Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord¹

Vastu võetud 03.12.2004 nr 122

Määrus kehtestatakse « Kemikaaliseaduse» § 4¹ lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ja kord olenevalt nende ohtlikest omadustest.

2. peatükk
KEMIKAALI IDENTIFITSEERIMINE

§2. Aine identifitseerimine

Aine identifitseeritakse järgmiste andmetega:
1) ohtliku aine CASi, EINECSi või ELINCSi nimetus ja number;
2) ainele, millel ei ole CASi, EINECSi või ELINCSi nimetust, antakse nimetus teiste rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuuride järgi (IUPAC -nimetus – Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu nimetus, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO nimetus).

§3. Valmistise identifitseerimine

Valmistis identifitseeritakse järgmiste andmetega:
1) valmistise nimetus või kaubanduslik nimetus;
2) valmistise ohtlike koostisainete nimetused käesoleva määruse § 2 kohaselt.

§4. Valmistise koostisaine nimetuse konfidentsiaalsus

(1) «Kemikaaliseaduse» § 22 lg 2¹ kohaselt võib turustamise eest vastutav isik taotleda valmistise koostisaine(te) nimetuse asendamist pakendi märgistusel ja ohutuskaardil alternatiivse nimetusega.

(2) Alternatiivset nimetust võib taotleda üksnes ainete korral, millele kui ohutegurile ei ole õigusaktidega kehtestatud kokkupuutepiirangut (exposure limit), ning mis on klassifitseeritud:
1) ärritavaks, välja arvatud ained, millele on omistatud riskilause R41 või mis on klassifitseeritud ärritavaks koos ühe või mitme järgneva ohtliku omadusega: plahvatusohtlik, oksüdeeriv, eriti tuleohtlik, väga tuleohtlik, tuleohtlik või keskkonnaohtlik;
2) kahjulikuks, välja arvatud ained, mis on klassifitseeritud kahjulikuks koos ühe või mitme järgneva ohtliku omadusega: plahvatusohtlik, oksüdeeriv, eriti tuleohtlik, väga tuleohtlik, tuleohtlik või keskkonnaohtlik.

(3) Kui erinevates valmististes kasutatakse üht ja sama ainet, võib esitada ühe taotluse Kemikaalide Teabekeskusele, kui:
1) valmististes esinevate ühtede ja samade ohtlike koostisainete sisaldus on ühesugustes vahemikes;
2) valmististel on ühesugune klassifikatsioon ja märgistus;
3) valmististel on ühesugune kasutusala.

§5. Valmistise koostisaine nimetuse konfidentsiaalsuse taotlemine

(1) Valmistise koostisaine(te) nimetuse salastamiseks ja alternatiivse nimetuse taotlemiseks tuleb esitada piisavalt teavet valmistise kohta, et töökohal rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid tervise ja ohutuse kaitseks ja tagada, et valmistise kasutamisega kaasnev risk oleks minimaalne.

(2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) Valmistise turustamise eest vastutava isiku nimi, aadress ja telefoninumber;
2) üksikasjalikud identifitseerimisandmed aine kohta, mille nimetuse salastatust taotletakse: aine CAS- ja EINECS- või ELINCS-number ning aine keemiline nimetus käesoleva määruse § 2 kohaselt;
3) aine klassifikatsioon Euroopa Majandusühenduse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (Euroopa Ühenduste Teataja P 196, 16.08.1967, lk 1–98) 1. lisa (edaspidi ohtlike ainete loetelu) järgi, või klassifikatsioon käesoleva määruse kohaselt. Klassifitseerimisel käesoleva määruse kohaselt tuleb aine klassifitseerimisel arvestada kättesaadavaid andmeid aine omaduste kohta ja selle kinnitamiseks lisada üksikasjalikud andmed või viited sellise teabe asukohale;
4) alternatiivne nimetus käesoleva määruse 1. lisa järgi. Alternatiivne nimetus peab sisaldama piisavat teavet aine riskivabaks käitlemiseks;
5) konfidentsiaalsuse põhjendus;
6) valmistise nimetus või kaubanduslik nimetus;
7) teave selle kohta, kas punktis 6 esitatud nimetust kasutatakse ka kõikides teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui mõnes liikmesriigis kasutatakse valmistist teise nimetusega, siis esitatakse kasutatavad valmistise nimetused või kaubanduslikud nimetused liikmesriikide kaupa;
8) valmistise koostis;
9) valmistise klassifikatsioon;
10) valmistise märgistus;
11) valmistise ettenähtud kasutusala;
12) valmistise ohutuskaart.

3. peatükk
KEMIKAALI OMADUSTE MÄÄRAMINE, OHTLIKKUSE HINDAMINE JA KLASSIFITSEERIMINE

§6. Aine omaduste määramine

(1) Aine omaduste määramiseks viiakse läbi vajalikud uuringud «Kemikaaliseaduse» kohaselt.

(2) Aine füüsikalised ja keemilised omadused määratakse Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta viienda lisa (edaspidi 67/548/EMÜ V lisa) A osas sätestatud meetoditega.

(3) Aine terviseohtlikud omadused määratakse 67/548/EMÜ V lisa B osas sätestatud meetoditega.

(4) Aine keskkonnaohtlikud omadused määratakse 67/548/EMÜ V lisa C osas sätestatud meetoditega.

§7. Valmistise füüsikaliste ja keemiliste omaduste määramine

(1) Valmistise füüsikalised ja keemilised omadused määratakse üldjuhul 67/548/EMÜ V lisa A osas sätestatud meetoditega.

(2) Valmististe järgmisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi määratakse alternatiivse konventsionaalse meetodiga:
1) mittegaasiliste orgaanilisi peroksiide sisaldavate valmististe oksüdeerivad omadused, mis määratakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.2.1 kohaselt;
2) gaasiliste valmististe tuleohtlikud omadused, mis määratakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.5.1 kohaselt;
3) gaasiliste valmististe oksüdeerivad omadused, mis määratakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.2.2 kohaselt.

(3) Valmistise plahvatus- ja tuleohtlikkust ning oksüdeerivaid omadusi ei määrata, kui:
1) ühelgi valmistise koostises oleval ainel ei ole nimetatud omadusi ning valmistajale kättesaadava teabe põhjal nimetatud omadusi valmistisel tõenäoliselt ei esine;
2) valmistise koostist on muudetud, kuid on teaduslikult tõestatud, et uue koostisega valmistise ohtlike omaduste taashindamine ei muuda klassifikatsiooni;
3) valmistis turustatakse aerosoolpakendis.

§8. Valmistise terviseohtlikkuse määramine

(1) Valmististe terviseohtlikkust määratakse:
1) konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse 3. lisa kohaselt või
2) uuringutega 67/548/EMÜ V lisa B osas sätestatud meetodite kohaselt, arvestades hea laboritava nõudeid.

(2) Valmististe omadused, mis ei ole kindlaks määratud lõike 1 punkti 2 kohaselt, tuleb määrata lõike 1 punkti 1 kohaselt. Valmististe kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline toime määratakse üksnes konventsionaalse meetodiga.

§9. Valmistise keskkonnaohtlikkuse määramine

Valmististe keskkonnaohtlikkust määratakse:
1) konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse 4. lisa kohaselt või
2) uuringutega 67/548/EMÜ V lisa C osas sätestatud meetodite kohaselt, arvestades hea laboritava nõudeid.

§10. Kemikaalide ohtlikkuse kategooriad ohtlike omaduste alusel

Kemikaalid klassifitseeritakse ohtlike omaduste alusel järgmistesse kategooriatesse:
1) plahvatusohtlik (explosive) – ained ja valmistised tahkel, vedelal, pasta või geeli kujul, mis võivad reageerida ka eksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad ettenähtud katsetingimustes plahvatada, äkiliselt süttida või suletuna kuumutamisel plahvatada;
2) oksüdeeriv (oxidising) – ained ja valmistised, mis kokkupuutel teiste kemikaalidega, eelkõige plahvatusohtlike kemikaalidega, võivad põhjustada ägeda eksotermilise reaktsiooni;
3) eriti tuleohtlik (extremely flammable) – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 0 ºC ja keemispunkt võrdne või madalam kui 35 ºC, ning gaasilised ained ja valmistised, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril;
4) väga tuleohtlik (highly flammable) – ained ja valmistised, mis võivad kokkupuutel õhuga kuumeneda ja süttida, või tahked ained ja valmistised, mis lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist pärast süttimisallika eemaldamist, või vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 21 ºC, või ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergestisüttivaid gaase;
5) tuleohtlik (flammable) – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on temperatuurivahemikus 21 ºC kuni 55 ºC;
6) väga mürgine (very toxic) – ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.1 kohaselt);
7) mürgine ( toxic) – ained ja valmistised, mis väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.2 kohaselt);
8) kahjulik (harmful) – ained ja valmistised, mis suurtes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.3 kohaselt);
9) sööbiv (corrosive) – ained ja valmistised, mis eluskoega kokkupuutel võivad selle hävitada (lisa 2 punkti 3.2.5 kohaselt);
10) ärritav (irritant) – ained ja valmistised, mis ei ole söövitavad ja mis võivad põhjustada ühekordsel lühi- või pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha- või limaskestadega nende põletikku (2. lisa punkti 3.2.6 kohaselt);
11) sensibiliseeriv (sensitising) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada organismi allergilist reaktsiooni nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad ebasoodsalt või kahjulikult mõjuda tervisele (2. lisa punkti 3.2.7 kohaselt);
12) kantserogeenne (carcinogenic) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust (2. lisa punkti 4.2.1 kohaselt);
13) mutageenne (mutagenic) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust (2. lisa punkti 4.2.2 kohaselt);
14) reproduktiivtoksiline (toxic for reproduction) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust või põhjustada sigivushäireid (2. lisa punkti 4.2.3 kohaselt);
15) keskkonnaohtlik (dangerous for the environment) – ained ja valmistised, mis võivad põhjustada keskkonda sattumisel kohest või hilisemat keskkonna või selle osa(de) kahjustust (2. lisa punkti 5 kohaselt).

§11. Kemikaali klassifitseerimine

(1) Aineid ja valmistisi klassifitseeritakse nende olemuslike füüsikaliste, keemiliste, tervise- ja keskkonnaohtlike omaduste alusel. Kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise juhend on esitatud käesoleva määruse 2. lisas.

(2) Valmististe klassifitseerimisel tuleb arvesse võtta valmistise koostisse kuuluvaid ohtlikke aineid, nende sisalduse määra ja ohtlikke omadusi.

(3) Valmististe klassifitseerimisel võetakse arvesse järgmisi ohtlikke aineid:
1) ained, mis on esitatud ohtlike ainete loetelus;
2) ained, mis on klassifitseeritud ohtlikeks käesoleva määruse alusel;
3) ELINCS-loetelus esinevad ohtlikuks klassifitseeritud ained;
4) uued ohtlikuks klassifitseeritud ained, millest on teavitatud, kuid mis ei ole veel kantud ELINCS loetelusse;
5) uued ained, mille kohta on lühendatult teavitatud sotsiaalministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 18 «Kemikaalidest teavitamise kord» (RTL 1999, 61, 809; 2001, 52, 710; 77, 1042; 60, 841) § 7 järgi;
6) uued ained, mis ei kuulu teavitamisele või mida loetakse teavitatuks punktis 5 nimetatud määruse § 3 ja § 4 järgi.

(4) Valmistise klassifitseerimisel võetakse arvesse lõikes 3 nimetatud ja toime järgi tervisele ja keskkonnale ohtlikuks klassifitseeritud ained, sh aine keemilisest puhtusastmest tulenevad kõrvalained või tehnilised abiained. Nimetatud ained võetakse arvesse, kui nende sisaldus on võrdne või suurem järgmises tabelis esitatud sisaldusest, v.a kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse 3. või 4. lisa B osas ei ole ette nähtud madalamat sisaldust või kui ei ole kehtestatud erandit käesoleva määruse 8. lisaga.

Aine ohtlikkuse kategooria	Arvesse võetav sisaldus
	Gaasilised valmistised mahu %	Muud valmistised massi %
Väga mürgine	=0,02	=0,1
Mürgine	=0,02	=0,1
Kantserogeenne, kategooria 1 või 2	=0,02	=0,1
Mutageenne, kategooria 1 või 2	=0,02	=0,1
Reproduktiivtoksiline, kategooria 1 või 2	=0,02	=0,1
Kahjulik	=0,2	=1
Sööbiv	=0,02	=1
Ärritav	=0,2	=1
Sensibiliseeriv	=0,2	=1
Kantserogeenne, kategooria 3	=0,2	=1
Mutageenne, kategooria 3	=0,2	=1
Reproduktiivtoksiline, kategooria 3	=0,2	=1
Keskkonnaohtlik, ohutunnus N		=0,1
Ohtlik osoonikihile	=0,1	=0,1
Keskkonnaohtlik		=1

§12. Kemikaali klassifitseerimine füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel

Kemikaali füüsikalistest ja keemilistest omadustest tulenevat tule- ja plahvatusohtlikkust ning oksüdeerivaid omadusi hinnatakse määruse §-s 6 ja §-s 7 sätestatud meetoditega saadud tulemuste järgi ning ained ja valmistised klassifitseeritakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2 kohaselt.

§13. Kemikaali klassifitseerimine terviseohtlikkuse alusel

(1) Ained ja valmistised on terviseohtlikud, kui nad:
1) põhjustavad akuutse surmaga lõppevat tervisekahjustust;
2) põhjustavad ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi;
3) põhjustavad korduval või pikaajalisel kokkupuutel raskeid tervisekahjustusi;
4) on sööbivad ja ärritavad;
5) on sensibiliseerivad;
6) on kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised.

(2) Ained ja valmistised, mille terviseohtlikud omadused on kindlaks määratud 67/548/EMÜ V lisa B osa meetoditega, klassifitseeritakse määruse 2. lisa punktide 3 ja 4 kohaselt.

(3) Konventsionaalse meetodiga valmististe terviseohtlike omaduste hindamiseks ja valmististe klassifitseerimiseks kasutatakse määruse 3. lisas esitatud meetodit.

(4) Kui epidemioloogiliste uuringute, usaldusväärsete teaduslike uuringute või mürgistusjuhtude või kutsehaiguste kohta esitatud statistiliste andmete alusel saab tõestada, et kemikaali terviseohtlikkus inimesele erineb käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud terviseohtlikkusest, siis lähtutakse sellise kemikaali klassifitseerimisel selle toimest inimesele.

(5) Kui valmistise koostisained võivad koos toimides avaldada võimendavat ehk potentseerivat (potentiation) või vastandlikku ehk antagonistlikku toksilist (antagonism) toimet, siis konventsionaalse meetodiga võib ala- või ülehinnata valmistise terviseohtlikkust ning selle vältimiseks tuleb klassifitseerimisel arvestada koostoime erisusi.

§14. Kemikaali klassifitseerimine keskkonnaohtlikkuse alusel

(1) Ained ja valmistised on keskkonnaohtlikud, kui nad on:
1) ohtlikud vesikeskkonnale;
2) ohtlikud mittevesikeskkonnale, kaasa arvatud osoonikihile ja maismaakeskkonnale.

(2) Ained ja valmistised, mille keskkonnaohtlikud omadused on kindlaks määratud 67/548/EMÜ V lisa C meetoditega, klassifitseeritakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 5 kohaselt.

(3) Konventsionaalse meetodiga valmististe keskkonnaohtlike omaduste hindamiseks ja valmististe klassifitseerimiseks kasutatakse käesoleva määruse 4. lisas esitatud meetodit.

(4) Kui valmistise keskkonnaohtlikud omadused on määratud käesoleva määruse §-s 9 nimetatud mõlema meetodi järgi, siis klassifitseerimisel võetakse aluseks punktiga 2 sätestatud meetoditega saadud andmed.

§15. Valmistise taasklassifitseerimine

(1) Valmistise ohtlikkust tuleb uuesti hinnata ja valmistis taasklassifitseerida, kui:
1) ühe või mitme ohtliku koostisaine sisaldust valmistises on muudetud piirides, mis ületab tabelis esitatud lubatud kõikumised

Koostisaine esialgne sisaldus (massi- või mahuprotsentides)	Lubatud muutmispiirid (massi- või mahuprotsentides esialgsest sisaldusest)
=2,5%	±30%
>2,5 ≤10%	±20%
>10 ≤25%	±10%
>25 ≤100%	±5%

2) lisatakse või asendatakse üks või mitu koostisainet, mis võivad olla ohtlikud või mitteohtlikud.

(2) Taasklassifitseerimist ei kohaldata juhtudel, kui on teaduslikult põhjendatud, et ohutegurite ümberhindamise tulemusena klassifikatsioon ei muutu.

4. peatükk
KEMIKAALI PAKENDAMINE

§16. Üldnõuded ohtliku kemikaali pakendile

(1) Ohtlike kemikaalide müügipakend (edaspidi pakend) peab vastama «Kemikaaliseaduses» ning käesolevas määruses sätestatud järgmistele nõuetele:
1) pakend ja selle sulgur peavad olema vastupidavad kemikaali ettenähtud kasutamistingimuste korral;
2) pakend ja selle sulgur peavad olema materjalist, mis ei reageeri pakendi sisuga ega moodusta sellega ohtlikke ühendeid;
3) korduvsulguriga pakend peab olema valmistatud nii, et pakendit oleks võimalik lekkekindlalt korduvalt avada ja sulgeda.

(2) Kemikaal loetakse nõuetekohaselt pakendatuks, kui pakend vastab raudteel, maanteel, veeteel ja õhus veetavate ohtlike kaupade pakendamise rahvusvahelistele nõuetele.

§17. Erinõuded jaekaubanduses turustatavate kemikaalide pakenditele

(1) Käesolevas määruses käsitletakse jaekaubandust «Kaubandustegevuse seaduse» (RT I 2004, 12, 78) tähenduses.

(2) Ohtlike kemikaalide jaemüügipakend ei tohi:
1) oma kuju ja graafiliste kaunistustega äratada huvi lastes või eksitada tarbijat;
2) sarnaneda tähistuselt ja esitluselt toidu, sööda, ravimite või kosmeetikatoodete pakenditega.

(3) Lastekindlate turvasulguritega tuleb varustada jaemüügipakendid, mis sisaldavad:
1) väga mürgiseks, mürgiseks või sööbivaks klassifitseeritud kemikaali;
2) kahjulikku ning allaneelamisel kopsukahjustusi põhjustavat kemikaali, millele on määratud riskilause R65 ja ohusümbol «Xn»;
3) metanooli (CAS nr 67-56-1) ≥3% ja/või diklorometaani (CAS nr 75-09-2) ≥1%.

(4) Lastekindla turvasulguri nõue ei kehti aerosoolpakendis turustatava kemikaali kohta.

(5) Korduvkasutusega lastekindlad turvasulgurid peavad vastama standardi EVS-EN 28317 ja ühekordsed lastekindlad turvasulgurid standardi EVS-EN 862 nõuetele.

(6) Kombatava ohumärgiga tuleb märgistada jaemüügipakendid, mis sisaldavad väga mürgiseks, mürgiseks, sööbivaks, kahjulikuks, eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks klassifitseeritud kemikaali.

(7) Kombatava ohumärgiga ei märgistata eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks klassifitseeritud ja sellekohaselt märgistatud aerosoolpakendis turustatavat kemikaali.

(8) Kombatav ohumärk peab vastama standardi EVS-EN ISO 11683 nõuetele.

5. peatükk
KEMIKAALI MÄRGISTAMINE

§18. Üldteave märgistusel

(1) Kemikaali märgistusel peavad olema esitatud järgmised andmed:
1) aine või valmistise nimetus käesoleva määruse § 2 ja § 3 järgi;
2) EÜ number (EC No), kui aine on EINECS- või ELINCS-loetelus;
3) valmistises sisalduvate ohtlike koostisainete nimetused;
4) kemikaali ohusümbol ja ohu sõnaline tähendus;
5) kemikaali riskilaused;
6) kemikaali ohutuslaused;
7) kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimiseks andmed: nimi või ärinimi ja asukoha aadress või registrijärgne asukoht, telefoninumber, võimaluse korral e-posti aadress;
8) sõnad «EÜ märgistus» (EC label) ainete puhul, mis on esitatud ohtlike ainete loetelus;
9) kemikaali nimikogus, väljendatuna SI süsteemi massi- või mahuühikutes (nimimass või nimimaht) – jaemüügis turustatavate kemikaalide korral.

(2) Märgistusel esitatakse teave turustamiseks pakendatud kemikaali kohta, mitte selle erinevate vormide kohta, millisena seda võidakse edaspidi kasutada (lahjendatult või muul kujul).

(3) Märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «ei ole mürgine», «ei ole kahjulik», «kahjutu», «ei saasta», «ökoloogiline» või muid selliseid väljendeid, mis viitaksid aine või valmistise ohutusele või mis võiksid põhjustada aine või valmistise ohtlikkuse alahindamise.

§19. Valmistise koostisained

(1) Märgistusel esitatakse koostisainete nimetused järgmiselt:
1) väga mürgiseks («T+»), mürgiseks («T») või kahjulikuks («Xn») klassifitseeritud valmistise puhul üksnes väga mürgiste, mürgiste või kahjulike koostisainete nimetused, kui koostisaine sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel ained on klassifitseeritud kahjulikuks ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt;
2) sööbivaks («C») klassifitseeritud valmistise puhul ainult sööbivate ainete nimetused, kui koostisaine sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel ained on klassifitseeritud ärritavaks («Xi») ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt;
3) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria kantserogeenseks;
4) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria mutageenseks;
5) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria reproduktiivtoksiliseks;
6) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud sensibiliseerivaks.

(2) Märgistusel esitatakse selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud plahvatusohtlikuks, oksüdeerivaks, eriti tuleohtlikuks, väga tuleohtlikuks, tuleohtlikuks, ärritavaks või keskkonnaohtlikuks, välja arvatud juhul, kui koostisaine nimetus on esitatud lõike 1 kohaselt.

(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui nelja terviseohtlike omadustega koostisaine nimetused, mis on aluseks valmistise klassifitseerimisel ja märgistamisel. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave valmistise kõikide ohtlike omaduste kohta, esitatakse enam kui nelja koostisaine nimetused.

(4) Parfümeeriatööstuse jaoks ettenähtud kontsentreeritud valmististe turustamise eest vastutav isik võib selliste valmististe märgistusele kanda vaid ühe sensibiliseeriva toimega aine, mida tema peab esmaseks selle toime põhjustajaks, nimetuse.

(5) Looduslike ainete puhul võib eeterliku õli või ekstrakti koostisaine keemilise nimetuse asemel märkida üksnes, millise loodusliku objekti eeterliku õli või ekstraktiga on tegemist, kasutades väljendit «… eeterlik õli» või «…ekstrakt».

§20. Ohusümbolid

(1) Ohusümbolitega (danger symbols) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkust. Ohusümbolid, nende tähelised tunnused ja tähendused on esitatud käesoleva määruse 5. lisas. Ohusümbolid omistatakse aine või valmistise klassifitseerimisel käesoleva määruse 2., 3. või 4. lisa kohaselt.

(2) Kui ainele või valmistisele on omistatud rohkem kui üks ohusümbol, siis:
1) ohusümboli «T» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbolid «C» ja «X» pakendi märgistusel kohustuslikud, kui ohtlike ainete loetelus ei ole teisiti sätestatud;
2) ohusümboli «C» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbol «X» märgistusel kohustuslik;
3) ohusümboli «E» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbolid «F» ja «O» märgistusel kohustuslikud;
4) ohusümboli «Xn» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbol «Xi» märgistusel kohustuslik.

§21. Riskilaused

(1) Riskilausetega (risk phrases, edaspidi R-laused) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkusest tulenevat riski kemikaalide kasutamisel. R-laused ja nende tähendused on esitatud käesoleva määruse 6. lisas.

(2) Ohtlike ainete loetelus esitatud ainete märgistusel kasutatakse nimetatud loetelus antud R-lauseid. Klassifitseerimata ainetele ja valmististele omistatakse R-laused käesoleva määruse 2., 3. või 4. lisa kohaselt.

(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus R-lauset, kusjuures riski ühendlauset arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave kemikaali käitlemisest tulenevate kõikide riskide kohta, esitatakse enam kui kuus R-lauset.

(4) Kemikaali märgistusel ei ole vaja kasutada R-lauseid «Eriti tuleohtlik» või «Väga tuleohtlik», mis kordavad ohusümboli tähendust.

§22. Ohutuslaused

(1) Ohutuslausetega (safety phrases, edaspidi S-laused) esitatakse tingimused kemikaalide ohutuks käitlemiseks ettenähtud kasutusalal. S-laused ja nende tähendused on esitatud käesoleva määruse 7. lisas.

(2) Ohtlike ainete loetelus esitatud ainete märgistusel kasutatakse nimetatud loetelus antud S-lauseid. Klassifitseerimata ainetele ja valmististele omistatakse S-laused käesoleva määruse 6. lisa kohaselt.

(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus S-lauset, kusjuures ohutuse ühendlauset arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave kemikaali ohutuks käitlemiseks, esitatakse enam kui kuus S-lauset. Kui märgistusele ei ole võimalik mahutada kõiki olulisi S-lauseid, esitatakse vajalik ohutusteave eraldi teabelehel, mis edastatakse koos pakendiga kasutajale.

§23. Biotsiidide märgistuse erisused

(1) Biotsiide märgistatakse üldjuhul nagu valmistisi.

(2) Biotsiidide märgistusel esitatakse täiendavalt järgmine teave:
1) biotsiidis sisalduvate toimeaine(te) keemilised nimetused ja nende sisaldus;
2) loa- või registreerimisnumber;
3) valmistise oleku lühikirjeldus (vedel, kontsentraat, graanulid, pulber, tahke jms);
4) lubatud või registreeritud kasutusala (puiduimmutusvahend, desinfitseeriv vahend ja muud);
5) kasutusjuhend ja ühekordseks kasutamiseks ettenähtud annus;
6) kõrvaltoimete loetelu ja juhised esmaabiks õnnetusjuhtumi korral;
7) biotsiidi ja selle pakendi ohutu kõrvaldamise juhis, vajadusel lisatakse keeld pakendi taaskasutamise kohta;
8) partii number ja toote säilivusaeg tavatingimustes hoidmise korral;
9) biotsiidi toimeaeg sihtorganismile, kasutamiskordade intervall ja ooteaeg, mille möödudes võib kasutada töödeldud objekti või siseneda töödeldud alasse;
10) töödeldud objekti või ala saastepuhastusvahendid ja -meetmed, töödeldud ala ventileerimise kestvus;
11) asjakohased meetmed kasutatud seadmete puhastamiseks;
12) ettevaatusabinõud biotsiidi kasutamisel, hoidmisel ja transportimisel (isikukaitsevahendid, tuleohutusnõuded, juhised toidu ja sööda kinnikatmiseks või eemaldamiseks, loomade kaitseks ja muud asjakohased meetmed);
13) vajadusel näidata ära biotsiidi kasutajate kategooriad, kellel on keelatud biotsiidi kasutada;
14) vajadusel lisateave keskkonna eriohtude kohta, eesmärgiga kaitsta mittesihtorganisme ja vältida vee saastumist;
15) vajadusel erimärgistus mikrobioloogiliste biotsiidide kohta, arvestades Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» (RT I 2000, 38, 234) asjakohaseid sätteid;
16) tekst «Käitlemisel täita ohutusnõudeid! Sisaldab biotsiidi. Enne kasutamist tutvuda kasutusjuhendiga».

(3) Biotsiidi märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «madala riskiastmega biotsiid», «mittemürgine», «tervisele kahjutu» või muid sarnase sisuga märkusi.

§24. Kemikaali väikesemahulise pakendi märgistamine

(1) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem ainet, ei märgita riski- ega ohutuslauseid järgmistel juhtudel:
1) väga tuleohtlikuks, tuleohtlikuks, oksüdeerivaks või ärritavaks klassifitseeritud ainete puhul;
2) kahjulikuks klassifitseeritud ainete puhul, mida ei turustata jaemüügis.

(2) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem valmistist, ei märgita riski- ega ohutuslauseid järgmistel juhtudel:
1) väga tuleohtlikuks, oksüdeerivaks või ärritavaks klassifitseeritud valmistise puhul, v.a valmistised, millele on määratud R-lause R41;
2) keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud valmistise puhul, mida tähistatakse sümboliga «N».

(3) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem valmistist, mis on klassifitseeritud tuleohtlikuks või keskkonnaohtlikuks, kuid seda ei ole tähistatud sümboliga «N», tuleb märkida üksnes riskilaused, ohutuslausete märkimine ei ole kohustuslik.

§25. Märgistamisnõuete rakendamine

(1) Märgistus esitatakse eesti keeles vahetult pakendil või eraldi etiketil kulumiskindlalt ja selgelt loetavalt nii, et normaalasendis pakendil on märgistuse tekst horisontaalselt loetav.

(2) Etikett kinnitatakse pakendile püsivalt ja kogu pinna ulatuses ühele või mitmele küljele.

(3) Märgistus peab olema esitatud selliselt, et esitatud teave, ohusümbol ja selle taust oleksid selgelt eristatavad.

(4) Ohusümbol peab katma vähemalt ühe kümnendiku märgistuse pinnast, aga mitte vähem kui 1 cm².

(5) Ohusümbol trükitakse märgistusel musta värviga oranžkollasele tagapõhjale.

(6) Märgistuse mõõtmed sõltuvad pakendi mahust ning peavad olema järgmised:
1) kui pakendi maht ei ole suurem kui 3 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 52 × 74 mm;
2) kui pakendi maht on suurem kui 3 liitrit, kuid ei ületa 50 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 74 × 105 mm;
3) kui pakendi maht on suurem kui 50 liitrit, kuid ei ületa 500 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 105 × 148 mm;
4) kui pakendi maht on suurem kui 500 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 148 × 210 mm.

(7) Veopakend peab olema märgistatud ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kehtestatud nõuete järgi. Kui kemikaali transporditakse müügipakendis, siis peab see olema märgistatud nii ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kui ka müügipakendi märgistusele kehtestatud nõuete kohaselt.

§26. Märgistamise ja pakendamise erinõuded

(1) Käesoleva määruse märgistamise ja pakendamise nõudeid ei kohaldata kemikaalidele, mida kasutatakse lõhkematerjalina ja pürotehnilise tootena «Lõhkematerjaliseaduse» (RT I 2004, 25, 170) tähenduses.

(2) Ainete ja valmististe märgistamise erinõuded on esitatud käesoleva määruse 8. lisas.

(3) Kui kemikaali müügipakendile ei ole selle kuju või suuruse tõttu võimalik kanda nõuetekohast märgistust, siis võib märgistusel nõutud teabe esitada lisatud voldikul või lehel, mis peab olema edastatud koos müügipakendiga nii, et oleks tagatud teabe säilimine.

(4) Ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali müügipakend, mis sisaldab kemikaali nii väikeses koguses, et see ei põhjusta ohtu tervisele, keskkonnale ega varale, võib olla märgistamata või märgistatud muul asjakohasel viisil. Muul viisil märgistamise korral tuleb kasutada käesoleva määrusega sätestatud ohusümboleid, R- ja S-lauseid.

(5) Käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 13 ja 16 nõutud teave tuleb esitada märgistusel.

(6) Käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktides 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 14 nõutud teabe võib esitada lisalehel, mis lisatakse pakendile.

