Päästetööde üldeeskiri
Vastu võetud 23.02.2000 nr 4
RTL 2000, 32, 433
jõustumine 01.10.2000
Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19. 10. 2001/86 (RTL 2001, 119, 1711) 01. 11. 2001
14.02.2003/32 (RTL 2003, 26, 390) 28.02.2003
15.07.2004/48 (RTL 2004, 100, 1599) 30.07.2004
24.11.2004/66 (RTL 2004, 150, 2278) 01.01.2005
Määrus kehtestatakse päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283) paragrahvi 13 lõike 2 punkti 1 alusel.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Kehtivusala
(1) Päästetööde eeskirjad on täitmiseks riigi päästeasutustele ning kohaliku omavalitsuse päästeasutustele, ettevõtjale ja mittetulundusühingule, kes on sõlminud Päästeametiga päästetööde tegemise lepingu.
(2) Päästetööde eeskirja § 5 lõiked 3 ja 6 on täitmiseks allmaarajatistes päästetöödega tegelevatele ettevõtetele.
[RTL 2003, 26, 390 - jõust. 28.02.2003]
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
[RTL 2004, 150, 2278 - jõust. 01.01.2005]
§2. [Kehtetu - RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
§3. Päästetööde algus ja lõpp
Päästetööd algavad häirekeskuse poolt edastatava väljasõidukorraldusega ja lõpetatakse päästetööde juhi vastava korraldusega.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§4. Meeskond
(1) Komandos valves olevast isikkoosseisust moodustatakse valvevahetusel päästeasutuse juhi poolt kehtestatud korras päästemeeskon(na)d (edaspidi meeskon(na)d), kelle käsutusse antakse päästevarustus ning päästeteenistuse eriauto(d) (edaspidi auto(d)).
(2) Meeskonna käsutusse antud autosid võib vajadusel välja saata eraldi. Autoga välja sõitnud meeskonna liikmed määratakse sel juhul olenevalt auto funktsioonist päästetööde juhi poolt vastava tööülesande saanud sündmuskohal tegutseva meeskonna koosseisu.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§5. Päästetööde juht
(1) Päästetöid võib juhtida ainult Päästeameti peadirektori poolt
kinnitatud õppekava alusel vastava ettevalmistuse saanud ning
Päästeameti poolt kehtestatud korras atesteeritud alljärgnev
päästeteenistuja (madalamalt kõrgemale operatiivjuhtimise tasandile):
1)
meeskonna vanem;
2) rühmapealik;
3) operatiivkorrapidaja;
4)
Päästeameti kohaliku või kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juhi
käskkirjaga määratud päästeteenistuja;
5)
Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratud Päästeameti
päästeteenistuja.
(2) [Kehtetu - RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
(3) Päästetööde juhi allmaarajatistes määrab allmaarajatise omanik või valdaja insener-tehnilise personali hulgast (soovitavalt ettevõtte tehniline juht või mäetööde juht). Päästetööde juht allmaarajatistes on võrdsustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud isikuga.
[RTL 2003, 26, 390 - jõust. 28.02.2003]
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
[RTL 2004, 150, 2278 - jõust. 01.01.2005]
§6. Päästetööde juhi vahetumine
(1) Päästetööde juhtimise ülevõtmine kõrgema operatiivjuhtimise tasandi
päästeteenistuja poolt sündmuskohal toimub juhul, kui:
1)
päästetööde juht hindab olukorda valesti ja/või võtab vastu valesid
otsuseid;
2) päästetööde juht ei ole võimeline juhtima väljakutsutud
jõudusid;
3) see on sätestatud päästeasutuse juhi poolt
kehtestatud korras;
4) ta peab seda päästetööde paremaks
korraldamiseks vajalikuks.
(2) Päästetööde juhil on õigus anda juhtimine üle sama või madalama operatiivjuhtimise tasandi päästeteenistujale, kui viimane on pädev antud olukorras päästetöid juhtima. Sellisel juhul vastutab juhtimise üleandmise korraldamise eest üleandev päästetööde juht.
(3) Päästetööde juhi vahetumisest peab juhtimise ülevõtnud isik informeerima sellest kohe häirekeskust ning päästetööde juhtimisstruktuuri sündmuskohal.
