavahele või kahesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalisele jaamavahele mööda vastusuunalist rada, peab jaamakorraldaja saama dispetšeri registreeritava käsu, mis tõendab jaamavahe või vastava peatee vabaolekut vastassuunarongidest.

28. Keelava tulega matkafoorist möödasõiduks antakse vedurijuhile üks käesoleva juhendi punktis 25 nimetatud sõidulubadest pärast seda, kui jaamakorraldaja on tehnokorraldusaktis sätestatud korras kontrollinud matkafooriga piiratavat teeosa ja veendunud selle vabaolekus.

29. Kutsesignaali tuli väljasõidufooris või kirjalik sõiduluba vorm LA-54 punkt I täitmisega või jaamakorraldaja rongiraadioside kaudu antud käsk annab vedurijuhile õiguse sõita keelava näiduga väljasõidufoorist mööda ülivalvsusega jaamavahe esimese läbisõidufoorini (läbisõidufooride puudumisel kuni naaberjaama sissesõidufoorini) kiirusega kuni 20 km/h ja sealt edasi automaatblokeeringu signaalide järgi.

Keelava näiduga matkafoorist möödasõiduks lubab käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud sõiduluba vedurijuhil sõita väljasõidufoorini või järgmise matkafoorini esimeses lõigus kehtestatud sõidutingimusi järgides. Kui üheaegselt ei tööta nii matka- kui ka väljasõidufoor, võib anda vedurijuhile nendest keelavatest näitudest möödasõiduks ainult ühe käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud sõiduloa (ei ole keelatud anda ka kaht sõiduluba, st kummastki keelava näiduga foorist möödasõiduks). Täpne tegevuskord sätestatakse käesolevas punktis käsitletud juhul jaama tehnokorraldusaktis.

Veduri automaatsignalisatsiooni ja autostoppidega liinil, kui rong sõidab ühe käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud sõiduloa alusel, võib vedurijuht pärast kodeeritud piirkonda jõudmist ja vedurifooris rohelise, kollase või kollase-punase tule süttimist sõita vedurifoori näitude järgi kuni esimese läbisõidufoorini.

Vedurifooris valge tule süttimisel võib vedurijuht sõita esimese läbisõidufoorini ülivalvsusega kiirusega kuni 20 km/h ja sellest läbisõidufoorist edasi automaatblokeeringu signaalide järgi.

30. Kui grupiväljasõidu- või grupimatkafoor ei tööta, saadetakse rong jaamavahele foori keelava näidu juures jaamakorraldaja registreeritava käsuga või kirjaliku sõiduloaga vorm LA-54 punkt I täitmisega.

31. Kui väljasõidufoori matka- või suunanäidik ei tööta, saadetakse rong jaamavahele avatud väljasõidufooriga. Jaamakorraldaja peab enne rongi ärasaatmist teatama vedurijuhile (raadioside, signalisti või pöörmeseadja kaudu või mõnel muul viisil) väljasõidufoori suuna- või matkanäidiku rikkest ning ärasaatematka valmisolekust.

32. Fooride, lähenemis- või eemaldumispiirkondade, pöörmete rööbasahelate kontroll-lampide või muude kontrollseadmete rikke korral saadetakse rong jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi ja võetakse jaama vastu tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

Korraldus või muu rongiliiklusega seotud vastastikune suhtlemine või kõne (telefoni teel või raadioside kaudu) dispetšeriga, naaberjaama korraldajaga, vedurijuhiga või mõne teise tööülesandeid täitva töötajaga tuleb sooritada vastavalt kehtestatud korrale, täites täpselt sellekohast juhist, juhendit või muud sellekohast tehnilist akti.

33. Kui kontroll-lamp juhtimispuldil näitab jaamavahe hõivatust selle tegeliku vabaoleku korral, tuleb automaatblokeeringu suund lülitada rongi sõidusuunale (üherajalisel liinil ja kahesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalise liini jaamavahe vastaval teel) abirežiimi käepideme või nupu abil. Suunamuutmise abirežiimi käepideme kasutamine on lubatud ainult dispetšeri registreeritava käsu alusel, mis antakse jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele pärast seda, kui dispetšer on veendunud jaamavahe vabaolekus rongidest.

Näide nr 9
Käsk nr 30. Luban muuta automaatblokeeringu suuna sõitmiseks Loodist Kaarlisse abirežiimi käepidemete (nuppude) abil. Jaamavahe (või jaamavahe paaris- või paaritusuunaline rada) on rongidest vaba. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Dispetšeri käsu põhjal eemaldab jaamakorraldaja plommi automaatblokeeringu suunamuutmise abirežiimi käepidemelt või nupult ja muudab koos naaberjaama korraldajaga automaatblokeeringu suuna dispetšeri käsu alusel tehnokorraldusaktis sätestatud korras. Juhtimispuldi kontroll-lampide näitude järgi tuleb veenduda selles, kas automaatblokeeringu suund vastab soovitule, pärast seda keeratakse suunamuutmise abirežiimi käepidemed normaalasendisse. Plommide mahavõtmise kohta tehakse vormikohane sissekanne järelevaatusraamatusse.

34. Kui automaatblokeering on töökorras ja kontroll-lambid juhtimispuldil näitavad blokkpiirkondade vabaolekut, kuid telefonside ei tööta, saadetakse rong ühesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalise liini jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi.

Kõnealusel juhul võib saata rongi automaatblokeeringu signaalide järgi üherajalise liini jaamavahele ainult sel juhul, kui vedurijuhiga saadetakse naaberjaama korraldajale kirjalik teatis (vt lk 67 ja 68) rongiliikluse edasise korraldamise kohta. Ei ole lubatud saata rongi automaatblokeeringu signaalide järgi kaherajalise liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada.

Rongi ärasaatematka valmisolekust peab jaamakorraldaja kandma ette dispetšerile.

35. Automaatblokeeringu tegevus katkestatakse, kui:
1) kahes või enamas järjestikku asuvas läbisõidufooris on signaaltuled kustunud;
2) läbisõidufooris põleb liiklemist lubav signaaltuli sel ajal, kui läbisõidufooriga piiratav blokkpiirkond on veeremiga hõivatud;
3) pole võimalik muuta üherajalise liini jaamavahe automaatblokeeringu suunda või suunda rongi saatmiseks kaherajalise liini kahesuunalise automaatblokeeringuga jaamavahele mööda vastusuunalist rada, sh ka automaatblokeeringu suunamuutmise abinuppude või -käepidemete abil.

Automaatblokeeringut saab kasutada rongi saatmiseks ainult varem rakendatud suunas.

Kõigil alapunktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel suletakse automaatblokeeringu tegevus dispetšeri käsuga ja rongiliiklust korraldatakse telefonside abil.

Enne telefonsidele üleminekut ja/või automaatblokeeringu tegevuse taastamise käsu andmist peab dispetšer olema veendunud jaamavahe vabaolekus rongidest.

Käsu automaatblokeeringu tegevuse taastamise kohta ühesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalisel jaamavahel (saatmisel mööda pärisuunalist rada) võib dispetšer anda, ootamata ära jaamavahe vabanemist varem mööda pärisuunalist rada saadetud rongidest.

36. Telefonside korral antakse vedurijuhile jaamavahele sõitmiseks teeluba vorm LA-50.

Teeluba vorm LA-50 on ühtlasi loaks keelava näiduga väljasõidufoorist möödasõiduks. Keelava näiduga matkafoorist möödasõitmisel (automaatblokeeringu tegevuse katkestamise korral) toimitakse käesoleva juhendi punktis 28 sätestatud korras.

37. Kui jaamas, mis piirneb jaamavahega, kus automaatblokeering ei tööta, puudub jaamakorraldaja, saadetakse pärast automaatblokeeringu tegevuse katkestamist rong jaamavahele dispetšeri käsuga. Selliselt tohib tegutseda juhul, kui dispetšeri juhtimispuldil on olemas jaamateede ja pöörmete asendi kontroll (põlevad vastavad kontroll-lambid), ning seni, kuni jaamas asub tööle kutsutud volitatud liiklustöötaja.

Näide nr 10
Käsk nr 6. Automaatblokeering Kaarli–Loodi jaamavahel ei tööta. Luban rongil nr 2001 väljuda Kaarli jaamast ja sõita Loodi jaama sissesõidufoorini, sealt edasi sissesõidufoori näidu järgi. RD . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Dispetšer annab käsu automaatblokeeringu tegevuse katkestamise kohta sellesse jaama, kus hetkel töötab vahetuses jaamakorraldaja. Pärast automaatblokeeringu tegevuse katkestamist saadetakse rong jaamavahele teeloaga vorm LA-50. Rongi võib saata üherajalise liini automaatblokeeringuga jaamavahele pärast seda, kui jaamakorraldaja on saanud dispetšerilt seda lubava käsu.

Näide nr 11
Käsk nr 19. Kaarli–Loodi jaamavahe on rongidest vaba. Luban saata rongi nr 2002. RD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

38. Kui rong sõidab automaatblokeeringuga jaamavahele mitme töötava veduriga või tõukeveduriga, mis sõidab koos rongiga jaamavahe ulatuses naaberjaama, antakse kirjalik sõiduluba vorm LA-54 punkt I täitmisega ainult juhtveduri juhile. Teiste vedurite juhid peavad tegutsema juhtveduri juhi poolt antavate korralduste järgi.

39. Dispetšerside mittetöötamisel toimub automaatblokeeringu tegevuse katkestamine üleminekuga telefonsidele alljärgnevalt:

1) Üherajaline liin

Jaamakorraldaja, kes avastas, et automaatblokeering ei tööta, selgitab telefoni teel ja veendub rongiliikluse lauaraamatu järgi koos naaberjaama korraldajaga jaamavahe rongidest vabaolekus. Selle hõivatuse korral oodatakse ära rongi saabumine. Veendunud jaamavahe vabaolekus, saadab rikke avastanud jaamakorraldaja naaberjaama korraldajale telefonogrammi.

Näide nr 12
Automaatblokeering Kaarli–Loodi jaamavahel ei tööta. Viimasena saabus teilt rong nr 2001. Viimasena saadetud teile rong nr 2002. Palun alustada rongiliiklust telefonside abil. JK . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Naaberjaama korraldaja, veendunud samuti jaamavahe vabaolekus, saadab vastuseks telefonogrammi.

Näide nr 13
Viimasena saabus teilt rong nr 2002. Viimasena saadetud teile rong nr 2001, jaamavahe on vaba. Alustan rongiliiklust telefonside abil. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

2) Kaherajaline liin

Jaamakorraldaja, kellel on rongiliikluseks vaba pärisuunaline rada, küsib naaberjaama korraldajalt telefoniga andmed automaatblokeeringu signaalide järgi viimasena saadetud rongi saabumise kohta. Saanud andmed, saadab naaberjaama korraldajale telefonogrammi.

Näide nr 14
Loodi–Kaarli jaamavahe paaritu suuna raja automaatblokeering ei tööta. Alustan rongiliiklust telefonside abil. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Analoogselt alustatakse rongiliiklust telefonside abil ka siis, kui automaatblokeering ei tööta kõnealuse kaherajalise liini jaamavahe teisel rajal (antud näite puhul paarissuunarada).

40. Kui dispetšerside ei tööta, taastatakse rongiliiklus pärast rikke kõrvaldamist automaatblokeeringu signaalide järgi järgmise tegevusskeemi alusel.

1) Üherajaline liin

Pärast rikke kõrvaldamist ja järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande tegemist saadab jaamakorraldaja naaberjaama korraldajale telefonogrammi.

Näide nr 15
Automaatblokeeringu rike Kaarli–Loodi jaamavahel on kõrvaldatud. Viimasena saabus teilt rong nr 2001. Viimasena saadetud teile rong nr 2002. Palun alustada rongiliiklust automaatblokeeringu signaalide järgi. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Naaberjaama korraldaja, veendunud jaamavahe vabaolekus, saadab vastutelefonogrammi.

Näide nr 16
Viimasena saabus teilt rong nr 2002. Viimasena saadetud teile rong nr 2001. Jaamavahe on vaba. Alustan rongiliiklust automaatblokeeringu signaalide järgi. JK . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

2) Kaherajaline liin

Jaamakorraldaja, kes kasutab rongi saatmiseks pärisuunalist rada, saadab pärast automaatblokeeringu rikke kõrvaldamist ja vormikohase sissekande tegemist järelevaatusraamatus või naaberjaama korraldajalt saadud teatise alusel järgmise telefonogrammi:

Näide nr 17
Automaatblokeeringu rike Loodi–Kaarli jaamavahe paaritu suuna teel on kõrvaldatud. Alustan rongiliiklust automaatblokeeringu signaalide järgi. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

41. Kui kaherajalise liini jaamavahe radadel ei ole kahesuunalist automaatblokeeringut, tuleb rongi saatmiseks mööda vastusuunalist rada automaatblokeeringu tegevus katkestada ja alustada rongiliiklust telefonside abil. Sel juhul antakse vedurijuhile jaamavahe hõivamiseks teeluba vorm LA-50.

42. Kui dispetšerside ei tööta ja rongiliikluse tagamiseks tuleb muuta automaatblokeeringu suunda abirežiimi käepidemete (abinuppude) abil, peab jaamakorraldaja enne automaatblokeeringu suuna muutmist kehtestatud korras veenduma jaamavahe vabaolekus rongidest. Automaatblokeeringu suuna muutmiseks pöördutakse naaberjaama korraldaja poole järgmise telefonogrammiga:

Näide nr 18
Automaatblokeeringu suuna vahetus paaritust liiklussuunast paarissuunda ei tööta. Viimasena saabus teilt rong nr 2001. Viimasena saadetud teile rong nr 2002. Rongi nr 2004 saatmiseks palun muutke automaatblokeeringu suund abirežiimi nuppude abil. JK . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Kui naaberjaama jaamakorraldaja on veendunud, et jaamavahe on rongidest vaba, saadab ta järgmise vastutelefonogrammi:

Näide nr 19
Viimasena saabus teilt rong nr 2002. Viimasena saadetud teile rong nr 2001. Alustan automaatblokeeringu suuna muutmist paaritust suunast paarissuunda abirežiimi nuppude abil. JK . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

43. Käesolevas peatükis nimetatud telefonogrammid peab jaamakorraldaja kandma kehtestatud korras sisse oma jaama rongitelefonogrammide registreerimise raamatusse kas nende edastamise hetkel või eelnevalt vormistatud telefonogrammide puhul registreerima need edastamisel.

44. Rongiliikluse täpse korra automaatblokeeringuga liinil, kus kasutatakse veduri automaatsignalisatsiooni iseseisva rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendina, kehtestab raudtee-ettevõtja kooskõlastatult Raudteeameti peadirektoriga.

Kirjalik sõiduluba sinakasrohelisel blanketil vorm LA-54

Kirjaliku sõiduloa sinakasrohelisel blanketil vormi LA-54 dubletteksemplar

III peatükk
RONGILIIKLUS DISPETŠERITSENTRALISATSIOONIGA LIINIL

45. Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil on rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendiks automaatblokeering.

Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil juhib jaamade foore ja pöörmeid dispetšer keskjuhtimispuldilt. Pöörmete, jaamateede, fooride, pöörmepiirkondade ja jaamavahede olukorda kontrollib dispetšer juhtimispuldi kontroll-lampide näitude järgi.

Kõik rongiliikluse ja manöövritöö alased korraldused annab dispetšer telefoni või raadio teel käsuna kas otse vedurijuhile või raudtee-ettevõtja volitatud pädevale töötajale, kes korraldab rongide vastuvõtmist ja ärasaatmist ning manöövritööd kõnealuses raudteejaamas.

46. Rongidispetšer võib käesolevas juhendis sätestatud korras anda jaama varujuhtimisele. Varujuhtimisele antud jaamas korraldab rongiliiklust ja manöövritööd, avab ja sulgeb signaale pädev töötaja, kellele on raudtee-ettevõtja delegeerinud nende operatsioonide teostamise (vt jaama tehnokorraldusakt). Enne jaama varujuhtimisele andmist peab dispetšer informeerima pädevat töötajat kõikidest rongidest, mis asuvad külgnevatel jaamavahedel.

Kui enne jaama varujuhtimisele andmist oli dispetšer lubanud teha jaamateedel töid kontaktvõrgust pinge väljalülitamisega, peab ta sellest dispetšeri käsuga teatama pädevale töötajale.

Dispetšer võib anda üksikpöörmeid või jaamakõrikuid kohalikule juhtimisele. Sel juhul valmistab manöövrimatka see manöövrijuht, kes töötab selles jaama rajoonis. Kui kohalikule juhtimisele andmine on tingitud turvanguseadmete remondist, mis ei nõua eelnevat sissekannet järelevaatusraamatusse, võib mehaanik seada neid pöörmeid kohalikul juhtimisel ümber ning kontrollida nende tööd ja korrasolekut.

Rongi vastuvõtmine jaama ja saatmine jaamavahele

47. Dispetšer, veendunud juhtimispuldi kontrollnäitude järgi vastuvõtutee ja pöörmepiirkondade rööbasahelate vabaolekus, valmistab rongile vastuvõtumatka.

Kui dispetšeritsentralisatsiooni seadmed võimaldavad matkade eelvalimist, võib vastuvõtumatka valida eelvalimise teel, st ka siis, kui vastuvõtutee või pöörmepiirkond on veel veeremiga hõivatud (v.a tee ja pöörmepiirkonna rööbasahela hõivamisel üksikveduriga või teelt mittemahatõstetava dresiiniga).

Sissesõidufoori avamist ja pöörmete ümberseadmist kontrollitakse juhtimispuldi kontrollnäitude järgi.

48. Dispetšer, veendunud keskjuhtimispuldi kontrollnäitude järgi pöörmepiirkondade rööbasahelate (suuna muutmisel ka jaamavahe) vabaolekus, valmistab rongile ärasaatematka.

Kui dispetšeritsentralisatsiooni seadmed võimaldavad matkade eelvalimist, võib ärasaatematka valida eelvalimise teel, st ka siis, kui pöörmepiirkond on veel veeremiga hõivatud (v.a pöörmepiirkonna hõivamisel üksikveduriga või teelt mittemahatõstetava dresiiniga).

Väljasõidufoori avamist ja pöörmete ümberseadmist kontrollitakse juhtimispuldi kontrollnäitude järgi.

49. Kui pärast sisse- või väljasõidufoori avamist tekib vajadus muuta valmistatud ja lukustatud matka, võib dispetšer seda teha alles siis, kui on teatanud matka muutmisest vedurijuhile ja sulgenud foori. Teist korda võib avada foori pärast seda, kui dispetšer on veendunud, et rong seisab sissesõidufoori ees või ärasaateteel.

50. Töörong, mis töötab jaamavahel, ja tõukeveduriga rong, mis sõidab pärast tööde teostamist jaamavahelt naaberjaama, saadetakse jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi ettenähtud korras.

51. Töörong või tõukeveduriga rong, mis naaseb pärast tööd jaamavahelt tagasi saatejaama, saadetakse jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi. Tööjuhile (töörongi konduktorile) või tõukeveduri juhile antakse väljumisel saatejaama võtisau, mis annab vedurijuhile õiguse sõita jaamavahelt tagasi saatejaama sissesõidufoorini või signaalmärgini «Jaama piir». Tööjuhile või tõukeveduri juhile võtisaua kätteandmiseks kutsub dispetšer tööle pädeva töötaja, kellele on raudtee-ettevõtja delegeerinud nende operatsioonide teostamise siis, kui jaam on antud varujuhtimisele. Kui võtisau ei tööta (jaama juhtimispuldis ei ole võtisaua), võib saata töörongi või tõukeveduriga rongi, mis pöördub pärast tööd jaamavahelt saatejaama tagasi, jaamavahele telefonside abil. Sel juhul automaatblokeeringu tegevus katkestatakse.

Enne telefonside kehtestamist annab dispetšer varujuhtimisele jaamad, mis piirnevad jaamavahega, kuhu rong saadetakse.

52. Päästerong või abivedur saadetakse jaamavahele, kus alustatakse päästetöid, pärast jaamavahet piiravate jaamade varujuhtimisele andmist ja pädeva töötaja valvekorda asumist. Nendel juhtudel suletakse liiklusohtlik jaamavahe dispetšeri käsuga rongiliikluseks ja töörong saadetakse jaamavahele kirjaliku sõiduloaga valgel blanketil punase diagonaaltriibuga vorm LA-64 (edaspidi kirjalik sõiduluba vorm LA-64) vt lk 87.

Abiveduri või päästerongi võib saata jaamavahele ka dispetšeri käsuga, mis antakse rongiraadioside kaudu otse vedurijuhile, ootamata ära volitatud töötaja valvekorda asumist.

Manöövritöö dispetšeritsentralisatsiooniga liini jaamas

53. Pöörmeid manöövritööl võib seada:
1) dispetšer, andes manöövritöö juhile oma keskjuhtimispuldist juhtnööre manöövrimatka valmisoleku kohta kas raadio teel või dispetšerside telefoniga, mis paikneb jaamakõrikus või manöövrirajoonis;
2) pädev töötaja, kellele on pandud rongi vastuvõtmise ja ärasaatmise ning manöövrimatka valmistamise kohustus siis, kui jaam on varujuhtimisel;
3) rongikoostaja, manöövrijuht või mõni teine jaama töötaja vastavalt jaama tehnokorraldusaktis kehtestatud korrale, kui jaama üksikpöörmed on antud kohalikule juhtimisele.

Üksikveduri või mootordresiini manööverdamisel jaama teel lubatakse pööranguid, mis on antud kohalikule juhtimisele, seada manöövrimatkaks vedurimeeskonna liikmetel või dresiinijuhil.

Töötaja, kes seab pöörangud matkaasendisse kohalikul juhtimisel, peab pärast igat pöörangu teise asendisse seadmist veenduma kohaliku juhtimise püstikpuldi kontroll-lampide näitude või pöörme sulgrööbaste asendi järgi, et pöörangu asend matkas on õige ja pöörang lukustatud.

54. Ei ole lubatud seada pöörangut teise asendisse kohaliku juhtimise püstikpuldilt enne isoleeritud pöörmepiirkonna rööbasahela vabanemist, aga seal, kus pöörme rööbasahel pole sõltuvusse lülitatud või pöörangut seatakse teise asendisse kohaliku juhtimise võtmega, enne pöörangu vabastamist veeremi poolt.

55. Pärast manöövritöö lõppu seatakse pöörangute ja manöövri käepidemed püstikpuldil või kohaliku juhtimise võti normaalasendisse (tsentraaljuhtimise asend) ning manöövritööjuht kannab manöövritöö lõpetamisest ette dispetšerile. Dispetšer, saanud manöövritööjuhilt ettekande, seab kohalikule juhtimisele andmise nupud normaalasendisse tagasi.

56. Kohaliku juhtimise püstikpult peab olema lukus. Töötajate nimekiri, kellel on lubatud käitada kohalikku juhtimispulti (kasutamiseks või järelevaatuseks), samuti püstikpuldi võtmete väljaandmise ja hoidmise kord määratakse raudtee-ettevõtja kinnitatud dispetšeritsentralisatsiooni kasutamise juhendiga.

Dispetšeritsentralisatsiooni rikked

57. Kui vastuvõtumatk on valmistatud õigesti ja vastuvõtutee juhtimispuldi kontrollnäitude järgi vaba, aga sissesõidufoor ei avane, võetakse rong jaama dispetšeri käsuga, mis antakse vedurijuhile rongiraadioside kaudu sissesõidufoori keelava näidu juures.

Näide nr 20
Käsk nr 15. Sissesõidufoor ei avane. Luban rongil nr 2001 sõita Loodi jaama 3. teele sissesõidufoori A keelava näidu juures. RD . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Dispetšeri käsu alusel jaama sõitmisel peab vedurijuht sõitma ülivalvsusega ja kiirusega mitte üle 20 km/h.

Kui jaam töötab varujuhtimisel, siis sissesõidufoori rikke korral võetakse rong jaama vastu käesoleva juhendi punktis 18 sätestatud korras.

58. Kui väljasõidufoor ei tööta, siis saadetakse rong jaamavahele dispetšeri käsuga, mis antakse vedurijuhile rongiraadioside kaudu. Enne rongi jaamavahele saatmist peab dispetšer kontrollima, et jaamavahe oleks vastassuunarongidest vaba ja automaatblokeeringu suund õige ning vastab jaamast väljasaadetava rongi sõidusuunale.

Näide nr 21
Käsk nr 31. Luban rongil nr 2002 väljuda 4. teelt Kaarli–Loodi jaamavahele väljasõidufoori B4 keelava näidu juures.
RD . . . . . . . . . .. . . . . .  (allkiri)
.

Dispetšeri käsu alusel on vedurijuhil õigus sõita jaamavahele esimese läbisõidufoorini ülivalvsusega, kiirusega kuni 20 km/h ja sealt edasi automaatblokeeringu signaalide järgi.

Kui liin on varustatud veduri automaatsignalisatsiooni ja autostopiga, peab vedurijuht pärast rongi kodeeritud piirkonda jõudmist jätkama sõitu käesoleva juhendi punktides 13 ja 17 sätestatud korras.

Kui jaam töötab varujuhtimisel, siis saadetakse rong jaamavahele käesoleva juhendi punktides 18 ja 19 sätestatud korras.

59. Kui dispetšeri keskjuhtimispuldist ei saa pöörangut seada teise asendisse, kutsub dispetšer tööle pädeva töötaja, nõuab mittetöötava pöörme ülevaatamist ja võimaluse korral rikke kõrvaldamist (näiteks raamrööpa ja sulgrööpa vahele sattunud kõrvalise eseme või metallist eseme koristamine jms). Kui pädev töötaja ei suuda välise ülevaatamisega avastada rikke põhjust ja seda kõrvaldada, peatab dispetšer pöörmel rongiliikluse ja kutsub pöörme rikke kõrvaldamiseks tööle elektrimehaaniku. Neil juhtudel antakse jaam varujuhtimisele või pöörmed kohalikule juhtimisele.

Kui pöörangut ei saa seada teise asendisse ka kohaliku või varujuhtimise puldist, siis lülitatakse mittetöötav pöörang ettenähtud korras tsentralisatsioonist välja ja antakse käsijuhtimisele. Jaama andmine varujuhtimisele vormistatakse dispetšeri käsuga. Rongi vastuvõtu- või ärasaatematkas osalev tsentralisatsioonist väljalülitatud pöörang lukustatakse tabalukuga.

Jaamas, mida ei teeninda pädev töötaja, võib pöörangu väliseks ülevaatuseks ja vajadusel ka teise asendisse seadmiseks rakendada läbisõitva rongi vedurimeeskonna liikmeid või konduktorit raudtee-ettevõtja kehtestatud korras.

Töötaja, kes kontrollis või puhastas pöörangut, peab selle tulemusest kandma ette dispetšerile.

60. Pöörme rööbasahela rikke korral, kui selle kontroll-lamp juhtimispuldil näitab valehõivatust (st kinniolekut, kui rööbasahelal tegelikult veeremit ei ole), seatakse pöörang vajadusel teise asendisse kohaliku juhtimise püstikpuldist või jaam antakse varujuhtimisele.

61. Kui juhtimispuldi kontroll-lamp näitab vastuvõtutee valehõivatust, ei ole kuni rikke kõrvaldamiseni lubatud võtta rongi sellele vastuvõtuteele. Möödapääsmatul juhul võetakse rong valehõivatusega vastuvõtuteele keelava sissesõidufoori näidu juures dispetšeri käsuga. Enne käsu andmist peab dispetšer kontrollima ja veenduma pädeva töötaja ettekande põhjal vastuvõtutee vabaolekus.

62. Kui ühe või mitme jaama koodjuhtimise seadmed ei tööta, peab dispetšer andma need jaamad varujuhtimisele. Sel juhul ei tohi dispetšer juhinduda juhtimispuldi nendest kontroll-lampide näitudest, mis kontrollivad ja edastavad jaama teede, pöörmete ja signaalide seisundit.

63. Kui automaatblokeering ei tööta, kutsub dispetšer jaamavahet piiravasse jaama tööle raudtee-ettevõtja määratud pädeva töötaja, kellele on pandud rongi vastuvõtmise ja ärasaatmise operatsioonide teostamine varujuhtimisega jaamas.

Sel juhul katkestatakse automaatblokeeringu tegevus dispetšeri käsu alusel ja rongiliiklust alustatakse telefonside abil. Enne telefonsidele üleminekut peab dispetšer veenduma jaamavahe vabaolekus ning andma jaamavahega piirnevad jaamad varujuhtimisele.

Kui jaamavahe, kus automaatblokeering ei tööta, piirneb jaamadega, kus ei ole pädevat töötajat, keda saaks vajadusel kutsuda valvekorda, siis kuni pädeva töötaja leidmiseni ja tööle kutsumiseni rongiliikluse korraldamiseks varujuhtimisega jaamas võib saata rongi vabale jaamavahele dispetšeri käsuga, mis antakse otse vedurijuhile punktis 37 sätestatud korras.

Käesolevas punktis käsitletud täpsema korra ja selle rakendamise sätestab raudtee-ettevõtja dispetšeritsentralisatsiooni kasutamise juhendis.

64. Üleminek telefonsidele ja automaatblokeeringu suuna vahetus abinuppude (käepidemete) abil dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšerside puudumisel toimub käesoleva juhendi punktides 39, 40 ja 41 sätestatud korras.

65. Kui dispetšer ei saa muuta üherajalise liini jaamavahe automaatblokeeringu suunda ja avada väljasõidufoori seetõttu, et kontroll-lambid näitavad jaamavahe valehõivatust selle tegelikul vabaolekul, aga samas on jaamavahet piiravate jaamade varujuhtimispuldil suunamuutmise abinupud, siis automaatblokeeringu tegevust ei katkestata.

Sel juhul võtab jaama tööle asunud pädev töötaja dispetšeri korraldusel maha plommi abirežiimi käepidemelt (abinupult) ja muudab automaatblokeeringu suuna abinupuga. Pärast seda, kui jaamavahega piirnevate jaamade korraldajad on juhtimispuldi kontroll-lampide näitude järgi veendunud, et suuna muutmine toimus õigesti, panevad nad abirežiimi käepideme (abinupu) normaalasendisse ja rong saadetakse jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi.

Kui jaamavahega piirnevas jaamas ei ole pädevat töötajat, keda saaks vajadusel kutsuda valvekorda rongiliikluse korraldamiseks varujuhtimisega jaama, võib automaatblokeeringu suuna muutmise abirežiimi käepideme (abinupu) monteerida vahetult dispetšeri keskjuhtimispuldile. Selliste jaamavahede nimistu ja dispetšeri poolt sooritatavate operatsioonide tegevuskord määratakse raudtee-ettevõtja kinnitatud dispetšeritsentralisatsiooni kasutamise juhendiga.

IV peatükk
RONGILIIKLUS POOLAUTOMAATBLOKEERINGUGA LIINIL
Rongi vastuvõtmine jaama ja ärasaatmine jaamavahele

66. Rongi poolautomaatblokeeringuga liini jaamavahele sõitmise loaks on väljasõidufoori (või kasutamise korral läbisõidufoori) lubav näit. Väljasõidufoori avamiseks üherajalise liini jaamavahele sõitmiseks on vaja saada naaberjaama (kuhu rong saadetakse) korraldajalt elektriline blokksignaal «nõusolek».

67. Rongi vastuvõtmiseks jaama valmistab jaamakorraldaja tehnokorraldusaktis kehtestatud korras vastuvõtumatka ja avab sissesõidufoori.

Sissesõidufoor sulgub automaatselt rongi möödasõitmisel sissesõidufoorist. Vajadusel, kui tegevuseeskiri seda ette näeb, seab jaamakorraldaja sissesõidufoori signaalnupu (käepideme) asendisse, mis vastab sissesõidufoori keelavale näidule.

Veendunud tehnokorraldusaktis sätestatud korras, et rong saabus jaamavahelt kõikide rongi kaalulehte kantud vagunitega ja rongi saba tähistava signaaliga (edaspidi täiskoosseisus), saadab jaamakorraldaja rongi jaamavahele saatnud naaberjaama elektrilise blokksignaali «saabumine» ja teatab telefoni teel rongi saabumise kellaaja. Kui rong sõidab tõukeveduriga, siis annab jaamakorraldaja rongi saabumise teate ja saabumise blokksignaali pärast seda, kui ta on veendunud ka tõukeveduri saabumises.

68. Kui rongi saabumisel jaama ei hakka rongi saabumist fikseeriv seadeldis (relee) tööle, tuleb jaamakorraldajal anda saabumise blokksignaal dispetšeri loal (antakse üheaegselt mõlemasse jaamavahet piiravasse jaama) abinuppu kasutades. Enne abinupu kasutamist peab jaamakorraldaja veenduma, et rong saabus jaamavahelt täiskoosseisus.

Eelmises lõigus sätestatud kord kehtib ka sel juhul, kui rong võetakse jaama sissesõidufoori keelava näidu juures.

Jaamakorraldaja teeb järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande «saabumise» blokksignaali andmise kohta abinupu abil ja abinupult plommi mahavõtmise kohta.

Kui saabumise blokksignaali andmise abinupul on vajutusloendur, ei plommita abinuppu. Kui saabumise blokksignaal antakse abinupu abil, kirjutab jaamakorraldaja rongiliikluse lauaraamatusse vastava rongi numbri juurde ettenähtud lahtrisse ka abinupu vajutusloenduri näidu.

Saabumise blokksignaali andmise abinupu kasutamise põhjus (tehniline rike või muu põhjus) kantakse ettenähtud vormi kohaselt järelevaatusraamatusse.

69. Jaamakorraldaja võib edastada teate rongi saabumise kellaaja kohta ning saata elektrilise blokksignaali «saabumine» alles pärast seda, kui ta on veendunud, et rong saabus jaamavahelt täiskoosseisus.

Jaamakorraldaja veendub rongi täiskoosseisus saabumises isiklikult või pöörmeseadja ettekande järgi või mõnel muul raudtee-ettevõtja sätestatud viisil vastavalt jaama tehnokorraldusaktile.

Kui kaubarongil oli sundpeatus jaamavahel isepidurduse või pidurimagistraali katkemise tõttu, peab vedurijuht rakendama tehnokasutuseeskirja punktis 220 ette nähtud meetmeid ja teatama sellest jaamakorraldajale rongiraadioside kaudu. Kui rongiraadioside ei tööta, peab vedurijuht peatama rongi esimeses sõidusuuna jaamas ning teatama jaamakorraldajale jaamavahel asetleidnud sundpeatumisest. Rongi jaamavahelt täiskoosseisus saabumist peavad kontrollima nii jaamakorraldaja kui ka vedurijuht.

70. Enne jaamavahele saatmist valmistab jaamakorraldaja rongile ärasaatematka ja avab väljasõidufoori.

Üheaegselt väljasõidufoori avamisega saadetakse naaberjaama (automaatselt) elektriline blokksignaal «väljumine».

Pärast rongi möödasõitmist väljasõidufoorist tuleb väljasõidufoori signaalnupp (käepide) panna normaalasendisse (vastab väljasõidufoori keelavale näidule) ja jaamakorraldaja teatab telefoni teel nii naaberjaama korraldajale kui ka dispetšerile rongi jaamavahele sõitmise (väljumise) kellaaja.

Olenemata varem saadetud rongi kohta blokksignaali «saabumine» saamisest, ei tohi jaamakorraldaja avada väljasõidufoori ega saata järgmist samasuunalist rongi jaamavahele enne, kui ta on saanud naaberjaamast telefoni teel teate ja kellaaja varem saadetud rongi saabumise kohta.

71. Kui ärasaatematk on valmistatud õigesti ja jaamavahe veeremist vaba, kuid väljasõidufoori pöörmepiirkonna rööbasahela valehõivatuse (kui rööbasahelal veeremit ei ole, kuid selle kontroll-lamp näitab hõivatust) tõttu avada ei saa, võib jaamakorraldaja avada pärast pöörmepiirkonna vabaoleku kontrollimist dispetšeri nõusolekul väljasõidufoori, kasutades abinuppu ärasaatematka pöörmepiirkonna vabaoleku kontrolli väljalülitamine (kui see on kasutusel).

72. Kui pärast väljasõidusignaali avamist rongi jaamavahele ei saadeta, tuleb jaamakorraldajal hoiatada sellest vedurijuhti, sulgeda väljasõidufoor, teatada naaberjaama korraldajale ja dispetšerile rongi saatmise peatamisest ning teha juhtumi kohta vormikohane sissekanne rongiliikluse lauaraamatus vastava rongi numbri real ettenähtud kohas.

Kõnealune või mõni teine samasuunaline rong saadetakse jaamavahele kirjaliku sõiduloaga rohelisel blanketil vorm LA-52 (edaspidi kirjalik sõiduluba vorm LA-52) punkt I täitmisega (vt lk 41) väljasõidufoori keelava näidu juures. Pärast rongi väljumist teatab jaamakorraldaja naaberjaamale rongi väljumise kellaaja telefoni teel. Järgmine samasuunarong saadetakse jaamavahele poolautomaatblokeeringu signaalide järgi.

Kirjalik sõiduluba vorm LA-52 punkt I täitmisega antakse juhtveduri juhile ka sel juhul, kui poolautomaatblokeering on töökorras, aga väljasõidufoor sulgus enne rongi väljumist iseenesest ja seda teist korda avada ei saa (rikke tõttu või jaamakorraldaja vale tegutsemise tõttu).

73. Kui üherajalist jaamavahet piiravas jaamas tekib pärast väljasõidufoori avamist vajadus peatada saatevalmis rongi sõitmine jaamavahele ja saata naaberjaamast samale jaamavahele vastassuunarong, siis väljasõidufoor suletakse, poolautomaatblokeeringu tegevus katkestatakse ja vastassuunarong saadetakse jaamavahele telefonside abil. Jaamavahele sõitmiseks antakse vastassuunarongi vedurijuhile teeluba vorm LA-50.

Poolautomaatblokeeringu tegevus taastatakse sellest hetkest, kui jaamavahele saadetakse varem kinni peetud või mõni teine samasuunarong punktis 72 sätestatud korras.

74. Grupiväljasõidufooriga jaamavahele saatmisel on rongi jaamavahele sõitmise loaks grupiväljasõidufoori lubav tuli koos rohelise matkanäidikuga, mis näitab tee numbrit, millelt on lubatud rongil jaamavahele sõita.

Kui grupiväljasõidufoori matkanäidik ei tööta, saadetakse rong jaamavahele grupiväljasõidufoori lubava näidu järgi ja vedurijuhile antakse kas jaamakorraldaja käsk rongiraadioside kaudu või kirjalik sõiduluba vorm LA-52 punkt II täitmisega.

Kui väljasõidufooris ei tööta sõidusuunda signaliseeriv valge tulega matkanäidik, saadetakse rong jaamavahele punktis 31 sätestatud korras.

75. Kui jaamavahele saadetava rongi vedur seisab lubava näiduga väljasõidu- või matkafoori taga ja vedurijuht väljasõidufoori näitu ei näe, antakse vedurijuhile jaamavahele sõitmiseks rongiraadioside kaudu jaamakorraldaja käsk punktis 20 toodud vormi järgi või kirjalik sõiduluba vorm LA-52 punkt II täitmisega.

Kui pöörmepiirkonna rööbasahel ei tööta või sellel seisab saatevalmis rongi peaosa, võib väljasõidufoori avamiseks kasutada abinuppu ärasaatematka pöörmepiirkonna vabaoleku kontrolli väljalülitamine (kui see on kasutusel).

Kui saatevalmis rongi peaosa ulatub väljasõidufoori taha ja väljasõidufoori avada ei ole võimalik, siis poolautomaatblokeeringu tegevus katkestatakse ja rong saadetakse jaamavahele telefonside abil. Vedurijuhile antakse teeluba vorm LA-50. Eelnimetatud korras saadetakse jaamavahele rong ka teelt, millel väljasõidufoori ei ole või mis ei ole avatud organiseeritud rongiliikluseks (ei ole rongi vastuvõtu ega ärasaate tee).

76. Rong, mis tuleb pärast tööd jaamavahelt saatejaama tagasi, saadetakse jaamavahele väljasõidufoori keelava näidu juures. Saatejaamas antakse vedurijuhile jaamavahe võtisau, mis on möödasõidu loaks nii keelava näiduga väljasõidufoorist kui ka jaamavahelt tagasisõidu loaks saatejaama sissesõidufoorini.

77. Kui võtisau ei tööta või kui blokkaparaadil võtisaua ei ole, saadetakse rong, mis tuleb pärast tööd jaamavahelt saatejaama tagasi, telefonside abil. Poolautomaatblokeeringu tegevus katkestatakse.

Rong saadetakse jaamavahele väljasõidufoori keelava näidu juures ja vedurijuhile antakse jaamavahele sõiduks ja tagasisõiduks saatejaama sissesõidufoorini teeluba vorm LA-50.

78. Rong tõukeveduriga, mis sõidab kogu jaamavahe ulatuses (st tõukevedur saabub koos rongiga naaberjaama), saadetakse jaamavahele poolautomaatblokeeringu signaalide järgi.

Rong tõukeveduriga, mis sõidab ainult osa jaamavahe ulatuses (tõukevedur tuleb pärast töö lõppemist jaamavahelt saatejaama tagasi), saadetakse jaamavahele poolautomaatblokeeringu signaalide järgi. Tagasisõiduks jaamavahelt saatejaama antakse tõukeveduri juhile võtisau.

79. Kui võtisau ei tööta või seda blokkaparaadis ei ole, tuleb rong tõukeveduriga, mis pärast tööd sõidab jaamavahelt saatejaama tagasi, saata jaamavahele telefonside abil, katkestades poolautomaatblokeeringu tegevuse. Jaamavahele sõiduks ja tõukeveduri tagasisõiduks saatejaama antakse juhtveduri juhile ja tõukeveduri juhile teeluba vorm LA-50.

80. Teelt mittemahatõstetav dresiin saadetakse jaamavahele poolautomaatblokeeringu signaalide järgi kui rong.

Poolautomaatblokeeringu rikked

81. Poolautomaatblokeeringu tegevus tuleb katkestada järgmistel juhtudel:
1) väljasõidufoori (kui on kasutusel, siis läbisõidufoori) ei saa sulgeda;
2) väljasõidufoori (kui on kasutusel, siis läbisõidufoori) ei saa avada vabale jaamavahele sõitmiseks (sh ka ärasaatematka pöörmepiirkondade rööbasahelate vabaoleku kontrolli väljalülitamisel abinupuga);
3) blokksignaali iseeneslik (spontaanne) saamine (tekkimine);
4) pole võimalik anda ega saada blokksignaali;
5) juhtimispuldil (blokkaparaadil) plommide puudumine (v.a nn pedaali või abinupu plommid).

Kõigil ülalnimetatud juhtudel, samuti poolautomaatblokeeringu seadmete ümberehitamisel või -paigutamisel, parandamisel, katsetamisel, vahetamisel jm (millega kaasneb poolautomaatblokeeringu seadmete töö ajutine katkemine) katkestatakse poolautomaatblokeeringu tegevus ja rongiliiklust korraldatakse telefonside abil.

82. Kui poolautomaatblokeeringu juhtimispuldi (blokkaparaadi) järelevaatust teeb elektrimehaanik, ei katkestata selleks ajaks poolautomaatblokeeringu tegevust. Järelevaatuse ajal, kui blokkaparaat ja juhtimispult on avatud, tuleb jaamakorraldajal ja elektrimehaanikul olla eriti tähelepanelik ja jälgida, et poolautomaatblokeeringu seadmed töötaksid häireteta ja tagaksid raudteeliikluse ohutuse.

Enne poolautomaatblokeeringu blokkaparaadi või juhtimispuldi taasplommimist peab elektrimehaanik koos jaamakorraldajaga kontrollima, et juhtimispuldi kontrollnäidud on vastavuses tegeliku rongiliikluse olukorraga jaamavahel (üldjuhul rongiliikluse lauaraamatu sissekannete järgi ja läbirääkimise teel naaberjaama korraldajaga).

Blokkaparaadi või juhtimispuldi järelevaatuseks või remondiks avamise ja selle töö lõpetamise kohta teeb elektrimehaanik järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande.

83. Enne telefonsidele üleminekut ja käsu andmist rongiliikluse taastamiseks poolautomaatblokeeringu signaalide järgi peab dispetšer olema veendunud jaamavahe vabaolekus rongidest.

Kui dispetšerside ei tööta, vormistatakse üleminek telefonsidele ja samuti poolautomaatblokeeringu tegevuse taastamine punktides 39 ja 40 sätestatud korras.