§27. Sidevahendi abil turustamine

Kemikaali turustamisel sidevahendi abil «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 53, 336; 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255; 75, 522) § 52 lõike 2 tähenduses, kui tarbija ei näe otseselt kemikaali märgistust, tuleb pakkumisel esitada kogu märgistusele kantav teave kemikaali ohtlikkuse kohta.

§28. Rakendamine

Enne käesoleva määruse jõustumist turul olevaid kemikaale, mis on märgistatud sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord» (RTL 2000, 78, 1184; 2003, 45, 664; 77, 1114) kohaselt, võib turustada kuni 1. juunini 2005. a.

Minister Marko POMERANTS

Kantsler Maarja MÄNDMAA

¹ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ liikmesriikide ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1–68); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2001/60/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 226, 22.08.2001, lk 5–6); Euroopa Majandusühenduse nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT P 196, 16.08.1967, lk 1–98); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 75/409/EMÜ, millega muudetakse viiendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 14.07.1975, lk 22–24); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 79/370/EMÜ, millega kohandatakse teist korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 088, 7.04.1979, lk 1–69); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 79/831/EMÜ, millega muudetakse kuuendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 259, 15.10.1979, lk 10–28); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 81/957/EMÜ, millega kohandatakse kolmandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 351, 7.12.1981, lk 5–44); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 82/232/EMÜ, millega kohandatakse neljandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 106, 21.04.1982, lk 18–19); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 83/467/EMÜ, millega kohandatakse viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 257, 16.09.1983, lk 1–33); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 84/449/EMÜ, millega kohandatakse kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 251, 19.09.1984, lk 1–223); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 86/431/EMÜ, millega kohandatakse seitsmendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 247, 1.09.1986, lk 1–41); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 87/432/EMÜ, millega kohandatakse kaheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 21.08.1987, lk 1–20); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/302/EMÜ, millega üheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 133, 30.05.1988, lk 1–127); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/490/EMÜ, millega kohandatakse kümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 259, 19.09.1988, lk 1–24); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 90/517/EMÜ, millega kohandatakse üheteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 287, 19.10.1990, lk 37–38); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 91/410/EMÜ, millega kohandatakse neljateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 228, 17.08.1991, lk 67–68); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 91/632/EMÜ, millega kohandatakse viieteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 338, 10.12.1991, lk 23–24); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 92/32/EMÜ, millega muudetakse seitsmendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 5.06.1992, lk 1–29); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 92/37/EMÜ, kuueteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 5.06.1992, lk 30–32); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 92/69/EMÜ, millega kohandatakse seitsmeteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 383, 29.12.1992, lk 113–115); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/21/EMÜ, millega kohandatakse kaheksateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 110, 4.05.1993, lk 20–21); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/72/EMÜ, millega kohandatakse üheksateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 29–30); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/101/EMÜ, millega kohandatakse kahekümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 013, 15.01.1994, lk 1–110); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/105/EMÜ, millega sätestatakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ seitsmenda muudatuse artiklis 12 viidatud tehniliseks toimikuks nõutavat teavet sisaldav lisa VII D (EÜT L 294, 30.11.1993, lk 21–28); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 94/69/EÜ, millega kohandatakse kahekümne esimest korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 381, 31.12.1994, lk 1–1485); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 96/54/EÜ, millega kohandatakse kahekümne teist korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 248, 30.09.1996, lk 1–230); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/56/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 236, 18.09.1996, lk 35); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 97/69/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kolmandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 343, 13.12.1997, lk 19–24); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 98/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne neljandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 305, 16.11.1998, lk 1–181); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 98/98/EÜ, millega kohandatakse kahekümne viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1–624); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2000/32/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 8.06.2000, lk 1–89); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2000/33/EÜ, millega kohandatakse kahekümne seitsmendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 8.06.2000, lk 90–107); Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide normide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.08.2001, lk 1–333); Nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/45/EÜ, 2002/83/EÜ, 2003/37/EÜ ja 2003/59/EÜ ning nõukogu direktiive 77/388/EMÜ, 91/414/EMÜ, 96/26/EÜ, 2003/48/EÜ ja 2003/49/EÜ kaupade vaba liikumise, teenuste osutamise vabaduse, põllumajanduse, transpordipoliitika ja maksustamise valdkondades Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 168, 1.05.2004, lk 35–67). (õ) 17.02.2006 11:30

Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» lisa 1

AINE ALTERNATIIVSE NIMETUSE MÄÄRAMISE JUHEND

1. Rühma nimetus

Alternatiivse nimetuse andmine põhineb EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (Euroopa Ühenduste Teataja P 196, 16.08.1967, lk 1–98) 1. lisas (edaspidi ohtlike ainete loetelu) toodud klassifikatsiooni järgi ainete jaotamisel rühmadesse. Kasutada võib ka käesolevas lisas määratud alternatiivseid nimetusi.

Rühmade nimetused määratakse järgmiselt:
1) anorgaanilised või orgaanilised ained, mille põhiomadused tulenevad neis sisalduvast ühisest keemilisest elemendist. Rühma nimetus tuletatakse keemilise elemendi nimetusest. Rühmad nummerdatakse ohtlike ainete loetelus toodud keemilise elemendi aatomnumbriga e järjenumbriga (001–103);
2) orgaanilised ained, mille põhiomadused tulenevad neis sisalduvast ühisest funktsionaalsest rühmast. Rühma nimetus tuletatakse funktsionaalse rühma nimetusest. Rühmad nummerdatakse ohtlike ainete loetelus toodud konventsionaalse numbriga (601–650). Teatavatel juhtudel lisatakse alarühmad, kuhu kuuluvad ühise eriomadusega ained.

2. Aine alternatiivne üldnimetus määratakse järgmiselt:
1) identifitseeritakse molekulis esinevad funktsionaalsed rühmad ja keemilised elemendid;
2) määratakse kindlaks nimetuse aluseks võetavad kõige olulisemad funktsionaalsed rühmad ja keemilised elemendid.

Identifitseeritud ja nimetuse aluseks võetavate funktsionaalsete rühmade ja elementide nimetused antakse järgmiste rühmade ja alarühmade nimetuste järgi:

Rühma number ohtlike ainete loetelu järgi	Rühm	Alarühm
001	Vesinikühendid	Hüdriidid
002	Heeliumühendid
003	Liitiumühendid
004	Berülliumühendid
005	Boorühendid	Boraanid Boraadid
006	Süsinikühendid	Karbamaadid Anorgaanilised süsinikühendid Vesiniktsüaniidi soolad Karbamiid ja selle derivaadid
007	Lämmastikühendid	Kvaternaarsed ammooniumühendid Happelised lämmastikühendid Nitraadid Nitritid
008	Hapnikühendid
009	Fluorühendid	Anorgaanilised fluoriidid
010	Neoonühendid
011	Naatriumühendid
012	Magneesiumühendid	Metallorgaanilised magneesiumiderivaadid
013	Alumiiniumühendid	Metallorgaanilised alumiiniumiderivaadid
014	Räniühendid (õ) 17.02.2006 11:30	Silikoonid Silikaadid
015	Fosforühendid st fosforit sisaldavad estrid, eesliide on fosfor-	Happelised fosforühendid Fosfooniumühendid Fosforestrid Fosfaadid Fosfitid Fosforamiidid ja selle derivaadid
016	Väävelühendid	Happelised väävelühendid Merkaptaanid Sulfaadid Sulfitid
017	Kloorühendid	Kloraadid Perkloraadid
018	Argoonühendid
019	Kaaliumühendid
020	Kaltsiumühendid
021	Skandiumühendid
022	Titaanühendid
023	Vanaadiumühendid
024	Kroomühendid	Kroom(IV)ühendid
025	Mangaanühendid
026	Raudühendid
027	Koobaltühendid
028	Nikkelühendid
029	Vaskühendid
030	Tsinkühendid	Metallorgaanilised tsinkderivaadid
031	Galliumühendid
032	Germaaniumühendid
033	Arseenühendid
034	Seleenühendid
035	Broomühendid
036	Krüptoonühendid
037	Rubiidiumühendid
038	Strontsiumühendid
039	Ütriumühendid
040	Tsirkooniumühendid
041	Nioobiumühendid
042	Molübdeenühendid
043	Tehneetsiumühendid
044	Ruteeniumühendid
045	Roodiumühendid
046	Pallaadiumühendid
047	Hõbeühendid
048	Kaadmiumühendid
049	Indiumühendid
050	Tinaühendid	Metallorgaanilised tinaderivaadid
051	Antimonühendid
052	Telluurühendid
053	Joodühendid
054	Ksenoonühendid
055	Tseesiumühendid
056	Baariumühendid
057	Lantaanühendid
058	Tseeriumühendid
059	Praseodüümühendid
060	Neodüümühendid
061	Promeetiumühendid
062	Samaariumühendid
063	Euroopiumühendid
064	Gadoliiniumühendid
065	Terbiumühendid
066	Düsproosiumühendid
067	Holmiumühendid
068	Erbiumühendid
069	Tuuliumühendid
070	Üterbiumühendid
071	Luteetsiumühendid
072	Hafniumühendid
073	Tantaalühendid
074	Volframühendid
075	Reeniumühendid
076	Osmiumühendid
077	Iriidiumühendid
078	Plaatinaühendid
079	Kuldühendid
080	Elavhõbeühendid	Metallorgaanilised elavhõbederivaadid
081	Talliumühendid
082	Pliiühendid	Metallorgaanilised pliiderivaadid
083	Vismutühendid
084	Polooniumühendid
085	Astaatühendid
086	Radoonühendid
087	Frantsiumühendid
088	Raadiumühendid
089	Aktiiniumühendid
090	Tooriumühendid
091	Protaktiiniumühendid
092	Uraanühendid
093	Neptuuniumühendid
094	Plutooniumühendid
095	Ameriitsiumühendid
096	Kuuriumühendid
097	Berkeeliumühendid
098	Kaliforniumühendid
099	Einsteiniumühendid
100	Fermiumühendid
101	Mendeleeviumühendid
102	Nobeeliumühendid
103	Lavrentsiumühendid
601	Süsivesinikud	Alifaatsed süsivesinikud Aromaatsed süsivesinikud Alitsüklilised süsivesinikud Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)
602	Halogeenitud süsivesinikud	Halogeenitud alifaatsed süsivesinikud* Halogeenitud aromaatsed süsivesinikud* Halogeenitud alitsüklilised süsivesinikud* *Määratakse kindlaks vastava halogeeni või -rühma sisalduse järgi
603	Alkoholid ja nende derivaadid	Alifaatsed alkoholid Aromaatsed alkoholid Alitsüklilised alkoholid Alkanoolamiinid Epoksüderivaadid Eetrid Glükooleetrid Glükoolid ja polüoolid
604	Fenoolid ja nende derivaadid	Halogeenitud fenoolderivaadid* *Määratakse kindlaks vastava halogeeni või halogeenrühma järgi
605	Aldehüüdid ja nende derivaadid	Alifaatsed aldehüüdid Aromaatsed aldehüüdid Alitsüklilised aldehüüdid Alifaatsed atsetaalid Aromaatsed atsetaalid Alitsüklilised atsetaalid
606	Ketoonid ja nende derivaadid	Alifaatsed ketoonid Aromaatsed ketoonid ja kinoonid, sealhulgas alitsüklilised ketoonid
607	Orgaanilised happed ja nende derivaadid	Alifaatsed happed Halogeenitud alifaatsed happed* Aromaatsed happed Halogeenitud aromaatsed happed* Alitsüklilised happed Halogeenitud alitsüklilised happed* Alifaatsete hapete anhüdriidid Halogeenitud alifaatsete hapete anhüdriidid* Aromaatsete hapete anhüdriidid Halogeenitud aromaatsete hapete anhüdriidid* Alitsükliliste hapete anhüdriidid Halogeenitud alitsükliliste hapete anhüdriidid* Alifaatsete hapete soolad Halogeenitud alifaatsete hapete soolad*
		Aromaatsete hapete soolad Halogeenitud aromaatsete hapete soolad* Alitsükliliste hapete soolad Halogeenitud alitsükliliste hapete soolad* Alifaatsete hapete estrid Halogeenitud alitsükliliste hapete estrid* Aromaatsete hapete estrid Halogeenitud aromaatsete hapete estrid* Alitsükliliste hapete estrid Halogeenitud alitsükliliste hapete estrid* Glükooleetrite estrid Akrülaadid Metakrülaadid Laktoonid Atsüülhalogeniidid *Määratakse kindlaks vastavalt halogeenile või halogeenrühmale
608	Nitriilid
609	Nitroühendid
610	Kloronitroühendid
611	Asoksü- ja asoühendid
612	Amiinühendid	Alifaatsed amiinid ja nende derivaadid Alitsüklilised amiinid ja nende derivaadid Aromaatsed amiinid ja nende derivaadid Aniliin ja selle derivaadid Bensidiin ja selle derivaadid
613	Heterotsüklilised alused ja nende derivaadid	Bensimiidasool ja selle derivaadid Imidasool ja selle derivaadid Püretrinoidid Kinoliin ja selle derivaadid Triasiin ja selle derivaadid Triasool ja selle derivaadid
614	Glükosiidid ja alkaloidid	Alkaloidid ja nende derivaadid Glükosiidid ja nende derivaadid
615	Tsüanaadid ja isotsüanaadid	Tsüanaadid Isotsüanaadid
616	Amiidid ja nende derivaadid	Atsetamiidid ja nende derivaadid Aniliidid
617	Orgaanilised peroksiidid
647	Ensüümid
648	Kivisöest saadud kompleksühendid	Happelised ekstraktid Aluselised ekstraktid Antratseenõli Antratseenõli ekstraheerimisjääk Antratseenõli fraktsioon Fenoolõli Fenoolõli ekstraheerimisjääk Vedeldatud kivisüsi, ekstraktsiooni vedelikud Vedeldatud kivisüsi, ekstraktsiooni lahustid Kivisöeõli Kivisöetõrv Kivisöetõrva ekstrakt Kivisöetõrva tahke jääk Koks (kivisöetõrv), madala- ja kõrgetemperatuurilise pigi segu Koks kivisöetõrvast, kõrgetemperatuuriline pigi Koks kivisöetõrvast, segatuna kõrgetemperatuurilise pigiga Puhastamata kerged õlifraktsioonid Toorfenoolid
		Toortõrva aluselised ekstraktid Destillaadi aluselised saadused Destilleeritud fenoolid Destillaadid Kivisöe solventekstraktsiooni esmane vedel destillaat Kivisöe solventekstraktsiooni hüdrokrakitud destillaadid Kivisöe solventekstraktsiooni destillaadid Hüdrokrakitud hüdrogeenitud keskfraktsioon Kivisöe solventekstraktsiooni keskfraktsiooni hüdrokrakitud destillaadid Kivisöe ekstraheerimisjäägid: aluseline madalatemperatuuriline kivisöetõrv Värske õli Kütteained, diiselõli, kivisöe hüdrokrakitud ja hüdrogeenitud solventekstraktist Kütteained reaktiivlennukile, kivisöe hüdrokrakitud ja hüdrogeenitud solventekstrakti fraktsioon Bensiin, hüdrokrakitud toornafta kivisöe solventekstraktist Termilise töötlemise saadused Raske antratseenõli Raske antratseenõli redestillaat Kergõli Kergõli kõrge keemispunktiga ekstraheerimisjääk Kergõli keskmise keemispunktiga ekstraheerimisjääk Kergõli madala keemispunktiga ekstraheerimisjääk Kergõli kõrge keemispunktiga redestillaat Kergõli keskmise keemispunktiga redestillaat Kergõli madala keemispunktiga redestillaat Metüülnaftaleenõli Metüülnaftaleenõli ekstrakti jääk Kivisöe solventekstraktist hüdrokrakitud bensiin Naftaleenõli Naftaleenõli ekstraheerimisjääk Naftaleenõli redestillaat Pigi Pigi redestillaat Pigijääk Pigijääk, termiliselt töödeldud Pigijääk, oksüdeeritud Pürolüüsisaadused Redestillaadid Kivisöe solventekstraktsiooni vedel jääk Pruunsöetõrv Madala keemispunktiga pruunsöetõrv Kõrge keemispunktiga antratseenõli Keskmise keemispunktiga antratseenõli Absorptsiooniõli Absorptsiooniõli ekstraheerimisjääk Absorptsiooniõli redestillaat (õ) 17.02.2006 11:30
649	Naftast saadud kompleksühendid	Toornafta Naftagaas Madala keemispunktiga nafta Madala keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin Madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud toorbensiin Madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin Madala keemispunktiga termokrakitud nafta Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta Madala keemispunktiga nafta – täpsustamata Otsedestilleeritud petrooleum Petrooleum – täpsustamata
		Krakituid gaasiõli Gaasiõli – täpsustamata Raske kütteõli Määre Rafineerimata või väherafineeritud baasõli Baasõli – täpsustamata Destillaadi aromaatne ekstrakt Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) Setteõli Toorparafiin Vaseliin
650	Segaained	Seda rühma mitte kasutada. Kasutada eespool nimetatud rühmi või alarühmi.

3. Üldnimetuse määramise näited

Kui aine kuulub ülaltoodud loetelus esitatud ühte või samaaegselt mitmesse rühma või alarühma, võib üldnimetuse kindlaks määrata järgmiselt:

3.1. Kui rühma või alarühma nimetus iseloomustab piisavalt keemilisi elemente või olulisi funktsionaalseid rühmi, siis valitakse alternatiivseks üldnimetuseks selle rühma või alamrühma nimetus.

Näited:

3.1.1. 1,4-dihüdroksübenseen

rühm 604: fenoolid ja nende derivaadid

üldnimetus: fenoolderivaat

3.1.2. butanool

rühm 603: alkoholid ja nende derivaadid

alarühm: alifaatsed alkoholid

üldnimetus: alifaatne alkohol

3.1.3. 2-isopropoksüetanool

rühm 603: alkoholid ja nende derivaadid

alarühm: glükooleetrid

üldnimetus: glükooleeter

3.1.4. metakrülaat

rühm 607: orgaanilised happed ja nende derivaadid

alarühm: akrülaadid

üldnimetus: akrülaat

3.2. Kui rühma või alarühma nimetus ei iseloomusta piisavalt keemilisi elemente või olulisi funktsionaalseid rühmi, valitakse üldnimetus vastavate erinevate rühmade või alamrühmade nimetuste liitmise teel.

Näited:

3.2.1. klorobenseen

rühm 602: halogeenitud süsivesinikud

alarühm: halogeenitud aromaatsed süsivesinikud

rühm 017: kloorühendid

üldnimetus: klooritud aromaatne süsivesinik

3.2.2. 2,3,6-triklorofenüüläädikhape

rühm 607: orgaanilised happed

alarühm: halogeenitud aromaathapped

rühm 017: kloorühendid

üldnimetus: klooritud aromaathape

3.2.3. 1-kloor-1-nitropropaan

rühm 610: kloronitroühendid

rühm 602: süsivesinikühendid

alarühm: alifaatsed süsivesinikud

üldnimetus: klooritud aromaatne süsivesinik

3.2.4. tetrapropüülditiopürofosfaat

rühm 015: fosforühendid

alarühm: fosforestrid

rühm 016: väävelühendid

üldnimetus: tiofosforester

3.3. Teatavate elementide, eriti metallide rühma või alarühma nimetusele võib lisada sõnad «orgaaniline» või «anorgaaniline».

Näited:

3.3.1. dielavhõbekloriid

rühm 080: elavhõbeühendid

üldnimetus: anorgaaniline elavhõbeühend

3.3.2. baariumatsetaat

rühm 056: baariumühendid

üldnimetus: orgaaniline baariumühend

3.3.3. etüülnitrit

rühm 007: lämmastikühendid

alarühm: nitritid

üldnimetus: orgaaniline nitrit

3.3.4. naatriumhüdrosulfit

rühm 016: väävelühendid

üldnimetus: anorgaaniline väävelühend

Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» lisa 2

OHTLIKE AINETE JA VALMISTISTE KLASSIFITSEERIMISE JA MÄRGISTAMISE JUHEND

Sisukord

1. Üldised juhised klassifitseerimiseks ja märgistamiseks

2. Klassifitseerimine füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel
2.1. Sissejuhatus
2.2. Klassifitseerimise kriteeriumid, ohusümbolite ja riskilausete määramine
2.2.1. Plahvatusohtlik
2.2.2. Oksüdeeriv
2.2.2.1. Erisused peroksiidide klassifitseerimisel
2.2.2.2. Gaasiliste valmististe oksüdeerivate omaduste määramise erijuhud
2.2.3. Eriti tuleohtlik
2.2.4. Väga tuleohtlik
2.2.5. Tuleohtlik
2.2.5.1. Gaasiliste valmististe tuleohtlikkuse määramise erijuhud
2.2.6. Muud füüsikalised ja keemilised omadused

3. Klassifitseerimine toksiliste omaduste alusel
3.1. Sissejuhatus
3.2. Klassifitseerimise kriteeriumid, ohusümbolite ja riskilausete määramine
3.2.1. Väga mürgine
3.2.2. Mürgine
3.2.3. Kahjulik
3.2.3.1. Märkused lenduvate ainete kohta
3.2.4. Soovitused riskilause R48 määramiseks
3.2.5. Sööbiv
3.2.6. Ärritav
3.2.6.1. Nahapõletik
3.2.6.2. Silmakahjustused
3.2.6.3. Hingamiselundite ärritus
3.2.7. Sensibiliseeriv toime
3.2.7.1. Sensibiliseeriv sissehingamisel
3.2.7.2. Sensibiliseeriv nahaga kokkupuutel
3.2.7.3. Immunoloogiline kontakturtikaaria (kontaktnõgestõbi)
3.2.8. Muud toksilised omadused

4. Klassifitseerimine spetsiifilise toime alusel inimese tervisele
4.1. Sissejuhatus
4.2. Klassifitseerimise kriteeriumid, ohusümbolite ja riskilausete määramine
4.2.1. Kantserogeensed ained
4.2.1.1. Ohusümbolite ja riskilausete määramine
4.2.1.2. Märkused kantserogeensete ainete kategooriatesse klassifitseerimiseks
4.2.2. Mutageenid
4.2.2.1. Mutageenide jagamine kategooriatesse
4.2.2.2. Ohusümbolite ja riskilausete määramine
4.2.2.3. Märkused mutageensete ainete klassifitseerimiseks
4.2.3. Reproduktiivtoksilised ained
4.2.3.1. Reproduktiivtoksiliste ainete jagamine kategooriatesse
4.2.3.2. Ohusümbolite ja riskilausete määramine
4.2.3.3. Märkused aine reproduktiivtoksiliseks klassifitseerimiseks
4.2.4. Tervisele spetsiifilist toimet avaldavate valmististe klassifitseerimine

5. Klassifitseerimine keskkonnamõju alusel
5.1. Sissejuhatus
5.2. Klassifitseerimise kriteeriumid, ohusümboli ja riskilausete määramine
5.2.1. Vesikeskkond
5.2.2. Mittevesikeskkond

6. Ohutuslausete valik
6.1. Sissejuhatus
6.2. Ainete ja valmististe ohutuslaused

1. Üldised juhised klassifitseerimiseks ja märgistamiseks

1.1. Kemikaali klassifitseerimise eesmärgiks on määrata kemikaali füüsikalised ja keemilised ning tervise- ja keskkonnaohtlikud omadused, millest võib tuleneda risk tervisele, keskkonnale või varale kemikaali nõuetekohasel käitlemisel.

1.2. Pärast ohtlike omaduste kindlakstegemist tuleb kemikaal vastavalt märgistada, näidates ära võimalikud ohud eesmärgiga kaitsta kemikaali kasutajat, tarbijat ja keskkonda. Märgistusel esitatakse teave turustamiseks pakendatud kemikaali kohta, mitte selle erinevate vormide kohta, millisena seda võidakse edaspidi kasutada (nt lahjendatult).

1.3. Ohusümboliga märgistusel teavitatakse kemikaali käitlejat kõige tõsisematest ohtudest. Nimetatud ohud, samuti kemikaali muudest ohtlikest omadustest tulenevad ohud määratletakse täpsemalt käesoleva määruse lisas 6 esitatud standardsete riskilausetega (edaspidi R-laused).

1.4. Ohutuslausetega (edaspidi S-laused) antakse nõu asjakohaste ettevaatusabinõude kasutamiseks käitlemisel.

1.5. Klassifitseerimiseks ja märgistamiseks vajalikud andmed

1.5.1. Ainete klassifitseerimiseks ja märgistamiseks vajalikud andmed saadakse järgmistest allikatest:

a) uute ainete kohta – tehnilistest toimikutest, mis esitatakse uuest ainest teavitamisel sotsiaalministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 18 «Kemikaalidest teavitamise kord» (RTL 1999, 61, 809; 2001, 52, 710; 77, 1042; 60, 841) kohaselt. Toimikute täiendamise korral uute andmetega tuleb klassifitseerimine ja märgistamine üle vaadata;

b) muude ainete kohta (nt «Kemikaaliseaduse» § 10 lg-s 8 nimetatud ained) – järgmistest erinevatest allikatest:
–varasemate katsete tulemustest;
–ohtlike ainete veo rahvusvaheliste eeskirjadega nõutavast teabest;
–teatmeteostest ja kirjandusest;
–praktilistest kogemustest saadud teabest või
–muudest asjakohastest teabeallikatest.

Vajadusel võib arvesse võtta ka aine keemilisest struktuurist olenevat toimet ja ekspertide otsuseid uuest ainest teavitamisel.

1.5.2. Valmististe klassifitseerimiseks ja märgistamiseks vajalikud andmed saadakse:

a) valmististe füüsikalis-keemiliste omaduste osas:
–direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osas sätestatud katsemeetoditega. See kehtib ka taimekaitsevahendite kohta, välja arvatud juhul, kui «Taimekaitseseaduse» (RT I 2004, 32, 226) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega on lubatud kasutada teisi rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid;
–konventsionaalse meetodiga gaasiliste valmististe tuleohtlikkust ja oksüdeerumist iseloomustavate omaduste (käesoleva lisa punktid 2.2.5.1 ja 2.2.2.2) ja orgaanilisi peroksiide sisaldavate mittegaasiliste valmististe oksüdeerumist iseloomustavate omaduste määramisel (käesoleva lisa punktid 2.2.2.1);

b) terviseohtlike omaduste osas:
–direktiivi 67/548/EMÜ V lisa B osas sätestatud katsemeetoditega. See kehtib ka taimekaitsevahendite kohta, välja arvatud juhul, kui «Taimekaitseseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega on lubatud kasutada teisi rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid;
–konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse 3. lisa A osa punktide 1–6 ja B osa punktide 1–5 kohaselt või
–riskilause R65 puhul käesoleva lisa punkti 3.2.3 kohaselt;
–konventsionaalse meetodiga kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavate toksiliste omaduste hindamisel käesoleva määruse 3. lisa A osa punktide 7–9 ja B osa punkti 6 kohaselt;

c) keskkonnaohtlike omaduste osas:
1) toksilise toime kohta vesikeskkonnale:
–direktiivi 67/548/EMÜ V lisa C osas sätestatud katsemeetoditega. See kehtib ka taimekaitsevahendite kohta, välja arvatud juhul, kui «Taimekaitseseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega on lubatud kasutada teisi rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid;
–konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse 4. lisa osade A ja B kohaselt;
2) potentsiaalse või tegeliku bioakumulatsiooni kohta n-oktanool/vesi jaotusteguri (log P_ow ) või bioakumulatsiooniteguri (BCF) määramisega või konventsionaalse meetodiga biolagunduvuse hindamisega käesoleva määruse 4. lisa osade A ja B kohaselt;
3) ohtlikkuse kohta osoonikihile – konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse 4. lisa osade A ja B kohaselt.

1.6. Juhendi kriteeriumite rakendamine

1.6.1. Ained ja valmistised klassifitseeritakse vastavalt punktile 1.5, lähtudes selle lisa punktides 2–5 (ained) ja punktides 2, 3, 4.2.4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest. Arvesse tuleb võtta kõik ohtlikkuse kategooriad. Näiteks kui klassifitseeritakse vastavalt punktile 3.2.1, siis see ei tähenda, et punkte 3.2.2 ja 3.2.4 võib ignoreerida.

Aerosoolide kujul esinevate ainete ja valmististe, mille suhtes rakendatakse punktides 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5 kirjeldatud kriteeriume, klassifitseerimisel ja märgistamisel tuleb arvestada ka «Surveseadme ohutuse seaduse» (RT I 2002, 49, 309; 2003, 88, 594; 2004, 2, 5; 18, 131; 30, 208) ja selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktide asjakohaseid sätteid.

1.6.2. Kriteeriumite rakendamine ainete puhul

Käesolevas lisas sätestatud kriteeriumid on vahetult rakendatavad, kui asjaomased andmed on saadud direktiivi 67/548/EMÜ V lisas kirjeldatud meetoditega või nendega samaväärsete meetoditega. Muudel juhtudel tuleb kättesaadavaid andmeid hinnata ning võrrelda kasutatud uurimismeetodeid direktiivi 67/548/EMÜ V lisas kirjeldatud meetoditega ja käesolevas lisas määratletud reeglitega, et tagada ainete asjakohane klassifitseerimine ja märgistamine.

Mõnel juhul võib kättesaadavate andmete tõlgendamine ja asjakohaste kriteeriumite rakendamine olla vaieldav ning nõuab ekspertide hinnanguid. Sel juhul peab kemikaali turustamise eest vastutav isik aine esialgselt klassifitseerima ja märgistama pädeva isiku hinnangu alusel. Sama protseduuri kasutatakse ka juhul, kui on põhjust kahelda ohtlike ainete loetelus oleva aine klassifikatsioonis.

1.6.2.1. Kõrvalaineid ja tehnilisi abiaineid sisaldavate ainete klassifitseerimine

Aine keemilisest puhtusastmest tulenevad kõrvalained ja tehnilised abiained võetakse klassifitseerimisel arvesse, kui nende sisaldus on suurem või võrdne:
–0,1% ainete puhul, mis kuuluvad kategooriasse väga mürgine, mürgine või kantserogeenne (1. või 2. kategooria), mutageenne (1. või 2. kategooria), reproduktiivtoksiline (1. või 2. kategooria) või keskkonnaohtlik (vesikeskkonna puhul ohusümbol «N»; R59: Ohtlik osoonikihile) või
–1% ainete puhul, mis kuuluvad kategooriasse kahjulik, söövitav, ärritav, sensibiliseeriv, kantserogeenne (3. kategooria), mutageenne (3. kategooria), reproduktiivtoksiline (3. kategooria) või keskkonnaohtlik (ei ole määratud ohusümbolit «N»; määratud R52: Kahjulik veeorganismidele, R53: Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet ja muud asjakohased R-laused);
–juhul kui ohtlike ainete loetelus ei ole esitatud madalamaid sisaldusi.

Kui ained ei kuulu ohtlike ainete loetelusse, tuleb need klassifitseerida käesoleva määruse §-de 12–14 kohaselt.

Asbestile (CAS-number 650-013-00-6) ei kohaldata selles punktis esitatud nõudeid enne, kui ohtlike ainete loetelus on esitatud sisalduse piirväärtused. Asbesti sisaldavad ained klassifitseeritakse ja märgistatakse «Kemikaaliseaduse» § 10 lg 8 kohaselt.

1.6.3. Kriteeriumite rakendamine valmististe puhul

Valmistised klassifitseeritakse üldjuhul käesoleva määruse §-de 12–15 järgi.

