Teksti suurus:

Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.12.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:18.01.2009
Avaldamismärge:

Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid

Vastu võetud 30.10.2003 nr 273
RT I 2003, 70, 470
jõustumine 17.11.2003

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
16.12.2004 nr 360 ( RT I 2004, 86, 590) 24.12.2004

Määrus kehtestatakse « Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 20 lõike 1 alusel ja kooskõlas « Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga, 1978» (RT II 1995, 28, 126; 1996, 8, 27) ning «Rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel» ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolliga (RT II 2001, 22, 117).

1. peatükk
LAEVAPERE LIIKMETE KOOLITUSNÕUDED

1. jagu
Üldsätted

§1. Reguleerimisala ja eesmärk

Käesolev määrus reguleerib laevapere liikmete koolitusele ja kvalifikatsioonile esitatavaid nõudeid, sätestab laevapere liikmete diplomeerimise korra ning kehtestab meresõidudiplomite ja  -kutsetunnistuste vormid eesmärgiga tagada laevapere liikmete koolituse ja täiendõppe ning kvalifikatsiooni ja diplomeerimise vastavus «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978» ja selle konventsiooni hilisemate muudatuste (edaspidi STCW konventsioon) ning «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli (RT II 2001, 22, 117) ning nende hilisemate muudatuste (edaspidi SOLAS konventsioon) ja Eesti õigusaktide nõuetele ning seeläbi tagada meresõidu- ja keskkonnaohutus.

§2. Meresõidudiplom ja -kutsetunnistus ning nende vormid

(1) Laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendab meresõidudiplom (edaspidi diplom) või -kutsetunnistus (edaspidi tunnistus).

(2) Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste diplomite ja tunnistuste vormid:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lisa 1);
2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus (lisa 2);
3) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lisa 3);
4) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus (lisa 4);
5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom (lisa 5);
6) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lisa 6);
7) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lisa 7);
8) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lisa 8);
9) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lisa 9);
10) väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus (lisa 10);
11) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lisa 11);
12) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom (lisa 12);
13) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lisa 13);
14) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lisa 14);
15) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lisa 15);
16) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lisa 16);
17) laeva elektrimehaaniku diplom (lisa 17);
18) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lisa 18);
19) piirangutega raadioside operaatori tunnistus (lisa 19);
20) raadioside operaatori tunnistus (lisa 20);
21) teise klassi raadioelektrooniku diplom (lisa 21);
22) esimese klassi raadioelektrooniku diplom (lisa 22);
23) väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus (lisa 23);
24) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus (lisa 24);
25) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus (lisa 25);
26) madruse tunnistus (lisa 26);
27) vahimadruse tunnistus (lisa 27);
28) vanemmadruse tunnistus (lisa 28);
29) laevakoka tunnistus (lisa 29);
30) laevamotoristi tunnistus (lisa 30);
31) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lisa 31);
32) laevaelektriku tunnistus (lisa 32);
33) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus (lisa 33);
34) päästeparve vanema tunnistus (lisa 34);
35) kiirvalvepaadi vanema tunnistus (lisa 35).

(3) Lõikes 2 nimetatud diplomid ja tunnistused väljastab Veeteede Amet kooskõlas STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetega.

2. jagu
Laevapere liikmete koolitus

§3. Laevapere liikmete koolituse või täiendõppega tegelevate õppeasutuste kvaliteedijuhtimise süsteem

(1) Põhiõppeks ja väljaõppeks jaguneva laevapere liikmete koolituse (edaspidi koolitus) ning täiendõppega võivad tegelda koolitusluba ning STCW konventsiooni nõuete kohast auditeeritud ja sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi omavad laevapere liikmete koolituse ja täiendõppega tegelevad õppeasutused (edaspidi mereõppeasutus).

(2) Kvaliteedijuhtimise süsteem loetakse nõuetekohaseks, kui selle loomisel on juhindutud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) või muu standardiorganisatsiooni kvaliteedijuhtimise süsteemi käsitlevatest standarditest või muudest asjakohastest kvaliteedijuhtimise süsteemi käsitlevatest standarditest.

(3) Kvaliteedijuhtimise süsteemi kasutusala peab sisaldama laevapere liikmete koolituse ja täiendõppe, mille eesmärgiks on STCW konventsioonis ja SOLAS konventsioonis sätestatud kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestatud teadmiste ja oskuste omandamine (edaspidi konventsioonikohane õpe) valdkonda.

(4) Kvaliteedijuhtimise süsteemi ei pea omama laevapere liikmete koolituse ja täiendõppega, mille eesmärgiks on STCW konventsioonis ja SOLAS konventsioonis sätestamata kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestamata teadmiste ja oskuste omandamine (edaspidi mittekonventsioonikohane õpe) tegelev koolitusluba omav mereõppeasutus.

(5) Kvaliteedijuhtimise süsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest arvates.

§4. Õppekavadele esitatavad nõuded ning õppekavas määratud meresõidupraktika

(1) Mereõppeasutuste konventsioonikohase õppe õppekavad ja valmendid peavad tagama STCW konventsiooni nõuete täitmise ning vastama Eesti õigusaktide nõuetele. Mittekonventsioonikohase õppe õppekavad peavad vastama Eesti õigusaktide nõuetele. Õppekavade sisu, õppeainete loetelu, õppeainete mahu ja haridustasemele vastavuse osas peab täitma vähemalt vastava kutsestandardi nõudeid.

(2) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavas on praktilise töö ühe vormina ette nähtud meresõidupraktika praktikandina juhul, kui konventsioonikohasele õppele asuja ei ole eelnevalt läbinud õppekava lõpetamiseks ja vastava kvalifikatsiooni saamiseks vajalikku meresõidupraktikat. Meresõidupraktika vorm, maht ja läbiviimise ning arvestamise tingimused määratakse kindlaks STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetega.