84. Telefonside korral antakse vedurijuhile jaamavahele sõitmiseks teeluba vorm LA-50, mis annab talle õiguse sõita kuni naaberjaama sissesõidufoorini.

85. Rong võib sõita keelava näiduga matkafoorist mööda (kuni väljasõidufoorini) jaamakorraldaja käsu alusel, mis antakse jaamavahele saadetava rongi vedurijuhile rongiraadioside kaudu, kutsesignaaliga või kirjaliku sõiduloaga vorm LA-52 punkt I täitmisega.

86. Rongi saatmisel jaamavahele kaksikveoga (mitmikveoga) või tõukeveduriga kogu jaamavahe ulatuses antakse teeluba vorm LA-50 ainult juhtveduri juhile. Teiste vedurite juhid ja tõukeveduri juht juhinduvad sõiduajal juhtveduri helisignaalist või juhtveduri juhi raadio teel antavast korraldusest.

87. Kui poolautomaatblokeeringu telefonside ei tööta, peab jaamakorraldaja eriti tähelepanelikult jälgima kontrollnäitusid juhtimispuldil.

Teated rongiliikluse kohta edastatakse dispetšerside kaudu või kasutades mõnda muud jaamakorraldaja käsutuses olevat sidekanalit.

88. Tulenevalt kasutusel olevast poolautomaatblokeeringu tehnilisest süsteemist või tüübist konkreetsel raudteeliinil määratakse töötajate tegevuskord poolautomaatblokeeringu seadmete kasutamisel, rongi jaama vastuvõtmisel või jaamast ärasaatmisel ja läbisõidul raudtee-ettevõtja kinnitatud juhise, juhendi, tehnokorraldusakti või muu tehnilise aktiga.

Kirjalik sõiduluba rohelisel blanketil vorm LA-52

Kirjaliku sõiduloa rohelisel blanketil vormi LA-52 dubletteksemplar

V peatükk
RONGILIIKLUS ELEKTRISAUASÜSTEEMIGA LIINIL

89. Elektrisauasüsteemi kasutatakse rongiliikluse vahendina vähese rongiliiklusega liinil või haruraudteel.

Elektrisauasüsteemis on rongi jaamavahele sõitmise loaks sau, mis antakse saatejaamas vedurijuhile.

90. Elektrisauasüsteem ei tohi võimaldada sauaaparaadist korraga välja võtta rohkem kui üht saua.

Sauaaparaat, mis asub pöörmepostis või mõnes teises liikluskorralduspostis, ei tohi võimaldada saua väljavõtmist sauaaparaadist jaamakorraldaja loata (antakse induktoriga elektriliselt).

91. Saual peab olema järjekorranumber, seeria ja jaamavahet piiravate jaamade nimetused (kehtiv jaamavahe). Igale jaamavahele vastab oma sauade seeria. Ühe ja sama seeria sauaaparaate ei lubata kasutada tihedamalt kui igal neljandal jaamavahel (üle kolme). Kui jaamavahel rongi ei ole, peab jaamavahet piiravate jaamade sauaaparaatides olema kokku paarisarv sauasid.

92. Kui rakendatakse rongide saatmist jaamavahele tõukeveduriga, mis sõidavad jaamavahelt saatejaama tagasi, siis jaama sauaaparaat varustatakse võtisaua lisaseadmega.

Sel juhul ei tohi sauaaparaadi konstruktsioon võimaldada võtisaua kättesaamist lisaseadmest enne nn põhisaua väljavõtmist ning samuti põhisaua väljavõtmist siis, kui võtisau ei ole pandud lisaseadmesse.

93. Jaamas, kust saadetakse ronge tõukeveduriga kogu jaamavahe ulatuses (tõukevedur sõidab koos rongiga naaberjaama), tuleb kasutada sauaaparaati lahtikruvitavate sauadega. Lahtikruvitav sau koosneb kahest osast – piletist ja sauast.

94. Lubatud on anda jaamavahelt saabunud rongi saua samale jaamavahele saadetavale rongile sauaaparaati panemata. Seda korda võib kasutada ainult naaberjaama korraldaja nõusolekul.

Jaamades, kus on kasutusel võtisaua lisaseadmega sauaaparaadid, ei tohi punktis 93 kirjeldatud korda rakendada ega anda jaamavahelt saabunud rongi saua samale jaamavahele saadetavale vastassuunarongile sauaaparaati panemata.

95. Üldjuhul annab jaamakorraldaja saua vedurijuhile oma tööruumi läheduses tehnokorraldusaktis märgitud kohas mehaanilise sauavahetaja abil või käsitsi. Käsitsi üleandmisel pannakse sau eelnevalt nn sauarõngasse.

96. Lubatud ei ole:
1) küsida luba saua väljavõtuks sauaaparaadist, kui rong ei ole valmis sõiduks jaamavahele, välja arvatud siis, kui rong sõidab jaamast läbi peatuseta või selle seisuaeg sõiduplaani järgi on alla 5 minuti;
2) hoida saua sauaaparaati panemata;
3) sõita sauaga (või viia) naaberjaamavahele, kus see ei ole kehtiv.

RONGI VASTUVÕTMINE JAAMA JA SAATMINE JAAMAVAHELE

97. Jaamakorraldaja valmistab rongi jaama vastuvõtuks tehnokorraldusaktis sätestatud korras vastuvõtumatka ja avab sissesõidusignaali.

Vedurijuht, saabudes jaamavahelt rongiga jaama, annab saua tehnokorraldusaktis märgitud kohas jaamakorraldaja kätte. Kui jaamakorraldaja on veendunud, et rong saabus täiskoosseisus, ja kontrollinud saua kuuluvust sellele jaamavahele, kust rong saabus, kirjutab ta rongiliikluse lauaraamatusse saua numbri, paneb saua sauaaparaati ja teatab rongi saabumise kellaaja meldeside kaudu saatejaama korraldajale.

98. Tõukeveduriga rongi saabumisel kruvib jaamakorraldaja juhtveduri juhilt saadud pileti ja tõukeveduri juhilt saadud saua omavahel kokku ja paneb kokkukruvitud saua sauaaparaati.

99. Rongi jaamavahele saatmiseks peab saatejaama korraldaja küsima naaberjaama korraldajalt meldeside kaudu nõusoleku (teeloa).

Näide nr 22
Kas võin saata rongi nr 3002? JK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Naaberjaama korraldaja annab reglemendis ette nähtud vormi kohaselt nõusoleku rongi saatmiseks, vändates seejärel sauaaparaadi induktorit.

Näide nr 23
Ootan rongi nr 3002. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Pärast saua väljavõtmist sauaaparaadist kirjutab jaamakorraldaja saua numbri rongiliikluse lauaraamatusse ja annab saua jaamavahele saadetava rongi vedurijuhi kätte.

Kui jaamavahet piiravate jaamade korraldajad kooskõlastasid rongi saatmise jaamavahelt saabuva rongi sauaga, panemata seda sauaaparaati, tehakse rongiliikluse lauaraamatus vastava rongi numbri real alljärgnev märkus.

Näide nr 24
Jaamavahele saatmine on kooskõlastatud rongi nr 3002 sauaga nr 15.
JK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

100. Kui rong sõidab elektrisauasüsteemiga jaamavahele ärasaateteelt, millel on väljasõidufoor, tohib vedurijuht saua olemasolul sõita väljasõidufoori keelavast näidust mööda siis, kui väljasõidufooris põleb valge tuli (punane tuli peab olema kustunud).

Kui väljasõidufoori valge tuli ei tööta, saadetakse rong jaamavahele sauaga. Sel juhul teatab jaamakorraldaja vedurijuhile (isiklikult, pöörmeseadja või signalisti kaudu, raadioga või muul viisil), et väljasõidufoori valge tuli ei tööta ja rongi ärasaatematk on jaamavahele sõiduks valmis.

101. Kui pärast saua sauaaparaadist väljavõtmist rongi jaamavahele ei saadeta, peab jaamakorraldaja panema väljavõetud saua tagasi sauaaparaati, teatama naaberjaama korraldajale rongi jaamavahele saatmise peatamisest (muutmisest) ja tegema rongiliikluse lauaraamatus selle rongi real vormikohase märkuse.

Näide nr 25
Rongi nr 3001 saatmine Loodi–Kaarli jaamavahele on peatatud (muudetud). JK . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

102. Rong, mis sõidab tagasi saatejaama, saadetakse jaamavahele sauaga punktis 89 sätestatud korras. Jaamavahet piirava naaberjaama korraldajale teatatakse rongi jaamavahele väljumise ja saabumise kellaajad.

103. Rong tõukeveduriga, mis sõidab koos rongiga naaberjaama, saadetakse jaamavahele lahtikruvitava sauaga. Juhtveduri juhile antakse saua lahtikruvitud osa kirjaga pilet ja tõukeveduri juhile sau.

Teeloa küsimisel teatab saatejaama korraldaja naaberjaama korraldajale, et temale saadetakse ja saabub rong tõukeveduriga.

Kui tõukevedur sõidab kogu jaamavahe läbi rongi sabavaguni külge haagituna, antakse sau ainult juhtveduri juhile. Tõukeveduri juht tegutseb juhtveduri juhi korralduste alusel.

104. Tõukeveduriga rongi saatmiseks jaamast, kus sauaaparaadis ei ole lahtikruvitavaid sauasid, kui tõukevedur sõidab koos rongiga naaberjaama, tuleb dispetšeri käsuga katkestada sauasüsteemi tegevus ja rongiliiklust korraldada telefonside abil.

105. Tõukeveduriga rongiga jaamavahele sõitmiseks, kui tõukevedur pöördub jaamavahelt saatejaama tagasi, antakse juhtveduri juhile sau ja tõukeveduri juhile võtisau.

Võtisauaga saadetakse rong ka haruteele, mis liitub jaamavahel peateega, ja töörong jaamavahele, mis pöördub pärast tööd jaamavahelt saatejaama tagasi, ning töörong, kui see sõidab jaamavahele varem saadetud rongi kannul. Seejuures tuleb järgida raudtee-ettevõtja kehtestatud tegevuskorda ja rongiliikluse ohutusnõudeid.

106. Kui jaama sauaaparaadil ei ole võtisaua lisaseadet, siis tõukeveduriga rongi jaamavahele saatmiseks, kui tõukevedur pöördub jaamavahelt saatejaama tagasi, tuleb sauasüsteemi tegevus dispetšeri käsuga katkestada ja rongiliiklust korraldada telefonside abil.

Rongiliiklus sauasüsteemiga liinil, kui jaamavahel liitub peateega harutee

107. Kui jaamavahel liitub peateega harutee ja liitumiskoha teenindamiseks ei ole liikluskorraldusposti ette nähtud, kontrollitakse liitumispöörangu asendit pöörmekontroll-luku võtme abil, mis kinnitatakse haruteele sõitmiseks ette nähtud saua või võtisaua külge (sau võtmega).

108. Rong saadetakse jaamavahel liituvale haruteele, mida liikluskorralduspost ei teeninda, sauaga, mille külge on kinnitatud liitumispöörme kontroll-luku võti. Naaberjaama korraldajale teatatakse meldeside kaudu rongi jaamast haruteele väljasõidu ja haruteelt jaama tagasituleku aeg.

109. Jaamavahel peateega liituvat harutee liitumispöörangut teenindav liikluskorralduspost ühendatakse ühe jaamavahega piirneva jaamaga täiendava sausidesüsteemi abil.

Täiendav sauaaparaat ja sauad peavad olema jaamavahe põhisauasüsteemi aparaadiga ühest ja samast seeriast ning nendele sauadele peab olema kantud põhisauadega sama jaamavahe nimetus.

Kui jaamavahel ei ole rongi, siis jaamavahet piiravate jaamade põhisauasüsteemi sauaaparaatides peab olema kokku paarisarv sauasid, aga täiendava sauside sauaaparaatides, mille abil saadetakse rong haruteele, paaritu arv sauasid.

Harutee liitumispöörangut teenindav liikluskorralduspost ei osale rongiliikluses jaamade vahel. Liitumiskoha pöörangud on võtmesõltuvusega, mis välistab:
1) pöörangute seadmise teise asendisse, kui postikorraldajal ei ole sauaaparaadist väljavõetud saua;
2) saua panemise liikluskorraldusposti sauaaparaati, kui liitumiskoha pöörangud ei ole seatud ja lukustatud peatee suunas (normaalasendis).

110. Rongi saatmine haruteele haruteed teenindava liikluskorraldusposti vahendusel tuleb saatejaama korraldajal kooskõlastada nii postikorraldajaga kui ka naaberjaama korraldajaga. Naaberjaama korraldaja loal võetakse sau sauaaparaadist välja ja antakse haruteele saadetava rongi vedurijuhi kätte. Rongi väljumisaja teatab jaamakorraldaja meldeside kaudu nii postikorraldajale kui ka naaberjaama korraldajale.

111. Pärast rongi jaamavahe liikluskorraldusposti saabumist ja rongikoosseisu paigutamist haruteele seab postikorraldaja liitumispöörangu normaalasendisse (peatee suunas), paneb rongi vedurijuhilt saadud saua sauaaparaati ja teatab jaamavahega piirnevate jaamade korraldajatele rongi saabumise kellaaja ning peatee vabaolekust. Pärast seda saadab ta jaama, millega liikluskorralduspost on sauside abil sõltuvuses, induktori elektrilise signaali. See võimaldab võtta täiendavast sauaaparaadist saua välja ja panna põhisauaaparaati selleks, et edaspidist rongiliiklust korraldada põhisauasüsteemi abil.

112. Rong saadetakse haruteelt ühte jaamavahega piirnevasse jaama liikluskorralduspostist saadud sauaga, mille postikorraldaja võtab oma sauaaparaadist välja selle jaamakorraldaja loal, millega post on sausidega sõltuvuses.

Enne loa andmist kooskõlastab jaamakorraldaja haruteelt rongi saatmise naaberjaama korraldajaga, võtab põhisauaaparaadist saua ja paneb selle täiendava sauside sauaaparaati.

113. Rongiliikluse korra elektrisauasüsteemiga liinil, kus raudteeliini läbilaskevõime suurendamiseks avatakse teepostid, kehtestab raudtee-ettevõtja.

Elektrisauasüsteemi rikked, sauade reguleerimise kord

114. Elektrisauasüsteem ei ole töökorras, kui:
1) saua ei saa panna sauaaparaati või sauaaparaadist välja võtta ajal, mil jaamavahe on rongidest vaba;
2) jaamavahe sau on kadunud või puudub muul põhjusel;
3) sauaaparaadil või induktoril puudub kasutusjuhendiga ette nähtud kohas plomm või plommid;
4) sauaaparaadi induktori vänta saab pöörata koos ankruga ettenähtule vastupidises suunas;
5) sauaaparaadi ampermeetri osuti kaldub kõrvale või heliseb elektrikell sel ajal, kui naaberjaamast induktoriga voolu ei saadeta.

115. Kõigil punktis 114 nimetatud juhtudel, samuti sauaaparaadi remondi, ümberpaigutamise ja vahetamise korral katkestatakse elektrisauasüsteemi tegevus ja rongiliiklust korraldatakse telefonside abil.

Üleminek rongiliikluse korraldamisel elektrisauasüsteemilt telefonsidele ja elektrisauasüsteemi tegevuse taastamine toimub dispetšeri käsu alusel. Dispetšer annab käsu pärast seda, kui on jaamakorraldajate kaudu kontrollinud ja veendunud jaamavahe vabaolekus ning kontrollinud sauade arvu sauaaparaatides.

Kui sauasüsteemi telefonside ei tööta, aga kõnealuse jaamavahe sauaaparaadid on töökorras, siis rongiliiklust korraldatakse elektrisauasüsteemi vahendusel ja rongiliiklusalaseid läbirääkimisi peetakse dispetšerside kaudu või mõne muu jaamakorraldaja kasutuses oleva sidevahendiga.

Sauaaparaadi järelevaatuse ajaks, kui seda teeb elektrimehaanik, sauasüsteemi ei katkestata.

116. Dispetšerside ja elektrisauasüsteemi rikke korral teeb jaamakorraldaja järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande ja saadab naaberjaama korraldajale telefonogrammi.

Näide nr 26
Elektrisauasüsteem ei tööta. Viimasena saabus teilt rong nr 3001. Viimasena saadetud teile rong nr 3004. Sauasid sauaaparaadis 25 tk. Palun alustada rongiliiklust telefonsidel. JK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Naaberjaama korraldaja kontrollib ja võrdleb saadud teavet sauade arvuga oma jaama sauaaparaadis ning kui sauasid on jaamade sauaaparaatides kokku paarisarv, saadab naaberjaama korraldajale telefonogrammi.

Näide nr 27
Viimasena saabus teilt rong nr 3004. Viimasena saadetud teile rong nr 3001. Sauasid sauaaparaadis 17 tk. Jaamavahe on rongidest vaba. Alustan rongiliiklust telefonsidel. JK . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

117. Pärast elektrisauasüsteemi töökorda seadmist ja selle kohta elektrimehaaniku poolt (kui dispetšerside ei tööta) järelevaatusraamatus vormikohase sissekande tegemist saadab jaamakorraldaja naaberjaama telefonogrammi.

Näide nr 28
Viimasena saabus teilt rong nr 3005. Viimasena saadetud teile rong nr 3008. Jaamavahe on rongidest vaba. Alustan rongiliiklust elektrisauasüsteemis. JK . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

118. Saua kaotamise korral, samuti jaamavahelt saabunud rongilt saua mittesaamisel teeb jaamakorraldaja vormikohase sissekande järelevaatusraamatusse ja kannab sellest dispetšerile ette. Pärast jaamavahe vabaoleku ja sellega piirnevate jaamade sauaaparaatides sauade arvu kontrollimist annab dispetšer käsu alustada rongiliiklust telefonside vahendusel.

Elektrisauasüsteemi tegevuse taastamiseks teeb jaamakorraldaja elektrimehaanikule ettepaneku võtta aparaadist välja veel üks sau (sauaaparaatides on paarisarv sauasid). Sauaaparaadist eemaldatud saua peab elektrimehaanik hoidma kuni vajaduseni enda käes.

Saua eemaldamise kohta teeb elektrimehaanik järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande ja jaamakorraldaja teatab sellest dispetšerile. Elektrisauasüsteemi tegevus taastatakse dispetšeri nõusolekul ja tema käsu alusel.

Kadunud saua leidmisest teatab jaamakorraldaja elektrimehaanikule ja hoiab leitud saua enda käes seni, kuni elektrimehaanik paneb selle koos varem väljavõetud sauaga sauaaparaati tagasi. Selle kohta teeb elektrimehaanik järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande.

119. Kui sauade koguarv ühes jaama sauaaparaadis on väiksem kui veerand jaamavahe sauade koguarvust (jaamavahe sauaaparaatides kokku), teeb jaamakorraldaja elektrimehaanikule ettepaneku reguleerida sauade arvu sauaaparaatides.

Elektrimehaanik, saanud jaamakorraldajalt tellimuse reguleerida jaamavahe sauaaparaatides sauasid, peab minema naaberjaama korraldaja juurde, avama tema juuresolekul sauaaparaadi ja võtma sellest välja vajaliku hulga sauasid (paarisarv). Selle kohta teeb elektrimehaanik koos jaamakorraldajaga järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande, märkides ära aparaadist väljavõetud sauade arvu ja nende numbrid.

Väljavõetud sauad viib elektrimehaanik sellele jaamakorraldajale, kes tegi ettepaneku reguleerida sauade arvu sauaaparaatides. Naaberjaama viidud sauad paneb elektrimehaanik jaamakorraldaja juuresolekul sauaaparaati ja teeb selle kohta järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande, näidates ära aparaati pandud sauade arvu ja nende numbrid.

Elektrimehaaniku sissekanded järelevaatusraamatus sauade reguleerimise kohta peavad olema läbi loetud ja jaamakorraldaja allkirjastatud.

120. Üherajalise liini teeblokeeringuga jaamavahel on lubatud mõjuvatel tehnilistel põhjustel ja häirete korral teeblokeeringu töös korraldada rongiliiklust elektrisauasüsteemi abil.

Üleminek teeblokeeringult elektrisauasüsteemile ja tagasi teeblokeeringule toimub dispetšeri käsu alusel.

Raudtee-ettevõtja võib vajadusel rakendada rongiliikluse korraldamiseks ka ühesauasüsteemi. Sel juhul peab ta töötama välja ja kinnitama ühesauasüsteemi rakendamise korra või selle kasutamise juhendi.

VI peatükk
RONGILIIKLUS TELEFONSIDEL

121. Telefonside kasutamisel rongiliikluse korraldamise vahendina on rongi jaamavahele sõitmise loaks teeluba vorm LA-50, mis antakse saatejaamas vedurijuhile.

Enne teeloa vorm LA-50 vormistamist ja vedurijuhile andmist peab jaamakorraldaja üherajalisel liinil saama naaberjaamast nn nõusoleku rongitelefonogrammi (edaspidi telefonogramm), milles naaberjaama korraldaja annab nõusoleku rongi vastuvõtuks, kaherajalisel liinil aga telefonogrammi, milles naaberjaama korraldaja kinnitab varem seda teed mööda saadetud rongi saabumist naaberjaama.

122. Telefonogrammi edastab naaberjaamale jaamakorraldaja isiklikult, tema ülesandel ka operaator või muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja.

123. Rongiliiklusalasteks läbirääkimisteks kasutatakse dispetšersidet või jaamadevahelist meldesidet.

Erandjuhul, kui dispetšerside või jaamadevaheline meldeside ei tööta, võib rongiliiklusalaseid läbirääkimisi pidada ka jaamakorraldaja kasutuses olevate muud liiki sidevahendite abil.

124. Teeloa vorm LA-50 blanketi täidab jaamakorraldaja isiklikult, jaamakorraldaja ülesandel ka operaator või muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja. Teeloa vorm LA-50 blankett täidetakse pärast ettenähtud sissekande vormistamist jaama telefonogrammide raamatus, sh üherajalisel liinil naaberjaama telefonogramm, mis sisaldab nõusolekut rongi vastuvõtu kohta, kaherajalisel liinil telefonogramm varem saadetud rongi naaberjaama saabumise kohta.

Teeloale vorm LA-50 märgitakse see kellaaeg, mille ütleb naaberjaama korraldaja pärast telefonogrammi kordamist. Jaamakorraldaja peab võrdlema vedurijuhile antavat teeluba vorm LA-50, mille täitis operaator või muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja, sissekandega telefonogrammide raamatus ning kinnitama selle õigsust oma allkirjaga ja jaama templi löömisega.

125. Lubatud ei ole:
1) küsida naaberjaamast nõusolekut (teeluba) rongi saatmiseks ajal, mil jaamavahe on rongiga hõivatud;
2) vormistada teeluba vorm LA-50 enne rongi vastuvõtuks nõusoleku telefonogrammi saamist naaberjaamast üherajalisel liinil või telefonogrammi varem saadetud rongi naaberjaama saabumise kohta kaherajalisel liinil;
3) saata telefonogrammi naaberjaama korraldajale enne selle sissekandmist telefonogrammide raamatusse või telefonogrammi, millel puudub jaamakorraldaja allkiri.

126. Teeluba vorm LA-50 annab vedurijuhile õiguse sõita rongiga jaamavahele kuni naaberjaama sissesõidusignaalini. Rongi saatmisel kaherajalise liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada võib sõita kuni signaalmärgini Jaama piir (kui sellelt rajalt jaama sissesõiduks foori ei ole).

Rongi jaamast peatusteta läbisõidul antakse teeluba vorm LA-50 vedurijuhile üleanderõnga abil jaama tehnokorraldusaktiga määratud kohas.

127. Rongi saatmisel väljasõidufooriga ärasaateteelt annab teeluba vorm LA-50 õiguse sõita jaamavahele ka keelava signaalnäiduga väljasõidufoorist mööda, andmata selleks muud sõiduluba.

128. Kaksikveol (mitmikveol) või tõukeveduriga rongi saatmisel kogu jaamavahe ulatuses antakse teeluba vorm LA-50 ainult juhtveduri juhile.

Teiste vedurite juhid sõidavad juhtveduri juhi antud signaalide järgi ja korralduste alusel. Kui tõukevedur sõidab jaamavahele ja pöördub jaamavahelt tagasi saatejaama, antakse teeluba vorm LA-50 ka tõukeveduri juhile.

Jaama rongitelefonogrammide raamatu pidamine

129. Igas jaamas ja rongiliiklust korraldavas postis peab olema telefonogrammide registreerimise raamat (edaspidi telefonogrammide raamat), mida kasutatakse ja täidetakse rongiliikluse korraldamisel telefonside abil.

Telefonogrammide raamatust saab igal hetkel teada, kas jaamavahe on rongiga hõivatud või mitte.

130. Üherajalise liini jaamas peetakse ainult ühte telefonogrammide raamatut. Telefonogrammide raamatu vasakpoolsel leheküljel registreeritakse ühe piirneva jaamavahe telefonogrammid ja parempoolsel leheküljel teise piirneva jaamavahe telefonogrammid.

Üherajalise liini tupikjaamas (piirneb ainult ühe jaamavahega) kantakse telefonogrammid raamatusse järjekorras lehekülgi parem- või vasakpoolseteks jaotamata.

131. Kahe- ja enamarajalise liini jaamas peetakse kahte või mitut telefonogrammide raamatut, st iga jaamaga liituva jaamavahe kohta eraldi. Raamatu vasakpoolsele leheküljele kirjutatakse paaritu liiklussuuna telefonogrammid (A-suund) ja parempoolsele leheküljele paarisliiklussuuna telefonogrammid (B-suund). Rongi saatmisel kaherajalise liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada registreeritakse A-suuna telefonogrammid raamatu parempoolsele leheküljele ja B-suuna telefonogrammid raamatu vasakpoolsele leheküljele.

Kui jaamaga liitub mitu liiklussuunda, peetakse telefonogrammide raamatut iga liiklussuuna kohta eraldi.

132. Telefonogrammid kirjutab telefonogrammide raamatusse jaamakorraldaja isiklikult, tema ülesandel operaator või muu määratud töötaja sulepeaga või muu raudtee-ettevõtja määratud kirjutusvahendiga (v.a pliiats).

Jaamast saadetavale telefonogrammile peab kirjutama alla jaamakorraldaja.

Pärast saabuva telefonogrammi sissekandmist telefonogrammide raamatusse esitab sissekandja selle jaamakorraldajale läbilugemiseks ja allakirjutamiseks.

Telefonogrammi sissekandmiseks raamatusse võib kasutada sellekohase telefonogrammi tekstiga templeid.

133. Jaamast saadetavale telefonogrammile omistatakse number. Number omistatakse kasvavas järjekorras alates numbrist 1 iga ööpäeva (24 tunni) jooksul. Numbrite omistamist alustatakse uuesti iga päev kell 00.00 Eestis kehtiva aja järgi. Telefonside kehtestamisel ööpäeva suvalisel kellaajal omistatakse esimesele jaamast saadetavale telefonogrammile alati number 1, arvates telefonsidele ülemineku hetkest. Korduval põhirongiside töö katkemisel ööpäeva jooksul ja sel põhjusel telefonside kehtestamisel jätkatakse telefonogrammidele numbrite omistamist kasvavas järjekorras, arvestades esmakordset telefonsidele ülemineku hetke.

Saabuv telefonogramm kantakse telefonogrammide raamatusse selle numbriga, millega see naaberjaamast anti.

134. Telefonogrammi tekstis ei tohi teha parandusi, juurdekirjutusi ega muid märkusi.

Valesti vormistatud telefonogrammile tõmmatakse joon peale ja selle juurde tehakse märkus kehtetu. Seda kinnitab jaamakorraldaja oma allkirjaga.

135. Valvekorra vastuvõtmisel ja üleandmisel kirjutab jaamakorraldaja, operaator või muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja telefonogrammide raamatusse järgmise sissekande.

Näide nr 29
26. mai 1999. a kell 8.01
Valvekorra võttis vastu JK . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).
Operaator . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).
Valvekorra andis üle JK . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).
Operaator . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Telefonside kehtestamisel, kui põhirongiside ei tööta, samuti põhirongiside taastamisel teevad vormikohase sissekande telefonogrammide raamatusse jaamakorraldaja ja operaator valvekorra alustamise ja lõpetamise kohta pärast seda, kui dispetšer on andnud vastava käsu.

Näide nr 30
26. mai 1999. a kell 15.30.
Dispetšeri käsuga nr 21 kehtestati Loodi-Kaarli jaamavahel rongiliiklus telefonside abil.
Valvekorda telefonsidel alustan. JK . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).
Operaator . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri)
Kaarli jaamas töötavad JK . . . . . . . . . . . . . . .  (nimi) ja operaator . . . . . . . . . . . . . . .  (nimi).

Näide nr 31
26. mai 1999. a kell 17.30.
Dispetšeri käsuga nr 29 taastati Loodi-Kaarli jaamavahel automaatblokeering rongiliikluseks.
Valvekorra telefonsidel lõpetan. JK . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).
Operaator . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Jaamakorraldaja ja operaator teatavad oma perekonnanime naaberjaama korraldajale või operaatorile, kes kirjutab need telefonogrammide raamatusse valvekorra vastuvõtmise ja üleandmise sissekande alla.

136. Telefonside kehtestamine jaamavahel, mis piirneb jaamaga, kus valvekorras ei ole jaamakorraldajat, registreeritakse kõik dispetšeriga peetud rongiliiklusega seotud läbirääkimised selle jaama telefonogrammide raamatus, kus valvekorras on jaamakorraldaja. Telefonogrammi vorm 2 asendatakse dispetšeri käsuga vastavalt käesoleva juhendi punktile 37.

137. Enne telefonogrammi saatmist teatavad jaamavahet piiravate jaamade korraldaja ja operaator teineteisele oma perekonnanime.

Telefonogrammi võib anda üle ja võtta vastu ainult siis, kui üleandmise eel öeldud perekonnanimed on identsed telefonogrammide raamatusse kirjutatud nimedega.

138. Telefonogrammi vastuvõtja peab kontrollima telefonogrammi teksti selle sõnasõnalise kordamise teel. Kui korratud tekst vastab üleantule, siis telefonogrammi saatja (jaamakorraldaja või operaator) kinnitab seda sõnaga «õige ja jaamade telefonogrammide raamatusse märgitakse saatja (jaamakorraldaja või operaatori) öeldud telefonogrammi üleandmise ja vastuvõtmise kellaaeg, mis kinnitatakse jaamakorraldaja või operaatori allkirjaga.

Telefonogrammi vormid üherajalisel liinil

139. Rongi saatmisel üherajalise liini jaamavahele ja vastuvõtmisel kasutatakse järgmisi telefonogrammi vorme:

SAATEJAAM VASTUVÕTUJAAM
VORM 1

Kas võin saata rongi nr _______
Jaamakorraldaja ______________ (allkiri)

VORM 3

Rong nr ______ väljus kell ____
Jaamakorraldaja ______________ (allkiri)

VORM 2

Ootan rongi nr _______
Jaamakorraldaja ______________ (allkiri)

VORM 4

Rong nr _______ saabus kell ____
Jaamakorraldaja ______________ (allkiri)

Telefonogrammi aadress vormistatakse järgmise vormi järgi:

Näide nr 32
______(jaam)_______ (jaamast), näiteks LOODI KAARLIST.

140. Kui jaamavahele saadetakse rong või tõukeveduriga rong, mis pöördub jaamavahelt tagasi saatejaama, kasutatakse järgmisi telefonogrammi vorme:
a) rongi saatmisel

SAATEJAAM NAABERJAAM
VORM 5

Kas võin saata rongi nr _____ kuni ______km ja tagasi
Jaamakorraldaja ______________ (allkiri)  
VORM 6

Võite saata rongi nr ____ km _____  ja tagasipöördumisega teie juurde
Jaamakorraldaja ______________ (allkiri)  

Teade rongi jaamavahele saatmise kohta antakse vormi 3 järgi, selle tagasitulekust vormi 7 järgi.

VORM 7
Rong nr _______  pöördus jaamavahelt tagasi kell _______
Jaamakorraldaja _______ (allkiri).

Sama vormi kasutatakse rongi saatmisel jaamavahel liituvale haruteele, mida ei teeninda liikluskorralduspost.
b) tõukeveduriga rongi saatmisel

SAATEJAAM NAABERJAAM

VORM 8

Kas võin saata rongi nr ____ tõukeveduriga, mis ______ km pöördub jaamavahelt tagasi
Jaamakorraldaja ______________(allkiri)

VORM 9

Ootan rongi nr ____ tõukeveduriga, mis ____  km pöördub jaamavahelt teile tagasi
Jaamakorraldaja ______________(allkiri)

Teade rongi jaamavahele saatmisest edastatakse vormi 3 järgi, lisades sõna tõukeveduriga, mis … .km pöördub jaamavahelt tagasi.

Teade rongi saabumisest edastatakse vormi 4 järgi, tõukeveduri naasmise kohta vormi 10 järgi.

VORM 10
Rongi nr ______ tõukevedur pöördus jaamavahelt tagasi kell ____.
Jaamakorraldaja ______________(allkiri)

Rongi saatmisel tõukeveduriga, mis sõidab koos rongiga naaberjaama, kasutatakse telefonogrammi vorme 1, 2, 3 ja 4, lisades sõna tõukeveduriga.

141. Rongi jaamast peatuseta läbisõidul kasutatakse telefonogrammide vorme 1 ja 2 ning teade rongi läbimise (st saabumise ja väljumise) kohta antakse naaberjaamale vormi 11 järgi.

VORM 11
Rong nr ____ läbis jaama kell ____. Jaamakorraldaja ____________(allkiri)

142. Kui jaamakorraldajal on saatevalmis rong, siis võib ta samaaegselt rongi saabumise teatamisega küsida naaberjaama korraldajalt teeluba vastassuunalise rongi saatmiseks, ühitades seejuures telefonogrammi vormide 4 ja 1 tekstid.

143. Jaamavahel asuv haruteed teenindav abipost võtab rongiliiklusega seotud läbirääkimistest osa ainult selle rongi osas, mis sõidab haruteele või sealt ühte jaamavahet piiravasse jaama.

144. Rongi haruteele (abipostile) saatmiseks küsib saatejaama korraldaja abiposti korraldajalt ja eespool asuva naaberjaama korraldajalt teeloa vormi 12 järgi.

VORM 12
Kas võin saata rongi nr ______ haruteed teenindavasse _____ km abiposti. Jaamakorraldaja ____________(allkiri)

Naaberjaama korraldaja saadab saatejaama ja abiposti korraldajale nn nõusoleku ehk teeloa telefonogrammi vormi 13 järgi.

VORM 13
Võite saata rongi nr _______ haruteed teenindavasse ________ km abiposti. Jaamakorraldaja ____________(allkiri)

Abiposti korraldaja, saanud telefonogrammi vormi 13, annab saatejaama korraldajale nõusoleku telefonogrammi vormi 2 järgi.

Rongi saatmisest teatab saatejaama korraldaja abiposti korraldajale ja naaberjaama korraldajale telefonogrammi vormi 3 järgi.

Pärast rongi saabumist abiposti ja haruteele manööverdamist ning liitumispöörangu seadmist normaalasendisse teatab abiposti korraldaja jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele telefonogrammi vormi 4 järgi rongi saabumisest.

145. Rongi saatmiseks haruteelt ühte jaamavahet piiravasse jaama küsib abiposti korraldaja teeloa jaamavahet piiravate jaamade korraldajatelt telefonogrammi vormi 14 järgi.

VORM 14
Kas võin saata rongi nr _____..______________ jaama.
Jaamakorraldaja ____________(allkiri)

Nõusolekut ehk teeluba andva jaama korraldaja vastab abiposti korraldajale ja rongi ootava jaama korraldajale telefonogrammi vormi 15 järgi.

VORM 15
Võite saata rongi nr _____ _____________ jaama.
Jaamakorraldaja ____________(allkiri)

Saanud loa, annab rongi ootava jaama korraldaja abiposti korraldajale telefonogrammi vormi 2 järgi nõusoleku. Postikorraldaja, saanud nõusoleku, saadab rongi jaamavahele, paneb liitumispöörangu normaalasendisse ja teatab sellest telefonogrammiga vormi 3 järgi mõlemale jaamavahet piirava jaama korraldajale.

Vastuvõtujaama korraldaja teatab rongi saabumisest abiposti korraldajale ja naaberjaama korraldajale telefonogrammiga vormi 4 järgi.

146. Kui manöövritöö ajal on vaja sõita haruteelt jaamavahele ja uuesti tagasi pöörduda haruteele, suletakse jaamavahe liikluseks kõikidele rongidele dispetšeri käsuga.

Pärast dispetšeri käsu nõuetekohast üleandmist-vastuvõtmist (jaamavahe sulgemise kohta) võib sõita manöövrikorras abiposti korraldaja signaali järgi haruteelt jaamavahe peateele.

Dispetšeri käsuga avatakse jaamavahe rongiliikluseks rongidele pärast manöövritöö lõppu ja liitumispöörangu seadmist normaalasendisse.

Telefonogrammi vormid kaherajalisel liinil

147. Telefonside kehtestamisel ja/või kasutamisel kaherajalise jaamavahe mõlemal rajal (peateel) rakendatakse rongide jaamavahele saatmisel telefonogrammi vorme 3 ja 4. Rongi vastuvõtujaamast saadetud telefonogramm vorm 4 annab jaamakorraldajale õiguse sama rada mööda järgmise samasuunalise rongi saatmiseks. Kui rong sõidab tõukeveduriga, siis lisatakse vormide 4 ja 5 telefonogrammi tekstile punktis 140 ette nähtud täiendavad sõnad.

148. Rongi peatusteta läbisõidul jaamast saadetakse naaberjaamale rongi saabumise ja väljumise kellaaja kohta rongitelefonogramm vormi 11 järgi.

149. Rongi jaamavahele saatmisest mööda pärisuunalist rada pöördumisega jaamavahelt tagasi saatejaama teatab jaamakorraldaja naaberjaamale telefonogrammiga vormi 3 järgi, lisades sõnad «... kuni ____ km ja tagasi.» Rongi jaamavahelt tagasipöördumisest teatatakse naaberjaamale telefonogrammiga vormi 7 järgi.

Jaamavahele saadetava rongi vedurijuhile antakse teeluba vorm LA-50, lisades selle tekstile sõnad «… kuni _____ km ja tagasi.»

150. Haruteed teenindav abipost osaleb rongiliikluses ainult selle rongi osas, mis sõidab haruteele või sealt ühte jaamavahega piirnevasse jaama. Rongi haruteele saatmisest teatab saatejaama korraldaja naaberjaamale ja abipostile telefonogrammiga vormi 3 järgi, lisades sõnad «… haruteed teenindavasse ___ km abiposti

Rongi haruteele saabumisest ja liitumispöörme seadmisest normaalasendisse teatab postikorraldaja mõlema jaama korraldajale vormi 4 järgi.

Abiposti poolt teenindatavalt haruteelt saadetakse rong ühte jaamavahet piiravasse naaberjaama punktis 145 sätestatud korra järgi.

151. Kaherajalise liini ühe tee rongiliikluseks sulgemisel ja üherajalise rongiliikluse rakendamisel selle jaamavahe naaberrajal kasutatakse telefonogrammi vormi 1, 2, 3, 4 ning vajadusel ka teisi üherajalise liini rongitelefonogramme. Vedurijuhile antava teeloa vorm LA-50 ülaservale tehakse märkus «(kas paaritu või paaris) peatee on rongiliikluseks suletud

Kirjalik teeluba valgel blanketil vorm LA-50

Kirjaliku teeloa valgel blanketil vormi LA-50 dubletteksemplar

VII peatükk
RONGILIIKLUS SIGNALISATSIOONI- JA SIDEVAHENDITE TÖÖ KATKEMISEL

152. Kõigi kehtestatud signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemisel toimub rongiliiklus üherajalisel liinil teatise (kirjalik teade) abil ja kaherajalisel liinil saadetakse rongid jaamavahele mööda pärisuunalist rada ajavahemiku järel, mis on rongile ette nähtud kõnealuse jaamavahe läbimiseks.

153. Rongiliiklust teatise abil või mööda pärisuunalist rada ajavahemiku järel rakendatakse juhul, kui jaamavahet piiravate jaamade korraldajatel puudub omavaheline side.

154. Kõigi kehtestatud signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemisel saadetakse rong jaamavahele kirjaliku sõiduloaga vorm LA-56, mille jaamakorraldaja kehtestatud korras vormistab ja annab vedurijuhile. Kui ei ole teadet varem jaamavahele saadetud rongi naaberjaama saabumise kohta, peab vedurijuht sõitma jaamavahel eriti tähelepanelikult ja kui ta märkab varem saadetud rongi saba (mis võib olla piiramata), peatama kohe rongi.

155. Kõigi kehtestatud signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemisel ei tohi saata jaamavahele:
1) ohtliku või mittegabariitse veosega rongi;
2) töörongi (välja arvatud päästerong ja abivedur);
3) rongi jaamavahel liituvale haruteele või haruteelt jaamavahega piirnevasse jaama.

Tõukevedur peab olema haagitud rongi sabavaguni külge, läbima kogu jaamavahe ja saabuma naaberjaama.

Rongiliiklus üherajalisel liinil

156. Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemisel on lubatud kuni rongiliikluse alustamiseni kirjalike teatiste abil saata jaamavahele rong ainult paaritus suunas, mis üherajalisel liinil on eelissõidusuund (edaspidi eelissuund) ehk A-suund. Eelissuunale vastassuunas ei tohi enne rongiliikluse kehtestamist kirjalike teatiste abil saata jaamavahele ühtegi rongi. Erandiks on:
1) rong, mille jaamavahele saatmise luba oli antud ja saadud enne side katkemist;
2) päästerong või abivedur, mis saadetakse abi osutamiseks jaamavahelt saadud nõudmise alusel.

Kui kaherajalise jaamavahe üks peateedest suleti enne side katkemist, võib kuni rongiliikluse kehtestamiseni teatiste abil saata jaamavahele ainult selle suuna rongi, mis tegevusse jäänud peateel on nn pärisuunaks kaherajalise liikluse puhul.

157. Esimese rongi saatmiseks eelissuunas üherajalisele jaamavahele ei ole naaberjaama korraldaja nõusolek või jaamadevahelise peatee hõivamise luba (teeluba) nõutav. Eelöeldu kehtib sel juhul, kui jaamavahe ei ole kahesuunalise automaatblokeeringuga.

Kahesuunalise automaatblokeeringuga üherajalisele jaamavahele võib saata esimese rongi üksnes pärast seda, kui saatejaama korraldaja on kontrollinud ja veendunud jaamavahe peatee vabaolekus kuni naaberjaamani.

Jaamavahe vabaoleku kontrollimiseks ja rongiliikluse käitamiseks lubatakse jaamakorraldajal kasutada mootordresiini või üksikvedurit.

Rong saadetakse jaamavahele kirjaliku sõiduloaga vorm LA-64. Vedurijuhile antakse lisaks kirjalik hoiatus tekstiga «Jaamavahel lubatud sõidukiirus kuni 20 km/h». Naaberjaama korraldajale edastamiseks antakse vedurijuhi kätte kirjalik teatis punktides 159 ja 160 toodud vormi kohase tekstiga.

Kui vedurit, mootorvagunit või mootordresiini teenindab ainult juht, peab jaamakorraldaja saatma teenistusest vaba liiklustöötaja rongi veduriga naaberjaama sealselt jaamakorraldajalt teatise saamiseks või oma teatise edastamiseks.

158. Päästerongi ja abivedurit on lubatud jaamavahelt saadud nõudmise alusel jaamavahele saata kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite katkemisel nii eelissuunas kui ka vastupidises suunas. Nõudmise võib saata rongi vedurijuht või teeameti, side- ja turvanguameti, elektrivõrgu või muu töötaja, kellele raudtee-ettevõtja on delegeerinud niisuguse õiguse. Enne päästerongi või abiveduri automaatblokeeringuga jaamavahele saatmist peab jaamakorraldaja veenduma, et jaama ja abi nõudva koha vahelisel teelõigul ei ole ronge.

159. Kõigi kehtestatud signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemisel alustatakse teatiste saatmist esimese jaamavahele saadetava rongiga.

Jaamavahele sõitmiseks antakse juhtveduri juhile kirjalik sõiduluba vorm LA-56. Rongi juhtveduri juhiga saadetakse naaberjaama korraldajale ka kirjalik teatis vorm LA-55 edasise rongiliikluse kohta ühe järgneva vormi järgi.

VORM A
Saatsin teile kell ____ rongi nr ______. Pärast saabumist ootan teilt rongi. Jaamakorraldaja_______________ (allkiri)

VORM B
Saatsin teile kell _____ rongi nr ______, selle järel saadan kell ______ rongi nr _______.  Jaamakorraldaja_______________ (allkiri)

160. Kui jaamas kõigi kehtestatud signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemisel ei ole eelissuuna jaamavahele (paaritu suund) saatmiseks saatevalmis rongi, siis jaamakorraldaja teades, et naaberjaamas on sellele jaamavahele saatmiseks saatevalmis rong, saadab naaberjaama kirjaliku teatise vormi C järgi.

VORM C
Ootan teilt rongi. Jaamakorraldaja ______________(allkiri)

Kahesuunalise automaatblokeeringuta jaamavahel lubatakse kirjaliku teatise vormi C naaberjaama saatmiseks kasutada mittemahatõstetavat mootordresiini ja üksikvedurit punktis 157 sätestatud korras.

161. Rongiliiklus kirjaliku teatise abil loetakse alustatuks pärast seda, kui jaamakorraldaja on saanud kirjaliku teatise vormi A, B või C järgi.

162. Jaamavahele saadetakse ronge ühes suunas eessaadetud rongile ette nähtud jaamavahe läbimise aja möödudes, lisades 3 minutit.

Käesoleval juhul ei võta teepostid ja abipostid rongiliiklusest osa.

Kui enne kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemist oli jaamavahele saadetud eelissuuna- (paaritu) rong sihitusega jaamavahel liituvale haruteele, kuid haruteed teenindavalt postikorraldajalt ei ole enne signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemist saadud teadet rongi saabumise ja haruteele paigutamise kohta, siis loetakse jaamavahe hõivatuks ajavahemiku vältel, mis on arvestuslik sõiduaeg rongi abipostini sõitmiseks ja haruteele manöövrikorras sõitmiseks, lisades 3 minutit.

163. Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkestusaja vältel saadetakse rongid jaamavahele kirjaliku sõiduloaga vorm LA-56.

Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkestusaja vältel peavad jaamakorraldajad informeerima naaberjaama korraldajat iga jaamavahele saadetava rongi vedurijuhi kaudu edasisest rongiliikluse korraldusest, kasutades selleks kirjalike teatiste vorme A või B.

Teatised (vorm A, B, C) kirjutatakse telefonogrammide raamatusse.

164. Kui enne kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite tegevuse katkemist oli antud ja saadud nõusolek või teeluba paarissuunarongi saatmiseks jaamavahele, siis loetakse jaamavahe hõivatuks seni, kuni jaamavahelt see rong saabub või saadakse naaberjaamast teade selle kohta, et rongi jaamavahele saatmine on peatatud või muudetud.

Kui on antud nõusolek või teeluba haruteed teenindavale postikorraldajale paarissuunarongi saatmiseks, loetakse jaamavahe hõivatuks seni, kuni postikorraldajalt ei ole saadud teadet rongi saabumise ja haruteele paigutamise kohta.

165. Kui enne kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist oli postikorraldajale antud nõusolek või teeluba haruteelt paaritu suuna rongi saatmiseks ja saadud teade rongi ärasaatmise kohta, siis pärast signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist on selle jaama korraldajal, kes võib saata jaamavahele eelissuuna- (paaritu) rongi, lubatud saata jaamavahele esimene rong alles pärast ajavahemiku möödumist, mis on arvestatud rongi läbisõitmiseks abipostist kuni jaamavahet piirava jaamani, millele lisatakse 3 minutit.

Jaamavahe loetakse hõivatuks seni, kuni postikorraldajalt ei ole saadud teadet paaritu suuna rongi ärasaatmise kohta ja harutee liitumispöörme seadmist normaalasendisse (peatee suunas) või teadet kavandatud rongi saatmise kinnipidamise või muutmise kohta.

Kuni postikorraldajalt vastava teate saamiseni ei tohi saata rongi jaamavahele ka siis, kui enne signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist oli kooskõlastatud rongi sõitmine haruteelt jaamavahele ja selle tagasipöördumine haruteele.

166. Kui jaamakorraldaja sai nõusoleku või teeloa eelissuunarongi saatmiseks jaamavahele enne signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist, siis on ta kohustatud alustama naaberjaama korraldajaga rongisidet kirjalike teatiste abil selle rongi vedurijuhi vahendusel, kes esimesena saadetakse jaamavahele enne signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemist saadud nõusoleku või teeloa alusel.

167. Pärast signalisatsiooni- ja sidevahendite töö taastamist alustatakse rongiliiklust uuesti kehtiva signalisatsiooni- ja sidevahendi alusel dispetšeri käsuga, kes peab enne käsu andmist kontrollima jaamavahe vabaolekut.

168. Kui signalisatsiooni- ja sidevahendite töö taastatakse varem kui dispetšerside, siis jaamakorraldaja, kes kasutab rongi jaamavahele saatmiseks eelissuunaõigust, saadab naaberjaama korraldajale järgmise telefonogrammi.

Näide nr 33
Alustan Loodi–Kaarli jaamavahel rongiliiklust poolautomaatblokeeringu signaalide abil. Viimasena saabus teilt rong nr 2002. Viimasena saadetud teile rong nr 2001. JK . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Veendunud jaamavahe vabaolekus, vastab naaberjaama korraldaja järgmise telefonogrammiga.

Näide nr 34
Viimasena saabus teilt rong nr 2001. Viimasena saadetud teile rong nr 2002. Jaamavahe on vaba. JK . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Pärast kohustuslikku telefonogrammide (näited 33 ja 34) vahetamist alustavad jaamakorraldajad rongiliiklust liinil kehtestatud side- ja signalisatsioonivahendi signaalide järgi.

Telefonogrammid kirjutatakse jaama rongitelefonogrammide raamatusse.

Rongiliiklus kaherajalisel liinil

169. Kehtestatud side- ja signalisatsioonivahendi töö katkemisel saadetakse rong kaherajalise liini jaamavahele nn pärisuunas arvestusliku aja piiritlemisega, mis on rongile sõiduplaanis ette nähtud jaamavahe läbisõitmiseks, lisades 3 minutit.

Enne rongi väljasaatmist kaherajalise liini kahesuunalise automaatblokeeringuga jaamavahele peab jaamakorraldaja veenduma selles, et jaamavahe vastav rada on vastassuunarongidest vaba.

170. Päästerongi või abiveduri väljasaatmisel mööda vastusuunalist rada peab jaamakorraldaja enne päästerongi või abiveduri jaamavahele saatmist veenduma raja (või raja lõigu kuni kohani, kus seisab abiväljakutse saatnud rong) vabaolekus vastassuunarongidest.

171. Pärast signalisatsiooni- ja sidevahendi töö taastamist alustatakse rongiliiklust kehtestatud signalisatsiooni- ja sidevahendi alusel dispetšeri käsuga. Dispetšerside puudumisel alustavad jaamakorraldajad rongiliiklust kehtestatud signalisatsiooni- ja sidevahendi abil mööda pärisuunalist rada punktis 169 sätestatud korras.

Kirjalik teatis vorm LA-55

Kirjaliku teatise vormi LA-55 dubletteksemplar

Kirjalik sõiduluba vorm LA-56 valgel blanketil kahe punase diagonaaltriibuga

Kirjaliku sõiduloa vormi LA-56 valgel blanketil kahe punase diagonaaltriibuga dubletteksemplar

VIII peatükk
PÄÄSTERONGI JA ABIVEDURI LIIKLEMINE

172. Päästerong ja abivedur määratakse käiku ning lähetatakse päästetööle hädaolukorras oleva juhtveduri juhi (vedurijuhi abi) abi osutamise nõudmise (edaspidi abistamisnõue) alusel, mis võib olla edastatud kirjalikult, telefoni teel või rongiraadioside kaudu. Abistamisnõude võib esitada ka mõni teine volitatud töötaja raudtee-ettevõtja tegevuseeskirjas sätestatud korras.

Päästerong kutsutakse välja ja suunatakse päästetööle Raudteeameti peadirektori kinnitatud sellekohase eeskirja alusel.

Päästerong ja abivedur määratakse käiku ja saadetakse jaamavahele dispetšeri käsuga, mille andmise aluseks on abistamisnõue.

173. Jaamavahele seismajäänud rongi vedurijuht või tema abi peab abistamisnõudes teatama jaamakorraldajale või dispetšerile hädaolukorras oleva rongi pea asukoha (kilomeetri ja piketi numbri) ning märkima abistamisnõude saatmise kellaaja.

Kui jaamavahele seismajäänud rongi vedurijuhil või tema abil puudub raadioside jaamakorraldaja või dispetšeriga, võib kasutada kirjaliku abistamisnõude jaamavahega piirnevasse jaama toimetamiseks ka rongi vedurit. Veduri tohib haakida rongist lahti alles pärast muu rongiveeremi nõuetekohast kinnitamist pidurkingade ja käsipiduritega. Enne veduri lahtihaakimist rongist peab vedurijuht rakendama jaamavahele mahajäävate vagunite automaatpidurid töösse rongi pidurimagistraali otsakraani täieliku avamise teel.

Rongi seismisel ebasoodsa profiiliga teelõigul, kui veeremi kinnitamiseks olemasolevaid vahendeid pole piisavalt, ei ole lubatud vedurit rongist lahti haakida. Kirjaliku abistamisnõude toimetamiseks jaamavahet piirava jaama korraldaja kätte võib kasutada kaherajalise liini naaberrajal vastassuunas sõitva rongi vedurimeeskonna abi.

174. Jaamakorraldaja, saanud abistamisnõude saata jaamavahele päästerong või abivedur, kannab sellest viivituseta ette dispetšerile. Dispetšer kannab abistamisnõude oma käskude raamatusse.

Telefoni teel või rongiraadioside kaudu saadud abistamisnõude kannab jaamakorraldaja rongiliikluse lauaraamatusse.

175. Abistamisnõude saanud dispetšer kannab sellest viivituseta ette raudteekorraldajale või muule raudtee-ettevõtja määratud vastutavale töötajale. Raudteekorraldaja või mõni teine raudtee-ettevõtja määratud vastutav töötaja määrab koos dispetšeriga kindlaks abi osutamise ja jaamavahe veeremist vabastamise korra ning tagab selle täitmise.

Dispetšer teatab ise või jaamakorraldaja vahendusel rongiraadioside kaudu jaamavahel seisva veduri abistamisnõude esitanud juhile kavandatud abiosutamise korra.

Dispetšer peab tagama päästerongi või abiveduri takistusteta sõitmise abistamisnõudes märgitud kohta ning vastavate andmete olemasolul informeerima päästerongi ülemat tegelikust olukorrast selleks, et nad saaksid varakult valmistuda eelseisvateks abi- või päästetöödeks.

176. Päästerong ja abivedur saadetakse rongiliikluseks suletud jaamavahele dispetšeri käsu alusel. Vedurijuhile antakse jaamavahele sõiduks kirjalik sõiduluba vorm LA-64. Kirjalikule sõiduloale vorm LA-64 märgitakse, kummalt poolt (kas rongi pea või saba poolt) abi antakse ning kilomeeter, milleni tuleb päästerongil või abiveduril sõita.

Kui abi osutatakse rongi saba poolt, muudetakse abistamisnõudes nimetatud kilomeeter, arvestades jaamavahel seisva rongi pikkust.

Kirjalik sõiduluba vorm LA-64 antakse vedurijuhile jaamavahele sõiduks ka sel juhul, kui kohas, kus rongiliiklus on takistatud, avatakse ajutine liikluskorralduspost. Ajutise liikluskorraldusposti avamisel saadetakse päästerong ja abivedur jaamavahele jaamavahet piiravate jaamade korraldajate ja ajutise liikluskorraldusposti korraldaja kokkulepete alusel.

Abiveduri saatmine dispetšeritsentralisatsiooniga liini jaamavahele toimub käesoleva juhendi punktis 52 sätestatud korras.

177. Päästerongiga, mis saadetakse rongiliikluseks suletud jaamavahele, peab sõitma kaasa jaamavahet piirava jaama ülem või tema asetäitja või valvekorrast vaba jaamakorraldaja või muu raudtee-ettevõtja tegevuseeskirjas nimetatud vastutav töötaja.

Eelöeldu ei kehti päästerongi saatmisel jaamavahele dispetšeritsentralisatsiooniga liini jaamast.

178. Päästerongi või abiveduri juht, kes sõidab jaamavahele (osutama abi või päästetööle), peab kaks kilomeetrit enne kirjalikul sõiduloal märgitud kohta vähendama kiirust ja sõitma sealt edasi eriti ettevaatlikult, tagades juhitava abiveduri või päästerongi peatamise takistuse ilmnemisel.

Enne jaamavahel seisva rongini või abistamisnõudes nimetatud päästetööde kohani jõudmist (tulekahju kustutama, ummikut kõrvaldama vms) peab vedurijuht peatama tema juhitava päästerongi või abiveduri ja tegutsema päästetööjuhi korralduste järgi, kes juhib ja vastutab abi- või päästetööde normaalse kulgemise ja rongiliikluse taastamise eest.

Abiveduri juht peab abistamisnõudes nimetatud kohta jõudmisel kooskõlastama oma tegevuse abistamisnõude esitanud vedurijuhiga.

179. Päästerongi ja abiveduri jaamavahele väljumise ning sealt saabumise kellaajad märgib jaamakorraldaja rongiliikluse lauaraamatusse ning teatab need jaamavahet piirava naaberjaama korraldajale ja dispetšerile.

180. Jaamavahe või selle üks peateedest avatakse taas rongiliikluseks dispetšeri käsuga, mis antakse jaamavahelt päästetööjuhilt saadud teate alusel. Teade võib olla edastatud kirjalikult, telefoniga või rongiraadioside kaudu. Sellise teate võib anda teemeister või temast ametiastmelt kõrgem raudtee-ettevõtja määratud raudteeinfrastruktuuri hoiu eest vastutav töötaja, kes isiklikult võttis osa abi- või päästetöödest.

Kontaktvõrgu vigastuse kõrvaldamisest teatab dispetšerile energiadispetšer vigastuse likvideerimise töid juhtinud energiavarustuse vastutavalt töötajalt saadud teate alusel, kes ametiastmelt ei tohi olla elektrimontöörist madalam.

Kui jaamavahel on vigastatud automaatblokeeringu seadmed, siis olenemata põhjusest peab dispetšer enne rongiliikluse taasalustamist automaatblokeeringu signaalide järgi saama teate vigastuse kõrvaldamise kohta selle töö eest vastutavalt elektrimehaanikult.

Jaamavahe avatakse taas rongiliikluseks pärast abiveduri juhi või päästetööjuhi ettekannet selle kohta, et veerem on jaamavahelt välja viidud ja rööbastee tehniliselt korras.

Automaatblokeeringuga kaherajalise liini jaamavahe või selle üks peateedest võib olla rongiliikluseks taasavatud pärast abiveduri juhilt rongiraadioside kaudu saadud teadet selle kohta, et ta on alustanud jaamavahele seismajäänud rongi väljavedamist mööda pärisuunalist rada eespaiknevasse jaama.

181. Rongi lahtihaakumisel jaamavahel (edaspidi rongi katkemisel) peab vedurijuht:
1) teatama juhtunust rongiraadioside kaudu jaamavahel sõitvate rongide vedurijuhtidele ja jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele, kes annavad teate edasi dispetšerile. Kui rongiraadioside ei tööta, antakse teade rongi katkemisest edasi tehnokasutuseeskirja punktis 220 sätestatud korras;
2) kontrollima (vedurijuhi abi vahendusel) rongiveeremi, eriti lahtihaakunud vagunite tehnilist seisundit ning nende korrasolekul haakima katkenud rongi taas kokku.
Rongiga tagurdamisel olema eriti ettevaatlik ja jälgima, et rongi manöövrikiirus vagunite kokkuhaakumise hetkel ei ületaks 3 km/h;
3) asendama vigase pidurivooliku tagavarapidurivoolikuga. Vajadusel võib asendamiseks kasutada rongi sabavaguni või veduri esiprussi juurest võetud töös mitteolevat pidurivoolikut.

Kui katkenud rongi pole 20 minuti jooksul suudetud ühendada, peab vedurijuht korraldama vedurita jäänud rongi osa kinnitamise pidurkingade ja käsipiduritega.

Pärast rongiosade taas kokkuhaakimist peab vedurijuhi abi kontrollima rongi sabavaguni numbri ja sabasignaali järgi rongi koosseisu ja veenduma selle terviklikkuses.

Enne sõidu taasalustamist tuleb pidurkingad vagunirataste alt eemaldada, käsipidurid lahti keerata ja teha rongi pidurite lühiproov.

182. Jaamavahel katkenud rongi osi ei ole lubatud uuesti kokku haakida:
1) udus, tuisus ja muudes ebasoodsates liiklusoludes, kui signaalide normaalne tajumine kehtestatud nähtavuskauguse tagant ei ole tagatud;
2) kui katkenud rongi osa asub 0,0025 või suuremal kallakul ning on oht, et kokkuhaakimise tõukest võib vedurita veerem hakata liikuma rongi sõidusuunaga võrreldes vastupidises suunas.

Erandjuhul võib katkenud rongiosade ühendamiseks kasutada kannul sõitva rongi vedurit.

183. Kui rongi eraldiseisvaid osi (vaguneid) pole tehnilise seisundi tõttu võimalik taasühendada, peab vedurijuht nõudma abiveduri, teatades abistamisnõudes katkenud rongi osade paiknemise ja osadevahelise kauguse.

Kirjaliku abistamisnõude võib toimetada jaamavahet piiravasse lähimasse jaama ka rongi veduriga, mis võib sõita sinna koos veduri külge haagitud vagunitega. Sel juhul tähistatakse vedur või veduriga koos jaama sõitev sabavagun signalisatsioonijuhendi punktis 81 sätestatud korras.

Ei ole lubatud jätta jaamavahele järelevalveta rongi veeremit, kus on inimestega või ohtlike veostega vagunid.

184. Abistamisnõudega automaatblokeeringuga liini jaamavahelt piirnevasse jaama sõitmisel juhindub vedurijuht automaatblokeeringu signaalidest. Abistamisnõudes elektrisauasüsteemiga jaamavahelt piirnevasse jaama saabudes annab vedurijuht abistamisnõude jaamakorraldajale üle koos sauaga. Jaamakorraldaja peab hoidma vedurijuhilt saadud saua enda juures, panemata seda sauaaparaati seni, kuni jaamavahe on rongiveeremist vabastatud ja rongiliiklus kehtestatud korra järgi taastatud.

185. Jaamavahe sulgemine ja abiveduri või päästerongi saatmine jaamavahele toimub käesoleva juhendi punktis 176 sätestatud korras. Kui jaamavahel seisvale rongile antakse abi saba poolt ja rongi sabaosa asukoht pole täpselt teada, antakse abiveduri juhile koos kirjaliku sõiduloaga vorm LA-64 veel hoiatava sisuga kirjalik teatis (kirjaliku hoiatuse blanketil vorm LA-61): «Jaamavahel katkenud rongiosade täpne asukoht ei ole teada

Hoiatava teate saamisel peab abiveduri juht sõitma jaamavahel eriti ettevaatlikult ja sellise kiirusega, mis tagab veduri peatamise enne liiklustakistust.

Rongi tagurdamine jaamavahelt saatejaama

186. Kui rong pärast jaamavahel peatumist ei saa tehnilistel põhjustel jätkata sõitu, siis toimetatakse see ühte jaamavahet piiravasse jaama. Peatumisest jaamavahel peab vedurijuht teatama (kirjalikult, telefoni teel või rongiraadioside kaudu) vedurijuhi abi või konduktori vahendusel jaamavahega piirneva jaama korraldajale või dispetšerile.

Saanud esimeses lõigus nimetatud teate, sulgeb dispetšer jaamavahe või ühe peatee rongiliikluseks registreeritava käsuga ja määrab seal seisva rongi jaama toimetamise korra.

187. Üldjuhul veetakse rong jaamavahelt jaama abiveduriga.

Jaamavahele seismajäänud rongi võib tagurdada ka kuni saatejaama sissesõidufoorini või signaalmärgini Jaama piir seismajäänud rongi veduriga. Tagurdada tohib dispetšeri või jaamakorraldaja käsu alusel ja pärast jaamavahe või peatee rongiliikluseks sulgemist dispetšeri käsuga. Sel juhul annab dispetšer või jaamakorraldaja seismajäänud rongi vedurijuhile registreeritava käsu.

Näide nr 35
Käsk nr 13. Jaamavahe Kaarli–Loodi (või jaamavahe üks peatee) on rongiliikluseks suletud. Luban rongi nr 3001 tagurdada kuni Loodi jaama sissesõidufoorini (või signaalmärgini Jaama piir).
Jaamakorraldaja (või RD) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (jaama nimetus ja allkiri).

Rongiraadioside või telefonside puudumisel tohib jaamavahel rongi tagurdada pärast jaamavahe sulgemist dispetšeri käsuga ja virgatsiga kirjaliku sõiduloa vorm LA-64 kättetoimetamist seismajäänud rongi vedurijuhile.

Dispetšeri käsu või kirjaliku sõiduloa vorm LA-64 rongi tagurdamiseks võib rongi vedurijuhile üle anda automaatblokeeringuga liini jaamavahel ainult siis, kui raudteelõik seismajäänud rongi ja jaama sissesõidufoori või signaalmärgi Jaama piir vahel on muudest rongidest vaba.

Kui automaatblokeeringuga liini jaamavahele sõitnud rong jäi seisma esimeses blokkpiirkonnas, võib selle tagurdada kuni saatejaama sissesõidufoorini või signaalmärgini Jaama piir jaamakorraldaja suusõnalise käsu alusel jaamavahet rongiliikluseks sulgemata.

Näide nr 36
Käsk nr 15. Rongi nr 3002 vedurijuhile. Luban tagurdada rongi kuni Metsa jaama sissesõidufoorini (või signaalmärgini Jaama piir).
Jaamakorraldaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .(allkiri).

188. Rongi tagurdamisel saatejaama sissesõidufoorini või signaalmärgini Jaama piir ei tohi rongi kiirus olla üle 5 km/h. Tagurdava rongi esimesel vagunil peab asuma tagurdamist korraldav vedurijuhi abi, konduktor või mõni teine vedurijuhi määratud töötaja.

Mootorrongi, mittemahatõstetava dresiini ja üksikveduri tagurdamise kiirus peab võimaldama rongi peatamist nõudva signaali või liiklustakistuse ees. Mootorrongi juht või kahe juhiruumiga üksikveduri juht peab tagurdamisel asuma sõidusuuna esimeses juhiruumis.

Kui jaamavahele saadetud rongi saba pole jõudnud sõita jaamapiirist välja, võib selle rongi vajadusel tagurdada jaamateele manöövrikorras jaamakorraldaja suusõnalise korralduse alusel.

189. Jaamavahelt tagurdav rong võetakse jaama vastu avatud sissesõidufooriga või keelava sissesõidufoori näidu juures kehtestatud korras.

Vastuvõtumatka valmisolekul võib anda tagurdava rongi vedurijuhile jaama vastuvõtmise käsu üheaegselt jaamavahelt tagurdamise loaga. Sel juhul punkti 187 käsku täiendatakse sõnadega «… ja sõita …… teele. Sissesõidufoor on avatud» või «…. ja sõita . . . . teele sissesõidufoori keelava näidu juures. Vastuvõtumatk on valmis» või «…. ja sõita . . . . . . . teele. Vastuvõtumatk on valmis».

Abi andmine jaamavahel peatunud rongile kannul sõitva rongi veduriga

190. Automaatblokeeringuga ja rongiraadiosidega liinil võib hea nähtavuse korral jaamavahel peatunud rongi abistada:
1) üksikveduriga, mis sõidab jaamavahel peatunud rongi kannul;
2) kaubarongi veduriga, mis sõidab jaamavahel peatunud rongi kannul.

Alapunktis 2 nimetatud abi osutamise kord kehtestatakse dispetšeri registreeritava käsuga, mis antakse mõlemale vedurijuhile.

Ei ole lubatud haakida rongist lahti vedurit, milles on vagunid inimestega või ohtlike veostega. Samuti ei tohi kasutada neid ronge jaamavahele seismajäänud rongi tõukamiseks eespaiknevasse jaama (st vedurit rongist lahti haakimata).

191. Abi andmiseks üksikveduriga, mis sõidab jaamavahel peatunud rongi kannul, annab dispetšer üksikveduri juhile käsu.

Näide nr 37
Käsk nr 8. Rongi nr 4303 vedurijuht. Andke abi eespeatunud rongile nr 2801. RD . . . . . . . . . . . . .. (allkiri).

Jaamavahel peatunud rongile abi andmisel veduriga, mis haagitakse lahti kannul sõitvast rongist, annab dispetšer käsu.

Näide nr 38
Käsk nr 56. Rongi nr 3001 vedurijuht. Kinnitage rongi veerem, haakige vedur rongist lahti ja andke abi eespeatunud rongile nr 2001. RD . . . . . . . . . . . . .. (allkiri).

Enne käsu andmist on dispetšer kohustatud veenduma, et rong, millest vedur lahti haagitakse, asub soodsa profiiliga teelõigul ning on kinnitatud normi kohaselt pidurkingade ja käsipiduritega. Vedurijuht ei tohi rongist vedurit lahti haakida ja sõita rongi juurest minema enne rongiveeremi kinnitamist iseveeremise eest.

192. Abiveduri juhil on lubatud sõita dispetšeri käsu alusel veeremiga hõivatud blokkpiirkonda ja sõita seal sellise kiirusega, mis tagab abiveduri peatamise seisva rongi juurde jõudmisel. Seisva rongi juurde jõudmisel veendub abiveduri juht seisva rongi sabavaguni ja veduri automaatsiduri korrasolekus ning haagib veduri ettevaatlikult sabavaguniga kokku. Rong pannakse liikuma taas juhtveduri juhi signaali või rongiraadioside kaudu antud korralduse alusel. Vedurijuhid on kohustatud pidama teineteisega raadiosidet ja tegutsema kooskõlastatult. Abiveduri juht katkestab tõukamise abivajaduse möödumisel juhtveduri juhi signaali või raadioside kaudu antud korralduse alusel. Kui abi osutati üksikveduriga, mis sõitis jaamavahel peatunud rongi kannul, jätkab see tõukamise lõpetamisel sõitu automaatblokeeringu signaalide järgi.

Kui abi osutati veduriga, mis haagiti lahti rongi kannul sõitnud rongist, siis pärast tõukamise lõpetamist pöördub see vedur jaamavahele varem veetud rongi juurde tagasi. Kui abivedur saabus koos rongiga eespaiknevasse jaama, siis saadetakse see vedur jaamavahele jäetud rongi juurde tagasi jaamakorraldaja loal kirjaliku sõiduloaga vorm LA-64. Varem veetud rongi juurde tagasijõudmisel peab vedurijuht peatama oma veduri seisva rongi juures ja veenduma selles, et kokkuhaagitavad automaatsidurid on töökorras, tagavad kindla kokkuhaakumise, ning sooritama kokkuhaakimise eriti ettevaatlikult.

Pärast veduri rongi külge taashaakimist ja pidurimagistraali õhuga täitmist tehakse automaatpidurite lühiproov. Seejärel eemaldab vedurimeeskond (konduktor) veeremirataste alt pidurkingad ja keerab käsipidurid lahti.

193. Jaamavahele seismajäänud rongile abi andmine taga sõitva reisi- või kaubarongiga (vedurit lahti haakimata) on keelatud.

194. Katkenud kaubarongi osade ühendamine toimub punktis 181 sätestatud korras selle rongi vedurijuhi abistamisnõude alusel. Abi võib anda ka üksikveduriga, mis sõidab katkenud rongi kannul. Sel juhul on dispetšeri käsk abi andmise kohta järgmine.

Näide nr 39
Käsk nr 40. Rongi nr 3103 vedurijuht. Ühendage eesliikunud rongi nr 3103 lahtihaakunud sabaosa kokku rongi peaosaga. RD . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kui abi antakse üksikvedriga, tuleb abivedur haakida kokku lahtihaakunud rongiosa viimase vaguniga. Edasine tegevus toimub rongi juhtveduri juhi korralduste järgi, arvestades käesoleva juhendi punktis 181 sätestatu täitmist. Sõltuvalt katkenud rongiosade vahekaugusest, vagunite arvust rongis, tee profiilist ja muudest rongiliiklust ohustavatest teguritest võib lahus seisvaid rongiosi haakida kokku kas rongi peaosa tagurdamise teel või sabaosa tõukamise teel kuni kokkuhaakumiseni rongi muu osaga. Pärast lahtihaakunud rongiosade ühendamist haagib abiveduri juht oma veduri kokkuhaagitud rongi küljest lahti ning mõlemad rongid jätkavad sõitu iseseisvalt automaatblokeeringu signaalide järgi.

195. Üksikveduri või mittemahatõstetava dresiini seismajäämisel automaatblokeeringuga liini jaamavahel, kui edasisõitmine iseseisvalt ei osutu tehniliselt võimalikuks, tuleb need tõugata lähimasse jaamavahet piiravasse jaama kannul sõitva kaubarongiga (vedurit lahti haakimata). Sel juhul antakse dispetšeri käsk (näide nr 37) mõlemale vedurijuhile ja jaamavahet piirava selle jaama korraldajale, kuhu üksikvedur või dresiin tõugatakse. Seismajäänud üksikvedur või dresiin haagitakse tagant läheneva rongi veduriga kokku ning tõugatakse lähimasse jaama kiirusega kuni 20 km/h.

196. Kui kaubarong jäi seisma automaatblokeeringuga liini jaamavahel ja tõusul ning selle liikumapanemiseks on vaja rakendada rongi massi inertsjõudu (hoogu), tagurdatakse rong dispetšeri registreeritava käsu alusel hoovõtuks sobiva profiiliga teelõigule. Dispetšeri registreeritav käsk antakse rongi ja jaama vahelise teelõigu vabaolekul nii rongi tagurdavale vedurijuhile kui ka rongi taga asuva jaamavahet piirava jaama korraldajale.

Näide nr 40
Käsk nr 25. Rongi nr 3202 vedurijuht. Luban tagurdada rongi hoovõtuks sobiva profiiliga teelõigule. Teelõik kuni Metsa jaama sissesõidufoorini (või signaalmärgini Jaama piir) on rongidest vaba. RD . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Saanud dispetšeri käsu (näide nr 40), ei tohi jaamakorraldaja saata jaamavahele muud rongi enne dispetšerilt sellekohase korralduse saamist. Korralduse annab dispetšer pärast seda, kui saab rongi vedurijuhilt teate edasiliikumise alustamise kohta.

197. Kui jaamavahele seismajäänud mootorrong ei saa iseseisvalt edasi sõita, võib selle tõugata eespaiknevasse jaamavahet piiravasse jaama kannul sõitva teise mootorrongiga kaksikrongina.

Sel juhul jaamavahele seismajäänud mootorrongi vedurijuht peab:
1) rakendama tööle rongi automaat- ja käsipidurid;
2) teatama dispetšerile ja jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele rongi seismajäämisest ja saama dispetšerilt korralduse rongi jaamavahelt väljaviimise kohta;
3) piirama rongi signalisatsioonijuhendis sätestatud korras.

Mootorrongide ühendamine toimub dispetšeri registreeritava käsu alusel, mis antakse mõlema mootorrongi vedurijuhile.

Näide nr 41
Käsk nr 50. Rongi nr 0502 ja rongi nr 0504 vedurijuht. Ühendage mootorrongid ja sõitke kaksikrongina Metsa jaama.
RD . . . . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Pärast dispetšeri käsu (näide nr 41) saamist peab kannul sõitva mootorrongi vedurijuht sõitma käsus nimetatud kilomeetrini (piketini) eriti tähelepanelikult kiirusega kuni 20 km/h.

Abi andva mootorrongi vedurijuht peab:
1) jätma oma rongi seisma enne abistamisnõudes märgitud mootorrongi ning isiklikult veenduma kokkuhaagitavate automaatsidurite, pidurivoolikute ja pidurimagistraali töökorras olekus, haakima mootorrongid kokku, ühendama pidurimagistraalid ja survevoolikud ning avama kokkuhaagitaval veeremil otsakraanid;
2) pärast mootorrongide ühendamist laadima pidurisüsteemi ja tegema automaatpidurite lühiproovi sellest vedurijuhiruumist, kust hakatakse kaksikrongi juhtima. Juhtmootorrongi vedurijuht alustab sõitu oma abilt saadud signaali järgi.

Veeremi nõuetekohase kokkuhaakimise, pidurisüsteemi ja survevoolikute ühendamise eest vastutab vedava ehk juhtmootorrongi vedurijuht.

Kui kaksikmootorrongi peas asuvast juhiruumist ei saa juhtida ühendatud mootorrongi, võib seda juhtida teise mootorrongi esimesest juhiruumist. Sel juhul ei tohi sõita kiirusega üle 20 km/h. Esimese mootorrongi esimeses juhiruumis peab asuma selle mootorrongi vedurijuht, kes jälgib sõitu ja peatab liiklustakistuse ilmnemisel kaksikmootorrongi hädapiduri abil.

Jaamavahele seismajäänud mootorrong toimetatakse üldjuhul lähimasse eespool asuvasse jaamavahet piiravasse jaama.

MÄRKUS. Kirjalikule sõiduloale vorm LA-64 märgitakse päästerongi liikluseks suletud jaamavahele saatmise põhjus või eesmärk, näiteks: «jaamavahelt rongi nr . . . . . väljavedamiseks . . . . . . . . . jaama», «jaamavahel peatunud rongi nr . . . .. tõukamiseks . . . . . . . . . jaama ja tõukamise lõpetamisel tagasipöördumiseks . . . . . . . . . . jaama», «remonttööde teostamiseks ja nende lõpetamisel tagasipöördumiseks jaamavahelt töödejuhataja korraldusel . . . . . . . . . . . . jaama» jne.

Kirjalik sõiduluba valgel blanketil punase diagonaaltriibuga vorm LA-64

Kirjaliku sõiduloa valgel blanketil punase diagonaaltriibuga vormi LA-64 dubletteksemplar

IX peatükk
TÖÖRONGI LIIKLEMINE

198. Raudtee rajatiste ja seadmete remont- või ehitustöö tegemisel peab olema tagatud ohutu rongiliiklus kinnitatud rongiliiklusgraafikus ette nähtud mahus ja kellaajal.

Töömahukateks remont- ja ehitustöödeks nähakse rongiliiklusgraafikus ette aknad ning rongiliikluse korraldamisel arvestatakse ehitustöödest põhjustatud rongi sõidukiiruse piiranguid.

Raudtee infrastruktuurirajatiste ja turvanguseadmete jooksva korrashoiu töödeks tuleb kasutada rongiliiklusgraafikus ette nähtud tehnoloogilisi aknaid (rongidest vaba aega) vastavalt raudtee-ettevõtja kehtestatud korrale.

Raudtee infrastruktuurirajatiste korrashoiu töid väljaspool rongiliiklusgraafikus ette nähtud aega peab üldjuhul tegema jaamavahet või kaherajalise jaamavahe ühte peateed rongiliikluseks sulgemata.

Kui töö nõuab rongiliikluse katkestamist, kehtestab töö alguse ja lõpu täpse kellaaja ning töö tegemise tehnoloogilise korra raudtee-ettevõtja tööjuhi ettepanekul.

199. Jaamavahe (peatee) sulgemine remont- või ehitustöödeks enne tööde algust ja taasavamine rongiliikluseks pärast tööde lõpetamist toimub dispetšeri käsuga.

200. Tööloas peab raudtee-ettevõtja nimetama jaamavahe (peatee) sulgemise ja rongiliikluseks taasavamise täpse kellaaja ning liiklusohutuse eest vastutava tööjuhi nime. Dispetšer peab enne tööde alustamist teatama jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele liiklusohutuse eest vastutava tööjuhi perekonnanime ja ametinimetuse.

201. Tööjuht peab enne jaamavahe rongiliikluseks sulgemist andma jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele ja dispetšerile tellimisavalduse kinnisele jaamavahele saadetava töörongi, dresiini, masina või muu teetöödemasina (edaspidi töörong) saatmise korra kohta, näidates tellimisavalduses eraldi igale töörongile töökoha (kilomeetri) suletud jaamavahel (peateel), kus tuleb peatuda, samuti jaama nimetuse, kuhu töörong pärast tööde lõppu jaamavahelt tagasi pöördub.

202. Jaamavahe rongiliikluseks sulgemise ja eraldatud tööaja alguse kättejõudmisel veendub dispetšer jaamavahe või kaherajalise liini vastava peatee vabaolekus. Pärast seda annab ta suletava jaamavahega või vastava peateega piirnevate jaamade korraldajatele ja tööjuhile registreeritava käsu kõnealusel jaamavahel rongiliikluse sulgemise kohta.

Kui töökohal telefonside või rongiraadioside dispetšeriga ei tööta, annab dispetšer jaamavahe tegeliku sulgemise käsu tööjuhile isiklikult, töökohale lähima jaama korraldaja või töökohalt selleks saadetud virgatsi vahendusel.

Keelatud on alustada tööd enne töökoha piiramist signaalidega ning omamata jaamavahe sulgemise kohta dispetšeri käsku.

203. Töörong saadetakse rongiliikluseks suletud jaamavahele (peateele) kirjaliku sõiduloaga vorm LA-64, millele vastavalt tööjuhi tellimisavalduses näidatule märgitakse iga töörongi peatumiskoht (kilomeeter) jaamavahel.

204. Suletud jaamavahel (peateel) võib üheaegselt töötada ka mitu töörongi ühe raudteeliikluse ohutuse eest vastutava tööjuhi koondjuhtimisel, kes on pandud vastutama ja märgitud raudtee-ettevõtja väljastatud tööloas.

Iga töörongi vedurijuht peab sõitma temale määratud töökohta, mis on näidatud kirjalikus sõiduloas vorm LA-64. Esimene töörong sõidab töökohta raudtee-ettevõtja kehtestatud kiirusega, iga järgnev töörong kiirusega mitte üle 20 km/h. Seejuures peab järgnev töörong pidama jaamavahel eessõitvaga ohutusdistantsi ja liikuma eessõitvast töörongist vähemalt 1 km kaugusel.

Jaamavahet piiravatest jaamadest üksteisele vastu saadetud töörongid peavad sõitma kirjalikus sõiduloas LA-64 näidatud töökohani, mis tööjuhi korraldusel tähistatakse peatussignaaliga raudtee-ettevõtja sätestatud korras. Eri suundadest töökohta sõitvad töörongid ei tohi liikuda teineteisele lähemale kui 1 km. Pärast peatumist kirjalikus sõiduloas näidatud kohas jätkavad töörongid sõitmist ja tööd tööjuhi korraldusel.

205. Mitme töörongi saatmine töökohale, mis on jaama lähedal ja mille tõttu pole võimalik pidada kinni 1 km ohutusdistantsi nõudest, toimub tööjuhi ühekordsete tellimisavalduste alusel. Selle kohta tehakse kirjalikule sõiduloale vorm LA-64 märge – tööjuhi korraldusel.

206. Töörong saadetakse automaatblokeeringuga liini jaamavahel asuvasse töökohta automaatblokeeringu signaalide järgi kooskõlastatult dispetšeriga, ootamata ära dispetšeri käsku jaamavahe rongiliikluseks sulgemise kohta.

Iga töörongi vedurijuhile antakse kirjalik hoiatus peatumise kohta töökohas, mille väljaandmise aluseks on tööjuhi tellimisavalduses märgitud koht. Kirjalik sõiduluba vorm LA-64 antakse tööjuhi või tema volitatud töötaja kätte töörongi saatejaamas, kes annab selle jaamavahel pärast töörongi peatumist kirjalikus hoiatuses märgitud kohas ja dispetšerilt jaamavahe sulgemise käsu saamist vedurijuhile. Jaamavahe (üks peatee) suletakse rongiliikluseks dispetšeri käsuga pärast seda, kui on tõestatud, et seal ei ole ronge, mis olid saadetud jaamavahele enne töörongi.

207. Soodsa tee plaani ja profiiliga automaatblokeeringuga liini jaamavahele võib saata töörongi kohe pärast kaubarongi väljumist, oodates ainult ära liiklusohutuse garantiiaja viis minutit, arvestades kaubarongi väljumise ajast. Töörongi saatmise luba jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele ja tööjuhile antakse dispetšeri käsuga.

Näide nr 42
Käsk nr 101. Seoses Kaarli–Loodi jaamavahe eelseisva sulgemisega rongiliikluseks ja ehitustöödeks luban saata Loodi jaamast töörongi nr 5201 kaubarongi nr 3001 järel. RD . . . . . . . . . .(allkiri).

Töörong saadetakse jaamavahele kirjaliku sõiduloaga vorm LA-64. Kirjalikus sõiduloas märgitakse tööjuhi tellimisavalduse alusel töörongi esmase peatumise töökoht (kilomeeter) jaamavahel. Esimese jaamavahele saadetava töörongi vedurijuhile antakse kaasa järgmise sisuga kirjalik hoiatus.

Näide nr 43
Kell 15.40 saatsin jaamavahele kaubarongi nr 3003, mille saabumise kohta ei ole teadet naaberjaamast. JK. . . . . . . . . . . . .(allkiri).

Töörongiga sõitmisel tuleb järgida käesoleva juhendi punktis 204 sätestatud korda.

208. Mitmest töörongist koosnev nn koondtöörong lahutatakse (koostatakse) jaamavahel tööjuhi korralduse järgi.

Kui jaamavahele saadetakse ühendatud töörong ja selle üksikud töörongid hakkavad jaamavahel töötama üheaegselt, antakse iga töörongi vedurijuhile omaette kirjalik sõiduluba vorm LA-64.

209. Töörongi töötamisel peab töörongi juures viibima tööjuht isiklikult või tema volitatud töötaja.

210. Töörongi töötamiseks ette nähtud tööaja lõpuks peavad kõik tööd olema täielikult lõpetatud, ehitised ja seadeldised töökorda seatud, peatussignaalid maha võetud ning liiklusohtlikud kohad vajadusel piiratud kiiruse vähendamise signaalide või signaalmärkidega.

211. Ettenähtud tööaja või akna lõppemisel saadetakse töörong jaamavahelt kokkulepitud jaamavahet piiravasse jaama tööjuhi korraldusel dispetšeriga kooskõlastatult.

Töörongi sõidust ja saabumisest jaamavahet piiravasse jaama teatab dispetšer mõlemale jaamavahet piiravate jaamade korraldajale.

Töörongi tööaja lõpul peab tööjuht tee ja muud remonditud rajatised või seadmed vaatama üle ning kontrollima ehitusgabariidi nõuete täitmist kogu tööpiirkonna ulatuses. Raudteeliiklust ohustavate takistuste või korratuste avastamisel peab tööjuht tagama nende kõrvaldamise.

212. Töörong sõidab automaatblokeeringuga liini kaherajaliselt jaamavahelt piiravasse jaama mööda pärisuunalist rada, juhindudes automaatblokeeringu signaalidest. Sel juhul sõidab vedurijuht jaamavahel töörongiga raudtee-ettevõtja kehtestatud kiirusega, vaatamata sellele, et talle on antud ka kirjalik sõiduluba vorm LA-64.

Muul juhul pärast töö lõppu jaamavahelt piiravasse jaama sõitva töörongi (v.a esimene) sõidukiirus ei tohi olla üle 20 km/h ja tagatud ohutusdistants eessõitva töörongi suhtes peab olema vähemalt 1 km.

213. Rongiliikluseks suletud jaamavahe (peatee) avatakse taas rongiliikluseks dispetšeri käsuga, mille dispetšer annab pärast seda, kui on saanud raudtee-ettevõtja ja volitatud töötajalt, kes on tööloas nimetatud, teate (kirjaliku, telefoni või rongiraadioside kaudu) selle kohta, et ehitustööd on rajatisel lõpetatud, jaamavahe töörongidest ja muudest takistustest vaba ning ehitusgabariidi nõuded täidetud. Dispetšerile annab teate tööjuht ise või lähima jaamakorraldaja vahendusel. Telefoni või raadio teel saadud teate kannab dispetšer oma käskude raamatusse. Turvangu- ja sideseadmete ning energiavarustuse töö taastatakse pärast teate saamist nende töökorrasoleku kohta turvanguseadmete vanemelektrimehaanikult ja energiadispetšerilt. Dispetšerile teadete edastamise täpsema korra sätestab raudtee-ettevõtja.

214. Pärast teate saamist remont- ja ehitustöö lõpetamise, liiklustakistuse puudumise, automaatblokeeringu korrasoleku ja töökohalt kõigi töörongide ärasaatmise kohta võib dispetšer avada taas rongiliikluseks kaherajalise automaatblokeeringuga liini jaamavahe automaatblokeeringu signaalide järgi, ootamata ära kõikide jaamavahel töötanud töörongide saabumist kokkulepitud jaamavahet piiravasse jaama.

215. Tööronge, mis pärast töö lõppu saabuvad jaamavahelt kokkulepitud jaama üksteise kannul, võib võtta vastu ühele ja samale jaamateele või vagunitega hõivatud jaamatee vabale lõigule. Esimene töörong võetakse vastu jaama vabale jaamateele sissesõidusignaaliga tehnokorraldusaktis kehtestatud korras. Iga järgmine töörong võetakse jaamatee vabale lõigule sissesõidufoori keelava näidu juures käesolevas juhendis ja jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

216. Kaherajalise liini jaamavahe ühe peatee sulgemisel remonttöödeks määrab rongiliikluse korra teisel avatud peateel raudtee-ettevõtja, arvestades läbilaskevõime paremat ärakasutamist.

217. Remont- või ehitustöö, mida saab teha jaamavahet rongiliikluseks sulgemata, tehakse üldjuhul liiklusgraafikus ette nähtud aknas rongidest vabal ajal rongiliiklust häirimata. Raudteeliikluse ohutuse tagamise täpse korra remont-ehitustööde tegemisel määrab raudtee-ettevõtja oma vastava tegevuseeskirjaga.

218. Töörong saadetakse jaamavahele (ühele peateele), mida ei suleta rongiliikluseks, dispetšeri suulise korralduse alusel seal kehtiva side- ja signalisatsioonivahendi järgi või kirjaliku sõiduloaga.

Tööjuhile ja vedurijuhile antakse kirjalik hoiatus, kus märgitakse töörongi kokkulepitud jaama saabumise kellaaeg. Hoiatuses märgitud ajast tuleb täpselt kinni pidada ja keelatud on teha jaamavahel töörongiga kirjalikus hoiatuses ette nähtud ajast kauem tööd.

Enne töörongi tagasipöördumist jaamavahelt kokkulepitud jaama peab tööjuht veenduma selles, et töökoht oleks korras ja sinna ei jääks liiklustakistusi, mis võiksid ohustada rongiliiklust.

Saabunud jaama, kannab tööjuht jaamakorraldajale või dispetšerile isiklikult ette jaamavahe töökohal takistuste puudumisest ja liiklusohutuse tagamiseks võetud meetmetest.

219. Kui teemasin või lumesahk töötab kaherajalise jaamavahe ühel peateel, piiratakse naaberpeatee ajutiste signaalidega raudtee-ettevõtja tegevuseeskirjas sätestatud korras. Rongile, mis sõidab naaberpeateel, antakse kirjalik hoiatus vastavalt tööjuhi tellimisavaldusele.

220. Vaguntüüpi lumesaha või teehöövli töötamisel kaherajalise liini jaamavahel antakse mööda naaberpeateed sõitvatele rongidele kirjalik hoiatus.

Näide nr 44
Õisu–Loodi jaamavahe paaritu suuna peateel töötab teehöövel (või lumesahk). Jaamavahel tuleb sõita ettevaatlikult ja halva nähtavusega kohtade ees anda rongi lähenemise helisignaali. JK. . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kirjaliku hoiatuse annab jaamavahet piirava jaama korraldaja dispetšeri korraldusel.

221. Jaamateel tehakse remonttöid tehnokasutuseeskirja punktides 123–130 ning signalisatsioonijuhendi punktides 40 ja 41 sätestatud korras.

Tutvunud tööjuhi sissekandega järelevaatusraamatus, annab jaamakorraldaja postikorraldajale, signalistile, pöörmeseadjale, rongikoostajale ja nende kaudu ka jaamas töötavatele vedurijuhtidele hoiatuse selle kohta, et on keelatud sõita ühele või teisele teele või teelõigule, on vaja sõita vähendatud kiirusega või ülivalvsusega mööda teid töökohalähedases kohas jne. Aegsasti tuleb teatada rongide jaama vastuvõtmisest, läbisõidust, jaamavahele saatmisest ja manöövritööst.

Rongi jaama vastuvõtmisel või läbilaskmisel mööda neid teid, kus tehakse hoolde- või remonttööd, antakse vedurijuhtidele kirjalikud hoiatused kiiruse vähendamise või mõne muu ettevaatusabinõu rakendamise kohta.

Kui tehakse kontaktvõrgu hoolde- või remonttööd, tuleb järelevaatusraamatus eraldi näidata need teed, pöörmed või kontaktvõrgu sektsioonid, mis suletakse rongiliikluseks täielikult, ja eraldi need, mis on ette nähtud sõitmiseks ainult elekterveoga rongidele.

X peatükk
RONGI VASTUVÕTMINE JAAMA JA SAATMINE JAAMAVAHELE
Üldnõuded

222. Jaama tehnovahendite kasutamise korra, mis reglementeerib rongide vastuvõtmise jaama, saatmise jaamavahele ja jaamast läbisõitmise ning ohutu jaamasisese manöövritöö, kehtestab raudtee-ettevõtja jaama tehnokorraldusaktis.

Tehnokorraldusaktis kehtestatud kord on kohustuslik kõikidele raudteeliiklusega seotud töötajatele kõnealuses jaamas.

223. Rongi jaama vastuvõtu ja jaamavahele saatmise matk peab olema valmistatud ning sissesõidu- või väljasõidufoor avatud sellise kaalutlusega, et rongi vedurijuht näeks signaali lubavat näitu vähemalt kehtestatud nähtavuskauguse tagant, et matka mittevalmisolek ei põhjustaks kehtestatud sõidukiiruse vähendamist või viivitust rongi jaama vastuvõtmisel või jaamavahele saatmisel.

224. Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaamas valmistab rongi jaama vastuvõtu ja jaamavahele saatmise matka jaamakorraldaja või tema korraldusel tsentralisatsiooniposti operaator (edaspidi operaator).

Pöörmete ja signaalide kasutamise kord ja jaamakorraldaja, tsentralisatsiooniposti operaatori ning teiste rongiliiklusega seotud töötajate reglementeeritud tegevus rongi matka ettevalmistamisel kehtestatakse raudtee-ettevõtja kinnitatud turvanguseadmete kasutamise juhendis (üks tehnokorraldusakti lisadest).

225. Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsioonita jaamas peab jaamakorraldaja andma rongi matka valmistamise korralduse arusaadavalt ja üheaegselt kõigile matka valmistamisest osavõtvate pöörmepostide pöörmeseadjatele (signalistidele) kindlaksmääratud reglemendi kohaselt.

Rongi jaama vastuvõtu või jaamavahele saatmise matka valmistamisest peavad võtma osa nii matka valmistamises osaleva kõriku pöörmepostid kui vastassuuna kõriku need pöörmepostid, mille kaudu on veeremil võimalik sõita rongi matkasse või ettenägemata juhuse tõttu sattuda rongi vastuvõtu teele.

226. Matka valmistamise korralduse peab jaamakorraldaja andma varakult, vältimaks jaama vastuvõetava rongi kiiruse vähendamist või kinnipidamist rongi jaamavahele saatmisel.

Manöövritöö enne rongi jaama vastuvõtmist või jaamavahele saatmist peab olema lõpetatud niipalju varem, et manöövritöö ei põhjustaks jaama vastuvõetava rongi kiiruse vähendamist ega viivitust või kinnipidamist rongi jaamavahele saatmisel.

227. Kui jaamas puudub või ei tööta pöörmete elektrikontrollseadmed ja pöörangu asendi kontroll-lambid juhtimispuldil ei põle, tuleb jaamakorraldajal kontrollida isiklikult või tehnokorraldusaktis nimetatud töötaja kaudu matka valmistamise õigsust ja võtta lukustatud pöörangute kontroll-lukkude võtmed enda kätte kuni valmistatud matka ärakasutamiseni.

Jaamades, kus pöörmete elektrikontrollseadmed on töökorras, kontrollib matka valmistamist ja selle õigsust kontrollseadmete abil jaamakorraldaja isiklikult.

228. Pööranguid, mis asuvad pöörmepostist kaugel ja mida rongi matka ettevalmistamisel kehtestatud normaalasendist teise asendisse ümber ei seata (peateedevaheline ühendustee, peatee ja vastuvõtutee või ärasaatetee liitumine muu harva kasutatava teega), võib üldjuhul kontrollida põhjalikult vahetult enne valvekorra vastuvõtmist ja edaspidi ainult perioodiliselt raudteeettevõtja sätestatud korras.

Selliste pöörangute asendit ja korrasolekut tuleb tingimata kontrollida sel juhul, kui neid enne rongimatka ettevalmistamist kasutati manöövritööl, seati teise asendisse remontimisel või muudel põhjustel. Rongi matka kuuluvad pöörangud peavad olema kontroll-lukuga varustatud ja kontroll-luku võti peab asuma juhtimispuldis, võtmesõltuvuse puudumisel aga jaamakorraldaja käes hoiul.

Jaamade loetelu, kus on lubatud kasutada käesolevas punktis sätestatud pöörmete kasutamise korda, kinnitab raudtee-ettevõtja. Pöörmete numbrid ning nende täpne teenindamise ja kontrollimise kord matka valmistamisel sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

229. Pärast rongi jaama vastuvõtu või jaamavahele saatmise matka valmistamist ja sellekohast ettekannet jaamakorraldajale on pöörmeseadjal (signalistil) ja jaamakorraldajal keelatud anda valvekorda üle teisele töötajale seni, kuni rong, mille sõiduks matk valmistati, on selle ära kasutanud. Erandjuhul võib jaamakorraldaja loal anda valvekorda üle uuele vahetusele ka enne rongi jaama saabumist või jaamavahele saatmist. Sel juhul peab valvekorra vastuvõtja isiklikult veenduma matka õigsuses ja mitte toetuma ainult valvekorda üleandva töötaja ütlusele.

230. Keelatud on jätta kaubarongi seisma vaksalihoone (reisijatehoone) ja peatuvate reisirongide vahelisele teele. Kui kaubarong jääb mingil põhjusel seisma vaksalihoone ja reisirongi vahelisel teel ning reisijate rongile minek või rongilt tulek on ohtlik või takistatud, tuleb reisijate ülekäigukoht vabastada kaubarongi veeremist, et tagada reisijatele ohutu läbipääs. Rongi haagib lahti konduktor või vedurimeeskond jaamakorraldaja (dispetšeri) korraldusel. Kui on vaja teha manöövritööd jaamas seisva reisirongi ja vaksalihoone (reisijatehoone) vahelisel teel, tuleb jaamakorraldajal, vaksalikorraldajal või mõnel teisel raudtee-ettevõtja nimetatud töötajal rakendada jaama tehnokorraldusaktis ette nähtud ohutusmeetmed ning tagada reisijatele ohutu rongile minek või rongilt tulek, selleks:
– informeerida manöövriveduri juhti reisirongi seismisest;
– informeerida reisijaid eelseisvast manöövritööst valjuhääldi kaudu;
– paigutada liiklusohtlikesse kohtadesse töötajad, kes informeeriksid reisijaid.

231. Kui reisirong võetakse vastu jaamateele, millel ei ole või ei tööta teede hõivatuse elektrikontroll, tuleb jaamakorraldajal reisirongi vastuvõtumatka valmisolekust kanda ette dispetšerile.

232. Rongi jaama vastuvõtmine teele või saatmine jaamavahele teelt, mis ei ole jaama tehnokorraldusaktis selleks ette nähtud, on lubatud ainult erandjuhul ja dispetšeri registreeritava käsu alusel. Enne loa andmist kooskõlastab dispetšer oma otsuse raudteekorraldajaga või mõne teise raudtee-ettevõtja määratud raudteeliikluse eest vastutava töötajaga. Kui jaamas puuduvad või ei tööta seadmed, mis juhtimispuldil tagavad pöörangute elektrikontrolli matkas, peab pöörangu õigsust rongi vastuvõtu- või ärasaatematkas kontrollima jaamakorraldaja isiklikult või mõni teine raudtee-ettevõtja määratud rongiliikluse eest vastutav töötaja.

Reisirongi vastuvõtmisest teele, mis ei ole jaama tehnokorraldusaktiga selleks otstarbeks ette nähtud, samuti reisirongi kinnipidamisest jaamas, kus reisirongil sõiduplaani järgi peatust ette nähtud ei ole, tuleb jaamakorraldajal (dispetšeril) informeerida vedurijuhti rongiraadioside kaudu. Rongi läbisõidust jaama kõrvalteed mööda, samuti reisirongi kinnipidamisest sissesõidufoori ees tuleb jaamakorraldajal (dispetšeril) aegsasti informeerida vedurijuhti rongiraadioside kaudu ja edastada talle täpne teade eelolevast sõidugraafiku muutusest. Vedurijuht kordab ettenähtud korras rongiraadioside kaudu saadud teadet.

233. Elektrirongi jaama vastuvõtmisel või jaamavahele saatmisel variantmatkade kasutamisega pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaamas tuleb jaamakorraldajal veenduda, et elektrirongi sõidutee mööda variantmatka oleks kontaktvõrguga varustatud.

Rongi vastuvõtmine jaama

234. Rong võetakse jaama vastu tehnokorraldusaktis ette nähtud vabale vastuvõtuteele sissesõidufoori lubava tulega.

235. Tagamaks rongi ohutu sissesõidu jaama, jaamakorraldaja peab:
1) võtma rongi vastu jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras veeremist vabale spetsialiseeritud vastuvõtuteele;
2) koostama jaama vastuvõtuteede saabuvate rongidega hõivamise kava ja vastavalt sellele korraldama rongide vastuvõtmist jaama;
3) pidama juhtimispuldi näitude järgi jaama vastuvõtu- ja ärasaateteede hõivatuse (vabaoleku) täpset arvestust (rongiliiklusgraafiku või lauaraamatu, vastuvõtu- ja ärasaateteede hõivamise meelespea pidamisega või mõne muu raudtee-ettevõtja sätestatud tehnoloogilise korraga) tehnokorraldusaktis kehtestatud korras.

Vastuvõtu- või ärasaatetee hõivamisel üksikveduri, dresiini, üksiku vaguni või vagunigrupiga tuleb jaamakorraldajal asetada hõivatud tee matkakäepidemele ette nähtud punast värvi kate või silt.

236. Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsioonita jaamas või jaamas, kus need seadmed ei tööta ja pöörmeid seatakse matkaasendisse käsitsi, on jaamakorraldaja ja pöörmeseadja (vanempöörmeseadja, signalist või mõni teine raudtee-ettevõtja määratud vastutav töötaja) rongi vastuvõtumatka valmistamisel kohustatud pidama kinni järgmisest korrast:
1) kui rongi jaama vastuvõtmiseks ette nähtud vastuvõtutee on veeremist vaba, kutsub jaamakorraldaja pöörmeside või jaama raadioside kaudu kuuldele kõikide vastuvõtumatka valmistamisest osavõtvate pöörmepostide ja vastuvõtutee vastassuunakõriku pöörmeposti pöörmeseadjad (vanempöörmeseadja, signalisti või mõne teise pöörmeposti valvekorda määratud liiklusohutuse eest vastutava töötaja) ja annab neile rongimatka valmistamise korralduse.
Üks jaamakorraldaja määratud pöörmeseadjaist kordab matka valmistamise korraldust kõigi teiste pöörmepostide pöörmeseadjate kuuldes, st pöörmeseadjad kuulavad matka valmistamise korralduse kordamist pöörmeside telefoni (raadio) juures. Kui kõikide matkas osalevate pöörmepostide pöörmeseadjad on veendunud, et matka valmistamise korraldusest on õigesti aru saadud, kinnitavad nad seda sõnaga õige. Kui jaamakorraldaja on veendunud, et asjaosalised on matka valmistamise korraldusest õigesti aru saanud, kinnitab ta seda sõnaga täitke;
2) vanempöörmeseadja, saanud rongimatka valmistamise korralduse, annab selle edasi oma pöörmerajooni pöörmeseadjatele ja veendub, et temast on õigesti aru saadud. Pöörmeseadjad asuvad viivituseta täitma saadud matkakorraldust.
Kui pöörmeposti piirkonnas tehakse manöövritööd väljasõiduga rongi vastuvõtuteele või matka kuuluvatele pöörangutele, siis tuleb need katkestada ja hoiatada nii manöövritööjuhti kui ka manöövriveduri juhti eelseisvast rongi vastuvõtmisest jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras. Eelseisvast rongi jaama vastuvõtmisest tuleb informeerida ka manöövritööjuhti sel juhul, kui manöövritööd tehakse teel ja pöörmetel, mis asuvad rongi vastuvõtutee kõrval.
Kui manöövritööd tehakse vastuvõtutee vastaspoolses kõrikus, peab pöörmeseadja seadma ja lukustama vastuvõtuteele suunduvad pöörangud mõne teise tee suunas, mis ei võimalda manöövriveeremil sõita vastuvõtuteele, ning hoidma need rongi jaama saabumiseni nn kaitseasendis.
Matka valmistamisel on pöörmeseadja kohustatud kontrollima tehnokorraldusaktis sätestatud korras vastuvõtutee vabaolekut veeremist, seadma vastuvõtumatka kuuluvad pöörangud nõutava rongimatka asendisse, kontrollima iga matka kuuluva pöörme juures sulgrööpa ja raamrööpa vahelist pilu (liibumist) ja lukus tama pöörangud.
Kui pöörmepostis on vanempöörmeseadja, peab viimane isiklikult kontrollima pöörmeseadjate poolt valmistatud matka õigsust ja veenduma, et rongi vastuvõtutee on kontrollitud ja veeremist vaba, ning võtma lukustatud pöörmete võtmed hoiule;
3) täitnud matka valmistamise korralduse ja veendunud matka valmistamise õigsuses, kutsub pöörmeseadja (vanempöörmeseadja) pöörmeside teel välja jaamakorraldaja ning kannab reglemendis sätestatud korras ette matka valmisolekust ja vastuvõtutee vabaolekust.
Pöörmeseadjad kannavad jaamakorraldajale matka valmisolekust ette kordamööda. Jaamakorraldaja võtab vastuvõtumatka valmisoleku ettekande vastu siis, kui pöörmeside telefoni juures viibivad korraga kõik need pöörmeseadjad, kellele matka valmistamise korraldus anti.
Selles jaamas, kus on juhtimispult ja elektrikontrollseadmed võimaldavad kontrollida pöörangute asendit matkas, veendub jaamakorraldaja matka valmistamise õigsuses juhtimispuldi kontroll-lampide näitude järgi;
4) veendunud, et vastuvõtumatk rongi jaama vastuvõtmiseks on õigesti valmistatud ja vastuvõtutee on veeremist vaba, avab jaamakorraldaja sissesõidu foori;
5) pöörmeseadjad peavad valvama valmistatud matka ja jälgima tähelepanelikult veeremi liiklemist kõrvalteedel, eriti siis, kui seal tehakse manöövritööd;
6) rongi möödasõidul peab pöörmeseadja jälgima rongiveeremi seisundit, veoste paigutust lahtisel veeremil, rongi tähistavate signaalide olemasolu jms. Märgatud puudustest tuleb teatada viivituseta jaamakorraldajale ning raudteeliiklust või inimeste elu ohustavatel juhtudel rakendada abinõud rongi peatamiseks.

Pöörmeseadja, kelle teenindada on rongi jaama sissesõidu kõrikus vastuvõtuteed piirav pöörang, peab kontrollima rongi jaama saabumist täiskoosseisus sabasignaalide järgi ja selle seismajäämist vastuvõtuteed piirava pöörme piirdeposti signaali järgi ning selle seismajäämist vastuvõtuteed piirava pöörangu piirdetulba taga, rongi saabumisest kandma reglemendis sätestatud korras ette jaamakorraldajale.

Pärast rongi jaama saabumist seavad pöörmeseadjad matka kuulunud pöörangud tehnokorraldusaktis kehtestatud normaalasendisse. Veeremi seismajäämisel vastuvõtuteele tuleb pöörangud seada veeremist vaba tee suunas.

Rongi jaama vastuvõtu ja jaamavahele saatmise matka valmistamise kord ning jaama saabuva või jaamavahele saadetava rongi kohtamise kord jaamas, kus üks pöörmeseadja teenindab valvekorra ajal mitut pöörmeposti, määratakse jaama tehnokorraldusaktis.

237. Lubatud ei ole muuta rongi vastuvõtumatka siis, kui sissesõidufoor on avatud. Kui eriolukord (murdunud rööbas või mõni muu raudteeliiklust ohustav rike) tingib vajaduse muuta rongi jaama vastuvõtu matka siis, kui sissesõidufoor on avatud, peab jaamakorraldaja enne sissesõidufoori sulgemist rongiraadioside kaudu hoiatama saabuva rongi vedurijuhti sissesõidufoori sulgemisest, muutma ära kehtiva matkakorralduse ja alles pärast seda andma korralduse uue matka valmistamiseks.

238. Kui on vaja võtta jaama vastu mitu rongi järjestikku, siis pärast järjekorras esimese rongi vastuvõtumatka valmisoleku ettekannet võib jaamakorraldaja anda pöörmeseadjatele korralduse järgmise vastuvõtumatka valmistamiseks, st järjekorras teisele jaama saabuvale rongile. Pärast sissesõidufoori sulgumist ja esimese rongi täiskoosseisus jaama saabumist valmistavad pöörmeseadjad uue matka järgmise rongi jaama vastuvõtmiseks. Seejuures võib esimese rongi vastuvõtumatka mittekuuluvad pöörangud seada aegsasti teise rongi vastuvõtumatka asendisse ja lukustada need. Pöörmeseadjad esitavad jaamakorraldajale ettekande vastuvõtumatka valmisolekust teise rongi jaama vastuvõtmiseks üheaegselt esimese rongi saabumise teate ettekandega.

239. Vastuvõtutee veeremist vabaoleku kontrollimise kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis ja seda võidakse teostada:
1) juhtimispuldi kontrollnäitude järgi (kui vastuvõtu- ja ärasaateteedel on kinnioleku või vabaoleku elektrikontroll);
2) vastuvõtutee jaotatakse pöörmepostide vahel mõttelisteks osadeks ja igale teeosale kinnistatakse kontrollimise eest vastutav isik. Teeosa vabaoleku kontrollimiseks käiakse see läbi kohani, kust on hästi näha kogu kontrollitav teeosa;
3) pöörmeseadja või raudtee-ettevõtja määratud raudteeliikluse eest vastutav muu töötaja käib läbi kogu vastuvõtutee;
4) jaamast läbisõitva rongi sabasignaali järgi.

Jaamakorraldaja ülesandel võib kontrollida vastuvõtutee vabaolekut ka varakult (ühte või mitut teed korraga), piirates iga kontrollitud ja veeremist vaba vastuvõtutee mõlemast otsast punase piiramissignaaliga, mis teisaldatakse rongi jaama vastuvõtu matka valmistamise käigus.

Olenevalt jaama varustatusest tehniliste seadmetega, töötingimustest ja teede asetusest võib kasutada ka muud vastuvõtutee vabaoleku kontrollimise korda tingimusel, et selle korra täpne täitmine tagab ohutu raudteeliikluse ja välistab rongi vastuvõtmise veeremiga hõivatud teele.

240. Jaamakorraldaja ja pöörmeseadja peavad kohtama jaama saabuvaid ja jaamast väljuvaid ronge raudtee signalisatsioonijuhendis määratud signaaliga jaama tehnokorraldusaktis ette nähtud kohas.

Rongi möödasõidul peavad jaamakorraldaja ja pöörmeseadja jälgima rongi seisukorda, signaalide olemasolu ja nende näite.

241. Jaamakorraldaja veendub rongi täiskoosseisus jaama saabumises isiklikult, pöörmeseadja või mõne muu jaama tehnokorraldusaktis nimetatud töötaja ettekande põhjal. Dispetšeritsentralisatsiooniga liini jaamades on dispetšer (varujuhtimisega jaamas jaamakorraldaja) kohustatud pärast reisirongi saabumist seadma pöörmed sellisesse asendisse, mis ei võimalda muul veeremil sõita reisirongiga hõivatud teele.

242. Automaatblokeeringuga liini jaamades, kus jaamakorraldaja töökoht ei võimalda tal kohata ronge isiklikult ja teisi töötajaid (pöörmeseadjat, signalisti) selleks ette nähtud ei ole, kontrollitakse rongi saabumist jaama täiskoosseisus juhtimispuldi kontrollnäitude järgi. Rongi täiskoosseisus jaama saabumist peab kontrollima ka vedurijuht, veendudes veduri kontrollseadmete näitude põhjal rongi pidurimagistraali töökorras olekus. Jaamade loetelu, kus jaamakorraldaja ei pea ronge kohtama, kinnitab raudtee-ettevõtja. Samuti sätestab ta neis jaamades raudteeliiklusohutuse tagamise täpse korra.

243. Kui jaama saabuv rong ei mahu pikkuse tõttu jaama vastuvõtuteele (tee kasuliku pikkuse piiresse), võib jaamakorraldaja anda rongi vedurijuhile rongiraadioside kaudu korralduse sõita peatumata (kuni peatussignaali saamiseni) mööda vastuvõtutee väljasõidufoorist või matkafoorist manöövrifoori valge tulega. Sel juhul peab punane tuli selles fooris olema kustunud.

Kui rongi vedurijuht ei saa jaamakorraldajalt korraldust sõita vastuvõtutee väljasõidu- või matkafoorist peatumata mööda, vaatamata valgele tulele väljasõidu- või matkafooris, on ta kohustatud peatama rongi vastuvõtuteel enne väljasõidu- või matkafoori.

Rongi tagurdamiseks väljasõidufoori taha annab jaamakorraldaja vedurijuhile ettenähtud signaali või korralduse rongiraadioside kaudu, kontrollides eelnevalt, et matk rongi tagurdamiseks on valmis ja lukustatud.

244. Mittegabariitsete ja ohtlike veostega rongid võetakse jaama vastu tehnokorraldusaktis ette nähtud ja spetsialiseeritud teele.

Mittegabariitse ja ohtliku veosega rongi jaama vastuvõtmisel ning jaamast jaamavahele saatmisel tuleb täita täpselt neid raudteeliiklusohutuse nõudeid, mis on kehtestatud sellekohases tegevuseeskirjas ja ohtlike kaupade veoeeskirjas.

Rongi saatmine jaamavahele

245. Jaamakorraldajal (dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšeril) on keelatud avada väljasõidufoori või anda mõnda muud luba jaamavahele sõiduks enne, kui ta on kindel, et rongi ärasaatematk on valmis ja pöörmed lukus, manöövritöö rongi väljasõidu matka on katkestatud, rongi tehniline ja kommertsjärelevaatus (edaspidi tehnojärelevaatus) on lõpetatud ning pidurkingad vagunite alt eemaldatud. Rongi saatmisel koostejaamast või jaamast, kus rong haagiti lahti veeremi rongist maha- või juurdehaakimiseks, peab jaamakorraldaja enne väljasõidufoori avamist või vedurijuhile jaamavahele sõiduks muu sõiduloa andmist kontrollima ka viimasel vagunil sabasignaali olemasolu jaama tehnokorraldusaktis ette nähtud korras.

246. Loa sõiduks jaamavahele teelt, kus ei ole väljasõidufoori, samuti rongi jaamavahele saatmisel väljasõidufoori keelava näidu juures annab jaamakorraldaja vedurijuhile isiklikult või tehnokorraldusaktis nimetatud muu töötaja.

Vedurijuht peab kirjaliku sõiduloa kättesaamisel veenduma, et see kuulub sellele jaamavahele, kuhu rong saadetakse, ja sõiduluba ise on nõuetekohaselt vormistatud.

Vedurijuhile jaamavahele sõiduks sõiduloa kätteandmise täpne kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

247. Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsioonita jaamas või jaamas, kus need seadmed ei tööta ning pöörmeid seatakse matkaasendisse käsitsi, on jaamakorraldaja ja pöörmeseadja (vanempöörmeseadja, signalist või mõni muu raudtee-ettevõtja määratud vastutav töötaja) kohustatud pidama rongi jaamavahele saatmise matka valmistamisel kinni järgmisest korrast:
1) jaamakorraldaja kutsub pöörmeside telefonide (raadio) juurde kuuldele kõik väljasõidumatka valmistamisest osavõtvate pöörmepostide pöörmeseadjad (vanempöörmeseadja, signalisti või mõne teise pöörmepostis valvekorda määratud liiklusohutuse eest vastutava töötaja) ja annab neile rongimatka valmistamise reglemendi (edaspidi reglement) järgi väljasõidumatka valmistamise korralduse.
Üks jaamakorraldaja nimetatud pöörmeseadjaist kordab matka valmistamise korraldust kõigi teiste pöörmepostide pöörmeseadjate kuuldes (pöörmeseadjad kuulavad matka valmistamise korralduse kordamist pöörmeside telefoni või raadio juures). Veendunud, et matka valmistamise korraldusest on õigesti aru saadud, kinnitavad kõik teised matka valmistamisest osavõtvad pöörmeseadjad seda sõnaga õige. Veendunud, et matka valmistamise korraldusest on asjaosalised õigesti aru saanud, kinnitab jaamakorraldaja seda sõnaga täitke;
2) vanempöörmeseadja, saanud matkavalmistamise korralduse, annab selle edasi oma rajooni pöörmeseadjatele ja veendub, et temast on õigesti aru saadud. Pärast matka valmistamise korralduse saamist asuvad pöörmeseadjad viivituseta selle täitmisele.
Väljasõidumatka valmistamine ja selle juurde kuuluvad ettekanded jaamakorraldajale toimuvad samas korras nagu vastuvõtumatka puhul (vt punkti 236);
3) veendunud, et väljasõidumatk rongi jaamavahele saatmiseks on õigesti valmistatud, jaamavahe vastassuunarongidest vaba, ja saanud naaberjaama korraldajalt nõusoleku rongi saatmiseks, avab jaamakorraldaja väljasõidufoori või annab vedurijuhile mõne muu sõiduloa jaamavahele sõitmiseks (jaamakorraldaja käsk rongiraadioside kaudu, kirjalik sõiduluba, sau, dispetšeri käsk);
4) pöörmeseadja peab saatma jaamavahele sõitvat rongi ettenähtud signaalidega tehnokorraldusaktis ette nähtud kohas, kontrollides rongi sõitu jaamavahele analoogselt rongi jaama vastuvõtuga. Kui pöörmeseadja, kes teenindab väljasõidumatka kuuluvat viimast pöörangut, on veendunud jaamavahele sõitnud rongi korrasolekus ja sabasignaali olemasolus, kannab ta jaamakorraldajale rongi väljumisest ette reglemendis sätestatud korras.

Pärast rongi jaamavahele sõitmist seatakse ärasõidumatka kuulunud pöörangud tehnokorraldusaktis ette nähtud normaalasendisse, kui ärasaatetee jääb veeremiga hõivatuks, siis suunaga mõnele vabale teele.

248. Lubatud ei ole muuta rongi ärasaatematka siis, kui väljasõidufoor on avatud. Kui eriolukord (murdunud rööbas või mõni muu raudteeliiklust ohustav rike) tingib vajaduse muuta rongi jaamavahele saatmise matka siis, kui väljasõidufoor on juba avatud, peab jaamakorraldaja enne väljasõidufoori sulgemist hoiatama rongiraadioside kaudu vedurijuhti, sulgema väljasõidufoori, muutma kehtiva matkavalmistamise korralduse ja alles pärast seda andma korralduse uue rongimatka valmistamiseks.

249. Kui on vaja jaamavahele saata samas suunas mitu rongi järjestikku, siis pärast järjekorras esimese rongi väljasõidumatka valmisoleku ettekannet võib jaamakorraldaja anda pöörmeseadjatele korralduse uue väljasõidumatka valmistamiseks järjekorras teisele jaamavahele saadetavale rongile. Pärast väljasõidufoori sulgumist ja esimese rongi täiskoosseisus jaamast väljumist valmistavad pöörmeseadjad uue väljasõidumatka teise rongi jaamavahele saatmiseks. Seejuures võib esimese rongi väljasõidumatka mittekuuluvad pöörmed seada aegsasti teise rongi väljasõidumatka asendisse ja lukustada need. Pöörmeseadjad esitavad jaamakorraldajale ettekande väljasõidumatka valmisolekust järjekorras teise rongi jaamavahele saatmiseks üheaegselt esimese rongi väljumise teate ettekandega.

250. Rongide kohtumisel võib jaamakorraldaja pärast rongi vastuvõtumatka valmisoleku ettekande vastuvõtmist anda pöörmeseadjatele korralduse väljasõidumatka valmistamiseks vastassuunas sõitvale rongile, arvestades jaama saabuva rongi sõidusuunda. Sel juhul valmistavad pöörmeseadjad pärast rongi ühest liikumissuunast täiskoosseisus jaama saabumist väljasõidumatka vastassuuna rongile. Jaama saabuva rongi vastuvõtumatka mittekuuluvad pöörmed võib seada aegsasti vastassuunarongi väljasõidumatka asendisse ja lukustada need. Pöörmeseadjad esitavad jaamakorraldajale ettekande väljasõidumatka valmisolekust üheaegselt rongi jaama saabumise teatega.

251. Kui rong saadetakse jaamavahele väljasõidufoori keelava tule juures või teelt, millel ei ole väljasõidufoori, ei tohi jaamakorraldaja anda vedurijuhile korraldust või muud luba rongi jaamavahele sõiduks seni, kuni ta veendub väljasõidumatka valmisolekus ja õigsuses.

Samuti ei tohi anda vedurijuhile kirjalikku sõiduluba jaamavahele sõiduks käigu pealt enne väljasõidumatka täielikku valmisolekut.

Kutsesignaal väljasõidufooris või rongiraadioside kaudu vedurijuhile antud jaamakorraldaja käsk ei vaja täiendavat ärasaatesignaali andmist rongi jaamavahele saatmiseks.

252. Rongi läbisõidul pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioonita jaamast tuleb jaamakorraldajal ja pöörmeseadjal (vanempöörmeseadjal) järgida jaama sissesõidumatka ja jaamast väljasõidumatka valmistamiseks ette nähtud korda.

Matka valmistamise korralduse andmise ja matka valmisoleku ettekande ajal peavad pöörmeside telefonide (raadio) juures olema üheaegselt kuuldel kõik rongi matka valmistamisega seotud pöörmeseadjad (vanempöörmeseadjad või teised jaama tehnokorraldusaktis nimetatud töötajad).

253. Kui jaamast sõidavad lühikeste intervallidega üksteise järel läbi mööda sama teed ja valmistatud matka mitu rongi, annab jaamakorraldaja pöörmeseadjatele korralduse, mis keelab sellesse matka kuuluvate pöörangute ümberseadmise ja käsib hoida need lukus.

Saanud jaamakorraldajalt korralduse, ei tohi pöörmeseadja pärast esimese rongi jaamast läbisõitu seada ümber pööranguid, mis kuuluvad selle rongi matka. Rongile sissesõidu- ja väljasõidufoori avamisest teatab jaamakorraldaja pöörmeseadjatele, kes peavad kohtama ja saatma ronge jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

Jaamakorraldaja veendub vastuvõtutee vabaolekus kas isiklikult juhtimispuldi kontrollnäitude järgi või vastuvõtuteed teenindavate pöörmepostide pöörmeseadjate ettekannete põhjal vastavalt kehtestatud korrale.

254. Jaamakorraldaja kohtab jaamast läbisõitvat rongi jaama tehnokorraldusaktis nimetatud kohas, jälgides rongi korrasolekut ja rongisignaali olemasolu vastavalt signalisatsioonijuhendile.

Rongi täiskoosseisus väljumises veendub jaamakorraldaja isiklikult või signalisti ja pöörmeseadja ettekande põhjal.

Jaamas, kus rongi ärasaatetee on jaamakorraldaja töökohast kaugel ja korraldaja ei saa isiklikult ronge saata, peab olema sätestatud kord, et seda teeb pöörmeseadja, signalist või mõni muu tehnokorraldusaktis nimetatud töötaja.

Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil, kus jaamakorraldajaid ei ole, ning jaamades, kus jaamateed ja pöörmed on elektritsentralisatsiooniga ning jaamakorraldaja ei saa kohata ronge, kontrollitakse rongi nõuetekohast jaamast jaamavahele väljasõitu juhtimispuldi kontrollnäitude järgi.

Sääraste jaamade loetelu, kus jaamakorraldaja võib ronge mitte saata ja/või kohata, kinnitab raudtee-ettevõtja. Raudteeliiklusohutuse tagamise nõuded selleks juhtumiks sätestab samuti raudtee-ettevõtja.

255. Automaatblokeeringuga liinil võib lülitada jaama sissesõidu- ja väljasõidufoori automaatrežiimile. Sel juhul on nende fooride normaalseis avatud ja lubav näit fooris nn normaalnäiduks.

Rongi vastuvõtmine jaama sissesõidufoori keelava näidu juures

256. Rong võetakse sissesõidufoori keelava näidu või kustunud põhitulede korral jaama vastu kutsesignaaliga, jaamakorraldaja käsuga või selleks juhtumiks ette nähtud eriloaga.

Rongi sõidukiirus jaama vastuvõtul kutsesignaaliga, jaamakorraldaja käsuga või eriloaga ei tohi olla üle 20 km/h ja vedurijuht peab juhtima rongi ülivalvsusega, olles valmis peatama rongi liiklustakistuse ilmnemisel.

257. Rongi on lubatud võtta jaama vastu sissesõidufoori või matkafoori keelava tule juures järgmistel juhtudel:
1) sissesõidufoori ei saa rikke tõttu avada;
2) rong võetakse teele, mis ei ole jaama tehnokorraldusaktiga rongide vastuvõtuks ette nähtud;
3) tõukeveduri vastuvõtmisel veeremist vabale teelõigule, samuti üksikveduri vastuvõtmisel, mis pärast jaama saabumist sõidab depoosse või ärasaateteele jaamast ärasaadetava rongiveeremiga kokkuhaakimiseks;
4) päästerongi, abiveduri, üksikveduri, lumesaha, teelt mitte mahatõstetava dresiini, töörongi ja teemasina vastuvõtul vastuvõtutee vabale lõigule.

258. Rongi võidakse võtta jaama vastu sissesõidu- või matkafoori keelava tule juures järgmiste lubadega:
1) jaamakorraldaja käsuga, mis edastatakse vedurijuhile rongiraadioside kaudu;
2) jaamakorraldaja käsuga, mis antakse vedurijuhile sissesõidufoori juurde paigutatud telefoniga;
3) kutsesignaaliga;
4) jaamakorraldaja kirjaliku käsuga, mille viib vedurijuhile virgats;
5) dispetšeritsentralisatsiooniga piirkonnas rongidispetšeri käsuga, mis edastatakse vedurijuhile rongiraadioside kaudu;
6) manöövrifooriga, mis on kinnitatud sissesõidufoori masti külge ja signaliseerib jaamavahe suunas valge tulega.

Samas korras võetakse rong jaama vastu sissesõidufoori puudumisel ning mööda vastusuunalist rada sõitev rong.

Ühe ülalloetletud lubadest võib jaamakorraldaja anda vedurijuhile pärast seda, kui ta on tehnokorraldusaktis sätestatud korras veendunud vastuvõtumatka valmisolekus ja kandnud sellest dispetšerile ette.

Jaama sissesõidu- või matkafoori keelava tule juures, samuti mööda vastusuunalist rada sõitva rongi vastuvõtu üksikasjalik kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

259. Kui sissesõidu- või matkafooril matkanäidik ei tööta, võetakse rong jaama vastu sissesõidu- või matkafoori lubava tulega. Täiendavat sõiduluba rikkis matkanäidikuga foorist möödasõiduks vedurijuhile ei anta. Neil juhtudel peab vedurijuht olema sissesõidul jaama eriti tähelepanelik.

260. Rongi vastuvõtmiseks jaama sissesõidufoori keelava tule juures annab jaamakorraldaja vedurijuhile rongiraadioside kaudu käsu.

Näide nr 45
Käsk nr 100. Rongi nr 3002 vedurijuht. Mina, Metsa jaama korraldaja, luban teil sõita 4. vastuvõtuteele ja mööda sissesõidufoori keelavast tulest. Matk rongi jaama vastuvõtuks on valmis.
JK . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Kui rong sõidab mööda vastusuunalist rada, millel ei ole jaama sissesõidu foori, annab jaamakorraldaja vedurijuhile rongiraadioside kaudu käsu.

Näide nr 46
Käsk nr 101. Rongi nr 3004 vedurijuht. Mina, Palu jaama korraldaja, luban teil sõita jaama mööda vastusuunalist rada 6. vastuvõtuteele. Matk rongi vastuvõtuks jaama on valmis.
JK . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Korranud käsku ja saanud jaamakorraldajalt kinnituse selle kohta, et käsust on õigesti aru saadud, sõidab vedurijuht rongiga jaama.

Üldjuhul annab jaamakorraldaja rongiraadioside kaudu juba rongi jaamale lähenemisel aegsasti käsu. Sissesõidufoori juurde paigutatud telefoniga antakse vedurijuhile käsk pärast rongi peatumist sissesõidufoori või signaalmärgi Jaama piir ees, kui vedurijuht kutsub jaamakorraldaja telefoni juurde.

261. Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil võetakse rong jaama vastu sissesõidufoori keelava tule juures punktis 57 sätestatud korras.

262. Erandjuhul võetakse rong jaama vastu jaamakorraldaja kirjaliku käsuga siis, kui rongi jaama vastuvõtmiseks pole võimalik kasutada teisi punktis 258 nimetatud lubasid. Jaamakorraldaja kirjalik käsk jaama sissesõiduks vormistatakse alljärgnevalt.

Näide nr 47
Käsk nr 102. Rongi nr 2005 vedurijuht. Luban sõita Kose jaama 2. vastuvõtuteele. Matk rongi vastuvõtuks jaama on valmis.
JK . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Kirjalik käsk kinnitatakse jaama templiga ja jaamakorraldaja allkirjaga. Sellele märgitakse veel täitmise kuupäev ja kellaaeg. Kirjaliku käsu võib viia saabuva rongi vedurijuhile pöörmeseadja, signalist, tsentralisatsiooniposti operaator, rongi koostaja või mõni muu töötaja, kellele see on jaama tehnokorraldusaktiga kohustuseks pandud.

263. Töötaja, kes annab kirjaliku käsu üle saabuva rongi vedurijuhile, kohtab rongi sissesõidufoori (matkafoori) juures ja mööda vastusuunalist rada saabuvat rongi signaalmärgi Jaama piir juures ning annab endast ja läheneva rongi peatamiseks vedurijuhile märku: päeval lahtirullitud punase lipuga, öösel käsilaterna punase tulega. Pärast rongi peatumist annab ta jaamakorraldaja kirjaliku käsu vedurijuhi kätte.

264. Päästerong, abivedur, üksikvedur, lumesahk ja teelt mittemahatõstetav dresiin võetakse jaama vastu vastuvõtutee vabale teelõigule (välja arvatud teele, kus seisab reisirong või 1. ohuklassi veosega kaubarong) sissesõidufoori keelava tule juures ühe punktis 258 nimetatud loaga. Seejuures teatatakse vedurijuhile (dresiinijuhile) üheaegselt jaama vastuvõtmise loa üleandmisega või kutsesignaali avamisega jaamateel peatamise koht.

265. Jaamatee vabale lõigule rongi vastuvõtmise kord peab nägema ette tõukeveduri ja üksikveduri, mis sõidab jaama depoosse või depoost rongi ette, jaamateel sõitmise korra vastava manöövrifoorini või peatumiskohani, mis on tähistatud viidaga Tõukeveduri peatuskoht, Rongi veeremi külge haakimist ootava veduri peatuskoht, Ootekoht, Depoosse sõitva veduri peatuskoht.

Jaama tehnokorraldusaktiga kehtestatud kord tehakse teatavaks kõigile vedurijuhtidele raudtee-ettevõtja sätestatud korras.

Rongimatka valmistamise reglement

266. Rongi vastuvõtumatka, väljasõidumatka ja jaamast läbisõidumatka valmistamise korralduse andmisel ja täitmisel peavad jaamakorraldaja ja pöörmeseadja või mõni muu matka valmistamise eest vastutav raudtee-ettevõtja määratud töötaja pidama täpselt kinni käesolevas punktis kehtestatud läbirääkimise reglemendist.

Muudel juhtudel, mida käesolevas punktis käsitletud ei ole, peavad jaamakorraldaja (korralduse andja) ja pöörmeseadja (matka valmistamise eest vastutav korralduse täitja) väljendama ennast täpselt, rääkima arusaadavalt, selgelt ja võimalikult lühidalt.

Enne rongi vastuvõtumatka, väljasõidumatka või jaamast läbisõidumatka valmistamise korralduse andmist, samuti enne korralduse täitmise ettekande vastuvõtmist peab jaamakorraldaja veenduma selles, et teda kuuleb pöörmeside telefonide juures see isik või töötaja, kes on määratud seda tööd tegema. On keelatud anda üle korraldust või võtta vastu selle täitmise ettekannet isikult, kes ei ole määratud seda tööd tegema.

Matkakorralduste ja ettekannete näidisreglement

Matkakorraldused ja ettekanded Jaamakorraldaja korraldus Pöörmeseadja ettekanne

Jaamakorraldaja matkakorraldus pöörmeseadjale

1) rongi vastuvõtumatka korraldus «Valmistage Antslast tulevale rongile nr 0291 vastuvõtumatk 3. teele».

Korraldus antakse üheaegselt kõigile matka valmistamisest osavõtvatele pöörmepostidele.

«3. post. Valmistage Antslast tulevale rongile nr 0291 vastuvõtumatk 3. teele».

Kordab üks jaamakorraldaja nimetatud pöörmeseadjatest. Kõik teised matka valmistamisest osavõtnud pöörmeseadjad kinnitavad sõnaga «õige»

Kui rong sõidab tõukeveduriga, siis lisab jaamakorraldaja oma korralduses ja pöörmeseadja oma ettekandes sõna «tõukeveduriga».

2) rongi ärasaatematka korraldus «Valmistage 1. teelt rongile nr 0290 ärasaatematk Karulasse».

Korraldus antakse üheaegselt kõigile matka valmistamisest osavõtvatele pöörmepostidele

«2. post. Valmistage 1. teelt rongile nr 0290 ärasaatematk Karulasse».

Kordab üks jaamakorraldaja nimetatud pöörmeseadjatest. Kõik teised matka valmistamisest osavõtnud pöörmeseadjad kinnitavad sõnaga «õige»

Kui rong sõidab tõukeveduriga, siis lisab jaamakorraldaja oma korralduses ja pöörmeseadja oma ettekandes sõna «tõukeveduriga».

3) rongi läbisõidumatka korraldus «Valmistage Antslast tulevale rongile nr 2301 läbisõidumatk 2. teed mööda Valka».

Korraldus antakse üheaegselt kõigile matka valmistamisest osavõtvatele pöörmepostidele

«1. post. Valmistage Antslast tulevale rongile nr 2301 läbisõidumatk 2. teed mööda Valka».

«2. post. Valmistage Antslast tulevale rongile nr 2301 läbisõidumatk 2. teed mööda Valka».

Kordab üks jaamakorraldaja nimetatud pöörmeseadjatest. Kõik teised matka valmistamisest osavõtnud pöörmeseadjad kinnitavad sõnaga «õige».

Pöörmeseadjate ettekanded jaamakorraldajale

4) vastuvõtumatka valmistamise ettekanne Jaamakorraldaja võtab vastu ja kuulab ettekande ära kõigi matka valmistamisest osavõtnud pöörmeseadjate üheaegsel pöörmeside telefonide juures viibimisel «3. post. Antslast tulevale rongile nr 0291 vastuvõtumatk 3.  teele on valmis, tee vaba.»

Kannavad ette kõik matka valmisseadmisest osavõtnud pöörmeseadjad.

5) ärasaatematka valmistamise ettekanne Jaamakorraldaja võtab vastu ja kuulab ettekande ära kõigi matka valmistamisest osavõtnud pöörmeseadjate üheaegsel pöörmeside telefonide juures viibimisel «2.  post. 1. teelt väljuvale rongile nr  0290 ärasaatematk Karulasse on valmis».

Kannavad ette kõik matka valmisseadmisest osavõtnud pöörmeseadjad.

6) ettekanne rongi saabumise kohta   «3. post. Rong nr 0291 Antslast saabus 3. teele täiskoosseisus ja seisab piirdetulba taga, möödasõit tagatud».

Kui rong sõitis jaamavahelt jaama tõukeveduriga, siis lisatakse sõna «tõukeveduriga».

7) ettekanne rongi väljumise kohta   «2. post. Rong nr 0290 väljus 1. teelt Karulasse täiskoosseisus».

Kui rong sõitis jaamavahele tõukeveduriga, siis lisatakse sõna «tõukeveduriga».

XI peatükk
RONGILIIKLUSE DISPETŠERI TÖÖ

267. Raudtee-ettevõtja määratud piirkonnas tohib rongiliiklust juhtida ainult üks töötaja – rongiliikluskorraldaja ehk dispetšer, kes peab tagama ohutu raudteeliikluse ja vastutab rongiliiklusgraafiku täitmise eest.

Dispetšeripiirkonnas peavad kõik rongiliiklusega seotud töötajad täitma dispetšeri rongiliiklusalaseid käske. Rongiliiklust reguleerivaid operatiivkorraldusi võib anda ainult dispetšeri kaudu.

268. Dispetšer on kohustatud:
1) kasutama raudteeliini tehnilisi vahendeid ratsionaalselt, tagama kehtestatud rongiliikluse mahu liinil, sh rongide läbilaskmise suurendatud marsruutkiirusega, lühendades nende töötlemise aega jaamades, kasutama efektiivselt vaguniparki ja vedureid ning raudtee läbilaskevõimet;
2) tagama kontrolli jaamade töö üle, võtma meetmeid rongide koosteplaani ja lähetamisülesande täitmiseks vastavalt kinnitatud liiklusgraafikule ja tööplaanile;
3) andma jaamakorraldajatele, vedurijuhtidele ja teistele rongiliiklusega seotud töötajatele rongiliiklusalaseid korraldusi õigeaegselt;
4) jälgima rongiliiklust jaamavahel, rongide vastuvõtmist, väljasaatmist ja läbisõitmist jaamast turvanguseadmete, side- ja signalisatsiooniseadmete rikke korral, samuti reisirongi ja pikk-kaubarongi, raske-kaubarongi, kergsüttiva ja mittegabariitse veosega kaubarongi vahetust ning möödasõitu jaamas. Rakendama abinõud rongiliiklusgraafiku täitmiseks ja ohutu raudteeliikluse tagamiseks ning mitte lubama vedurimeeskondade töötamist üle kehtestatud normtööaja.

269. Valvekorra vastuvõtmisel peab dispetšer tutvuma rongiliikluse olukorraga liinil, kutsuma dispetšerside kaudu välja kõik piirkonna jaamad ja kontrollima jaamakorraldajate valvekorda asumist, teatama täpse kellaaja kellade ühtlustamiseks, tutvuma rongiliikluse olukorraga jaamades ja kehtivate hoiatustega liinil ning andma töökorralduse juhiseid eelseisva töö kohta, juhtima töötajate tähelepanu esmatähtsate raudteeliikluse ohutust tagavate ülesannete täitmisele (raudteeliikluse ohutusnõuete rikkumised, käskkirjad ja muud raudteeliikluse ohutuse alased õigusaktid, vedurita seisva rongiveeremi kinnitamine jms).

Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil peab dispetšer valvekorda asumisel kontrollima rongiliikluse korraldamiseks ette nähtud tehnovahendite korrasolekut ja tutvuma jaamakorraldaja või mõne muu töötaja kaudu, kellele on pandud rongide jaama vastuvõtmise või jaamavahele saatmise operatsioonide täitmine, rongiliikluse olukorraga piirkonna jaamades.

270. Dispetšer peab saama piirkonna jaamakorraldajatelt iga rongi jaama saabumise, jaamast väljumise või läbisõidu kellaaja. Võttes jaamadest vastu ettekandeid, tuleb dispetšeril hoolikalt jälgida kehtestatud ronginumbrite ja indeksite kasutamise korda.

271. Dispetšer peab raudtee-ettevõtja sätestatud korras rongiliiklusgraafikut, kannab sellele rongiliiklust iseloomustavad andmed ning kõik kõrvalekalded reglementeeritud töökorraldusest piirkonnas ja nende põhjused.

Dispetšeri liiklusgraafikule kantakse:
1) liinil sõitva iga rongi ja veduri number, vedurijuhi nimi, rongi mass ja tingpikkus vagunites ning erinõuded sõidutingimuste kohta. Rongi number, millele on lisatud täht või indeks, kantakse dispetšeri liiklusgraafikule koos vastava indeksiga;
2) rongi jaama saabumise, jaamast väljumise või läbisõidu kellaaeg;
3) andmed vedurite kasutamise kohta;
4) andmed rongiliikluse ja kaubaveo kohta raudtee-ettevõtja kehtestatud perioodide järgi ööpäeva jooksul;
5) vahejaamade vastuvõtu- või ärasaateteede kinnioleku kohta üksikvagunitega või veeremigruppidega;
6) andmed elektrifitseeritud raudteeliini peateede, vastuvõtuteede ja ärasaateteede kontaktvõrgu sektsioonidest pinge väljalülitamise kohta;
7) kehtivad hoiatused ja esimesena hoiatuse saanud rongi number;
8) andmed rongide sõitmise kohta mööda vastusuunalist rada;
9) jaamavahede, peateede ja teiste rongiliiklust tagavate rajatiste või seadmete rongiliikluseks sulgemise ja avamise kohta.

Raudtee-ettevõtja äranägemisel võidakse dispetšerile määrata abiks operaator.

272. Dispetšer annab kõik rongiliiklusalased korraldused jaamakorraldajale või teistele rongiliiklusega seotud töötajatele käsuna, mis ettenähtud korras registreeritakse dispetšeri korralduste raamatus.

273. Dispetšeri korralduste raamatusse kantakse järgmised dispetšeri käsud:
1) jaamavahe või selle ühe peatee rongiliikluseks sulgemise ja avamise kohta, sh elektrirongide liiklemise kohta kontaktvõrgust pinge väljalülitamise korral;
2) kaherajalisel jaamavahel üheteelise liikluse kehtestamise ja kaheteelise liikluse taastamise kohta;
3) kehtestatud rongiliikluse side- ja signalisatsioonivahendite töö katkestamise ja teiste (üldjuhul telefonside) rongiliikluse side- ja signalisatsioonivahendite kehtestamise kohta;
4) rongi saatmise kohta mööda vastusuunalist rada;
5) pikkrongi, raskerongi, ohtliku või mittegabariitse veosega rongi liinile lähetamise kohta;
6) reisirongi jaama vastuvõtmise ja jaamast jaamavahele saatmise kohta teelt (teele), mis jaama tehnokorraldusaktiga pole selleks ette nähtud;
7) rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramise kohta koos liiklemiskorra kehtestamisega sellele rongile ja muudatuste kohta liiklusgraafikus graafikujärgsete rongide liiklemisel;
8) jaamavahe vastassuunarongidest vabaoleku kontrollimise kohta juhul, kui rong saadetakse üherajalise automaatblokeeringuga jaamavahele väljasõidufoori keelava tule juures või mööda vastusuunalist rada kaherajalise liini jaamavahele ja sellel peateel on kahesuunaline automaatblokeering;
9) sõiduplaanist mahajäänud reisirongile uue sõiduplaani kehtestamise kohta;
10) liiklemissuuna vahetuse kohta abirežiimi nupu abil nii üherajalise liini jaamavahel kui ka kaherajalise liini jaamavahel, kui selle peateed on kahesuunalise automaatblokeeringuga;
11) muid rongiliiklusalaseid käske registreerib dispetšer, juhindudes oma veendumusest.

Dispetšerikorralduste raamatusse kantakse samuti kõik rongi vedurijuhtidele antud registreerimisele kuuluvad käsud ning naaberpiirkonna dispetšeri käsud, mis on adresseeritud selle piirkonna dispetšerile.

Korralduste raamatusse dispetšeri käskude sissekandmise kiirendamiseks soovitatakse kasutada dispetšeri käskude tekstiga templeid.

Dispetšerikorralduste raamatusse tehakse samuti dispetšeri valvekorra vastuvõtmise ja üleandmise vormikohane sissekanne.

274. Jaamakorraldaja (operaator) kannab dispetšeri käsu jaama dispetšerikorralduste raamatusse.

Pärast dispetšeri käsu sissekandmist jaama dispetšerikorralduste raamatusse loeb jaamakorraldaja (operaator) selle sõna-sõnalt dispetšerile ette, nimetades lõpus oma perekonnanime. Veendunud, et käsk on õigesti vastu võetud, kinnitab dispetšer seda sõnaga täitke.

Käsu kontrollimise kellaaeg ja dispetšeri nimi märgitakse dispetšeri ja jaama dispetšerikorralduste raamatusse.

Operaator kannab dispetšeri käsu jaama dispetšerikorralduste raamatusse ning esitab selle tutvumiseks ja allakirjutamiseks jaamakorraldajale.

Vedurijuhile annab dispetšer käsu üle ise rongiraadioside kaudu või kohustab jaamakorraldajat seda tegema.

Dispetšeril (jaamakorraldajal) tuleb veenduda, et vedurijuht on dispetšeri käsust õigesti aru saanud. Vedurijuhi nimi ja käsu üleandmise kellaaeg kantakse vastavalt dispetšeri või jaama dispetšerikorralduste raamatusse.

275. Kui dispetšeri käsk antakse üheaegselt mitmele jaamale, siis dispetšer nimetab ühe jaamakorraldaja, kes kontrollimise eesmärgil kordab dispetšeri käsku teiste jaamade korraldajate kuuldes dispetšerside kaudu, kes peavad jälgima, et käsk on jaama dispetšerikorralduste raamatusse õigesti sisse kantud.

276. Üherajalise liini jaamavahe või kaherajalise liini üks peateedest võidakse sulgeda rongiliikluseks dispetšeri käsuga:
1) raudtee-ettevõtja korralduse alusel remondiplaanis ette nähtud teeremondiks või muudeks raudtee infrastruktuuri ehitiste või rajatiste ehitustöödeks ja kontaktvõrgu remonttöödeks;
2) teel seismajäänud rongi vedurijuhilt või tee-, side- ja turvangutöötajate, energiavarustuse ning teiste raudtee-ettevõtja määratud töötajate käest saadud abistamisnõudeavalduse alusel, mis on antud jaamavahel avastatud tee, ehitise, rajatise, seadeldise või muu rongiliiklust ohustava rikke puhul.

Saadud nõude kannab dispetšer dispetšerikorralduste raamatusse, näidates ära selle saamise kellaaja, isiku nime ja ametikoha, kes abistamisnõudeavalduse andis.

Kõik kirjalikus vormis saadud nõudeavaldused, telegrammid, telefonogrammid, faksiteated jms hoitakse koos dispetšerikorralduste raamatuga.

277. Jaamavahe või selle ühe peatee rongiliikluseks sulgemise käsu annab dispetšer jaamavahet piiravatele jaamadele, kasutades käskude näidisvorme.

Näide nr 47
Käsk nr 65. Seoses raudteesilla remonttöödega sulgen paarisliiklussuuna peatee Põllu–Metsa jaamavahel kell 10.30 rongiliikluseks, välja arvatud töörongid, mis saadetakse rongiliikluseks suletud jaamavahele Põllu jaamast tööjuhi vanemteemeister P. Killustiku (näidatakse ametikoht ja perekonnanimi) nõudeavalduse alusel. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Näide nr 48
Käsk nr 66. Abi andmiseks rongile nr 3002, mis seisab 15. km paarisliiklussuuna peateel, sulgen Põllu–Metsa jaamavahe kell 10.45 rongiliikluseks, välja arvatud abivedur, mis saadetakse rongiliikluseks suletud jaamavahele Põllu jaamast seal seisva rongi väljavedamiseks Põllu jaama. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Näide nr 49
Käsk nr 67. Abi andmiseks rongile nr 3002, mis seisab 15. km paarisliiklussuuna peateel, sulgen Põllu–Metsa jaamavahe kell 10.45 rongiliikluseks, välja arvatud abivedur, mis saadetakse rongiliikluseks suletud jaamavahele Põllu jaamast seal seisva rongi tõukamiseks Metsa jaama sissesõidufoorini, kust vedur pöördub tagasi Põllu jaama. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Näide nr 50
Käsk nr 68. Päästetöödeks 234. km paaritu liiklussuuna peateel sulgen Põllu–Metsa jaamavahe kell 10.50 rongiliikluseks, välja arvatud päästerong, mis saadetakse rongiliikluseks suletud jaamavahele Metsa jaamast. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kui kaherajalise liini jaamavahel suletakse rongiliikluseks üks peateedest, siis mööda teist peateed säilitatakse pärisuunaline (kahepoolse automaatblokeeringu puhul ka vastassuunas) rongiliiklus kehtestatud side- ja signalisatsioonivahendite järgi. Kui on vaja saata rong mööda vastusuunalist rada, siis kehtestatud side- ja signalisatsioonivahendite tegevus katkestatakse ning rongiliiklust alustatakse telefonside kaudu.

Näide nr 51
Käsk nr 70. Alates kella 15.30 sulgen Põllu–Metsa jaamavahe paaritu suuna peateel automaatblokeeringu tegevuse ja käsin alustada rongiliiklust telefonsidega üheteelise liiklemise korra järgi. Esimesena saadab rongi nr 2102 Põllu jaam. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Dispetšer võib anda käsu rongiliikluse alustamiseks telefonside kaudu koos dispetšeri käsuga peatee sulgemise kohta.

278. Kui rongiliikluseks suletava jaamavahe üks piirnevast jaamast asub naaberraudtee dispetšeripiirkonnas, siis selle jaamavahe rongiliikluseks sulgemise käsk kooskõlastatakse naaberraudtee dispetšeriga ja temale antakse käsust ärakiri.

279. Enne jaamavahe või selle ühe peatee sulgemiskäsu üleandmist on dispetšer kohustatud kutsuma välja jaamavahet piiravate jaamade korraldajad, hoiatama neid eelseisvast sulgemisest, teatama neile tööjuhi nime ja ametinimetuse ning kavandatud rongiliikluse korra mööda töötavat peateed või muud tööks vajalikku teavet.

280. Jaamavahe (selle peatee) avatakse dispetšeri käsuga käesoleva juhendi punktis 211 sätestatud korras pärast tööjuhilt teate saamist takistuse kõrvaldamise, töö lõpetamise ja jaamavahe töörongidest vabastamise kohta.

Tööjuhilt saadud teate kannab dispetšer dispetšerikorralduste raamatusse, näidates selle saamise kellaaja ja isiku, kellelt teade saadi. Kirjalikku teadet või telefonogrammi töö lõpetamise ja rongiliikluse taastamise võimaluse kohta hoitakse koos dispetšerikorralduste raamatuga.

281. Jaamavahe (peatee) avatakse rongiliikluseks dispetšeri käsuga, mis antakse jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele.

Näide nr 52
Käsk nr 100. Muudan 30.10.1999. a käsu nr 70. Rongiliikluse Põllu–Metsa jaamavahe paaritu suuna peateel taastan automaatblokeeringu signaalide järgi alates kella 16.00. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

282. Rongi saatmiseks mööda kaherajalise jaamavahe vastusuunalist rada, kus ei ole kahesuunalist automaatblokeeringut, tuleb dispetšeril enne käsu andmist kontrollida selle raja vabaolekut vastassuunarongidest ja anda jaamavahet piiravatele jaamadele käsk.

Näide nr 53
Käsk nr 150. Katkestan Põllu–Metsa jaamavahe paarissuuna peateel automaatblokeeringu tegevuse. Alates kella 12.30 alustage rongide saatmist Metsa jaamast paarissuuna peateel mööda vastusuunalist rada telefonsidega üksiktee liiklemiskorra järgi. Esimesena saadab rongi nr 2102 Põllu jaam. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Enne kui anda käsk reisirongi saatmiseks mööda vastusuunalist rada, tuleb otsus kooskõlastada ja saada sellekohane korraldus raudteekorraldajalt või mõnelt teiselt raudtee-ettevõtja volitatud raudteeliikluse eest vastutavalt töötajalt. Korraldus kantakse dispetšerikorralduste raamatusse.

Näide nr 54
Käsk nr 5. Saatke rong nr 0501 Metsa jaamast mööda paarissuuna peatee vastusuunalist rada. Raudteekorraldaja (edaspidi RK) . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kui mööda vastusuunalist rada sõidab üksteise järel kaks või enam rongi, täiendatakse dispetšerikäsu teksti vastavalt sellele.

Pärast dispetšeri käsu saamist vahetavad jaamakorraldajad rongitelefonogramme dispetšeri kuuldes vastavalt reglementeeritud korrale.

Rongi saatmiseks kahesuunalise automaatblokeeringuga jaamavahele mööda vastusuunalist rada tuleb dispetšeril lülitada automaatblokeering vastavale liiklemissuunale ja anda jaamakorraldajale korraldus rongi jaamavahele saatmiseks.

283. Rongiliikluse ohutuse tagamise abinõud rongi saatmisel jaamavahele mööda vastusuunalist rada, kus raudteeülesõidukoht (-kohad) on automaatsignalisatsiooniga ja automaattõkkepuudega ainult pärisuunaliseks rongiliikluseks, ning jaamavahele, kus on püüdeumbteed, määrab kindlaks raudtee-ettevõtja. Tuleb näha ette raudteeülesõidukoha korraldaja telefonsidega hoiatamise kord iga rongi jaamavahele saatmisel. Selle korraga peavad olema tutvunud vedurijuhid ja teised rongiliiklusega seotud töötajad.

Mööda vastusuunalist rada sõitva rongi vedurijuhil on lubatud sõita üle ülesõidukoha, mis on automaatsignalisatsiooniga ja automaattõkkepuudega ainult pärisuunaliseks rongiliikluseks, järgmiste kiirustega: valvega ülesõidukohal kuni 40 km/h ja valveta ülesõidukohal kuni 25 km/h.

284. Pärast teate saamist mööda vastusuunalist rada sõitnud rongi jaama saabumise kohta taastab dispetšer jaamavahel rongiliikluse kehtestatud side- ja signalisatsioonivahendite järgi, andes jaamavahet piiravatele jaamadele järgmise käsu.

Näide nr 55
Käsk nr 101. Muudan 31.10.1999. a käsu nr 71. Rongiliikluse Põllu–Metsa jaamavahe paaritu suuna peateel taastan automaatblokeeringu signaalide järgi alates kella 16.00. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

285. Rongi saatmisel jaamavahele peatusega (mida rongiliiklusgraafikuga ei ole ette nähtud) raudteetöötajate töökohta viimiseks ja sealt tagasitoomiseks või mõnel muul eesmärgil annab dispetšer vastavalt rongiliikluse olukorrale jaamavahet piiravatele jaamadele korralduse, kus näitab ära rongi jaamavahele väljumise kellaaja ja jaamavahe hõivamise kestuse.

Vedurijuhile ja ohutu rongiliikluse eest vastutavale töötajale, kes juhib inimeste rongile minekut ja rongilt mahatulekut ning veose peale- või mahalaadimist, antakse rongi jaamavahele saatmisel kirjalik hoiatus. Pärast jaamavahel hoiatuses märgitud kohas peatumist võib rongi vedurijuht alustada uuesti sõitu ohutu rongiliikluse eest vastutava töötaja signaali järgi.

Töörongi, teemasina ja agregaadi saatmine rongiliikluseks suletud jaamavahele toimub käesoleva juhendi IX peatükis sätestatud korras.

286. Saanud teate jaamavahel rongiliikluse side- ja signalisatsioonivahendite rikkest, kannab dispetšer selle dispetšerikorralduste raamatusse. Veendunud jaamakorraldajate ettekannete alusel jaamavahe (peatee) vabaolekus, annab dispetšer käsu rongiliikluse alustamiseks telefonside abil.

Näide nr 56
Käsk nr 102. Automaatblokeeringu rikke tõttu Põllu–Metsa jaamavahel (või jaamavahe peateel) kehtestan alates kella 19.00 rongiliikluse telefonside abil üksiktee rongiliikluskorra järgi. Esimesena saadab rongi nr 3202 Põllu jaam. RD . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

287. Pärast teate saamist kehtestatud side- ja signalisatsioonivahendi rikke kõrvaldamise ja töökorda seadmise kohta kannab dispetšer teate ettenähtud korras dispetšerikorralduste raamatusse ning veendub jaamakorraldajate ettekannete alusel jaamavahe või peatee vabaolekus. Pärast seda annab dispetšer jaamavahet piiravatele jaamadele järgmise käsu.

Näide nr 57
Käsk nr 103. Muudan 31.10.1999. a käsu nr 102. Rongiliikluse Põllu–Metsa jaamavahe paaritu suuna peateel taastan automaatblokeeringu signaalide järgi alates kella 16.00. RD . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Alates dispetšeri käsus nimetatud ajast alustavad jaamad rongiliiklust kehtestatud side- ja signalisatsioonivahendi järgi.

Ühesuunalise automaatblokeeringuga varustatud kaherajalisel jaamavahel võib automaatblokeeringu taastamise käsu anda üle jaamakorraldajatele, ootamata ära jaamavahe vabanemist rongidest, mis sõidavad mööda pärisuunalist rada.

288. Ajutise abiposti avamise ja sulgemise korra sätestab raudtee-ettevõtja ning see vormistatakse dispetšeri käsuga. Nimetatud käsk antakse jaamavahet piiravatele jaamadele järgmise vormi järgi.

Näide nr 58
Käsk nr 104. Alates kella 8.00 avan (või sulgen) liikluskorraldusposti 350. km. RD . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

289. Elekterveoga liinil peab dispetšer töötama koostöös energiadispetšeriga ja tagama normikohase elektrivarustuse ja seadmete normaalse töö.

Kontaktvõrgu rikke, veoalajaama väljalülitamise või selle võimsuse vähendamise korral või mõnel muul põhjusel peab dispetšer koos energiadispetšeriga määrama kõige ratsionaalsema rongide liiklemise korra liinil.

Kontaktvõrgu juhtme jäätumisel antakse energiadispetšeri avalduse põhjal nn aknad jää sulatamiseks kontaktvõrgu juhtmelt voolu abil.

290. Kui dispetšerside ei tööta, tuleb korraldada rongiliiklust dispetšeri osavõtuta. Sel juhul korraldavad rongiliiklust jaamavahel seda piiravate jaamade korraldajad ettenähtud korras.

Dispetšerside rikke kohta teevad nii dispetšer kui ka jaamakorraldaja vastava sissekande dispetšerikorralduste raamatusse ja järelevaatusraamatusse.

Dispetšerside taastamisest teatab dispetšer üheaegselt kõigile jaamadele registreeritava käsuga.

XII peatükk
MANÖÖVRITÖÖ

291. Manöövritööd tehakse jaama tehnoloogilise protsessiga sätestatud korras ja manöövritöö plaani järgi, mis üldjuhul näeb ette:
1) rongide õigeaegse koostamise ja jaamast liinile lähetamise;
2) vagunite õigeaegse etteandmise laadimiseks (tühjendamiseks) ja äratoomise pärast laadimise (tühjendamise) lõpetamist vastavalt jaama tehnoloogilise protsessiga sätestatud korrale ja manöövritöö plaanile;
3) vagunite töötlemise vähima ajakuluga;
4) jaama tehnovahendite ratsionaalseima kasutamise;
5) ohutu raudteeliikluse, manöövritööga seotud töötajate ohutuse ja veeremi säilivuse tagamise.

292. Suure manöövritöömahuga jaam jaotatakse manöövrirajoonideks. Ühes manöövrirajoonis võib töötada üheaegselt ainult üks manöövrivedur. Raudtee-ettevõtja võib kehtestada korra, mis lubab töötada ühes manöövrirajoonis korraga ka kahel või enamal manöövriveduril. Nimetatud kord peab tagama ohutu raudteeliikluse ja sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

293. Manöövrivedur peab olema töökorras, omama häireteta töötavat manöövriraadiosidet, ettenähtud signaale ja inventari.

294. Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioonita jaamas valmistab manöövrimatka signalist või pöörmeseadja manöövritööjuhi korralduse alusel.

Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaamas valmistab manöövrimatka jaamakorraldaja või tsentralisatsiooniposti operaator. Kui pöörangud antakse keskjuhtimiselt kohalikule juhtimisele, siis manöövrimatka valmistab konduktor, rongikoostaja, vedurijuht või vedurijuhi abi, pargikorraldaja, jaamakorraldaja, jaamaülem või mõni teine raudtee-ettevõtja määratud töötaja. Sama kord kehtib ka manöövritööl elektritsentralisatsioonita jaamas, kus pöörmeseadja pööranguid ei teeninda. Jaamade loetelu koos pöörmete numbritega (mida pöörmeseadja ei teeninda) ja töötajate ametinimetustega, kel on õigus seada manöövritööl pööranguid manöövrimatka asendisse, kinnitab raudtee-ettevõtja.

295. Enne tsentraliseeritud pöörangu seadmist manöövrimatka asendisse peab seda operatsiooni sooritav töötaja veenduma (isiklikult või selleks volitatud töötaja ettekande põhjal) selles, et pöörang on veeremist vaba. Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaamas kontrollitakse pöörmete vabaolekut veeremist juhtimispuldi kontrollseadmete näitude järgi. Kontrollseadmete mittetöötamisel või väljalülitamisel, samuti pöörangu seadmisel manöövrimatka asendisse kohalikust püstikpuldist kontrollitakse pöörme vabaolekut jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioonita jaama pöörangud, v.a need, mis on sorteerimisteedel, kus manöövritööd tehakse seeriatõugetega, samuti need tsentraliseeritud pöörangud, mida teenindatakse käsitsi vändaga (kurbliga), tuleb manöövritööl lukustada riivi (krambi) abil.

296. Manöövritöö korraldamisel tuleb efektiivselt kasutada manöövriraadiosidet.

Raadioside kaudu antud manöövritöö korraldus peab olema lühike ja arusaadav. Korralduse andja peab veenduma selles, et manöövrivedurijuht (korralduse täitja) on korraldusest õigesti aru saanud (raadioside kaudu antud korralduse kordamise ärakuulamine, vedurivilega signaali andmine jms). Raadioside kaudu edastatavate manöövritöö tüüpkäskude ning teadete näidisreglemendi töötab välja jaama tööd korraldav ja selle töö eest vastutav raudteeettevõtja ning see peab olema kajastatud jaama tehnokorraldusaktis.

Manöövriraadioside ja pargiside kasutamise kord manöövritööl sätestatakse sellekohases juhendis, mis on jaama tehnokorraldusakti lisa.

297. Manöövrivedurijuhile annab keelava tulega manöövrifoorist möödasõidu loa valmistatud manöövrimatka korral jaama-, posti- või pargikorraldaja isiklikult manöövriraadioside, pargiside või manöövritööjuhi kaudu.

298. Manöövriveeremi ühest jaama pargist teise mööda ühendus- või väljatõmbeteed ümberpaigutamise kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

Üldjuhul juhib manöövriveeremi ümberpaigutamist ühest pargist teise parki manöövritööjuht. Soodsate kohalike tingimuste olemasolul (teedeparkide järjestikune asetus, manöövrivedur haagitakse vaguni küljest lahti vedurijuhi kabiinist jms) võib manöövrivedurijuht sõita manöövriveeremiga ühest teedepargist teise ilma manöövritööjuhi kaasasõiduta.

299. 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga laaditud vagunid (vedelgaasi tsisternvagunid ja muud), kui nad ei ole lülitatud formeeritud või formeeritava rongiveeremi koosseisu, peavad olema kehtestatud korras piiratud signaalidega ja seisma jaama tehnokorraldusaktis ette nähtud jaamateel. 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga laaditud vagunid peavad seisma kokkuhaagitult ühes grupis ja olema kinnitatud pidurkingadega. Nende vagunite seisutee pöörang seatakse ja lukustatakse isoleerivas asendis, mis ei võimalda muul veeremil sellele teele sõita.

Kui manöövriveduril on vaja sõita teele, kus seisab 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga vagun, peab jaamakorraldaja, jaamadispetšer, mäekorraldaja või mõni muu jaamas manöövritööd korraldav isik informeerima sellest manöövritööjuhti ja manöövritööjuht ettenähtud korras manöövriveduri juhti.

300. Kui rongis või manöövriveeremi koosseisus on ohtliku kaubaga vagun, mis «Ohtlike kaupade veoeeskirja» järgi vajab kattevaguneid, kajastub nende arv laadimisjaamas kaubaveodokumendile löödud templis.

Näiteks 3/0-0-3-1, kus:
   · esimene murdarv (3/0) näitab kattevagunite arvu rongi vedurist;
   · teine arv (0) on kattevagunite arv tõukevedurist;
   · kolmas arv (3) on kattevagunite arv vagunist, milles on inimesed;
   · neljas arv (1) on kattevagunite arv manöövritööl tahkekütusega vedurist.

Märk 0 (null) tähendab, et kattevagunit ei nõuta.

301. Veeremidepoo teedel võib manöövritööd teha depoo juhtkonna korraldusega määratud raudteeliikluse eest vastutava isiku juhtimisel ja järelevalvel.

302. Jaamateel, kus remonditakse või laaditakse vaguneid või tehakse muid töid, ei ole tõugetega manöövritöö lubatud.

Ebasoodsates ilmastikuoludes (tugev tuul, udu, tuisk jms) ja pimedal ajal valgustamata teel tuleb teha manöövritööd tähelepanelikult ning vajadusel ettenähtust väiksema kiirusega ja väiksema manöövriveeremi koosseisuga.

303. Töörongi tööd jaamateel juhib vastava ala raudtee-ettevõtja poolt seda tööd juhtima määratud (tee-, signalisatsiooni- ja sideala jt) töötaja.

Töörongi või teemasina sõitmine ühelt jaamateelt teisele või jaama teise rajooni on lubatud manöövritööjuhi ja jaamakorraldaja loal. Vajadusel võib jaamaülem (või kõnealuses jaamas mõni teine raudtee-ettevõtja määratud ohutu raudteeliikluse eest vastutav töötaja) määrata juhtima manöövritööd vastava kogemusega jaamatöötaja.

304. Pidurimagistraali (ühendusvoolikud) manöövritööl ühendab või teeb lahti:
1) vedurijuht või vedurijuhi abi veduri lahtihaakimisel manöövriveeremist;
2) tehnohooldepunkti töötaja vastavalt jaamatöö ja tehnohooldepunkti ühtses tehnoloogilises protsessis sätestatule;
3) rongikoostaja või konduktor (edaspidi manöövritööjuht) manöövritöö tegemisel jaamas, kus ei ole vagunite tehnohooldepunkti.

305. Tehnokorraldusaktis nimetatud erandjuhul on lubatud üksikute vagunite ümberpaigutamine ka käsitsi, kuid ainult loodis jaamateel (horisontaaltasapinnas).

Vaguni ümberpaigutamine käsitsi jaama peateel ja vastuvõtu-ärasaateteel on keelatud. Vaguneid võib käsitsi ümber paigutada ainult liiklusohutuse eest vastutava töötaja otsesel juhtimisel ja järelevalvel ning mitte rohkem kui üks laaditud või kaks tühja vagunit korraga.

Käsitsi manööverdamisel tuleb järgida järgmisi raudteeliiklusohutuse nõudeid:
1) vaguneid ei tohi lükata või veeretada kiirusega üle 3 km/h;
2) vagunid peavad olema kokku haagitud;
3) vaguneid ei tohi veeretada jaamatee piirdetulbast mööda või pea- ja/või vastuvõtu-ärasaatetee suunas;
4) vaguneid ei tohi veeretada enne, kui pidurkingad on seatud kasutamiskorda;
5) vaguniratta alla ei tohi asetada puutükke, laudu, liipreid, kive või muid keelatud esemeid pidurdamise eesmärgil.

Käsitsi ei ole lubatud manööverdada vaguneid, kus on inimesed, ja mittegabariitse või 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga laaditud vaguneid.

Vagunite käsitsi veeretamise täpne kord pööra, elektripeli või muu mehaanilise väikeabivahendiga (sõrgkang) sätestatakse raudtee-ettevõtja kinnitatud sellekohases juhendis.

Manöövritöö juhtimine

306.  Jaamas võib manöövritööd juhtida ainult üks vastutav töötaja, kelleks üldjuhul on jaamakorraldaja, manöövridispetšer, mäekorraldaja, pargikorraldaja ja dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšer. Nende töötajate volitused ja kohustuste jaotus manöövritöö korraldamisel määratakse jaama tehnokorraldusaktiga.

307. Manöövriveduri liikumist võib juhtida ainult üks manöövritööjuht (rongikoostaja, konduktor või mõni muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja), kes vastutab ohutu ja täpse manöövritöö eest.

Sorteerimismäel võib manöövriveduri liikumist juhtida mäekorraldaja. Manöövritööd ja manöövriveduri liikumist vahejaamas juhib konduktor (manöövritööjuht). Manöövritööd veduriga, mida ei teeninda manöövritööjuht, juhib jaama see töötaja, kelle töökohustuseks on korraldada manöövritööd jaamas. Nende jaamatöötajate loetelu on toodud jaama tehnokorraldusaktis.

Enne manöövriveeremi liikuma panemist (vedurijuhile signaali, korralduse või loa andmist) peab manöövritööjuht veenduma manöövrimatka õigsuses. Jaamas, kus on kasutusel manöövrifoorid, tehakse manöövritööd manöövrifoori järgi.

308. Raudtee-ettevõtja määrab manöövritöö tegemiseks kas meeskonna (rongikoostaja ja tema abi) või ainult manöövritööjuhi.

Manöövritööjuht korraldab meeskonnaliikmete paigutuse vastavalt manöövritöö plaanile. Manöövrivedurit teenindab vedurijuht või vedurimeeskond raudtee-ettevõtja sätestatud korras.

309. Manöövritööjuht saab manöövritöö ülesande ainult ühelt manöövritööd korraldavalt isikult. Nende isikute loetelu määratakse kindlaks jaama tehnokorraldusaktiga ja jaama töö tehnoloogilise protsessiga.

Manöövritöö ülesanne tuleb anda arusaadavalt, võimalikult lühidalt ja täpselt ning see tuleb teha teatavaks igale manöövritööst osavõtvale töötajale enne manöövritöö algust.

Kui manöövritöö käigus muudetakse kavandatud ja täitmiseks avaldatud manöövritööplaani, tuleb tööplaanis tehtavatest muudatustest õigeaegselt informeerida kõiki manöövritööst osavõtvaid töötajaid.

310. Manöövriveduri sõitu (vagunitega või ilma) ühest jaama manöövrirajoonist teise saab lubada ainult üks ohutu raudteeliikluse tagamise eest vastutav töötaja – jaamakorraldaja, mäekorraldaja või jaama manöövridispetšer ja dispetšeritsentralisatsiooniga liini jaamas rongidispetšer.

Manöövriveduri sõitmine ühest jaama manöövrirajoonist teise peab olema kooskõlastatud selle manöövrirajooni manöövritöö korraldajaga (postikorraldaja, pargikorraldaja, manöövritööjuht), kuhu manöövrivedur sõidab.

Töötajate kohustused manöövritööl

311. Manöövritööjuht peab:
1) koostama rongi täpses vastavuses koosteplaani, tehnokasutuseeskirja, sellekohaste juhendite ja juhistega;
2) tagama manöövritööst osavõtvate töötajate õige paigutuse ja edaspidise kooskõlastatud tegevuse, tutvustama neid enne manöövritöö algust manöövritööplaaniga ja selle täitmise korraga;
3) täitma manöövritöö ülesande täpselt ja ettenähtud tehnoloogilise aja piires;
4) korraldama manöövritööd nii, et oleks tagatud ohutu raudteeliiklus ja manöövritööst osavõtvate töötajate ohutus ning raudteeveeremi ja veoste säilivus.

Erilise ettevaatusega tuleb teha manöövritööd vagunitega, kus on inimesed, mittegabariitsed veosed või ohtlikud kaubad.

312. Manöövritöö meeskond peab enne valvekorda asumist tutvuma veeremi paigutusega jaama manöövrirajooni teedel, kontrollima veeremi kinnitust iseveeremise vältimiseks ja veenduma manöövrirajoonile ette nähtud pidurikingade olemasolus. Kontrolli tulemustest kannab manöövritööjuht ette jaamakorraldajale ja teeb sissekande valvekorra vastuvõtu ja pidurkingade raamatusse.

313. Enne manöövritöö algust on manöövritööjuht kohustatud:
1) veenduma, et kõik manöövritööst osavõtvad töötajad (sh vedurimeeskond) asuvad neile ette nähtud kohtadel;
2) avaldama manöövritöö plaani vedurijuhile ja teistele manöövritöös osalejatele ning tutvustama selle läbiviimise korda;
3) kontrollima pidurkinga olemasolu veeremirataste all või teel ja veenduma muude veeremi liikumist takistavate esemete puudumises.

314. Pöörmeseadjale, signalistile või mõnele teisele manöövrimatka ettevalmistavale töötajale annab manöövrimatka valmistamise käsu manöövritööjuht isiklikult manöövriraadioside kaudu, vedurivilega, suuvilega või mõnel muul kehtestatud viisil, nagu see on sätestatud jaama tehnokorraldusaktis.

315. Manöövritööl on manöövritööjuht kohustatud:
1) andma manöövritöö signaale ja korraldusi selgelt ja õigeaegselt;
2) jälgima manöövrimatka ettevalmistamist ja signaalide andmist signalisti, pöörmeseadja ja vedurijuhi poolt;
3) asuma sellises kohas, kust manöövritöö on hästi jälgitav;
4) rakendama manööverdamisel pikk-manöövriveeremiga kõveral teeosal või halva nähtavuse puhul (udu, tuisk, lumesadu jms) lisameetmeid raudteeliikluse ohutuse tagamiseks (andma sagedamini signaale ja korraldusi, kasutama signaalide edastamiseks signaliste, pöörmeseadjaid, vähendama manöövriveeremit jms);
5) mitte lubama veeremi sõitu üle läbilõigatud pöörangu enne selle järelevaatust, töökorda tegemist ja sõidukõlblikuks tunnistamist;
6) veenduma enne sõitu teel seisva veeremi juurde, et seal ei ole piiramissignaale;
7) kinnitama jaamateele seisma jäetud veeremi tehnokorraldusaktis ette nähtud normatiivide kohaselt;
8) veenduma enne manöövriveeremi liikuma panemist, et kõik vagunid on omavahel ja veduriga kokku haagitud;
9) rakendama manöövritööl tõugetega abinõusid, mis välistaksid vagunite iseenesliku tagasiliikumise või väljasõidu piirdetulba taha tee vastaspoolses otsas, kus manöövritööd ei tehta;
10) seadma vagunite automaatsidurite haakekangi enne manöövritööd tõugetega või sorteerimismäest allatõukamist lahtihaakimise asendisse, pärast vagunigrupi või vaguni eemaldumist manöövriveeremi põhigrupist panema automaatsidurite haakekangi tagasi kokkuhaakimis- ehk normaalasendisse;
11) veenduma sõitmisel manöövriveduriga vagunitega hõivatud teele seal seisvast vagunigrupist maha- või juurdehaakimiseks või seisvate vagunite kokkusurumiseks, et teel seisvad vagunid on kinnitatud iseveeremise vältimiseks kehtestatud normatiivide kohaselt ja seda eriti tee vastaspoolses kõrikus, kus manöövritööd ei tehta;
12) kontrollima teel seisvale vagunigrupile vagunite juurdehaakimisel, mis on kehtestatud normatiivi järgi, et juurdehaakimisega ei muudetaks varem pandud pidurkingade asendit ja pidurkingi oleks normatiivi järgi piisavalt, arvestades vagunite arvu suurenemist nende seisuteel;
13) veenduma kaupade vagunisse ja vagunist mahalaadimise kohtades enne manöövriveeremi liikuma panemist, et teel ei ole veeremi liikumist takistavaid esemeid ega töötajaid;
14) manööverdama vaguniga, mille laadimine ei ole veel lõpetatud, alles pärast loa saamist laadimise eest vastutavalt töötajalt.

316. Manöövritööjuht peab korraldama manöövritöö nii, et raudteeliikluse ohutus vastaspoolses kõrikus oleks tagatud ja ei toimuks veeremi sõitu vastaspoolse kõriku tee piirdetulba taha, isoleerpõkkudele või väljasõidufoori taha. Manöövritöö tegemisest tuleb teavitada tee vastaspoolse kõriku pöörmeposti pöörmeseadjat, korraldajat või signalisti, kes peab võtma lisameetmed raudteeliikluse ohutuse tagamiseks (jälgima vagunite liikumist, panema vajadusel teele pidurkinga, seadma pöörangu nn isoleerivasse asendisse jms).

317. Manöövritöö korraldaja (jaamakorraldaja, manöövridispetšer, mäekorraldaja, pargikorraldaja või mõni teine isik) peab enne manöövritööd vagunitega, kus on inimesed või mis on laaditud mittegabariitse, 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga, informeerima manöövritööjuhti, manöövritööjuht aga teisi töötajaid, sh vedurijuhti.

318. Kui jaamavahele saadetava rongi sabast jääb jaamateele maha grupp vaguneid, tuleb rongiveeremi ja mahajäävate vagunite vahele teha vähemalt 5-meetrine vahe. Kui sellist vahet pole võimalik teha, tuleb teele maha jäävad vagunid kinnitada iseveeremise vältimiseks pidurkingadega, et hoida ära iseveeremist jaamavahele väljuva rongi paigaltvõtmisel tekkivast tõukest.

319. Manöövritööl tee või muu raudteeinfrastruktuuri objekti remontimise kohas, ülesõiduga raudteeületuskohast, reisiplatvormi ääres või kaubaaida, kaubahoovi, kütuselao, vagunidepoo, veduridepoo, tehase, töökoja jms teel või territooriumil peavad manöövritööjuht ja vedurimeeskonna liikmed olema eriti valvsad, andma inimestele lähenemisel ettenähtud helisignaali ja hoiatama neid, kes töötavad laadimistööl, tee ja vagunite remonditööl jms.

Kui sõidetakse vagunitega ees, peab manöövritööjuht ise või tema määratud manöövrimeeskonna liige asuma ümberpaigutatava vagunigrupi esimesel vagunil või liikumise suunas esimese vaguni astmeraual (pidurrõdul). Raudteeettevõtja võib kehtestada ka muu korra sõitmisel vagunitega ees, tingimusel, et see tagab ohutu manöövritöö.

Möödasõidul kõrgest platvormist ei ole lubatud seista platvormipoolsel vaguni või veduri astmeraual.

320. Manöövritööl juhib manöövrivedurit vedurijuht. Vedurijuhi abi ettevalmistamisel vedurijuhiks või teise vedurijuhi ümberõppel võib neile veduri juhtimise üle anda vahetuses töötava vedurijuhi isiklikul vastutusel.

321. Manöövritööl on vedurimeeskond kohustatud:
1) täitma manöövritöö ülesande täpselt ja õigeaegselt;
2) jälgima tähelepanelikult ja täpselt ning õigel ajal täitma signaalide nõudeid;
3) jälgima jaamateel töötavaid inimesi, manöövrimatka pöörangute asendit ja veeremi paiknemist jaamas;
4) tagama manöövritöö ohutuse ja raudteeveeremi säilimise.

322. Kogumisrongi teenindav vedurijuht ja konduktor peavad teadma teenindatava liini jaamade tehnokorraldusaktides sätestatud manöövritöö korda. Kui konduktor on vahejaamas manöövritöö juhiks, saab vedurijuht temalt kõik signaalid ja korraldused.

323. Vedurijuht ei tohi panna vedurit liikuma enne manöövritööjuhilt raadioside (pargiside) kaudu või mõnel muul viisil antud korraldust. Väljasõidul tsentraliseeritud pöörangule peab vedurijuht veenduma foori lubavas näidus, foori puudumisel saama jaamakorraldajalt teate matka valmisoleku kohta. Kohaliku juhtimisega tsentraliseeritud pöörangutele võib sõita neid teenindava töötaja korraldusel. Sõiduks tsentraliseerimata pöörangule peab vedurijuht saama pöörmeseadja või manöövritööjuhi signaali.

324. Kui vagunite tõukamisel ehk sõitmisel vagunitega ees ei näe vedurijuht matka valmisoleku kohta antavat signaali või manöövrifoori tuld, võib manöövritööjuht anda korralduse või signaali sõiduks pärast seda, kui on saanud pöörmeseadjalt signaali või teate manöövrimatka valmisoleku kohta ja veendunud selles, et manöövrifoor on avatud ja lubab teha manöövritööd.

325. Vaguniteta manöövrivedur sõidab jaamateel jaamakorraldaja korralduse, pöörmeseadja signaali (teate) või manöövrifoori tulede järgi.

326. Vedurijuht peab manöövritöö signaali või korraldust kinnitama vedurivilega (helisignaaliga).

Kui vedurijuht ei ole saanud täpselt aru signaalist, korraldusest või ei tunne manöövritöö plaani, peab ta peatama töö ja selgitama või teadvustama enesele edaspidise tööplaani.

327. Keelatud on anda signaali või korraldust manöövriveeremi sõiduks reisirongi järel, enne kui reisirong ei ole vabastanud ärasaateteed ja väljunud jaamavahele.

Reisirongi taga seisva veduri juhil on keelatud panna oma vedurit liikuma seni, kuni ta pole saanud teadet reisirongi jaamavahele väljumise ja ärasaatetee rongiveeremist vabanemise kohta.

328. Pöörmeseadja, signalist või mõni teine manöövrimatka valmistanud isik on manöövritöö ajal kohustatud:
1) jälgima tähelepanelikult manöövriveeremi liikumist, antavaid korraldusi ja signaale ning tagama nendega antud nõuete täitmise kehtestatud tehnoloogilise aja piires;
2) andma vedurijuhile ja rongikoostajale või manöövritööjuhile signaale ja teateid täpselt reglementeeritud korras;
3) veenduma enne signaali andmist või korralduse üleandmist manöövritööjuhile või manöövriveduri juhile selles, et manöövrimatk on valmis sõiduks;
4) lukustama pöörangu pärast matkaasendisse seadmist või kinnitama sulgrööpa krambiga ja veenduma selles, et sulgrööbas oleks surutud tihkelt vastu raamrööbast.

Vagunite kinnitamine

329. Veeremit võib jätta seisma jaamateele ainult tee piirdetulpade (signaalide) vahelisel teeosal. Vedurita seisev rongiveerem peab olema kinnitatud iseveeremise vältimiseks pidurkingadega, käsipiduritega või muude kehtestatud kinnitusvahenditega. Jaamateel seisvate vagunite uksed ja luugid peavad olema kinni (juhul kui nendega ei tehta kaubaveooperatsioone või kui ei toimu puhastamist, desinfitseerimist või remonti).

330. Jaamateel kinnitatakse vagunid käesoleva juhendi lisas 1 toodud normide kohaselt.

Veeremi kinnitamise kord sätestatakse tehnokorraldusaktis sõltuvalt jaama kohalikest oludest. Selles sätestatakse veeremi kinnitamise kord igal jaamateel, veeremi kinnitamise eest vastutav töötaja ja samuti see isik, kes eemaldab kinnitusvahendid vagunite rataste alt või vabastab käsipidurid enne veeremi liikumapanemist.

331. Rong, vagunigrupp või üksik vagun, mis seisab jaama teel, tuleb kinnitada pidurkingadega jaama tehnokorraldusaktis ette nähtud normatiivide kohaselt enne veduri või vagunite lahtihaakimist rongiga sõitu jätkavast vagunite põhigrupist.

332. Vedurijuhil on keelatud haakida vedurit rongiveeremist lahti seni, kuni ta ei ole saanud usaldusväärset teadet veeremi kinnitamise kohta. Niisugune teade antakse vedurijuhile jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras. Enne veduri lahtihaakimist rongist on vedurijuht kohustatud teele seisma jäetava veeremigrupi pidurdama automaatpiduritega.

333. Vagunite pikemaks ajaks (reservis, remonti andmise ootel jms) seisma jätmisel tuleb nad paigutada soodsa profiiliga teele ja see tee tuleb isoleerida jaamast läbisõitva rongi matkast. Sellised vagunid kinnitatakse vagunirataste pidurkingale pealesõiduga. Vagunite õiget kinnitamist peab kontrollima jaamaülem, tema asetäitja või jaamakorraldaja.

334. Vahejaama ajutiselt ilma vedurita seisma jäetud kaubarongi veerem kinnitatakse normatiivi järgi, mis on jaama tehnokorraldusaktis ette nähtud sellele jaamateele, vagunirataste pealesõiduga pidurkingale. Jaamaülem, tema asetäitja või mõni teine raudtee-ettevõtja määratud töötaja peab kontrollima jaamateele seismajäetud rongiveeremi kinnituse õigsust (kes dispetšeri ülesandel kutsutakse jaama) ja kandma kontrollimise tulemusest ette dispetšerile. Veeremi kinnituse õigsust võib dispetšeri ülesandel kontrollida ka jaamakorraldaja, kes samuti kannab kontrollimise tulemusest ette dispetšerile.

Ebasoodsa profiiliga jaamateele ei tohi ilma vedurita rongiveeremit seisma jätta.

335. Kui rongiveerem jäetakse vahejaama seisma ilma vedurita ja osadeks lahti haagituna (reisijate läbipääsukoht), tuleb iga eraldi seisev rongiveeremi osa kinnitada pidurkingadega vastavalt normile, mis on ette nähtud selle jaamatee osa profiilile, kus seisab rongiveeremi osa.

336. Kallakuga jaamateel, kus on vagunite jaamavahele veeremise oht, võib teha manöövritööd ainult veduri paigutamisega langu poole ning töötavate ja proovitud automaatpiduritega. Kui vedurit ei saa paigutada langu poole, võib teha manöövritööd manöövriveeremit tagurdades, töötavate ja proovitud automaatpiduritega. Manöövritöö tegemise täpne kord jaamas, kus jaamateed on kallakuga, määratakse kindlaks jaama tehnokorraldusaktiga.

337. Manöövritöö tegemisel kallakuga jaamateel tuleb rangelt järgida raudteeliikluse ohutusnõudeid (pöörmete seadmine isoleerivasse asendisse, vagunigruppide kinnitamine pidurkingadega jms), mis välistavad vagunite iseliikumise ja kokkupõrked manööverdava veeremiga, vagunite väljaveeremise rongimatkasse või naabermanöövrirajooni.

Kallakuga jaamateede loetelu, kus manöövritööl on vagunite jaamavahele, rongimatkasse või naabermanöövrirajooni veeremise oht, ning raudteeliikluse ohutusabinõud, mida peab rakendama manöövritööl, sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

338. Veeremi jaamavahele iseveeremise ärahoidmiseks on haruraudteed või ühendusteed teenindava liikluskorraldusposti korraldaja, pöörmeseadja või manöövritööjuht kohustatud pärast vagunite etteandmist või väljasõitu seadma liitumispöörangu (sh tsentraliseeritud pöörangu) kaitseumbteele suunatud asendisse või panema kaitsepöörangu sulgrööpad või heitekinga kaitse- ehk normaalasendisse.

339. Ilmaennustuse kohaselt saabuva või ootamatult saabunud tugeva tuule korral on jaamatöötajad, igaüks oma tööpostil, kohustatud täiendavalt kontrollima veeremi kinnituse usaldusväärsust jaama teedel ja vajadusel võtma lisameetmed vagunite kinnitamiseks.

340. Veeremi jaamavahele väljaveeremise ohu korral tuleb rakendada kõiki jaamatöötajate käsutuses olevaid vahendeid ise veerema hakanud veeremi peatamiseks. Veeremi jaamavahele väljaveeremisest on jaamakorraldaja kohustatud kohe teatama jaamavahel olevatele vedurijuhtidele, dispetšerile, naaberjaama korraldajale ja ülesõidukohtade valvuritele ning vajadusel teistele töötajatele. Vastassuunas sõitvad rongid peatatakse ning võetakse erakorralised meetmed jaamavahele liikunud veeremi peatamiseks.

341. Manöövritööl ei tohi sõita kiiremini kui:
1) 60 km/h mööda vaba teed veduriga või veduri järele haagitud vagunitega, kui manöövriveeremi automaatpidurid on töökorras ja piduriproov tehtud;
2) 40 km/h mööda vaba teed, kui vagunid on haagitud vedurile järele (automaatpidurid ei tööta);
3) 25 km/h, sõites vaguniga ees mööda vaba teed või sõitmisel päästerongiga;
4) 15 km/h, sõites vaguniga, kus on inimesed või mis on laaditud 4., 5. ja 6. külgmise või alumise mittegabariitsuse astme kategooriasse kuuluva või 1. ja 2. ohuklassi kuuluva veosega;
5) 3 km/h, lähenedes veduriga või vagunitega teel seisvatele vagunitele.

Manöövriveeremi sõidukiirus üle vagunikaalu määratakse jaama tehnokorraldusaktiga olenevalt vagunikaalu konstruktsioonist ja ehitusest.

342. Veduriga või manöövriveeremiga võib sõita kiirusega 60 km/h ja 40 km/h ainult sel juhul, kui vedurijuht on veendunud jaamatee vabaolekus, mida mööda ta sõidab. Kui vedurijuht ei ole saanud teadet jaamatee vabaolekust, siis tuleb tal sõita tähelepanelikult ja sellise kiirusega, mis tagab manöövriveeremi peatamise enne võimalikku liiklustakistust.

Manöövritöö sorteerimismäel ja väljatõmbeteel

343. Manöövritööd jaama sorteerimismäel tehakse vastavalt raudtee-ettevõtja kinnitatud sorteerimismäe (edaspidi mägi) tööjuhendile.

Mäe tööjuhendis nähakse ette meetmed, mis välistavad vagunite väljaveeremise sorteerimisteedelt mäe vastassuunakõrikusse (väljasõitu piiravate pidurkingade panemine teele mäe vastassuunakõrikus, vagunigruppide pidurdamine sorteerimispargi keskosas jms).

344. Mäekorraldaja peab enne vagunite allatõukamist mäest:
1) kontrollima mäealuse pargi sorteerimisteede täitumust ja veeremist vaba kohta teedel ning vahekaugusi vagunigruppide vahel sorteerimispargi mäepoolses küljes;
2) tutvuma vagunite mäest alla veeretamise plaaniga, lahtihaagitavate vagunite paiknemisega manöövriveeremi koosseisus, vagunite arvuga igas lahtihaagitavas vagunigrupis ja nende liikumisomadustega ning muude tööks vajalike andmetega;
3) tutvustama vagunite mäest alla veeretamise plaani (sorteerimisplaani) selles töös osalevatele töötajatele (täitevposti operaatorid, rongikoostajad, vagunipidurdajad jt).

345. Mäekorraldaja, operaator, manöövritööjuht, rongikoostaja ja vagunipidurdaja peavad reguleerima vagunite allatõukamise intervalli ja tõukekiirust, võttes aluseks mäealuse pargi sorteerimisteede täitumuse ja vagunite veeremise omaduse nii mäealuse pargi sorteerimisteedel kui ka pöörmete tsoonis, samuti vagunite arvu ühes veerevas vagunigrupis, vagunigruppide jagunemise sorteerimispargi teede järgi jms.

Vagunite mäest alla veeremise ajal peavad mäekorraldaja ja operaator jälgima vagunigruppide veeremist ja nende paiknemist sorteerimispargi teedel, kontrollima automatiseeritud mäeseadmete tööd ning vajadusel korrigeerima nende töörežiimi.

346. Manöövridispetšer, mäekorraldaja ja mäeoperaator peavad pidama täpset arvestust nende sorteerimisteede kohta, kus paiknevad 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga vagunid või vedelgaasi tsisternvagunid.

Vagunite mäest alla veeretamise ajal peavad mäekorraldaja, mäeoperaator, rongikoostaja või manöövritööjuht informeerima raadioside kaudu või muude kehtestatud sidevahenditega manöövritööjuhti, mäeoperaatorit, pöörmeseadjat ja vagunipidurdajat nende vagunigruppide liikumisest, mis nõuavad ettevaatust ja muude spetsiifiliste ohutusnõuete rakendamist (vagunid veosesaaturitega, elusloomadega, mittegabariitse, 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga jms).

Töötajad, kes korraldavad vagunigruppide mäest alla veeretamist, peavad olema tähelepanelikud, tagama raudteeliikluse ohutuse ja veeremi säilivuse. Tõukekiirust ja vaguniaeglusti pidurdusjõudu tuleb reguleerida selliselt, et vagunigruppide vahed oleksid optimaalse pikkusega ja ei ületataks lubatud suurimat kokkupõrkekiirust kokkuhaakumisel sorteerimisteel seisvate vagunitega.

Töötajate informeerimise kord neist vaguneist, mis mäest alla veeretamise protsessis nõuavad suurimat eritähelepanu ja muude spetsiifiliste ohutusnõuete rakendamist, määratakse kindlaks sorteerimismäe tööjuhendiga.

347. On keelatud teha tõukega manöövritööd ja veeretada mäest alla:
1) vagunit, kus on inimesed (v.a veosesaaturiga vagun);
2) vagunit veosega, mis nõuab suurimat tähelepanu ja muude spetsiifiliste ohutusnõuete rakendamist;
3) platvormi ja poolvagunit, mis on laaditud 4., 5. ja 6. külgmise ja alumise mittegabariitsuse astme veosega või 3. ülemise mittegabariitsuse astme veosega;
4) veosega raudteetransportööri;
5) vedurit, mootorrongi, külmutusrongi, reisivagunit, raudteekraanat ja tee-ehituse masinaid;
6) vagunit ja muud veeremit, millel on pealkiri «Mäest alla mitte veeretada».

Alapunktides 1 kuni 6 nimetatud veerem võib sõita üle mäe ainult koos manöövriveduriga.

On keelatud tõugata mäest alla 12 ja enama teljega raudteetransportööri, 120-tonnise kandevõimega haagistüüpi veosega raudteetransportööri, kui haagise koosseisus on vaheplatvormid, ning veeremit pealdisega «Mäest alla mitte veeretada».

348. Vagunite mäest alla tõukamise ja veeremise piirkiirused mäefoori signaaltulede järgi ning raudteeliikluse ohutuse nõuded kehtestab raudteeettevõtja lähtuvalt mäe tehnilistest parameetritest ja kohalikest oludest. Vagunigruppide kiirus kokkuhaakimisel mäealuses pargis (tõugetega manöövritööl) ei tohi ületada 5 km/h. Kaubaveoeeskirjas loetletud juhtudel, kui manöövritööl tuleb teatud liiki veostele pöörata suurimat tähelepanu või rakendada muid spetsiifilisi ohutusnõudeid, ei tohi vagunigruppide kokkuhaakimise kiirus olla üle 3 km/h.

349. Veoste loetelu, millega laaditud vaguneid ei tohi mäest alla veeretada või teha tõugetega manöövritööd, on kindlaks määratud kaubaveoeeskirjaga. Nende veoste kaubaveodokumentidesse lüüakse laadimisjaamas tempel «Mäest alla mitte veeretada» või «Mäest alla veeretada ettevaatlikult».

Külmutusrongide ja autonoomsete külmutusvagunite mäest alla veeretamisel ei tohi lubada nende kokkupõrkamist mäealuse pargi teedel seisvate vagunitega. Külmutusronge ja autonoomseid külmutusvaguneid tõugatakse mäest alla mäefoori kollase tulega.

350. Enne kui alustatakse manöövritööd vaguniga, kus on veose või elusloomade saatur, peab manöövritööjuht hoiatama saaturit eelseisvast manöövritööst.

351. Vagunipidurdaja peab jälgima vagunite kogunemist sorteerimisteel ja selle täitumisest teatama vanemvagunipidurdajale, mäekorraldajale, mäeoperaatorile või manöövritööjuhile.

Vagunipidurdaja on kohustatud:
1) asuma veeremi mäest alla tõukamise alustamise hetkel tema teenindatavate sorteerimisteede vahel ette nähtud kohas;
2) kuulama tähelepanelikult raadioside kaudu antavaid korraldusi ja teateid mäest alla veerevate vagunite liikumise kohta ja jälgima mäekorraldaja, rongikoostaja, manöövritööjuhi ning manöövriveduri juhi antavaid signaale;
3) pidurdama vaguneid sellise kaalutlusega, et oleks võimalikult ratsionaalselt ära kasutatud sorteerimisteede mahutavus ja tagatud vagunite ohutu kokkuhaakumine mäealuse pargi sorteerimisteel seisvate vagunitega. Suure vagunigrupi mäest alla veeremisel pannakse vagunigrupi keskmiste vagunite rataste alla ettenähtule lisaks pidurkingi kas pidurkingapaigaldiga või kasutades selleks ette nähtud harki;
4) pärast vagunigrupi seismajäämist mäealuse pargi sorteerimisteel eemaldama pidurkingad vagunirataste alt;
5) abistama naaberteedel töötavaid vagunipidurdajaid vajadusel nende töös ja seda eriti siis, kui toimub pidev vagunigruppide mäest alla tõukamine lubatud suurima kiirusega ja tempos.

352. Pidurkinga ei tohi panna:
1) rööbaste ühenduskoha (põku) ette või peale;
2) pöörme riströöpa ette;
3) pöörme raamrööpale, mille vastu surutakse või on surutud sulgrööbas;
4) kõveriku välisrööpale.

353.  Ei tohi kasutada defektiga pidurkinga (purunenud tugipakk, puudub tugipaku plaat; kõverdunud, kulunud või purunenud tald; murdunud, purunenud, kõverdunud või laiaks vajutatud tallanina, tallakinnituse ja tugipaku kinnituse nõrgenemine, käepideme kõverdumine, murdumine või puudumine, tallaservade vigastus või suur kulumus, jäätunud või õline tallarenn või tallarenn ei vasta rööpapea laiusele).

Pidurkingad värvitakse värviga, mis teeb nad hästi märgatavaks, neile kantakse tempelmärk ja number, neid hoitakse manöövrirajoonis teede vahele paigutatud alustel ning nende üle peetakse ranget arvestust. Pidurkingade kasutamise täpse korra kehtestab raudtee-ettevõtja.

354. Vagunite tagurdamine ja/või ühendamine sorteerimispargi teedel tuleb kooskõlastada mäekorraldajaga, manöövritööjuhiga ja sorteerimispargi korraldajaga (rongikoostajaga) enne manöövritöö alustamist.

Enne vagunite tagurdamist on manöövritööjuht kohustatud veenduma, et vagunite alla ei ole jäänud pidurkingi ja automaatsidurid oleksid haakunud (haakekandid on normaalasendis). Kui sorteerimisteel seisavad kergsüttiva või 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga vagunid, tuleb manöövritööjuhil enne nende vagunitega manöövritöö alustamist isiklikult veenduda liiklustakistuste puudumises.

355. Väljatõmbeteel tehakse manöövritööd üldjuhul tõugetega (üksik- või seeriatõugetega). Seeriatõugetega manöövritöö kord peab olema täpselt reglementeeritud jaama tehnokorraldusaktis. Tehnokorraldusaktis tuleb samuti sätestada vagunigruppide pidurdamise kord, kasutades olemasolevaid tehnovahendeid, ja vajadusel ka muud raudteeliikluse ohutusnõuded.

356. Manöövritööjuht peab tõukehoo reguleerimisel arvestama vagunite sõiduomadusi, sorteerimisteede täitumust, ilmastikuolusid ning andma pöörmeseadjatele ja vagunipidurdajatele piisavalt aega pöörangute ümberseadmiseks manöövrimatka asendisse ja õigeaegseks pidurkingade paigaldamiseks ning jälgima, et vagunite kokkuhaakimisel ei ületataks lubatud piirkiirust.

357. Kui manöövritöö on mingil põhjusel takistatud (veerevale vagunile sõidab otsa järeletulev grupp vaguneid või vagun jääb seisma otse pöörangul ja edaspidine manöövrimatka valmistamine osutub võimatuks jms) või on muul põhjusel liiklusohtlik, siis peavad manöövritööjuht, pöörmeseadja või vagunipidurdaja andma vedurijuhile peatussignaali ja võtma meetmed liikuva vagunigrupi peatamiseks.

Manöövritöö jaama peateel ja vastuvõtu- või ärasaateteel

358. Manöövritööd jaama peateel ja peateest ülesõitmisega ning sõitmisega esimese sissesõidupöörme taha võib teha ainult jaamakorraldaja loal, mis antakse igaks kavandatud sõiduks ühekordseks kasutamiseks. Dispetšeritsentralisatsiooniga liini jaamas annab sellise manöövritööloa dispetšer.

359. Jaama vastuvõtu- ja ärasaateteede pargis võib teha manöövritööd ainult nendel teedel ja pöörmetel, mida on jaamakorraldaja lubanud kasutada ja nimetanud manöövritöö korralduse andmisel manöövritööjuhile.

360. Manöövritööd väljasõiduga jaamavahele üherajalise liini jaamas ja signaalmärgi «Jaama piir» taha mööda vastusuunalist rada kaherajalise liini jaamas võib teha ainult dispetšeri ja naaberjaama korraldaja nõusolekul. Vedurijuhile antakse selleks ette nähtud sõiduluba või sõidetakse selleks ette nähtud signaalist juhindudes. Manöövriveeremiga võib kaherajalise liini jaamavahele sõita mööda pärisuunalist rada valvekorras oleva dispetšeri nõusolekul ja jaamakorraldaja suulise korralduse alusel.

361. Manöövriveeremi üherajalise liini jaamavahele sõidu loaks on:
1) automaatblokeeringuga liinil võtisau, mis antakse manöövrivedurijuhile pärast väljasõidufoori avamist. Manöövriveeremi esimene väljasõit jaamast jaamavahele toimub väljasõidufoori lubava näidu järgi. Edasised manöövritööga seotud sõidud jaamavahele toimuvad võtisaua alusel kinnise näiduga väljasõidufoori juures.
Automaatblokeeringuga liini jaamas, kus on spetsiaalne teefooridega sõltuvusse viidud manöövrifoor, võib manöövriveerem sõita jaamavahele selle manöövrifoori lubava näidu järgi.
Kui jaama juhtimisaparaadil puudub võtisau või rikke tõttu ei saa seda anda vedurijuhile ja jaamas ei ole ka spetsiaalset teefooridega sõltuvusse viidud manöövrifoori, tuleb automaatblokeeringu tegevus manöövritöö ajaks katkestada ja manöövriveduri juhile antakse jaamavahele sõiduks teeluba;
2) poolautomaatblokeeringuga liinil võtisau, selle puudumisel poolautomaatblokeeringu tegevus katkestatakse ja vedurijuhile antakse jaamavahele sõiduks teeluba;
3) elektrisauasüsteemiga liinil jaamavahele kuuluv sau või võtisau;
4) telefonside korral teeluba vorm LA-50.

362. Manöövriveerem võib sõita üherajalise liini jaamavahele teeloa alusel ainult dispetšeri loal, mis antakse üheaegselt mõlemale jaamavahet piiravale jaamale, sulgemata rongiliikluse side ja signalisatsiooni põhivahendit.

Pärast dispetšerilt loa saamist vahetavad jaamakorraldajad järgmisi telefonogramme:

Näide nr 59

SAATEJAAM NAABERJAAM

Kas võin teha manöövritööd väljasõiduga jaamavahele.
JK . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Võite teha manöövritööd väljasõiduga jaamavahele.
JK . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Naaberjaamast saadud rongitelefonogramm on vedurijuhile teeloa väljakirjutamise aluseks. Teeloa vorm LA-50 ülaservale tehakse märkus «Manöövritööks väljasõiduga jaamavahele».

Jaamakorraldajad vahetavad ülalnimetatud telefonogramme dispetšerside kaudu dispetšeri kuuldes ja kontrolli all.

Keelatud on küsida ja anda luba manöövriveeremi sõiduks jaama piiridest jaamavahele siis, kui jaamavahel sõidab vastassuunaline rong.

Kui nõusolek antakse sel hetkel, kui jaamavahel sõidab manöövritööd tegevast jaamast jaamavahele saadetud rong, siis jaamavahe loetakse hõivatuks seni, kuni naaberjaamast ei anta teadet rongi saabumise kohta ning naaberjaamale ei ole edastatud teadet manöövritöö lõpetamise kohta.

Näide nr 60
Manöövritöö väljasõiduga jaamavahele on lõpetatud.
JK . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Jaamakorraldajate läbirääkimised manöövriveeremi sõiduks jaama piiridest jaamavahele vormistatakse sissekannetena jaama rongitelefonogrammide raamatus pealkirjaga «Manöövritöö väljasõiduga jaamavahele».

363. Manöövriveeremi väljasõiduks kaherajalise liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada, millel ei ole kahesuunalist automaatblokeeringut, katkestatakse automaatblokeeringu tegevus sellel peateel ja vedurijuhile antakse jaamavahele sõiduks ettenähtud teeluba vorm LA-50, mis vormistatakse punktis 362 sätestatud korras. Teeloa ülaservale tehakse märkus «Manöövritööks väljasõiduga jaamavahele mööda vastusuunalist rada».

Manöövriveeremi sõiduks kaherajalise liini kahesuunalise automaatblokeeringuga jaamavahele mööda vastusuunalist rada lülitatakse automaatblokeeringu suund ümber vastavale liiklussuunale ja manöövritöö sõiduga jaama piiridest jaamavahele mööda vastusuunalist rada toimub jaamakorraldaja suusõnalise korralduse alusel, mille ta annab dispetšeri nõusolekul.

364. Ei ole lubatud jätta seisma jaama vastuvõtu- ja ärasaateteele üksikuid vaguneid või vagunigruppe, mis on jaamast läbi sõitnud rongist mingil põhjusel maha haagitud ja kuuluvad etteandmiseks laadimistöödeks, remontimiseks või muudeks operatsioonideks. Vastuvõtu- või ärasaatetee ajutist hõivamist vagunitega manöövritööks võib lubada ainult jaamakorraldaja või dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšer.

Vastuvõtu- või ärasaatetee ajutist hõivamist vagunitega või vagunigruppidega vahejaamas võib lubada jaamakorraldaja ainult dispetšeri loal.

Veeremi paigutamine ja seismajätmine püüdeumbteele on keelatud. Kaitseumbteele ei tohi paigutada ning seisma jätta reisi- ja kaubavaguneid, kus on inimesed või mis on laaditud 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga.

365. Manöövritöö tegemisel väljasõiduga rongi vastuvõtu- ja ärasaatematkasse või vastavale teele tuleb manöövriveduri juhti ja manöövritööjuhti hoiatada eelseisvast rongi jaama vastuvõtust või jaamavahele saatmisest. Sellekohaseid korraldusi edastatakse manöövriraadioside kaudu, helisignaaliga, vahetult signalisti või pöörmeseadja kaudu või mõnel muul kehtestatud viisil. Eelnimetatud teate manöövritööjuhile ja manöövriveduri juhile üleandmise kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktiga.

Manöövritöö jaama rajoonis, mida ei teeninda pöörmeseadja

366. Manöövriveduri sõidu ja vagunite etteandmise või äratoomise kaubahoovi, söelao, vaguni- või veduridepoo teelt (teedele) peab jaamakorraldaja ja manöövritööjuht eelnevalt kooskõlastama selle tööpiirkonna tööjuhi või ohutu raudteeliikluse eest vastutava isikuga. Kooskõlastamise kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

367. Manöövritööjuht on enne sõitmist manöövrirajooni teedele, mida pöörmeseadja või signalist ei teeninda, kohustatud tähelepanelikult kontrollima teede ja pöörmete seisundit ning veenduma valmistatud manöövrimatka õigsuses ja liiklustakistuste puudumises.

368. Ei ole lubatud sõita manöövriveduri või manöövriveeremiga välja manöövrirajoonist, mida pöörmeseadja ei teeninda, saamata sellekohast luba jaamakorraldajalt.

Manöövriveduri ja manöövriveeremi väljasõidu kord manöövrirajoonist, mida pöörmeseadja ei teeninda, sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

XIII peatükk
KIRJALIKUD HOIATUSED

369. Kirjalik hoiatus (edaspidi hoiatus) antakse rongi vedurijuhile siis, kui vedurimeeskonnalt nõutakse rongi või muu veeremiga sõitmisel kõrgendatud tähelepanu või ülivalvsust.

Vedurijuhile antakse hoiatus:
1) tee, kontaktvõrgu, ülesõidukoha, side ja signalisatsiooni, silla või muu raudtee infrastruktuurirajatise rikke korral või raudteehoiuga seotud ehitustööde tegemisel (kui töökohast läbisõidul nõutakse sõidukiiruse vähendamist või rongi peatamist);
2) uute side- ja signalisatsioonivahendite või uute fooride töölerakendamisel, töösolevate fooride mahavõtmisel või teise alalisse kohta panemisel ning mittetöökorras foori avastamisel, kui seda ei ole võimalik sulgeda;
3) veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmete mittetöötamisel;
4) laadimisgabariiti ületava või ohtliku veosega rongi jaamavahele saatmisel, kui rong peab sõitma piirkiirusest väiksema kiirusega või vedurimeeskonnal tuleb järgida muid mittetavapäraseid rongiliikluse ohutusnõudeid;
5) lumesaha, teeremondimasinate (ballastöör, teepaigaldusmasin, tõstekraana, killustikupuhastusmasin jms) töötamisel kaherajalise liini jaamavahel;
6) kui rongis on veerem, mis ei tohi sõita sellel raudteeliinil kehtestatud piirkiirusega;
7) töötamisel teelt mahatõstetava dresiiniga halva nähtavuse oludes ja raskeveoste vedamisel dresiini või teerullikuga;
8) kõigil muudel juhtudel, kui rong peab sõitma kehtestatud piirkiirusest väiksema kiirusega, peatuma jaamavahel või kui vedurimeeskonnalt nõutakse rongiga sõitmisel kõrgendatud tähelepanu (ülivalvsust).

370. Kehtivusaja järgi jagunevad hoiatused kolmeks alaliigiks:
1) tähtajatud, mis kehtivad väljaandmise hetkest kuni tühistamiseni;
2) tähtajalised, mis kehtivad tööjuhi või muu väljaandmise eest vastutava töötaja kindlaks määratud aja jooksul;
3) ühekordsed, mis kehtivad ainult rongi sõidu ajal, kui selle rongiga sõitmisel tuleb järgida raudteeliikluse tagamise spetsiifilisi ohutusnõudeid (rongi on pandud veos või veerem, mis võib sõita liinile kehtestatud piirkiirusest väiksema kiirusega, sõiduplaaniväline peatus jms).

371. Kirjalike hoiatuste väljaandmise nõudeavaldusi võivad anda:
1) teemeister, kontaktvõrgurajooni juhataja, turvanguseadmete mehaanik, raudteeside elektrimehaanik, raudtee infrastruktuuri ehituse (hooldamise) alal tegutsev ettevõtja ja muud raudtee-ettevõtja volitatud tööjuhid töö tegemise ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks tööpäevaks (kaheksa tundi);
2) tee-, raudteeside- ja turvangujaoskonna, elektrivõrkude juhataja raudtee-ettevõtja loal tähtajaga kuni viis ööpäeva;
3) hoiatuse nõudeavaldust tähtajaga üle viie ööpäeva võib anda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (omanik või valdaja) oma käskkirjaga Raudteeameti peadirektori heakskiitmisel. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (omanik või valdaja) võib panna temale alluva raudteeinfrastruktuuri korrashoiu eest vastutavale töötajale, kuid ametilt mitte alla teemeistri, hoiatuse nõudeavalduse tühistamise kohustuse (s.o pärast kavandatud tööde lõpetamist ja kehtestatud piirkiiruse taastamist).

Kui defektoskoopia- või teemõõtevaguniga kontrollimisel avastatakse rongiliiklusele ohtlik koht, võib hoiatuse nõudeavalduse anda ka defektoskoopia- või teemõõtevaguni juhataja või tema asetäitja.

Teemeister, kontaktvõrgurajooni juhataja, turvanguseadmete mehaanik ning raudteeside elektrimehaanik esitavad hoiatuse nõudeavalduse järgmistel juhtudel:
– mahatõstetava veeremiüksusega töötamisel halva nähtavuse puhul;
– teerullikuga raskete esemete vedamisel, kui kaherajalise liini jaamavahel laaditakse veeremilt maha ehitusmaterjale teede vahele või tehakse laadimistööd üle teise peatee, mida mööda sõidavad rongid, või laaditakse veoseid naaberpeateel ning muudel raudteehoiutööde juhendis sätestatud juhtudel.

Teemeister võib anda hoiatuse nõudeavalduse ka nende raudtee infrastruktuurirajatiste ehitustööde kohta, mida juhib teemeistri abi. Niisuguste ehitustööde loetelu sätestatakse raudteehoiutööde juhendis.

372. Ootamatu infrastruktuurirajatise rikke kõrvaldamiseks, kui infrastruktuurirajatise rike ohustab raudteeliiklust ja töökoht piiratakse peatussignaalidega (defektse rööpa, sidelappide, pöörangu sulgrööbaste ja riströöpa vahetus, külmamuhkude kõrvaldamine jms), kiiruse vähendamise signaalidega või signaalnäidikuga vooluvõttur alla lasta, annab hoiatuse nõudeavalduse üldjuhul teemeister, tema äraolekul teemeistri abi, kontaktvõrgu energiadispetšer või kontaktvõrgurajooni juhataja (elektrimehaanik), raudteeside ja turvanguseadmete elektrimehaanik või mõni muu raudtee-ettevõtja nimetatud töötaja, teatades nõudeavalduse andmisest oma teejaoskonna, elektrivõrkude, raudteeside- ja turvangujaoskonna juhatajale.

373. Hoiatuse nõudeavaldus antakse kirjalikult, telegrammiga, telefonogrammiga, faksiga või mõnel muul raudtee-ettevõtja määratud viisil järgmistele töötajatele:
1) nende jaamade korraldajatele, keda raudtee-ettevõtja on kohustanud väljastama vedurijuhtidele kirjalikke hoiatusi;
2) jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele, kui töökoht asub jaamade vahel;
3) rongidispetšerile.

Isik, kes andis kirjaliku hoiatuse nõudeavalduse ühte hoiatusi väljaandvasse jaama, peab seda kinnitama ja edastama selle ka kõikidele teistele raudtee-ettevõtja määratud adressaatidele telegrammiga, telefonogrammiga või mõnel muul raudtee-ettevõtja kehtestatud viisil.

Kui hoiatuse nõudeavalduse annab teejaoskonna juhataja või mõni teine raudtee-ettevõtja volitatud isik, siis peab ta ärakirja sellest andma ka tööjuhile.

374. Hoiatuse nõudeavaldus tuleb anda sellise kaalutlusega, et hoiatusi väljaandva jaama korraldaja saaks selle kätte hiljemalt neli tundi enne hoiatuse kehtima hakkamist.

Hoiatuse nõudeavaldus ootamatu töö tegemiseks antakse vahetult seda jaamavahet piirava jaama korraldajale, kes väljastab kirjaliku hoiatuse vedurijuhile. Jaamakorraldaja peab saadud hoiatuse nõudeavaldusest teatama naaberjaama korraldajale ja dispetšerile. Dispetšer teatab omakorda korraldajatele nende liinil sõitvate rongide numbrid, millele on kirjalik hoiatus juba antud.

Dispetšer teatab hoiatuse nõudeavaldusest oma käsuga neile jaamadele, millele on pandud hoiatuste väljastamise kohustus.

Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil tuleb ootamatu hoiatuse nõudeavaldus anda dispetšerile, kes annab selle edasi hoiatusi väljaandvatele jaamadele ning määrab, millises jaamas tuleb liinil sõitev rong peatada ja väljastada vedurijuhile kirjalik hoiatus.

Vedurijuhile võib hoiatuskorralduse anda ka rongiraadioside kaudu, st peatamata jaamas liinil sõitvat rongi kirjaliku hoiatuse väljastamise eesmärgil.

Jaamakorraldaja ja dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšer edastavad vedurijuhile hoiatuskorralduse raadioside kaudu. Raadioside kaudu antud hoiatuskorraldus registreeritakse jaama rongiliikluse lauaraamatus või dispetšerikorralduste raamatus.

Hoiatuste nõudeavalduste andmise ja tühistamise ning vedurijuhtidele kirjalike hoiatuste edastamise täpse korra iga raudteeliini jaoks kehtestab raudtee-ettevõtja.

375. Tööjuht ei tohi alustada varem kavandatud tööd seni, kuni ta ei ole saanud kinnitust selle kohta, et hoiatuse nõudeavaldus on võetud täitmiseks.

Hoiatuse nõudeavalduse täitmiseks võtmise tõenduseks on:
1) telegramm või selle ärakiri, telegraafitöötaja või jaamakorraldaja allkiri selle kohta, et ta on hoiatuse nõudeavalduse kehtestatud korras adressaatidele edastanud ja viimased on selle vastu võtnud, või telefonogrammi ärakiri, millel on märge ettenähtud adressaadile edastamise aja ning nõudeavalduse vastu võtnud töötaja allkirja kohta (loetavalt kirjutatud ametikoht ja perekonnanimi);
2) kirjalikke hoiatusi väljaandva jaamakorraldaja allkiri kirjaliku nõudeavalduse saamise kohta või selle jaamakorraldaja allkiri jaama hoiatuste raamatus nõudeavalduse sissekande teinud töötaja allkirja juures.

376. Hoiatuse nõudeavalduses peab olema märgitud:
1) kehtestatava kirjaliku hoiatuse täpne koht (jaamavahe, kilomeeter, tee, jaam, pöörang, pikett);
2) kohustuslikud raudteeliikluse ohutusnõuded rongiga sõitmisel;
3) kirjaliku hoiatuse kehtima hakkamise ja kehtivuse täpne kellaaeg.

377. Hoiatuse nõudeavalduse (sh dispetšeri käsuga edastatud korralduse) kannab jaamakorraldaja või operaator jaama hoiatuste raamatusse ja nummerdab kehtiva korra järgi. Nõudeavalduse saamisest kannab jaamakorraldaja ette dispetšerile.

Hoiatuse nõudeavaldus nummerdatakse jaama hoiatuste raamatus kuude viisi, alates iga uut kuud number ühest. Nummerdamist alustatakse iga kuu esimesel kuupäeval kell 00.00.

Iga kuu esimesel kuupäeval kirjutatakse jaama hoiatuste raamatus kehtivad hoiatused uuesti ümber.

Kõik märkused kehtivate hoiatuste kohta jaama hoiatuste raamatus peavad olema kinnitatud jaamakorraldaja allkirjaga.

Kirjalikke hoiatusi vedurijuhtidele väljastavates jaamades peetakse hoiatuste raamatuid iga külgneva sõidusuuna kohta eraldi.

Jaamaülem, tema asetäitja või mõni muu raudtee-ettevõtja määratud isik kõnealuses jaamas on kohustatud kontrollima jaama hoiatuste raamatut vähemalt üks kord nädalas.

378. Üldjuhul antakse vedurijuhtidele kirjalikke hoiatusi neis jaamades, kus rongidel on sõiduplaani järgi tehnoloogiline peatus (rongi järelevaatus, vedurite või meeskondade vahetus jms). Kirjaliku hoiatuse linnalähirongile, riigisisesele reisirongile ja kogukaubarongile võib väljastada vedurimeeskonna vahetuse alguses kogu vahetuse tööajaks.

379. Rongidele kirjalikke hoiatusi väljastavate jaamade loetelu kehtestab raudtee-ettevõtja. Tööjuht peab oma hoiatuse nõudeavalduse adresseerima hoiatusi väljastavatele jaamadele, vajadusel ka naaberraudteele.

380. Rongi või veduri saatmisel jaamavahele jaamast, mis ei ole kantud hoiatusi väljastavate jaamade nimekirja, peab jaamakorraldaja saama dispetšerilt teatise hoiatuste olemasolu kohta rongi või veduri sõidu marsruudil ja väljastama vedurijuhile kirjaliku hoiatuse kehtestatud korras.

381. Manöövriveduri kasutamisel rongi vedamiseks või tõukamiseks antakse vedurijuhile kirjalik hoiatus ettenähtud korras.

Punkti 370 alapunktis 3 ette nähtud kirjalikke hoiatusi antakse välja selle rongi koostamise jaamas või jaamas, kus rongi haagitakse spetsiifiliste sõiduomadustega veerem. Hoiatuse väljaandmisest teatab jaamakorraldaja dispetšerile, kes annab liini jaamadele vastava sisuga registreeritud käsu. Kui rong spetsiifiliste sõiduomadustega veeremiga antakse üle naaberliini dispetšerile, adresseerib üleandja dispetšer käsu ka naaberliini dispetšerile.

382. Veduri või vedurimeeskonna vahetuse jaamas peab vedurit üleandev meeskond andma järgmise vahetuse meeskonnale üle ka kehtivad hoiatused. Selle kohta teeb vahetust vastuvõtva vedurimeeskonna vedurijuht märkuse üleandja sõidulehele.

383. Kirjalik hoiatus kirjutatakse selleks ette nähtud valgele blanketile kollase diagonaaltriibuga vorm LA-61 (edaspidi vorm LA-61) ja antakse veduri (mootorrongi) juhile või tema abile allkirja vastu. Kirjaliku hoiatuse annab vedurijuhi kätte jaama-, posti- või pargikorraldaja või tema ülesandel operaator, tehnokontori töötaja, pöörmeseadja, signalist või mõni muu raudtee-ettevõtja nimetatud jaamatöötaja. Kui hoiatus antakse vedurijuhi abile, siis peab ta selle andma üle vedurijuhi kätte, kes omakorda kontrollib hoiatuse õigsust. Suurtes jaamades, kus töökohad on varustatud arvutite ja vastavate programmidega, võidakse hoiatusi trükkida printeril, kasutades selleks vormikohast kollase diagonaaltriibuta blanketti, või kopeerida paljundusmasinaga raudteeettevõtja sätestatud korras.

384. Kirjalike hoiatuste blanketid täidetakse aegsasti, enne rongi jaamast liinile saatmist (v.a rongi number) ja neile kirjutab alla jaamakorraldaja, posti- või pargikorraldaja või mõni muu raudtee-ettevõtja nimetatud ja jaama tehnokorraldusaktis toodud töötaja hoiatusi väljastavas jaamas.

Hoiatuse blanketi täitmisel tuleb jälgida, et hoiatuse tekst ja muu blanketile kantu oleks täpne ja loetav. Rongi number kirjutatakse hoiatusele enne selle vedurijuhile või tema abile väljastamist.

Kaksikveol antakse kirjalik hoiatus ainult juhtveduri juhile, kes teatab sellest teise veduri juhile. Tõukeveduriga sõitmisel antakse hoiatus ka tõukeveduri juhile.

Linnalähirongile, riigisisesele reisirongile, väljaveo- ja üleanderongile, samuti tõukevedurile ning vajadusel raudtee-ettevõtja nimetatud muule rongile võib hoiatuse anda kindlaksmääratud perioodiks (vedurimeeskonna tööajaks) raudtee-ettevõtja määratud korras.

Hoiatuse väljastanud jaama korraldaja peab teatama dispetšerile rongi numbri, millele ta esimesena andis hoiatuse, st alustas hoiatuste väljastamist, tehes märkuse hoiatuste raamatusse. Dispetšer teeb saadud teate alusel rongiliiklusgraafikule vastava märkuse.

385. Hoiatusi väljastava jaama korraldaja selgitab dispetšeri vahendusel, kas kehtima hakkav hoiatus on juba väljastatud ka jaamavahel sõitvale rongile. Hoiatuseta rong peatatakse esimeses jaamas ja vedurijuhile antakse kehtiv hoiatus. Suulise hoiatuskorralduse võib edastada jaamavahel sõitva rongi vedurijuhile ka rongiraadioside kaudu, tehes märkuse lauaraamatusse.

386. Rongi saatmisel kaheteelise liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada peab jaamakorraldaja kontrollima dispetšerside kaudu, kas sellel teel on kehtivaid hoiatusi, ning kui on, siis andma hoiatuse liinile saadetavale rongile.

387. Tähtajatut hoiatust, mis kehtib kuni tühistamiseni, antakse liinile saadetavatele rongidele seni, kuni hoiatusi väljastav jaam saab hoiatuse tühistamisnõude avalduse. Tähtajalist hoiatust antakse liinile saadetavatele rongidele ainult selle aja kestel, mis on märgitud kirjaliku hoiatuse nõudeavalduses. Tähtajalise hoiatuse väljastamine rongidele lõpetatakse hoiatuse nõudeavalduses märgitud kehtivusaja lõppemisel (juhul kui ei ole saadud uut nõudeavaldust kehtimisaja pikendamiseks).

Kui tööjuht ei saa lõpetada kavandatud tööd nõudeavalduses märgitud tähtajaks, peab ta enne selle kehtivusaja lõppu saatma signalistid töökohta piiravate signaalide juurde ning teatama jaamavahega külgnevate jaamade korraldajatele hoiatuse kehtivusaja pikendamisest, näidates uues nõudeavalduses täpse tööde lõpetamise tähtaja.

Jaamakorraldaja, saanud nõudeavalduse hoiatuse tähtaja pikendamise kohta, peab selgitama, millised rongid uue kehtivustähtajaga hoiatusi ei ole veel saanud, ning vajadusel väljastama hoiatuse ettenähtud korras või andma hoiatuskorralduse vedurijuhile rongiraadioside kaudu raudtee-ettevõtja kehtestatud korras.

388. Tähtajatu hoiatuse nõudeavalduse tühistamise või muutmise õigus on ainult sellel isikul, kes selle hoiatuse nõudeavalduse andis, või tema otsesel ülemusel.

Isik, kes hoiatuse nõudeavalduse andis, võib teha temale alluva liini alljaotuse juhatajale ülesandeks muuta või tühistada kehtiv hoiatus pärast vastavate tööde lõpetamist või anda uus nõudeavaldus muude rongiliikluse tingimustega (kehtestada kas suurem või väiksem rongide sõidukiirus). Taoline ülesanne peab olema delegeeritud juba hoiatuse nõudeavalduses.

Teemõõte- või defektoskoopiavaguni ülema nõudeavalduse põhjal võib teemõõte- või defektoskoopiavaguni ülema antud nõudeavalduse tühistada või pikendada raudtee teejaoskonna juhataja või tema asetäitja.

389. Tähtajatud, tühistamiseni kehtivad hoiatusnõuded tühistatakse (muudetakse) kohe pärast hoiatuse väljastamist tinginud põhjuse kõrvaldamist. Vastav tühistamisnõudeavaldus saadetakse kõigile hoiatuse kehtestamise nõudeavalduses nimetatud adressaatidele.

Hoiatuse nõudeavalduse võib tühistada kirjaliku sissekandega jaama hoiatuste raamatus, mille teeb hoiatusi väljaandvas jaamas raudtee-ettevõtja volitatud isik, märkides kuupäeva ja kellaaja, ning kinnitab seda järgnevalt telegrammi või telefonogrammiga teistele ette nähtud adressaatidele.

Hoiatuse tühistamisnõudeavalduse kannab jaamakorraldaja jaama hoiatuste raamatusse kehtivate hoiatuste sissekannete vastas, märkides kellelt ja millal (kuupäev, kellaaeg) saabus tühistamisnõudeavaldus. Tühistatud hoiatuste nõudeavaldus, samuti ka see nõudeavaldus, mille kehtivusaeg on möödas, kriipsutatakse läbi (kahe ristuva kriipsuga).

Kehtestatud piirkiiruse vähendamisega seotud hoiatuse nõudeavalduse tühistamise või kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kohta (tähtajaline hoiatus) nõudeavalduse saamisest peab jaamakorraldaja teatama dispetšerile.

390. Vedurijuht, mootorrongijuht, dresiinijuht või muu raudteeveeremi juht peab liinil sõites juhinduma väljaantud hoiatusest ja tähelepanelikult jälgima töökohti piiravaid signaale.

Töökohta sõitmisel tuleb hoiatuses märgitud kohas ja ajal kinni pidada hoiatuses märgitud kiirusest, sõltumata piiramissignaalidest töökohal.

Enne või pärast hoiatuses märgitud aega sõidukiirust töökohast läbisõitmisel ei vähendata, kuid jälgitakse tähelepanelikult töökoha piiramissignaale.

Teate töö lõpetamise kohta enne hoiatuse nõudeavalduses märgitud tähtaega või hoiatusega kehtestatud kiiruse suurendamise kohta võib vedurijuhile anda rongiraadioside kaudu dispetšeri registreeritava käsuga. Rongiraadioside katkemisel võib dispetšeri käsu hoiatuse tühistamise kohta anda vedurijuhile jaamakorraldaja kaudu lähimas jaamas, kus rong peatub.

391. Kui saadakse teade jaamavahel avastatud rööbastee, kontaktvõrgu, seadme, ehitise või muu infrastruktuurirajatise rikke kohta ükskõik kellelt, on jaamakorraldaja kohustatud kandma selle järelevaatusraamatusse ja informeerima dispetšerit, naaberjaamade korraldajat ja seda infrastruktuurirajatist teenindavat töötajat (teemeister, turvanguseadmete elektrimehaanik, kontaktvõrgu elektrimehaanik jt).

Rikke avastanud vedurijuht (mootorrongi juht) on kohustatud vähendama sõidukiirust ja vajadusel peatama rongi, teatama sellest rongiraadioside kaudu rongi taga sõitvate teiste rongide vedurijuhtidele, lähima jaama korraldajale ja dispetšerile, nimetades oma teates rikke tunnuse ja võimalikult täpse asukoha (kilomeeter, pikett).

Kui vedurijuhilt või mõnelt teiselt isikult saadud teate alusel saab järeldada, et rongiliiklus on takistatud ja ohtlik, peab jaamakorraldaja võtma meetmeid selle teate edastamiseks kõigile jaamavahel sõitvate rongide vedurijuhtidele. Kui saadud teate kohaselt tuleb rongiliiklus peatada, peab jaamakorraldaja keelama rongiliikluse kuni liiklustakistuse kõrvaldamiseni. Jaamakorraldaja, ootamata ära dispetšeri käsku jaamavahe või tee sulgemiseks, peab edastama rongiliiklust ohustava teate naaberjaama korraldajale ja nõudma rongide jaamavahele saatmise peatamist. Sõltuvalt saadud korraldusest peavad jaamavahel sõitvate rongide vedurijuhid olema eriti valvsad ja tähelepanelikud, kui sõidavad läbi liiklusohtlikust kohast. Vajaduse korral tuleb vähendada kiirust ja olla valmis peatumiseks või peatama rongi ja alustama sõitu alles pärast teate saamist liiklustakistuse kõrvaldamise kohta.

Esimese rongi võib saata jaamavahele, kust saadi teade liiklustakistuse kohta, teemeistri (kui teda ei ole, siis teemeistri abi või muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja) saatel, kontaktvõrgu rikke puhul – kontaktvõrgu elektriku saatel.

Selle rongi vedurijuhile väljastatakse kirjalik hoiatus, kus märgitakse rongi peatamise koht (üks kilomeeter enne liiklusohtlikku kohta) ja nõue sõita peatamise kohast edasi rongi saatva töötaja juhiste järgi.

Rongiga kaasa sõitnud töötaja (teemeister, teemeistri abi või mõni muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja, kontaktvõrgu elektrik) määrab kindlaks takistuskohast rongide läbisõitmise korra ja kohustuslikud liiklusohutuse tagamise nõuded. Vajadusel annab ta ettenähtud korras hoiatusi väljaandvatele jaamadele nõudeavalduse rongidele kirjalike hoiatuste väljastamiseks.

392. Raudtee-ettevõtja käskkiri hoiatuste väljaandmise kohta adresseeritakse selle ettevõtte vastavate alljaotuste juhatajatele ja need avaldatakse allkirja vastu ning tehakse teatavaks dispetšeritele, vedurijuhtidele, teemeistritele, teemeistri abidele ning muudele raudtee-ettevõtja määratud isikutele, kes on seotud hoiatusega raudteeliini teenindamisega.

Raudtee-ettevõtja hoiatuse käskkiri pannakse üles jaamakorraldaja ja veduridepoo korraldaja tööruumides ning kleebitakse jaama hoiatuste raamatusse.

Veduridepoode ülemad või mõni raudtee-ettevõtja määratud isik on kolme ööpäeva jooksul pärast raudtee-ettevõtja hoiatuse käskkirja saamist kohustatud teatama hoiatusi väljaandvate jaamade ülematele või muudele raudtee-ettevõtja nimetatud raudteeliini töötajatele, et hoiatuse käskkiri on tehtud ettenähtud korras teatavaks vedurimeeskondadele. Pärast niisuguse teate saamist lõpetatakse rongidele kirjalike hoiatuste väljastamine.

393. Raudteeülesõidukoha signalisatsiooni rikke korral või elektrienergia puudumisel süttib vastava jaama korraldaja juhtimispuldil (tablool) kontrolltuli. Jaamakorraldaja (dispetšeritsentralisatsiooni piirkonnas dispetšer) on kohustatud juhtimispuldile (tabloole) kontrolltule ilmumisel tegema nõuetekohase sissekande järelevaatusraamatusse, informeerima rikkest naaberjaama korraldajat, rongidispetšerit, raudteeside- ja turvangujaoskonna valveinseneri, elektrienergia puudumisel ka elektrivarustuse dispetšerit või mõnda muud raudtee-ettevõtja nimetatud isikut. Seda ülesõidukohta piiravate jaamade korraldajad peavad andma rongidele järgmise sisuga kirjalikke hoiatusi:

Näide nr 61
Põllu–Metsa jaamavahe 14. kilomeetri raudteeülesõidukohast ülesõitmisel tuleb olla eriti tähelepanelik. Ülesõidukoha automaatsignalisatsiooni töötamise kohta puuduvad andmed. JK . . . . . . . . . . . .  (allkiri).

Jaamakorraldaja edastab selle teksti ka dispetšerile. Kui jaamavahel on mitu raudteeülesõitukohta ja juhtimispuldi kontroll-lambi järgi ei saa teha kindlaks, missuguse ülesõidukoha automaatsignalisatsioon ei tööta, antakse kirjalik hoiatus kõikide ülesõidukohtade kohta.

Hoiatuse tühistab ja tunnistab pärast rikke kõrvaldamist kehtetuks raudtee-ettevõtja side- ja turvangujaoskonna või mõni teine raudtee-ettevõtja määratud valveinsener vastavalt kehtivale korrale.

Kirjaliku hoiatuse blanketi täitmise juhis

Lahtrisse 1 kantakse järjestikku rongi liikumise suunas kilomeetrid ja jaamad, kus on kehtivad hoiatused.

Lahtrisse 2 kantakse hoiatuse kehtivusaeg. Kui hoiatus on tähtajaline, siis kantakse vastava kilomeetri reale kehtivuse kellaaeg, näiteks 8...16 (mis näitab hoiatuse kehtimist kella 8.00 kuni 16.00). Tähtajatute hoiatuste puhul kirjutatakse vastava kilomeetri reale «Tühistamiseni» (kuni muutmiseni).

Lahtrisse 3 vastava kilomeetri, piketi, tee numbri või pöörme reale kantakse hoiatusega kehtestatud sõidukiirus vastava kilomeetri, piketi, tee või pöörme ulatuses.

Lahtrisse 4 kantakse vastava kilomeetri, piketi, tee numbri või pöörme reale, kui töökoht on piiratud punaste piiramissignaalidega, rongi sõidukiirus sel juhul, kui punast värvi piiramissignaal puudub. Kui piiramissignaali puudumisel on rongil lubatud sõita kehtestatud piirkiirusega, siis tehakse märkus «Kehtestatud piirkiirus», kui punast värvi piiramissignaali puudumisel võib rong sõita piirkiirusest väiksema kiirusega, siis tehakse märkus, kus lubatud sõidukiirus näidatakse vastava arvuga, näiteks «25».

Kui hoiatus jaamavahel ei kehti, siis kirjutatakse hoiatusblanketi vabale osale (kilomeetritest allapoole, kus nõutakse peatumist või sõidukiiruse vähendamist), näiteks «Suurim lubatud kiirus 50 km/h».

Lahtrisse 5 märgitakse või kantakse muud spetsiifilised eritingimused või liiklusohutuse nõuded.

Kirjalik hoiatus valgel blanketil kollase diagonaaltriibuga vorm LA-61

XIV peatükk
RONGI VASTUVÕTMINE JAAMA JA SAATMINE JAAMAVAHELE JAAMA TURVANGUSEADMETE RIKKE KORRAL

394. Häirete korral turvanguseadmete töös peab jaamakorraldaja (dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšer) kontrollima ja selgitama välja häirete põhjuse. Häired turvanguseadmete töös võivad olla tingitud kas jaamakorraldaja enda või teiste turvanguseadmete kasutamisega seotud töötajate ebaõigest tegutsemisest, veeremi iseenesest veerema hakkamisest või mõnest muust tehnoloogilisest väärtegevusest raudteeliikluse korraldamisel. Neil juhtudel tuleb kontrollida, kas:
1) jaama vastuvõtutee ja rongi vastuvõtu matkasse kuuluvad pöörmepiirkonnad (sh kaitsepöörmed) on veeremist tegelikult vabad;
2) kõikidel vastuvõtumatkasse kuuluvatel pöörangutel (sh kaitsepöörangutel) on elektriline asendikontroll ja kas matkasse kuuluvad pöörangud on seatud matkaasendisse (pöörangu asend rongi vastuvõtu, väljasõidu või manöövritöö matkas) õigesti;
3) jaama vastuvõtutee ja rongi vastuvõtu matkasse kuuluvad pöörmepiirkonnad ei ole elektriliselt lukustatud mõnes teises matkas;
4) võtisau on juhtimispuldi pesas ja sinna õigesti pandud (lõpuni keeratud);
5) jaama piires asuva raudteeülesõidukoha tõkkefoor ei ole ekslikult töösse lülitatud või on töösse lülitatud veeremi piiramise tõkkefoor või mõni muu tehnoloogiline põhjus sõltuvalt häire ulatusest ja tehnilisest mõjust;
6) jaamavahele sõiduks valmistatud matka suund vastab rongi sõidusuunale ja automaatblokeeringu suunale (peavad olema identsed);
7) ei esine muud tähelepanematust, ekslikkust või väärtegevust jaama turvanguseadmete kasutamisel.

395. Kui jaamakorraldaja on veendunud oma tegevuse õigsuses, peab ta tegema vormikohase sissekande järelevaatusraamatusse ja teatama häirest turvanguseadmete töös elektrimehaanikule, side- ja turvangujaoskonna valveinsenerile või mõnele muule raudtee-ettevõtja nimetatud jaama turvanguseadmete töö eest vastutavale töötajale; jaama teede vabaoleku või rööbasahela hõivatuse kontroll-lambi põlemisel, kui tegelik olukord on vastupidine, ja pöörangu rikke korral ka raudtee-ettevõtja määratud jaama infrastruktuurirajatiste töö eest vastutavale töötajale (teeameti valveinsenerile).

Kuni turvanguseadmete normaalse töö taastamiseni ja ettenähtud korras kontrollimiseni ning turvanguseadmete töö eest vastutava elektrimehaaniku sissekande tegemiseni järelevaatusraamatusse on jaamakorraldajal keelatud, sõltumata rongiliikluse olukorrast, kasutada rongiliikluse korraldamiseks mittekorras turvanguseadmeid (avada sissesõidu-, väljasõidu- ja matkafoori rongiliikluseks, juhinduda juhtimispuldi kontrollnäitudest jms) ka siis, kui mingil hetkel elektriline kontrollnäit rööbasahela vabaoleku või hõivatuse kohta taastub või muud juhtimispuldi kontroll-lampide näidud muutuvad iseenesest raudteeliikluse korraldamist lubavaks.

396. Jaamakorraldaja, ootamata ära elektrimehaaniku, teeameti töötaja või mõne muu raudtee-ettevõtja volitatud isiku jõudmist rikke kohta, peab kasutama kõiki tema käsutuses olevaid üldtuntud võtteid ja vahendeid, selgitamaks turvanguseadmete häirete põhjust teede, pöörangute ja rööbasahelate välise vaatluse teel. Näiteks tuleb kontrollida, kas:
1) jaama tee või pöörmepiirkonna rööbasahela hõivatuse kontrollnäidu ilmumise põhjuseks juhtimispuldil ei ole lühis pöörmepiirkonna rööbasahelas mõne juhuslikult sinna sattunud või ekslikult pandud voolujuhtiva esemega, vagunite iseeneslik veeremine tee või pöörmepiirkonna rööbasahelale või veduri omavoliline väljasõitmine pöörmepiirkonda;
2) mõni juhuslik ese ei ole sattunud sulg- ja raamrööpa vahele, mis takistab pöörangu sule tihket liibumist vastu raamrööbast ega võimalda seada pöörangut matkaasendisse juhtimispuldist.

Kui välisel järelevaatusel rikke põhjus selgitati ja kõrvaldati, võib jaamakorraldaja edaspidi kasutada jaama turvanguseadmeid rongiliikluse korraldamiseks ja juhinduda oma töös kontrollnäitudest. Juhul kui häire pöörmepiirkonna rööbasahela töös oli põhjustatud vagunite iseeneslikust veeremisest pöörmepiirkonna rööbasahelale või veduri omavolilisest väljasõitmisest isoleeritud pöörmepiirkonnale, tuleb kontroll-lampide näitudest olenemata enne rongiliikluse taasalustamist kontrollida pöörangu sulgede seisundit ja nn töötava sule liibumist vastu raamrööbast.

Turvanguseadmete töös häirete põhjuste ja nende kõrvaldamise kohta teeb jaamakorraldaja järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande.

397. Kui välisel vaatlusel ei leitud turvanguseadmete töös häirete põhjust, peab jaamakorraldaja kuni elektrimehaaniku jaama saabumiseni ja turvanguseadmete normaalse töö taastamiseni võtma ronge jaama vastu ja saatma jaamavahele, korraldama manöövritööd, tagama teede ja pöörangute vabaoleku kontrollimise ning rongide vastuvõtu- ja väljasõidumatkade valmistamise jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

398. Kui pöörmepiirkonna rööbasahela kontroll-lamp jaamakorraldaja juhtimispuldil näitab rööbasahela hõivatust, seatakse pöörang vastavasse matkaasendisse nn abinupu abil. Enne pöörangu viimist abinupu abil teise asendisse on jaamakorraldaja kohustatud veenduma selles, et pöörmepiirkond on veeremist vaba. Sel juhul võetakse rong jaama vastu ja saadetakse jaamavahele sissesõidu- või väljasõidufoori keelava näidu juures.

399. Vastuvõtutee hõivatust näitava kontroll-lambi põlemisel siis, kui tee ei ole veeremiga hõivatud (tegelikult vaba), tuleb jaamakorraldajal enne rongi jaama vastuvõtmist veenduda isiklikult või selleks volitatud töötajate ettekannete põhjal, et vastuvõtuteel ei ole veeremit ja see on kogu vastuvõtumatka ulatuses vaba. Sel juhul võetakse rong jaama vastu sissesõidufoori keelava näidu juures.

400. Kui jaamakorraldaja avastab, et jaamatee, pöörmepiirkonna, pöörme-eelse piirkonna või esimese blokkpiirkonna tegeliku hõivatuse korral veeremiga näitavad juhtimispuldi vastavad kontroll-lambid nende vabaolekut (tegemist on ohtlikuma rikkega), peab ta tegema sellekohase sissekande järelevaatusraamatusse, kutsuma kohale elektrimehaaniku ja riket kõrvaldama raudtee-ettevõtja määratud infrastruktuuriala töötaja. Kuni rikke põhjuse väljaselgitamiseni ja kõrvaldamiseni on lubatud valmistada matka, kuhu kuuluvad häiretega teed ja pöörangud (sh kaitsepöörang ja mittegabariitne pöörmepiirkond), ning avada vastavat signaali alles pärast seda, kui jaamakorraldaja on isiklikult või selleks volitatud töötajate ettekannete põhjal veendunud, et juhtimispuldil nn valet vabaolekut näitav rööbasahel on ka tegelikult veeremist vaba.

401. Kui juhtimispuldil ei põle tsentraliseeritud pöörangu asendi kontroll-lamp, tuleb selle tehnilist seisundit ja matkaasendi õigsust kontrollida tehnokorraldusaktis sätestatud korras kohapeal. Sellise rikkega pöörang peab matkaasendis olema lukustatud tabalukuga. Kuni rikke kõrvaldamiseni või pöörme tsentralisatsioonist väljalülitamiseni ei tohi kasutada rongiliikluse korraldamiseks foore. Rongid peavad sõitma mittetöökorras pöörmepiirkonna läbi foori keelava tule juures. Kui sellise rikkega pöörang on rongi matkaasendis ja korraldaja saab selle asendit kontrollida juhtimispuldist, võib rong sõita valmistatud matka läbi vastava foori lubava tule järgi.

402. Kui pöörangut ei saa juhtimispuldist matkaasendisse seada, võib jaamakorraldaja dispetšeri nõusolekul kuni elektrimehaaniku või riket kõrvaldama raudtee-ettevõtja määratud infrastruktuuri töötaja kohale tulekuni seada häirega pöörangu matkaasendisse vända ehk kurbliga (edaspidi kurbel) käsitsi. Kurbliga seab pöörangu matkaasendisse jaamakorraldaja, tsentralisatsiooniposti operaator, signalist või mõni muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja. Jaamakorraldaja veendub pöörangu õigesse matkaasendisse viimises nende töötajate ettekannete põhjal, kes vastava matka käsitsi ette valmistasid. Kui pärast pöörangu matkaasendisse seadmist on juhtimispuldil pöörangu asendi kontroll (põleb vastav kontroll-lamp), võetakse rong jaama vastu ja saadetakse jaamavahele vastava foori lubava signaalnäidu järgi. Kui pöörmeasendi kontroll-lamp juhtimispuldil ei põle, võetakse rong jaama vastu ja saadetakse jaamavahele vastava foori keelava tule juures. Sel juhul lukustatakse matkaasendis pöörang tabalukuga.

403. Kui sissesõidufoori lubav tuli muutub iseenesest keelavaks, tuleb jaamakorraldajal lisaks juhtimispuldi kontrollnäitudele veenduda pöörangute matkaasendi õigsuses ning pöörmepiirkondade ja vastuvõtutee vabaolekus jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras ning pärast seda veel kord avada sissesõidufoor. Kui sissesõidufoor avaneb, tohib seda ka edaspidi kasutada rongiliikluse korraldamiseks. Sissesõidufoori iseenesliku sulgumise korral peab jaamakorraldaja tegema vormikohase sissekande järelevaatusraamatusse ja teatama sellest elektrimehaanikule. Analoogselt toimib jaamakorraldaja ka sel juhul, kui väljasõidufoor sulgub iseeneslikult rongi saatmisel automaatblokeeringuga jaamavahele. Enne väljasõidufoori veelkordset avamist tuleb kontrollida esimese blokkpiirkonna vabaolekut pärisuunalistest rongidest. Kahesuunalise automaatblokeeringuga üherajalisele jaamavahele saatmisel tuleb lisaks eelöeldule kontrollida ka jaamavahe või kaherajalise jaamavahe vastava peatee vabaolekut vastassuunarongidest.

Kui pärast sissesõidufoori lubava tule iseeneslikku keelavaks muutumist pöörangute õige matkaasendi korral ning pöörmepiirkondade ja vastuvõtutee veeremist vabaolekul (kontroll-lampide näitude järgi) sissesõidufoor veelkordsel avamiskatsel ei avane, tuleb rong kuni rikke kõrvaldamiseni võtta jaama vastu sissesõidufoori keelava näidu juures, kontrollides eelnevalt sissesõidumatka valmisolekut kehtestatud korras. Analoogselt peab jaamakorraldaja toimima ka sissesõidufoori teistkordsel sulgumisel, olenemata juhtimispuldi kontrollnäitudest.

Väljasõidufoori iseenesliku sulgumise korral ning kui väljasõidufoori ei saa rikke tõttu avada, juhindub jaamakorraldaja automaatblokeeringuga liini ja poolautomaatblokeeringuga liini rongiliikluse korraldamise vastavatest sätetest.

404. Kui võtmesõltuvusega pöörangu kontroll-lukk ei tööta, siis turvanguseadmete elektrimehaanik demonteerib kontroll-luku, annab remonti võetud kontroll-luku võtme pöörmeseadja kätte, säilitades signaalide ja turvanguseadmete kasutamise rongiliikluse korraldamisel. Demonteeritud kontroll-lukuga pöörang rongi vastuvõtumatkas ja väljasõidumatkas lukustatakse pärast pöörangu vastavasse matkaasendisse seadmist tabalukuga. Pärast pöörmeseadja ettekannet jaamakorraldajale vastava rongimatka valmisoleku kohta pannakse kontroll-luku võti jaamakorraldaja käsul pöörmeposti täitevposti aparaati, mis tagab matka lukustuse ja rongide sõitmise signaalide järgi.

405. Elektritsentralisatsiooniga jaamas on jaamakorraldaja rongi jaama vastuvõtmisel või jaamavahele saatmisel kutsesignaali järgi, kirjaliku sõiduloaga või registreeritud käsuga keelava fooritule juures enne kutsesignaali nupule vajutamist, vedurijuhile vastava kirjaliku sõiduloa või käsu andmist kohustatud:
1) panema matka kuuluvate pöörangute käepidemed või nupud juhtimispuldil matkaasendisse ja veenduma kontroll-lampide järgi, et rongimatk on valmistatud õigesti.
Matka kuuluvate pöörangute ja kaitsepöörangute käepidemed või nupud kaetakse punast värvi kuppelkapslitega.
Nende pöörangute matkaasendit, mida juhtimispuldi kontroll-lampide abil ei saa kontrollida, tuleb kontrollida kohapeal. Lisaks eelöeldule tuleb need pöörangud matkaasendis lukustada tabalukuga ja lülitada elektriajamite blokk-kontaktide abil tsentralisatsioonist välja. Lisaks eelöeldule lukustatakse elektritsentralisatsiooniga jaamas matka kuuluvad pöörangud signaalkäepideme pööramisega vastavasse asendisse (kui elektritsentralisatsioon seda võimaldab).
Pärast rongimatka valmistamist ja pöörangute matkaasendis kontrollimist peab jaamakorraldaja veenduma ka rongi matkasse kuuluva tee vabaolekus, pöörmepiirkondade vabaolekus ja valmistatud matkaga külgnevate mittegabariitsete pöörmepiirkondade vabaolekus;
2) rongi jaama vastuvõtu või jaamavahele saatmise matka saab valmistada ka manöövrimatkade abil ehk valimisega. Selleks valitakse ja valmistatakse vastav arv manöövrimatku ja need lukustatakse manöövrifooride avamisega. Pöörangute individuaaljuhtimise käepidemed (matkavalimise nupud matkatsentralisatsiooni korral) juhtimispuldil pannakse matkaasendisse ja kaetakse punast värvi kuppelkapslitega. Matka kuuluva tee vabaolekut võib kontrollida juhtimispuldi tablool valget värvi valgusriba järgi. Kui manöövrimatkal ei ole valget värvi valgusriba, tuleb kontrollida matka kuuluva tee vabaolekut jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras.
Jaama saabuvate või jaamast väljuvate rongide vedurijuhid, sõites mööda lubava näiduga manöövrifooridest, ei tohi juhinduda nendest näitudest ja peavad rongiga sõitmisel juhinduma ainult kas kutsesignaalist, jaamakorraldaja käsust või vastavast kirjalikust sõiduloast, mis lubab sõita mööda keelava näiduga sissesõidu-, matka- või väljasõidufoorist.
Kui rongimatka ei saa valmistada manöövrimatkade abil või valmistatud rongimatka ei saa lukustada manöövrifoori avamisega, siis jaama vastuvõtu matk või jaamavahele saatmise matk valmistatakse jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras;
3) koodjuhtimisega elektritsentralisatsiooniga jaamades seatakse selle mittetöötamisel pöörmed matkaasendisse kohalikust varujuhtimispuldist. Varujuhtimispuldi pöörmekäepidemed (nupud), valmistatud rongimatka asendis, kaetakse punast värvi kuppelkapslitega. Pöörmete õigsust matkaasendis kontrollitakse kohaliku varujuhtimispuldi kontrollnäitude järgi. Matka kuuluva tee vabaolekut kontrollib jaamakorraldaja tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

406. Saanud teate häirete olemasolu kohta turvanguseadmete töös, peab elektrimehaanik tegema kindlaks, kas mittetöökorras turvanguseade või objekt on vaja lülitada tsentralisatsioonist välja signaale kasutades või kasutamiseta ja tegema selle kohta vormikohase sissekande järelevaatusraamatusse.

Elektrimehaanikul ei ole lubatud:
1) alustada jaama objektidel turvanguseadmete rikke kõrvaldamise tööd jaamakorraldaja loata ja järelevaatusraamatusse vormikohast sissekannet tegemata;
2) pärast remonditöö lõppu või rikke kõrvaldamist lülitada tsentralisatsiooni (sõltuvusesse) või panna tööle turvanguseadmeid, mille töö ajutiselt katkestati või lülitati tsentralisatsioonist (sõltuvusest) välja, kontrollimata koos jaamakorraldaja või tsentralisatsiooniposti operaatoriga nende tööd ja korrasolekut ning veendumata juhtimispuldi kontrollnäitude õigsuses.

407. Üksikuid isoleerpiirkondi, tsentraliseeritud pööranguid, pöörmete kontroll-lukke või teisi turvanguseadmeid võib lülitada tsentralisatsioonist ja sõltuvusest välja signaalide kasutamisega (rongiliiklust korraldatakse signaalide järgi) või signaalide kasutamiseta. Turvanguseadme väljalülitamisel signaalide kasutamisega tuleb matka kuuluva väljalülitatud seadme või objekti seisukorda ja lukustatust matkas kontrollida jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras. Pärast eelnimetatud kontrolli võetakse rongid jaama vastu ja saadetakse jaamavahele vastava signaali lubava näidu järgi.

Turvanguseadmete elektrimehaanik võib lülitada isoleerpiirkonna või rööbasahela, tsentraliseeritud pöörangu või mõne muu turvanguseadme tsentralisatsioonist ja/või sõltuvusest välja signaalide kasutamisega järgmise kestusega:
1) kuni kaheksa tundi jaamaülema loal, dispetšeritsentralisatsiooniga liinil dispetšeri nõusolekul, kooskõlastatult raudtee-ettevõtja side- ja turvangujaoskonna valveinseneriga või mõne muu raudtee-ettevõtja määratud isikuga.
Erandjuhul, kui jaamas ei ole jaamaülemat või mõnda teist raudteeettevõtja määratud ohutu rongiliikluse tagamise eest vastutavat töötajat, võib lülitada turvanguseadmeid tsentralisatsioonist ja/või sõltuvusest välja signaalide kasutamisega, kestusega kuni kaheksa tundi jaamakorraldaja loal, kes peab enne loa andmist saama sellekohase nõusoleku dispetšerilt;
2) üle kaheksa tunni, kestusega kuni viis ööpäeva raudtee-ettevõtja loal;
3) üle viie ööpäeva raudtee-ettevõtja loal, kes peab enne vastava loa andmist saama sellekohase kooskõlastuse Raudteeameti peadirektorilt.

Dispetšeritsentralisatsiooniga liini jaamad antakse ehitus- või remonditööde tegemise ajaks varujuhtimisele. Pöörmete ja isoleerpiirkondade rööbasahelate väljalülitamine rikete kõrvaldamise tööde ajaks võib toimuda alles pärast jaama varujuhtimisele üleandmist.

Plaanilisi töid jaama turvanguseadmete väljalülitamisega tehakse raudtee-ettevõtja kinnitatud graafiku alusel. Raudtee-ettevõtja peab graafiku kinnitamisel määrama ka ohutu raudteeliikluse eest vastutava isiku, kes kontrollib remondi või ehitustööde kulgu ja võtab meetmeid ohutu rongiliikluse tagamiseks.

408. Pöörangu tsentralisatsioonist või sõltuvusest väljalülitamisel signaalide kasutamisega peab elektrimehaanik koos jaamakorraldajaga kontrollima ja veenduma juhtimispuldi kontrollnäitude järgi, et välja lülitatud on nimelt see pöörang, mille kohta on tehtud vormikohane sissekanne järelevaatusraamatusse.

409. Pöörmepiirkonna rööbasahela, tsentraliseeritud pöörme, pöörangu kontroll-luku või muu turvanguseadme tsentralisatsioonist või sõltuvusest väljalülitamisel signaalide kasutamiseta võetakse rongid jaama vastu ja saadetakse jaamavahele vastava foori keelava signaalnäidu juures. Tee vabaolekut, pöörangu tehnilist seisundit ning lukustust matkaasendis ja matkalukustust kontrollitakse jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

410. Enne pöörmepiirkonna või muu rööbasahela tsentralisatsioonist või sõltuvusest väljalülitamist on jaamakorraldaja, tema korraldusel tsentralisatsiooniposti operaator või mõni muu raudtee-ettevõtja määratud töötaja kohustatud panema väljalülitatavate pöörmete käepidemetele või nuppudele punased kuppelkapslid.

411. Kui pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaamas ei saa pöörangut seada matkaasendisse juhtimispuldilt, siis lülitatakse see tsentralisatsioonist välja ja seatakse matkaasendisse käsitsi kurbliga.

Kui kurbliga matkaasendisse seatud pöörangul on juhtimispuldil matkaasendi kontroll, siis juhindub jaamakorraldaja juhtimispuldi kontroll-lampide näitudest ja veendub pöörangu õiges matkaasendis selle töötaja ettekande alusel, kes seadis pöörangu matkaasendisse kurbliga. Sel juhul võetakse rongid jaama vastu ja saadetakse jaamavahele foori lubava tulega.

Kui kurbliga matkaasendisse seatud pöörangul puudub elektriline matkaasendi kontroll juhtimispuldil, siis tuleb see pöörang lukustada rongi matkas tabalukuga. Rongi jaama vastuvõtu ja jaamavahele saatmise ajal tuleb tabaluku võtit hoida jaamakorraldaja, signalisti, vanempöörmeseadja, tsentralisatsiooniposti operaatori või mõne muu raudtee-ettevõtja määratud raudteeliikluse eest vastutava töötaja juures. Jaamakorraldaja peab veenduma niisuguste pöörmete matkaasendi õigsuses ja lukustuses selle töötaja ettekande põhjal, kes valmistas rongimatka ja seadis pöörangu matkaasendisse kurbliga.

412. Pöörangu remontimisel või muul põhjusel, kui pöörangu sulgrööpad ei ole ettenähtud korras mehaaniliselt ja jäigalt omavahel ühendatud (sulgrööbaste eraldumine), lülitatakse sellise ohtliku rikkega pöörang tsentralisatsioonist või sõltuvusest välja. Sellise häirega pöörangu sulgrööpad naelutatakse matkaasendis ettenähtud tehnoloogia kohaselt rööpanaelaga kinni. Sulgrööpa naelutab kinni selleks kohale kutsutud raudtee-ettevõtja infrastruktuuri töötaja, mille kohta teeb ta ka sissekande järelevaatusraamatusse.

Kui on vaja sõita naelutatud sulega pöörangust rongiga üle, siis veendub jaamakorraldaja pärast sulgrööbaste kinninaelutamise kohta teate saamist isiklikult või seda pöörangut teenindama määratud töötaja ettekande põhjal, et pöörangu sulgrööbaste asend matkas on õige.

Kui sulgrööpad ei ole ühendatud pöörangu ajamiga (suled on omavahel jäigalt ühendatud), lukustatakse elekriajamiga pöörang matkas tabalukuga või töötav sulgrööbas surutakse vastu raamrööbast ja naelutatakse kinni.

413. Selles peatükis on käsitletud ainult rongide jaama vastuvõtmise ja jaamavahele saatmise korra põhialuseid sel juhul, kui jaama turvanguseadmed ei ole töökorras. Turvanguseadmete tööst, tsentralisatsioonist või sõltuvusest väljalülitamise ja taas töösselülitamise täpne kord rikete puhul nende töös, järelevaatuse või remondi ajal sätestatakse raudtee-ettevõtja kinnitatud turvanguseadmete korrashoiu juhendis.

XV peatükk
RONGILIIKLUS JA MANÖÖVRITÖÖ OHTLIKU VEOSEGA
Üldsätted

414. Rongiliikluse ja manöövritöö ohutuse tagamiseks vajalik teave lõhkeainega ehk «Ohtlike kaupade veoeeskirja» järgi 1. ohuklassi kuuluva kaubaga (edaspidi veos) laaditud vaguni kohta on kirjas kaubaveodokumentides.

1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguni kaubaveodokumentide lahtris «Kauba nimetus» märgitakse ohtliku kauba nimetus ja muud vajalikud andmed vastavalt «Ohtlike kaupade veoeeskirjale». Vaguni saatedokumentidesse lüüakse templid, milles on vajalik teave 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguni kohta ja mida tuleb järgida rongiliikluse ja manöövritöö korraldamisel.

1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguni saatedokumenti lüüakse punast värvi templid «Eriti ohtlik last, laadung nr. . . . . . .», «1. ohuklassi kuuluv veos», «Mäest mitte alla lasta», «Kattevagunid» ja seda ainult sel juhul, kui see on ette nähtud «Ohtlike kaupade veoeeskirjas». Templi «Eriti ohtlik last, laadung nr. . . . . . » alusel määratakse käesoleva juhendi lisas 3 toodud tabeli abil kattevagunite arv rongis ja manöövritööl.

Vajadusel võib kasutada ka muu informeeriva sisuga templeid, nagu: «Sektsioon. Mitte lahti haakida», «Mürgine», «Saaturiga», «Ahjuküttega», «Raudtee-ettevõtja valve» jms.

Kui 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguni saatedokumentides on tempel «Kattevagunid», siis selle vaguni rongi panemisel ja manöövritööl ette nähtud kattevagunite arvu kindlaksmääramiseks kasutatakse käesoleva juhendi lisas 3 toodud tabelit.

415. Kaubasaatja peab 1. ohuklassi kuuluva ohtliku kauba veoks esitamisel lisama saatedokumentidele ohukaardi või näitama ära kauba ohukaardi numbri. Saatedokumentides peab olema tehtud sellekohane märge.

1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguni vagunilehe lahtrisse «Katte kood» kirjutatakse või kantakse ettenähtud kood vastavalt «Ohtlike kaupade veoeeskirjale» ja vagunilehe vormistamise juhendile.

416. Sorteerimisjaamades ja muudes raudteejaamades, kus laaditakse, tühjendatakse või töödeldakse mõnel muul viisil ohtliku veosega laaditud vaguneid, täiendatakse jaama tehnokorraldusakti raudtee-ettevõtja kinnitatud ohtlike kaupade töötlemise juhendiga. Kõnealuses juhendis tuleb sätestada vajalikud ohutusnõuded raudteeliikluse korraldamisel lõhkeainega laaditud vaguniga, jaamatöötajate, tehno- ja kommertsjärelevaatuse punktide, veduridepoo, valvemeeskondade, saaturite-spetsialistide ja manöövritöö meeskondade ning vajadusel teiste jaamatöötajate hoiatamise kord eelseisvast rongide vastuvõtmisest või jaamavahele saatmisest ja manöövritööst ohtliku veosega laaditud vaguniga «Ohtlike veoste veoeeskirja» nõuete alusel. Manöövritööjuhile antakse kirjalik hoiatus vorm LA-61.

Keelatud on edastada teavet 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguni kohta isikutele, kes ei ole seotud veose töötlemisega. Veose töötlemisega seotud korralduste edastamiseks peab kasutama raadiosidet.

417. Väljaspool rongikoosseisu seisvad 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunid, v.a rongide kogumis- või sorteerimisteedel seisvad vagunid, peavad olema paigutatud jaama tehnokorraldusaktis selleks ette nähtud ohutule teele. Seisvad vagunid peavad olema kokku haagitud, kinnitatud pidurkingadega ja piiratud teisaldatavate peatumissignaalidega signalisatsioonijuhendi kohaselt. Pöörangud, mis viivad nende vagunite seisuteedele, tuleb seada kaitseasendisse ja lukustada, mis välistab muu veeremi sattumise 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunite seisuteele. Pöörangute lukustamise ja võtmete hoidmise kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

Vagunid saatemeeskonnaga või kaubasaatja (vastuvõtja) spetsialistidega tuleb paigutada samale seisuteele või selle kõrvalteele, kuid mitte kaugemale kui 50 m nende poolt saadetavatest või teenindatavatest vagunitest.

418. Manöövrivedur peab olema varustatud raadiosidega ja manöövritööjuht kantava raadiojaamaga. Manöövriraadioside mittetöötamisel peab manöövrimeeskond koosnema vähemalt kahest isikust.

1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunite etteandmisel või äratoomisel ladude teedelt ning manöövritööl olenemata kohast tuleb kasutada käesoleva juhendi lisas 3 ette nähtud hulgal kattevaguneid. Manöövrivedur peab olema töökorras ja varustatud sädemepüüduri või sädemesummutiga.

Kattevaguniteks võivad olla tühjad vagunid või mitteohtliku kaubaga laaditud vagunid. Tühjade kattevagunite uksed ja luugid peavad olema suletud. Kattevaguniteks ei tohi kasutada kauba jääkidega tsisternvaguneid ja samuti ohtliku kaubaga laaditud tsisternvaguneid. 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguni katteks võib kasutada tühje ja laaditud platvormvaguneid ning transportööre, välja arvatud esimeseks vaguniks veduri järel.

419. 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguni haruteele või töötlemisteele etteandmise ja äratoomise matkad määratakse kindlaks vastava töötlemistee teenindamise kohaliku juhendiga. Kõnealuses juhendis peab olema sätestatud ülesõidukohtade läbimise kord, valmistatud matkade valvamise kord ja suurimad lubatud manöövritöö kiirused 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunite etteandmisel ja äratoomisel ning muud raudteeliiklusohutuse abinõud.

420. Enne tühjade vagunite etteandmist 1. ohuklassi kuuluva veosega laadimiseks peab manöövridispetšer, jaamakorraldaja või mõni teine jaama tehnokorraldusaktis määratud töötaja veenduma, et laadimiseks antavad vagunid on ettenähtud korras testitud ja tunnistatud tehniliselt kõlblikeks 1. ohuklassi kuuluva veosega laadimiseks.

Rongi koostamine

421. 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunit võib panna rongi üksikvagunina või vagunigrupina.

1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunid, mida võib vedada ainult väljalülitatud automaatpiduritega, paigutatakse rongi grupina, milles ei ole üle kaheksa telje. Rongi koosseisus tohib olla kuni neli väljalülitatud automaatpiduritega vagunite gruppi tingimusel, et oleks tagatud rongikoosseisu normikohane pidurdusjõud.

Keelatud on 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguneid panna:
1) reisirongi ja posti- või kauba-reisirongi;
2) pikk-kaubarongi ja raskerongi;
3) kolmanda ülemise, kolmanda ja suurema alumise, neljanda ja suurema külgmise mittegabariitsuse astmega veosega kaubarongi.

Lisaks eelnimetatule ei tohi 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguneid panna nende kaubarongide koosseisu, kus on vagunid:
   · survestatud või hõrendatud gaasidega (2. ohuklassi kuuluv veos);
   · kergsüttivate vedelikega (3. ohuklassi kuuluv veos);
   · kergsüttivate või isesüttivate ainetega või ainetega, mis veega ühinedes eraldavad põlevgaasi (4. ohuklassi kuuluv veos);
   · oksüdeeruvate ainetega ja orgaaniliste peroksiididega (5. ohuklassi kuuluv veos);
   · tugevatoimeliste mürkainetega (6.1 ohuklassi kuuluv veos);
   · vaguneid seadmete või kaubaga, mis sisaldavad ülalnimetatud aineid.

422. 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguneid võib vedada sorteerimis- ja piirkonnajaamade vahel igat liiki kaubarongide koosseisus ja üksikveduriga.

1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguneid ei ole lubatud panna lähikaubarongide koosseisu, siis kui koosteplaani järgi saab neid vedada kaugkaubarongidega.

Keelatud on 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguneid vedada kogumisrongiga, mida ei teeninda rongimeeskond või konduktor.

423.  Saatemeeskonna jaoks tuleb panna rongi spetsiaalne tühi kinnine vagun. Kui valvatav vagunigrupp on paigutatud rongi peaossa, mitte kaugemale kui viis vagunit vedurist, ja rongis ei ole ülekäigurõduga vagunit, võib erandkorras raudtee-ettevõtja sätestatud korras lubada saatemeeskonna sõitmist veduri kabiinis. Seejuures peab vedurijuht saatemeeskonda eelnevalt juhendama veduril viibimise korras.

Kui 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguneid saadavad spetsialistid või kaubasaatja (vastuvõtja) relvastatud meeskond, tuleb nende poolt valvatavad vagunid paigutada rongis ühte gruppi.

424. Rongis peavad 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunid olema eraldatud kattevagunitega käesoleva juhendi lisas 3 sätestatud korras.

Vagunid, milles on inimesed (sh kaubasaaturi, saatemeeskonna, valvemeeskonna vagunid), ja elusloomadega laaditud vagunid võivad asuda rongis nii ees- kui tagapool 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunit, kuid alati eespool neid vaguneid, mis on laaditud tugevatoimelise mürkainega (6. ohuklassi kuuluv veos).

Elusloomade veo vagunit ei ole vaja eraldada kattevaguniga 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunist.

Kattevaguneid ei panda 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunite ja nendega ühtsesse sektsiooni kuuluva saatevaguni vahele.

1. ohuklassi kuuluva veosega rongi sõitmine liinil

425. 1. ohuklassi kuuluva veosega rong peab olema dispetšeri ja jaamakorraldajate pideva kontrolli ja järelevalve all, kes peavad tagama selle rongiliiklusgraafikukohase ja ohutu liikumise. Kui rongikoosseisus on 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagun, antakse vedurijuhile ja konduktorile kirjalik hoiatus, milles märgitakse ära vaguni number, ohtliku kauba klass ja number, selle asukoht rongis ning sihtjaam.

426. 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguneid sisaldava rongi saatmisest peab koostejaama korraldaja varakult (vähemalt 30 min enne liinile lähetamist) teatama dispetšerile.

427. 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguniga rongi piirkonna- ja koostejaamast väljasaatmisest peab dispetšer käsuga teatama liini jaamade korraldajatele ja vajadusel naaberpiirkonna dispetšerile.

428. Tähist «O» sisaldav rongi number kantakse rongiliikluse lauaraamatusse, liiklusgraafikule, vedurijuhile antavale kirjalikule loale ja hoiatusele, rongi kaalulehele ja teistele rongiliiklusalastele dokumentidele.

Rongiliiklusega seotud teadete naaberjaama või rongidispetšerile edastamisel peab jaamakorraldaja rongi numbrile lisama «1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunid».

429. 1. ohuklassi kuuluva veosega rongi jaama saabumisest peab jaamakorraldaja teatama tehnohooldepunkti, kommertsülevaatuse punkti ja teistele töötajatele, kes on seotud 1. ohuklassi kuuluva veosega vaguni teenindamise või töötlemisega.

430. 1. ohuklassi kuuluva veosega rong võetakse jaama vastu ainult jaama tehnokorraldusaktis ette nähtud teele.

431. Ei tohi jätta vahejaama seisma 1. ohuklassi kuuluva veosega rongi või vagunit ilma vedurita.

Erandkorras võib jätta 1. ohuklassi kuuluva veosega rongi ja vagunit vahejaama ilma vedurita seisma ainult raudteeveo-ettevõtja loal. Koos loaga peab raudteeveo-ettevõtja määrama ka ohutusabinõud, mida raudteeliiklusega seotud töötajad on kohustatud rakendama rongi seismajätmisel vahejaama.

432. Üksikutel 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud või nendega ühtsesse sektsiooni kuuluvatel vagunitel teeloleku ajal avastatud tehniliste rikete ja kommertsvigade kõrvaldamine toimub sõltuvalt rikke või vea iseloomust kas 1. ohuklassi kuuluva veosega vaguni mahahaakimisega rongist ja remonditeele suunamisega või rongikoosseisust mahahaakimiseta.

Tehniliste rikete või kommertsvigadega vaguneid, mida valvavad valvemeeskonnad, võib ühtsest sektsioonist või grupist lahti haakida ainult sel juhul, kui on tagatud lahtihaagitud vagunite valve. Kui valvet ei tagata, tuleb haakida rongist maha kogu valvemeeskonnakonna poolt valvatav vagunisektsioon või -grupp.

Sõjaväerongide vaguneid ja vagunigruppe, mida saadavad sõjaväevahtkonnad või kaubasaatja (vastuvõtja) spetsialistid, on keelatud rongist maha haakida. Rikete või vigade kõrvaldamiseks või kaupade ümberlaadimiseks tervetele vagunitele peetakse kinni kogu sõjaväerong, millest jaamaülem peab teatama dispetšerile. Remondi, vigade kõrvaldamise või ümberlaadimise lõppemisel saadetakse sõjaväerong edasi sihtsuunas.

Eriveeremi sektsiooni kuuluvate 1. ohuklassi kuuluva veosega vagunite lahtihaakimist eeldava remondi vajadusel võib selliseid vaguneid sektsioonist lahti haakida ja remonditeedele suunata ainult veost saatva spetsialisti või valvemeeskonna vanema nõusolekul ja järelevalvel. Sel juhul peetakse kogu sektsioon, milles on avastatud remonti vajav vagun, kinni ja lülitatakse taas pärast vaguni remonti rongi koosseisu ettenähtud kohale tagasi. Kui rongi kuuluv tühi vagun ei saa tehnilise rikke tõttu liikuda sihtjaamani, võib selle veost saatvate spetsialistide või valvemeeskonna vanema avalduse alusel rongist maha haakida ning saata remonti, vormistades saatedokumendid kehtestatud korras ümber.

Kõik seisma jäetud sõjaväerongide vagunid ja 1. ohuklassi kuuluva veosega vagunite grupid, mida saadavad sõjaväevahtkonnad või kaubasaatja (vastuvõtja) spetsialistid, tuleb paigutada jaama tehnokorraldusaktis 1. ohuklassi kuuluva veosega vagunitele määratud teele.

1. ohuklassi kuuluva veosega rongikoosseisude ja vagunite tehnilise ja kommertsteenindamise kord määratakse kindlaks raudtee-ettevõtja kinnitatud juhendis.

Tegevuskord raudteeliiklusõnnetuse korral

433. Rongiliiklusega seotud töötaja peab tundma ja täpselt täitma ohutuseeskirja nõudeid ning raudteel ohtlike veostega tekkinud avariiolukordade likvideerimise korda.

1. ohuklassi kuuluva veosega rongi ähvardava ohu (pukside põlemine, telje murdumine, rööbastelt mahaminek, veose süttimine jms, mis ohustab rongiliiklust) korral peavad vedurimeeskond, konduktor, veose saatmise ja valvamisega tegelevad isikud, jaamakorraldajad ja teised rongi vastuvõtmise, ärasaatmise, läbilaskmise ja 1. ohuklassi kuuluva veosega vaguni teenindamisega seotud töötajad tegema kõik neist sõltuva rongi peatamiseks ja ohu kõrvaldamiseks. Jaamakorraldaja peab avariist või rongiõnnetusest viivituseta kandma ette dispetšerile.

434. Käesoleva juhendi punktis 433 märgitud juhtudest peab vedurijuht või konduktor viivituseta teatama rongidispetšerile ja lähima jaama korraldajale, kes peavad võtma vajalikud meetmed. Avarii ja tulekahju korral peab vedurijuht edastama oma teates nende asjaolud, ohtliku ja 1. ohuklassi kuuluva veosega vaguni asukoha rongi koosseisus, ohukaartide numbrid või saatelehtedele lisatud ohukaartide sisu, elektrifitseeritud piirkondades lisaks sellele teatama veel kontaktvõrgust voolu väljalülitamise vajadusest ning lähtuvalt kujunenud olukorrast võtma meetmed avariiolukorra ja selle tagajärgede likvideerimiseks, juhindudes ametijuhendist, ohukaartidest, ohtlikku veost saatvate spetsialistide ja dispetšeri korraldustest.

Jaamakorraldaja, saanud vedurijuhilt teate avarii või rongiõnnetuse kohta, peab viivituseta edastama teate sisu dispetšerile, dispetšerside puudumisel hoiatama kohalikku võimuorganit ja päästeteenistust ning tegutsema nende juhiste järgi.

435. 1. ohuklassi kuuluva veose või veeremi süttimisel tuleb rong peatada. Vedurijuhil tuleb rongi peatamise koht valida sellise kaalutlusega, et võimaliku õnnetuse tagajärjed (inimeste vigastused, keskkonnareostus, raudteeinfrastruktuuri rajatiste, tee, sildade, elu- ja tootmishoonete, ladude jms kahjustused) oleksid minimaalsed.

Pärast rongi peatamist peab vedurimeeskond koos isikutega, kes saadavad või valvavad 1. ohuklassi kuuluvat veost, analüüsima olukorda, viima põleva vaguni muust rongiveeremist ohutusse (vähemalt 100 m) kaugusse ja esitama abistamisnõude. Mahajääv vedurita veerem tuleb kinnitada kehtestatud normatiivide kohaselt. Arvestades 1. ohuklassi kuuluva veose eripära, tuleb enne päästesalga saabumist võimaluste piires püüda kustutada tulekollet, täites seejuures kõiki ohukaardil toodud nõudeid.

436. 1. ohuklassi kuuluva veosega avariiolukorra tekkimisel jaamas on jaamakorraldaja kohustatud teatama sellest dispetšerile, jaamaülemale ning täpsustama edasise rongiliikluse ja manöövritöö korra. Vajadusel tuleb rongiliiklus ja manöövritöö jaamas peatada.

Mitteohtliku veosega laaditud vaguni, hoone, rajatise või seadme süttimisel tuleb 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagun toimetada eemale tulekahju piirkonnast ja viia ohutusse kohta, mitte lähemale kui 100 m õnnetuskohast.

437. 1. ohuklassi kuuluva veosega rongi või vaguniga toimunud õnnetusjuhtumist peab dispetšer teatama raudteekorraldajale või mõnele teisele raudtee-ettevõtja määratud ohutu rongiliikluse eest vastutavale töötajale ja võtma koostöös päästeametiga kohesed meetmed avariiolukorra tagajärgede kiireks likvideerimiseks.

438. Muus tegevuses raudteeliiklusõnnetuse korral 1. ohuklassi kuuluva veosega rongi või vaguniga raudteeliiklusohutuse tagamisel ja avariiolukorra tagajärgede likvideerimisel tuleb juhinduda päästeameti töötajate juhistest ning kujunenud olukorrast kooskõlas raudtee-ettevõtja kinnitatud avarii- või eriolukorras tegutsemise juhendi ning «Ohtlike kaupade veoeeskirja» nõuetega.

Lisa 1

VEEREMI KINNITAMISE NORMID

1. Veeremi kinnitamisel pidurkingadega tuleb järgida järgmisi norme:
1) rõhtsal (kallakuta) teel ja kuni 0,0025 kallakuga teel – üks pidurking mis tahes hulga ühes grupis seisvate ja kokkuhaagitud laaditud või tühjade vagunite kinnitamiseks;
2) kallakuga teel – üks pidurking iga 200 vagunitelje kohta, sh ühes grupis seisvate ja kokkuhaagitud laaditud või tühjade vagunite või erineva kaaluga laaditud kaubavagunite kinnitamiseks, pidurkingade panemisel tühja vaguni alla ning teadmata kaaluga või teljesurvega vaguni alla peab pidurkingade arv vastama kallaku suurusele tuhandikes, korrutades 4-ga ja lisades tulemusele veel ühe pidurkinga;
3) kallakuga teel seisva tühjadest vagunitest koosneva marsruutrongi või ühesuguse kaaluga (bruto) laaditud vagunitest koosneva marsruutrongi, reisivagunite grupi, mootorrongivagunitest või külmutusvagunitest koosneva grupi ning elektrivedurite ja mootorvedurite grupi või segavagunitest koosneva grupi kinnitamiseks, kui pidurkingad pannakse laaditud vagunite rataste alla, mille teljekoormus on üle 15 tonni, peab pidurkingade arv iga 200 vagunitelje kohta vastama kallaku suurusele tuhandikes, korrutades 1,5-ga ja lisades tulemusele veel ühe pidurkinga.

2. Vagunigrupi, mille telgede arv on 200-st suurem või väiksem, kinnitamiseks arvestatakse pidurkingade arv võrdeliselt kinnitatavate telgede arvu suhtega 200-sse. Murdarvulise tulemuse saamisel ümardatakse saadud tulemus suuremaks täisarvuks (st saadakse arvestuslik täisarv pidurkingi).

Näited

   · Tühjadest vagunitest koosneva vagunigrupi, kokku 80 vagunitelge, mis seisab 0,0025 kallakuga teel, kinnitamiseks on vaja:

80 (2,5 × 4 + 1) / 200 = 4,4 5 pidurkinga.

   · Laaditud külmutusvagunitest koosneva vagunigrupi, teljekoormus üle 15 tonni, kokku 80 vagunitelge, mis seisab 0,0025 kallakuga teel, kinnitamiseks on vaja:

80 (2,5 × 1,5 + 1) / 200 = 1,9 2 pidurkinga.

   · Põlevkiviga laaditud marsruutrongi, kokku 240 vagunitelge, mis seisab 0,0015 kallakuga teel, kinnitamiseks on vaja:

240 (1,5 × 1,5 + 1) / 200 = 3,9 4 pidurkinga.

   · Reisirongi, kokku 72 vagunitelge, mis seisab 0,003 kallakuga teelõigul, kinnitamiseks on vaja:

72 (3 × 1,5 + 1) / 200 = 1,98 2 pidurkinga.

3. Õliga määrdunud rööbastega teedel (õlide laadimisteed, pesulateed jms) suurendatakse punktides 1 ja 2 nimetatud vagunite kinnitamise norme 1,5 korda.

4. Rongide ja vagunigruppide kinnitamise aluseks võetakse seisutee keskmine kallak tuhandikes. Kui vagunigrupid jäetakse seisuteele, kus on erineva kallakuga teelõike, siis tuleb vagunid kinnitada arvestusliku normi järgi, mis vastab selle teelõigu tegelikule kaldele. Sääraste teelõikude piirid ja sellel teelõigul vagunite kinnitamise norm sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis.

5. Laaditud vagunigrupi või laaditud ja tühjadest vagunitest koosneva vagunigrupi kinnitamisel tuleb pidurkingad panna niisuguse laaditud vaguni rataste alla, mille teljekoormus on 15 tonni või suurem. Tühjade vagunite või nn kergveostega vagunite (teljekoormus on alla 15 tonni) kinnitamisel võetakse aluseks tühjade vagunite kinnitusnorm. Eelöeldu kehtib samuti tühjendamiseks etteantud laaditud vagunite kinnitamisel.

6. Kinnitamiseks kasutatavad pidurkingad peavad olema terved ja töökorras. Need pannakse veeremi erinevate vagunitelgede rataste alla ja nii, et pidurkinga nina puudutaks või oleks surutud vastu rattapöida. Ühe rattapaari alla ei panda mitut pidurkinga.

Pidurkingade kasutamise alalistes kohtades peavad olema kastid liivaga. Liiva kasutatakse parema pidurdusefekti saamiseks härmatise, lume, jäite ja muudel taolistel juhtudel.

Ei ole lubatud kasutada jäätunud või õliga määrdunud tallaga pidurkinga.

7. Rõhtsal teel (kallak väiksem kui 0,0005) pannakse pidurkingad vagunigrupi mõlema otsavaguni alla, kallakuga teel aga vagunigrupi kallakupoolse otsavaguni alla. Tühjad vagunid teel kaldega 0,0005 kuni 0,001 kinnitatakse ühe pidurkingaga ka kallakule vastaspoolsest otsast.

8. Kui pidurkinga ei panda vagunigrupi otsavaguni alla, tuleb kindlasti veenduda selles, et teised vagunid on omavahel ja ka pidurkingaga kinnitatud vaguniga kindlalt kokku haagitud.

9. Tugeva tuule korral (kiirus üle 15 m/s), mille suund ühtib vagunite võimaliku iseenesest veerema hakkamise suunaga, pannakse arvestuslikule kinnitusnormile lisaks veel kaks pidurkinga.

10. Mootorronge ja vedureid ning erandjuhul ka muud veeremit võib kinnitada veeremi käsipiduritega. Sel juhul on arvestuslik norm 1 pidurking või 5 käsipidurtelge.

Rõhtsal teel (väiksema kallakuga kui 0,0005) võib kasutada veduri käsipidurit. Siis puudub vajadus kinnitada seisvat rongiveeremit otstest pidurkingaga.

Lisa 2

ERIOMASTE SÕIDUOMADUSTEGA VEEREMI KAUBARONGI PANEMISE KORD

1. Eriomaste sõiduomadustega vagunite rongi panemisel juhindutakse kaubaveo eeskirjast ja sellekohastest juhistest. Real juhtudel eraldatakse need vagunid üksteisest, vedurist ja inimestega vagunist kattevaguniga. Niisuguste veoste nimekiri ja muud andmed veoste kohta, nende veotingimused ning kattevagunite normid on sätestatud kaubaveo eeskirjas.

2. Üksikvagun, millel on korras, kuid piirkiirusega sõitu mittetagavad veereosad, transporditakse remondipunkti ainult üksikveduriga vagunidepoo vastutava töötaja vormistatud saatedokumentide alusel.

3. 4. ja 5. astme külgmise või alumise mittegabariitsusega veosega vagun peab omama üht kattevagunit rongi pea poolt ja teist rongi saba poolt. Selliseks kattevaguniks võib olla kas tühi vagun või laadimisgabariidi kohaselt laaditud vagun.

Külgmise ja alumise astme mittegabariitsusega veosega (välja arvatud astmed 1 kuni 3) vagunit ei tohi panna pikk-kaubarongi.

Kontrollraamiga vagun peab sõitma rongis veduri järel või vajadusel eraldatakse vedurist ühe tühja platvormiga selleks, et parandada kontrollraami ülemise tsooni nähtavust.

Vagun 6. külgmise või 6. alumise astme mittegabariitsusega kaubaga või ülimittegabariitse kaubaga pannakse rongi keskele, kuid kontrollraamiga vagunile mitte lähemale kui 20 vagunit.

Kui ülimittegabariitset veost transporditakse omaette veduriga (erirong), siis mittegabariitse kaubaga vagun peab olema eraldatud kontrollraamiga vagunist vähemalt viie vaguniga.

Rongis võib sõita kuni 300-tonnise kandevõimega laaditud transportöör, välja arvatud liigendtransportöör (tüübi kood 3994).

Suure kandevõimega transportööride ja kuni 300-tonnise kandevõimega liigendtransportööri (tüübi kood 3994) transportimise kord sätestatakse nende transportööride kasutamise juhendiga.

Laaditud transportöör 12 või enama teljega (välja arvatud 120-tonnise kandevõimega haagistransportöör) peab rongis olema eraldatud kummastki otsast vähemalt kahe neljateljelise kattevaguniga. Laaditud kattevaguni netokaal ei tohi olla üle 40 tonni. Kui rongis on mitu transportööri, eraldatakse nad üksteisest vähemalt kolme kattevaguniga.

Tühja või laaditud 4-teljelist transportööri ning 120-tonnist haagistransportööri võib panna rongi neid kattevagunitega eraldamata.

120-tonnise kandevõimega (tüübi koodid 3960 ja 3961) ja 240-tonnise kandevõimega (tüübi kood 3974) haagistransportööre transporditakse kooskõlas nende kasutamise juhendiga.

Kaheksa ja enama teljega tühje transportööre võidakse panna 3000-tonnise kaaluga rongi sabaossa. Tühjadest vagunitest koosnevas rongis või rongis kaaluga alla 3000 tonni võib transportöör olla paigutatud rongi vastavalt sobivusele või vajadusele.

4. Doseerhopperitest koostatakse marsruutrongid, mis kurseerivad raudtee-ettevõtja sätestatud korras kindlatel liinidel pendelrongidena ja nende koosseisus peab olema vähemalt üks vagun teenindava personali jaoks.

Killustikku, kruusa ja muid suuremahulisi ehitusmaterjalide vedusid teostavad doseerhopperitest koosnevad pendelrongid ühendatakse nn kaksikrongiks.

Doseerhopperitest koostatud marsruutronge võib panna kõikidesse liinil sõitvatesse kaubarongidesse (välja arvatud dumpkaaridest koostatud rongid) tingimusel, et neid ronge ei haagita lahti liini vahejaamades. Doseerhopperitest koosneva pendelrongi kogumass ei tohi olla üle 2600 tonni. Kaubarongi, mille koosseisus on doseerhopperitest pendelrong, sõidukiirus ei tohi olla suurem kui doseerhopperitest koosneva pendelrongi maksimaalne lubatud sõidukiirus.

Laaditud doseerhopperitest koosneva pendelrongi sõiduvalmiduse kohta liinil lubatud piirkiirusega teeb pendelrongi mehaanik veodokumentidesse (saatekirja) sissekande, kinnitades sellega, et pendelrong on ette valmistatud sõiduks, vagunite laadurid ja annustid on kontrollitud, üle vaadatud ja viidud teisaldusasendisse.

Tühje doseerhoppereid ja dumpkaare võib lähetada saatejaamast liinile valmistajatehase, vagunidepoo ja raudtee-ettevõtja nimetatud infrastruktuuri allüksuse vastutava töötaja avalduse alusel saatemeeskonnata ning kaubarongiga, kuid mitte rohkem kui viis dumpkaarvagunit rongis.

Doseerhopperite saatja peab tagama nende viimise teisaldusasendisse ja tegema saatedokumentidesse (saatekirja) sissekande doseerhopperite sõiduvalmiduse kohta ning määrama lubatud sõidukiiruse.

Kui rongist haagitakse maha mittetöökorras laaditud doseerhopper, tuleb see enne remonti saatmist tühjendada ja viia teisaldusasendisse. Jaamatöötaja võib saata mittetöökorras doseerhopperi jaamast ära ainult siis, kui selle kohta on vormistatud veodokumendid.

5. Raudtee-ettevõtjatele kuuluvate laaditud ja tühjade dumpkaaride kurseerimine avalikuks kasutamiseks määratud raudteel toimub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (raudtee valdaja või omaniku) sätestatud korras ja loal.

Dumpkaaride eraraudteelt avalikuks kasutamiseks määratud raudteele väljasõitmine võib toimuda pärast seda, kui raudtee-ettevõtja määratud komisjon on need üle vaadanud ja teinud otsuse vagunite liikluskõlblikkuse kohta.

Avalikuks kasutamiseks määratud raudteel võivad 6BC-60 ja 7BC-60 tüüpi dumpkaarid sõita kaubarongidele kehtestatud piirkiirusega. Kõik muud tüüpi dumpkaarid võivad sõita neile kehtestatud piirkiirusega ja see näidatakse saatekirjas.

Dumpkaaridest pendelrongi tohib panna ka teisi vaguneid, kui rongi pandavad vagunid ei takista pendelrongi sõitmist lubatud kiirusega ja vahejaamades ei haagita neid rongist maha.

Dumpkaaridest pendelrongi saadab meeskond, kuhu kuulub mehaanik ja tema abi, kes peavad tundma dumpkaaride ehitust ja ekspluateerimise nõudeid. Meeskonna komplekteerib ja määrab dumpkaaride valdaja või omanik.

Dumpkaare võidakse saata remonti või töökohta ka kaubarongidega ainult tühjalt kaubarongidele ette nähtud piirkiirusega, 6BC-60 ja 7BC-60 tüüpi dumpkaare võib panna kaubarongi mis tahes ossa, kõiki muud tüüpi dumpkaare – ainult rongi sabaossa viimasena.

Laaditud dumpkaaride mahahaakimine pendelrongist vormistatakse vastavalt kaubaveo eeskirjale marsruutidena veetavate massveoste vedamiseks ette nähtud korra järgi. Järelsaatedokumentides tehakse vastavad märkused ja lisatakse mittetöökorras vaguni akt (vorm KA-23).

6. Rasked teemasinad, raudteekraanad ja muud raudteeveeremi mõiste alla kuuluvad raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitusmasinad saadetakse jaamast liinile ainult teisaldusasendis (mitte tööasend) kas kaubarongiga või veduriga ainult neid omavate ettevõtjate avalduste põhjal.

Sõiduks ettevalmistust ja teisaldusasendisse viimist kontrollib raudteeettevõtja määratud komisjon.

Tee-ehitusmasin pannakse kaubarongi vastavalt tehnilistele nõuetele või passiandmete põhjal, mis sätestavad kõnealuse tee-ehitusmasina kasutamise korra.

Kui tee-ehitusmasina lubatud sõidukiirus on kaubarongide piirkiirusest erinev, tuleb tee-ehitusmasina teisaldusasendisse viimisel määrata saatjal ka selle sõidukiirus rongis.

7. Mittetöötav vedur lähetatakse saatejaamast liinile veeremi valdaja või omaniku avalduse põhjal pärast selle tehnilise seisundi kontrollimist, mis vormistatakse vormikohaselt koostatud aktiga. Aktis, mis esitatakse saatejaamale koos avaldusega, peab olema näidatud veduri sõidukiirus. Akti teine eksemplar antakse veduri saatjale.

Mittetöötav vedur pannakse kaubarongis vedava veduri järele. Mittetöötavaid vedureid võib panna kaubarongi raudtee-ettevõtja määratud hulgal.

Kui raudtee-ettevõtja soovib lähetada liinile suurema hulga mittetöötavaid vedureid, siis lubatakse koostada neist grupp massiga mitte üle 8,1 tonni jooksva meetri kohta (st 3 kuni 10 kahesektsioonilist, 10 kolmesektsioonilist või 20 ühesektsioonilist vedurit, arvestamata vedavat vedurit).

Diiselrong pannakse kaubarongi sabaossa viimaseks veeremiks.

8. Eriotstarbeline veerem lähetatakse saatejaamast liinile raudtee-ettevõtja käskkirja alusel. Olenevalt veeremi seisundist ja tüübist näidatakse käskkirjas ka sõidutingimused, mis tagavad ohutu raudteeliikluse.

9. Raudtee-ettevõtja, omades ja kasutades teelt mahatõstetavaid või mittemahatõstetavaid dresiine, peab sätestama ka nende kasutamise tehnilised nõuded ja liiklemise korra tema kasutuses oleval raudteeinfrastruktuuril.

10. Mootorronge ja vedureid ning erandjuhul ka muud veeremit võib kinnitada veeremi käsipiduritega. Sel juhul on arvestuslik norm üks pidurking või viis käsipidurtelge.

Rõhtsal teel (väiksema kallakuga kui 0,0005) võib kasutada veduri käsipidurit. Sel juhul puudub vajadus kinnitada seisvat rongiveeremit otstest pidurkingaga.

Lisa 3

MINIMAALSED KATTEVAGUNITE NORMATIIVID LÕHKEAINEGA
(1. OHUKLASSI KUULUVA VEOSEGA) LAADITUD VAGUNILE

Jrk Olukord, millal 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunil peab olema kattevagun Kattevagunite normatiiv (vagunites)
1. Kõik 1. ohuklassi kuuluva veosega kinnised vagunid vedavast vedurist (veduri tüübist olenemata) 3
2. 1. ohuklassi kuuluva veosega platvorm ja poolvagun vedavast vedurist, sh:
   · tahkekütusega auruvedurist,
   · muud tüüpi vedurist
5
3
3. Kõik 1. klassi veosega vagunid rongi sabast, sh tõukeveduriga rong 3
4. Vagunist inimestega (kui need on samas rongis 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguniga) 3
5. Veeremist (mittetöötavad vedurid, raudteekraanad jms) saaturi või valvemeeskonnaga 3
6. Vagunist ohtliku veosega (v.a vagun 2.,3..4.,5. ja 6,1 ohuklassi kuuluva veosega) 3
7. Vagunist, mis on laaditud 2.,3.,4.,5. ja 6,1 ohuklassi kuuluva veosega keelatud
8. Ohtliku kauba veoks kasutatud tühjast tsisternvagunist 1
9. Muu 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vagunist 3
10. Platvormvagunist ja poolvagunist metsamaterjaliga või pikamõõduliste raudbetoondetailidega vagunist, kui need on laaditud üle vaguni otsa tala, ning transportööridest 1
11. Manöövrivedurist manöövritööl 1. ohuklassi kuuluva veosega laaditud vaguniga (sh vagunite etteandmisel ja äratoomisel laadimiselt), olenemata manöövriveduri tüübist 1

Lisa 4

SÕIDULUBADE KOONDTABEL

Rongi jaamavahele saatmise tingimused Vedurijuhile jaamavahe hõivamise luba Väljasõidufoori avamise, kirjaliku sõiduloa või mõne muu jaamavahe hõivamise loa väljaandmise alus

Automaatblokeeringuga üherajaline liin

Rongi saatmine jaamavahele teelt, millel on töökorras väljasõidufoor Väljasõidufoori lubav tuli Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmine jaamavahele grupifooriga, mis on varustatud matkanäidikuga Väljasõidufoori lubav tuli ja matkanäidikus põleb ärasaatetee number (roheline) Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmine jaamavahele grupifooriga, kui ärasaateteel on grupifoori lubava tule kordusfoor Kordusfooris roheline tuli (süttib samaaegselt lubava tulega grupifooris) Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmine jaamavahele grupifooriga, kui matkanäidik või ärasaatetee kordusfoor ei tööta Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba vorm LA-54 punkti II täitmisega (käsk või kirjalik sõiduluba võivad olla antud vedurijuhile siis, kui grupifooris põleb lubav tuli) Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmine jaamavahele teelt, millel puudub väljasõidufoor Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-54 punkti I täitmisega
Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi), dispetšeri registreeritav käsk rongi saatmiseks väljasõidusignaali keelava tule juures ja jaamavahe vabaoleku kohta vastassuuna-
Rongi saatmine jaamavahele, kui rongi peaosa asub väljasõidufoori taga Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-54 punkti I täitmisega
rongidest, automaatblokeeringu ümberlülitamine vastavale sõidusuunale, võtisaua väljavõtmine juhtimisaparaadist
Rongi saatmine jaamavahele avatud väljasõidufooriga,
kui vedurijuht ei näe väljasõidufoori tuld

Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-54 punkti II täitmisega. Väljasõidufooris põleb lubav tuli

Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)

Tõukeveduriga rongi saatmine,
kui tõukevedur sõidab koos rongiga järgmisse jaamavahet piiravasse jaama  
Tõukeveduriga rongi saatmine jaamavahele, kui tõukevedur pöördub pärast tõukamist tagasi saatejaama Väljasõidufoori lubav tuli. Saatejaama tagasisõiduks
(kuni sissesõidufoorini) antakse vedurijuhile võtisau  
Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Töörongi saatmine jaamavahele, kui töörong pöördub pärast tööd tagasi saatejaama Väljasõidufoori lubav tuli. Tagasisõiduks saatejaama
(kuni sissesõidufoorini) antakse enne rongi jaamavahele
väljumist tööjuhi kätte võtisau, mille tööjuht annab jaamavahel pärast töö lõppu vedurijuhile tagasisõitmiseks saatejaama  
Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi) ning dispetšeri luba töörongi jaamavahele saatmiseks

Võtisaua puudumisel või kui selle rikke tõttu ei saa võtisaua kasutada, võib saata tõukeveduriga rongi jaamavahele või töörongi, mis pöördub pärast tööd saatejaama tagasi alles pärast automaatblokeeringu sulgemist ja telefonside kasutusele võtmist.

Rongi saatmine jaamavahele juhul, kui väljasõidufoor ei tööta. Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-54
punkti I täitmisega
Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi), dispetšeri käsk rongi saatmiseks väljasõidufoori keelava tule juures ja jaamavahe vabaoleku kohta vastassuunarongidest, automaatblokeeringu ümberlülitamine vastavale sõidusuunale, võtisaua väljavõtmine aparaadist
Rongi saatmine jaamavahele olukorras, kus automaatblokeering ei tööta Teeluba Dispetšeri käsk automaatblokeeringu
tegevuse sulgemise ja telefonsidele
ülemineku kohta ning naaberjaama
korraldajalt saadud nõusolek (rongitelefonogrammiga) rongi vastuvõtmiseks  

Automaatblokeeringuga kaherajaline liin

Rongi saatmine jaamavahele teelt,
millel on töökorras väljasõidufoor  
Väljasõidufoori lubav tuli Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmine jaamavahele grupifooriga, mis on varustatud matkanäidikuga   Väljasõidufoori lubav tuli ja matkanäidikus põleb ärasaatetee number (roheline) Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongide saatmine jaamavahele grupifooriga, kui ärasaateteel on grupifoori lubava tule kordusfoor   Roheline tuli kordusfooris (süttib samaaegselt lubava tulega grupifooris) Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongide saatmine jaamavahele grupifooridega, kui matkanäidik või ärasaatetee kordusfoor ei tööta Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-54
punkti II täitmisega (käsk või kirjalik sõiduluba võib olla antud vedurijuhile siis, kui grupifooris põleb lubav tuli)
Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmisel jaamavahele teelt, millel puudub väljasõidufoor Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-54
punkti I täitmisega
Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmine jaamavahele, kui rongi peaosa asub ärasaatetee väljasõidufoori taga (pikkrong) Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-54
punkti I täitmisega
Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmine jaamavahele avatud väljasõidufooriga, kui vedurijuhile ei ole väljasõidufoori tuli nähtav (pikkrong) Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-54
punkti II täitmisega
Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Tõukeveduriga rongi saatmine, kui tõukevedur sõidab kogu jaamavahe koos rongiga ja jõuab järgmisse, jaamavahet piiravasse jaama Väljasõidufoori lubav tuli Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Tõukeveduriga rongi saatmine jaamavahele, kui tõukevedur pärast tõukamist pöördub tagasi saatejaama Väljasõidufoori lubav tuli. Saatejaama tagasisõiduks (kuni sissesõidufoorini) antakse vedurijuhile võtisau Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Töörongi saatmine jaamavahele, kui töörong pärast tööd pöördub saatejaama tagasi Väljasõidufoori lubav tuli. Tagasisõiduks saatejaama (kuni sissesõidufoorini) antakse enne rongi jaamavahele väljumist tööjuhi kätte võtisau, mille tööjuht annab jaamavahel pärast tööde lõppu vedurijuhile tagasisõitmiseks saatejaama   Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi) ning dispetšeri luba töörongi jaamavahele saatmiseks

Võtisaua puudumisel või kui selle rikke tõttu ei saa võtisaua kasutada, võib saata tõukeveduriga rongi jaamavahele või töörongi, mis pöördub pärast tööd tagasi saatejaama, alles pärast automaatblokeeringu sulgemist ja telefonside kasutusele võtmist.  

Rongi saatmine jaamavahele olukorras, kus väljasõidufoor
ei tööta
Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba vorm LA-54 punkti I täitmisega või kutsesignaali valge tuli   Ühe või enama blokkpiirkonna vabaolek (kontrollnäitude järgi)
Rongi saatmine jaamavahele, kui automaatblokeering ei tööta Teeluba Esimesele rongile dispetšeri käsk blokeeringu sulgemise
ja telefonsidele ülemineku kohta. Järgmistele rongidele rongitelefonogramm naaberjaama korraldajalt varem saadetud rongi saabumise kohta  

Poolautomaatblokeeringuga üherajaline liin

Rongide saatmine jaamavahele teelt, millel on töökorras väljasõidufoor Väljasõidufoori lubav tuli Naaberjaamalt saadud nõusoleku blokksignaal
Kinnipeetud või mõne teise samasuunalise rongi saatmine jaamavahele pärast väljasõidufoori sulgemist
(sh iseeneslikul sulgumisel)
Kirjalik sõiduluba
vorm LA-52
punkti I täitmisega
Naaberjaamalt saadud nõusoleku blokksignaal

Jaamades, mis on varustatud seadmetega väljasõidusignaali teistkordseks avamiseks (pärast selle sulgemist), saadetakse kinnipeetud või samasuunaline rong teistkordselt avatud väljasõidufooriga dispetšeri loal.

Rongi saatmine jaamavahele avatud väljasõidufooriga, kui vedurijuhile ei ole nähtav väljasõidufoori tuli (pikkrong) Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba vorm LA-52 punkti II täitmisega Naaberjaamalt saadud nõusoleku blokksignaal

Teede ja pöörangute elektrilise isolatsiooniga jaamas, kui väljasõidufoor ei avane pöörme isoleeritud piirkonna rööbasahela nn vale hõivatuse tõttu, võib kasutada väljasõidufoori avamiseks abinuppu «pöörmepiirkonna vabaoleku kontrolli väljalülitamine ärasaatematkas».  

Rongi saatmine jaamavahele, kui selle peaosa asub keelava tulega väljasõidufoori taga (pikkrong) Teeluba Dispetšeri käsk poolautomaatblokeeringu sulgemise ja telefonside kehtestamise kohta
Vastassuunarongi saatmine jaamavahele pärast väljasõidufoori sulgemist Teeluba Dispetšeri käsk poolautomaatblokeeringu sulgemise ja telefonside kehtestamise kohta
Rongi ärasaatmine jaamavahele grupifooriga, millel on matkanäidik Väljasõidufooris lubav tuli ja matkanäidikus ärasaatetee number (roheline) Naaberjaamalt saadud nõusoleku blokksignaal
Rongi saatmine jaamavahele grupifooriga, millel matkanäidik puudub või see ei tööta Vedurijuhile raadio teel antud jaamakorraldaja käsk rongi väljumiseks vastavalt teelt või kirjalik sõiduluba
vorm LA-52
punkti II täitmisega
Naaberjaamalt saadud nõusoleku blokksignaal.
Rongi saatmine jaamavahele olukorras, kus ei saa avada väljasõidufoori Teeluba vorm LA-50 Dispetšeri käsk poolautomaatblokeeringu sulgemise ja telefonside kehtestamise kohta ning naaberjaama korraldajalt rongitelefonogrammiga saadud nõusolek rongi vastuvõtmiseks

Kui väljasõidufoor ei avane isoleeritud piirkonna rööbasahela vale hõivatuse tõttu, võib rongidispetšeri nõusolekul väljasõidufoori avada, kasutades abinuppu «Pöörmete isoleeritud piirkonna vabaoleku kontrolli väljalülitamine ärasaatematkas» (jaamades, kus juhtimispult on varustatud eelnimetatud nupuga).

Töörongi saatmine jaamavahele, kui töörong pärast tööd pöördub saatejaama tagasi Võtisau (väljasõidufoor on suletud) Naaberjaama korraldajalt saadud nõusoleku blokksignaal ja dispetšeri nõusolek töörongi saatmiseks, mis pöördub jaamavahelt saatejaama tagasi
Tõukeveduriga rongi saatmine, kui tõukevedur pöördub pärast tõukamist saatejaama tagasi Väljasõidufoori lubav tuli. Saatejaama tagasisõiduks (kuni sissesõidufoorini) antakse vedurijuhile võtisau Naaberjaama korraldajalt saadud nõusoleku blokksignaal ja dispetšeri nõusolek tõukeveduri saatmiseks, mis pöördub jaamavahelt saatejaama tagasi  

Võtisaua puudumisel või kui selle rikke tõttu ei saa võtisaua kasutada, võib saata tõukeveduriga rongi jaamavahele või töörongi, mis pöördub pärast tööd tagasi saatejaama, alles pärast poolautomaatblokeeringu sulgemist ja telefonside kasutusele võtmist.  

Tõukeveduriga rongi saatmine, kui tõukevedur sõidab koos rongiga kogu jaamavahe ja jõuab järgmisse jaamavahet piiravasse jaama   Väljasõidufoori
lubav tuli
Naaberjaama korraldajalt saadud nõusoleku blokksignaal
Rongi saatmine jaamavahele, kui poolautomaatblokeering ei tööta Teeluba Dispetšeri käsk blokeeringu sulgemise ja telefonside kehtestamise kohta ning naaberjaama korraldajalt telefonogrammiga saadud nõusolek rongi vastuvõtmiseks

Telefonside ühe- ja kaherajaline liin

Telefonside kasutamisel antakse rongidele kõigil juhtudel teeluba vorm LA-50, mis peab olema täidetud käesoleva juhendi 6. peatükis sätestatud korras.

Kirjalikud sõiduload vorm LA-56 ja LA-64 ning teatis vorm LA-55

Rongid saadetakse jaamavahele signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel kirjaliku sõiduloaga vorm LA-56, mis peab olema täidetud käesoleva juhendi 7. peatükis sätestatud korras.

Päästerong ja abivedur saadetakse suletud jaamavahele kirjaliku sõiduloaga vorm LA-64, mis peab olema täidetud käesoleva juhendi 8. peatükis sätestatud korras.

Kirjalik teatis vorm LA-55 saadetakse vedurijuhiga naaberjaama korraldajale rongiliikluse korraldamise tagamiseks.

Kirjalikud sõiduload vorm LA-50, LA-52, LA-54, LA-56 ja LA-64 koosnevad kirjalikust sõiduloast ja vorm LA-55 teatisest ning dubletteksemplarist, mis valmistatakse isekopeerivast paberist. Kirjalik sõiduluba antakse vedurijuhile jaamavahele sõitmiseks ja selle dubletteksemplar jääb sellesse jaama või mõnda teise liikluskorraldusposti, kes vormistas ja väljastas kirjaliku sõiduloa vedurijuhile. Nende hoidmise, arvestuse pidamise, säilitamise ja utiliseerimise täpse korra sätestab raudtee-ettevõtja. Dubletteksemplare ja rikutud kirjalikke sõidulubasid säilitatakse kaks aastat.

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

/otsingu_soovitused.json