Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord¹

Vastu võetud 20.04.2001 nr 42
RTL 2001, 55, 761
jõustumine 10.05.2001

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

08.07.2002 nr 44 (RTL 2002, 83, 1274) 01.08.2002

29.04.2004 nr 116 (RTL 2004, 60, 1008) 15.05.2004

30.11.2004 nr 201 (RTL 2004, 151, 2290) 12.12.2004

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 28 lõike 4 ja paragrahvi 32 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib mootorsõidukijuhi, välja arvatud ratastraktori- ja liikurmasinajuhi, ettevalmistamist ja mootorsõidukijuhi (edaspidi juht) juhendaja tunnistuse väljaandmist ja vormi.

(2) Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi ettevalmistamise eeskiri kehtestatakse eraldi määrusega.

(3) Eeskiri ei reguleeri juhi ametialast ettevalmistamist.

2. peatükk
JUHI ETTEVALMISTAMISE KORRALDUS

§2. Üldsätted

(1) Juhi ettevalmistamine peab õpilasele andma teadmised ja oskused liikluses käitumiseks vastavalt taotletava kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

(2) Juhi ettevalmistamine toimub esma- ja täiendusõppe korras.

(3) Esmaõppe korras valmistatakse ette B-, B1- või BC1-kategooria auto või A-, A1-kategooria mootorratta juhti. Esmaõppe eriliigiks on isiku ettevalmistamine B-kategooria auto piiratud juhtimisõiguse saamiseks.

(4) Täiendusõppe korras valmistatakse ette auto juhtimise õigust ja esmast juhiluba või juhiluba omavat isikut mis tahes teise kategooria või alamkategooria auto või mootorratta juhtimise õiguse saamiseks. Täiendusõppe korras valmistatakse ette ka automaatkäiguvahetusega auto juhtimise õigust omavat isikut käsikäiguvahetusega auto juhtimise õiguse saamiseks.

(5) Juhi ettevalmistamist teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused (edaspidi koolitaja), kes on kantud äriregistrisse või seaduse alusel teise registrisse ja kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba).

(6) Õpilasel peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise kõlblikkust tõendav tervisetõend.

§3. Juhi esmaõpe

(1) Juhi esmaõpe jaguneb kaheks astmeks:
1) algaste;
2) lõppaste.

(2) Juhi esmaõpet teostatakse lisas 1 toodud skeemi kohaselt.

§4. Juhi esmaõppe algaste

(1) Juhi esmaõppe algastme sisu ja maht määratakse mootorsõiduki kategooriale vastava riikliku õppekavaga. Õppetöö minimaalne maht on toodud tabelis 1.

Tabel 1

Mootorsõiduki kategooria ja alamkategooria	Liiklusteooriaõpe õppetundides	Õppesõit õppesõidukordades
A; A1	40	20
B; B1	41	40
BC1	55	50

(2) Liiklusteooriaõppe ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja ühe õppesõidukorra kestus on 25 minutit.

(3) Õpilasel võib olla päevas üldjuhul kuni kaks õppesõidukorda. Õppesõidukordade vahel peab olema puhkepaus vähemalt viis minutit.

(4) Õpperühmas võib olla kuni 25 õpilast. Nõue ei laiene üldhariduslikule koolile ja kutseõppeasutusele, kus mootorsõidukijuhti ettevalmistavas õppetöös osalevas klassis või õpperühmas on õpilaste arv suurem.

(5) Liiklusteooriaõppe tundide ja õppesõidu ülesehitus ning vahelduvus peavad tagama riiklikus õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele.

(6) Õpilase ettevalmistamise taseme hindamiseks teostab koolitaja õppekava kohast vahekontrolli.

(7) Vahekontrolli mittesooritamisel peab koolitaja andma õpilasele võimaluse täiendavateks konsultatsioonideks või harjutusteks, kuni ta on omandanud vajalikud teadmised ja oskused või saavutanud nõutava sõiduvilumuse õpingute jätkamiseks teeliikluses.

(8) Õppesõidul peab õpilasel olema kaasas lisas 2 toodud õpilase koolituskursuse õpingukaart (edaspidi õpingukaart). Õpingukaardile märgib õpetaja õppesõidu kuupäeva ja õppesõidukordade arvu. Õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad õppesõidukorra lõpus õpilane ja õpetaja oma allkirjaga.

(9) Juhi esmaõppe algaste lõpeb koolitaja liiklusteooria- ja sõidueksamiga. Eksamite läbiviimise korra sätestab koolitaja. Juhi esmaõppe algastme läbimist tõendab koolitaja poolt väljastatav lisa 3 kohane mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus.

(10) Enne koolitaja eksamit peab õpilane olema läbinud sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele vastava esmaabialase väljaõppe, mida tõendab selle kohta väljastatud kehtiv tunnistus.

[RTL 2002, 83, 1274 - jõust 01.08.2002]

§5. Juhi esmaõppe algaste üksikkorras ettevalmistamisel

(1) Üksikkorras võib ette valmistada A- ja B-kategooria ning A1- ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse taotlejat juhi esmaõppe algastmel.

(2) Üksikkorras võib juhti ette valmistada ainult koolitaja juhendamisel.

(3) Üksikkorras õppida sooviv isik peab end registreerima koolitaja juures koos oma mootorsõidukijuhiõpetajaga. Koolitaja peab neile tutvustama kooli õppekava, õppematerjale ja -metoodikat ning koolitaja vahekontrolli(de) ja eksami nõudeid.

(4) Pärast õppekavas ettenähtud koolitaja vahekontrolli läbimist teeb koolitaja õpilase õpingukaardile märke, mis annab õiguse osaleda õppesõidul teeliikluses.

(5) Üksikkorras ei ole lubatud ette valmistada piiratud juhtimisõiguse taotlejat.

(6) Omandatud teadmiste ja oskuste kontrolliks peab üksikkorras õppinud isik sooritama koolitaja eksami ja saama mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse.

§6. Juhi esmaõppe lõppaste

(1) Juhi esmaõppe lõppaste algab pärast esmase juhiloa saamist.

(2) Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes.

(3) Juhi esmaõppe lõppastme kestus on 23 kuud.

(4) Juhi esmaõppe lõppastme viimase 12 kuu jooksul peab esmase juhiloa omanik läbima koolitaja juures juhi ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse süvendamise koolituse, mille käigus hinnatakse esmase juhiloa omaniku sõiduoskust ja käitumist teeliikluses ja viiakse läbi koolitus, mille minimaalne maht on:
1) liiklusteooriaõppel – 3 õppetundi;
2) sõiduoskuse üldisel viimistlemisel – 2 õppesõidukorda;
3) [kehtetu]
4) libedasõidu riskivältimise õpe – 3 õppetundi ja 6 sõidukorda.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud õppekava kohast libedasõidu riskivältimise õppe sõiduõpet võib läbi viia:
1) selleks kohandatud muuks liikluseks suletud aastaringselt kasutataval kunstlibeda kattega õppeväljakul;
2) ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini looduslikes libedatingimustes selleks kohandatud muuks liikluseks suletud õppeväljakul.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud lõppastme koolituse läbimise kohta teeb koolitaja vastava sissekande lisas 3 toodud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele.

(6) Kui esmaõppe ajal mootorratta juhi esmase juhiloa kehtivusaeg kattub B-kategooria auto juhi esmase juhiloa kehtivusajaga vähemalt kolme kuu ulatuses, siis peab mootorsõiduki juht läbima ainult B-kategooria auto juhi lõppastme koolituse.

[RTL 2004, 151, 2290 - jõust. 12.12.2004]

Tabel 2

Olemasolev kategooria	Taotletav kategooria	Liiklusteooriaõpe (õppetunde)	Õppesõit (õppesõidukordi)
B, C, D	A	10	20
B	BE	6	6
B	C, C1	20	20
C, C1	CE, C1E	10	20
C1	C	10	10
B, C	D, D1	40	40
D1	D	10	10
D, D1	DE, D1E	10	20
B	D-troll	60	80
C, D	B	5	2
B-kategooria auto		3	10
automaat- käiguvahetuse	käsikäigu- vahetusega
Kaitseteenistuse ajateenija
B, BC1	C	30	30
	CE	40	40
	D	40	40

[RTL 2002, 83, 1274 - jõust 01.08.2002]

§7. Juhi täiendusõpe

(1) Juhi täiendusõppe sisu ja maht määratakse mootorsõiduki kategooriale vastava riikliku õppekavaga. Õppetöö minimaalne maht on toodud tabelis 2.

(1¹) Kui õpilane taotleb kolme aasta jooksul lisaks olemasolevale mootorsõiduki juhtimise õigusele muu kategooria mootorsõiduki juhi tunnistust, siis on koolitajal õigus vähendada liiklusteooriaõppe mahtusid osas, mis on ühine nii omandatud kui taotletava mootor­sõiduki kategooria juhi õppel.

(2) Juhi täiendusõppe läbiviimisel tuleb järgida § 4 lõigetes 2–8 toodud nõudeid.

(3) Koolitaja ei või alustada juhi täiendusõpet varem kui kuus kuud «Liiklusseaduse» § 31 lõigetes 1 ja 2 toodud tähtaega. Nimetatud nõue ei laiene käesoleva paragrahvi lõikele 5.

(4) Juhi täiendusõpe lõpeb koolitaja liiklusteooria- ja sõidueksamiga. Eksamite läbiviimise korra sätestab koolitaja. Täiendusõppe läbimist tõendab koolitaja poolt väljastatav lisa 3 kohane mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus.

(5) Juhi täiendusõpe C-, D- ja CE-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust taotlevatele kaitseteenistuse ajateenijatele toimub vastavalt riiklikule õppekavale ja Kaitsejõudude Peastaabi poolt määratud erikavale, mis sisaldab kaitsejõudude tehnika ja tegevuse eripära käsitlevat teooria- ja sõiduõpet.

[RTL 2002, 83, 1274 - jõust 01.08.2002]

§8. Piiratud juhtimisõigusega juhi ettevalmistamine

(1) Piiratud juhtimisõigusega juhi ettevalmistamine toimub B-kategooria auto juhi esmaõppe algastme mahus §-s 4 toodud tingimustel.

(2) Piiratud juhtimisõigusega juhi ettevalmistamine lõpeb koolitaja liiklusteooria- ja sõidueksamiga. Piiratud juhtimisõigusega juhi ettevalmistust tõendab koolitaja poolt väljastatav lisa 3 kohane mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus.

3. peatükk
JUHI KOOLITAJA

§9. Nõuded koolitajale

(1) Koolitajal peab olema haridusministri poolt kehtestatud korras antud kehtiv koolitusluba.

(2) Koolitajal peavad olema:
1) tervisekaitsenõuetele vastavad õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
2) õppesõiduväljak (vähemalt 1000-m² pindalaga ja kõva kattega) või selle kasutamise võimalus;
3) õppekavades ettenähtud lisa 4 kohased metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;
4) ARK büroo poolt väljastatud juhi koolitamise õigust tõendava tunnistusega õpetajad;
5) «Liiklusseaduse» § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjadele vastavad riiklikud õppekavad;
6) §-s 11 toodud õppedokumentatsioon;
7) §-s 10 ja lisas 5 toodud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus.

§10. Nõuded õppesõidukile

(1) Õppesõidul kasutatav sõiduk peab olema puhas ega tohi olla koormatud ohtlike ja halvasti lõhnavate ainetega jms.

(2) Õppesõiduks kasutataval sõidukil (edaspidi õppeauto ) peab olema sõiduõpetaja jaoks piduri ja siduri lisapedaalid ning lisatahavaatepeegel. Piduri ja siduri lisapedaalide nõue ei laiene puudega isiku õppesõiduautole, kui liiklusmeditsiini komisjoni otsusega on ette nähtud eriseadmete kasutamine.

(3) Õppeautol peab olema eest ja tagant nähtav nõuetekohane õppesõidutunnusmärk.

(4) Õppeautol peab esiustel olema kooli nimi või tunnus minimaalmõõtmetega 200×300 mm.

(5) Õppesõidul kasutatavad B-, C- ja D-kategooria ning vastavate alamkategooriate õppeautodel peab olema käsikäiguvahetus (v.a juhul, kui isik taotleb juhiluba piiranguga ainult automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks).

(6) Õppesõidul mootorrattaga (edaspidi õppemootorratas ) peab õpilane kandma eredavärvilist valgustpeegeldavat vesti, mille seljaosal on õppesõidutunnusmärk, turvariietust ja kasutama nõuetekohast turvavarustust.

(7) Õppemootorratas peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab õppesõidu ajal pidada sidet õpetajaga.

(8) Õppemootorrattal peab olema:
1) süütesüsteemi avariiline väljalülitus;
2) pööratavad jalatoed;
3) raamile kinnitatud ohutuskaared.

(9) Puudega isiku koolitamisel peab õppeauto vastama liiklusmeditsiini komisjoni ettekirjutusele ja käesoleva määruse nõuetele.

(10) Õppesõiduki mõõtmed ja mass peavad vastama lisas 5 toodud nõuetele.

[RTL 2002, 83, 1274 - jõust 01.08.2002]

§11. Nõuded õppedokumentatsioonile

(1) Juhi koolitajal peab olema järgmine õppedokumentatsioon:
1) õpilaste registreerimisleht, mis peab sisaldama koolitaja nime ja rekvisiite, õpperühma numbrit, õpitava mootorsõiduki kategooriat, õppetöö algust ja lõppu, õppetöö toimumise aega, andmeid mootorsõidukijuhiõpetaja kohta ja õpilaste andmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoht). Nimetatud andmete õigsus peab olema kinnitatud koolitaja poolt;
2) õppetöö päevik, mis peab sisaldama õpperühma numbrit, õpetatava mootorsõiduki kategooriat, andmeid õpperühmas olevate õpilaste kohta, mootorsõidukijuhi õpetaja ees- ja perekonnanime, õppetöö alguse ja lõpu kuupäeva, märkeid liiklusteooriaõppest osavõtu kohta, õppeteemade registreerimist, tundide arvu ja õpetaja kinnitust sellele;
3) mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuste väljaandmise register, mis on eelnevalt köidetud, peab sisaldama tunnistuse seeriat ja numbrit, tunnistuse saaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, õpitud mootorsõiduki kategooriat, väljaandmise kuupäeva, eksamiprotokolli numbrit, mille alusel on tunnistus väljastatud, ja tunnistuse saaja allkirja;
4) eksamiprotokoll, mis peab sisaldama koolitaja nime, eksamiprotokolli numbrit, vormistamise kuupäeva, õpilase ees- ja perekonnanime, õpitud mootorsõiduki kategooriat ja eksami tulemust. Eksamiprotokoll peab olema kinnitatud eksamikomisjoni esimehe ja liikmete allkirjadega;
5) koos eksamiprotokolliga säilitatakse ka õpilase õpingukaart;
6) koolituskursuse õpingukaartide väljaandmise register, mis on eelnevalt köidetud ja mis sisaldab õpingukaardi seeriat ja numbrit, õpingukaardi saaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, õpitava mootorsõiduki kategooriat, väljaandmise kuupäeva ja õpingukaardi saaja allkirja.

(2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente säilitatakse kolm aastat.

(3) Koolitaja õpilaste registreerimisleht peab olema hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast õppetöö algust registreeritud koolitaja asukohajärgses ARK büroos.

[RTL 2002, 83, 1274 - jõust 01.08.2002]

4. peatükk
JUHI JUHENDAJA TUNNISTUS

§12. Juhi juhendaja tunnistus

(1) Juhi juhendaja tunnistuse (edaspidi juhendaja tunnistus) taotlejal tuleb esitada ARK büroole:
1) kirjalik avaldus;
2) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
3) juhiluba;
4) kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend;
5) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
6) kaks identset värvifotot, millel isik on vanusele vastav, otsevaates ja peakatteta, suurusega 35×45 mm.

(2) Isikule, kes vastab «Liiklusseaduse» § 32 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele, annab ARK büroo lisas 6 toodud juhendaja tunnistuse.

(3) ARK büroo annab juhendaja tunnistuse või teatab taotleja mittevastavusest nõuetele 20 tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud materjalide esitamise päevast.

(4) ARK büroo tunnistab juhendaja tunnistuse kehtetuks, kui selle andmise (omamise) alus on ära langenud, tunnistus on alusetult antud, tunnistus või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud.

(5) Juhendaja tunnistus on kehtiv üks aasta.

[RTL 2002, 83, 1274]

5. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE JUHI KOOLITUSE ÜLE

§13. Järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet juhi koolituse üle teostavad «Liiklusseaduse» § 38 lõike 1 alusel haridusministri volitatud asutus ja ARK.

(2) Koolitajale ettekirjutuse tegemine puuduste kõrvaldamiseks ning õppetegevuse parandamiseks toimub «Liiklusseaduse» § 38 lõikes 2 toodud alustel ja korras.

(3) Ettekirjutuse tulemused vormistatakse protokolliga kolmes eksemplaris, millest üks antakse koolitajale, teine ja kolmas jäetakse järelevalveasutustele.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2001. aasta 10. mail.

§15. [käesolevast tekstist välja jäetud]
¹ Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001–0024).

Lisa 1 teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord» juurde

Juhi esmaõppe korraldus

Lisa 2 teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord» juurde

Lisa 3 teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord» juurde

Mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus

Esikülg

Tagakülg

Mõõtmed 162X114 mm

Lisa 4 teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord» juurde

Koolitaja õppevahendite loetelu

Koolitaja peab omama järgmisi õppekavas ettenähtud metoodilisi ja audiovisuaalseid õppevahendeid ning tarvikuid.

1. Magnettahvel, kirjutustahvel ja teised visualiseerimisvõimalused

Õppetöö läbiviimiseks peab olema vähemalt üks magnettahvel või üks kirjutustahvel või muu visualiseerimisvõimalus (diaprojektor koos õppelüümikutega). Magnettahvli või kirjutustahvli pind peab olema vähemalt 1,5 m² suurune.

2. Vaatlusmaterjal

2.1. Õpetatava aine esitamiseks peavad olema järgmised õppetahvlid, diapositiivid, video- või muud filmid, arvutid või lüümikud (edaspidi õppevahendid) ja nende kasutamiseks vajalikud seadmed:

Nr	Õppevahendi nimetus	Õpetatava mootorsõiduki kategooria
		A	B/BE	C/CE	D/DE
1.	Liiklusmärgid (kaasa arvatud teekattemärgistus) ja muud liikluskorraldusvahendid	X	X	X	X
2.	Foorid	X	X	X	X
3.	Reguleerija märguanded	X	X	X	X
4.	Jalakäijate ülekäigurada, jalgrattatee	X	X	X	X
5.	Sõidu eesõigus	X	X	X	X
6.	Möödasõit, möödumine, sõiduradade kasutamine, pöörded, tagurdamine, parkimine, peatumine, aeglustus- ja kiirendusrada	X	X	X	X
7.	Hädapeatunud sõidukite tähistamine	X	X	X	X
8.	Liiklusõnnetuskoha tähistamine	X	X	X	X
9.	Käitumine liiklusõnnetuse korral	X	X	X	X
10.	Käitumine vähese liiklusega piirkondades (elamurajoonides)	X	X	X	X
11.	Käitumine ühissõidukite suhtes ja nende peatustes	X	X	X	X
12.	Käitumine kiirteel ja maanteel	X	X	X	X
13.	Käitumine raudteeülesõidukohal	X	X	X	X
14.	Suurimad lubatud sõidukiirused	X	X	X	X
15.	Sõitjate vedu	–	–	–	X
16.	Veoste vedu	–	X	X	–
17.	Turvavarustus lastele	–	X	X	X
18.	Käitumine peatumisel	X	X	X	X
19.	Libe tee (kiilasjää, vesiliug, määrdunud sõidutee)	X	X	X	X
20.	Teel püsimine erinevate teekatete puhul (haardumine)	X	X	X	X
21.	Liiklus tänapäeval	X	X	X	X
22.	Jõuülekande üldehitus ja tööpõhimõte	X	X	X	X
23.	Ettenähtud valgustusseadmed ja nende kasutamine	X	X	X	X
24.	Pidurid, nende üldehitus (kahesüsteemne pidurdusseade, pidurivõimendi, mitteblokeeruvad pidurid (ABS), sõidupidur, seisupidur)	X	X	X	X
25.	Trummelpiduriga hüdrauliline pidur, ketaspidur ja seisupidur	X	X	X	X
26.	Pealejooksev pidur tõmbekahvli ja kõrguse reguleerimise seadme, haagise siduri ja kuulpeasiduriga	–	X	X	X
27.	Rooli üldehitus (roolimehhanismi, rooliajami ja roolivõimendi tööpõhimõte)	X	X	X	X
28.	Neljataktiline ottomootor (võib asendada ka töötava mudeliga)	–	X	X	X
29.	Diiselmootor	–	X	X	X
30.	Katalüüsmuundur	–	X	X	X
31.	Sidur (võib asendada ka töötava mudeliga)	X	X	X	X
32.	Käigukast (võib asendada ka töötava mudeliga)	–	X	X	X
33.	Amortisaator	X	X	X	X
34.	Sõiduki ohutuse kontroll enne sõidu alustamist	X	X	X	X
35.	Veljed, rehvid, rehvide kulumine, kahjustused	X	X	X	X
36.	Mootorsõidukite kategooriad	X	X	X	X
37.	Mootorratta ehitus	X	–	–	–
38.	Kahetaktilise mootori üldehitus (võib asendada ka töötava mudeliga)	X	–	–	–
39.	Sõidutehnika, sõidudünaamika	X	–	–	–
40.	Mootorratta rehvid	X	–	–	–
41.	Kaitseriietus, turvavarustus	X	–	–	–
42.	Sõidukite, autorongide ning veose mõõtmed ja massid	–	X	X	X
43.	Haakeseadis (koos kulumisnähtuste kujutamisega)	–	X	X	X
44.	Pidurdusseadmete ehitus	–	–	X	X
45.	Suur- ja/või raskeveose tähistus	–	–	X	–
46.	Ohtlike veoste tähistus	–	–	X	–
47.	Juhi sõidu- ja puhkeaeg	–	X	X	X
48.	Busside liigitus	–	–	–	X
49.	Bussi jõuülekanne	–	–	–	X
50.	Juhiiste bussis ja nõuded reisijate ruumile	–	–	–	X
51.	Busside kliimaseadmed (kütteseadmed, õhutamine)	–	–	–	X
52.	Suruõhusüsteem	–	–	X	X
53.	Nõuded bussi piduritele – kombineeritud pidurid, suruõhupidurid, piduriseadmed liigendbussil, seisupidur, sõidupidur, abi- ja kestuspidur, hooldus, kontroll	–	–	–	X
54.	Kere asendi reguleerimine	–	–	–	X
55.	Busside varustus ja erivarustus	–	–	–	X
56.	Bussi ohutuse kontroll – ettevalmistamisel sõiduks, sõidudünaamika alused sõitmisel suurte ja raskete bussidega	–	–	–	X
57.	Ohutuled	–	X	X	X
58.	Ohukolmnurk	–	X	X	X
59.	Parkimiskell	X	X	X	X
60.	Tõkiskingad	–	X	X	X
61.	Esmaabi apteek	X	X	X	X
62.	Tulekustuti	X	X	X	X
63.	Liiklusseadus	X	X	X	X
64.	Liikluskindlustuse seadus	X	X	X	X
65.	Liikluseeskiri	X	X	X	X
66.	Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuded	X	X	X	X
67.	Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri	X	X	X	X
68.	Mootorsõiduki tehnoseisundi kontrolli eeskiri	X	X	X	X
69.	Suuremõõtmelise või raskekaalulise autoveo eeskiri	–	X1	X	X
70.	Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri	–	X1	X	–
71.	Ühistranspordiseadus	–	–	–	X
72.	Autoveoseadus	–	–	X	–
73.	Muud riiklikes õppekavades sisalduvad õigusaktid	*	*	*	*

«x» õppevahendi/tarviku olemasolu on nõutav
«–» õppevahendi/tarviku olemasolu ei ole nõutav
«¹» ainult suuremõõtmeliste veoste osas

Lisa 5 teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord» juurde

Nõuded õppesõidukile

Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab õppesõiduk vastama järgmistele nõuetele:

1. Mootori töömahu, võimsuse ja sõiduki massi ja mõõtmete osas:

A1-alamkategooria korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori töömahuga vähemalt 75 cm³, kuid mitte rohkem kui 125 cm³ ja mootori võimsusega kuni 11 kW;

A-kategooria (mootori võimsus ≤ 25 kW) korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori võimsusega vähemalt 15 kW, kuid mitte rohkem kui 25 kW;

A-kategooria (mootori võimsus > 25 kW) korral – külghaagiseta kaherattaline mootorratas mootori võimsusega vähemalt 35 kW;

B1-alamkategooria korral – kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg;

B-kategooria korral – B-kategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja millel on vähemalt neli istekohta;

C1-alamkategooria korral – C1-alamkategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 4000 kg;

C-kategooria korral – C-kategooria auto, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 10 000 kg;

D1-alamkategooria korral – D1-alamkategooria auto, mille pikkus on vähemalt 5 m;

D-kategooria korral – D-kategooria auto, mille pikkus on vähemalt 10 m;

BE-kategooria korral – autorong, mis koosneb B-kategooria õppesõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1100 kg ning mis ei kuulu juhtimisõiguse seisukohalt B-kategooriasse;

C1E-kategooria korral – autorong, mis koosneb C1-alamkategooria õppesõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg;

CE-kategooria korral – autorong, mis koosneb C-kategooria õppesõidukist ja haagisest (poolhaagisest):
–autorongi pikkus on vähemalt 12 m;
–haagise pikkus on vähemalt 4 m;
–autorongi kokkuhaagitud sõidukite valmistaja(te) lubatud täismass on vähemalt 18 000 kg;

D1E-kategooria korral – autorong, mis koosneb D1-alamkategooria õppesõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg;

DE-kategooria korral – autorong, mis koosneb D-kategooria eksamisõidukist ja haagisest, mille valmistaja lubatud täismass on vähemalt 1250 kg.

2. Täiendavate tingimuste osas:
–sõiduõpetajal peab õppesõidukis olema küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks;
–B-kategooria õppesõidukil peavad olema peatoed;
–nõuetekohane lisatahavaatepeegel peab suuruselt vastama auto standardvarustusse kuuluvale tahavaatepeeglile ja ta peab olema kinnitatud nii, et sõiduõpetaja saaks vabalt jälgida liikluses toimuvat;
–õppeautol peab välispeegel olema mõlemal küljel;
–piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja nõuetekohaselt paigaldatud ning nad peavad töötama efektiivselt;
–B-kategooria ja B1-alamkategooria õppesõidukil peab külg- ja tagaakende läbipaistvus olema vähemalt 70%.

Lisa 6 teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord» juurde

SID

SID

SID

SID

SID