§5. Pedagoogidele ja eksamineerijatele esitatavad nõuded

(1) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavade STCW konventsiooniga reguleeritud õppeainete pedagoogide ja eksamineerijate kvalifikatsioon samas õppevaldkonnas peab vastama vähemalt kvalifikatsioonile, mille omistamise aluseks on nende poolt korraldatav või eksamineeritav õpe. Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavade STCW konventsiooniga reguleeritud õppeainete õppesse või eksamikomisjoni koosseisu võib kaasata teiste õppevaldkondade spetsialiste, kes ei pea omama korraldatava või eksamineeritava õppe alast kvalifikatsiooni.

(2) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavade läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustatud mereõppeasutuse eksamikomisjoni esimees ning kutse omistamiseks moodustatud mereõppeasutuse kutsekomisjoni esimees peavad olema läbinud sama õppevaldkonna eksami- või kutsekomisjoni liikme koolituse.

3. jagu
Komisjonid

§6. Mereõppeasutuse eksamikomisjon

(1) Mereõppeasutuste õpilastelt ja üliõpilastelt (edaspidi õppurid ) tasemekoolituse õppekava läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustab mereõppeasutus eksamikomisjoni.

(2) Eksamikomisjoni koosseisu kuuluvad esimees, vähemalt kolm liiget ja sekretär. Eksamikomisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga mereõppeasutuse juht.

(3) Eksamikomisjoni eksamiprotokollid vormistab komisjoni sekretär. Eksamiprotokollide alusel väljastatakse mereõppeasutuse lõpudokument.

(4) Eksamikomisjoni tööga seonduvad kulud kannab mereõppeasutus.

§7. Mereõppeasutuse kutsekomisjon

(1) Mereõppeasutus, kes korraldab laevapere liikmete tööalast koolitust, sealhulgas laeva juhtkonna liikmete täiendõpet, moodustab kutsekomisjoni laevapere liikmete eksamite vastuvõtmiseks ja kutse omistamiseks või kinnitamiseks pärast kursuse õppekava läbimist.

(2) Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad esimees, vähemalt kaks liiget ja sekretär. Mereõppeasutuse kutsekomisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga mereõppeasutuse juht.

(3) Kutsekomisjoni eksamiprotokollid ning tunnistused kursuse õppekava läbimise ja kutse omistamise või kinnitamise kohta vormistab kutsekomisjoni sekretär.

(4) Kutsekomisjoni tööga seonduvad kulud kannab kursusi korraldav mereõppeasutus.

2. peatükk
LAEVAPERE LIIKMETE KVALIFIKATSIOONINÕUDED, DIPLOMEERIMISE KORD NING DIPLOMITE JA TUNNISTUSTE VORMID

1. jagu
Üldsätted

§8. Diplomi ja tunnistuse subjektid, väljastamine ning duplikaat

(1) Diplomi või tunnistuse väljastab Veeteede Amet Eesti kodanikule või Eestis elamisloa alusel elavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse Eestis või välisriigis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses või on lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse. Veeteede Amet väljastab diplomi või tunnistuse samuti Eestis seaduslikul alusel viibivale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses või on lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse.

(2) Diplom või tunnistus väljastatakse § 6 lõikes 3 nimetatud mereõppeasutuse lõpudokumendi alusel või § 7 lõikes 3 nimetatud mereõppeasutuse kursuse õppekava läbimise ja kutse omistamise või kinnitamise tunnistuse ning eksamiprotokolli alusel. Isikud, kes on läbinud koolituse ja omandanud kutse välisriigis tegutsevas või tegutsenud õppeasutuses või lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse, peavad diplomi või tunnistuse saamiseks esitama Veeteede Ametile läbitud õppekava sisu ja mahtu tõendava õiendi.

(3) Diplomid ja tunnistused väljastatakse määramata ajaks. Diplomi või tunnistuse väljastamise aluseks olevaid dokumente säilitatakse 50 aastat.

(4) Juhul kui diplomi või tunnistuse tekst on muutunud raskesti loetavaks või selle tekstis on vähemalt üks täht muutunud mitteloetavaks või kui tuvastatakse diplomi või tunnistuse vormistamise ebatäpsus või sellele kantud andmete ebaõigsus või kui diplom või tunnistus on hävinud, kadunud või ära varastatud, peab selle omanik tegema duplikaadi saamiseks kirjaliku avalduse Veeteede Ametile. Diplomi või tunnistuse duplikaat väljastatakse arhiivis olevate dokumentide alusel, arvestades diplomi või tunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal ning vastavust STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetele.

§9. Kinnitusleht ja selle väljastamine, kinnituslehele märgitavad piirangud ning kinnituslehe pikendamine

(1) Diplomi või tunnistuse kehtivuse meresõiduks määrab kinnitusleht, välja arvatud käesoleva määruse 2. peatüki 6. jaos nimetatud tunnistuste korral. Kinnitusleht kuulub käesoleva määruse 2. peatüki 2.–5. jao alusel väljastatud diplomi või tunnistuse juurde ning annab diplomi või tunnistuse omanikule õiguse töötada kinnituslehel märgitud tasemele vastaval ametikohal ja õiguse täita kinnituslehel märgitud funktsioone. Kinnituslehte ei nõuta §-des 19 ja 20 ning 29 ja 44 nimetatud tunnistuste juurde kohalikus rannasõidus. STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe vorm on toodud käesoleva määruse lisas 36. Käesoleva määruse alusel väljastatud STCW konventsioonis sätestamata diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe vorm on toodud käesoleva määruse lisas 37.

(2) STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe väljastamise aluseks on käesoleva määruse lisas 39 loetletud täiendõppekursuste lõpetamise kehtivad tunnistused vastavalt funktsioonidele, tasemele ja ametikohale, kui taotleja ei ole saanud vastavat väljaõpet üldise koolituse käigus, ning kehtiv tervisetõend laevapere liikme terviseseisundi kohta. STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe saamiseks peavad kinnituslehe taotlejad esitama tunnistuse merendusalase inglise keele eksami sooritamise kohta §-s 7 nimetatud komisjoni ees. Inglise keele eksami mittesooritamisel väljastatakse kinnitusleht piiranguga, mille kohaselt see ei kehti tööks rahvusvahelises meresõidus.

(3) Veeteede Amet väljastab registreeritud kinnituslehe kuni viieks aastaks. Kinnituslehe kehtivusaeg määratakse lähima täiendõppekursuse lõpetamise kehtivusaja järgi.

(4) Laevade otstarbest või seadmete eripärast tulenevate kohustuslike täiendõppekursuste mittelõpetamise puhul märgitakse kinnituslehele piirangud, mis ei luba töötada vastava otstarbe või seadmetega laeval.

(5) Kinnituslehe võib Veeteede Amet pikendada kuni üheks aastaks käesoleva määruse lisas 39 nimetatud erialast täiendõppekursust lõpetamata, kui laeva juhtkonna liikmel on viimase kahe aasta jooksul vähemalt üks aasta meresõidupraktikat sellel ametikohal ning ta on lõpetanud ülejäänud nõutavad täiendõppekursused.

§10. Välisriigi diplomi või tunnistuse tunnustamise kinnitusleht

(1) Veeteede Amet väljastab STCW konventsiooniga ühinenud välisriigi poolt väljastatud diplomi või tunnistuse kinnituslehe alusel välisriigi diplomi või tunnistuse tunnustamise kinnituslehe, kui Eesti on sõlminud selle riigiga diplomite või tunnistuste tunnustamise kohta kokkuleppe kooskõlas STCW konventsiooni reegliga I/10. Välisriigi diplomi või tunnistuse tunnustamise kinnituslehe vorm on toodud käesoleva määruse lisas 38.

(2) Enne teisele mehaanikule, vanemmehaanikule või vanemtüürimehele kinnituslehe väljastamist peab kinnituslehe taotleja või reeder või laeva mehitamisega tegelev tööturuteenuse tegevusluba omav Eestis registreeritud ettevõtja esitama Veeteede Ametile kirjaliku kinnituse selle kohta, et taotleja on tutvunud Eesti meresõiduohutusalaste õigusaktidega vastavalt STCW konventsiooni reeglile I/10.

§11. Veeteede Ameti alaliselt tegutsev komisjon

(1) Veeteede Ametis moodustatakse alaliselt tegutsev komisjon laevapere liikmete teadmiste ja oskuste hindamiseks. Komisjon hindab laevapere liikmete teadmisi ja oskusi diplomi või tunnistuse vahetamisel kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi või tunnistuse vastu. Vajadusel hindab komisjon laevapere liikmete teadmisi ja oskusi laevaõnnetuse toimumise korral ning välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks ja teistel käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

(2) Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni koosseisu kinnitab Veeteede Ameti peadirektor. Komisjoni esimeheks määratakse Veeteede Ameti töötaja. Komisjoni koosseisu kaasatakse tööandjate esindajad.

(3) Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni esimehe kutset tõendav diplom peab olema väljastatud STCW konventsiooni reegli II/2, III/2 või IV/2 alusel ja olema sama või kõrgema tasemega kui eksamineeritava isiku taotletav diplom.

(4) Teadmiste ja oskuste hindamise tulemuste kohta koostatakse protokoll, mis võetakse aluseks diplomi või tunnistuse väljastamisel. Protokolli vorm on toodud käesoleva määruse lisas 40.

(5) Komisjoni tööga seonduvad kulud kannab Veeteede Amet.

§12. Esimese diplomi või tunnistuse saamine enam kui viie aasta möödumisel mereõppeasutuse lõpetamisest

(1) Esimese diplomi või tunnistuse saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb vastavalt STCW konventsiooni nõuetele sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.

(2) Käesoleva määruse 2. peatüki 6. jaos nimetatud tunnistuste saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb sooritada kutseeksam §-s 7 nimetatud vastava ala laevapere liikmeid koolitava mereõppeasutuse kutsekomisjoni ees.

§13. Mereväe õppeasutuse lõpetanule diplomi või tunnistuse väljastamine

(1) Mereväe õppeasutuse lõpetanule väljastatakse esimene ja järgmine kõrgem laevajuhtkonna liikme diplom või tunnistus §-s 11 nimetatud komisjoni otsuse alusel, kui taotleja esitatud õiendi alusel mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht vastavad STCW konventsiooni nõuetele. Õppekava sisu ja mahu vastavust STCW konventsiooni nõuetele hindab Veeteede Amet.

(2) Juhul kui mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht ei vasta STCW konventsiooni nõuetele, tuleb mereväe õppeasutuse lõpetanul läbida täiendav õpe puuduvate õppeainete mahus ja sooritada sellekohane eksam.

§14. Laeva või väikelaeva juhtimise õigus

Käesoleva määruse 2. peatüki 2. ja 5. jaos ning §-s 74 nimetatud laevajuhi ning laevajuhi-mehaaniku diplomit või tunnistust omav isik võib juhtida laeva või väikelaeva vastavalt oma diplomile või tunnistusele ja sellele laevale või väikelaevale lubatud sõidupiirkonnas.

§15. Soodustusluba

(1) Veeteede Ameti peadirektor võib erandjuhtudel reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel kuni kuueks kuuks väljastada Eesti diplomi või tunnistuse omanikule soodustusloa töötamiseks diplomile või tunnistusele vastava ametikohaga võrreldes ühe astme võrra kõrgemal ametikohal.

(2) Kaptenina või vanemmehaanikuna töötamiseks väljastatakse soodustusluba ettenägematutel asjaoludel ja võimalikult lühikeseks ajaks.

(3) Soodustusloa vorm on toodud käesoleva määruse lisas 41.

§16. Meresõidupraktika arvestamine

(1) Diplomi või tunnistuse saamiseks või vahetamiseks vajaliku meresõidupraktikana võetakse arvesse diplomi või tunnistuse saamiseks või vahetamiseks dokumentide esitamise päevale eelneva 10 aasta jooksul läbitud meresõidupraktika.

(2) Laevapere liikme meresõidupraktika ajast arvatakse välja sadamas või remondis viibiva laeva seisuaja osa, mis ületab 30 päeva, samuti enam kui 30 päeva pikkune ajavahemik, mille kestel laevapere liige ei viibinud laeval.

(3) Käesoleva määruse 2. peatüki 3. jaos nimetatud laevamehaanikute ning sama peatüki 5. jaos nimetatud laevajuhtide-mehaanikute diplomite ja tunnistuste saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd teisaldataval ujuvvahendil.

§17. Meresõidupraktika tõendi kinnitamine, väljastamine ja andmete õigsuse kontrollimine

(1) Meresõidupraktika tõendi väljastab laeva kapten või reeder või laeva mehitamisega tegelev tööturuteenuse tegevusluba omav Eestis registreeritud ettevõtja, kinnitades selle allkirja ja pitseriga. Meresõidupraktika tõendi andmed peavad vastama meremehe teenistusraamatus või meresõidutunnistuses olevale sissekandele. Kapteni meresõidupraktika tõendi kinnitab reeder või laeva mehitamisega tegelev tööturuteenuse tegevusluba omav Eestis registreeritud ettevõtja. Meresõidupraktika tõendi vorm on toodud käesoleva määruse lisas 42.

(2) Praktikapäevikus nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika kohta väljastab meresõidupraktika tõendi mereõppeasutus.

(3) Meresõidupraktika tõendis sisalduvate andmete õigsust võib Veeteede Amet kontrollida 30 päeva jooksul dokumentide esitamise päevast arvates. Veeteede Amet tunnustab ka välisriigi laeva kapteni või reederi või välisriigi mereõppeasutuse väljastatud meresõidupraktika tõendit.

2. jagu
Laevajuhi diplomid ja tunnistused

§18. Laevajuhi diplomid ja tunnistused

Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmisi laevajuhi diplomeid ja tunnistusi:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lühendatult RST-200), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 1;
2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus (lühendatult RSK-200), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 2;
3) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lühendatult RST-500), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 3;
4) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus (lühendatult RSK-500), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 4;
5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom (lühendatult VTS), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 5;
6) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult VVT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 6;
7) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lühendatult VKN), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 7;
8) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult SVT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 8;
9) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lühendatult KKN), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 9.

§19. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) kipri ja piiranguga raadioside operaatori õppekursuste lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 50 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis;
3) käesoleva määruse lisas 39 nimetatud baasväljaõppe kursuse või kursuse «ohutusalane tutvustav õpe laeval» lõpetamine.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada:
1) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval;
2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeval.

§20. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus;
2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 50 või enam;
3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.

(3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse omanik võib töötada:
1) kiprina lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval;
2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeval;
3) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega reisilaeval kuni 36 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam;
4) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega kalapüügilaeval.

§21. Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni ja raadioside operaatori õppekursuste lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 100 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(3) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval.

§22. Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus;
2) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 100 või enam;
3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.

(3) Laevajuhile, kellel on väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus, väljastatakse väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam ja ta on lõpetanud täiendõppekursuse laevajuhi kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks.

(4) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse omanik võib töötada:
1) kaptenina lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval;
2) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega reisilaeval kuni 200 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam.

§23. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamine

(1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks on vajalik:
1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus;
2) raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe- või jõelaeval. Mereõppeasutuse õppuritel arvatakse meresõidupraktika hulka kuni kaks kuud meresõidupraktikat mereväelaeval.

(3) Kui meresõidupraktika on tüürimehe õppekava osa, vormistatakse meresõidupraktika praktikapäevikus. Praktikapäeviku alusel annab mereõppeasutus meresõidupraktika tõendi. Kui meresõidupraktika ei ole vahitüürimehe õppekava osa või kui puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõendid 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või enam.

(4) Diplom väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi omanik võib töötada:
1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega kuni 500 kohalikus rannasõidus;
3) vanemtüürimehena kalapüügilaeval kogumahutavusega kuni 500 lähisõidus.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§24. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamine

(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või enam ning sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväelaeval .

(3) Laevajuhile, kellel on väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(4) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada:
1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) vanemtüürimehena väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval;
3) vanemtüürimehena kohalikus rannasõidus, sõltumata laeva kogumahutavusest.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§25. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamine

(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva või 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom;
3) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat tüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või enam, millest vähemalt 12 kuud on sõidetud vanemtüürimehena;
4) täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi saamist;
5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväelaeval .

(3) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada:
1) vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) kaptenina väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval;
3) kaptenina kohalikus rannasõidus, sõltumata laeva kogumahutavusest.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§26. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamine

(1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam;
4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväelaeval .

(3) Laevajuhile, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest, ja kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§27. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamine

(1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat rahvusvahelises meresõidus vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam või kaptenina laeval kogumahutavusega 500 või enam;
4) täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi saamist;
5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväelaeval .

(3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada kaptenina ning vahi- ja vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest ja sõidupiirkonnast.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

3. jagu
Laevamehaaniku diplomid ja tunnistused

§28. Laevamehaaniku diplomid ja tunnistused

Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmisi laevamehaaniku diplomeid ja tunnistusi:
1) väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus (lühendatult PMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 10;
2) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lühendatult UMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 11;
3) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom (lühendatult VMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 12;
4) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lühendatult VTM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 13;
5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult VVM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 14;
6) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lühendatult STM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 15;
7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult SVM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 16;
8) laeva elektrimehaaniku diplom (lühendatult EMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 17;
9) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lühendatult KMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 18.

§29. Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada mootorlaeva mehaaniku õppekursus ja käesoleva määruse lisas 39 nimetatud kursus «ohutusalane tutvustav õpe laeval».

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(3) Tunnistust ei vahetata kõrgema kutsekvalifikatsiooni tunnistuse vastu.

(4) Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada:
1) vanemmehaanikuna lähisõidus mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 200 kW;
2) vahimehaanikuna lähisõidus mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 250 kW.

§30. Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) mootorlaeva mehaaniku õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või enam.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(3) Tunnistust ei vahetata kõrgema kutsekvalifikatsiooni tunnistuse vastu.

(4) Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse omanik võib töötada:
1) vahimehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna mootorlaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või enam.

(5) Lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kogumahutavuse piirangut «väiksem kui 500» ei rakendata kohalikus rannasõidus.

§31. 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi saamine

(1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku koolitus;
2) vähemalt neli kuud õppepraktikat laevaremondiettevõttes või mereõppeasutuse mehaanikatöökojas;
3) vähemalt kaheksa kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam;
4) päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine, kui kursust ei ole läbitud üldise koolituse käigus.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe- või jõelaeval. Mereõppeasutuse õppuritel arvatakse meresõidupraktika hulka kuni kaks kuud meresõidupraktikat mereväelaeval.

(3) Meresõidupraktika vormistatakse praktikapäevikus. Praktikapäeviku alusel annab mereõppeasutus meresõidupraktika tõendi. Kui puudub mereõppeasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõendid 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam.

(4) Diplom väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(5) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi omanik võib töötada:
1) vahimehaanikuna igal mootorlaeval;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna mootorlaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või enam.

(6) Lõike 5 punktis 2 nimetatud kogumahutavuse piirangut «väiksem kui 500» ei rakendata kohalikus rannasõidus.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§32. Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamine

(1) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus;
2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom;
3) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja enam;
4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväelaeval .

(3) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada:
1) vahimehaanikuna igal mootorlaeval;
2) teise mehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§33. Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamine

(1) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus;
2) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom;
3) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam;
4) mehaanikute täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne vanemmehaaniku diplomi saamist;
5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväelaeval .

(3) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada:
1) vahi- või teise mehaanikuna igal mootorlaeval;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW;
3) vanemmehaanikuna kohalikus rannasõidus, sõltumata mootorlaeva peamasinate efektiivsest koguvõimsusest.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§34. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamine

(1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus;
2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom;
3) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või enam;
4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväelaeval .

(3) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada:
1) vahi- või teise mehaanikuna igal mootorlaeval;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna mootorlaeval peamasinate koguvõimsusega 750 kW või enam.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§35. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamine

(1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus;
2) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku või väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom;
3) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna merelaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või enam;
4) mehaanikute täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne vanemmehaaniku diplomi saamist;
5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväelaeval .

(3) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada vahi-, teise või vanemmehaanikuna igal mootorlaeval.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§36. Laeva elektrimehaaniku diplomi saamine

(1) Laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) laeva elektrimehaaniku koolitus;
2) vähemalt kolm kuud laeva elektriseadmete remondi praktikat laevaremondiettevõttes;
3) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat praktikant-elektrikuna või elektrikuna laeval elektriseadmete koguvõimsusega 600 kW või enam.

(2) Diplom väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.

(3) Laeva elektrimehaaniku diplomi omanik võib töötada elektrimehaanikuna igal laeval.

§37. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamine

(1) Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) laeva külmutusseadmete mehaaniku koolitus;
2) vähemalt kolm kuud külmutusseadmete remondi praktikat laevaremondi- või muus kaldaettevõttes;
3) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat külmutusseadmete praktikant-masinistina või masinistina laeval külmutusseadmete külmatootlikkusega 70 000 kcal/t (81,5 kW) või enam.

(2) Diplom väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.

(3) Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi omanik võib töötada külmutusseadmete mehaanikuna igal laeval.

4. jagu
Laeva raadiosidespetsialisti diplomid ja tunnistused

§38. Laeva raadiosidespetsialisti diplomid ja tunnistused

Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmisi laeva raadiosidespetsialisti diplomeid ja tunnistusi:
1) piirangutega raadioside operaatori tunnistus (lühendatult RPT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 19;
2) raadioside operaatori tunnistus (lühendatult ROT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 20;
3) teise klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult RET), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 21;
4) esimese klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult REE), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 22.

§39. Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse saamine

(1) Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse saamiseks on vajalik piirangutega raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(3) Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse omanik võib pidada raadiosidet laevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) rajoon A1.

§40. Raadioside operaatori tunnistuse saamine

(1) Raadioside operaatori tunnistuse saamiseks on vajalik raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(3) Raadioside operaatori tunnistuse omanik võib töötada kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4.

§41. Teise klassi raadioelektrooniku diplomi saamine

(1) Teise klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) raadioelektrooniku koolitus;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval praktikant-raadioelektroonikuna.

(2) Isik, kellel on raadiotehniline keskeriharidus, peab diplomi saamiseks lõpetama GMDSSi kursuse ja saama vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat raadiosidespetsialistina laeval.

(3) Teise klassi raadioelektrooniku diplomi omanik võib töötada reisilaevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonid A1 ja A2, ning kaubalaevadel, sõltumata merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonist.

§42. Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi saamine

(1) Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) teise klassi raadioelektrooniku diplom;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat laeval teise klassi raadioelektroonikuna;
3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi omanik võib töötada kõikidel laevadel, sõltumata merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonist.

5. jagu
Laevajuhi-mehaaniku tunnistused

§43. Laevajuhi-mehaaniku tunnistused

Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmisi laevajuhi-mehaaniku tunnistusi:
1) väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus (lühendatult RSK-50), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 23;
2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus (lühendatult RKM-200), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 24;
3) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus (lühendatult RKM-3000), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 25.

§44. Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) rannasõidukipri-mehaaniku õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madruse-motoristina või madruse-motoristina laeval kogumahutavusega 20 või enam ning peamasinate efektiivse koguvõimsusega 100 kW või enam või laevajuhi-mehaanikuna väikelaeval pikkusega 10 või enam meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega 40 kW või enam;
3) käesoleva määruse lisas 39 nimetatud kursuse «ohutusalane tutvustav õpe laeval» lõpetamine.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.

(3) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kipri-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 50 kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval ning kuni 12 reisijaga pardal.

(4) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanikul on lubatud töötada ühitatud ametikohal, kui rannasõidus oleva laeva peamasinaid juhitakse roolikambrist ega nõuta alalist vahiteenistust masinaruumis.

§45. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga laevamehaaniku diplom ja täiendavalt lõpetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri ja piirangutega raadioside operaatori õppekursused, vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 500 kW või enam ja kuus kuud madrusena navigatsioonivahis laeval kogumahutavusega 150 või enam; või
2) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga laevajuhi diplom ja täiendavalt lõpetatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku ja piirangutega raadioside operaatori õppekursused, vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 150 või enam ning kuus kuud motoristina või mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 500 kW või enam.

(2) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kipri-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval.

(3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanikul on lubatud töötada ühitatud ametikohal, kui kohalikus rannasõidus oleva laeva peamasinaid juhitakse roolikambrist ega nõuta alalist vahiteenistust masinaruumis.

§46. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse saamine

(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus;
2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat kipri-mehaanikuna punkri-, ballastikogur-, heitmekogur-, reostustõrje-, puksiir-, lootsi-, tuukri- või muul laeval, mis töötab sadama akvatooriumil ja võib teha kohalikke rannasõite ning mille kogumahutavus on 150 või enam ja mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on 500 kW või enam;
3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(2) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kapteni-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval.

(3) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse omanikul on lubatud töötada ühitatud ametikohal, kui rannasõidus oleva laeva peamasinaid juhitakse roolikambrist ega nõuta alalist vahiteenistust masinaruumis.

6. jagu
Teki- ja masinameeskonna liikmete tunnistused

§47. Teki- ja masinameeskonna liikmete tunnistused

Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmisi teki- ja masinameeskonna liikmete tunnistusi:
1) madruse tunnistus (lühendatult MMS), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 26;
2) vahimadruse tunnistus (lühendatult WMS), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 27;
3) vanemmadruse tunnistus (lühendatult VMS), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 28;
4) laevakoka tunnistus (lühendatult LKT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 29;
5) laevamotoristi tunnistus (lühendatult MST), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 30;
6) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lühendatult KSM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 31;
7) laevaelektriku tunnistus (lühendatult LEK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 32;
8) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus (lühendatult PVV), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 33;
9) päästeparve vanema tunnistus (lühendatult PPV), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 34;
10) kiirvalvepaadi vanema tunnistus (lühendatult KVP), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 35.

§48. Madruse tunnistuse saamine

(1) Madruse tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.

§49. Vahimadruse tunnistuse saamine

(1) Vahimadruse tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) madruse õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam või õppelaeval või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.

§50. Vanemmadruse tunnistuse saamine

(1) Vanemmadruse tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) nooremmadruse, madruse või vahimadruse tunnistus;
2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam, millest vähemalt kuus kuud vahimadrusena navigatsioonivahis;
3) päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses või Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

§51. Laevakoka tunnistuse saamine

(1) Laevakoka tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) koka õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt kuus kuud erialast tööstaa˛i, millest vähemalt kaks kuud kambüüsis vähemalt seitsme laevapere liikmega laeval.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

(3) Reisilaeval reisijate toitlustamisega tegelevalt kokalt ei nõuta laevakoka tunnistust.

§52. Laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti ja laevaelektriku tunnistuse saamine

(1) Laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti ja laevaelektriku tunnistuse saamiseks on vajalik vastava eriala õppekursuse lõpetamine.

(2) Laevamotoristi tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat masinaruumis.

(3) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.

§53. Päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistuse saamine

(1) Päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) vastava õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses või Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

§54. Päästeparve vanema tunnistuse saamine

(1) Päästeparve vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) päästeparve vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses või Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

§55. Kiirvalvepaadi vanema tunnistuse saamine

(1) Kiirvalvepaadi vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus;
2) kiirvalvepaadi õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses või Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§56. Kehtivuse kaotanud diplomi või tunnistuse vahetamine

Veeteede Amet vahetab § 8 lõikes 1 nimetatud isikute kehtivuse kaotanud või endise NSV Liidu diplomi või tunnistuse käesoleva määruse nõuetele vastava diplomi või tunnistuse vastu kooskõlas §-dega 57–73 ning arvestades kehtivuse kaotanud või endise NSV Liidu diplomi või tunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal. Välisriigis väljastatud diplomi või tunnistuse vahetamisel tuleb läbida Eestis käesoleva määrusega ettenähtud kursused ja sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees. Kursuste läbimist ja kutseeksami sooritamist ei nõuta endise NSV Liidu diplomi või tunnistuse vahetamisel.

[ RT I 2004, 86, 590 – jõust. 24.12.2004]

§57. Laevajuhi, -mehaaniku ja reakoosseisu diplomi või tunnistuse vahetamine

(1) Paragrahvides 57–73 käsitletakse Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määruse nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta» (RT I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520; 1997, 60, 998; 1998, 67, 1077) alusel väljastatud laevajuhtide, -mehaanikute ja reakoosseisu diplomite ja tunnistuste STCW konventsiooni nõuetele vastavate diplomite ja tunnistuste vastu vahetamise korda.

(2) Laevamehaanikud peavad esitama tunnistuse päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamise kohta mereõppeasutuses või Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses.

§58. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse vahetamine

Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse asemel väljastatakse §-s 19 nimetatud väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus.

§59. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse vahetamine

Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse asemel väljastatakse §-s 20 nimetatud väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus.

§60. Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse vahetamine

Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse asemel väljastatakse §-s 21 nimetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus.

§61. Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse vahetamine

Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse asemel väljastatakse §-s 22 nimetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus.

§62. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi vahetamine

200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 23 nimetatud 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom.

§63. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi vahetamine

Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 24 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom.

§64. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni piiranguga diplomi vahetamine

Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni piiranguga diplomi asemel väljastatakse §-s 25 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom.

§65. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi vahetamine

Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi asemel väljastatakse §-s 25 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom.

§66. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi vahetamine

1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 26 nimetatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom.

§67. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi vahetamine

1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi asemel väljastatakse §-s 27 nimetatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom.

§68. Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaanikutunnistuse vahetamine

Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse §-s 30 nimetatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus.

§69. Laevamehaaniku, -elektrimehaaniku ja laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomite vahetamine

Laevamehaaniku diplomid vahetatakse samanimeliste STCW konventsiooni vormile vastavate §-des 29–35 nimetatud diplomite vastu. Laeva elektrimehaaniku ja laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomid vahetatakse samanimeliste §-des 36 ja 37 nimetatud diplomite vastu.

§70. Nooremmadruse tunnistuse vahetamine

Nooremmadruse tunnistuse asemel väljastatakse §-s 48 nimetatud madruse tunnistus.

§71. Laeva motoristi ja vanemmadruse ning külmutusseadmete masinisti ja elektriku tunnistuste vahetamine

Laeva motoristi ja vanemmadruse tunnistused vahetatakse samanimeliste STCW konventsiooni vormile vastavate §-des 50 ja 52 nimetatud tunnistuste vastu. Külmutusseadmete masinisti ja elektriku tunnistused vahetatakse samanimeliste §-s 52 nimetatud tunnistuste vastu.

§72. Kolmanda klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse vahetamine

Kolmanda klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse §-s 45 nimetatud väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus.

§73. Esimese ja teise klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse vahetamine

Esimese ja teise klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse käesoleva määruse §-s 46 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus.

§74. Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud tunnistuste kehtivus

(1) Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määrusega nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta» (RT I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520; 1997, 60, 998; 1998, 67, 1077) kinnitatud «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku» alusel väljastatud ning lõikes 2 nimetamata diplomid ja tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele käesoleva määruse nõuetele vastavate diplomite ja tunnistuste vastu §-s 56 sätestatud korras.

(2) Kohalikus rannasõidus jäävad ilma kinnitusleheta kehtima Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määrusega nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta» kinnitatud «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku» alusel väljastatud järgmised tunnistused:
1) rannasõidukipri-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistus (lühendatult RSK-50);
2) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lühendatult KMK);
3) piirangutega raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTP);
4) raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTO);
5) nooremmadruse tunnistus (lühendatult NMS);
6) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lühendatult KSM);
7) laevaelektriku tunnistus (lühendatult LEK);
8) vähem kui 10-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus;
9) vähem kui 20-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus;
10) vähem kui 50-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 150 kW) rannasõidukipri tunnistus;
11) vähem kui 50-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 200 kW) rannasõidukipri tunnistus;
12) vähem kui 100-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 100 kW) rannasõidukipri tunnistus;
13) vähem kui 10-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 75 kW) rannasõidukipri tunnistus;
14) vähem kui 20-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 100 kW) rannasõidukipri tunnistus;
15) vähem kui 50-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 100 kW) rannasõidukipri tunnistus;
16) vähem kui 20 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus;
17) vähem kui 50 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus;
18) vähem kui 75 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 200-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus;
19) vähem kui 100 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 200-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus;
20) vähem kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus.

(3) Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määrusega nr 159 «Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» (RT I 1998, 67, 1077; 2000, 68, 433; 2002, 105, 626) kinnitatud «Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete» alusel väljastatud diplomid ja tunnistused jäävad käesoleva määruse jõustumisel kehtima.

§75. [käesolevast tekstist välja jäetud]

12001/25/EÜ (EÜT L 136, 18.05.2001, lk 17–41) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58)

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 1

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 2

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 3

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 4

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 5

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 6

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 7

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 8

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 9

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 10

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 11

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 12

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 13

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 14

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 15

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 16

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 17

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 18

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 19

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 20

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 21

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 22

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 23

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 24

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 25

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 26

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 27

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 28

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 29

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 30

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 31

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 32

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 33

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 34

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 35

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 36

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 37

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 38

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 39

TÄIENDÕPPEKURSUSED

Kursuse nimetus

Alus

Kellele kohustuslik

Aeg kursuste vahel

1. Ohutusalane tutvustav õpe laeval

STCW konventsiooni reegel VI/1

Laevapere liikmetele, kellele ei ole pandud ohutusalaseid kohustusi. Laevapere liikmetele alla 24 meetri pikkustel laevadel ja kalapüügilaevadel kohalikus rannasõidus

Alaline

2. Baasväljaõpe «Ellujäämine ekstreemsetes olukordades merel»:

STCW konventsiooni reegel VI/1

Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused

Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat. Õppe läbinud isik peab tõestama oma teadmisi ja oskusi perioodiliselt STCW konventsiooni reegli VI/1 kohaselt*

1) enesepääste võtted

STCW konventsiooni reegel VI/1-1

Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused

*

2) tuletõrje alused

STCW konventsiooni reegel VI/1-2

Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused

*

3) esmaabi baasõpe

STCW konventsiooni reegel VI/1-3

Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused

*

4) isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus laevas

STCW konventsiooni reegel VI/1-4

Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused

*

3. Tuletõrjealane väljaõpe laiendatud programmi järgi

STCW konventsiooni reegel VI/3

Juhtkonna ja laevapere liikmetele, kelle kohustuseks on korraldada võitlust tulekahjuga laevas

Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat. Õppe läbinud isik peab tõestama oma teadmisi ja oskusi perioodiliselt STCW konventsiooni reegli VI/3 kohaselt*

4. Erialane täiendõpe

STCW konventsiooni reegel I/11

Tüürimeestele ja kaptenitele ning mehaanikutele, elektrimehaanikutele, raadioside operaatoritele ja raadioelektroonikutele

Viis aastat

5. Radarnavigatsioon ja automaatikaseadme (ARPA) kasutamine

STCW konventsiooni reeglid II/1 ja II/3

Vahitüürimehed ja laevajuhid kohalikus rannasõidus

Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat

6. Radarnavigatsioon, automaatseadme (ARPA) kasutamine, sillatöö ja päästeoperatsioonid

STCW konventsiooni reegel II/2

Vanemtüürimehed ja kaptenid

Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat

7. Elektronkaartide (ECDIS) kasutamine

STCW konventsiooni reegel II/1

Laevajuhtidele, kui laeval on vastav seade

Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat

8. Esmaabiõpe

STCW konventsiooni reegel VI/4-1

Juhtkonnale ja teistele laevapere liikmetele, kellele pannakse kohustus

Enne kohustuse andmist. Viis aastat

9. Meditsiiniabikoolitus

STCW konventsiooni reegel VI/4-2

Vanemtüürimehele ja kaptenile ning teistele laevapere liikmetele, kellele pannakse kohustus. Kohalikus rannasõidus ja lähisõidus ei nõuta

Enne kohustuse andmist. Viis aastat

10. Tutvustav kursus «Kohustuslikud minimaalsed väljaõppe nõuded töötamiseks õli-, keemia- ja gaasitankeritel»

STCW konventsiooni reegel V/1

Juhtkonnale ja lastiga seotud laevapere liikmetele tankeritel

Alaline

11. Laiendatud väljaõpe töötamiseks õli-, keemia- ja gaasitankeritel

STCW konventsiooni reegel V/1

Juhtkonnale ja lastiga seotud laevapere liikmetele tankeritel

Viis aastat

12. Reisilaevade laevapere liikmete eriväljaõpe

STCW konventsiooni reeglid V/2 ja V/3

Kõigile reisilaevade laevapere liikmetele, kellele pannakse reisijate abistamise kohustus hädaolukorras

Viis aastat

13. Ohtliku lasti käitlemine laevas

STCW konventsiooni reegel V/b,c

Ohtliku lasti käitlemisega seotud juhtkonna ja laevapere liikmetele

Viis aastat

14. Kiirlaeva kursus – valmendi- või praktiline õpe

STCW konventsiooni reegel V/a ja rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi (HSC Code) 18. peatüki reegel 18.3.

Kaptenile ja teistele määratud laevapere liikmetele

Kaks aastat eksamite vahel

15. Raadioside operaatori väljaõpe

STCW konventsiooni reegel IV/2

Laevajuhtidele merehäda ja ohutusside ülemaailmse süsteemi aparatuuriga varustatud laeval

Enne ametikohale määramist. Alaline

16. Päästevahendite vanema väljaõpe

STCW konventsiooni reegel VI/2

Päästevahendi vanemale, laevajuhile ja laevamehaanikule. Juhul kui vastav koolitus on saadud üldise väljaõppe käigus, ei ole täiendõppekursuse läbimise tunnistus nõutav

Alaline. Õppe läbinud isik peab tõestama oma teadmisi ja oskusi perioodiliselt STCW konventsiooni reegli VI/2 kohaselt*

17. Kiirvalvepaadi vanema väljaõpe

STCW konventsiooni reegel VI/2

Kiirvalvepaadi meeskonna liikmetele

Enne kohustuse andmist. Alaline. Õppe läbinud isik peab tõestama oma teadmisi ja oskusi perioodiliselt STCW konventsiooni reegli VI/2 kohaselt*

18. Evakuatsioonisüsteemide meeskondade praktiline õpe

SOLAS konventsiooni III peatüki reegel 19 lõik 3.3.8

Reisilaeva laevapere liikmetele, kellele pannakse kohustus

Kolm aastat

* STCW konventsiooni reeglite VI/1, VI/2, VI/3 ja VI/4 osas viiakse pärast esmast teadmiste ja oskuste omandamist viie aasta jooksul läbi laevapere liikme teadmiste ja oskuste perioodiline hindamine laevafirmades, kus reeder on rakendanud ISM koodeksile vastava meresõiduohutuse korraldamise süsteemi (Safety Management System), või mereõppeasutustes.
Laevapere liikmete perioodilist teadmiste ja oskuste vastavuse hindamist viiakse läbi kooskõlas STCW koodeksi osades A-VI/1-1, A-VI/1-2, A-VI/1-3, A-VI/1-4, A-VI/2 ja A-VI/3 sätestatud tingimustega.
Hindamist võivad laevas läbi viia STCW konventsiooni reeglite II/2 ja III/2 järgset diplomit omavad ja vähemalt ühe aasta pikkuse diplomijärgse töökogemusega isikud, kellel on STCW konventsiooni reegli I/6 järgne ettevalmistus.
Pärast teadmiste ja oskuste hindamise läbimist laeval või mereõppeasutuses väljastatakse tunnistus, kus on hindamist läbiviinud isiku nimi, ametikoht, allkiri ja laeva või reederi või mereõppeasutuse pitser, mis kinnitab teadmiste ja oskuste vastavust nõuetele.

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 40

PROTOKOLL NR ...............

Tallinn

«.......» ................... 20 ...... a

LAEVAPERE LIIKME KUTSEEKSAMI SOORITAMISE KOHTA KÕRGEMA ASTME DIPLOMI/TUNNISTUSE TAOTLEMISEKS

Eksamineeritava ees- ja perekonnanimi ...........................................................................

.......................................................................................................................................

Lõpetas .......... aastal .............................................................................. merekooli.

Eriala nimetus .................................................................................................................

Olemasoleva diplomi/tunnistuse nimetus ..........................................................................

......................................................................................................................................

Töökoht ja amet ............................................................................................................

......................................................................................................................................

Komisjoni otsus:

spetsialisti teoreetilised teadmised on ............................. ja vastavad / ei vasta

.....................................................................................................................................

diplomi/tunnistuse saamise nõuetele

Komisjoni esimees:

............/ .............../

Liikmed:

............/ .............../

............/ .............../

Sekretär:

............/ .............../

size=0>

size=0>

size=0>

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 41

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid 1 »
lisa 42

MERESÕIDUPRAKTIKA TÕEND

CERTIFICATE OF SEA-GOING SERVICE

1. Perekonna- ja eesnimi ............................................................................................................
Surname and given name

2. Isikukood ..............................................................................................................................
PIC

3. Ametikoht .............................................................................................................................
Position

4. Laeva nimi, tüüp ...................................................................................................................
Name of ship and type

5. Laeva IMO number .............................................................................................................
IMO No.

6. Laeva kogumahutavus .........................................................................................................
Gross tonnage

7. Peamasinate võimsus kW ....................................................................................................
Output of main engines kW

8. Laeva kodusadam ...............................................................................................................
Port of Registry

9. Laevaomanik ......................................................................................................................
Shipowner

10. Laeva sõidupiirkond ..........................................................................................................
Area of navigation

11. Ametikohale munsterdamise kuupäev .................................................................................
Date when position was taken on

12. Ametikohalt mahamunsterdamise kuupäev ..........................................................................
Date when position was left

13. Tegelik meresõidupraktika päevades .................................................................................
Actual sea-going service in days

14. Rahvusvahelises meresõidus .................

päeva, navigatsioonivahis .................

päeva.

On international voyages

days, at navigational watch

days.

M/l .........................................

M/s

Kapten või volitatud isik ............../............../

Pitser

Master or authorized person

Official Seal

/otsingu_soovitused.json