Käesolevas lisas sätestatud kriteeriumid on vahetult rakendatavad, kui asjaomased andmed on saadud direktiivi 67/548/EMÜ V lisas kirjeldatud meetoditega või nendega samaväärsete meetoditega, välja arvatud määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel, kui kasutatakse konventsionaalset meetodit. Konventsionaalset meetodit kasutatakse samuti selle lisa punktis 5 kirjeldatud juhtudel, välja arvatud klassifitseerimisel toksilise toime alusel vesikeskkonnale, mida tehakse määruse 4. lisa C osa kohaselt. Taimekaitsevahendite klassifitseerimisel võib aluseks võtta ka teisi rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid «Taimekaitseseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. Muudel juhtudel tuleb kättesaadavaid andmeid hinnata ning võrrelda kasutatud uurimismeetodeid direktiivi 67/548/EMÜ V lisas kirjeldatud meetoditega ja käesolevas lisas määratletud reeglitega, et tagada asjakohane klassifitseerimine ja märgistamine.

Tervise- ja keskkonnaohtlikkuse hindamisel konventsionaalse meetodiga võetakse aluseks iga ohtliku koostisaine sisalduse piirväärtus, mis on esitatud:
–ohtlike ainete loetelus või
–käesoleva määruse 3. lisa B osas või 4. lisa B osas, kui koostisained ei esine ohtlike ainete loetelus või selles ei ole määratletud nende sisaldus.

Gaaside segusid sisaldavate valmististe klassifitseerimisel määratakse nende tervise- ja keskkonnamõju konventsionaalse meetodiga selle lisa punktide 2.2.2.2 ja 2.2.5.1 järgi, võttes aluseks ohtlike ainete loetelus esitatud iga koostisaine (gaasi) sisalduse piirväärtused. Kui koostisained ei esine ohtlike ainete loetelus või selles ei ole esitatud nende sisaldus, siis klassifitseeritakse valmistis käesoleva määruse 3. või 4. lisa kohaselt.

1.6.3.1. Valmistised, mille koostises kasutatakse teisi valmistisi või punktis 1.6.2.1 nimetatud aineid, märgistatakse üldjuhul määruse §-de 18–22 järgi. Teatud juhtudel, kui nimetatud valmistisi kasutatakse uue valmistise koostisosana, vajatakse uue valmistise klassifitseerimiseks ja märgistamiseks rohkem teavet, kui on esitatud koostisosade märgistusel. Sel juhul peab koostisosana kasutatava valmistise või punktis 1.6.2.1 nimetatud ainete turustamise eest vastutav isik esitama uue valmistise turustamise eest vastutavale isikule tema põhjendatud nõudmisel täiendavaid andmeid ohtlikkuse kohta uue valmistise klassifitseerimiseks ja märgistamiseks. (õ) 17.02.2006 11:30

2. Klassifitseerimine füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel

2.1. Sissejuhatus

Kemikaali tule- ja plahvatusohtlikud ning oksüdeerivad omadused määruse § 10 punktide 1–5 tähenduses määratakse üldjuhul direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osas sätestatud meetoditega. Kemikaal klassifitseeritakse üldjuhul lähtuvalt käesoleva lisa punktist 2.2. Erandjuhtudel kasutatakse konventsionaalset meetodit käesoleva määruse § 7 kohaselt.

Kui on võimalik tõestada, et kemikaali (v.a orgaanilised peroksiidid) füüsikalised ja keemilised omadused praktiliselt erinevad testimisel määratust, tuleb klassifitseerimisel lähtuda reaalsest ohust, mida kemikaal võib põhjustada käitlejale.

2.2. Klassifitseerimise kriteeriumid, ohusümbolite ja riskilausete määramine

2.2.1. Plahvatusohtlik

Kemikaal klassifitseeritakse üldjuhul plahvatusohtlikuks direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osa kohaselt läbiviidud katsete tulemuste põhjal. Plahvatusohtlikuks klassifitseeritud kemikaal tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «E» ning ohu sõnalise tähendusega «Plahvatusohtlik». Kohustuslik on vähemalt ühe riskilause kasutamine. Riskilaused määratakse järgmiselt:

R2 Plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel
–kemikaalid, välja arvatud need, millele on määratud riskilause R3;

R3 Eriti plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel
–kemikaalid, mis on eriti plahvatusohtlikud, näiteks pikriinhappe soolad, pentaerütritooltetranitraat ehk pentriit (PETN).

2.2.2. Oksüdeeriv

Kemikaal klassifitseeritakse oksüdeerivaks direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osa kohaselt läbiviidud katsete tulemuste põhjal. Oksüdeerivaks klassifitseeritud kemikaal tähistatakse vastava ohusümboliga ja selle tähelise tunnusega «O» ning ohu sõnalise tähendusega «Oksüdeeriv». Kohustuslik on vähemalt ühe riskilause kasutamine. Riskilaused määratakse järgmiselt:

R7 Võib põhjustada tulekahju
–orgaanilised peroksiidid, mis võivad süttida ka siis, kui ei ole kokkupuudet muu põleva materjaliga;

R8 Kokkupuutel süttiva ainega võib põhjustada tulekahju
–muud oksüdeerivad kemikaalid, kaasa arvatud anorgaanilised peroksiidid, mis võivad põhjustada tulekahju või suurendada tulekahju ohtu süttivate materjalidega kokku puutudes;

R9 Plahvatusohtlik segatult süttiva ainega
–kemikaalid, kaasa arvatud anorgaanilised peroksiidid, mis muutuvad plahvatusohtlikeks segatult süttivate materjalidega, näiteks mõnede kloraatidega.

2.2.2.1. Erisused peroksiidide klassifitseerimisel

Orgaaniline peroksiid või seda sisaldav valmistis klassifitseeritakse plahvatusohtlikuks direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osas toodud meetoditega määratud omaduste alusel punkti 2.2.1 kohaselt.

Orgaaniliste peroksiidide oksüdeerivate omaduste määramiseks ei kasutata direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osa meetodeid.

Orgaanilised peroksiidid kui ained, mis ei ole klassifitseeritud plahvatusohtlikuks, tuleb klassifitseerida ohtlikeks nende keemilise struktuuri põhjal (nt R-O-O-H; R1-O-O-R2).

Valmistise, mida ei ole klassifitseeritud plahvatusohtlikuks, klassifitseerimiseks tuleb kasutada konventsionaalset meetodit ja lähtuda aktiivse hapniku sisaldusest.

Orgaanilist peroksiidi sisaldavas valmistises leitakse hapniku protsentuaalne sisaldus valemiga:

16 × Σ (n_i × c_i : m_i)

kus:

n_i – peroksiidrühmade arv orgaanilise peroksiidi i molekulis;

c_i – orgaanilise peroksiidi i sisaldus massiprotsentides;

m_i – orgaanilise peroksiidi molekulmass;

16 – hapniku molekulmass.

Orgaaniline peroksiid või seda sisaldav valmistis klassifitseeritakse oksüdeerivaks, kui see sisaldab:
1) rohkem kui 5% orgaanilisi peroksiide või
2) rohkem kui 0,5% orgaanilistest peroksiididest pärit hapnikku ja rohkem kui 5% vesinikperoksiidi.

2.2.2.2. Gaasiliste valmististe oksüdeerivate omaduste määramise erijuhud

Võttes arvesse asjaolu, et käesoleva määrusega ei anta gaaside segude oksüdeerivate omaduste määratlemiseks sobivat meetodit, tuleb neid omadusi hinnata järgmise meetodi kohaselt.

Meetodi aluseks on segus sisalduvate gaaside oksüdeerimisvõime võrdlemine õhus oleva hapniku oksüdeerimisvõimega. Gaaside sisaldust segus väljendatakse mahuprotsentides.

Gaaside segu loetakse sama oksüdeerivaks või oksüdeerivamaks kui õhk, kui järgmine tingimus on tõendatud:

S_i x_i C_i = 21

kus:

x_i – gaasi i sisaldus mahuprotsentides;

C_i – gaasi ekvivalentsuskoefitsient hapniku suhtes.

Sel juhul klassifitseeritakse valmistis oksüdeerivaks ja sellele määratakse riskilause R8.

Oksüdeerivate gaaside ja hapniku ekvivalentsuskoefitsiendid, mida kasutatakse segus sisalduvate gaaside oksüdeerimisvõime arvutamiseks õhus sisalduva hapniku oksüdeerimisvõimega võrrelduna, on esitatud ISO standardis ISO 10156 «Gaasid ja gaaside segud. Tuleohtlikkuse ja oksüdeerimisvõime määramine ballooni ventiili läbilaskevõime valimisel» punktis 5.2, ning on näiteks järgmised: O₂–1; N ₂0–0,6.

Kui nimetatud standardis ei ole antud gaasi C_i koefitsienti, siis määratakse selle koefitsiendi väärtuseks 40.

2.2.3. Eriti tuleohtlik

Kemikaal klassifitseeritakse eriti tuleohtlikuks direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osa kohaselt läbiviidud katsete tulemuste põhjal. Eriti tuleohtlikuks klassifitseeritud kemikaal tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «F+» ning ohu sõnalise tähendusega «Eriti tuleohtlik». Riskilaused määratakse järgmiselt:

R12 Eriti tuleohtlik
–vedelad kemikaalid, mille leekpunkt on madalam kui 0 ŗC ja keemispunkt (keemisvahemiku puhul keemise algtemperatuur) võrdne või madalam kui 35 ŗC;
–gaasilised kemikaalid, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna temperatuuril ja rõhul.

2.2.4. Väga tuleohtlik

Kemikaal klassifitseeritakse väga tuleohtlikuks direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osa kohaselt läbiviidud katsete tulemuste põhjal. Väga tuleohtlikuks klassifitseeritud kemikaal tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «F» ning ohu sõnalise tähendusega «Väga tuleohtlik». Riskilaused määratakse järgmiselt:

R11 Väga tuleohtlik
–tahked kemikaalid, mis võivad kergesti süttida lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga ja mis jätkavad põlemist ka siis, kui süttimisallikas on eemaldatud;
–vedelad kemikaalid, mille leekpunkt on alla 21 ŗC, kuid mis ei ole eriti tuleohtlikud;

R15 Kokkupuutel veega eraldub väga tuleohtlik gaas
–kemikaalid, mis kokkupuutel vee või niiske õhuga eraldavad ohtlikus koguses eriti tuleohtlikke gaase kiirusega vähemalt 1 liiter kg kohta tunnis;

R17 Isesüttiv õhu käes
–kemikaalid, mis võivad kuumeneda ja lõpuks süttida kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna temperatuuril ilma lisaenergiata.

2.2.5. Tuleohtlik

Kemikaal klassifitseeritakse tuleohtlikuks direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osa kohaselt läbiviidud katsete tulemuste põhjal. Märgistamisel kasutatakse üksnes järgmist riskilauset:

R10 Tuleohtlik
–vedelad kemikaalid, mille leekpunkt on võrdne või kõrgem kui 21 ŗC ja võrdne või madalam kui 55 ŗC.

Kemikaali võib mitte klassifitseerida tuleohtlikuks ja loobuda riskilause R10 kasutamisest, kui praktiline kogemus on tõestanud, et kemikaal, mille leekpunkt on võrdne või kõrgem kui 21 ºC ja võrdne või madalam kui 55 ºC, ei soodusta mingil viisil põlemist ja ei ole karta mingit riski käitlejatele või teistele isikutele.

2.2.5.1. Gaasiliste valmististe tuleohtlikkuse määramise erijuhud

Erandjuhtudel, kui gaasilisi valmistisi toodetakse tellimusel ja väikestes kogustes, võib gaaside segu tuleohtlikkust hinnata järgmise arvutusliku meetodi kohaselt:

Gaaside segu tuleohtlikkuse valem

A₁F₁+…+A_iF_i+…A _nF_n+B₁ I₁+…+ B_iI_i +…B_pI_p

kus:

A_i ja B_i on molaarosad;

F_i – tuleohtlik gaas;

I_i – inertne gaas;

n – tuleohtlike gaaside arv;

p – inertsete gaaside arv;

mille võib teisendada kujule, kus kõiki I_i (inertsete gaaside) väärtusi väljendatakse lämmastikekvivalendi kaudu, kasutades koefitsienti K_i ja tuleohtliku gaasi A´_i ekvivalentset sisaldust väljendatakse järgmise valemiga:

A´_i = A_i × (100 : (A_i + K _iB_i))

Kasutades tuleohtliku gaasi maksimumsisaldust, mis segatuna lämmastikuga ei ole õhus tuleohtlik (T_ci), saadakse järgmine valem:

S_i A´_i : T_ci = 1

Gaaside segu on tuleohtlik, kui eespool esitatud valemiga saadud tulemus on suurem kui 1.

Valmistis liigitatakse eriti tuleohtlikuks ja sellele määratakse riskilause R12.

Ekvivalentsuskoefitsiendid (K_i)

Inertsete gaaside ja lämmastiku vahelised ekvivalentsuskoefitsientide K _i väärtused ning tuleohtliku gaasi maksimumsisalduse (T_ci ) väärtused on esitatud ISO standardi ISO 10156:1996 «Gaasid ja gaaside segud. Tuleohtlikkuse ja oksüdeerimisvõime määramine ballooni ventiili läbilaskevõime valimisel» tabelites 1 ja 2.

Tuleohtliku gaasi maksimumsisaldus (T_ci).

Tuleohtliku gaasi maksimumsisalduse (T_ci) väärtus võib olla esitatud ISO standardi ISO 10156 «Gaasid ja gaasisegud. Tuleohtlikkuse ja oksüdeerimisvõime määramine ballooni ventiili läbilaskevõime valimisel» tabelis 2.

Kui tuleohtliku gaasi T_ci väärtust ei ole eespool nimetatud standardis esitatud, kasutatakse vastavat alumist plahvatuspiiri (LEL ). Kui see näitaja puudub, määratakse T_ci väärtuseks 1% ruumalast.

Märkused:
–eespool esitatud valemit võib kasutada gaasiliste valmististe piisavaks märgistamiseks, kuid seda ei tohiks kasutada tehniliste ohutusparameetrite kindlaksmääramise uuringuid asendava meetodina;
–valemiga ei saa teavet selle kohta, kas oksüdeerivaid gaase sisaldava segu valmistamine on ohutu. Tuleohtlikkuse arvutuslikul hindamisel ei võeta oksüdeerivaid gaase arvesse;
–valemi tulemused on usaldusväärsed ainult siis, kui tuleohtlikud gaasid ei mõjuta üksteise tuleohtlikkust. Seda tuleb arvesse võtta näiteks halogeenitud süsivesinike puhul.

2.2.6. Muud füüsikalised ja keemilised omadused

Kemikaalidele, mis on klassifitseeritud vastavalt käesoleva lisa alapunktidele 2.2.1–2.2.5 või punktidele 3, 4 ja 5, määratakse täiendavad riskilaused järgmiselt:

R1 Plahvatusohtlik kuivana
–plahvatusohtlikud kemikaalid, mida turustatakse lahustena või niiskel kujul (nt nitrotselluloos, mille lämmastiku sisaldus on suurem kui 12,6%);

R4 Moodustab väga plahvatusohtlikke metalliühendeid
–kemikaalid, mis võivad moodustada kergesti plahvatavaid metalliderivaate (nt pikriinhape, stüfniinhape);

R5 Kuumenemine võib põhjustada plahvatuse
–termiliselt mittepüsivad kemikaalid, mida ei klassifitseerita plahvatusohtlikeks (nt perkloorhape > 50%);

R6 Plahvatusohtlik õhuga kokkupuutel või kokkupuuteta
–kemikaalid, mis on mittepüsivad ümbritseva keskkonna temperatuuril (nt atsetüleen);

R7 Võib põhjustada tulekahju
–keemiliselt aktiivsed kemikaalid (nt fluor, naatriumvesiniksulfit);

R14 Reageerib ägedalt veega
–kemikaalid, mis reageerivad ägedalt veega (nt etüülkloriid, leelismetallid, titaantetrakloriid);

R16 Plahvatusohtlik segatult oksüdeerivate ainetega
–kemikaalid, mis oksüdeerivate ainetega reageerimisel plahvatavad (nt punane fosfor);

R18 Kasutamisel võib moodustuda tule- või plahvatusohtlik auru-õhu segu
–kemikaalid, mis ise ei ole klassifitseeritud tuleohtlikuks, aga mis sisaldavad lenduvaid, õhus süttivad koostisosi;

R19 Võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide
–kemikaalid, mis hoidmisel võivad moodustada plahvatavaid peroksiide (nt dietüüleeter; 1,4-dioksaan);

R30 Kasutamisel võib muutuda väga tuleohtlikuks
–kemikaalid, mis ise ei ole klassifitseeritud tuleohtlikuks, aga mis võivad muutuda tuleohtlikuks pärast mittepõlevate koostisosade lendumist;

R44 Plahvatusohtlik kuumutamisel kinnises mahutis
–kemikaalid, mis ise ei ole klassifitseeritud plahvatusohtlikuks, kuid mis võivad plahvatada kuumutamisel kinnises mahutis.

Täiendavaid riskilauseid on esitatud selle lisa alapunktis 3.2.8.

3. Klassifitseerimine toksiliste omaduste alusel

3.1. Sissejuhatus

3.1.1. Klassifitseerimisel võetakse arvesse kemikaali kohest, hilisemat ja kroonilist toimet inimesele nii lühi- kui pikaajalise kokkupuute (exposure) korral.

3.1.2. Ained klassifitseeritakse kättesaadavate katseandmete alusel järgmiselt:

a) akuutne mürgisus (surm või pöördumatu tervisekahjustus ühekordse kokkupuute tagajärjel) määratakse selle lisa alapunktide 3.2.1–3.2.3 järgi;

b) subakuutne, subkrooniline ning krooniline mürgisus määratakse selle lisa alapunktide 3.2.2.–3.2.4. järgi;

c) sööbiv ja ärritav toime määratakse selle lisa alapunktide 3.2.5 ja 3.2.6 järgi;

d) sensibiliseeriv toime määratakse selle lisa alapunkti 3.2.7 järgi;

e) kantserogeenne, mutageenne ja reproduktiivtoksiline toime määratakse selle lisa punkti 4 järgi.

3.1.3. Valmistise klassifitseerimine terviseohtlikkuse alusel toimub:

a) konventsionaalse meetodiga, kui puuduvad katseandmed. Klassifitseerimisel võetakse aluseks iga koostisaine sisaldus, mis on esitatud:
–ohtlike ainete loetelus või
–käesoleva määruse 3. lisa B osas, kui aine või ained ei ole ohtlike ainete loetelus või on seal nende sisaldus esitamata;

b) selle lisa punkti 3.1.2 järgi, kui on olemas vajalikud katseandmed;

c) konventsionaalse meetodiga kantserogeense, mutageense ja reproduktiivtoksilise toime hindamiseks käesoleva määruse 3. lisa A osa punktide 7–9 ja osa B punkti 6 järgi.

Olenemata valmistise terviseohtlikkuse hindamise meetodist, tuleb võtta arvesse kõik toksilised omadused.

3.1.4. Kui kemikaali klassifitseeritakse loomkatsete käigus saadud tulemuste põhjal, peaksid tulemused kehtima ka inimese kohta ja kajastama asjakohast riski inimesele.

3.1.5. Kemikaali akuutne mürgisus suu kaudu manustamisel määratakse:
–LD₅₀ väärtuse alusel või
–selekteeritud annuste meetodiga (fikseeritud annuse meetodiga või akuutse mürgisuse klassi (surma põhjustavate annuste vahemiku) määramisega).

3.1.5.1. Selekteeritud annus on annus, mis avaldab ilmset mürgist toimet, kuid ei põhjusta surma. Selline annus on kas 5, 50, 500 või 2000 mg/kg kehamassi kohta (direktiivi 67/548/EMÜ V lisa B osa punkti 1.1 järgi).

Terminiga «ilmne mürgisus» (evident toxicity) iseloomustatakse uuritava aine mürgist toimet, mille tulemusena tekkivad kahjustused on nii rasked, et järgmise fikseeritud annuse manustamine põhjustab tõenäoliselt surma.

Katsetulemused fikseeritud annuse kasutamisega võivad olla järgmised:
–ellujäänuid vähem kui 100%;
–ellujäänuid 100%, kuid annus põhjustab ilmset mürgist toimet;
–ellujäänuid 100%, kuid annus ei põhjusta ilmset mürgist toimet.

Käesoleva lisa punktides 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 on esitatud lõplikud katsete tulemused. Annust 2000 mg/kg kasutatakse esmase teabe saamiseks aine kohta, mis on nii nõrga akuutse mürgisusega, et ei ole klassifitseeritud selle alusel.

3.1.5.2. Surma põhjustada võivate annuste vahemik saadakse akuutse mürgisuse klassi määramise meetodiga, mille puhul võetakse arvesse aine surmava toime olemasolu või selle puudumine. Esmaseks katsetamiseks valitakse üks kolmest fikseeritud annusest – 25, 200 või 2000 mg/kg kehakaalu kohta.

3.2. Klassifitseerimise kriteeriumid, ohusümbolite ja riskilausete määramine

3.2.1. Väga mürgine

Kemikaal klassifitseeritakse väga mürgiseks ja tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «T+» ning ohu sõnalise tähendusega «Väga mürgine» ning asjakohaste R-lausetega järgmiste kriteeriumite alusel:

R28 Väga mürgine allaneelamisel

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–LD₅₀ =25 mg/kg manustamisel rotile suu kaudu;
–vähem kui 100% ellujäänuid fikseeritud annuse 5 mg/kg manustamisel rotile suu kaudu;
–kõrge suremus annuse =25 mg/kg manustamisel rotile suu kaudu akuutse mürgisuse klassi määramise meetodiga (direktiivi 67/548/EMÜ V lisa meetod B 1 ter);

R27 Väga mürgine kokkupuutel nahaga

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–LD₅₀ =50 mg/kg nahale manustamisel rotile või küülikule;

R26 Väga mürgine sissehingamisel

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–LC₅₀ =0,25 mg/l aerosooli või osakeste manustamisel rotile 4 tunni vältel inhalatsiooni teel;
–LC₅₀ =0,5 mg/l gaaside või aurude manustamisel rotile 4 tunni vältel inhalatsiooni teel;

R39 Väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht

On kindlalt tõestatud, et kemikaali ühekordne manustamine hingamisteede, naha või suu kaudu annustes, mis jäävad ülalnimetatud (R26, R27, R28) annuste vahemikku, võib tõenäoliselt põhjustada pöördumatu kahjustuse, välja arvatud käesoleva lisa punktis 4 toodud kahjustused.

Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R39/26, R39/27, R39/28, R39/26/27, R39/26/28, R39/27/28, R39/26/27/28.

3.2.2. Mürgine

Kemikaal klassifitseeritakse mürgiseks ja tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «T» ning ohu sõnalise tähendusega «Mürgine» ning asjakohaste R-lausetega järgmiste kriteeriumite alusel:

R25 Mürgine allaneelamisel

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–25 LD₅₀ =200 mg/kg manustamisel rotile suu kaudu;
–selekteeritud annuse 5 mg/kg rotile suu kaudu manustamisel: 100% ellujäänuid, kuid annus avaldab ilmset mürgist toimet või
–annuste vahemikus >25 kuni =200 mg/kg rotile suu kaudu manustamisel akuutse mürgisuse klassi määramise meetodiga (direktiivi 67/548/EMÜ V lisa meetod B 1 ter): kõrge suremus;

R24 Mürgine kokkupuutel nahaga

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–50 LD₅₀ =400 mg/kg nahale manustamisel rotile või küülikule;

R23 Mürgine sissehingamisel

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–0,25 LC₅₀ =1,0 mg/l aerosooli või osakeste manustamisel rotile 4 tunni vältel inhalatsiooni teel;
–0,5 LC₅₀ =2,0 mg/l gaaside või aurude manustamisel rotile 4 tunni vältel inhalatsiooni teel;

R39 Väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht

On kindlalt tõestatud, et kemikaali ühekordne manustamine hingamisteede, naha või suu kaudu doosides, mis jäävad ülalnimetatud (R23, R24, R25) annuste vahemikku, võib tõenäoliselt põhjustada pöördumatu kahjustuse, välja arvatud käesoleva lisa punktis 4 toodud kahjustused.

Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R39/23, R39/24, R39/25, R39/23/24, R39/23/25, R39/24/25, R39/23/24/25;

R48 Pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht
–pikaajaline või korduv manustamine põhjustab tõenäoliselt raske tervisekahjustuse (mürgistava toime tagajärjel põhjustab selge funktsionaalse häire või morfoloogilise muutuse).

Ained ja valmistised klassifitseeritakse väga mürgisteks või mürgisteks, kui nimetatud toimed on täheldatavad ühe suurusjärgu (nt 10 korda) võrra väiksema doosi puhul, kui on sätestatud R48 määramiseks punktis 3.2.3.

Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R48/23, R48/24, R48/25, R48/23/24, R48/23/25, R48/24/25, R48/23/24/25.

3.2.3. Kahjulik

Kemikaal klassifitseeritakse kahjulikuks ja tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «Xn», ohu sõnalise tähendusega «Kahjulik» ning asjakohaste R-lausetega järgmiste kriteeriumite alusel:

R22 Kahjulik allaneelamisel

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–200 LD₅₀ =2000 mg/kg manustamisel suu kaudu rotile;
–selekteeritud annuse 50 mg/kg manustamisel suu kaudu rotile: 100% ellujäänuid, kuid annus põhjustab ilmset toksilist toimet;
–fikseeritud annuse 500 mg/kg manustamisel suu kaudu rotile (direktiivi 67/548/EMÜ V lisa meetod B 1 bis): vähem kui 100% ellujäänuid või
–annuste vahemikus >200 kuni =2000 mg/kg manustamisel suu kaudu rotile akuutse mürgisuse klassi määramise meetodiga (direktiivi 67/548/EMÜ V lisa meetod B 1 ter): kõrge suremus;

R21 Kahjulik kokkupuutel nahaga

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–400 LD₅₀ =2000 mg/kg nahale manustamisel rotile või küülikule;

R20 Kahjulik sissehingamisel

Akuutse mürgisuse katsete tulemused:
–1 LC₅₀ =5,0 mg/l aerosooli või osakeste manustamisel rotile 4 tunni vältel inhalatsiooni teel;
–2 LC₅₀ =20 mg/l gaaside või aurude manustamisel rotile 4 tunni vältel inhalatsiooni teel;

R65 Kahjulik: allaneelamisel võib põhjustada kopsukahjustusi

Vedelad ained ja valmistised, mida madala viskoossuse tõttu võib inimene aspireerida:

a) ained ja valmistised, mille alifaatsete, alitsükliliste ja aromaatsete süsivesinikühendite kogusisaldus on võrdne või suurem kui 10% ja millel on kas:
–läbivooluaeg väiksem kui 30 sekundit 3 mm suuruse läbivooluavaga viskosimeetris EVS-EN ISO 2431 järgi;
–kinemaatiline viskoossus, mis on määratud kalibreeritud klaasist kapillaarviskosimeetriga EVS-EN ISO 3104 ja ISO 3105 järgi, väiksem kui 7 × 10^–6 m²/s 40 ºC juures või
–kinemaatiline viskoossus, mis on määratud rotatsioonviskosimeetriga EVS-EN ISO 3219 järgi, väiksem kui 7 × 10^–6 m ²/s 40 ºC juures.

Nendele kriteeriumitele vastavaid aineid ja valmistisi ei ole vaja klassifitseerida, kui kemikaali pindpinevus 25 ºC juures on suurem kui 33 mN/m mõõdetuna du Nuoy tensiomeetriga või direktiivi 67/548/EMÜ V lisa A osa meetodi A.5 järgi;

b) muud kemikaalid, mille klassifitseerimisel lähtutakse praktilisel kasutamisel saadud teabest kemikaali toime kohta inimesele;

R68 Pöördumatute kahjustuste oht
–on kindlalt tõestatud, et kemikaali hingamisteede, naha või suu kaudu ühekordne manustamine annuses, mis jääb ülalnimetatud (R20, R21, R22) annuste vahemikku, võib tõenäoliselt põhjustada pöördumatu kahjustuse, välja arvatud käesoleva lisa punktis 4 toodud kahjustused.

Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R68/20, R68/21, R68/22, R68/20/21, R68/20/22, R68/21/22, R68/20/21/22;

R48 Pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht
–pikaajaline või korduv kemikaali manustamine põhjustab tõenäoliselt raske tervisekahjustuse (mürgise toime tagajärjel selge funktsionaalse häire või morfoloogilise muutuse).

Aine või valmistis klassifitseeritakse vähemalt kahjulikuks, kui tervisekahjustust põhjustavad annused on järgmised:
–=50 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas manustamisel rotile suu kaudu;
–=100 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas nahale manustamisel rotile või küülikule;
–=0,25 mg/l manustamisel rotile 6 tunni vältel ööpäevas inhalatsiooni teel.

Ülaltoodud annuseid võib kohaldada otse, kui raskeid kahjustusi on täheldatud subkroonilise (90 ööpäeva) mürgisuse katsetes. Subakuutse mürgisuse katse (28 ööpäeva) tulemusi tõlgendades tuleb nimetatud annuseid umbes kolm korda suurendada. Pikaajaliste krooniliste (kaks aastat) katsete tulemusi hinnatakse iga konkreetse juhtumi korral eraldi. Kui on kasutada erineva kestusega katsete tulemused, siis tuleks eelistada kõige pikema kestusega katse tulemust.

Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R48/20, R48/21, R48/22, R48/20/21, R48/20/22, R48/21/22, R48/20/21/22.

3.2.3.1. Märkused lenduvate ainete kohta
Käesoleva lisa punkti 3.2.3 kriteeriumite või punkti 3.2.8 kohaselt võib terviseohtlikkuse alusel suure küllastatud auru kontsentratsiooniga aineid mitte klassifitseerida. Kui aga on asjakohaseid tõendeid, et sellise aine tavakäitlemisel ja kasutamisel võib esineda terviseriske, tuleks selline aine siiski klassifitseerida (iga üksikjuhtu käsitletakse eraldi).

3.2.4. Märkused riskilause R48 määramiseks

R-lause R48 määramisel võetakse arvesse, et kemikaal võib esile kutsuda raske tervisekahjustuse, kaasa arvatud surma, selge funktsionaalse häire või morfoloogilise muutuse mürgise toime tagajärjel. Viimased on eriti olulised, kui nad on pöördumatud. Samuti on oluline võtta arvesse mitte ainult üksiku organi või bioloogilise süsteemi spetsiifilisi raskeid muutusi, vaid ka üldiseid kergema iseloomuga muutusi, mis hõlmavad mitmeid elundeid, või raskeid muutusi üldises terviseseisundis.

Kui hinnatakse tõendusmaterjali ülalnimetatud toimete kohta, tuleb võtta arvesse järgmist:

1. Riskilause R48 tuleks määrata, kui on tõendatud:

a) surmajuhtumid aine toime tagajärjel; (õ) 17.02.2006 11:30

1b) kesk- või perifeerse närvisüsteemi rasked funktsionaalsed häired, kaasa arvatud nägemis-, kuulmis- ja haistmisaistingu häired, mida hinnatakse kliinilise jälgimise (clinical observation) või muude sobivate meetoditega (nt elektrofüsioloogilistega);

2b) muude elundsüsteemide rasked funktsionaalsed häired;

c) kliinilis-biokeemiliste, hematoloogiliste või uriinianalüüsi parameetrite püsivad muutused, mis viitavad rasketele häiretele elundite tegevuses. Hematoloogilised muutused on eriti olulised juhul, kui tõendusmaterjal viitab luuüdi alanenud vereloomefunktsioonile;

d) autopsiamaterjali mikroskoopilisel uuringul on täheldatud järgmised elundite rasked kahjustused:
–laiaulatuslik või sügav nekroos, fibroos või granuloom elutähtsates regenereerumisvõimelistes elundites (nt maks);
–raskekujulised morfoloogilised muutused, mis võivad olla küll pöörduva iseloomuga, kuid mis üheselt viitavad häiretele konkreetse elundi tegevuses (nt raskekujuliselt rasvastunud maks, äge neeru tubulointerstitsiaalhaigus, haavandiline gastriit); või
–märgatav rakkude hävimine mitteregenereeruvates elutähtsates elundites (nt südamelihase fibroos, närvide hüpoplaasia jms) või tüvirakkude populatsioonides (luuüdi aplaasia või hüpoplaasia).

Nimetatud tõestusmaterjal saadakse enamasti loomkatsete tulemustest. Kui võetakse arvesse praktilisest kogemusest saadud andmeid, tuleks erilist tähelepanu pöörata kokkupuudet iseloomustavatele suurustele (annus, toimeaeg jms).

2. Riskilauset R48 ei määrata järgmistel juhtudel:

Tavaliselt ei ole riskilause R48 kasutamine õigustatud näiteks järgmiste hästi dokumenteeritud muutuste, olenemata nende statistilisest olulisusest, puhul:

a) kehamassi, toidu- või veetarbimise muutused, mis võivad olla teatud määral toksikoloogilise tähendusega, kuid iseenesest ei viita raskele tervisekahjustusele;

b) kliinilis-biokeemiliste, hematoloogiliste või uriinianalüüside parameetrite väikesed muutused, millel on küsitav või minimaalne toksikoloogiline tähendus;

c) elundite massi muutused, kuid puuduvad tõendid elundite düsfunktsiooni kohta;

d) adapteerumisnähud (nt makrofaagide ränne kopsu, maksa hüpertroofia, ärritavate ainete poolt põhjustatud hüperplaasia);

e) aine korduva manustamise tagajärjel piiratud ärritusnähtude ilmnemine nahal, mille puhul on sobivam kasutada R-lauset R38 «Ärritab nahka»;

f) liigispetsiifilise mürgisuse mehhanismi olemasolu (nt spetsiifiline ainevahetus).

Need toimed on asjakohased aine mittetoimiva annuse (no-effect level ) kindlaksmääramisel.

3.2.5. Sööbiv

Kemikaal klassifitseeritakse sööbivaks ja tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «C» ning ohu sõnalise tähendusega «Sööbiv» ning asjakohaste R-lausetega järgmiste kriteeriumite alusel:
–kemikaal on sööbiv, kui ta manustatuna katselooma kahjustamata nahale põhjustab vähemalt ühe katselooma naha kõikide kihtide destruktsiooni direktiivi 67/548/EMÜ V lisas esitatud ärrituskatse või muu samaväärse katsemeetodi jooksul;
–klassifitseerimise aluseks on valideeritud in vitro testid direktiivi 67/548/EMÜ V lisa B. 40. järgi;
–aine või valmistis tuleb lugeda sööbivaks ka siis, kui sellist toimet on võimalik eeldada, näiteks kui kemikaal on tugevalt happeline (pH väärtus on 2 või madalam) või leeliseline (pH väärtus on 11,5 või kõrgem). Klassifitseerimisel tuleb arvestada ka kemikaali puhverdusvõimet (acid/alkali reserve). Kui puhverdusvõime arvestamise korral selgub, et kemikaal võib olla mittesööbiv, tuleb läbi viia seda otsust kinnitavad uuringud. Üksnes puhverdusvõime alusel ei tohi langetada otsust kemikaali klassifitseerimisel sööbivaks või mittesööbivaks.

Määratakse järgmised riskilaused:

R35 Põhjustab tugevat söövitust
–kui kemikaal kokkupuutel katselooma kahjustamata nahaga põhjustab naha kõikide kihtide destruktsiooni kuni kolme minuti jooksul või võib sellist toimet eeldada;

R34 Põhjustab söövitust
–kui kemikaal kokkupuutel katselooma kahjustamata nahaga põhjustab naha kõikide kihtide destruktsiooni kuni nelja tunni jooksul või võib sellist toimet eeldada;
–orgaanilised vesinikperoksiidid, välja arvatud juhud, kui on tõestatud, et sellist toimet ei esine.

Märkused:

Kui klassifikatsioon põhineb valideeritud in vitro katsete tulemustel, tuleks riskilauseid R35 ja R34 määrata vastavalt sellele, kuivõrd uurimismeetodiga on võimalik eristada rasket söövitust (R35) kergemakujulisest (R34).

Kui liigituse aluseks on ainult väga madal või väga kõrge pH väärtus, tuleks kasutada riskilauset R35.

3.2.6. Ärritav

Kemikaal klassifitseeritakse ärritavaks ja tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «Xi» ning ohu sõnalise tähendusega «Ärritav» ning asjakohaste R-lausetega järgmiste kriteeriumite alusel:

3.2.6.1. Nahapõletik

Määratakse järgmised riskilaused:

R38 Ärritab nahka

Määratakse järgmistele kemikaalidele:

1) ainetele ja valmististele, mis direktiivi 67/548/EMÜ V lisas esitatud nahaärritustestide kohaselt kokkupuutel küüliku kahjustamata nahaga (kokkupuude nahaga kuni neli tundi) põhjustavad märkimisväärse põletiku, mis püsib vähemalt 24 tundi pärast kokkupuute lõppemist.

Nahaärritus on märkimisväärne, kui

a) nahapunetuse ja koorikute või erosiooni moodustumist ja nahaturse tugevust iseloomustavate näitajate keskmine väärtus on 2 või enam (arvestatakse kõiki katseloomi) või

b) vähemalt kahel katseloomal kolmest on nahapunetuse ja koorikute või erosiooni moodustumist ja nahaturse tugevust iseloomustavate näitajate keskmine väärtus 2 või enam (kolme katselooma kasutamisel direktiivi 67/548/EMÜ V lisa B osa vastava meetodi järgi).

Mõlemal juhul arvestatakse vastavate keskmiste väärtuste leidmiseks kõiki erinevatel vaatlusaegadel (24 tunni, 48 tunni ja 72 tunni järel) saadud hindamisandmeid.

Nahapõletikku loetakse märkimisväärseks ka juhul, kui põletik püsib vaatlusaja lõppedes vähemalt kahel katseloomal. Arvesse tuleks võtta ka selliseid eritoimeid nagu hüperplaasia, ketendus, naha värvuse muutused, lõhed, koorikud ja alopeetsia.

Asjakohaseid andmeid võib saada ka mitteakuutsete loomkatsetega (vt märkused riskilause R48 kohta). Selliseid andmeid peetakse olulisteks, kui täheldatav toime on võrreldav eespool kirjeldatuga.

2) ainetele ja valmististele, mis praktilise kogemuse järgi põhjustavad inimestel märkimisväärse nahapõletiku ühekordse, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel.

3) orgaanilistele peroksiididele, v.a juhul, kui on võimalik tõestada, et sellist mõju ei esine.

Paresteesia:

Inimestel tekkivat paresteesiat püretroidsete pestitsiidide kokkupuute tagajärjel nahaga ei käsitata ärritava toimena, mille puhul oleks õigustatud sümboli «Xi» ja R38 kasutamine. Selliselt mõjuvate ainete puhul tuleks siiski kasutada ohutuslauset S24.

3.2.6.2. Silmakahjustused

Määratakse järgmised riskilaused:

R36 Ärritab silmi

Määratakse järgmistele kemikaalidele:

1) ainetele ja valmististele, mis põhjustavad katseloomale silma manustatuna märkimisväärse silmakahjustuse, mis ilmneb 72 tunni jooksul arvates kokkupuutest ja püsib vähemalt 24 tundi.

Silmakahjustused on märkimisväärsed, kui

a) silmaärritustesti (direktiivi 67/548/EMÜ V lisa B osa meetodi B.5 järgi) tulemust iseloomustavate näitajate keskmine väärtus on üks järgmistest:
–sarvkesta tuhmumine – võrdne või suurem kui 2 ja väiksem kui 3;
–vikerkesta kahjustus – võrdne või suurem kui 1 ja väiksem kui 1,5;
–sidekesta punetus – võrdne või suurem kui 2,5;
–sidekesta turse – võrdne või suurem kui 2.

b) katseid tehakse üksnes kolme katseloomaga, siis peavad vähemalt kahe katselooma katsete tulemused olema samad kui ülaltoodud, v.a vikerkesta kahjustust ja sidekesta punetust iseloomustavad näitajad, mis peavad olema:
–vikerkesta kahjustus – võrdne või suurem kui 1 ja väiksem kui 2
ja/või
–sidekesta punetus – võrdne või suurem kui 2,5.

Mõlemal juhul arvestatakse vastavate keskmiste väärtuste leidmiseks kõiki erinevatel vaatlusaegadel (24 tunni, 48 tunni ja 72 tunni järel) saadud hindamisandmeid.

2) ainetele ja valmististele, mis praktilise kogemuse järgi põhjustavad inimestel märkimisväärse silmakahjustuse.

3) orgaanilistele peroksiididele, välja arvatud need, mille puhul on võimalik tõestada sellise mõju puudumine.

R41 Silmade kahjustamise tõsine oht

Määratakse järgmistele kemikaalidele:

1) ainetele ja valmististele, mis põhjustavad katseloomale raske silmakahjustuse, mis ilmneb 72 tunni jooksul pärast silma manustamist ja kestab vähemalt 24 tundi.

Silmakahjustused on rasked, kui

a) silmaärritustesti (direktiivi 67/548/EMÜ V lisa B osa meetodi B.5 järgi) tulemust iseloomustavate näitajate keskmine väärtus on üks järgmistest:
–sarvkesta tuhmumine – võrdne või suurem kui 3;
–võrkkesta kahjustus – võrdne või suurem kui 1,5.

b) katseid tehakse üksnes kolme katseloomaga, siis peavad vähemalt kahe katselooma katsete tulemused olema järgmised:
–sarvkesta tuhmumine – võrdne või suurem kui 3
ja/või
–võrkkesta kahjustus – võrdne või suurem kui 2.

Mõlemal juhul arvestatakse vastavate keskmiste väärtuste leidmiseks kõiki erinevatel vaatlusaegadel (24 tunni, 48 tunni ja 72 tunni järel) saadud hindamisandmeid.

Silmakahjustust loetakse raskeks ka siis, kui kahjustus vaatlusaja lõppedes jääb püsima või kui kemikaal põhjustab silma värvuse pöördumatu muutuse.

2) ainetele ja valmististele, mis praktilise kogemuse järgi põhjustavad inimestel raske silmakahjustuse.

Märkus:

Kui kemikaal on klassifitseeritud sööbivaks ja talle on määratud riskilause R34 või R35, siis sellega on raske silmakahjustuse võimalikkus arvesse võetud ja sel puhul ei esitata märgistusel riskilauset R41.

3.2.6.3. Hingamiselundite ärritus

Määratakse järgmised riskilaused:

R37 Ärritab hingamiselundeid

Rasket hingamiselundite ärritust põhjustavad kemikaalid määratakse teabe alusel, mis põhineb tavaliselt:
–inimeste praktilise jälgimise käigus saadud andmetel,
–asjakohaste loomkatsete positiivsetel tulemustel.

Märkused riskilause R37 määramise kohta:

Tõlgendades praktilisi jälgimise käigus saadud andmeid kemikaalide mõjust inimestele, tuleks eristada toimet, mille puhul kasutatakse riskilauset R48, toimest, mille puhul määratakse riskilause R37. Toime, mille puhul tavaliselt kasutatakse riskilauset R37, on pöörduva iseloomuga ja piirdub tavaliselt mõjuga ülemistele hingamisteedele.

Loomkatsete positiivsete tulemustena võib käsitleda ka üldtoksilisuse määramiseks läbiviidud katsete andmeid, sealhulgas hingamiselundite histopatoloogilisi andmeid. Hingamisteede ärrituse hindamiseks võib kasutada ka katselise hingamisaegluse (bradüpnoe) mõõtmise andmeid.

3.2.7. Sensibiliseeriv toime

3.2.7.1. Sensibiliseeriv sissehingamisel

Kemikaal klassifitseeritakse sensibiliseerivaks ja tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «Xn» ning ohu sõnalise tähendusega «Kahjulik» ning riskilausega R42 järgmiste kriteeriumite alusel:

R42 Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust

Määratakse, kui
–on tõendusmaterjal, et aine või valmistis võib põhjustada spetsiifilist respiratoorset ülitundlikkust,
–on asjakohaste loomkatsete positiivsed tulemused, või
–aine on isotsüanaat, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et konkreetne isotsüanaat ei põhjusta sissehingamisel ülitundlikkust.

Märkused riskilause R42 määramise kohta:

Tõendid mõjust inimese organismile.

Tõendid selle kohta, et kemikaal võib tekitada sissehingamisel ülitundlikkust, põhinevad tavaliselt inimestega seotud praktilistel kogemustel. Selline ülitundlikkus avaldub tavaliselt astmana, kuid arvesse võivad tulla ka muud ülitundlikkuse reaktsioonid, näiteks riniit ja alveoliit. Seisund on oma kliiniliselt olemuselt allergiline reaktsioon. Immunoloogilisi mehhanisme ei pea esitama.

Hinnates inimeste kokkupuudetest saadud tõendeid, tuleb klassifitseerimisel lisaks konkreetsete juhtumitega seotud tõenditele võtta arvesse ka:
–kokkupuutunud inimeste arvu;
–kokkupuute määra ja viisi (annus, toimeaeg, -sagedus jms).

Ülalnimetatud tõendid võivad olla näiteks:
–kliiniline haiguslugu ja ainega kokkupuutunute asjakohaste kopsufunktsiooniuuringute andmed, mida kinnitavad muud täiendavad tõendid, sealhulgas:
–keemilise struktuuri sarnasus ainetega, mis teadaolevalt põhjustavad respiratoorset ülitundlikkust;
–in vivo immunoloogilised testid (nt naha torketest);
– in vitro immunoloogilised testid (nt seroloogilised);
–uuringud, mis näitavad toime muid spetsiifilisi, kuid mitteimmunoloogilisi mehhanisme või
–spetsiifilise ülitundlikkuse reaktsiooni kindlaksmääramiseks asjakohase juhendi kohaselt uuritava ainega läbiviidud bronhiaalse provokatsioonitesti positiivsed tulemused.

Kliiniline haiguslugu peaks sisaldama nii meditsiinilist kui ka kutsealast teavet, et teha kindlaks seos konkreetse kemikaaliga kokkupuute ja respiratoorse ülitundlikkuse väljakujunemise vahel. Asjakohase teabe hulka kuuluvad andmed toimet ägestavate tegurite kohta nii kodus kui ka töökohal, andmed haiguse tekke ja kulu kohta ning kõnealuse patsiendi perekondlik anamnees ja meditsiiniline anamnees temal endal esinenud haiguste kohta. Lisaks sellele peaksid anamneesis olema andmed muude lapsepõlves esinenud allergianähtude või hingamisteede haiguste kohta ning teave suitsetamise kohta.

Positiivseid bronhiaalse provokatsioonitesti tulemusi peetakse klassifitseerimisel piisavaks tõendiks.

Riskilauset R42 ei määrata ainetele, mis põhjustavad ärrituse korral astma sümptomeid üksnes bronhiaalse hüperreaktiivsusega inimestel.

Loomkatsed

Katseandmed, mis võivad näidata kemikaali võimet sissehingamisel tekitada inimestel ülitundlikkust, võivad olla järgmised:
–immunglobuliin E (IgE) väärtus (nt hiirtel) või
–iseloomulik kopsude reaktsioon merisigadel.

3.2.7.2. Sensibiliseeriv nahaga kokkupuutel

Kemikaal klassifitseeritakse sensibiliseerivaks ja tähistatakse vastava ohusümboli ja selle tähelise tunnusega «Xi» ning ohu sõnalise tähendusega «Ärritav» ning riskilausega R43 järgmiste kriteeriumite alusel:

R43 Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust

Määratakse, kui
–praktilisest kogemusest on teada, et ained ja valmistised võivad kokkupuutel nahaga sensibiliseerida olulise osa kemikaaliga kokkupuutunud isikutest või
–on olemas asjakohaste loomkatsete positiivsed tulemused.

Märkused riskilause R43 kasutamise kohta:

Tõendid mõjust inimese organismile

Kemikaalile riskilause R43 määramiseks on piisavad järgmised tõendid:
–vastava lapitesti positiivsed tulemused, mis on tavaliselt saadud enam kui ühes nahahaiguste kliinikus, või
–epidemioloogilised uuringud näitavad, et kokkupuude kemikaaliga põhjustab allergilist kontaktdermatiiti. Kui suurel osal kemikaaliga kokkupuutunud isikutest ilmnevad iseloomulikud sümptomid, tuleb juhtumit uurida eriti hoolega ka siis, kui kõnealuste juhtumite arv on väike, või
–inimestega tehtud uuringute käigus on saadud positiivsed andmed (vt ka 3.1.1).

R43 määramiseks on piisavad toetava lisatõendusmaterjali olemasolu korral järgmised tõendid:
–allergilise kontaktdermatiidi isoleeritud episoodid, või
–epidemioloogilised uuringud, mille puhul ei ole täielikult välistatud juhuslikkust, eelarvamusi ja segavaid asjaolusid.

Toetav lisatõendusmaterjal võib olla järgmine:
–läbiviidud loomkatsete tulemused ei vasta loomkatsetele esitatud kriteeriumitele, kuid on piisavalt lähedal piirile, millest alates neid võiks pidada olulisteks, või
–mittestandardsete meetoditega saadud tulemused, või
–asjakohased andmed kemikaali struktuuri ja toime vaheliste seoste kohta.

Loomkatsed

Asjakohaste loomkatsete positiivsed tulemused on:
–naha sensibiliseerimisel direktiivi 67/548/EMÜ V lisa B osa kohase adjuvant-tüüpi katsemeetodi või muude adjuvant-tüüpi katsemeetodite puhul loetakse tulemus positiivseks, kui reaktsioon esineb vähemalt 30% loomadest;
–kõigi muude katsemeetodite puhul loetakse positiivseks tulemuseks, kui reaktsioon esineb vähemalt 15% loomadest.

3.2.7.3. Immunoloogiline kontakturtikaaria (kontaktnõgestõbi)

Mõned kemikaalid, mis vastavad riskilause R42 määramise kriteeriumitele, võivad lisaks põhjustada ka immunoloogilist kontakturtikaariat. Sellistel juhtudel tuleb teave kontakturtikaaria kohta esitada asjakohaste ohutuslausetega, tavaliselt S24 ja S36/37, ja see toime märgitakse ka kemikaali ohutuskaardile.

Kemikaalidele, mis põhjustavad immunoloogilise kontakturtikaaria sümptomeid, mis ei vasta riskilause R42 määramise kriteeriumitele, tuleks määrata riskilause R43.

Puudub usaldusväärne loomkatsete mudel immunoloogilist kontakturtikaariat põhjustavate ainete kindlakstegemiseks. Seepärast on klassifitseerimise aluseks tavaliselt inimestega seotud juhtumid, mis sarnanevad naha ülitundlikkuse puhul kasutatavatega (R43).

3.2.8. Muud toksilised omadused

Käesoleva lisa punktide 2.2.1–3.2.7 ning 4 ja 5 põhjal klassifitseeritud kemikaalidele määratakse täiendavalt riskilauseid järgmiste kriteeriumite alusel:

R29 Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas

Määratakse kemikaalidele, mis kokkupuutel vee või niiske õhuga eraldavad ohtlikus koguses väga mürgist või mürgist gaasi, näiteks alumiiniumfosfiid, fosforpentasulfiid.

R31 Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas

Määratakse kemikaalidele, mis reageerivad hapetega, moodustades ohtlikus koguses mürgiseid gaase, näiteks naatriumhüpoklorit, baariumpolüsulfiid. Jaemüügis müüdavatele kemikaalidele võib määrata ohutuslause S50: Mitte kokku segada … (kemikaali määrab valmistaja).

R32 Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas

Määratakse kemikaalidele, mis reageerivad hapetega, moodustades ohtlikus koguses väga mürgiseid gaase, näiteks vesiniktsüaniidi soolad, naatriumasiid. Jaemüügis müüdavatele kemikaalidele võib määrata ohutuslause S50: Mitte kokku segada … (kemikaali määrab valmistaja).

R33 Kumulatiivse toime oht

Määratakse kemikaalidele, mille kumuleerumine organismis on tõenäoline ja võib põhjustada ohtu inimese tervisele, kuid see ei ole siiski piisav riskilause R48 kasutamiseks.

R64 Võib olla ohtlik imikule rinnapiima kaudu

Määratakse kemikaalidele, mis imendunult naise organismi võivad mõjutada rinnapiima eritumist või mis (kaasa arvatud ainevahetussaadused) võivad sattuda rinnapiima sellises koguses, mis on ohtlikud imiku tervisele.

R66 Korduv toime võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist

Määratakse kemikaalidele, mis võivad põhjustada naha kuivust, ketendust või lõhenemist, kuid mis ei vasta riskilause R38 määramise kriteeriumitele. Selle riskilause määramine põhineb:
–tavatingimustes kemikaali käitlemise ja kasutamise käigus tehtud praktilisel vaatlusel või
–asjakohastel tõenditel nende eeldatava mõju kohta nahale.

Vt ka punkte 1.6 ja 1.7.

R67 Aurud võivad põhjustada uimasust ja peapööritust

Määratakse lenduvatele ainetele ja selliseid aineid sisaldavatele valmististele, mida ei ole klassifitseeritud sissehingamisel tekkinud akuutse mürgisuse alusel (R20, R23, R26, R68/20, R39/23 või R39/26), kuid mis sissehingamisel põhjustavad kesknärvisüsteemi depressiooni selgeid sümptome.

Selle riskilause määramise aluseks võivad olla järgmised tõendid:

a) kesknärvisüsteemi depressiooniga kaasnevaid ilminguid selgelt näitavad loomkatsete andmed, nagu: narkootiline toime, letargia, koordinatsioonihäired ja ataksia:
–kontsentratsiooni/kokkupuuteaja puhul, mis ei ületa 20 mg/liitris/4 tunni jooksul, või
–kui nelja tunni või vähem kui nelja tunni vältel toimiva kontsentratsiooni ja 20 ŗC juures küllastunud auru kontsentratsiooni suhe on väiksem kui 1/10 või võrdne 1/10-ga.

b) kemikaali kasutamise käigus täheldatud toime inimestele (nt narkoos, uimasus, tähelepanu vähenemine, reflekside nõrgenemine/kadumine, koordinatsioonihäired, peapööritus), mida on üksikasjalikult kirjeldatud. Kokkupuute tingimused peavad olema võrreldavad eelnevas punktis a) esitatutega.

Vt ka punkte 1.6 ja 1.7.

Muude täiendavate riskilausete kohta vt punkt 2.2.6.

4. Klassifitseerimine spetsiifilise toime alusel inimese tervisele

4.1. Sissejuhatus

4.1.1. Käesolevas punktis sätestatakse allpool kirjeldatud toimeid omava aine klassifitseerimise kord. Valmistise kohta vt eraldi punkt 4.2.4.

4.1.2. Kui kemikaali turustamise eest vastutaval isikul on teavet selle kohta, et aine tuleks klassifitseerida ja märgistada vastavalt punktides 4.2.1, 4.2.2 või 4.2.3 esitatud kriteeriumitele, märgistab ta aine ajutiselt nende kriteeriumite kohaselt, võttes aluseks pädeva isiku poolt hinnatud tõendid.

4.1.3. Kemikaali turustamise eest vastutav isik esitab nii kiiresti kui võimalik kõiki olulisi asjakohaseid andmeid kokkuvõtva dokumendi selle riigi pädevale asutusele, kus aine lasti turule. Asjakohased andmed on eelkõige kõik kättesaadavad avaldatud ja avaldamata andmed, mis on vajalikud kõnealuse aine klassifitseerimiseks, lähtudes ainele iseloomulikest omadustest. Esitatud kokkuvõtlik dokument peaks sisaldama kõiki vajalikke viiteid, sealhulgas ka viiteid asjakohastele avaldamata andmetele.

4.1.4. Kemikaali turustamise eest vastutav isik, kellel on uusi asjakohaseid andmeid kemikaali klassifitseerimiseks ja märgistamiseks punktides 4.2.1, 4.2.2 või 4.2.3 esitatud kriteeriumite kohaselt, peab need andmed võimalikult kiiresti edastama selle riigi pädevale asutusele, kus aine turule lasti.

4.2. Klassifitseerimise kriteeriumid, ohusümbolite ja riskilausete määramine

4.2.1. Kantserogeensed ained

Kaasaegsete teadmiste põhjal jaotatakse kantserogeensed ained klassifitseerimiseks ja märgistamiseks kolme kategooriasse järgmiselt:

1. kategooria kantserogeenid

Ained, mis teadaolevalt on inimestele kantserogeensed. On piisavalt tõendeid, mis näitavad põhjuslikku seost inimese ainega kokkupuutumise ja pahaloomulise kasvaja (edaspidi vähktõbi) tekke vahel.

2. kategooria kantserogeenid

Ained, mida tuleks käsitleda kui inimesele kantserogeenseid. On piisavalt tõendeid, mille põhjal võib kindlalt oletada, et inimese kokkupuude ainega võib põhjustada vähktõppe haigestumist. Tõendite allikaks on tavaliselt:
–pikaajalised asjakohased loomkatsed,
–muu asjakohane teave.

3. kategooria kantserogeenid

Ained, mis võivad inimese tervist kahjustada tõenäolise kantserogeense toime tõttu, kuid mille puhul olemasolev teave ei ole piisav põhjendatud hinnangu andmiseks. On olemas mõned asjakohaste loomkatsete käigus saadud tõendid, kuid need ei ole piisavad aine liigitamiseks 2. kategooriasse.

4.2.1.1. Ohusümboli ja riskilausete määramine:

1. ja 2. kategooria kantserogeenid:

Ained, mis klassifitseeritakse kantserogeensete ainete 1. või 2. kategooriasse, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «T» ning määratakse R-lause:

R45 Võib põhjustada vähktõbe

Kemikaalid, mis võivad põhjustada vähktõbe vaid sissehingamisel (nt tolmu, auru või udu inhaleerimisel), kuid muul viisil manustatuna (allaneelamine ja kokkupuude nahaga jms) ei ole vähktõve riski, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «T» ning määratakse R-lause:

R49 Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe

3. kategooria kantserogeenid

Ained, mis klassifitseeritakse kantserogeensete ainete 3. kategooriasse, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «Xn» ning määratakse R-lause:

R40 Võimalik vähktõve põhjustaja

4.2.1.2. Märkused kantserogeensete ainete kategooriatesse klassifitseerimiseks

Ained klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeeniks epidemioloogiliste andmete ning 2. ja 3. kategooriasse peamiselt loomkatsete tulemuste alusel.

Aine klassifitseeritakse 2. kategooria kantserogeeniks, kui on olemas:

a) tõendid positiivsete katsetulemuste kohta kahel erineval loomaliigil; või

b) selged tõendid positiivse katsetulemuse kohta ühel loomaliigil, mida kinnitavad lisaandmed nagu andmed genotoksilisuse kohta, ainevahetus- või biokeemiliste uuringute tulemused, andmed healoomuliste kasvajate põhjustamise kohta, aine struktuuriline sarnasus teiste vähktõbe tekitavate ainetega jms; või

c) epidemioloogiliste uuringute tulemused, mis viitavad seosele ainega kokkupuute ja vähktõve tekkimise võimalikkuse vahel.

3. kategooria koosneb kahest alakategooriast:

a) ained, mida on põhjalikult uuritud, kuid mille klassifitseerimiseks 2. kategooria kantserogeeniks ei ole piisavalt teavet nende kasvajaid põhjustava toime kohta, kusjuures lisauuringud eeldatavalt ei võimalda saada asjakohast täiendavat teavet klassifitseerimiseks;

b) ained, mida ei ole piisavalt uuritud. Olemasolevad andmed on ebapiisavad, kuid viitavad sellele, et aine võib põhjustada vähktõbe. Klassifitseerimine on esialgne ja lõplikuks otsustamiseks vajatakse täiendavaid katseid.

2. kategooria kantserogeenide eristamisel 3. kategooria kantserogeenidest tuleb arvestada järgnevaid seisukohti, mis vähendavad eksperimentaalsete kasvajate osatähtsust vaadelduna inimese ainega võimaliku kokkupuute seisukohast. Nende väidete, eriti kui need esinevad koos, arvestamine annab enamasti aluse aine klassifitseerimiseks 3. kategooriasse, isegi kui katseloomadel on tekkinud kasvajaid:
–kantserogeenne toime ilmneb vaid väga suurte annuste manustamisel, mis ületavad maksimaalset talutavat annust (maximal tolerated dose ). Aine maksimaalse talutava annuse mürgine toime põhjustab füüsilisi muutusi (nt kehakaalu juurdekasvu pidurdumine umbes 10% võrra), kuid ei lühenda veel eluiga;
–kasvaja teke, eriti just suurte annuste manustamisel, ainult teatud loomaliikide üksikutes elundites, kusjuures on teada, et nimetatud loomaliike iseloomustab iseeneslike kasvajate suur esinemissagedus;
–kasvaja teke väga tundlikes katsesüsteemides üksnes aine manustamiskohas (nt teatavate lokaalselt aktiivsete ühendite intraperitoneaalne või subkutaanne manustamine), juhul kui kasvaja tekkekoht ei ole inimesele omane;
–genotoksilise toime puudumine in vivo ja in vitro lühiajalistes katsetes;
–sekundaarse toimemehhanismi käivitumine/avaldumine, kui praktiline lävidoos ületab teatud koguse (nt hormonaalne toime sihtorganile või füsioloogilistele regulatsioonimehhanismidele, rakkude vohamise krooniline stimuleerimine);
–kasvaja tekke liigiomased mehhanismid (nt iseloomulike ainevahetusmehhanismide kaudu), mis inimesel puuduvad.

Klassifitseerimisel 3. kategooria kantserogeeniks või mittekantserogeeniks on oluline arvesse võtta selliseid argumente, mille alusel saab välistada kahjulikku mõju inimesele:
–ainet ei tohiks klassifitseerida ühtegi kategooriasse, kui eksperimentaalsete kasvajate tekkemehhanism on üheselt tuvastatud ja on olemas kindlad tõendid selle kohta, et asjaomast mehhanismi ei ole võimalik inimesele üle kanda;
–kui on olemas andmed üksnes teatud tundlike hiireliikide maksakasvajate kohta ning puuduvad täiendavad tõendid, siis ei või ainet klassifitseerida ühtegi eespool nimetatud kategooriasse;
–erilist tähelepanu tuleks pöörata juhtudele, mil ainsad olemasolevad andmed kasvajate kohta on seotud neoplasmade esinemisega liikidel ja kohtades, kus nende iseeneslik ja sage esinemine on hästi teada.

4.2.2. Mutageenid

4.2.2.1. Mutageenide jagamine kategooriatesse

Kaasaegsete teadmiste põhjal jaotatakse mutageensed ained klassifitseerimisel ja märgistamisel kolme kategooriasse:

1. kategooria mutageenid

Ained, mis teadaolevalt on inimesele mutageensed. On piisavalt tõendeid, et teha kindlaks põhjuslik seos inimese ainega kokkupuutumise ja pärilike geneetiliste kahjustuste tekke vahel.

2. kategooria mutageenid

Ained, mida tuleks käsitleda kui inimesele mutageenseid. On piisavalt tõendeid, mille põhjal võib kindlalt oletada, et inimese kokkupuude ainega võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi. Tõendite allikaks on tavaliselt:
–asjakohased loomkatsed;
–muu asjakohane teave.

3. kategooria mutageenid

Ained, mis võivad inimese tervist kahjustada tõenäolise mutageense toime tõttu. On olemas asjakohaseid mutageensuse uuringuid, kuid need ei ole piisavad aine klassifitseerimiseks 2. kategooriasse.

4.2.2.2. Ohusümbolite ja riskilausete määramine

1. ja 2. kategooria mutageenid:

1. või 2. kategooria mutageenseteks aineteks klassifitseeritud ained tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «T» ning määratakse R-lause:

R46 Võib põhjustada pärilikke kahjustusi

3. kategooria mutageenid:

3. kategooria mutageenseteks aineteks klassifitseeritud ained tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «Xn» ning määratakse R-lause:

R68 Pöördumatute kahjustuste oht

4.2.2.3. Märkused mutageensete ainete klassifitseerimiseks

Mõistete määratlused:

Mutatsioon on organismi geneetilise materjali, sh struktuuri püsiv muutus, mille tulemusena muutuvad organismi fenotüübi tunnused.

Muutus võib olla seotud ühe geeni, geenide bloki või terve kromosoomiga. Ühe geeni piires toimuvaks muutuseks loetakse DNA ühe alusbaari muutust (punktmutatsioon) või suuri muutusi geenis, kaasa arvatud deletsioon. Kromosoommutatsioonideks võivad olla nii struktuurilised kui arvulised muutused. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid võivad kanduda edasi järglastele. Mutageen on tegur, mis suurendab mutatsioonide esinemissagedust.

Ained klassifitseeritakse mutageenideks, lähtudes konkreetsetest viidetest pärilikule geneetilisele kahjustusele. Aineid võib klassifitseerida 3. kategooria mutageeniks ka somaatiliste rakkude geneetiliste muutuste alusel, mis üldjuhul viitavad võimalikule kantserogeensele toimele.

Mutageensust käsitlevate andmete hindamisel tuleb arvesse võtta katse läbiviimise kvaliteeti ja uurimismeetodi usaldusväärsust, kuna siiani puuduvad ühtlustatud meetodid toime määramiseks ja tulemuste hindamiseks.

1. kategooria mutageenid

Ainete klassifitseerimiseks 1. kategooriasse on vaja positiivseid tõendeid, mis põhinevad epidemioloogilistel uuringutel mutatsioonide tekke kohta inimestel. Käesoleval ajal selliseid aineid ei teata. Mutatsioonide tekke või mutatsioonide esinemissageduse võimaliku suurenemise kohta inimpopulatsioonis on äärmiselt keeruline saada usaldusväärseid uuringuandmeid.

2. kategooria mutageenid

Ainete klassifitseerimisel 2. kategooriasse võetakse aluseks positiivsed uuringutulemused, mis tõendavad:
a) mutageenset toimet või
b) muid mutageensusega seotud tsellulaarseid interaktsioone imetajate sugurakkudes in vivo või
c) mutageenset toimet imetajate somaatilistele rakkudele in vivo koos selgete tõenditega selle kohta, et aine või asjaomane metaboliit jõuab sugurakkudesse.

Aine klassifitseerimisel 2. kategooriasse kasutatakse kaasajal järgmisi meetodeid:

2a) sugurakkude mutageensuse in vivo uuringud:
–spetsiifiline lookusmutatsiooni katse,
–päriliku translokatsiooni katse,
–dominantse letaalmutatsiooni katse.

Katsed selgitavad välja mõjutatud järglased või embrüo arenguhäireid.

2b) in vivo uuringud, mis näitavad mutageeni toimet sugurakkudele (tavaliselt DNAle):
–tsütogeneetilise analüüsiga määratav kromosomaalne kõrvalekalle, k.a aneuploidia, mis on põhjustatud mittetäielikust kromosoomide segregatsioonist;
–õdekromatiidivahetuse (SCE) katse,
–DNA sünteesihälbe katse (UDS),
–suguraku DNA ja mutageeni seotuse hindamine,
–muude DNA kahjustuste tuvastamine.

Uuringute tulemusena saadud tõendusmaterjalid on kaudsed. Nende uuringute positiivseid tulemusi peaksid tavaliselt kinnitama imetajate või inimeste keharakkude mutageensuse in vivo uuringute positiivsed tulemused (vt 3. kategooria, soovitatavalt punktis 3a nimetatud meetodid).

2c) in vivo uuringud, mis tõendavad mutageenset toimet imetajate somaatilistele rakkudele (vt punkt 3a) koos toksikokineetiliste meetodite või muude meetoditega, millega saab näidata, et keemiline ühend või asjakohane metaboliit jõuab sugurakkudesse.

Punktide 2b ja 2c kohaselt läbiviidud in vivo uuringute üheselt mõistetavaid positiivseid tulemusi loetakse klassifitseerimisel mutageenset toimet kinnitavateks tõenditeks.

3. kategooria mutageenid

Ainete klassifitseerimisel 3. kategooriasse võetakse aluseks positiivsed uuringutulemused, mis tõendavad a) mutageenset toimet või b) muid mutageensusega seotud tsellulaarseid interaktsioone imetajate somaatilistes rakkudes in vivo. Alapunktis b nimetatud katsete tulemused peaksid tavaliselt olema kinnitatud mutageensuse in vitro uuringute positiivsete tulemustega.

Somaatilistele rakkudele toime määramiseks in vivo kasutatakse kaasajal järgmisi meetodeid:

3a) somaatiliste rakkude mutageensuse in vivo uuringud:
–luuüdi pisituuma uuring või metafaasi analüüs,
–perifeersete lümfotsüütide metafaasi analüüs,
–hiirte karvkatte värvimuutuse (coat color spot) katse.

3b) somaatiliste rakkude DNA interaktsiooni in vivo uuringud:
–somaatiliste rakkude SCE-katse,
–somaatiliste rakkude UDS-katse,
–somaatilise raku DNA ja mutageeni seotuse hindamine,
–somaatiliste rakkude DNA kahjustuse hindamine.

Aineid, mille mutageenne toime on tõendatud vaid in vitro mutageensuskatsete positiivsete tulemustega, reeglina ei klassifitseerita mutageenseteks. Sel juhul tuleb teha täiendavaid in vivo uuringuid. Erandjuhtudel, näiteks ainete puhul, mis annavad selgelt positiivseid tulemusi mitmes in vitro uuringus ning mille kohta ei ole kättesaadavaid asjakohaseid in vivo andmeid ja nad on sarnased teadaolevate mutageenide/kantserogeenidega, võiks need klassifitseerida 3. kategooria mutageenideks.

4.2.3. Reproduktiivtoksilised ained

4.2.3.1. Reproduktiivtoksiliste ainete jagamine kategooriatesse

Kaasaegsete teadmiste põhjal jaotatakse reproduktiivtoksilised ained klassifitseerimisel ja märgistamisel kolme kategooriasse:

1. kategooria reproduktiivtoksilised ained

a) Ained, mis teadaolevalt põhjustavad inimesel sigivushäireid.

On piisavalt tõendeid, et teha kindlaks põhjuslik seos inimese ainega kokkupuutumise ja sigivushäirete tekke vahel.

b) Ained, mis teadaolevalt põhjustavad inimesel arenguhäireid.

On piisavalt tõendeid, et teha kindlaks põhjuslik seos inimese ainega kokkupuutumise ja järglaste hilisemate arenguhäirete vahel.

2. kategooria reproduktiivtoksilised ained

a) Ained, mida tuleks käsitleda inimesel sigivushäirete põhjustajana.

On piisavalt tõendeid, mille põhjal võib suure tõenäosusega oletada, et inimese kokkupuude ainega võib kahjustada sigivust. Tõendid põhinevad:
–loomkatsetega saadud üheselt tõlgendatavatel andmetel sigivushäirete kohta, kusjuures puudub mürgine toime;
–andmetel sigivushäirete kohta aine manustamisel annustes, mis avaldavad mürgist toimet, kusjuures sigivushäire ei ole seotud muude toksiliste mõjude sekundaarse mitteiseloomuliku tulemusega;
–muul asjakohasel teabel.

b) Ained, mida tuleks käsitleda inimesel arenguhäirete põhjustajana.

On piisavalt tõendeid, mille põhjal võib suure tõenäosusega oletada, et inimeste kokkupuude ainega võib põhjustada arenguhäireid. Tõendid põhinevad:
–loomkatsetega saadud üheselt tõlgendatavatel andmetel järglaste arenguhäirete kohta, kusjuures emal ei esine muid mürgistusnähte;
–andmetel arenguhäirete kohta aine manustamisel annustes, mis avaldavad mürgist toimet, kusjuures arenguhäire ei ole seotud muude toksiliste mõjude sekundaarse mitteiseloomuliku tulemusega;
–muul asjakohasel teabel.

3. kategooria reproduktiivtoksilised ained

a) Ained, mis võivad olla inimesel sigivushäirete potentsiaalsed põhjustajad.

Ained määratakse sellesse kategooriasse üldjuhul järgmiste andmete põhjal:
–loomkatsetega saadud tulemused, mis annavad piisavalt tõendeid kahtlustamiseks, et aine võib põhjustada sigivushäireid, kusjuures puudub mürgine toime. Sellised tõendid on aga ebapiisavad aine klassifitseerimiseks 2. kategooriasse;
–andmed sigivushäirete kahtlustamiseks aine manustamisel annustes, mis avaldavad mürgist toimet, kusjuures sigivushäire ei ole seotud muude toksiliste mõjude sekundaarse mitteiseloomuliku tulemusega. Sellised tõendid on aga ebapiisavad aine klassifitseerimiseks 2. kategooriasse;
–muu asjakohane teave.

b) Ained, mis võivad olla inimesel arenguhäirete potentsiaalsed põhjustajad.

Ained määratakse sellesse kategooriasse üldjuhul järgmiste andmete põhjal:
–loomkatsetega saadud tulemused, mis annavad piisavalt tõendeid kahtlustamiseks, et aine võib põhjustada arenguhäireid, kusjuures puudub mürgine toime. Sellised tõendid on aga ebapiisavad aine klassifitseerimiseks 2. kategooriasse;
–andmed arenguhäirete kahtlustamiseks aine manustamisel annustes, mis avaldavad mürgist toimet, kusjuures arenguhäire ei ole seotud muude toksiliste mõjude sekundaarse mitteiseloomuliku tulemusega. Sellised tõendid on aga ebapiisavad aine klassifitseerimiseks 2. kategooriasse;
–muu asjakohane teave.

4.2.3.2. Ohusümbolite ja riskilausete määramine:

1. kategooria reproduktiivtoksilised ained

a) Ained, mis põhjustavad inimesel sigivushäireid.

Ained, mis klassifitseeritakse 1. kategooria reproduktiivtoksilisteks sigivushäirete alusel, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «T», ning määratakse järgmine R-lause:

R60 Võib kahjustada sigivust

b) Ained, mis põhjustavad inimesel arenguhäireid.

Ained, mis klassifitseeritakse 1. kategooria reproduktiivtoksilisteks arenguhäirete alusel, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «T», ning määratakse järgmine R-lause:

R61 Võib kahjustada loodet

2. kategooria reproduktiivtoksilised ained

a) Ained, mida tuleks käsitleda inimesel sigivushäirete põhjustajana.

Ained, mis klassifitseeritakse 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks sigivushäirete alusel, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «T», ning määratakse järgmine R-lause:

R60 Võib kahjustada sigivust

b) Ained, mida tuleks käsitleda inimesel arenguhäirete põhjustajana.

Ained, mis klassifitseeritakse 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks arenguhäirete alusel, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «T» ning ohu sõnalise tähendusega «Mürgine» ning määratakse järgmine R-lause:

R61 Võib kahjustada loodet

3. kategooria reproduktiivtoksilised ained

a) Ained, mis võivad olla inimesel sigivushäirete potentsiaalsed põhjustajad.

Ained, mis klassifitseeritakse 3. kategooria reproduktiivtoksilisteks sigivushäirete alusel, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «Xn» ning määratakse järgmine R-lause:

R62 Võimalik sigivuse kahjustamise oht

b) Ained, mis võivad olla inimesel arenguhäirete potentsiaalsed põhjustajad.

Ained, mis klassifitseeritakse 3. kategooria reproduktiivtoksilisteks arenguhäirete alusel, tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «Xn» ning määratakse järgmine R-lause:

R63 Võimalik loote kahjustamise oht

4.2.3.3. Märkused aine reproduktiivtoksiliseks klassifitseerimiseks

Reproduktiivtoksilise toime all mõistetakse mehe ja naise paljunemisfunktsiooni või -võime kahjustamist ja mittepärilikku kahjulikku mõju järglastele. Klassifitseerimine toimub 2 põhirühmas:

1. Toime mehe või naise sigivusele (effects on male or female fertility)

Mõju mehe ja naise sigivusele hõlmab kahjulikku toimet libiidole, seksuaalsele käitumisele, spermatogeneesile või ovogeneesile, või hormonaalsele aktiivsusele või füsioloogilisele vastusreaktsioonile, mis võivad avaldada mõju viljastamisvõimele, viljastumisele või viljastatud munaraku arengule kuni selle implanteerumiseni.

2. Arenguhäireid põhjustav toksilisus (development toxicity)

Arenguhäireid põhjustava toksilisuse all mõeldakse nii enne kui pärast sündi kõiki toimeid, mis mõjutavad normaalset arengut. Arenguhäired hõlmavad nii sünnieelselt (prenataalselt) indutseeritud või ilmnenud kui ka sünnijärgselt (postnataalselt) avaldunud toimeid. Siia kuuluvad embrüotoksilised/fetotoksilised mõjud nagu näiteks vähenenud kehamass, kasvu- ja arengupeetus, toksiline toime elunditele, surm, raseduse katkemine, struktuursed defektid (teratogeenne toime), funktsionaalsed defektid, sünnieelsed ja -järgsed defektid ning vaimse või füüsilise arengu häired sünnijärgsest ajast kuni normaalse murdeeani.

Kemikaalid klassifitseeritakse reproduktiivtoksilisteks, kui selline toksiline toime tuleneb otseselt nende kemikaalide olemuslikest või spetsiifilistest omadustest. Kemikaale ei tohiks klassifitseerida reproduktiivtoksilisteks, kui selline toime on kõigest muude toksiliste mõjude sekundaarne mitteiseloomulik tagajärg. Kõige murettekitavamad on kemikaalid, mis on reproduktiivtoksilised sellisel kokkupuutetasemel, mis ei kutsu esile muid mürgistusnähte.

Sigivushäireid ja/või arenguhäireid põhjustavad ained klassifitseeritakse 1. kategooriasse epidemioloogiliste andmete põhjal. 2. ja 3. kategooriasse klassifitseeritakse ained peamiselt loomkatsetega saadud andmete alusel. Andmeid, mis on saadud in vitro või linnumunadega tehtud uuringutest, tuleb vaadata toetava tõendusmaterjalina ja neid võib kasutada klassifitseerimiseks vaid erandjuhtudel, kui puuduvad in vivo uuringutest saadud andmed.

Nagu muude mürgiste mõjude puhul, eeldatakse ka reproduktiivtoksiliste ainete puhul teatava künnise olemasolu, millest madalamad annused ei avalda ebasoovitavat mõju. Isegi kui loomkatsetega on selgelt tõestatud sellise toime esinemine, ei pruugi nende katsete tulemused manustatud annuste tõttu inimeste puhul kehtida, näiteks siis, kui mõju ilmneb ainult suurte annuste puhul või kui esineb olulisi toksikokineetilisi erinevusi või kasutatav manustamisviis ei ole inimesele omane. Lähtuvalt sellest või muudest samalaadsetest põhjustest on õigustatud aine klassifitseerimine 3. kategooriasse või aine jäetakse reproduktiivtoksilisuse alusel klassifitseerimata.

Direktiivi 67/548/EMÜ V lisas on sätestatud madala toksilisusega ainete jaoks spetsiaalne piirannusega katse (limit test): kui suu kaudu manustatav annus 1000 mg/kg kehamassi kohta ei avalda reproduktiivtoksilist mõju, ei ole uuringud muude annustega vajalikud. Kui on olemas andmed, mis on saadud nimetatud piirannusest suuremaid annuseid kasutades, tuleb neid hinnata koos muude asjakohaste andmetega. Tavaliselt leitakse, et mõju, mida täheldatakse piirannusest suuremate annuste korral, ei pruugi tingimata õigustada aine klassifitseerimist reproduktiivsust kahjustavaks.

Mõju sigivusele

Aine klassifitseeritakse sigivushäireid põhjustava mõju tõttu 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks juhul, kui on olemas selged tõendid vähemalt ühe loomaliigi kohta, mida toetavad täiendavad andmed aine toimemehhanismi või toimekoha kohta, aine keemilise sarnasuse kohta teiste teadaolevalt sigivust kahjustavate ainetega või muu teave, mille põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt põhjustab aine sigivushäireid ka inimestel. Kui on kasutada vaid ühe loomaliigiga tehtud uuringute tulemused ja puuduvad vastavad täiendavad tõendid, oleks asjakohane klassifitseerida aine 3. kategooriasse.

Kuna sigivushäired võivad esineda mittespetsiifilise toimena raskekujulise üldmürgistuse või nälgimise korral, võib aine liigitada 2. kategooriasse ainult siis, kui reproduktiivsüsteemile aine spetsiifilise toksilise toime kohta on tõendeid. Kui sigivushäired loomkatsetes on tingitud paaritamise ebaõnnestumisest, peab aine 2. kategooriasse klassifitseerimiseks olema toimemehhanismi kohta tõendeid, mille põhjal oleks võimalik hinnata, kas mingi kahjulik toime, näiteks muutus hormonaalsüsteemis, võib tõenäoliselt ilmneda ka inimestel.

Mõju loote arengule

Aine klassifitseeritakse 2. kategooriasse, kui nõuetekohaselt läbi viidud uuringute käigus on saadud selgeid tõendeid kahjulikust mõjust vähemalt ühele loomaliigile. Kuna sünnieelne või -järgne kahjulik toime võib olla emaslooma mõjutanud üldtoksilise toime, söögi või joogi tarbimise vähenemise, ema stressi, emaliku hoolitsuse puudumise, konkreetsete toitainete defitsiidi, kehvade loomapidamistingimuste, korduvate nakkuste jms asjaolude sekundaarne tagajärg, on oluline, et asjakohased katsed oleksid korrektselt läbi viidud ning manustatud annused ei avaldaks märkimisväärset toksilist toimet emasloomale. Oluline on ka manustamise viis. Näiteks ärritavate ainete süstimine kõhukelmesse võib emakat kahjustada lokaalselt ning selliste uuringute tulemusi tuleb tõlgendada eelarvamusega. Tavaliselt ei saa üksnes selliste katsete tulemuste alusel ainet klassifitseerida reproduktiivtoksiliseks.

Klassifitseerimine 3. kategooriasse toimub samade kriteeriumite alusel kui klassifitseerimine 2. kategooriasse. Aine võib 3. kategooriasse klassifitseerida siis, kui uuringu kavandamises esineb puudusi, mille tõttu ei ole tulemused piisavalt usaldusväärsed, või kui ei ole võimalik välistada, et arenguhäireid on mittespetsiifilise toime, näiteks üldtoksilise toime, tagajärg.

Üldiselt vaadeldakse aine klassifitseerimisel 3. kategooriasse või klassifitseerimata jätmisel iga konkreetset juhtumit eraldi, kusjuures ainsaks täheldatud mõjuks on spontaansete defektide esinemissageduse väikesed muutused, tavaliste muutujate suhtarvu väikesed kõikumised (nt luustiku läbivaatusel täheldatavad muutused) või väikesed erinevused sünnijärgses arengus.

Mõju imetamise ajal

Reproduktiivtoksilisteks klassifitseeritud ainetele, mis avaldavad mõju ka laktatsioonile, tuleb määrata ka riskilause R64 (vt käesoleva lisa punkt 3.2.8).

Kui ained toimivad lapsele üksnes rinnapiima kaudu või laps ise puutub otseselt kokku uuritavate ainetega, siis sel juhul avalduvat toksilist toimet ei vaadelda kui reproduktiivsust kahjustavat toimet, välja arvatud juhul, kui sellise toime tulemusena avaldusid arenguhäired lapse järglastel.

Ained, mida ei klassifitseerita reproduktiivtoksilisteks, kuid mis avaldavad mürgist toimet rinnapiima kaudu lapse organismile, tuleb tähistada riskilausega R64 (vt käesoleva lisa punkt 3.2.8). Sama riskilauset kasutatakse ka ainete korral, mis mõjutavad piima hulka või kvaliteeti.

R64 määratakse tavaliselt siis, kui:

1) toksikokineetilised uuringud näitavad, et aine võib tõenäoliselt esineda rinnapiimas potentsiaalselt mürgises koguses, ja/või

2) ühel või kahel katseloomade põlvkonnal tehtud uuringud näitavad aine kahjulikku mõju järglastele ema rinnapiima vahendusel, ja/või

3) on tõendusmaterjali ohust imikule imetamise ajal.

Ainetele, mis kumuleeruvad organismis ja võivad hiljem sattuda rinnapiima, määratakse riskilaused R33 ja R64.

4.2.4. Tervisele spetsiifilist toimet avaldavate valmististe klassifitseerimine

Kui valmistis sisaldab ühte või mitut ainet, mis on klassifitseeritud eespool kirjeldatud kriteeriumite kohaselt, tuleb valmistis klassifitseerida käesoleva määruse 3. lisa järgi.

5. Klassifitseerimine keskkonnamõju alusel

5.1. Sissejuhatus

Keskkonnale ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimise põhieesmärk on hoiatada kasutajat nende ainete ja valmististe võimalikust kahjulikust mõjust ökosüsteemidele. Kuigi käesolevad kriteeriumid käsitlevad mõju veeökosüsteemidele, on teada, et ained ja valmistised võivad samal ajal või alternatiivselt avaldada mõju ka muudele ökosüsteemidele mullastiku mikrofloorast ja mikrofaunast kuni primaatideni.

Allpool kirjeldatud kriteeriumid tulenevad otseselt direktiivi 67/548/EMÜ V lisas sätestatud uurimismeetoditest. Uuest ainest, mille turustatav aastane kogus on võrdne 1 tonniga või suurem kui 1 tonn või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 50 tonnini (base set ), teavitamisel nõutavate uurimismeetodite arv on piiratud ja nende abil saadav teave ei pruugi olla piisav asjakohaseks klassifitseerimiseks. Klassifitseerimiseks võib olla vaja täiendavaid andmeid, mis saadakse uuringutega, mis on ette nähtud sotsiaalministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 18 «Kemikaalist teavitamise kord» (RTL 1999, 61, 809; 2001, 52, 710; 77, 1042; 2003, 60, 841) 2. lisas, või muude samaväärsete uuringutega.

Ained ja valmistised jaotatakse klassifitseerimiseks ja märgistamiseks kahte rühma nende akuutse ja/või pikaajalise mõju järgi vesikeskkonnale või veevälisele keskkonnale.

5.1.1. Ainete klassifitseerimisel on tavaliselt aluseks katseandmed ägeda toksilisuse kohta vesikeskkonnas, lagunduvuse kohta ja jaotusteguri n-oktanool/vesi (log Pow või Kow) väärtus või bioakumulatsiooniteguri (BCF) väärtus, kui see on olemas.

5.1.2. Valmistised klassifitseeritakse tavaliselt konventsionaalse meetodi kohaselt käesoleva määruse 4. lisa kohaselt.

5.1.3. Valmistise vesikeskkonnas avalduva ägeda toksilisuse kindlaksmääramiseks on teatud juhtudel konventsionaalse meetodi kasutamise asemel otstarbekas teha katseid valmistisega direktiivi 67/548/EMÜ V lisa C osa kohaselt. Selliste katsete tulemused võivad vaid modifitseerida konventsionaalse meetodi rakendamisel saadud vesikeskkonnas avalduva akuutse toksilisusega seotud klassifitseerimist. Uuringud tuleb läbi viia käesoleva lisa kohaselt kõigi kolme liigiga (vetikad, vesikirbud ja kalad), välja arvatud juhul, kui pärast ühe liigiga läbiviidud uuringuid on valmistis vesikeskkonnas avalduva akuutse toksilisuse järgi klassifitseeritud kõige ohtlikumasse kategooriasse, või kui katse tulemused olid olemas enne 30. juulit 1999. a (enne direktiivi 1999/45/EÜ jõustumist).

5.2. Klassifitseerimise kriteeriumid, ohusümbolite ja riskilausete määramine

Punktis 5.2.1 sätestatud ainete klassifitseerimisenõudeid rakendatakse valmististe puhul ainult siis, kui valmistist on katsetatud punkti 5.1.3 kohaselt.

5.2.1. Vesikeskkond

5.2.1.1. Aine klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «N», ohu sõnalise tähendusega «Keskkonnaohtlik» ning määratakse järgmised R-laused:

R50 Väga mürgine veeorganismidele, ja

R53 Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet

Need R-laused määratakse ainele, mille akuutse mürgisuse näitajad on:

LC50 / 96 tundi / kala	=1 mg/l, või
EC50 / 48 tundi / vesikirp	=1 mg/l, või
IC50 / 72 tundi / vetikad	=1 mg/l;

ja kui:
–aine ei ole kergesti lagunduv, või
–log Pow =3,0 (v.a juhul, kui katseliselt määratud bioakumulatsioonitegur =100).

R50 Väga mürgine veeorganismidele

See R-lause määratakse ainele, mille akuutse mürgisuse näitajad on:

LC50 / 96 tundi / kala	=1 mg/l, või
EC50 / 48 tundi / vesikirp	=1 mg/l, või
IC50 / 72 tundi / vetikad	=1 mg/l.

R51 Mürgine veeorganismidele, ja

R53 Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet

Need R-laused määratakse ainele, mille akuutse mürgisuse näitajad on:

LC50 / 96 tundi / kala	1 mg/l LC50 =10 mg/l,
EC50 / 48 tundi / vesikirp	1 mg/l EC50 =10 mg/l,
IC50 / 72 tundi / vetikad	1 mg/l IC50 =10 mg/l,

ja kui:
–aine ei ole kergesti lagunduv, või
–log Pow =3,0 (välja arvatud kui katseliselt määratud bioakumulatsioonitegur =100).

5.2.1.2. Aine klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ohusümboli kasutamiseta, kuid määratakse järgmised riskilaused:

R52 Kahjulik veeorganismidele, ja

R53 Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet

Need R-laused määratakse ainele, mille akuutse mürgisuse näitajad on:

LC50 / 96 tundi / kala	10 mg/l LC50 =100 mg/l,
EC50 / 48 tundi / vesikirp	10 mg/l EC50 =100 mg/l,
IC50 / 72 tundi / vetikad	10 mg/l IC50 =100 mg/l,

ja kui aine ei ole kergesti lagunduv.

Nende R-lausete määramiseks peavad olema täiendavad teaduslikud tõendid lagunduvuse ja/või toksilisuse kohta, mille alusel saab väita, et aine ega selle laguproduktid ei kujuta endast tõenäoliselt pikaajalist ja/või hilisemat ohtu vesikeskkonnale. Nimetatud täiendav tõendusmaterjal saadakse harilikult uuringutega, mis on ette nähtud sotsiaalministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 18 «Kemikaalist teavitamise kord» 2. lisas, või muude samaväärsete uuringutega. Sellisteks andmeteks on:

1) tõestatud kiire lagunduvus vesikeskkonnas;

2) kroonilise toksilise toime puudumine kontsentratsiooni 1,0 mg/l juures, s.t pikaajalise toksilise toime uuringutega kaladel või vesikirpudel on kindlaks tehtud, et mittetoimiv kontsentratsioon on suurem kui 1,0 mg/l.

R52 Kahjulik veeorganismidele

See R-lause määratakse ainetele, mille puhul ei saa rakendada eelkirjeldatud kriteeriume, kuid mis võivad nende mürgisuse kohta kättesaadavate andmete alusel olla siiski ohtlikud vesikeskkonna koostisele ja/või talitlusele.

R53 Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet

See R-lause määratakse ainetele, mille puhul ei saa rakendada eelkirjeldatud kriteeriume, kuid mis võivad oma püsivuse, akumulatsioonivõime, liikuvuse ning muude omaduste kohta kättesaadavate andmete alusel põhjustada pikaajalist või hilisemat ohtu vesikeskkonnale.

Näiteks vees halvasti lahustuvatele ainetele, mille lahustuvus alla 1 mg/l, määratakse käesolev riskilause, kui:

1) aine ei ole kergelt lagunduv, ja
2) log Pow ≥3,0 (välja arvatud kui katseliselt määratud bioakumulatsioonitegur ≤100).

Seda kriteeriumi ei rakendata aine klassifitseerimisel, kui on olemas usaldusväärsed täiendavad teaduslikud tõendid, et aine ja/või selle laguproduktid ei põhjusta võimalikku pikaajalist või hilisemat mõju vesikeskkonnale.

Nimetatud täiendavad tõendid saadakse harilikult uuringutega, mis on ette nähtud sotsiaalministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 18 «Kemikaalist teavitamise kord» 2. lisas, või muude samaväärsete uuringutega. Sellisteks andmeteks on:

1) tõestatud kiire lagunduvus vesikeskkonnas;

2) krooniliste mürgitusnähtude puudumine aine vees maksimaalselt lahustuva koguse (solubility limit) korral, näiteks pikaajaliste katsetega kalade või vesikirpudega on tõestatud, et täheldatavat toimet mitteavaldav kontsentratsioon (NOEC) on suurem kui aine maksimaalne lahustuvus vees.

5.2.1.3. Märkused vetikate IC₅₀ ja ainete lagunduvuse määramiseks

Kui intensiivse värvusega ainete katsetamisel on võimalik näidata, et vetikate kasvu aeglustumine johtub vaid valguse tugevuse vähenemisest, ei võeta vetikate 72 tunni IC₅₀ väärtust klassifitseerimise aluseks.

Aine loetakse kiiresti lagunduvaks, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest:

a) 28-ööpäevase bioloogilise lagunduvuse uuringu tulemused on:
–lahustunud orgaanilise süsiniku määramisel põhinevates katsetes: 70%;
–hapniku tarbimisel või süsinikdioksiidi tekkimisel põhinevates katsetes: 60% teoreetilisest maksimumist.

Bioloogilise lagunduvuse ülaltoodud tase peab olema saavutatud kümne ööpäeva jooksul, arvestades lagunemise algusest, milleks loetakse ajamomenti, kui 10% ainest on lagunenud.

b) BHT₅/KHT (BOD₅/COD) suhe on ≥0,5, kui on kättesaadavad ainult andmed keemilise hapnikutarbe (KHT) ja viie ööpäeva bioloogilise hapnikutarbe (BHT₅) kohta;

c) rohkem kui 70% ainest võib vesikeskkonnas laguneda (biootiliselt ja/või abiootiliselt) 28 ööpäeva jooksul (muu olulise teaduslikult põhjendatud teabe alusel).

5.2.2. Mittevesikeskkond

5.2.2.1. Ained ja valmistised klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «N», ohu sõnalise tähendusega «Keskkonnaohtlik» ning määratakse järgmised R-laused:

R54 Mürgine taimedele

R55 Mürgine loomadele

R56 Mürgine mullaorganismidele

R57 Mürgine mesilastele

R58 Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet

Siia kuuluvad ained ja valmistised, mis võivad nende püsivuse, akumulatsioonivõime, liikuvuse ning muude omaduste kohta kättesaadavate andmete alusel põhjustada kohest, pikaajalist või hilisemat ohtu punktis 5.2.1 nimetamata looduslike ökosüsteemide struktuurile ja/või talitlusele.

5.2.2.2. Ained ja valmistised klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja tähistatakse ohusümboliga, mille täheline tunnus on «N» ning ohu sõnalise tähendusega «Keskkonnaohtlik» ning määratakse järgmised R-laused:

R59 Ohtlik osoonikihile

See R-lause määratakse ainetele, mis nende omadusi ja oletatavat või täheldatavat liikuvust ja käitumist keskkonnas käsitlevate kättesaadavate tõendite põhjal võivad ohustada stratosfääri osoonikihi struktuuri ja/või talitlust. Osoonikihile ohtlike ainete loetelu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (Euroopa Ühenduste Teataja L 244, 29.09.2000, lk 1–24).

Valmistised klassifitseeritakse konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse 4. lisa kohaselt.

6. Ohutuslausete valik

6.1. Sissejuhatus

Ohtlikele ainetele ja valmististele määratakse ohutuslaused järgmiste üldiste kriteeriumite kohaselt. Lisaks tuleb teatavate valmististe puhul kasutada spetsiaalseid ohutuslauseid käesoleva määruse 8. lisa kohaselt.

6.2. Ainete ja valmististe ohutuslaused

S1 Hoida lukustatult

Kasutamine:
–väga mürgiste, mürgiste ja söövitavate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kõikide ülalnimetatud kemikaalide turustamisel tarbijale jaekaubanduses.

S2 Hoida lastele kättesaamatus kohas

Kasutamine:
–kõigil ohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kõigi jaekaubanduses turustatavate ohtlike kemikaalide märgistamisel, välja arvatud üksnes keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ained ja valmistised.

S3 Hoida jahedas

Kasutamine:
–orgaaniliste peroksiidide ja teiste ohtlike kemikaalide, mille keemispunkt =40 ŗC, puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada orgaaniliste peroksiidide puhul, v.a juhul kui kasutatakse ohutuslauset S47;
–soovitatav ohtlikele kemikaalidele keemispunktiga =40 ŗC.

S4 Mitte hoida eluruumides

Kasutamine:
–väga mürgiste ja mürgiste kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse juhul, kui on soovitatav täiendada ohutuslauset S13, näiteks kui kemikaal on ohtlik sissehingamisel ning seda ei tohiks säilitada eluruumides. See ohutuslause ei välista kemikaali nõuetekohast kasutamist eluruumides.

S5 Hoida sisu … all (sobiva vedeliku määrab valmistaja)

Kasutamine:
–iseenesest süttivate tahkete kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse ainult erijuhtudel, näiteks naatriumi, kaaliumi ja valge fosfori korral.

S6 Hoida … all (inertgaasi määrab valmistaja)

Kasutamine:
–ohtlikele kemikaalidele, mida tuleb säilitada inertgaasi keskkonnas.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse ainult erijuhtudel, näiteks mõnede metallorgaaniliste ühendite korral.

S7 Hoida pakend tihedalt suletuna

Kasutamine:
–orgaaniliste peroksiidide puhul;
–väga mürgist, mürgist, kahjulikku või eriti tuleohtlikku gaasi eraldavate kemikaalide puhul;
–kokkupuutel niiskusega eriti tuleohtlikku gaasi eraldavate kemikaalide puhul;
–väga tuleohtlike tahkete kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada orgaaniliste peroksiidide puhul;
–soovitatav kasutada ülalnimetatud teiste kemikaalide korral.

S8 Hoida pakend kuivana

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis võivad ägedalt reageerida veega;
–kemikaalide puhul, mis kokkupuutel veega eraldavad eriti tuleohtlikku gaasi;
–kemikaalide puhul, mis kokkupuutel veega eraldavad väga mürgist või mürgist gaasi.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse ülalnimetatud juhtudel, kui on vajalik eriti rõhutada riskilauseid R14 ja R15, ja R29 korral.

S9 Hoida pakend hästi ventileeritavas kohas

Kasutamine:
–lenduvate kemikaalide puhul, mis võivad moodustada väga mürgiseid, mürgiseid või kahjulikke aure;
–eriti tuleohtlike või väga tuleohtlike vedelike ning eriti tuleohtlikele gaaside puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kasutada ülalnimetatud juhtudel.

S12 Mitte hoida hermeetiliselt suletud pakendis

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis võivad gaase või aure eraldades purustada pakendi.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutada ülalnimetatud juhtudel.

S13 Hoida eemal toiduainetest, joogist ja loomasöödast

Kasutamine:
–väga mürgiste, mürgiste ja kahjulike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kasutada, kui ülalnimetatud kemikaale turustatakse tarbijale jaekaubanduses.

S14 Hoida eraldi … (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja)

Kasutamine:
–orgaanilistele peroksiidide puhul

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada orgaaniliste peroksiidide puhul;
–soovitatav kasutada ka muudel juhtudel, kui kemikaalide kokkusobimatus tekitab tõenäoliselt ohtliku olukorra.

S15 Hoida eemal soojusallikast

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis võivad laguneda või reageerida iseeneslikult kuumuse toimel.

Kasutamiskriteeriumid:
–kasutatakse erijuhtudel, näiteks monomeeride puhul;
–ei kasutata, kui riskilaused R2, R3 ja/või R5 on juba määratud.

S16 Hoida eemal süttimisallikast – mitte suitsetada!

Kasutamine:
–eriti tuleohtlike või väga tuleohtlike vedelike ja eriti tuleohtlike gaaside puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kasutada ülalnimetatud juhtudel;
–ei kasutata, kui kemikaalile on juba määratud riskilaused R2, R3 ja/või R5.

S17 Hoida eemal süttivatest ainetest

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis võivad süttivate materjalidega moodustada plahvatavaid või iseenesest süttivaid segusid.

Kasutamiskriteeriumid:
–kasutatakse erijuhtudel, näiteks riskilausete R8 ja R9 rõhutamiseks.

S18 Käidelda ja avada pakend ettevaatlikult

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis võivad tekitada pakendis ülerõhu;
–kemikaalide puhul, mis võivad moodustada plahvatavaid peroksiide.

Kasutamiskriteeriumid:
–kasutatakse ülaltoodud juhtudel, kui esineb silmakahjustuse oht ja/või kemikaal turustatakse tarbijale jaekaubanduses.

S20 Käitlemisel söömine ja joomine keelatud

Kasutamine:
–väga mürgise, mürgise ja söövitava kemikaali puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse erijuhtudel (nt arseen ja arseeniühendid, fluoratsetaadid), eriti siis, kui neid kemikaale tõenäoliselt turustatakse tarbijale jaekaubanduses.

S21 Käitlemisel suitsetamine keelatud

Kasutamine:
–põledes mürgiseid laguprodukte eraldavate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kasutatakse erijuhtudel (nt halogeenühendite puhul).

S22 Vältida tolmu sissehingamist

Kasutamine:
–kõigi tahkete terviseohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R42;
–soovitatav kasutada kemikaalide puhul, mida tarnitakse pulbri kujul ja mille sissehingamisega kaasnevat terviseohtlikku toimet ei tunta.

S23 Vältida gaasi/suitsu/auru/udu (sobiva mõiste määrab valmistaja) sissehingamist

Kasutamine:
–kõigi vedelate või gaasiliste terviseohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R42;
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, mille ettenähtud kasutamisviisiks on pihustamine, lisaks kasutatakse ohutuslauset S38 või S51;
–soovitatav kasutada, kui kasutaja tähelepanu tuleb juhtida sissehingamise riskile, mida ei ole nimetatud R-lausetes.

S24 Vältida kokkupuudet nahaga

Kasutamine:
–kõigi tervisele ohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R43 juhul, kui ei kasutata ohutuslauset S36;
–soovitatav, kui kasutaja tähelepanu on vaja juhtida määratud riskilausetes nimetamata riskile (nt vääraistingud), mis tekib kokkupuutel nahaga. Võib kasutada ka selliste riskilausete rõhutamiseks.

S25 Vältida silma sattumist

Kasutamine:
–kõigi tervisele ohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav, kui kasutaja tähelepanu tuleb juhtida määratud riskilausetes nimetamata ohule, mis tekib kokkupuutel silmadega. Võib kasutada ka selliste riskilausete rõhutamiseks;
–soovitatav ainete puhul, millele on määratud riskilause R34, R35, R36 või R41 ja mille puhul on tõenäoline, et need turustatakse tarbijale jaekaubanduses.

S26 Silma sattumisel loputada kohe rohke veega ja pöörduda arsti poole

Kasutamine:
–kõigi söövitavate ja ärritavate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada söövitavate ja nende kemikaalide puhul, millele on juba määratud riskilause R41;
–soovitatav kasutada ärritavate kemikaalide puhul, millele on juba määratud riskilause R36.

S27 Võtta kohe seljast saastunud riietus

Kasutamine:
–väga mürgiste, mürgiste ja söövitavate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada väga mürgiste kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R27 ja mille puhul on tõenäoline, et need tõenäoliselt turustatakse tarbijale jaekaubanduses;
–soovitatav väga mürgiste kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R27 ja mida kasutatakse tööstuslikult. Ohutuslauset ei kasutata, kui on määratud ohutuslause S36;
–soovitatav mürgiste kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R24, samuti ka söövitavate ainete ja valmististe puhul, kui need tõenäoliselt turustatakse tarbijale jaekaubanduses.

S28 Nahale sattumisel pesta kohe rohke … (määrab valmistaja)

Kasutamine:
–väga mürgiste, mürgiste ja söövitavate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid
–kohustuslik kasutada väga mürgiste kemikaalide puhul;
–soovitatav kasutada muude ülalmainitud kemikaalide puhul, eriti kui vesi ei ole loputuseks kõige sobivam vedelik;
–soovitatav kasutada söövitavate kemikaalide puhul, kui need tõenäoliselt turustatakse tarbijale jaekaubanduses.

S29 Mitte valada kanalisatsiooni

Kasutamine:
–eriti tuleohtlike või väga tuleohtlike vedelike puhul, mis ei segune veega;
–väga mürgiste ja mürgiste kemikaalide puhul;
–keskkonnaohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada keskkonnaohtlike kemikaalide puhul, mis on tähistatud ohusümboliga «N» ja mille puhul on tõenäoline, et need turustatakse tarbijale jaekaubanduses, välja arvatud juhul, kui on tegemist eesmärgipärase kasutusega;
–soovitatav muude eespool nimetatud kemikaalide puhul, kui need tõenäoliselt turustatakse tarbijale jaekaubanduses, välja arvatud juhul, kui on tegemist eesmärgipärase kasutusega.

S30 Kemikaalile vett mitte lisada

Kasutamine:
–veega ägedalt reageerivate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutada erandjuhtudel (nt väävelhappe puhul);
–vajadusel kasutada riskilause R14 rõhutamiseks või selle asemel.

S33 Vältida staatilise elektri teket

Kasutamine:
–eriti tuleohtlike ja väga tuleohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kasutada tööstuslikult käideldavate kemikaalide puhul, mis ei absorbeeri niiskust;
–tavaliselt ei määrata kemikaalidele, mida turustatakse jaemüügis.

S35 Kemikaal ja pakend tuleb jäätmetena hävitada ohutult

Kasutamine: kõikide ohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kemikaalidele, mille ohutu kõrvaldamise tagamiseks on vajalikud erijuhiseid.

S36 Kanda sobivat kaitseriietust

Kasutamine:
–orgaaniliste peroksiidide puhul;
–väga mürgiste, mürgiste ja kahjulike kemikaalide puhul;
–söövitavate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada väga mürgiste ja söövitavate kemikaalide puhul;
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R21 või R24;
–kohustuslik kasutada 3. kategooria kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete puhul, välja arvatud kemikaalid, mis avaldavad toimet vaid sissehingamisel;
–kohustuslik kasutada orgaaniliste peroksiidide puhul;
–soovitatav kasutada selliste mürgiste kemikaalide puhul, mille LD₅₀ naha kaudu manustatuna ei ole teada, kuid kemikaal on naha kaudu manustatuna ilmselt mürgine;
–soovitatav kasutada tööstuslikult käideldavate kemikaalide puhul, mis on ohtlikud pikaajalisel kasutamisel.

S37 Kanda sobivaid kaitsekindaid

Kasutamine:
–väga mürgiste, mürgiste, kahjulike, söövitavate kemikaalide puhul;
–orgaaniliste peroksiidide puhul;
–nahka ärritavate või sensibiliseerivate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada väga mürgiste ja söövitavate kemikaalide puhul;
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R21, R24 või R43;
–kohustuslik kasutada 3. kategooria kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete puhul, välja arvatud kemikaalid, mis avaldavad toimet vaid sissehingamisel;
–orgaanilistele peroksiidide puhul;
–soovitatav kasutada selliste mürgiste kemikaalide puhul, mille LD₅₀ naha kaudu manustatuna ei ole teada, kuid kemikaal on naha kaudu manustatuna ilmselt kahjulik;
–soovitatav kasutada kemikaalide puhul, mis ärritavad nahka.

S38 Ebapiisava ventilatsiooni korral kanda sobivat hingamisteede kaitsevahendit

Kasutamine:
–väga mürgiste ja mürgiste kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutada erijuhtudel väga mürgiste ja mürgiste kemikaalide kasutamisel tööstuses või põllumajanduses.

S39 Kanda silmade/näokaitset

Kasutamine:
–orgaaniliste peroksiidide puhul;
–söövitavate kemikaalide, kaasa arvatud ärritavate ainete, mis võivad põhjustada rasket silmade kahjustust, puhul;
–väga mürgiste ja mürgiste kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R34, R35 või R41;
–kohustuslik kasutada orgaaniliste peroksiidide puhul;
–soovitatav kasutada viitamiseks võimalikule silmade kahjustuse riskile kemikaalide puhul, mille ohtlikkust silma sattumisel ei ole rõhutatud vastava riskilausega;
–tavaliselt kasutatakse erijuhtudel väga mürgiste ja mürgiste kemikaalide puhul, kui nende kasutamisega kaasneb pritsmete oht ja need võivad naha kaudu kergesti imenduda.

S40 Kemikaaliga saastunud pindade ja esemete puhastamiseks kasuta … (määrab valmistaja)

Kasutamine:
–kõigi ohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse ohtlike kemikaalide puhul, millega saastunud esemete ja pindade puhastamiseks ei sobi vesi (nt kui on vaja kasutada absorbeerivaid vahendeid, lahustiga lahustamist jms) ja kui ohutu käitlemise tagamiseks on oluline esitada märgistusel vastav hoiatus.

S41 Tulekahju ja/või plahvatuse korral vältida suitsu sissehingamist

Kasutamine
–ohtlike ainete ja valmististe puhul, mis eraldavad põledes väga mürgist või mürgist gaasi.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse vaid erijuhtudel.

S42 Suitsutamisel/piserdamisel kanda sobivat hingamiselundite kaitsevahendit (sõnastuse täpsustab valmistaja)

Kasutamine:
–ülalmainitud otstarbeks ettenähtud kemikaalide puhul, mis on ohtlikud kasutaja tervisele ja elule juhul, kui ei kasutata ettevaatusabinõusid.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse vaid erijuhtudel.

S43 Tulekahju korral kasutada … (näidata täpne kustutusvahendi tüüp. Kui vesi suurendab ohtu, lisada: Vett mitte kasutada!)

Kasutamine:
–eriti tuleohtlike, väga tuleohtlike ja tuleohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, mis eraldavad kokkupuutel vee või niiske õhuga eriti tuleohtlikke gaase;
–soovitatav kasutada eriti tuleohtlike, väga tuleohtlike ja tuleohtlike kemikaalide puhul, eriti siis, kui need ei segune veega.

S45 Õnnetusjuhtumi või halva enesetunde korral pöörduda arsti poole (võimaluse korral näidata talle etiketti)

Kasutamine:
–väga mürgiste kemikaalide puhul;
–mürgiste ja söövitavate kemikaalide puhul;
–kemikaalide puhul, mis sissehingamisel toimivad sensibiliseerivalt.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada ülalnimetatud kemikaalide puhul.

S46 Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata talle kemikaali pakendit või etiketti

Kasutamine:
–kõikide ohtlike kemikaalide puhul, mis ei ole väga mürgised, mürgised, söövitavad või keskkonnaohtlikud.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kõigi nende ülalnimetatud ohtlike kemikaalide puhul, mis tõenäoliselt turustatakse tarbijale jaemüügis, välja arvatud juhul, kui on välistatud igasugune allaneelamise (eriti laste poolt) oht.

S47 Hoida temperatuuril mitte üle … ºC (määrab valmistaja)

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis muutuvad teatud temperatuuril ebastabiilseks.

Kasutamiskriteeriumid:
–kasutatakse vaid erijuhtudel, näiteks orgaaniliste peroksiidide puhul.

S48 Hoida niisutatult … (sobiva kemikaali määrab valmistaja)

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis muutuvad kuivalt väga tundlikuks sädemete, hõõrdumise või põrutamise suhtes.

Kasutamiskriteeriumid:
–kasutatakse vaid erijuhtudel, näiteks nitrotselluloosi puhul.

S49 Hoida ainult originaalpakendis

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis võivad kergesti laguneda katalüsaatori toimel.

Kasutamiskriteeriumid:
–kasutatakse ülalnimetatud kemikaalide, näiteks peroksiidide puhul.

S50 Mitte kokku segada … (sobimatu kemikaali määrab valmistaja)

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, mis võivad reageerimisel S-lauses nimetatud kemikaaliga moodustada väga mürgiseid või mürgiseid gaase, näiteks orgaaniliste peroksiidide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada teatavate peroksiidide puhul, mis võivad katalüsaatori või promootoriga ägedalt reageerida;
–soovitatav kasutada ülalnimetatud kemikaalide puhul, mida tõenäoliselt turustatakse tarbijale jaemüügis ja mida iseloomustab S50 paremini kui R31 või R32.

S51 Käidelda hästiventileeritavas kohas

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, millest tõenäoliselt eraldub või mille otstarve on toota auru, tolmu, aerosooli, suitsu, udu vms, mille tõttu suureneb tule- või plahvatusohtlikkus või ohtlikkus sissehingamisel.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav, kui ohutuslause S38 kasutamine ei ole otstarbekas. Kasutada eriti juhul, kui on tõenäoline, et kemikaale turustatakse tarbijale jaemüügis.

S52 Mitte käidelda suletud ruumis laiadel pindadel

Kasutamine:
–lenduvate, väga mürgiste, mürgiste ja kahjulike ainete ja neid aineid sisaldavate valmististe puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kasutada, kui kodus või mujal suletud ruumides kemikaalidega töödeldud suurtelt pindadelt lenduvad ained võivad pikaajalisel kokkupuutel tõenäoliselt kahjustada tervist.

S53 Ohutu kasutamise tagamiseks tutvuda enne käitlemist kasutamisjuhendiga

Kasutamine:
–kantserogeensete, mutageensete ja/või reproduktiivtoksiliste kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, millele on määratud vähemalt üks järgmistest riskilausetest: R45, R46, R49, R60 või R61.

S56 Kemikaal ja tema pakend tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti

Kasutamine:
–kõikide ohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kasutada kõikide ohtlike kemikaalide puhul, mida turustatakse tarbijale jaemüügis ja mille kõrvaldamisele on kehtestatud erinõuded (nõuded ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks).

S57 Keskkonnasaaste vältimiseks kasutada sobivat pakendit

Kasutamine:
–kemikaalide puhul, millele on määratud ohusümbol «N».

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutatakse kemikaalide puhul, mida tõenäoliselt ei turustata jaemüügis.

S59 Hankida valmistajalt/tarnijalt teave kemikaali taaskasutamise või ringlussevõtu kohta

Kasutamine:
–kõikide ohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada osoonikihile ohtlike kemikaalide puhul;
–soovitatav kasutada kemikaalide puhul, mida võiks taaskasutada või võtta ringlusse. (õ) 17.02.2006 11:30

S60 Kemikaal ja tema pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed (õ) 17.02.2006 11:30

Kasutamine:
–kõikide ohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kasutada kemikaalide puhul, mida tõenäoliselt ei turustata tarbijale jaemüügis ja millele ei ole määratud ohutuslauset S35.

S61 Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga

Kasutamine:
–keskkonnaohtlike kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–tavaliselt kasutada kemikaali puhul, mis on klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks koos ohusümboli «N» kasutamisega;
–soovitatav kasutada kõikide keskkonnaohtlike kemikaalide puhul, millele ei ole määratud ülaltoodud ohutuslauseid.

S62 Kemikaali allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist, pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata talle pakendit või etiketti

Kasutamine:
–kemikaali puhul, mis on klassifitseeritud kahjulikuks ja millele on määratud riskilause R65 käesoleva lisa punkti 3.2.3 kohaselt;
–ei kasutata kemikaali puhul, mida turustatakse aerosoolina (või kinnipitseeritud pihustiga pakendis), vt punktid 8 ja 9.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada ülalnimetatud kemikaalide puhul, kui neid turustatakse tarbijale jaemüügis, v.a juhul, kui S45 ja S46 kasutamine on kohustuslik;
–soovitatav kasutada ülalnimetatud kemikaalide tööstusliku kasutamise korral, v.a juhul, kui S45 ja S46 kasutamine on kohustuslik.

S63 Kemikaali sissehingamisest tingitud õnnetuse puhul viia kannatanu värske õhu kätte ja asetada pikali

Kasutamine:
–väga mürgiste ja mürgistele kemikaalide (gaasid, aurud, tahked osakesed, lenduvad vedelikud) puhul;
–kemikaalide puhul, mis põhjustavad hingamisteede ülitundlikkust.

Kasutamiskriteeriumid:
–kohustuslik kasutada kemikaalide puhul, millele on määratud riskilause R26, R23 või R42 ja mida tarbija võib tõenäoliselt kasutada viisil, millega võib kaasneda kemikaali sissehingamine.

S64 Allaneelamisel loputada suud veega (ainult juhul, kui isik on teadvusel)

Kasutamine:
–söövitavate ja ärritavate kemikaalide puhul.

Kasutamiskriteeriumid:
–soovitatav kasutada ülalnimetatud kemikaalide puhul, mida turustatakse tarbijale jaemüügis ja kui nimetatud esmaabivõte on sobiv.

Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» lisa 3

VALMISTISE TERVISEOHTLIKKUSE HINDAMISE JUHEND

Sissejuhatus

Käesoleva lisa A ja B osas kirjeldatakse konventsionaalset meetodit, mis on rakendatav kõikide valmististe korral ning millega võetakse arvesse valmistise koostises olevate kõigi ohtlike ainete terviseohtlikkust nagu:

1. akuutset surmaga lõppevat tervisekahjustust;

2. ühekordsel kokkupuutel tekkivaid pöördumatuid tervisekahjustustusi;

3. korduval või pikaajalisel kokkupuutel tekkivaid raskeid tervisekahjustusi;

4. sööbivat või ärritavat toimet;

5. sensibiliseerivat toimet;

6. kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist toimet.

Terviseohtlikkuse hindamisel konventsionaalse meetodiga kasutatakse järgmisi ainete sisalduse piirväärtusi:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud ainete sisalduse piirväärtusi;

b) käesoleva lisa B osa järgi määratud ainete sisalduse piirväärtusi, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi.

Klassifitseerimise kord on esitatud käesoleva lisa A osas.

Aine(te) klassifikatsioon ja sellest tulenev valmistise klassifikatsioon väljendatakse:

1) ohusümboli ja ühe või mitme riskilausega (edaspidi R-lausega), või

2) kategooriatega (1., 2. või 3. kategooria), mida kasutatakse koos R-lausetega, kui ained ja valmistised on kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised. Oluline on jälgida, et lisaks ohusümbolile oleks määratud kõik eririske märkivad R-laused.

A osa
TERVISEOHTLIKKUSE HINDAMISE PROTSEDUUR

1. Valmistise klassifitseerimine väga mürgiseks

Valmistised klassifitseeritakse väga mürgiseks järgmistel juhtudel:

1.1. Valmistis põhjustab akuutse surmaga lõppeva tervisekahjustuse ning sellele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «T+», ohu sõnaline tähendus «Väga mürgine» ja R-laused R26, R27 või R28.

Sellised valmistised on:

1.1.1. Valmistis, mis sisaldab ühte või mitut ülalnimetatud toimega väga mürgiseks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 1 tabelites 1 ja 1A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

1.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte väga mürgiseks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on väiksem punkti 1.1.1 alapunktides a) või b) sätestatud piirsisaldustest, kui:

kus:

P_T+ – valmistises sisalduva iga väga mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_T+ – iga väga mürgisele ainele määratud väga mürgist toimet avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

1.2. Valmistis põhjustab ühekordsel kokkupuutel surmaga mittelõppevaid pöördumatuid tervisekahjustustusi, talle on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «T+», ohu sõnaline tähendus «Väga mürgine» ning R-lause R39/manustamise viis.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad ühte või mitut väga mürgist toimet avaldavat ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 2 tabelites 2 ja 2A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

2. Valmistise klassifitseerimine mürgiseks

Valmistised klassifitseeritakse mürgiseks järgmistel juhtudel:

2.1. Valmistis põhjustab akuutse surmaga lõppeva tervisekahjustuse ning sellele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «T», ohu sõnaline tähendus «Mürgine» ja R-laused R23, R24 või R25.

Sellised valmistised on:

2.1.1. Valmistis, mis sisaldab ühte või mitut ülalnimetatud toimega väga mürgiseks või mürgiseks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 1 tabelites 1 ja 1A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

2.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte väga mürgiseks või mürgiseks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on väiksem kui punkti 2.1.1 alapunktides a) või b) sätestatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_T+ – valmistises sisalduva iga väga mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_T – valmistises sisalduva iga mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_T – iga väga mürgisele või mürgisele ainele määratud väga mürgist või mürgist toimet avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

2.2. Valmistis põhjustab ühekordsel kokkupuutel surmaga mittelõppevaid pöördumatuid tervisekahjustustusi, sellele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «T», ohu sõnaline tähendus «Mürgine» ning R-lause R39/manustamise viis.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad ühte või mitut väga mürgist või mürgist toimet avaldavat ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 2 tabelites 2 ja 2A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

2.3. Valmistis avaldab pikaajalist toimet, sellele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «T», ohu sõnaline tähendus «Mürgine» ning R-lause R48/manustamise viis.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte sellist toimet avaldavat ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 3 tabelites 3 ja 3A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

3. Valmistise klassifitseerimine kahjulikuks

Valmistised klassifitseeritakse kahjulikuks järgmistel juhtudel:

3.1. Valmistis põhjustab akuutse surmaga lõppeva tervisekahjustuse ning sellele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «Xn», ohu sõnaline tähendus «Kahjulik» ja R-laused R20, R21 või R22.

Sellised valmistised on:

3.1.1. Valmistis, mis sisaldab sellise toimega ühte või mitut väga mürgiseks, mürgiseks või kahjulikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 1 tabelites 1 ja 1A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

3.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte väga mürgiseks, mürgiseks või kahjulikuks klassifitseeritud ainet ning mille sisaldus on väiksem kui punkti 3.1.1 alapunktis a) või b) sätestatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_T+ – valmistises sisalduva iga väga mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_T – valmistises sisalduva iga mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_Xn – valmistises sisalduva iga kahjuliku aine sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_Xn – iga väga mürgisele, mürgisele või kahjulikule ainele määratud väga mürgist, mürgist või kahjulikku toimet avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

3.2. Valmistis põhjustab allaneelatuna akuutseid kopsukahjustusi ning sellele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «Xn», ohu sõnaline tähendus «Kahjulik» ning R-lause R65.

Siia kuuluvad valmistised, mis on klassifitseeritud kahjulikuks käesoleva määruse 2. lisa punktis 3.2.3 esitatud kriteeriumide alusel. Kui valmistis klassifitseeritakse kahjulikuks konventsionaalse meetodiga käesoleva lisa punkti 3.1 kohaselt, siis valmistisele ei määrata R-lauset R65.

3.3. Valmistis põhjustab ühekordsel kokkupuutel surmaga mittelõppevaid pöördumatuid tervisekahjustustusi, sellele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «Xn», ohu sõnaline tähendus «Kahjulik» ning R-lause R68/manustamise viis.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ülalnimetatud toimega väga mürgiseks, mürgiseks või kahjulikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 2 tabelites 2 ja 2A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

3.4. Valmistis avaldab pikaajalist toimet, sellele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «Xn», ohu sõnaline tähendus «Kahjulik» ning R-lause R48/manustamise viis.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ülalnimetatud toimega mürgiseks või kahjulikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 3 tabelites 3 ja 3A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

4. Valmistise klassifitseerimine sööbivaks

Järgmised valmistised klassifitseeritakse sööbivaks:

4.1. Valmistis, millele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «C», ohu sõnaline tähendus «Sööbiv» ning R-lause R35.

Sellised valmistised on:

4.1.1. Valmistis, mis sisaldab ühte või mitut sööbivaks klassifitseeritud ainet R-lausega R35, mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 4 tabelites 4 ja 4A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

4.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte sööbivaks klassifitseeritud ainet R-lausega R35, mille sisaldus valmistises on väiksem kui punkti 4.1.1 alapunktis a) või b) sätestatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_{C, R35} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_{C, R35} – iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35, sööbivat toimet R35 avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

4.2. Valmistis, millele on omistatud ohusümbol, mille täheline tunnus on «C», ohu sõnaline tähendus «Sööbiv» ning R-lause R34.

Sellised valmistised on:

4.2.1. Valmistis, mis sisaldab ühte või mitut sööbivaks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R34 või R35 ja mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 4 tabelites 4 ja 4A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

4.2.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte sööbivaks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R34 või R35 ja mille sisaldus valmistises on väiksem kui punkti 4.2.1 alapunktis a) või b) sätestatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_{C, R35} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_{C, R34} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R34, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_{C, R34} – iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35 või R 34, sööbivat toimet R 34 avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

5. Valmistise klassifitseerimine ärritavaks

Järgmised valmistised klassifitseeritakse ärritavaks:

5.1. Valmistis, mis põhjustab raskeid silmakahjustusi ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «Xi», ohu sõnalise tähendusega «Ärritav» ning R-lause R41.

Sellised valmistised on:

5.1.1. Valmistis, mis sisaldab ühte või mitut ärritavaks klassifitseeritud ainet R-lausega R41, mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 4 tabelites 4 ja 4A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

5.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavaks klassifitseeritud ainet R-lausega R41, või sööbivaks klassifitseeritud ainet R-lausega R34 või R35, ning mille sisaldus on väiksem kui punkti 5.1.1 alapunktis a) või b) sätestatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_{C, R35} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_{C, R34} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R34, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_{Xi, R41} – valmistises sisalduva iga ärritava aine, millele on omistatud R-lause R41, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_{Xi, R41} – iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35 või R 34, või ärritava aine, millele on omistatud R41, ärritavat toimet R 41 avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

5.2. Valmistis, mis põhjustab silmade ärritust ning millele on omistatud ohusümboli täheline tunnus «Xi» ohu sõnalise tähendusega «Ärritav» ning R-lause R36.

Sellised valmistised on:

5.2.1. Valmistis, mis sisaldab ühte või mitut sööbivaks R-lausega R34 või R35 või ärritavaks R-lausega R41 või R36 klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 4 tabelites 4 ja 4A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

5.2.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavaks R-lausega R41 või R36 või sööbivaks R-lausega R34 või R35 klassifitseeritud ainet, mille sisaldused on väiksemad kui punkti 5.2.1 alapunktis a) või b) sätestatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_{C, R35} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R34, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_{C, R34} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_{Xi, R41} – valmistises sisalduva iga ärritava aine, millele on omistatud R-lause R41, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_{Xi, R36} – valmistises sisalduva iga ärritava aine, millele on omistatud R-lause R36, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_{Xi, R36} – iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35 või R 34, või ärritava aine, millele on omistatud R 36 või R41, ärritavat toimet R 36 avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

5.3. Valmistis, mis ärritab nahka ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «Xi» ja ohu sõnalise tähendusega «Ärritav» ning R-lause R38.

Sellised valmistised on:

5.3.1. Valmistis, mis sisaldab ühte või mitut ärritavaks R-lausega R38 või sööbivaks R-lausega R34 või R35 klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 4 tabelites 4 ja 4A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

5.3.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavaks R-lausega R38 või sööbivaks R-lausega R34 või R35 klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on väiksem kui punkti 5.3.1 alapunktis a) või b) esitatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_{C, R35} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_{C, R34} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R34, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

P_{Xi, R38} – valmistises sisalduva iga ärritava aine, millele on omistatud R-lause R38, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_{Xi, R38} – iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35 või R 34, või ärritava aine, millele on omistatud R38, ärritavat toimet R38 avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

5.4. Valmistis, mis ärritab hingamiselundeid ja mille on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «Xi» ja ohu sõnalise tähendusega «Ärritav» ning R-lause R37.

Sellised valmistised on:

5.4.1. Valmistis, mis sisaldab ühte või mitut ärritavaks R-lausega R37 klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 4 tabelites 4 ja 4A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

5.4.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavaks R-lausega R37 klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on väiksem kui punkti 5.4.1 alapunktis a) või b) sätestatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_{Xi, R37} – on valmistises sisalduva iga ärritava aine, millele on omistatud R-lause R37, sisaldus massi- või mahuprotsentides;

L_{Xi, R37} – iga ärritava aine, millele on omistatud R-lause R37, ärritavat toimet R 37 avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

5.4.3. Gaasiline valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavaks R-lausega R37 või sööbivaks R-lausega R34 või R35 klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on väiksem kui punkti 5.4.1 alapunktis a) või b) sätestatud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_{C, R34} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R34, sisaldus mahuprotsentides;

P_{C, R35} – valmistises sisalduva iga sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R35, sisaldus mahuprotsentides;

P_{Xi, R37} – valmistises sisalduva iga ärritava aine, millele on omistatud R-lause R37, sisaldus mahuprotsentides;

L_{Xi, R37} – iga gaasilise sööbiva aine, millele on omistatud R-lause R34 või R35, või gaasilise ärritava aine, millele on omistatud R-lause R37, ärritavat toimet R 37 avaldava sisalduse piirväärtus massi- või mahuprotsentides.

6. Valmistise klassifitseerimine sensibiliseerivaks

Järgmised valmistised klassifitseeritakse sensibiliseerivaks:

6.1. Valmistis, mis kokkupuutel nahaga avaldab sensibiliseerivat toimet ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «Xi», ohu sõnaline tähendus «Ärritav» ning R-lause R43.

Siia kuuluvad valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte kokkupuutel nahaga sensibiliseerivaks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R43, ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 5 tabelites 5 ja 5A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

6.2. Valmistis, mis sissehingamisel avaldab sensibiliseerivat toimet ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «Xn», ohu sõnaline tähendus «Ärritav» ning R-lause R42.

Siia kuuluvad valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte sissehingamisel sensibiliseerivaks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R42, ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 5 tabelites 5 ja 5A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

7. Valmistise klassifitseerimine kantserogeenseks

Järgmised valmistised klassifitseeritakse kantserogeenseks:

7.1. Valmistis, mis kuulub 1. või 2. kategooria kantserogeenide hulka ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «T» ning R-lause R45 või R49.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria kantserogeenseks aineks R-lausega R45 või R49, ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 6 tabelites 6 ja 6A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

7.2. Valmistis, mis kuulub 3. kategooria kantserogeenide hulka ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «Xn» ning R-lause R40.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud 3. kategooria kantserogeenseks aineks R-lausega R40 ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 6 tabelites 6 ja 6A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

8. Valmistise klassifitseerimine mutageenseks

Järgmised valmistised klassifitseeritakse mutageenseks:

8.1. Valmistis, mis kuulub 1. või 2. kategooria mutageenide hulka ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «T» ning R-lause R46.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria mutageeniks R-lausega R46 ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 6 tabelites 6 ja 6A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

8.2. Valmistis, mis kuulub 3. kategooria mutageenide hulka ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «Xn» ning R-lause R68.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud 3. kategooria mutageeniks R-lausega R68 ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 6 tabelites 6 ja 6A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

9. Valmistise klassifitseerimine reproduktiivtoksiliseks

Järgmised valmistised klassifitseeritakse reproduktiivtoksiliseks:

9.1. Valmistis, mis kuulub 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliste hulka (sigivushäirete alusel) ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «T» ning R-lause R60.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks R-lausega R60 ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 6 tabelites 6 ja 6A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

9.2. Valmistis, mis kuulub 3. kategooria reproduktiivtoksiliste hulka (sigivushäirete alusel) ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «Xn» ning R-lause R62.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud 3. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks R-lausega R62 ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 6 tabelites 6 ja 6A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

9.3. Valmistis, mis kuulub 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliste hulka (arenguhäirete alusel) ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «T» ning R-lause R61.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks R-lausega R61 ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui:

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 6 tabelites 6 ja 6A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

9.4. Valmistis, mis kuulub 3. kategooria reproduktiivtoksiliste hulka (arenguhäirete alusel) ja millele on omistatud ohusümbol tähelise tunnusega «T» ning R-lause R63.

Sellised on valmistised, mis sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud 3. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks R-lausega R63 ning mille sisaldus on suurem või võrdne kui

a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed), või

b) käesoleva lisa B osa punkti 6 tabelites 6 ja 6A toodud sisaldused, kui aine või ained ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või on esitatud seal ilma sisalduse piirväärtuseta.

B osa
OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED VALMISTISTE TERVISEOHTLIKKUSE HINDAMISEL

Kui valmistise koostisesse kuuluv aine või ained ei ole esitatud ohtlike ainete loetelus või on antud seal ilma sisalduse piirväärtuseta, siis kasutatakse terviseohtlikkuse hindamisel konventsionaalse meetodiga:
1) mittegaasiliste valmististe puhul tabelites 1–6 toodud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi (massiprotsentides);
2) gaasiliste valmististe puhul tabelites 1A–6A toodud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi (mahuprotsentides).

1. Akuutne surmaga lõppev tervisekahjustus

1.1. Mittegaasilised valmistised

Tabelis 1 on toodud mittegaasiliste valmististe klassifikatsioon, mis määratakse kindlaks tulenevalt ühe või mitme ohtliku aine sisaldusest (massiprotsentides) ja klassifikatsioonist.

Tabel 1

Aine klassifikatsioon	Mittegaasiliste valmististe klassifikatsioon
	T+	T	Xn
«T+» ja R26, R27, R28	Sisaldus ≥7%	1% ≤ sisaldus < 7%	0,1% ≤ sisaldus < 1%
«T» ja R23, R24, R25		sisaldus ≥25%	3% ≤ sisaldus < 25%
«Xn» ja R20, R21, R22			sisaldus ≥25%

(õ) 19.04.2007 14:45

Valmististele omistatakse R-laused järgmisi kriteeriume arvestades:
–vastavalt klassifikatsioonile peab müügipakendil olema üks või enam tabelis nimetatud R-lausetest;
–üldiselt valitakse need R-laused, mida kasutatakse selle aine või nende ainete puhul, mille sisaldus valmistises nõuab kõige rangemat klassifikatsiooni.

1.2. Gaasilised valmistised

Tabelis 1A on toodud gaasiliste valmististe klassifikatsioon, mis määratakse kindlaks tulenevalt ühe või mitme ohtliku aine sisaldusest (mahuprotsentides) ja klassifikatsioonist.

Tabel 1A

Aine klassifikatsioon	Gaasiliste valmististe klassifikatsioon
	T+	T	Xn
«T+» ja R26, R27, R28	Sisaldus ≥1%	0,2% ≤ sisaldus < 1%	0,02% ≤ sisaldus < 0,2%
«T» ja R23, R24, R25		sisaldus ≥5%	0,5% ≤ sisaldus < 5%
«Xn» ja R20, R21, R22			Sisaldus ≥5%

(õ) 19.04.2007 14:45

Valmististele omistatakse R-laused järgmisi kriteeriume arvestades:
–vastavalt klassifikatsioonile peab müügipakendil olema üks või enam tabelis nimetatud R-lausetest;
–üldiselt valitakse need R-laused, mida kasutatakse selle aine või nende ainete puhul, mille sisaldus valmistises nõuab kõige rangemat klassifikatsiooni.

2. Surmaga mittelõppev pöördumatu kahjustus ühekordsel kokkupuutel

2.1. Mittegaasilised valmistised

Ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid kahjustusi põhjustavat ainet või aineid (R-lausetega R39/manustamise viis, R68/manustamise viis) sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimine toimub tabelis 2 toodud aine(te) klassifikatsiooni, massiprotsentides sisalduse ja manustamise viisi järgi.

Tabel 2

Aine klassifikatsioon	Mittegaasilise valmistise klassifikatsioon
	T+	T	Xn
«T+» ja R 39/ manustamise viis	Sisaldus ≥10%; R39 (*) kohustuslik	1% ≤ sisaldus < 10%; R39 (*) kohustuslik	0,1% ≤ sisaldus < 1%; R68 (*) kohustuslik
«T» ja R39/ manustamise viis		sisaldus ≥10%; R39 (*) kohustuslik	1% ≤ sisaldus < 10%; R68 (*) kohustuslik
«Xn» ja R68/ manustamise viis			Sisaldus ≥10%; R68 (*) kohustuslik
(*) Manustamis- ja kokkupuuteviisi esitamiseks kasutatakse müügipakendil R-ühendlauseid käesoleva määruse 2. lisa punktide 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 kohaselt.

(õ) 19.04.2007 14:45

2.2. Gaasilised valmistised

Ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid kahjustusi põhjustavat ainet või aineid (R-lausetega R39/manustamise viis, R68/manustamise viis) sisaldava gaasilise valmistise klassifitseerimine toimub tabelis 2A toodud aine(te) klassifikatsiooni, mahuprotsentides sisalduse ja manustamisviisi järgi.

Tabel 2A

Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise valmistise klassifikatsioon
	T+	T	Xn
«T+» ja R39/ manustamise viis	sisaldus ≥1%; R39 (*) kohustuslik	0,2% ≤ sisaldus < 1%; R39 (*) kohustuslik	0,02% ≤ sisaldus < 0,2%; R68 (*) kohustuslik
«T» ja R39/ manustamise viis		sisaldus ≥5%; R39 (*) kohustuslik	0,5% ≤ sisaldus < 5%; R68 (*) kohustuslik
«Xn» ja R68/ manustamise viis			Sisaldus ≥5%; R68 (*) kohustuslik
(*) Manustamis- ja kokkupuuteviisi esitamiseks kasutatakse müügipakendil R-ühendlauseid käesoleva määruse 2. lisa punktide 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 kohaselt.

(õ) 19.04.2007 14:45

3. Raske kahjustus korduval või pikaajalisel kokkupuutel

3.1. Mittegaasilised valmistised

Korduval või pikaajalisel kokkupuutel raskeid kahjustusi põhjustavat ainet või aineid (R-lausega R48/manustamise viis) sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 3 toodud aine(te) massiprotsentides sisaldusest valmistises ja aine klassifikatsioonist.

Tabel 3

Aine klassifikatsioon	Mittegaasiliste valmististe klassifikatsioon
	T	Xn
«T» ja R48/manustamise viis	sisaldus ≥10%; R48 (*) kohustuslik	1% ≤ sisaldus < 10%; R48 (*) kohustuslik
«Xn» ja R48/manustamise viis		sisaldus ≥10%; R48 (*) kohustuslik
(*) Manustamis- ja kokkupuuteviisi esitamiseks kasutatakse müügipakendil R-ühendlauseid käesoleva määruse 2. lisa punktide 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 kohaselt.

(õ) 19.04.2007 14:45

3.2. Gaasilised valmistised

Korduval või pikaajalisel kokkupuutel raskeid kahjustusi põhjustavat ainet või aineid (R-lausega R48/manustamise viis) sisaldava gaasilise valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 3 toodud aine(te) mahuprotsentides sisaldusest valmistises ja aine klassifikatsioonist.

Tabel 3A

Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise valmistise klassifikatsioon
	T	Xn
«T» ja R48/manustamise viis	sisaldus ≥ 5%; R48 (*) kohustuslik	0,5% ≤ sisaldus < 5%; R48 (*) kohustuslik
«Xn» ja R48/manustamise viis		Sisaldus ≥ 5%; R48 (*) kohustuslik
(*) Manustamis- ja kokkupuuteviisi esitamiseks kasutatakse müügipakendil R-ühendlauseid käesoleva määruse 2. lisa punktide 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 kohaselt.

(õ) 19.04.2007 14:45

4. Sööbiv ja ärritav toime, kaasa arvatud silmade kahjustamise raske oht

4.1. Mittegaasilised valmistised

Sööbiva (R-lausetega R34, R35) või ärritava (R-lausetega R36, R37, R38, R41) toimega ainet sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 4 toodud aine(te) massiprotsentides sisaldusest valmistises ja aine(te) klassifikatsioonist.

Tabel 4

Aine klassifikatsioon	Mittegaasilise valmistise klassifikatsioon
	C ja R35	C ja R34	Xi ja R41	Xi ja R36, R37, R38
C ja R35	sisaldus ≥10%; R35 kohustuslik	5% ≤ sisaldus < 10%; R34 kohustuslik	5% (*)	1% ≤ sisaldus < 5%; R36/R38 kohustuslik
C ja R34		sisaldus ≥10%; R34 kohustuslik	10% (*)	5% ≤ sisaldus < 10%; R36/R38 kohustuslik
«Xi» ja R41			Sisaldus ≥10%; R41 kohustuslik	5% ≤ sisaldus < 10%; R36 kohustuslik
«Xi» ja R36, R37, R38				sisaldus ≥ 20%; R36, R37 ja R38 kohustuslikud
(*) Määruse 2. lisa punkti 3.2.6.2 kohaselt, kui kemikaal on klassifitseeritud sööbivaks ja talle on määratud R-lause R34 või R35, siis on sellega raske silmakahjustuse võimalikkus (R41) arvesse võetud (sel puhul ei märgita pakendile riskilauset R41). Kui valmistis sisaldab sööbivaid aineid alla sisalduse, millest lähtuvalt valmistis klassifitseeritakse sööbivaks R-lausetega R35 või R34, võivad need ained olla aluseks valmistise klassifitseerimiseks ärritavaks koos R-lausega R41 või R36.

(õ) 19.04.2007 14:45

4.2. Gaasilised valmistised

Sööbiva või ärritava toimega (R34, R35 või R36, R37, R38, R41) gaasilist ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 4A toodud gaasi sisaldusest valmistises (mahuprotsentides) ja valmistise klassifikatsioonist.

Tabel 4A

Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise valmistise klassifikatsioon
	C ja R35	C ja R34	Xi ja R41	Xi ja R36, R37, R38
C ja R35	sisaldus ≥1%; R35 kohustuslik	0,2% ≤ sisaldus < 1%; R34 kohustuslik	0,2% (*)	0,02% ≤sisaldus < 0,2%; R36/37/38 kohustuslik
C ja R34		sisaldus ≥ 5%; R34 kohustuslik	5% (*)	0,5% ≤sisaldus < 5%; R36/37/38 kohustuslik
«Xi» ja R41			sisaldus ≥ 5%; R41 kohustuslik	0,5% ≤sisaldus < 5%; R36 kohustuslik
«Xi» ja R36, R37, R38				sisaldus ≥ 5%; R36, R37 või R38 kohustuslikud
(*) Määruse 2. lisa punkti 3.2.6.2 kohaselt, kui kemikaal on klassifitseeritud sööbivaks ja talle on määratud R-lause R34 või R35, siis on sellega raske silmakahjustuse võimalikkus (R41) arvesse võetud (sel puhul ei märgita pakendile riskilauset R41). Kui valmistis sisaldab sööbivaid aineid alla sisalduse, millest lähtuvalt valmistis klassifitseeritakse sööbivaks R-lausetega R35 või R34, võivad need ained olla aluseks valmistise klassifitseerimiseks ärritavaks koos R-lausega R41 või R36.

(õ) 19.04.2007 14:45

5. Sensibiliseeriv toime

5.1. Mittegaasilised valmistised

Valmistis klassifitseeritakse sensibiliseerivaks ja talle määratakse ohusümbol ja R-laused järgmiselt:
a) ohusümbol «Xn» ja R-lause R42, kui sensibiliseeriv toime avaldub valmistise sissehingamisel;
b) ohusümbol «Xi» ja R-lause R43, kui sensibiliseeriv toime avaldub valmistise kokkupuutel nahaga.

Sensibiliseeriva toimega ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 5 toodud aine sisaldusest valmistises (massiprotsentides) ja aine klassifikatsioonist.

Tabel 5

Aine klassifikatsioon	Mittegaasilise valmistise klassifikatsioon
	Sensibiliseeriv, R42	Sensibiliseeriv, R43
Sensibiliseeriv, R42	sisaldus ≥1%; R42 kohustuslik
Sensibiliseeriv, R43		sisaldus ≥1%; R43 kohustuslik

5.2. Gaasilised valmistised

Valmistis klassifitseeritakse sensibiliseerivaks ja talle määratakse ohusümbolid ja R-laused järgmiselt:
a) ohusümbol «Xn» ja R-lause R42, kui sensibiliseeriv toime avaldub valmistise sissehingamisel;
b) ohusümbol «Xi» ja R-lause R43, kui sensibiliseeriv toime avaldub valmistise kokkupuutel nahaga.

Sensibiliseeriva toimega ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 5A toodud aine sisaldusest valmistises (mahuprotsentides) ja aine klassifikatsioonist.

Tabel 5A

Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise valmistise klassifikatsioon
	Sensibiliseeriv koos R42	Sensibiliseeriv koos R43
Sensibiliseeriv, R42	sisaldus ≥0,2%; R42 kohustuslik
Sensibiliseeriv, R43		sisaldus ≥0,2%; R43 kohustuslik

6. Kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline toime

6.1. Mittegaasilised valmistised

Kantserogeense, mutageense või reproduktiivtoksilise toimega ainet sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 6 toodud aine sisaldusest (väljendatuna massiprotsentides) ja aine klassifikatsioonist. Valmistisele omistatakse järgmised ohusümbolid ja R-laused:

1. ja 2. kategooria kantserogeensed:	«T»;	R45 või R49
3. kategooria kantserogeensed:	«Xn»;	R40
1. ja 2. kategooria mutageensed:	«T»;	R46
3. kategooria mutageensed:	«Xn»;	R68
1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksilised sigivushäirete alusel:	«T»;	R60
1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksilised arenguhäirete alusel:	«T»;	R61
3. kategooria reproduktiivtoksilised sigivushäirete alusel:	«Xn»;	R62
3. kategooria reproduktiivtoksilised arenguhäirete alusel:	«Xn»;	R63

Tabel 6

Aine klassifikatsioon	Mittegaasilise valmistise klassifikatsioon
	1. ja 2. kategooria	3. kategooria
1. ja 2. kategooria kantserogeensed, R45 või R49	Sisaldus ≥0,1%, kantserogeenne; R45 või R49 kohustuslik
3. kategooria kantserogeensed, R40		sisaldus ≥1%; R40 kohustuslik
1. ja 2. kategooria mutageensed, R46	Sisaldus ≥0,1%, mutageenne; R46 kohustuslik
3. kategooria mutageensed, R68		sisaldus ≥1%; R68 kohustuslik
1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksilised sigivushäirete alusel, R60	Sisaldus ≥0,5%, põhjustavad sigivushäireid; R60 kohustuslik
3. kategooria reproduktiivtoksilised sigivushäirete alusel, R62		sisaldus ≥5%, põhjustavad sigivushäireid; R62 kohustuslik
1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksilised arenguhäirete alusel, R61	Sisaldus ≥0,5%, põhjustavad arenguhäireid; R61 kohustuslik
3. kategooria reproduktiivtoksilised arenguhäirete alusel, R63		sisaldus ≥5%, põhjustavad arenguhäireid; R63 kohustuslik

6.2. Mittegaasilised valmistised

Kantserogeense, mutageense või reproduktiivtoksilise toimega gaasilist ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 6A toodud aine sisaldusest (väljendatuna massiprotsentides) ja aine klassifikatsioonist. Valmistisele omistatakse järgmised ohusümbolid ja R-laused:

1. ja 2. kategooria kantserogeensed:	«T»;	R45 või R49
3. kategooria kantserogeensed:	«Xn»;	R40
1. ja 2. kategooria mutageensed:	«T»;	R46
3. kategooria mutageensed:	«Xn»;	R68
1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksilised sigivushäirete alusel:	«T»;	R60
1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksilised arenguhäirete alusel:	«T»;	R61
3. kategooria reproduktiivtoksilised sigivushäirete alusel:	«Xn»;	R62
3. kategooria reproduktiivtoksilised arenguhäirete alusel:	«Xn»;	R63

Tabel 6A

Aine (gaasi) klassifikatsioon	Gaasilise valmistise klassifikatsioon
	1. ja 2. kategooria	3. kategooria
1. ja 2. kategooria kantserogeensed, R45 või R49	Sisaldus ≥0,1%, kantserogeenne; R45 või R49 kohustuslik
3. kategooria kantserogeensed, R40		Sisaldus ≥1%; R40 kohustuslik
1. ja 2. kategooria mutageensed, R46	Sisaldus ≥0,1%, mutageenne; R46 kohustuslik
3. kategooria mutageensed, R68		Sisaldus ≥1%; R68 kohustuslik
1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksilised sigivushäirete alusel, R60	Sisaldus ≥0,2%, põhjustavad sigivushäireid; R60 kohustuslik
3. kategooria reproduktiivtoksilised sigivushäirete alusel, R62		Sisaldus ≥1%, põhjustavad sigivushäireid; R62 kohustuslik
1. ja 2. kategooria reproduktiivtoksilised arenguhäirete alusel, R61	Sisaldus ≥0,2%, põhjustavad arenguhäireid; R61 kohustuslik
3. kategooria reproduktiivtoksilised arenguhäirete alusel, R63		Sisaldus ≥1%, põhjustavad arenguhäireid; R63 kohustuslik

Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» lisa 4

VALMISTISTE KESKKONNAOHTLIKKUSE HINDAMISE JUHEND

Sissejuhatus

Käesoleva lisa A ja B osas kirjeldatakse konventsionaalset meetodit valmististe keskkonnaohtlikkuse hindamiseks, mis võtab arvesse valmistise koostises olevate kõigi keskkonnaohtlike ainete sisaldust ning nende asjakohast klassifikatsiooni.

Lisa A osas kirjeldatakse konventsionaalse meetodi rakendamist konkreetse keskkonnamõju hindamiseks ning antakse klassifitseerimisel valmistisele omistatavad R-laused.

Lisa B osas antakse ainete sisalduse piirväärtused valmististes, mida kasutatakse konventsionaalse meetodiga hindamisel, ning klassifitseerimisel valmistisele omistatavad asjakohased ohusümbolid ja R-laused.

Keskkonnaohtlikkuse hindamisel konventsionaalse meetodiga kasutatakse järgmisi ainete sisalduse piirväärtusi:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel olevate ainete sisaldusi või
b) käesoleva lisa B osa järgi määratud ainete sisalduse piirväärtusi, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi.

A osa
KESKKONNAOHTLIKKUSE HINDAMISE PROTSEDUUR

Vesikeskkond

Konventsionaalse meetodiga valmistise keskkonnaohtlikkuse hindamisel selle toime järgi vesikeskkonnale võetakse arvesse kõik ohud, mida aine võib põhjustada vesikeskkonnale.

1. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja sellele omistatakse ohusümbol tähelise tunnusega «N», ohu sõnaline tähendus «Keskkonnaohtlik» ja R-laused R50 ja R53 (R50/R53), kui:

1.1. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-ühendlause R50/53 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed) või
b) käesoleva lisa B osa tabelis 1 toodud ainete sisalduse piirväärtused, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi;

1.2. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-ühendlause R50/53 ning mille sisaldus valmistises on väiksem kui punkti 1.1 alapunktis a) või b) toodud sisalduse piirväärtus, kui:

kus:

P_{N, R50/53} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-laused R50/53, sisaldus massiprotsentides;

L_{N, R50/53} – iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50/53, toimet R50/53 avaldava sisalduse piirväärtus massiprotsentides.

2. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja sellele omistatakse ohusümbol tähelise tunnusega «N», ohu sõnaline tähendus «Keskkonnaohtlik» ja R-laused R51 ja R53 (R51/R53), v.a juhul, kui see on juba klassifitseeritud punkti 1 järgi, kui:

2.1. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-laused R50/53 või R51/53 ja mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed) või
b) käesoleva lisa B osa tabelis 1 toodud ainete sisalduse piirväärtused, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi;

2.2. see sisaldab enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-laused R50/53 või R51/53, ning mille sisaldus on väiksem kui punkti 2.1 alapunktis a) või b) toodud sisaldus, kui:

kus:

P_{N, R50/53} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50/53, sisaldus massiprotsentides;

P_{N, R51/53} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R51/53, sisaldus massiprotsentides;

L_{N, R51/53} – iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50/53 või R51/53, toimet R51/53 avaldava sisalduse piirväärtus massiprotsentides.

3. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja sellele omistatakse R-laused R52 ja R53 (R52/R53), v.a juhul, kui see on juba klassifitseeritud punkti 1 või 2 järgi, kui:

3.1. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-laused R50/53 või R51/53 või R52/53 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed) või
b) käesoleva lisa B osa tabelis 1 toodud ainete sisalduse piirväärtused, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi;

3.2. see sisaldab enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-laused R50/53 või R51/53 või R52/53 ning mille sisaldus on väiksem kui punkti 3.1 alapunktis a) või b) toodud sisaldus, kui:

kus:

P_{N, R50/53} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50/53, sisaldus massiprotsentides;

P_{N, R51/53} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R51/53, sisaldus massiprotsentides;

P_R52/53 – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R52/53, sisaldus massiprotsentides;

L_R52/53 – iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50/53, R51/53 või 52/53, toimet R52/53 avaldava sisalduse piirväärtus massiprotsentides.

4. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja sellele omistatakse ohusümbol tähelise tunnusega «N», ohu sõnaline tähendus «Keskkonnaohtlik» ja R-laused R50, v.a juhul, kui see on juba klassifitseeritud punkti 1 järgi, kui:

4.1. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R50 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed) või
b) käesoleva lisa B osa tabelis 2 toodud ainete sisalduse piirväärtused, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi;

4.2. see sisaldab enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R50 ning mille sisaldus on väiksem kui punkti 4.1 alapunktis a) või b) toodud sisaldus, kui

kus:

P_{N, R50} –valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50, sisaldus massiprotsentides;

L_{N, R50} –iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50, toimet R50 avaldava sisalduse piirväärtus massiprotsentides;

4.3. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R50, kuid mis ei vasta punktides 4.1 ja 4.2 toodud nõuetele ning sisaldavad ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R50/53, kui:

kus:

P_{N, R50} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50, sisaldus massiprotsentides;

P_{N, R50/53} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50/53, sisaldus massiprotsentides;

L_{N, R50} – iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50 või R50/53, toimet R50 avaldava sisalduse piirväärtus massiprotsentides.

5. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja sellele omistatakse R-lause R52, v.a juhul, kui see on juba klassifitseeritud punkti 1, 2, 3 või 4 järgi, kui:

5.1. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R52 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed) või
b) käesoleva lisa B osa tabelis 3 toodud ainete sisalduse piirväärtused, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi;

5.2. see sisaldab enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R52 ning mille sisaldus on väiksem kui punkti 5.1 alapunktis a) või b) toodud sisaldus, kui:

kus:

P_R52 – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R52, sisaldus massiprotsentides;

L_R52 – iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R52, toimet R52 avaldava sisalduse piirväärtus massiprotsentides.

6. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja sellele omistatakse R-lause R52, v.a juhul, kui see on juba klassifitseeritud punkti 1, 2 või 3 järgi, kui:

6.1. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R53 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed) või
b) käesoleva lisa B osa tabelis 4 toodud ainete sisalduse piirväärtused, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi;

6.2. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R53 ning mille sisaldus valmistises on väiksem kui punkti 6.1 alapunktis a) või b) toodud sisaldus, kui:

kus:

P_R53 – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R53, sisaldus massiprotsentides;

L_R53 – iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R53, toimet R53 avaldava sisalduse piirväärtus massiprotsentides;

6.3. see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R53, kuid mis ei vasta punktis 6.2 toodud nõuetele, ning sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-laused R50/53 või R51/53 või R52/53, kui:

kus:

P_R53 – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R53, sisaldus massiprotsentides;

P_{N, R50/53} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R50/53, sisaldus massiprotsentides;

P_{N, R51/53} – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R51/53, sisaldus massiprotsentides;

P_R52/53 – valmistises sisalduva iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R-lause R52/53, sisaldus massiprotsentides;

L_R53 – iga keskkonnaohtliku aine, millele on omistatud R53 või R50/53 või R51/53 või R52/53, toimet R53 avaldava sisalduse piirväärtus massiprotsentides.

Mittevesikeskkond

I. Osoonikiht

Konventsionaalse meetodiga valmistise keskkonnaohtlikkuse hindamine toime järgi osoonikihile toimub järgmiselt.

1. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja sellele omistatakse ohusümbol tähelise tunnusega «N», ohu sõnaline tähendus «Keskkonnaohtlik» ja R-lause R59, kui see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud ohusümbol N ja R-lause R59 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed) või
b) käesoleva lisa B osa tabelis 5 toodud ainete sisalduse piirväärtused, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi.

2. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja sellele omistatakse R-lause R59, kui see sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on omistatud R-lause R59 ja mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui:
a) ohtlike ainete loetelus esitatud või läbivaatamisel oleva(te) aine(te) sisaldus(ed) või
b) käesoleva lisa B osa tabelis 5 toodud ainete sisalduse piirväärtused, kui ohtlik aine ei ole toodud ohtlike ainete loetelus või seal ei ole antud selle sisalduse piirväärtusi.

II. Maismaakeskkond

Valmistis klassifitseeritakse ohtlikuks maismaakeskkonnale käesoleva määruse lisa 2 punkti 5.2.2 kohaselt ja sellele omistatakse järgmised R-laused:

R54	Mürgine taimedele
R55	Mürgine loomadele
R56	Mürgine mullaorganismidele
R57	Mürgine mesilastele
R58	Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet

B osa
OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED VALMISTISE KESKKONNARISKI HINDAMISEL

Tabelites 1–5 on toodud valmististe klassifikatsioon, mis määratakse kindlaks tulenevalt ühe või mitme ohtliku aine sisalduse piirväärtustest (massiprotsentides) valmistises ja aine klassifikatsioonist.

Vesikeskkond

1. Vesikeskkonnale akuutset mürgist ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine

Tabel 1

Aine klassifikatsioon	Valmistise klassifikatsioon
	N, R50/53	N, R51/53	R52/53
N, R50/53	sisaldus ≥25%	2,5% ≤sisaldus 25%	0,25% ≤sisaldus 2,5%
N, R51/53		sisaldus ≥25%	2,5% ≤sisaldus 25%
R52/53			sisaldus ≥25%

2. Vesikeskkonnale akuutset mürgist toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine

Tabel 2

Aine klassifikatsioon	Valmistise klassifikatsioon N, R50
N, R50	sisaldus ≥25%
N, R50/53	sisaldus ≥25%

3. Vesikeskkonnale mürgist toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine

Tabel 3

Aine klassifikatsioon	Valmistise klassifikatsioon R52
R52	sisaldus ≥25%

4. Vesikeskkonnale pikaajalist kahjulikku toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine

Tabel 4

Pikaajaline kahjustav toime

Aine klassifikatsioon	Valmistise klassifikatsioon R53
R53	sisaldus ≥25%
N, R50/53	sisaldus ≥25%
N, R51/53	sisaldus ≥25%
R52/53	sisaldus ≥25%

Mittevesikeskkond

Osoonikihile ohtlikku toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine

Tabel 5

Aine klassifikatsioon	Valmistise klassifikatsioon N, R59
N ja R59	sisaldus ≥0,1%
R59	sisaldus ≥0,1%

Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» lisa 5

OHTLIKE AINETE JA VALMISTISTE OHUSÜMBOLID, NENDE TÄHELISED TUNNUSED JA SÕNALISED TÄHENDUSED

* Tähelised tunnused E, O, F, F+, T, T+, C, Xn, Xi ja N ei ole ohusümboli osa.

Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» lisa 6

OHTLIKE AINETE JA VALMISTISTE RISKILAUSED (R-LAUSED)

R1	Plahvatusohtlik kuivana
R2	Plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel
R3	Eriti plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel
R4	Moodustab väga plahvatusohtlikke metalliühendeid
R5	Kuumenemine võib põhjustada plahvatuse
R6	Plahvatusohtlik õhuga kokkupuutel või kokkupuuteta
R7	Võib põhjustada tulekahju
R8	Kokkupuutel süttiva ainega võib põhjustada tulekahju
R9	Plahvatusohtlik segatult süttiva ainega
R10	Tuleohtlik
R11	Väga tuleohtlik
R12	Eriti tuleohtlik
R14	Reageerib ägedalt veega
R15	Kokkupuutel veega eraldub väga tuleohtlik gaas
R16	Plahvatusohtlik segatult oksüdeerivate ainetega
R17	Isesüttiv õhu käes
R18	Kasutamisel võib moodustuda tule- või plahvatusohtlik auru-õhu segu
R19	Võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide
R20	Kahjulik sissehingamisel
R21	Kahjulik kokkupuutel nahaga
R22	Kahjulik allaneelamisel
R23	Mürgine sissehingamisel
R24	Mürgine kokkupuutel nahaga
R25	Mürgine allaneelamisel
R26	Väga mürgine sissehingamisel
R27	Väga mürgine kokkupuutel nahaga
R28	Väga mürgine allaneelamisel
R29	Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas
R30	Kasutamisel võib muutuda väga tuleohtlikuks
R31	Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas
R32	Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas
R33	Kumulatiivse toime oht
R34	Põhjustab söövitust
R35	Põhjustab tugevat söövitust
R36	Ärritab silmi
R37	Ärritab hingamiselundeid
R38	Ärritab nahka
R39	Väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht
R40	Võimalik vähktõve põhjustaja
R41	Silmade kahjustamise tõsine oht
R42	Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust
R43	Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust
R44	Plahvatusohtlik kuumutamisel kinnises mahutis
R45	Võib põhjustada vähktõbe
R46	Võib põhjustada pärilikke kahjustusi
R48	Pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht
R49	Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe
R50	Väga mürgine veeorganismidele
R51	Mürgine veeorganismidele
R52	Kahjulik veeorganismidele
R53	Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet
R54	Mürgine taimedele
R55	Mürgine loomadele
R56	Mürgine mullaorganismidele
R57	Mürgine mesilastele
R58	Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet
R59	Ohtlik osoonikihile
R60	Võib kahjustada sigivust
R61	Võib kahjustada loodet
R62	Võimalik sigivuse kahjustamise oht
R63	Võimalik loote kahjustamise oht
R64	Võib olla ohtlik imikule rinnapiima kaudu
R65	Kahjulik: allaneelamisel võib põhjustada kopsukahjustusi
R66	Korduv toime võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist
R67	Aurud võivad põhjustada uimasust ja peapööritust
R68	Pöördumatute kahjustuste oht

RISKI ÜHENDLAUSED

R14/15	Reageerib ägedalt veega, eraldades väga tuleohtlikku gaasi
R15/29	Kokkupuutel veega eraldub mürgine, väga tuleohtlik gaas
R20/21	Kahjulik sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R20/22	Kahjulik sissehingamisel ja allaneelamisel
R20/21/22	Kahjulik sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R21/22	Kahjulik kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R23/24	Mürgine sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R23/25	Mürgine sissehingamisel ja allaneelamisel
R23/24/25	Mürgine sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R24/25	Mürgine kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R26/27	Väga mürgine sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R26/28	Väga mürgine sissehingamisel ja allaneelamisel
R26/27/28	Väga mürgine sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R27/28	Väga mürgine kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R36/37	Ärritab silmi ja hingamiselundeid
R36/38	Ärritab silmi ja nahka
R36/37/38	Ärritab silmi, hingamiselundeid ja nahka
R37/38	Ärritab hingamiselundeid ja nahka
R39/23	Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel
R39/24	Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht nahale sattumisel
R39/25	Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht allaneelamisel
R39/23/24	Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R39/23/25	Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja allaneelamisel
R39/24/25	Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R39/23/24/25	Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R39/26	Väga mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel
R39/27	Väga mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht kokkupuutel nahaga
R39/28	Väga mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht allaneelamisel
R39/26/27	Väga mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R39/26/28	Väga mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja allaneelamisel
R39/27/28	Väga mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R39/26/27/28	Väga mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R42/43	Võib põhjustada ülitundlikkust sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R48/20	Kahjulik: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel
R48/21	Kahjulik: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel kokkupuutel nahaga
R48/22	Kahjulik: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel allaneelamisel
R48/20/21	Kahjulik: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R48/20/22	Kahjulik: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel ja allaneelamisel
R48/21/22	Kahjulik: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R48/20/21/22	Kahjulik: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R48/23	Mürgine: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel
R48/24	Mürgine: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel kokkupuutel nahaga
R48/25	Mürgine: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel allaneelamisel
R48/23/24	Mürgine: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R48/23/25	Mürgine: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel ja allaneelamisel
R48/24/25	Mürgine: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R48/23/24/25	Mürgine: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R50/53	Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet
R51/53	Mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet
R52/53	Kahjulik veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet
R68/20	Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel
R68/21	Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht kokkupuutel nahaga
R68/22	Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht allaneelamisel
R68/20/21	Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga
R68/20/22	Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja allaneelamisel
R68/21/22	Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel
R68/20/21/22	Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel

Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» lisa 7

OHTLIKE AINETE JA VALMISTISTE OHUTUSLAUSED (S-LAUSED)

S1	Hoida lukustatult
S2	Hoida lastele kättesaamatus kohas
S3	Hoida jahedas
S4	Mitte hoida eluruumides
S5	Hoida sisu ... all (sobiva vedeliku määrab valmistaja)
S6	Hoida ... all (inertgaasi määrab valmistaja)
S7	Hoida pakend tihedalt suletuna
S8	Hoida pakend kuivana
S9	Hoida pakend hästi ventileeritavas kohas
S12	Mitte hoida hermeetiliselt suletud pakendis
S13	Hoida eemal toiduainest, joogist ja loomasöödast
S14	Hoida eraldi ... (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja)
S15	Hoida eemal soojusallikast
S16	Hoida eemal süttimisallikast – mitte suitsetada!
S17	Hoida eemal süttivatest ainetest
S18	Käidelda ja avada pakend ettevaatlikult
S20	Käitlemisel söömine ja joomine keelatud
S21	Käitlemisel suitsetamine keelatud
S22	Vältida tolmu sissehingamist
S23	Vältida gaasi/suitsu/auru/udu (sobiva mõiste määrab valmistaja) sissehingamist
S24	Vältida kokkupuudet nahaga
S25	Vältida silma sattumist
S26	Silma sattumisel loputada kohe rohke veega ja pöörduda arsti poole
S27	Võtta kohe seljast saastunud riided
S28	Nahale sattumisel pesta kohe rohke … (määrab valmistaja)
S29	Mitte valada kanalisatsiooni
S30	Kemikaalile vett mitte lisada
S33	Vältida staatilise elektri teket
S35	Kemikaal ja pakend tuleb jäätmetena hävitada ohutult
S36	Kanda sobivat kaitseriietust
S37	Kanda sobivaid kaitsekindaid
S38	Ebapiisava ventilatsiooni korral kanda sobivat hingamisteede kaitsevahendit
S39	Kanda silmade/näokaitset
S40	Kemikaaliga saastunud pindade ja esemete puhastamiseks kasuta … (määrab valmistaja)
S41	Tulekahju ja/või plahvatuse korral vältida suitsu sissehingamist
S42	Suitsutamisel/piserdamisel kanda sobivat hingamiselundite kaitsevahendit (sõnastuse täpsustab valmistaja)
S43	Tulekahju korral kasutada … (näidata täpne kustutusvahendi tüüp. Kui vesi suurendab ohtu, lisada: Vett mitte kasutada!)
S45	Õnnetusjuhtumi või halva enesetunde korral pöörduda arsti poole (võimaluse korral näidata talle etiketti)
S46	Kemikaali allaneelamise korral pöörduda kohe arsti poole ja näidata talle pakendit või etiketti
S47	Hoida temperatuuril mitte üle … ºC (määrab valmistaja)
S48	Hoida niisutatult … (sobiva kemikaali määrab valmistaja)
S49	Hoida ainult originaalpakendis
S50	Mitte kokku segada … (sobimatu kemikaali määrab valmistaja)
S51	Käidelda hästiventileeritavas kohas
S52	Mitte käidelda suletud ruumis laiadel pindadel
S53	Ohutu kasutamise tagamiseks tutvuda enne käitlemist kasutusjuhendiga
S56	Kemikaal ja tema pakend tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta
S57	Keskkonnasaaste vältimiseks kasutada sobivat pakendit
S59	Hankida valmistajalt/tarnijalt teave kemikaali taaskasutamise või ringlussevõtu kohta
S60	Kemikaal ja tema pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed
S61	Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga
S62	Kemikaali allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist, pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata talle pakendit või etiketti (õ) 17.02.2006 11:30
S63	Kemikaali sissehingamisest tingitud õnnetuse puhul viia kannatanu värske õhu kätte ja asetada pikali
S64	Allaneelamisel loputada suud veega (ainult juhul, kui isik on teadvusel)

ÜHENDOHUTUSLAUSED

S1/2	Hoida lukustatult lastele kättesaamatus kohas
S3/7	Hoida pakend tihedalt suletuna jahedas kohas
S3/9/14	Hoida jahedas, hästi ventileeritavas kohas, eraldi … (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja)
S3/9/14/49	Hoida ainult originaalpakendis, jahedas, hästi ventileeritavas kohas, eraldi … (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja)
S3/9/49	Hoida ainult originaalpakendis jahedas, hästi ventileeritavas kohas
S3/14	Hoida jahedas, eraldi ... (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja)
S7/8	Hoida pakend tihedalt suletuna ja kuivana
S7/9	Hoida pakend tihedalt suletuna hästi ventileeritavas kohas
S7/47	Hoida pakend tihedalt suletuna temperatuuril mitte üle … ºC (määrab valmistaja)
S20/21	Käitlemise ajal söömine, joomine ja suitsetamine keelatud
S24/25	Vältida kemikaali sattumist nahale ja silma
S27/28	Nahale sattumisel võtta kohe seljast saastunud riietus ja pesta kohe rohke … (määrab valmistaja)
S29/35	Mitte valada kanalisatsiooni, kemikaal ja pakend tuleb hävitada ohutult
S29/56	Mitte valada kanalisatsiooni. Kemikaal ja tema pakend tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta
S36/37	Kanda sobivat kaitseriietust ja -kindaid
S36/37/39	Kanda sobivat kaitseriietust, -kindaid ja silmade või näokaitset
S36/39	Kanda sobivat kaitseriietust ja silmade või näokaitset
S37/39	Kanda sobivaid kaitsekindaid ja silmade või näokaitset
S47/49	Hoida ainult originaalpakendis, temperatuuril mitte üle … ºC (määrab valmistaja)

Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» lisa 8

KEMIKAALIDE ERIJUHTUDEL MÄRGISTAMISE JUHEND

1. Ainete märgistamine erijuhtudel

1.1. Vedelgaasiballoonid

Transporditavate surveanumate, mille veemahutavus on 150 liitrit või vähem (edaspidi vedelgaasiballoon), märgistamisel võib määruses nõutud andmed esitada ühel järgneval alternatiivsel viisil:
–märgistuse mõõdud ja kuju võivad järgida ISO standardi ISO 7225 «Gaasiballoonide hoiatusmärgistus» nõudeid;
–andmed võib esitada gaasiballooni külge kinnitatud vastupidavast materjalist plaadil või etiketil.

1.2. Propaani, butaani või vedeldatud naftagaasi jaoks ettenähtud surveanumad

Propaan, butaan ja vedeldatud naftagaas on klassifitseeritud ohtlike ainete loetelus. Loetletud ained ja neid aineid sisaldavad valmistised ei kujuta ohtu tervisele, kui neid turustatakse suletud taaskasutatavates balloonides või ühekordseks kasutamiseks ettenähtud gaasipadrunites ning kasutatakse üksnes põletamiseks. Nimetatud padrunid peavad vastama standardi EVS–EN 417 «Mittekorduva täitmisega, ventiiliga või ilma ventiilita, metallist gaasipadrunid vedelgaasile, kasutamiseks portatiivsetes seadmetes. Konstruktsioon, kontrollimine, katsetamine ja märgistamine.»

Ballooni või ühekordseks kasutamiseks ettenähtud gaasipadruni märgistusel peavad olema esitatud tuleohtlikkust iseloomustav sümbol ning asjakohased riski- ja ohutuslaused. Märgistusel ei pea esitama teavet toime kohta inimese tervisele. Sellise teabe esitab toote turustamise eest vastutav isik kemikaali ohutuskaardil. Tarbijatele tuleb edastada piisavalt teavet, et nad saaksid võtta tarvitusele tervise ja ohutuse jaoks vajalikud meetmed.

1.3. Metallid kompaktsel kujul

Osa ohtlikuks klassifitseeritud metallidest, mida turustatakse kompaktsel kujul, ei ole turustataval kujul terviseohtlikud sissehingatuna, allaneelatuna või kokkupuutel nahaga ega keskkonnaohtlikud kokkupuutel vesikeskkonnaga. Selliseid kompaktsel kujul metalle ei pea märgistama käesoleva määruse kohaselt. Metalli turustamise eest vastutav isik peab teabe, mis tavaliselt esitatakse märgistusel, edastama kasutajale kemikaali ohutuskaardiga.

1.4. Ained, millele on määratud riskilause R65

Aineid, mis on klassifitseeritud kahjulikuks lähtuvalt aspiratsiooniohust, ei ole vaja märgistada kahjulikeks ega määrata riskilauset R65, kui need lastakse turule aerosoolpakendis või hermeetilises pihustusotsikuga pakendis.

1.5. Ained, mille uuringud pole täielikud

Kui ainete, mis on loetletud sotsiaalministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 18 «Kemikaalist teavitamise kord» (RTL 1999, 61, 809; 2001, 52, 710; 77, 1042; 2003, 60, 841) punktis 4.1, ohtlike omaduste määramiseks nõutud uuringud on täies mahus läbi viimata, siis märgitakse selliste ainete märgistusele lisaks läbiviidud katsete andmetel põhinevale klassifikatsioonile järgmine hoiatus: «Ettevaatust – aine ei ole veel lõplikult uuritud!»

2. Valmististe märgistamine erijuhtudel

2.1. Gaasilised valmistised (gaaside segud)

2.1.1. Vedelgaasiballoonid

Vedelgaasiballoonide märgistamisel võib määruses nõutud andmed esitada märgistusel, mille mõõdud ja kuju vastavad ISO standardi ISO 7225 «Gaasiballoonide hoiatusmärgistus» nõuetele. Sellisel juhul võib märgistusel esitada valmistise üldnimetuse või kaubandusliku nimetuse, kuid gaasiballoonile peab olema selgelt ja kulumiskindlalt märgitud valmistise ohtlikud koostisosad.

Märgistusel nõutud andmed võib esitada mahutile püsivalt kinnitatud kulumiskindlal plaadil või sildil.

2.1.2. Lõhnastatud propaani, butaani või vedeldatud naftagaasi jaoks ettenähtud surveanumad

Neid aineid sisaldavad valmistised ei kujuta ohtu tervisele, kui neid turustatakse suletud taaskasutatavates balloonides või ühekordseks kasutamiseks ettenähtud gaasipadrunites ja kasutatakse üksnes põletamiseks. Nimetatud padrunid peavad vastama standardi EVS–EN 417 «Mittekorduva täitmisega, ventiiliga või ilma ventiilita, metallist gaasipadrunid vedelgaasile, kasutamiseks portatiivsetes seadmetes. Konstruktsioon, kontrollimine, katsetamine ja märgistamine.»

Ballooni või ühekordseks kasutamiseks ettenähtud gaasipadruni märgistusel peavad olema esitatud tuleohtlikkust iseloomustav sümbol ning asjakohased riski- ja ohutuslaused. Märgistusel ei pea esitama teavet toime kohta inimese tervisele. Sellise teabe esitab toote turustamise eest vastutav isik kemikaali ohutuskaardil. Tarbijatele tuleb edastada piisavalt teavet, et nad saaksid võtta tarvitusele tervise ja ohutuse jaoks vajalikud meetmed.

2.2. Sulamid ning polümeere või elastomeere sisaldavad valmistised

Metallide sulamid ning polümeere või elastomeere sisaldavad valmistised tuleb klassifitseerida ja märgistada vastavalt käesolevale määrusele.

Osa nendest valmististest, mis on klassifitseeritud ohtlikeks, ei ole turustataval kujul terviseohtlikud sissehingatuna, allaneelatuna või kokkupuutel nahaga ega keskkonnaohtlikud kokkupuutel vesikeskkonnaga. Selliseid valmistisi ei pea märgistama käesoleva määruse kohaselt. Valmistise turustamise eest vastutav isik peab teabe, mis tavaliselt esitatakse märgistusel, edastama kasutajale kemikaali ohutuskaardiga.

2.3. Valmistised, millele on määratud riskilause R65

Valmistisi, mis on klassifitseeritud kahjulikuks lähtuvalt aspiratsiooniohust, ei ole vaja märgistada kahjulikeks ega määrata riskilauset R65, kui need lastakse turule aerosoolpakendis või hermeetilises pihustusotsikuga pakendis.

2.4. Jaekaubanduses turustatavad ohtlikud valmistised

2.4.1. Jaekaubanduses turustatavate valmististe pakendite märgistusel tuleb lisaks spetsiifilistele ohutuslausetele esitada asjakohased ohutuslaused S1, S2, S45 või S46 vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

2.4.2. Kui valmistised on klassifitseeritud väga mürgiseks (T+), mürgiseks (T) või sööbivateks (C) ning märgistusel ei ole tehniliselt võimalik esitada kogu olulist ohutusteavet, lisatakse pakendile täpne ja üheselt arusaadav kasutusjuhend, vajadusel koos juhendiga tühja pakendi hävitamiseks.

2.4.3. Valmististe, mis sisaldavad üle 1% aktiivset kloori, pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Ettevaatust! Mitte kasutada koos teiste toodetega! Võib eraldada ohtlikke gaase (kloori)!»

2.5. Ohtlikud valmistised, mis on ette nähtud kasutamiseks pihustamise teel

Selliseid valmistisi sisaldavad pakendid tuleb märgistada ohutuslausega S23 koos ohutuslause S38 või S51 vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

2.6. Valmistised, mis sisaldavad ainet, millele on omistatud riskilause R33: Kumulatiivse toime oht

Kui valmistis sisaldab vähemalt üht riskilausega R33 ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne 1% (kui ohtlike ainete loetelus ei ole sätestatud teistsugused piirväärtused), siis märgistamisel peab esitama R33 sõnalise tähenduse: «Kumulatiivse toime oht.»

2.7. Valmistised, mis sisaldavad ainet, millele on omistatud riskilause R64: Võib olla ohtlik imikule rinnapiima kaudu

Kui valmistis sisaldab vähemalt üht riskilausega R64 ainet, mille sisaldus valmistises on suurem või võrdne 1% (kui ohtlike ainete loetelus ei ole sätestatud teistsugused piirväärtused), siis märgistamisel peab esitama R64 sõnalise tähenduse: «Võib olla ohtlik imikule rinnapiima kaudu.»

2.8. Pliid sisaldavad valmistised

Valmististe, sh värvide ja lakkide, mis sisaldavad pliid üle 0,15% valmistise kogumassist (kooskõlas ISO standardiga 6503), pakendid peavad olema varustatud järgmise hoiatusega: «Sisaldab pliid. Mitte kasutada pindadel, mida võivad imeda või närida lapsed!»

Pakendile mahuga alla 125 ml võib märkida järgmise hoiatuse: «Ettevaatust! Sisaldab pliid!»

2.9. Tsüanoakrülaate sisaldavad valmistised

Tsüanoakrülaate sisaldavaid sideaineid (liimid jms) vahetult ümbritsev pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Tsüanoakrülaat! Ohtlik! Kleepub naha ja silmadega kohe! Hoida lastele kättesaamatus kohas!»

Pakendiga peavad olema kaasas asjakohased ohutuslaused.

2.10. Isotsüaniite sisaldavad valmistised

Isotsüanaate monomeeridena, oligomeeridena, eelpolümeeridena jne või nende segudena sisaldava valmistise pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Sisaldab isotsüanaate. Vaata valmistaja poolt edastatud teavet.»

2.11. Epoksüühendeid sisaldavad valmistised

Valmististe, mis sisaldavad epoksüühendeid keskmise molekulmassiga ≤700, pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Sisaldab epoksüühendeid. Vaata valmistaja poolt edastatud teavet.»

2.12. Kaadmiumi või selle sulameid sisaldavad valmistised

Kaadmiumi või selle sulameid sisaldavate valmististe, mis on ette nähtud kasutamiseks jootmisel või tinutamisel, pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Ettevaatust! Sisaldab kaadmiumi. Käitlemisel eralduvad ohtlikud aurud. Vaata valmistaja poolt edastatud teavet. Järgi ohutusnõudeid!»

2.13. Valmistised, mis sisaldavad lõplikult uurimata ainet

Valmististe, mis sisaldavad vähemalt ühte käesoleva lisa punktis 1.5 nimetatud ainet, mille sisaldus valmistises ≥1%, pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Ettevaatust – valmistis sisaldab ainet, mida ei ole veel lõplikult uuritud!» (õ) 17.02.2006 11:30

2.14. Valmistised, mis ei ole klassifitseeritud sensibiliseerivateks, kuid sisaldavad vähemalt ühte sensibiliseerivat ainet

Valmististe, mis ei ole klassifitseeritud sensibiliseerivateks, kuid mis sisaldavad vähemalt ühte sensibiliseerivat ainet ≥0,1% või mille sisaldus on võrdne või suurem ohtlike ainete loetelus antud sisaldusest, pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Sisaldab (sensibiliseeriva aine nimetus). Võib põhjustada allergilist reaktsiooni.»

2.15. Halogeenitud süsivesinikke sisaldavad vedelad valmistised

Halogeenitud süsivesinikku sisaldavate vedelate valmististe, millel puudub leekpunkt või see on üle 55 ºC ning mis sisaldavad rohkem kui 5% tuleohtlikku või väga tuleohtlikku ainet, pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Käitlemisel võib muutuda väga tuleohtlikuks!» või «Käitlemisel võib muutuda tuleohtlikuks!»

2.16. Valmistised, mida ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mis sisaldavad vähemalt ühte ohtlikku ainet

Valmististe, mida käesoleva määruse kohaselt ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mis sisaldavad vähemalt ühte ohtlikku ainet, ning mis ei ole ette nähtud jaemüügiks, pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: «Ohutuskaart esitatakse kutsealases tegevuses kasutajale tema nõudmisel.» (õ) 17.02.2006 11:30

3. Taimekaitsevahendid

Taimekaitsevahendite märgistusele lisatakse järgmine hoiatus: «Vältimaks ohtu inimesele ja keskkonnale, järgi kasutusjuhendi nõudeid.»

---

ÕIEND avaldatud RTL 2006, 16

Lugeda RTL 2004, 154, 2326 avaldatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 122 «Ohtlike kemikaalide indentifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» õigeks järgmised parandused:

1) määruse normitehnilises märkuses asendatakse sõnad «Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 79/831/EMÜ» sõnadega «Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 79/831/EMÜ», sõnad «Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 87/432/EMÜ» sõnadega «Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 87/432/EMÜ» ja sõnad «Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 88/449/EMÜ» sõnadega «Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/490/EMÜ»;

2) määruse lisa 1 tabeli real numbriga 14 asendatakse sõna «Rändühendid» sõnaga «Räniühendid», real numbriga 648 asendatakse sõnad «hüdrogeenitud solventekstrakist» sõnadega «hüdrogeenitud solventekstraktist» ja sõna «ekstraheerimijääk» sõnaga «ekstraheerimisjääk» ning real numbriga 649 sõna «Krakituid» sõnaga «Krakitud»;

3) määruse lisa 2 alapunkti 1.6.3.1 teises lauses asendatakse sõna «koostiosana» sõnaga «koostisosana», alapunkti 3.2.4 teise lõike punktis 1. a) asendatakse sõna «toimel» sõnaga «toime», punkti 6 ohutuslause S59 kasutamiskriteeriumis asendada sõna «taaskasutatavate» sõnaga «taaskasutada» ning ohutuslauses S60 asendada sõna «selle» sõnaga «tema»;

4) määruse lisas 7 asendada ohutuslauses S62 sõna «kohe» sõnaga «viivitamatult»;

5) määruse lisa 8 alapunktis 2.13 asendada sümbol «≤» sümboliga «≥» ning lugeda teise järjekorranumbri «2.15» asemel õigeks «2.16».

Alus: «Riigi Teataja seadus» § 17 lg 3 ja lg 31 p 2 ja riigisekretäri 10.02.2006 resolutsioon nr 17-1/0601054.

----

Õiend

Lugeda elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 122 «Ohtlike kemikaalide indentifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1» (ID 824194, 1015534) õigeks järgmised parandused määruse lisa nr 3 B osas:
1) tabelis 1 veeru T esimeses reas „1% ≤sisaldus 7%“ asemel „1% ≤sisaldus< 7%“
2) tabelis 1 veeru Xn esimeses reas „0,1% ≤sisaldus 1%“ asemel „0,1% ≤sisaldus< 1%“
3) tabelis 1 veeru Xn teises reas „3% ≤sisaldus 25%“ asemel „3% ≤sisaldus< 25%“
4) tabelis 1A veeru T esimeses reas „0,2% ≤sisaldus 1%“ asemel „0,2% ≤sisaldus< 1%“
5) tabelis 1A veeru Xn esimeses reas „0,02% ≤sisaldus 0,2%“ asemel „0,02% ≤sisaldus< 0,2%“
6) tabelis 1A veeru Xn teises reas „0,5% ≤sisaldus 5%“ asemel „0,5% ≤sisaldus< 5%“
7) tabelis 2 veeru T esimeses reas „1% ≤sisaldus 10%; R39 (*) kohustuslik“ asemel „1% ≤sisaldus< 10%; R39 (*) kohustuslik“
8) tabelis 2 veeru Xn esimeses reas „0,1% ≤sisaldus 1%; R68 (*) kohustuslik„ asemel „0,1% ≤sisaldus< 1%; R68 (*) kohustuslik„
9) tabelis 2 veeru Xn teises reas „1% ≤sisaldus 10%; R68 (*) kohustuslik“ asemel „1% ≤sisaldus< 10%; R68 (*) kohustuslik“
10) tabelis 2A veeru T esimeses reas „0,2% ≤sisaldus 1%; R39 (*) kohustuslik“ asemel „0,2% ≤sisaldus< 1%; R39 (*) kohustuslik“
11) tabelis 2A veeru Xn esimeses reas „0,02% ≤sisaldus 0,2%; R68 (*) kohustuslik“ asemel „0,02% ≤sisaldus< 0,2%; R68 (*) kohustuslik“
12) tabelis 2A veeru Xn teises reas „0,5% ≤sisaldus 5%; R68 (*) kohustuslik“ asemel „0,5% ≤sisaldus< 5%; R68 (*) kohustuslik“
13) tabelis 3 veeru Xn esimeses reas „1% ≤sisaldus 10%; R48 (*) kohustuslik“ asemel „1% ≤sisaldus< 10%; R48 (*) kohustuslik“
14) tabelis 3A veeru Xn esimeses reas „0,5% ≤sisaldus 5%; R48 (*) kohustuslik“ asemel „0,5% ≤sisaldus< 5%; R48 (*) kohustuslik“
15) tabelis 4 veeru „C ja R34“ esimeses reas „5% ≤sisaldus 10%; R34 kohustuslik“ asemel „5% ≤sisaldus< 10%; R34 kohustuslik“
16) tabelis 4 veeru „Xi ja R36, R37, R38“ esimeses reas „1% ≤sisaldus 5%; R36/R38 kohustuslik“ asemel „1% ≤sisaldus< 5%; R36/R38 kohustuslik“
17) tabelis 4 veeru „Xi ja R36, R37, R38“ teises reas „5% ≤sisaldus 10%; R36/R38 kohustuslik“ asemel „5% ≤sisaldus< 10%; R36/R38 kohustuslik“
18) tabelis 4 veeru „Xi ja R36, R37, R38“ kolmandas reas „5% ≤sisaldus 10%; R36 kohustuslik“ asemel „5% ≤sisaldus< 10%; R36 kohustuslik“
19) tabelis 4A veeru „C ja R34“ esimeses reas „0,2% ≤sisaldus 1%; R34 kohustuslik“ asemel „0,2% ≤sisaldus< 1%; R34 kohustuslik“
20) tabelis 4A veeru „Xi ja R36, R37, R38“ esimeses reas „0,02% ≤sisaldus 0,2%; R36/37/38 kohustuslik“ asemel „0,02% ≤sisaldus< 0,2%; R36/37/38 kohustuslik“
21) tabelis 4A veeru „Xi ja R36, R37, R38“ teises reas „0,5% ≤sisaldus 5%; R36/37/38 kohustuslik“ asemel „0,5% ≤sisaldus< 5%; R36/37/38 kohustuslik“
22) tabelis 4A veeru „Xi ja R36, R37, R38“ kolmandas reas „0,5% ≤sisaldus 5%; R36 kohustuslik“ asemel „0,5% ≤sisaldus< 5%; R36 kohustuslik“

Alus: Riigi Teataja seaduse § 17 lõiked 31 ja 32.