(4) Päästetööde juht on kohustatud juhtimise üleandmisel teavitama uut
juhti:
1) sündmuse arengust ja sündmuskoha kohta informatsiooni
kogumise (edaspidi luure) tulemustest;
2) tegevuse otsustavast
suunast (edaspidi otsustavast suunast) ning päästetööde käigust;
3)
päästetöödel osalevatest jõududest, nende hulgast ning paiknemisest;
4)
sündmusega kaasnevate ohtude likvideerimiseks kavandatud meetmetest.
(5) Õnnetusjuhtumi korral, mille tulemusena päästetööde juht ei ole võimeline temale pandud ülesandeid täitma, juhib päästetöid sündmuskohal viibiv käesoleva eeskirja paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud kõrgeima operatiivjuhtimise tasandi päästeteenistuja.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
(6) Õnnetusjuhtumi korral, mille tulemusena päästetööde juht ei ole võimeline temale pandud ülesandeid täitma ja sündmuskohal puudub käesoleva eeskirja paragrahvi 5 lõikes 1 loetletud päästeteenistuja, juhib päästetöid kuni paragrahvi 5 lõikes 1 loetletud päästeteenistuja sündmuskohale saabumiseni sündmuskohal viibiv kõrgeima kategooria staaþikaim päästja.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
2. peatükk
VÄLJASÕIT SÜNDMUSKOHALE
§7. Väljasõidukorraldus
(1) Meeskondade väljasõit sündmuskohale peab toimuma häirekeskuse poolt edastatava väljasõidukorralduse alusel.
(2) Väljasõidukorralduse saamisel peab valves olev isikkoosseis tegutsema vastavalt päästeasutuse juhi poolt kindlaksmääratud korrale.
(3) Korralduse auto liikuma hakkamiseks annab auto koosseisu määratud kõrgeima operatiivjuhtimise tasandi päästeteenistuja või tema puudumisel kõrgeima kategooria staaþikaim päästja (edaspidi autovanem), informeerides sellest kohe häirekeskust.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§8. Sõitmine sündmuskohale
(1) Sündmuskohale sõites kasutatakse kõige kiiremat ja turvalisemat teekonda. Sõidetakse sisselülitatud vilkuritega, kasutades vajadusel helisignaali.
(2) Kui teel sündmuskohale avastatakse muu reageerimist nõudev sündmus, teavitatakse sellest viivitamatult häirekeskust ning võimaluse korral suunatakse osa jõude avastatud sündmuse lahendamiseks.
(3) Mitme üheaegse sündmuse korral, kui väljasõit ei ole korraldatav vastavalt kehtivale väljasõidukorrale, otsustab meeskondade tegevuse operatiivkorrapidaja.
(4) Saanud teel sündmuskohale teate sündmusega kaasnevate ohtude likvideerimisest, peab meeskond jätkama sõitu sündmuskohale. Tagasi võib pöörduda ainult häirekeskuse poolt edastatud päästetööde juhi või operatiivkorrapidaja vastava korralduse alusel.
(5) Sundpeatumise korral teel sündmuskohale informeeritakse häirekeskust kohe sundpeatumise põhjustest, tagajärgedest ja edasisest tegevusest.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§9. Eelinformatsiooni kogumine
Kuni esimese meeskonna saabumiseni sündmuskohale kogub esimesena välja saadetud kesk- või tugikomando rühmapealik või tema puudumisel meeskonna vanem sõidu ajal nii sündmuskoha kui sündmuse kohta vajalikku informatsiooni. Selle alusel annab ta vajadusel vastavad korraldused häirekeskusele lisajõudude või teiste teenistuste kaasamiseks ja objekti esindaja teavitamiseks või väljakutsumiseks, kui operatiivkorrapidaja ei ole andnud teisi korraldusi.
3. peatükk
TEGEVUS SÜNDMUSKOHALE JÕUDMISEL
§10. Esmane tegevus saabumisel
(1) Sündmuskohale saabunud jõud:
1) informeerivad
raadioside teel häirekeskust oma kohalejõudmisest;
2)
informeerivad häirekeskust olukorrast sündmuskohal juhul, kui saabutakse
esimesena;
3) võtavad ühendust päästetööde juhiga, kannavad ette
saabumisest ja meeskonna valmidusest või asuvad täitma teel saadud
korraldusi.
(2) Sündmuskohale jõudmisel peab tagama:
1) ohutu kauguse
jõududele ja vahenditele sõltuvalt sündmuse iseloomust;
2)
hiljem saabuvate autode juurdepääsu;
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
3) võimalusel liiklustingimuste säilitamise.
§11. Päästetööde juhi esmane tegevus saabumisel
Esimesena sündmuskohale jõudnud paragrahvis 5 loetletud päästeteenistuja
on päästetööde juht ning lähtuvalt sündmuse iseloomust:
1)
annab kohe korralduse ettevalmistavateks töödeks ning seejärel alustab
luuret sündmuskohal või
2) alustab luuret sündmuskohal ning
annab esmaste tulemuste põhjal korraldused ettevalmistavateks töödeks.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§12. Ettevalmistavad tööd
(1) Ettevalmistavate töödega tagatakse:
1) päästetehnika
ning varustuse ettevalmistamine koheseks kasutamiseks;
2) sündmuskoha
ja vajadusel ohutsooni piiramine;
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
3) muu vajalik tegevus sõltuvalt sündmuse iseloomust.
(2) Vastavalt sündmuse iseloomule peab sündmuskoha ja ohutsooni
piiramine tagama:
1) päästetööde tegemise, korraldamise ja
juhtimisega seotud maa-aladele sissepääsu keelamise kõrvalistele
isikutele;
2) inimeste tervisele ja elule ohtliku ala tähistamise.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§13. Luure ülesanne
Luure teostamine sündmuskohal peab andma päästetööde juhile ülevaate
olukorrast ning välja selgitama:
1) sündmuse iseloomust
tulenevate ohtude olemasolu ning nende leviku ja kahjulikkuse elule,
varale ja keskkonnale;
2) inimeste viibimise ohupiirkonnas, nende
asukohad ning võimalikud päästmise teed ja viisid;
3)
vara evakueerimise või ohtude eest kaitsmise vajaduse ja võimalused;
4)
keskkonna kaitsmise ning elutegevuse tagamise vajaduse ja võimalused;
5)
jõudude ja vahendite rakendamise võimalused;
6)
päästeteenistuse lisajõudude ning kaasatavate teenistuste/asutuste
abijõudude vajaduse;
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
7) muu vajaliku informatsiooni.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§14. Luure kestvus
Päästetööde juht teostab või korraldab luuret päästetööde lõpetamiseni.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§15. Luure üheaegselt mitmes suunas
Kui ilmneb vajadus teostada luuret üheaegselt mitmes suunas, moodustab
päästetööde juht luuregrupid ning määrab nende:
1)
koosseisu ja juhid;
2) ülesanded;
3) tehnilise varustatuse;
4)
luureandmete edastamise korra.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§16. Otsustav suund
(1) Luure esmaste tulemuste põhjal määrab päästetööde juht otsustava
suuna, võttes aluseks:
1) inimesi ähvardavad ohud;
2)
plahvatusohud;
3) tule või muu ohu intensiivsemad levikusuunad;
4)
kõige efektiivsemad päästetööde tegemise võimalused.
(2) Jõudude ja vahendite ebapiisavuse korral sündmuskohal suunatakse kogu tegevus eelkõige inimeste päästmisele.
(3) Päästetööde juht võib vajadusel määrata uue otsustava suuna.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
4. peatükk
OTSUSTAVA SUUNA MÄÄRAMISELE JÄRGNEV TEGEVUS
§17. Juhtimisstruktuuri määramine
(1) Vajadusel määrab päästetööde juht ülesannete täitmise korraldamiseks:
1)
sündmuskohal päästeteenistuse valdkonnas vastutava päästeteenistuja;
2)
meditsiiniteenistuse valdkonnas vastutava meditsiinitöötaja;
3)
korrakaitse valdkonnas vastutava politseiametniku;
4) logistika
valdkonnas logistika ülema.
(2) Päästetööde juht, vastutav päästeteenistuja, vastutav meditsiinitöötaja ja vastutav politseiametnik kannavad sündmuskohal vastavat eraldusvesti, mille kirjeldus ja kasutamise kord kehtestatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§18. Juhtimisstruktuuri ülesanded
Päästetööde juhtimisstruktuur peab vajadusel tagama:
1)
päästetööde ülesannete määratlemise;
2)
sündmuskohale saabunud meeskondade, kiirabi, politsei ja teiste jõudude
vastuvõtmise, paigutamise, nendele töökorralduste andmise ning
isikkoosseisu, tehnika ja
varustuse töö arvestuse;
3) triaaži teostamise ja
kannatanutele ning päästetöödel osalejatele esmaabi andmise;
4)
kannatanute toimetamise raviasutustesse;
5) psühholoogilise abi
andmise;
6) töötervishoiu alase järelevalve ja
nõustamise;
7) liikluse korraldamise;
8) korrakaitse
sündmuskohal ja piiratud alal;
9) elanikkonna evakueerimise ja
evakueeritute paigutamise;
10) evakueeritud vara kaitse;
11)
inimeste otsingu korraldamise;
12) lisajõudude ja -vahendite
väljakutsumise;
13) side korraldamise sündmuskohal;
14)
kustutusaine(te)ga varustamise korraldamise;
15) jõudude ja vahendite
reservi loomise;
16) päästeteenistujate ning teiste päästetöödel
rakendatud isikute asendamise ning joogivee, toitlustamise,
sanitaartingimuste ja puhkuse korraldamise;
17) ulatuslikel
päästetöödel varustuse hoolduse ja remondi korraldamise;
18)
avalikkuse teavitamise;
19) kontrolli ülesannete täitmise üle.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§19. Päästetööde korralduslik jaotus
(1) Päästetööde juht tagab pärast otsustava suuna määramist päästetööde tegemise korraldamise läbi tööde jaotamise kas tööde iseloomu või jõudude ja vahendite paigutuse alusel töökohtadeks, vajadusel töölõikudeks (edaspidi lõik) ja lõikude paljususe korral grupeerima nad töösektoriteks (edaspidi sektor).
(2) Lõikude moodustamiseni jaotab päästetööde juht meeskondadele töökohad ja ülesanded.
(3) Lõikude ja sektorite moodustamisel määrab päästetööde juht nende juhid, püstitab ülesanded, eraldab vajaliku hulga jõude ja vahendeid ning korraldab koostöö nende vahel.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§20. Lõigu juhi ülesanded
Lõigu juht tagab:
1) töökohtade määramise, ülesannete jaotamise
ning töö juhtimise talle kinnitatud lõigus;
2) sektori
juhi või tema puudumisel päästetööde juhi poolt püstitatud ülesannete
täitmise;
3) pideva luure ja olukorrast ettekandmise sektori
juhile või tema puudumisel päästetööde juhile;
4)
koostöö naaberlõikudega;
5) jõudude ümberpaigutamise
vastavalt olukorra muutumisele lõigus;
6) lõigus töötava
isikkoosseisu ohutuse;
7) tehnika ja varustuse nõuetekohase
kasutamise.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§21. Sektori juhi ülesanded
Sektori juht tagab:
1) töö juhtimise talle kinnitatud sektoris;
2)
päästetööde juhi poolt püstitatud ülesannete täitmise;
3)
pideva luure ja olukorrast ettekandmise päästetööde juhile;
4)
koostöö naabersektoritega;
5) jõudude ümberpaigutamise
vastavalt olukorra muutumisele sektoris;
6) sektoris töötava
isikkoosseisu ohutuse;
7) tehnika ja varustuse nõuetekohase
kasutamise.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§22. Staabi moodustamine ja koosseis
(1) Päästetööde juht alates operatiivkorrapidaja tasandist moodustab
ulatuslikel või pikaajalistel päästetöödel vajadusel sündmuskohal
staabi, mille koosseisu kuuluvad vastavalt sündmuse iseloomule:
1)
vastutav päästeteenistuja;
2) vastutav meditsiinitöötaja;
3)
vastutav politseiametnik;
4) logistikaülem;
5) sideülem;
6)
objekti, kus tehakse päästetöid, volitatud esindaja;
7)
staabisekretär;
8) teised isikud vastavalt päästetööde juhi
otsusele.
(2) Vastavalt sündmuse iseloomule, määrab päästetööde juht staabi ülema, kelle ülesanne on korraldada staabi tööd käesoleva eeskirja paragrahvis 23 loetletud ülesannete täitmisel.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§23. Staabi ülesanded
Päästetööde staap tagab:
1) käesoleva eeskirja
paragrahvis 18 toodud ülesannete täitmise korraldamise vastavalt
päästetööde juhi otsusele;
2) päästetööde juhi
korralduste edastamise ning kontrolli nende täitmise üle;
3)
päästetööde tegemise dokumenteerimine;
4) andmete
kogumise päästetööde tegemisest ning olukorda mõjutavatest teguritest;
5)
koostöö korraldamise teiste kaasatavate teenistustega.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§24. Õnnetuse lokaliseerimine
Päästetööde juht peab informeerima häirekeskust õnnetuse lokaliseerimisest, kui kahju levik on peatatud või peatunud ning päästetööde tegemise lõpetamine on olemasolevate jõudude ja vahenditega tagatud.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§25. Päästetööde lõpetamine
(1) Päästetööde tegemise lõpetamise otsustamiseks korraldab päästetööde
juht sündmuskoha ülevaatuse, mille eesmärk on:
1)
võimalike tule- või muude ohukollete avastamine;
2)
varisemisohtlike ehituskonstruktsioonide ja seadmete kindlaksmääramine;
3)
tule- ja plahvatusohtlike seadmete ohutuse kindlaksmääramine;
4)
õnnetuse tagajärjel tekkinud ligikaudsete kahjustuste kindlaksmääramine;
5)
vajadusel kannatanute ja hukkunute otsing;
6) sündmuskoha edaspidise
valve vajaduse kindlaksmääramine.
(2) Päästetööd lõpetab päästetööde juht korraldusega, millest ta informeerib kohe häirekeskust.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
5. peatükk
PÄÄSTETÖÖDELE JÄRGNEV TEGEVUS
§26. Sündmuskoha valve
(1) Sündmuskoha valvet pärast päästetöid korraldavad päästeasutuse, politsei või mõne muu organisatsiooni töötajad või objekti omanik olenevalt valve teostamise vajadusest ja iseloomust. Valve vajaduse ja selle teostaja määramise otsustab päästetööde juht.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
(2) Sündmuskoha valve pärast päästetööde tegemist peab tagama:
1)
reageerimise sündmusega kaasnevate ohtude taastekkimisel;
2)
sündmuskoha ohutuse;
3) vara puutumatuse.
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§27. Sündmuskohalt lahkumine
(1) Päästetöödel osalenud jõud ja vahendid võivad sündmuskohalt lahkuda ainult päästetööde juhi loal.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
(2) Lahkumisel sündmuskohalt peab päästeautodel olema väljasõidujärgne isikkoosseis ning varustuse komplektsus, kui päästetööde juht pole otsustanud teisiti.
(3) Sündmuskohalt lahkudes peab autovanem informeerima sellest häirekeskust, teavitades lisaks valmisolekust/mittevalmisolekust uutele sündmustele reageerimiseks.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
(4) päästeautode tagasisõit sündmuskohalt peab toimuma alarmseadmeid kasutamata (välja arvatud uuele sündmusele sõitmine).
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
§28. Ettevalmistus järgmiseks väljasõiduks
(1) Ettevalmistust järgmiseks väljasõiduks tehakse kohe pärast depoosse
saabumist ning koosneb järgmistest töödest ja toimingutest:
1)
päästetehnika ning varustuse puhastamine;
2) puuduva,
riknenud või remonti vajava tehnika ja varustuse asendamine;
3)
päästetehnika ning varustuse hoolduse teostamine;
4)
valgustus- ja sideseadmete toiteallikate laadimine või vahetamine;
5)
dokumentide täitmine, väljavahetamine või uuendamine;
6)
muud operatiivse valmisoleku taastamiseks tehtavad tööd.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tööde ja toimingute teostamise vajaduse üle otsustab ning nende läbiviimist korraldab autovanem.
(3) Meeskonna, tehnika ja varustuse valmisolekust järgmiseks väljasõiduks informeerib autovanem kohe häirekeskust.
[RTL 2001, 119, 1711 - jõust. 01.11.2001]
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§29. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter