Krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus

Õigusakt

Väljaandja:	Riigikogu
Akti liik:	seadus
Teksti liik:	algtekst
Jõustumise kp:	01.01.2005
Avaldamismärge:	RT I 2004, 86, 582

Krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 25.11.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 13. detsembri 2004. a otsusega nr 741

I. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 66; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612; 2003, 81, 544; 2004, 36, 251) tulenevaid erisusi.»

§ 2. Paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõna «tegevuseks» sõnaga «majandustegevuseks».

§ 3. Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Avalikkuselt hoiuste kaasamine

(1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele.

(3) Avalikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda teeb:
1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi lepinguriik);
2) lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus;
3) rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on lepinguriik;
4) juriidiline isik selles ulatuses, mille osas tal on lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigus avalikkuselt rahalisi vahendeid kaasata, ning tingimusel, et selline tegevus on allutatud järelevalvele hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil.»

§ 4. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Finantsteenused

(1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide, vekslite) väljastamine ja haldamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
10) rahamaakleri tegevus;
11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
14) vara hoidmine;
15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14 loetletud finantsteenustega.

(2) Krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib krediidiasutus asutada äriühingu või omandada kontrolli teise äriühingu üle (edaspidi abiettevõtja).

(3) Krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille peamine ja püsiv tegevus on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiateenuste osutamine või mõni muu sellesarnane tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.»

§ 5. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 8. Segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja

(1) Segafinantsvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole krediidiasutus, kindlustusandja ega investeerimisühing, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on lepinguriigi krediidiasutus, kindlustusandja või investeerimisühing, ning kes moodustab koos oma tütarettevõtjate ja teiste ettevõtjatega finantskonglomeraadi.

(2) Finantsvaldusettevõtja on finantseerimisasutusest emaettevõtja, kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus ja ülejäänud tütarettevõtjad või enamik neist on kas krediidi- või finantseerimisasutused.

(3) Segavaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja, krediidiasutus ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus.»

§ 6. Paragrahvides 9 ja 97 asendatakse sõna «Lepinguriik» sõnaga «lepinguriik» vastavas käändes.

§ 7. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Hääleõiguse kuuluvus

Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ning kontrollitava äriühingu määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.»

§ 8. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Tegevusluba

(1) Äriühingul peab avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmiseks või muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba).

(2) Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon.

(3) Tegevusluba on tähtajatu.

(4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud.»

§ 9. Seadust täiendatakse §-dega 13¹–13³ järgmises sõnastuses:

« § 13¹. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesoleva seaduse §-des 13¹–18 taotlus):
1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsia- või osakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
3) käesoleva seaduse §-s 13² sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
4) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;
5) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
6) andmed kavandatavate finantsteenuste osutamiseks vajalike info- ja muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide, turvasüsteemide, kontrollimehhanismide ja -süsteemide kohta;
7) tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid või nende projektid vastavalt käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud nõuetele;
8) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;
9) siseauditiüksuse põhimäärus või selle projekt;
10) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete, siseauditiüksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe (edaspidi juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
11) andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;
12) taotleja aktsionäride või liikmete nimekiri, milles on näidatud iga aktsionäri või liikme nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või liikme poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta;
13) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa ületab 2 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
14) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu aktsia- või osakapitalis, kui juriidilise isiku osa ületab 5 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
15) taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud andmed;
16) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;
17) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 252) ettenähtud ühekordne osamakse.

(2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

(4) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka revisjonikomisjoni liikmete kohta lõike 1 punktis 10 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 13². Äriplaan

(1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
1) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus;
2) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase;
3) strateegia ja tegutsemiseks kavandatud turuosa;
4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad kliendid ja turu konkurentsitingimused;
5) aastabilanss ja finantsnäitajad, sealhulgas tulud, kulud, kasum ja rahavood, ning nende aluseks olevad eeldused;
6) krediidi- ja investeerimispoliitika;
7) riskide juhtimise üldised põhimõtted ja riskide juhtimise strateegia.

(2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

§ 13³. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 13¹ nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 13¹ nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.

(6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;
2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.»

§ 10. Paragrahvid 14 ja 15 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Tegevusloa andmise otsus

(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

(2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

(3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

(4) Taotleja äriregistrisse kandmisel ei kohaldata äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 250 lõikes 4 ja § 271 lõikes 2 ning tulundusühistu seaduse (RT I 2002, 3, 6; 102, 600; 2004, 14, 91; 24, 166) § 7 lõikes 3 sätestatut. Taotleja juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa andmise otsuse kättetoimetamisest.

§ 15. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui:
1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele;
2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;
3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena;
4) taotleja juhid, audiitor või aktsionärid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või see on takistatud riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
6) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;
7) käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud krediidiasutuse sise-eeskirjad ei ole krediidiasutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
8) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt kustutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni;
3) käesoleva seaduse §-s 13² sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;
4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.»

§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 15¹ järgmises sõnastuses:

« § 15¹. Tegevusloa andmise otsuse muutmine

(1) Krediidiasutuse ärinime või asukoha aadressi muutumise korral teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

(2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsustab Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele kätte.»

§ 12. Paragrahvi 16 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) krediidiasutuse pankroti korral – kohtu poolt pankroti väljakuulutamisega.»

§ 13. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 17. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud;
5) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;
7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;
8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või oluliselt ebaõiget või eksitavat reklaami;
9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve, raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist;
10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiasutuse tegevusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;
12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust;
14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 20¹ lõike 6 või § 20⁴ lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse krediidiasutusele viivitamata kätte.»

§ 14. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Avalikustamine

(1) Finantsinspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

(2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.»

§ 15. Paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 1¹ –1³ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades vajalik, võib Finantsinspektsioon anda krediidiasutusele loa jätkata käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute sooritamist täielikult või osaliselt ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist. Loa andmine otsustatakse likvideerijate või pankrotihaldurite sellekohase kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel.

(1²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud loa andmine võib Finantsinspektsiooni hinnangul kahjustada likvideeritava krediidiasutuse hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve, on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või mõne käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ ettenähtud taotluses nimetatud tehingu või toimingu osas loa andmisest keelduda või kehtestada tehingute või toimingute teostamisele piiranguid. Finantsinspektsioon võib nõuda taotluse põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja andmeid.

(1³) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kümne päeva jooksul, arvates kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel loa saamiseks taotluse esitamisest. Otsuses tuleb ära näidata loa kehtivuse tähtaeg, mis ei või ühegi loas nimetatud tehingu või toimingu osas olla pikem kui kolm kuud krediidiasutuse likvideerimis- või pankrotiteate avaldamise päevast arvates. Kõik eelnimetatud tehingud ja toimingud tuleb loa kehtivuse tähtaja lõppemisel lõpetada.»

§ 16. Paragrahvi 19¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20, § 20⁴ lõigetes 1 ja 7–9 ning §-s 97¹ sätestatut.»

§ 17. Paragrahvi 20:

1) lõike 1 punktid 1 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) välisriigi nimetus;»;

« 4) tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;»;

2) lõike 6¹ punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) krediidiasutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;»;

3) lõiget 6¹ täiendatakse punktidega 3–8 järgmises sõnastuses:

« 3) krediidiasutus on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
4) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid ja see võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve;
5) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krediidiasutuse tegevusest tulenevad riskid;
7) ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolud;
8) krediidiasutust, krediidiasutuse juhti või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.»;

4) täiendatakse lõikega 6³ järgmises sõnastuses:

« (6³) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab krediidiasutus finantsteenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.»;

5) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Krediidiasutuse esinduse avamisest, sulgemisest ja asukoha aadressi muutumisest välisriigis on krediidiasutus kohustatud informeerima Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne esinduse avamist, sulgemist või asukoha aadressi muutumist. Vastava informatsiooni esitamise korra ja tingimused kehtestab Eesti Pank.»

§ 18. Paragrahv 20¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 20¹. Erisused krediidiasutuse filiaali asutamisel lepinguriigis

(1) Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) selle lepinguriigi nimetus, kus krediidiasutus soovib asutada filiaali;
2) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
3) filiaali asukoha aadress lepinguriigis;
4) andmed filiaali juhatajate kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 sätestatule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus krediidiasutus soovib filiaali asutada.

(3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 20³ sätestatud alustel kolme kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

(4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui:
1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on puudulikud;
3) edastamisele kuuluvaid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele andmed ka krediidiasutuse omavahendite suuruse ja kapitali adekvaatsuse kohta.

(6) Krediidiasutus võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis. Kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates oma tingimusi esitanud, võib krediidiasutus lepinguriigis filiaali asutada.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete muutumisest või dokumentide muutmisest teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

(8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui:
1) esineb käesoleva seaduse §-s 20³ sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

(9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.»

§ 19. Paragrahvi 20³ punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;
3) filiaali asutamine või krediidiasutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;».

§ 20. Paragrahv 20⁴ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 20⁴. Piiriüleste teenuste osutamine

(1) Krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) selle riigi nimetus, kus krediidiasutus kavatseb piiriüleseid teenuseid osutada;
2) kavandatavate piiriüleste teenuste kirjeldus, mis peab sisaldama nende käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingute loetelu, mida soovitakse välisriigis teostada.

(2) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

(3) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest, otsuse andmete ja dokumentide vastavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

(4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

(5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks;
3) piiriüleste teenuste osutamine võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks ja selle tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.

(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele võib krediidiasutus alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendi muutmisel teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni ning juhul kui krediidiasutus osutab piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, siis ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

(8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel piiriüleste teenuste osutamise, kui:
1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

(9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles välisriigis.»

§ 21. Paragrahvi 20⁶ lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Finantsteenuste osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ja selle alusel krediidiasutusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.»

§ 22. Paragrahvi 21 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) asutatava filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;».

§ 23. Paragrahvi 21³ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Välisriigi krediidiasutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud tegevuskavas, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.»

§ 24. Paragrahvi 21⁴ lõiked 1 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
2) filiaali asukoha aadress;
3) andmed filiaali juhatajate kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 sätestatule.»;

« (3) Lepinguriigi krediidiasutus võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu või kahe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed.»

§ 25. Paragrahvi 21⁵ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lepinguriigi krediidiasutus võib alustada Eestis piiriüleste teenuste osutamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate edastamist Finantsinspektsioonile.»

§ 26. Paragrahvi 28 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 27. Paragrahvid 29–33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 29. Oluline osalus

(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

(2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

(3) Osalus on kaudne, kui:
1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;
2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;
3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;
4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

(4) Pangas võib olulist osalust omada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik), kes on võimeline tagama panga kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle omanike struktuur ja ärisidemed nende olemasolu korral on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist ning kelle kohta ei ole tema päritoluriigi õigusaktide kohaselt Finantsinspektsioonil teabe saamine takistatud.

(5) Kontrollitava äriühingu määratlemisel ning häälte kuuluvuse ja arvu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-st 10.

§ 30. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed

(1) Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust pangas või suurendada osalust üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel pank muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.

(2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel pangas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui pank muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast panga üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(3) Finantsinspektsioonile teatatakse omandatava osa suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) omandaja nimi või nimetus, elu- või asukoht ja olemasolu korral registrikood, äriühingu puhul ka registritunnistuse kinnitatud ärakiri ning põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
2) andmed omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, ning nende isikute usaldusväärsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid, mida omandaja peab oluliseks esitada;
3) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning audiitori järeldusotsused;
5) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
6) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
7) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;
8) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;
9) panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral kontrolli omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10.

(4) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.

(5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

(6) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.

§ 31. Osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused

(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist kahe kuu jooksul pärast kõigi käesolevas seaduses nimetatud selleks vajalike andmete ja dokumentide või nende täpsustamiseks ja kontrollimiseks nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel omandaja poolt esitatud algse teate saamisest.

(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui see ei ole kooskõlas panga kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetega, sealhulgas kui:
1) omandajal puudub laitmatu ärialane reputatsioon või ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele;
2) omandaja finantsseisund ei ole piisavalt tugev või tema raamatupidamise aruanded ei võimalda adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
3) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
4) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
5) osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine võib oluliselt kahjustada panga klientide õigustatud huve või pank ei vastaks enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
6) osaluse omandamiseks või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmiseks vajalikud rahalised või mitterahalised vahendid võivad Finantsinspektsiooni hinnangul olla seotud teoga, mis viitab kuriteo koosseisu objektiivsetele tunnustele, või omandaja ei ole vaatamata Finantsinspektsiooni sellekohasele nõudmisele esitanud nende rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente;
7) omandaja, kes soovib omandada või suurendada oma osalust üle 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, finantsseisund ei ole piisavalt tugev, et tagada panga usaldusväärset ja korrapärast tegevust;
8) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks.

(4) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelava ettekirjutuse tegemisel koostööd lepinguriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik.

(5) Finantsinspektsioon võib pärast olulise osaluse omandamist või selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui:
1) omandaja on esitanud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
2) olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt panga kindlat ja usaldusväärset juhtimist;
3) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel.

(7) Juhul kui omandaja või isik, kes omab pangas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 32. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;
3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud;
4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 või enne § 31 lõikes 2 nimetatud tähtaja lõppemist.

(2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid panga tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

(4) Kui teostati tehingust, millega pank pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.

§ 33. Osaluse muutumisest teavitamine

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist panga üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu, ning esitama käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktis 1 nimetatud andmed isiku kohta, kellele aktsiaid võõrandatakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli panga üle või olulise osaluse pangas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

(3) Pank on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4) Pank esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli pangas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10.»

§ 28. Paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Krediidiasutuse ning finantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon.»

§ 29. Paragrahvi 63 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RT I 2002, 105, 612; 2004, 2, 7) alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 81, 544; 2004, 18, 131) § 13 lõikes 3 sätestatud tegevusjuhendi ja selle täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja.»

§ 30. Paragrahvid 71–74 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 71. Usaldatavusnormatiivid

(1) Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on krediidiasutus kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse:
1) neto-omavahendite minimaalsuurus;
2) kapitali adekvaatsuse määr;
3) välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad;
4) riskide kontsentreerumise piirmäärad;
5) investeerimispiirangud.

(2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuuluvad kapitali adekvaatsuse määr, välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad, riskide kontsentreerumise piirmäärad ning investeerimispiirangud täitmisele ja järgimisele nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

(3) Krediidiasutus on kohustatud tagama võimaluse usaldatavusnormatiivide piisavalt täpseks arvutamiseks igal ajahetkel.

(4) Krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid ning raamatupidamise korraldus peavad tagama usaldatavusnormatiivide arvutamise ning sellekohase aruandluse õigsuse.

(5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud usaldatavusnormatiivide rikkumisest viivitamata teatama Finantsinspektsioonile.

(6) Krediidiasutus on kohustatud oma põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkivate võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Eesti Pank võib kehtestada reservide moodustamise, hoidmise ja kasutamise korra.

(7) Usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise korra, arvutamise erisused ning aruandluse korra kehtestab Eesti Pank. Finantsinspektsioonil on õigus otsustada usaldatavusnormatiivide arvutamise erisuste rakendamise üle.

(8) Kui krediidiasutus kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse (RT I 2004) § 187 tähenduses, peab ta järgima kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatut.

§ 72. Krediidiasutuse omavahendid

(1) Krediidiasutuse omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest.

(2) Kolmanda taseme omavahendeid võib arvata krediidiasutuse omavahendite koosseisu ainult kapitali adekvaatsuse arvutamisel.

§ 72¹. Allutatud kohustus

Krediidiasutuse kohustus loetakse allutatuks, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist. Krediidiasutuse pankroti korral toimub allutatud kohustusest tuleneva nõude rahuldamine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule.

§ 73. Esimese taseme omavahendid

(1) Esimese taseme omavahendid on:
1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud eelisaktsiate eest tasutud summad;
2) ülekurss;
3) seaduse ja põhikirja kohaselt kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;
4) eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasum;
5) eelmiste aastate jaotamata kahjum;
6) käesoleva majandusaasta kasum, mille suurust on kontrollinud krediidiasutuse audiitor;
7) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.

(2) Krediidiasutuse aktsia- või osakapitali, ülekursi ja reservide hulgas võib näidata vaid reaalselt olemasolevaid summasid.

(3) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud omavahendite kogusummast maha:
1) oma aktsiate summa, välja arvatud oma aktsiatena käsitletavad eelisaktsiad;
2) immateriaalse põhivara summa;
3) käesoleva majandusaasta kahjum.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud kasumi arvamisel esimese taseme omavahendite koosseisu võib sinna arvata ainult selle osa kasumist, millest on maha arvatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.

(5) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile kinnituse omavahendite koosseisu arvatud kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide maha arvamise kohta ning krediidiasutuse audiitori poolt koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kasumi arvestamisel ei või omavahendite koosseisu arvatav kasum olla suurem krediidiasutuse audiitori poolt kontrollitud kasumist või bilansilisest kasumist vastavalt sellele, kumb nendest on väiksem.

(7) Krediidiasutus on kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama Finantsinspektsioonile vastavat instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

(8) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(9) Krediidiasutusel peab olema võimalik esimese taseme omavahendeid viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumite ja riskide katmiseks.

§ 74. Teise taseme omavahendid

(1) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid summad, mis on rahalise sissemaksena täielikult üle antud krediidiasutuse käsutusse.

(2) Teise taseme omavahendid on:
1) allutatud kohustused käesoleva seaduse § 72¹ tähenduses;
2) eelisaktsiad, välja arvatud oma aktsiatena käsitletavad eelisaktsiad;
3) määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid käesoleva seaduse §-s 74² sätestatud tingimustel;
4) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning kapitali iseloomuga instrumendid.

(3) Teise taseme omavahendid jagunevad ülemisteks ja alumisteks omavahenditeks.

(4) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määramata tähtajaga instrumendid.

(5) Teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määratud tähtajaga instrumendid.

(6) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka arvatud instrumendid, mille tagasimaksmisest on ette teatatud, loetakse määratud tähtajaga instrumentideks ja neid käsitletakse teise taseme alumiste omavahenditena.

(7) Krediidiasutus on kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustuse või instrumendi arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu ning esitama Finantsinspektsioonile vastavat kohustust või instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud kohustuse või instrumendi tingimuste kohta.

(8) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa, kui kohustus või instrument vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) selle olemus on kajastatud krediidiasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas;
2) see kuulub krediidiasutuse audiitorite poolt kontrollimisele;
3) selle summa on kindlaks määratud krediidiasutuse pädeva organi poolt;
4) krediidiasutus saab seda vabalt kasutada tavapäraste pangandusriskide katmiseks enne kasumi või kahjumi kindlaksmääramist.

(9) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.»

§ 31. Seadust täiendatakse §-dega 74¹ ja 74² järgmises sõnastuses:

« § 74¹. Allutatud kohustuse krediidiasutuse omavahendite koosseisu arvamise tingimused

(1) Allutatud kohustuse võib arvata krediidiasutuse teise taseme omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele tingimustele:
1) krediidiasutus ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;
2) kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt viis aastat või kohustuse tagasimaksmise nõudest tuleb ette teatada vähemalt viis aastat;
3) kohustus ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib krediidiasutusel kohustus teatud asjaolude korral see ennetähtaegselt tagasi maksta, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral.

(2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast allutatud kohustuse arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile selle aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud teise taseme omavahendite koosseisu arvatava allutatud kohustuse tingimustele.

(3) Krediidiasutuse teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenu saaja algatusel ja Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(6) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse tingimuste muutumist esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(7) Allutatud kohustuse lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb teise taseme alumiste omavahendite hulka arvatud allutatud kohustuse arvestuslikku summat igal aastal järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra kohustuse algsummast. Vähendamine toimub iga kolme kuu järel viie protsendi kaupa.

§ 74². Määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide teise taseme omavahendite koosseisu arvamise tingimused

(1) Käesoleva seaduse § 74 lõike 2 punktis 3 nimetatud määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:
1) määramata tähtajaga väärtpaberist või muust instrumendist tulenev krediidiasutuse kohustus on allutatud käesoleva seaduse § 72¹ tähenduses;
2) määramata tähtajaga väärtpabereid või muid instrumente ei saa lunastada või tagasi maksta nõude esitaja algatusel ega ilma Finantsinspektsiooni eelneva loata;
3) väärtpaberite emissiooni käsitlevates dokumentides on sätestatud võimalus, et tasumata kohustuse tagasimakse ja intressi summat saab kasutada kahjumi katmiseks, võimaldades krediidiasutusel jätkata tavapärast majandustegevust, või muid instrumente käsitlevates dokumentides on sätestatud krediidiasutuse õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast intressi maksmist krediidiasutuse omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile nende täpse kirjelduse ning nende aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga väärtpaberite ja instrumentide tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite koosseisu arvatavate määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimustele.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide lunastamist või tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(5) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumist esitama Finantsinspektsioonile määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.»

§ 32. Paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 75. Bruto- ja neto-omavahendid

(1) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid.

(2) Neto-omavahendid saadakse, arvates bruto-omavahenditest maha:
1) olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu;
2) olulisest osalusest väiksemad osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti krediidiasutuse bruto-omavahenditest;
3) osalused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mis on suuremad kui 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust ning kindlustustegevuse seaduse §-s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded, määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite koosseisu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mahaarvamised võib jätta Finantsinspektsiooni loal tegemata, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu äritegevuse ümberkorraldamisega või päästmiseks mõeldud finantsabitehinguga;
2) osalus teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud kauplemise eesmärgil ja krediidiasutus arvestab kauplemisportfelli riske kapitali adekvaatsuse arvutamisel;
3) krediidiasutus kuulub konsolideeritud järelevalve alla ning osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvates krediidi- ja finantseerimisasutustes ning neid krediidi- ja finantseerimisasutusi konsolideeritakse täielikult rida-realt ning nende üle teostatakse konsolideeritud järelevalvet;
4) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, kui eelnimetatud äriühingute ja krediidiasutuse suhtes teostatakse konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet finantskonglomeraadi üle kindlustustegevuse seaduse tähenduses.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.»

§ 33. Paragrahv 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 77. Kolmanda taseme omavahendid

(1) Kolmanda taseme omavahendite hulka kuuluvad krediidiasutuse käsutusse rahalise sissemaksena täielikult üle antud allutatud kohustused, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 72¹, § 74 lõikes 1 ja § 74¹ lõike 1 punktides 1 ning 3 sätestatule järgmistel tingimustel:
1) allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt kaks aastat;
2) krediidiasutusel on õigus allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtpäeva saabumisel edasi lükata kohustuse tagasimaksmine ja intressi maksmine, kui tema omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

(2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast allutatud kohustuse arvamist kolmanda taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatavate allutatud kohustuste tingimustele.

(3) Krediidiasutuse kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(6) Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni informeerima kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud kohustuste ja nendega seotud intressi maksmisest, kui krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja on väiksem kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud või selle kohaselt kehtestatud kapitali adekvaatsuse määrast.»

§ 34. Seadust täiendatakse §-ga 77¹ järgmises sõnastuses:

« § 77¹. Konsolideeritud omavahendid

(1) Omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 72, 72¹, 73, 74, 74¹ , 74² ja 75–77 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Esimese taseme omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel lisatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 loetletud esimese taseme omavahenditele:
1) vähemusosalus, välja arvatud eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus;
2) konsolideerimisel tekkinud realiseerimata valuutakursivahed;
3) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.

(3) Konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud instrumentide esimese taseme omavahendite koosseisu arvamiseks on krediidiasutus kohustatud taotlema eelnevalt Finantsinspektsioonilt loa ja esitama Finantsinspektsioonile vastava instrumendi aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

(5) Konsolideeritud alusel võib krediidiasutus arvata omavahendite koosseisu oma tütarettevõtja käesoleva majandusaasta kasumi enne kogu konsolideerimisgrupi kasumi kontrollimist sõltumatu audiitori poolt juhul, kui tütarettevõtja kasum on sõltumatu audiitori poolt kontrollitud ning tütarettevõtja audiitorile kehtivad samad nõuded kui krediidiasutuse audiitorile vastavalt käesolevale seadusele. Krediidiasutuse omavahendite koosseisu arvatav tütarettevõtja kasumisumma ei või ületada krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumit.

(6) Krediidiasutus on kohustatud esitama Finantsinspektsioonile krediidiasutuse audiitori koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud tütarettevõtja kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta ning kinnituse omavahendite koosseisu arvatud ettevõtja kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide mahaarvamise kohta.»

§ 35. Paragrahv 78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 78. Omavahendite piirangud

(1) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.

(2) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(3) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

(4) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid.

(5) Kolmanda taseme omavahendid ei tohi ületada 150 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud omavahendite piirangut võib ületada tingimusel, et teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei ületa 250 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–6 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite koosseisus kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamisel.

(8) Neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärad. Piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada neto-omavahendite minimaalsuuruse, riskide kontsentreerumise piirmäärade, investeerimispiirangute ja välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärade arvutamisel.

(9) Krediidiasutusel peab olema neto-omavahendeid summas, mis on võrdne vähemalt 5 miljoni euroga Eesti Panga kursi järgi.»

§ 36. Paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süsteemid, strateegiad ning vastavad sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.»

§ 37. Paragrahvi 85 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad «krediidiasutusega samasse kontserni» sõnadega «krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi».

§ 38. Paragrahvi 88:

1) lõike 5 preambul ja punkt 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladust:»;

« 3) täiturile vastavalt täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64; 20, 116; 23, 142 ja 146; 26, 156; 83, 556; 88, 591; 2004, 20, 141; 28, 189; 38, 257; 46, 329; 56, 403) sätestatule;»;

2) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses.»

§ 39. Paragrahvi 91 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad:

«ja üle 2 protsendi aktsia- või osakapitalist või häälte arvust omavate aktsionäride või liikmete nimekiri».

§ 40. Paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Finantsinspektsioon kontrollib krediidiasutuse tehinguid oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ning sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, eelkõige eesmärgiga ära hoida krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.»

§ 41. Paragrahvi 97 täiendatakse lõigetega 3¹ –3³ ja 5 järgmises sõnastuses:

« (3¹) Kui krediidiasutuse, kelle emaettevõtjaks on kolmanda riigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, konsolideerimisgrupi üle ei teostata konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt ja kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus.

(3²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatu ei ole rakendatav, on Finantsinspektsioonil kokkuleppel teiste asjassepuutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid mooduseid, mis tagavad konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse tegevuse üle Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega samaväärse järelevalve, nõudes eelkõige finantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.

(3³) Käesoleva paragrahvi lõike 3² kohaselt kasutatavast moodusest teavitab Finantsinspektsioon teisi asjassepuutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.»;

« (5) Kui krediidiasutus kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, teostatakse järelevalvet krediidiasutuse kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatule.»

§ 42. Paragrahvi 97¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 20¹ lõikes 8 ja § 20⁴ lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid.»

§ 43. Paragrahvi 97² lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui välisriigi, kes ei ole lepinguriik, krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.»

§ 44. Seadust täiendatakse §-ga 97³ järgmises sõnastuses:

« § 97³. Menetlusosalise õigused ja kohustused krediidiasutuste järelevalvemenetluses

(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.»

§ 45. Paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 99. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel

(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht ja töötaja;
2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
3) krediidiasutuse aktsionär või liige;
4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
5) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur;
6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.

(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
1) teostada krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide kontrollimiseks;
3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksuse või revisjonikomisjoniga.

(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

(4) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

(5) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest krediidiasutust mitte teavitada.

(6) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon:
1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
2) kohaldada politsei abil sundtoomist.»

§ 46. Seadust täiendatakse §-ga 99¹ järgmises sõnastuses:

« § 99¹. Selgituste andmisest keeldumise alused

Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 2004, 65, 456) §-s 71 või 73 sätestatud alustel.»

§ 47. Paragrahv 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 101. Kohapealne kontroll

(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus läbi viia krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.

(2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet;
4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.

(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse krediidiasutusele ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule (edaspidi käesolevas peatükis kontrollitav) kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

(5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud audiitori järeldusotsused kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.»

§ 48. Seadust täiendatakse §-ga 101¹ järgmises sõnastuses:

« § 101¹. Kohapealse kontrolli akt

(1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab viivitamata kontrollitavale kätte.

(2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.

(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

(4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.»

§ 49. Paragrahvid 102–104 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 102. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui:
1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule, nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju;
3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 103. Ettekirjutus

Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktide rikkumisi;
2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
3) krediidiasutuse võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muid tema tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.

§ 104. Õigused ettekirjutuse tegemisel

Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine;
3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist;
4) nõuda krediidiasutuse varade hindamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule;
5) nõuda käesoleva seadusega või Eesti Panga poolt kehtestatud määrast kõrgemat kapitali adekvaatsuse näitajat või likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte parandamist;
6) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidiasutuselt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriüleste teenuste osutamine;
8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist;
9) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist;
10) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks;
11) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule vahetada audiitor;
12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist;
13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist;
14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;
15) esitada muid nõudmisi krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.»

§ 50. Seadust täiendatakse §-ga 104¹ järgmises sõnastuses:

« § 104¹. Sunniraha

(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 18 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 75 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 50 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 750 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.»

§ 51. Paragrahv 108 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 108. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus

(1) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) krediidiasutuse ärinime, asukoha aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
2) krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asutamisel, omandamisel või lõpetamisel vastava äriühingu ärinimi ja asukoha aadress ning asutatava või omandatava äriühingu puhul ka selle kontaktandmed;
3) käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 loetletu kohaselt krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega kindlaksmääratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise-eeskirjad või protseduurireeglid;
4) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 13¹ lõike 1 punktis 11 nimetatud andmed;
5) aktsionäride või liikmete vahetumise korral juhul, kui aktsionäri või liikme osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist, käesoleva seaduse § 13¹ lõike 1 punktis 12 nimetatud andmed;
6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit;
7) teave allutatud kohustuste laenulepingute sõlmimisest;
8) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

(2) Krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, välja arvatud lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud andmed, viivitamata avalikustama.

(3) Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed oma veebilehel.»

§ 52. Paragrahvi 110 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 53. Paragrahvi 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.

(2) Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.»

§ 54. Paragrahvi 112:

1) täiendatakse lõigetega 1¹ ja 3¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele moratooriumi kehtestada ka pärast seda, kui krediidiasutusele on antud käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise luba.»;

« (3¹) Moratooriumi kehtestamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.»;

2) lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks Eesti krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnastele teada olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.

(7) Teate moratooriumi kehtestamisest avaldab Finantsinspektsioon viivitamata vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes.»

§ 55. Paragrahvi 113:

1) täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

« (1¹) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse kinnitatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

(1²) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.»;

2) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) teavitama korrespondentpanku ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud;».

§ 56. Seadust täiendatakse 10¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

«10¹. peatükk
MITMES RIIGIS TEGUTSEVATE KREDIIDIASUTUSTE TERVENDAMINE

§ 115¹. Tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigus

(1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbiviidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine.

(2) Käesolevas paragrahvis tervendamismeetmete ja -menetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes, samuti Eesti krediidiasutuse ning Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse pankrotiotsuse tegemisele eelneva pankrotimenetluse suhtes.

(3) Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(4) Tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.

(5) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:
1) töölepingule;
2) tasaarveldust (netting) reguleerivale kokkuleppele;
3) kokkuleppele, mille alusel väärtpaber müüakse kohustusega see või temaga sarnane väärtpaber fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta (repotehing), kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti;
4) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.

(6) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.

(7) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.

(8) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255) §-s 23¹ sätestatut.

(9) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.

(10) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige:
1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust;
2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või tagatisloovutamise kokkuleppest;
3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab;
4) õigust eseme viljadele.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.

(12) Tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

(13) Tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.

(15) Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme rakendamist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.

§ 115². Tervendamismeetmete rakendamine

(1) Õigus otsustada tervendamismeetmete rakendamine lepinguriigi krediidiasutuse ja tema teises lepinguriigis, sealhulgas Eestis, asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

(2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

(3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatavad tervendamismeetmed on kehtivad Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

(4) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmeid rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda tervendamismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab tervendamismeetmeid rakendav isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

(7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes tervendamismeetmete rakendamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 115³. Teave Eesti krediidiasutuse suhtes moratooriumi kehtestamise kohta

(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse suhtes moratoorium või kohtu otsusest algatada sellise krediidiasutuse suhtes pankrotimenetlus, nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise olulistest praktilistest tagajärgedest.

(2) Kui on tõenäoline, et krediidiasutuse suhtes moratooriumi rakendamine või tema suhtes pankrotimenetluse algatamine võib mõjutada kolmandate isikute huve lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal, ja vastava otsuse peale on võimalik esitada kaebus, avaldab Finantsinspektsioon otsuse väljavõtte viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse väljavõte avaldatakse lepinguriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Väljavõte peab sisaldama otsuse eesmärki ja õiguslikku alust, kaebuse esitamise tähtaega ja tähtpäeva ning kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu täielikku aadressi. Kaebuse esitamise tähtpäev tuleb näidata eriti selgelt mõistetaval viisil.

§ 115⁴. Koostöö lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega

(1) Finantsinspektsioon teatab tervendamismeetme või -meetmete rakendamise vajalikkusest lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.

(2) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ (L 126, 26.05.2000, lk 1–59) artiklis 11 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise olulistest praktilistest tagajärgedest.

(3) Moratooriumi läbiviimiseks vajalike meetmete rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes teeb Finantsinspektsioon koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega.»

§ 57. Paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.»

§ 58. Paragrahvi 117 lõikes 2 asendatakse sõnad «Eesti Pank» sõnaga «Finantsinspektsioon».

§ 59. Paragrahvi 119 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse kinnitatud ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

(6) Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikuid, kes neid likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.»

§ 60. Paragrahvi 120 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) teatama viivitamata lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid;».

§ 61. Paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Pankrotimenetluse algatamise määrus ja pankrotiotsus jõustuvad kõikides lepinguriikides üheaegselt nende jõustumisega Eestis. Eelnimetatud määrus ja otsus ning nende tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.»

§ 62. Paragrahvi 126 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

« (8) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

(9) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.»

§ 63. Paragrahvi 128 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamata teatama pankrotiotsusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või juhul, kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotiotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid.»

§ 64. Seaduse 11. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:

«3. jagu
Mitmes riigis tegutseva krediidiasutuse likvideerimine

§ 134¹. Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatav õigus

(1) Likvideerimismenetlus käesoleva jao tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu alustatud menetlus, mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded selle lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali vara arvel ja viiakse läbi muud lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lõpetamiseks vajalikud toimingud, kaasa arvatud menetlus, mis lõpetatakse võlausaldajate nõusolekul, kompromissi kinnitamisega või muu sarnase kokkuleppe alusel.

(2) Käesolevas paragrahvis likvideerimismenetluse suhtes sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse suhtes nii vabatahtliku kui ka sundlõpetamise korral, samuti tema pankrotiotsuse tegemisele järgneva pankrotimenetluse suhtes ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise suhtes.

(3) Likvideerimismenetlust kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(4) Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse määramisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 115¹ lõigete 4–14 sätteid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel määratakse vastava riigi õigusega eelkõige kindlaks:
1) Eesti või teise lepinguriigi likvideeritava krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal) varade koosseis ja krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt pärast likvideerimismenetluse alustamist omandatud varade õiguslik staatus;
2) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali ja likvideerijate õigused ja kohustused;
3) tasaarvestuse kasutamise tingimused;
4) likvideerimismenetluse mõju lepingutele, mille üheks pooleks on krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal;
5) likvideerimismenetluse mõju võlausaldajate poolt algatatud menetlustele, välja arvatud krediidiasutuselt või krediidiasutuse filiaalilt võõrandatud vara või õigust käsitlevad kohtuasjad, mis on Eesti kohtu menetluses;
6) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali vastu esitatavad nõuded ja pärast likvideerimismenetluse alustamist esitatud nõuete menetlemise tingimused;
7) nõudest teatamine, nõude kontrollimine ja tunnustamine;
8) vara müügist laekunud raha jaotamine, nõuete rahuldamisjärgud ning võlausaldaja õigused juhul, kui tema nõue on asjaõigusliku tagatise realiseerimise või tasaarvestuse tulemusel üksnes osaliselt rahuldatud;
9) likvideerimismenetluse lõpetamise tingimused ja mõju, sealhulgas ka kompromissi puhul;
10) võlausaldajate õigused pärast likvideerimismenetluse lõpetamist;
11) likvideerimismenetluse käigus tehtud kulutuste kandja;
12) kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamist käsitlev kord.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 12 ei kohaldata, kui nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.

§ 134². Likvideerimismenetluse rakendamine

(1) Õigus alustada likvideerimismenetlust lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

(2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali likvideerimismenetluse alustamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

(3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatav likvideerimismenetlus on kehtiv Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

(4) Likvideerimismenetlust rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda likvideerimismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

(7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse või tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes likvideerimismenetluse alustamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 134³. Teave Eesti krediidiasutuse likvideerimise kohta

(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest algatada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse sundlõpetamine või anda sellisele krediidiasutusele luba vabatahtlikuks lõpetamiseks ning kohtu otsusest selline krediidiasutus sundlõpetada või tema pankrot välja kuulutada nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon likvideerimismenetluse praktilistest tagajärgedest.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele avaldab Finantsinspektsioon väljavõtte enda või kohtu vastavast otsusest Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

(3) Kui pärast Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamist täidetakse krediidiasutusele võlgnetav kohustus teises lepinguriigis likvideerija asemel krediidiasutusele, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitja likvideerimismenetluse algatamisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kui kohustus täideti enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljavõtte avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitja ei teadnud likvideerimismenetluse alustamisest ega pidanudki sellest teadma.

§ 134⁴. Lepinguriikides asuvate võlausaldajate teavitamine Eesti krediidiasutuse likvideerimisest

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 120 ja 128 sätestatule on likvideerijad või pankrotihaldurid kohustatud teatama krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamisest või pankrotiotsusest viivitamata igale krediidiasutuse teada olevale võlausaldajale, kelle asukoht või elukoht on mõnes teises lepinguriigis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) menetlustähtajad ja sanktsioonid nendest tähtaegadest mittekinnipidamise korral;
2) nende organite või asutuste nimetused, kes on volitatud nõudeid vastu võtma;
3) muu oluline teave likvideerimis- või pankrotimenetluses kavandatud meetmete kohta, kui sellise teabe puudumine võib takistada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist;
4) teave selle kohta, kas võlausaldaja on kohustatud esitama nõude ka siis, kui tema nõudel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega.

(3) Likvideerijad ja pankrotihaldurid on kohustatud võlausaldajaid regulaarselt teavitama nendest likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest, mille teadmine on võlausaldajatele oma huvide kaitsmiseks vajalik.

§ 134⁵. Keeled

(1) Käesoleva seaduse § 134³ lõikes 2 ja §-s 134⁴ nimetatud teave antakse eesti keeles. Selleks kasutatakse vormi, millel on pealkiri «Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad» kõigi lepinguriikide ametlikes keeltes.

(2) Võlausaldajad, kelle asu- või elukoht on lepinguriigis, võivad esitada oma nõuded selle lepinguriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitatud nõudel olema eestikeelne pealkiri «Nõude esitamine». Likvideerija või pankrotihaldur võib nõuda võlausaldajalt ka nõude eestikeelse tõlke esitamist.

§ 134⁶. Koostöö lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega

(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest tunnistada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise luba kehtetuks finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ artiklis 11 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon selle otsuse kõigist praktilistest tagajärgedest.

(2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes koostööd finantsjärelevalve asutustega lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid.

(3) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali likvideerijad on kohustatud tegema koostööd sama krediidiasutuse filiaalide likvideerijatega teistes lepinguriikides.»

§ 65. Seaduse 12. peatüki tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 134⁷. Usaldatavusnormatiivide rikkumine

Krediidiasutuse poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 134⁸. Teabe esitamata jätmine

Krediidiasutuse poolt kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või vale või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 134⁹. Arvelduste korra rikkumine

(1) Õigusaktidega sätestatud krediidiasutuste maksete arveldamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 134¹⁰. Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

(1) Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 134¹¹. Pangas olulise osaluse omandamise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt pangas osaluse omandamise, selle võõrandamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 134¹². Krediidiasutuse juhi kohustuste rikkumine

Krediidiasutuse juhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes krediidiasutuse klientide huvide piisava kaitseta jätmine või selle oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 134¹³. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse nõuete rikkumine

Lepinguriigi krediidiasutuse poolt Finantsinspektsiooni teavitamata Eestis käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsteenuse osutamise või käesolevas seaduses välisriigi krediidiasutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 134¹⁴. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 134⁷–134¹³ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403; RT III 2004, 9, 96) sätteid.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.»

II. § 66. Äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 372 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»

III. § 67. Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

§ 68. Vabariigi Valitsus korraldab krediidiasutuste seaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas kuu aja jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

¹ Seitsmes EL Nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid (EÜT L 193, 18.07.1983, lk 1–17); EL Nõukogu direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 1–26); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.05.2000, lk 1–59); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 05.05.2001, lk 15–23).

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus

Krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: