Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2005
Avaldamismärge:RT I 2004, 89, 603

Sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 08.12.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 21. detsembri 2004. a otsusega nr 749

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 5, 45; RT I 2004, 27, 180) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Maavanemal on õigus anda temale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 pandud ülesande täitmine halduslepinguga üle kohalikule omavalitsusele.»;

2) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) rehabilitatsiooniteenus;»;

3) paragrahvi 10 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) hooldamine hoolekandeasutuses;»;

4) seadust täiendatakse paragrahvidega 111–11 14 järgmises sõnastuses:

« § 111. Rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames:
1) koostatakse isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375) §-s 21 sätestatud nõuetele vastav isiklik rehabilitatsiooniplaan (edaspidi rehabilitatsiooniplaan) kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat;
2) osutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid;
3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.

§ 112. Riigi osutatava rehabilitatsiooniteenuse saamiseks õigustatud isikud

(1) Õigus riigi osutatavale rehabilitatsiooniteenusele on:
1) isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;
2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 1 lõikes 2 nimetatud isikul;
3) alaealiste komisjoni otsusel alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206; 46, 329) § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikul;
4) 16-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343; 82, 549; 88, 589; 2004, 16, 120) §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hinnad ning ühel kalendriaastal riigi finantseeritava rehabilitatsiooniteenuse maksimaalse maksumuse ühe isiku kohta kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule osutatava ööpäevaringse majutusteenuse hinnad ning ühel kalendriaastal riigi finantseeritava majutusteenuse maksimaalse maksumuse ühe isiku kohta, kui rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks on otstarbekas isiku ööpäevaringne viibimine rehabilitatsiooniteenuse osutamise asukohas, kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule ja vajaduse korral tema esindajale, kelle elukohad asuvad väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus on rehabilitatsiooniteenuse osutamise asukoht, sõidukulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 113. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine

(1) Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud isikutele rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Rehabilitatsiooniteenust osutavad käesoleva seaduse § 11 2 lõikes 1 nimetatud isikutele ka need valitsusasutuste hallatavad asutused, kellel rehabilitatsiooniteenuse osutamine on põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris majandustegevuse registri seaduse (RT I 2004, 12, 79) tähenduses.

(3) Rehabilitatsiooniteenuse osutamist käesoleva seaduse § 11 2 lõikes 1 nimetatud isikutele finantseeritakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu.

§ 114. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise täitmiseks volitamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet võib rehabilitatsiooniteenuse osutamise halduslepinguga volitada täitmiseks ühele või mitmele majandustegevuse registris majandustegevuse registri seaduse tähenduses rehabilitatsiooniteenuse osutajana registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse asutusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367) sätestatut, välja arvatud halduskoostöö seaduse § 5, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Rehabilitatsiooniteenuse osutamise täitmiseks volitamise otsustab ning halduslepingu sõlmib Sotsiaalkindlustusameti peadirektor.

(4) Sotsiaalkindlustusamet avaldab teate halduslepingu sõlmimise kavatsuse kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes arvestusega, et rehabilitatsiooniteenuse osutajale jääks taotluse esitamiseks mõistlik aeg alates teate avaldamisest päevalehes ning Sotsiaalkindlustusameti veebiaadressil.

(5) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja esitab ühe kuu jooksul pärast riigieelarve vastuvõtmist Sotsiaalkindlustusametile halduslepingu sõlmimiseks kirjaliku taotluse.

(6) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib halduslepingu rehabilitatsiooniteenuse osutajatega, kes vastavad käesolevas seaduses ja halduskoostöö seaduses sätestatud nõuetele, kolme kuu jooksul pärast riigieelarve vastuvõtmist.

(7) Sotsiaalkindlustusamet võib teha rehabilitatsiooniteenuse osutajaga halduslepingu sõlmimisest keeldumise otsuse, kui:
1) rehabilitatsiooniteenuse osutaja ei vasta käesolevas seaduses või halduskoostöö seaduses sätestatud nõuetele;
2) Sotsiaalkindlustusamet ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja ei jõua kokkuleppele lepingu tingimustes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud rehabilitatsiooniteenuse osutamisele kehtestatud nõuded ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise tasu;
3) rehabilitatsiooniteenuse osutaja on rikkunud eelmises rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud tingimusi.

§ 115. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise täitmiseks volitamise haldusleping

(1) Halduslepinguga kohustub rehabilitatsiooniteenuse osutaja osutama käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud isikutele rehabilitatsiooniteenust ja lepingupoolte kokkuleppel vajaduse korral ka ööpäevaringset majutusteenust ning Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma rehabilitatsiooniteenuse osutajale lepingus kokkulepitud korras pärast isikule rehabilitatsiooniteenuse osutamist käesoleva seaduse § 112 lõike 2 alusel kehtestatud määrades.

(2) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamiseks esitatava arve vormi ning arve alusel kulude hüvitamise korra ja tingimused kehtestab sotsiaalminister.

(3) Halduslepingus võib kokku leppida, et rehabilitatsiooniteenuse osutaja osutab rehabilitatsiooniteenust ainult käesoleva seaduse § 11 2 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud isikutele.

(4) Lisaks halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustele määratakse halduslepingus kindlaks tähtaeg, mille jooksul rehabilitatsiooniteenuse osutaja on kohustatud käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud isikutele rehabilitatsiooniteenust osutama.

§ 116. Rehabilitatsiooniteenuse taotlemine

(1) Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse. Taotluse vormi ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.

(2) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 3 nimetatud isik esitab rehabilitatsiooniteenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjoni otsuse, milles on mõjutusvahendina määratud rehabilitatsiooniteenuse osutamine.

(3) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 4 nimetatud isik esitab lisaks taotlusele perearsti või eriarsti tõendid temal psüühikahäire ja somaatilise haiguse või nakkushaiguse esinemise kohta.

(4) Sotsiaalkindlustusamet otsustab, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, rehabilitatsiooniteenuse osutamise või sellest keeldumise kümne tööpäeva jooksul, arvates taotluse saamisest.

(5) Kui isikul on õigus saada rehabilitatsiooniteenust, väljastab Sotsiaalkindlustusamet talle suunamiskirja rehabilitatsiooniteenuse saamiseks. Suunamiskirja vormi kehtestab sotsiaalminister.

(6) Kui isik ei pöördu alates suunamiskirja saamisest 21 kalendripäeva jooksul rehabilitatsiooniteenuse saamiseks rehabilitatsiooniteenuse osutaja poole, ei ole tal enam õigust selle suunamiskirja alusel rehabilitatsiooniteenust saada.

(7) Sotsiaalkindlustusamet võib isiku taotlusel ennistada rehabilitatsiooniteenuse saamiseks rehabilitatsiooniteenuse osutaja poole pöördumise tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel.

§ 117. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekord

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja paneb rehabilitatsiooniteenuse osutaja poole suunamiskirja alusel pöördunud ja rehabilitatsiooniteenuse osutamist ootavad käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud isikud rehabilitatsiooniteenuse saamiseks järjekorda, koostades sellekohase nimekirja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimekirja märgitakse:
1) isiku nimi;
2) Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja number ning väljaandmise kuupäev;
3) teenus või teenused, mida isikule rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse;
4) tähtpäev või tähtaeg, millal isikule rehabilitatsiooniteenust osutatakse.

(3) Sotsiaalkindlustusametil on õigus igal ajal nõuda rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekorda näitava nimekirja tutvumiseks esitamist.

§ 118. Rehabilitatsiooniteenuse osutajana tegutsemine

(1) Rehabilitatsiooniteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris.

(2) Sotsiaalkindlustusameti suhtes ei kohaldata majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana registreerimise nõuet.

§ 119. Registreerimine rehabilitatsiooniteenuse osutajana

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus esitab majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana registreerimiseks Sotsiaalkindlustusametile majandustegevuse registri seaduse § 20 lõike 4 alusel kehtestatud registreerimistaotluse.

(2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistaotluses sisalduma järgmised andmed:
1) rehabilitatsioonimeeskonda kuuluva spetsialisti nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed, eriala, haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi number ja väljaandja nimi;
2) need Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud teenused, mida rehabilitatsiooniteenuse osutaja rehabilitatsiooniteenuse raames osutab;
3) rehabilitatsiooniteenuse osutamise asukoha aadress ja muud kontaktandmed.

(3) Registreerimismenetlust majandustegevuse registri seaduse tähenduses teostavaks haldusorganiks on Sotsiaalkindlustusamet.

(4) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 1110. Registreeringu kustutamine

Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib Sotsiaalkindlustusamet teha registreeringu kustutamise otsuse, kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja jätab järelevalveametniku ettekirjutuses kehtestatud olulise kohustuse täitmata.

§ 1111. Rehabilitatsioonimeeskond

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja moodustab rehabilitatsioonimeeskonna.

(2) Rehabilitatsioonimeeskond koosneb vähemalt viiest eri eriala spetsialistist, kellel on:
1) riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon;
2) riiklikult tunnustatud kõrgharidus arstiteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon;
3) riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon;
4) riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon või muu riiklikult tunnustatud kõrgharidus tingimusel, et on läbitud Sotsiaalministeeriumi osalusel korraldatud tegevusterapeudi assistendi täienduskoolituskursus;
5) riiklikult tunnustatud keskeriharidus õenduses või riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidus õenduses või sellele vastav kvalifikatsioon;
6) riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon või
7) riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad eripedagoogikas, logopeedias või pedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon.

§ 1112. Nõuded rehabilitatsiooniplaani koostamisele

(1) Rehabilitatsioonimeeskond koostab isikule tema ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsiooniplaani kollegiaalselt.

(2) Somaatilise häire või kahjustusega isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma füsioterapeut või tegevusterapeut.

(3) Meele- või kõnepuudega või vaimse alaarenguga isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma eripedagoog või logopeed.

(4) Töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma psühholoog, kes on läbinud karjäärinõustamise koolituse.

(5) Kuni 18-aastasele isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma eripedagoog.

§ 1113. Nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutamisele koos majutusteenusega

Kui isikule rehabilitatsiooniteenuse osutamisel on otstarbekas tema ööpäevaringne viibimine rehabilitatsiooniteenuse osutamise asukohas, peab isikule majutusteenuse osutaja:
1) omama tegevusluba statsionaarse tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160; 2004, 29, 192; 56, 400; 75, 520) tähenduses või
2) omama turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 18, 131) tähenduses majutusettevõtte tunnistust, mis kinnitab majutusettevõtte vastavust turismiseaduse alusel hotellile, külalistemajale või külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele nõuetele või
3) vastama käesoleva seaduse § 17 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.

§ 1114. Vaide esitamine rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevuse või tegevusetuse peale

(1) Isik, kes leiab, et rehabilitatsiooniteenuse osutaja teostatud haldusmenetluse käigus või haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

(2) Vaie esitatakse Sotsiaalkindlustusameti juures asuvale riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lõike 2 alusel moodustatud vaidluskomisjonile.

(3) Vaie tuleb esitada kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast toimingust või haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.»

5) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Hooldamine hoolekandeasutuses»;

6) paragrahvi 16 lõikest 1 jäetakse välja sõna «rehabilitatsioon,»;

7) paragrahvi 221 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses:

« (32) Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes toodud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 3 1 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
2) sõidukid liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329) tähenduses;
3) väärtpaberid väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) tähenduses.»;

8) paragrahvi 222 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolme- ja enamalapselise ning kolmikuid kasvatava pere toetust;»;

9) paragrahvi 222 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku inimväärse äraelamise.»;

10) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses:

« (21) Toimetulekutoetuse määramisel osutab valla- või linnavalitsus toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise teenust.»;

11) paragrahvi 223 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või valla- või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;»;

12) paragrahvi 223 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.»;

13) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 4 2 järgmises sõnastuses:

« (42) Valla- või linnavalitsus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.»;

14) seadust täiendatakse paragrahviga 224 järgmises sõnastuses:

« § 224. Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused

(1) Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 21 tähenduses on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 200 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega valla- või linnavalitsus riigieelarvest käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel eraldatud vahenditest.»;

15) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) korraldab lapse hooldamist perekonnas, kelle liikmete hulka laps ei kuulu.»;

16) seadust täiendatakse paragrahvidega 251 – 25 3 järgmises sõnastuses:

« § 251. Perekonnas hooldamisele suunatav laps ja tema õigused

(1) Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps, kelle:
1) vanemad on surnud või kelle vanemate teadmata kadumise fakti on tuvastanud kohus;
2) vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) vanematelt on vanema õigused ära võetud;
4) vanematelt on laps ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta või
5) vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas.

(2) Lapse perekonda hooldamisele suunamisel ja talle arengukava koostamisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kui lapse arengutase seda võimaldab, tuleb arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi. Enne nõusoleku andmist on lapsel õigus tutvuda hooldajaks saada soovija, tema perekonna liikmete ja koduga ning saada nende kohta teavet. Hooldaja perekonda elama asumisel on lapsel õigus kaasa võtta oma isiklikud esemed.

§ 252. Lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonna liikmetele esitatavad nõuded ning hooldaja õigused

(1) Isik, kes soovib hooldada oma perekonnas last, kelle suhtes tal ei ole perekonnaseadusest (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336; 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 22, 148) tulenevat ülalpidamiskohustust (edaspidi hooldaja), peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ta on täieliku teovõimega, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis;
2) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
3) temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta;
4) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;
5) tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
6) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;
7) ta on läbinud Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolituse või on sellele registreerunud.

(2) Hooldaja täisealised perekonnaliikmed, kellega tal on ühine eluruum ja majapidamine, peavad vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3–6 nõuetele. Hooldaja ja tema perekonna täisealised liikmed kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga. Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus võib nõuda hooldajalt ja tema perekonna täisealistelt liikmetelt nende nõuetekohasust tõendavaid dokumente.

(3) Lapse perekonnas hooldamise leping lõpetatakse juhul, kui hooldaja või tema perekonna täisealised liikmed ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele ning lepingu jätkamine on vastuolus lapse huvidega.

(4) Hooldajal on õigus saada lapse kohta tema hooldamiseks vajalikku teavet lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt ning osaleda lapse arengukava koostamises.

§ 253. Lapse suunamine perekonnas hooldamisele

(1) Perekonnas hooldamisele suunatavale lapsele (edaspidi laps) koostab elukohajärgne valla- või linnavalitsus arengukava koos lapse vanemaga, eestkostjaga, hooldajaks saada soovijaga ja selle kooli esindajaga, kus laps on õppinud või õpib, kui lapse õppimine vajab tavapärasest enam koolipoolset toetust. Kui lapse vanem ei osale arengukava koostamises, on tal õigus sellega tutvuda.

(2) Hooldajaks saada soovija esitab sellekohase kirjaliku avalduse enda elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele juhul, kui lapse elukoht ja hooldajaks saada soovija elukoht ei ole samas vallas või linnas.

(3) Avalduse saanud valla- või linnavalitsus hindab avalduse saamisest arvates ühe kuu jooksul hooldajaks saada soovija ja tema perekonna täisealiste liikmete vastavust käesoleva seaduse § 25 2 nõuetele; küsib juhul, kui lapse elukoht ja hooldajaks saada soovija elukoht ei ole samas vallas või linnas, kirjalikult teavet ja arvamust hooldajaks saada soovija ja tema perekonna liikmete kohta nende elukohajärgsest valla- või linnavalitsusest; osutab hooldajaks saada soovijale sotsiaalnõustamise teenust, külastab tema kodu ning suunab ta asjakohasele Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolitusele.

(4) Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus otsustab hooldajaks saada soovija sobivuse last perekonnas hooldama hooldajaks saada soovija ja tema perekonna täisealiste liikmete nõuetekohasuse, sotsiaalnõustamise ning hooldajaks saada soovija kodu külastuse ja koolituse tulemuste põhjal, kui hooldajaks saada soovija on koolituse läbinud, ning sõlmib hooldajaks saada soovijaga lapse perekonnas hooldamise lepingu (edaspidi leping), mis on kooskõlas lapsele koostatud arengukavaga.

(5) Kui lapse elukoht ja hooldaja elukoht ei ole samas vallas või linnas, teavitab lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus kirjalikult hooldaja elukohajärgset valla- või linnavalitsust lepingu sõlmimisest.

(6) Lapse perekonnas hooldamisele ja selle korraldamisele ning hooldamisel kasutatavatele ruumidele esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister.»;

17) paragrahvi 26 punktist 1 jäetakse välja sõna «rehabilitatsiooni,»;

18) seadust täiendatakse paragrahvidega 381 ja 38 2 järgmises sõnastuses:

« § 381. Riiklik järelevalve rehabilitatsiooniteenuse osutamise üle

(1) Riiklikku järelevalvet rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt, kes ei ole Sotsiaalkindlustusamet, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet selleks volitatud järelevalveametniku kaudu.

(2) Järelevalveametnikul on õigus:
1) kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmist kohapeal, teatades sellest rehabilitatsiooniteenuse osutajale vähemalt 24 tundi ette;
2) saada järelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;
3) teha rehabilitatsiooniteenuse osutajale ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.

(3) Järelevalveametnik on kohustatud esitama vormikohase ametitõendi, mille on välja andnud Sotsiaalkindlustusameti peadirektor. Järelevalveametniku ametitõendi vormi kehtestab sotsiaalminister.

§ 382. Ettekirjutus rehabilitatsiooniteenuse osutajale

(1) Sotsiaalkindlustusameti järelevalveametnik võib järelevalve käigus teha rehabilitatsiooniteenuse osutajale kirjaliku ettekirjutuse, milles peavad sisalduma järgmised andmed:
1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht ning järelevalveasutuse nimetus ja aadress;
2) ettekirjutuse tegemise koht ja kuupäev;
3) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud või viide dokumendile, kus need on kajastatud, ning viide õiguslikule alusele;
4) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja ettekirjutusest tulenevad kohustatud subjekti kohustused ja nende täitmise tähtaeg;
5) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
6) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
7) ettekirjutuse koostaja allkiri.

(2) Kui järelevalveametnik teeb ettekirjutuse ettevõtjale, kes on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris, kannab ta andmed ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on järelevalveametnikul õigus kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras asendustäitmist ja sunniraha. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(4) Ettekirjutuses kehtestatud olulise kohustuse täitmata jätmise korral võib Sotsiaalkindlustusameti järelevalveametnik teha ettepaneku rehabilitatsiooniteenuse osutaja registreeringu kustutamiseks.»;

19) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Sotsiaalhoolekandekulude riikliku finantseerimise maht määratakse kindlaks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega.

(2) Riigieelarvest kaetakse riigi sotsiaalhoolekande juhtimise kulud, riiklike sotsiaalprogrammide ja -projektide kulud, riigi finantseeritavate sotsiaalteenuste kulud, riiklike sotsiaaltoetuste kulud, muude riiklike sotsiaalhoolekande ülesannete täitmise ja ürituste kulud.

(3) Riigieelarvest eraldatakse valla- ja linnaeelarvetele vahendid üksi elavatele isikutele ja perekondadele puuduse korral sotsiaaltoetuste maksmiseks lähtuvalt Riigikogu kehtestatud toimetulekupiirist ja käesoleva seadusega kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise tingimustest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.»;

20) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

« (5) Enne 2005. aasta 1. jaanuari sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping kehtib kuni selles märgitud tähtpäevani, kuid mitte kauem kui 2007. aasta 1. jaanuarini.

(6) Kuni 2005. aasta 1. märtsini tagavad Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud isikutele rehabilitatsiooniteenuse osutamise 2004. aastal kehtinud tingimustel ja korras.

(7) 2005. aastal finantseeritakse rehabilitatsiooniteenuse osutamist käesoleva seaduse § 46 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras kuni Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva seaduse § 112 lõike 2 alusel määruse kehtestamiseni.

(8) Käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana registreerimise nõuet kohaldatakse alates 2005. aasta 1. märtsist.»

§ 2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375) § 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Isiklik rehabilitatsiooniplaan (edaspidi rehabilitatsiooniplaan) on sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180) §-s 117 nimetatud rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt isiku enda või isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused. Rehabilitatsiooniplaani vormi kehtestab sotsiaalminister.»

§ 3. Riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498; 82, 549; 88, 592; 2004, 56, 404) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kolmelapselisele perele makstakse toetust ühekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.»;

2) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kolmelapselisele perele makstakse toetust kahekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.»;

3) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Nelja- ja viielapselisele perele makstakse toetust kahekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(22) Kuue- ja enamalapselisele perele makstakse toetust kahe ja poole kordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.»;

4) paragrahvi 13 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Nelja- ja enamalapselisele perele makstakse toetust kolmekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.»;

5) paragrahvi 13 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõna «neljakordses» sõnaga «kuuekordses»;

7) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõna «kuuekordses» sõnaga «üheksakordses»;

8) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 21, 2 2 ja 3 alusel üheaegselt toetust ei maksta.»;

9) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 21 ja 3 alusel üheaegselt toetust ei maksta.»

§ 4. Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367) § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 5, 45; RT I 2004, 27, 180) § 114 lõikes 1 nimetatud haldusleping.»

§ 5. Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; 2004, 30, 208; 41, 278; 43, 299; 45, 315; 75, 523) § 16 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 5, 45; RT I 2004, 27, 180) § 10 punktis 1, 11 , 3, 4, 5 või 6 nimetatud sotsiaalteenus;»

§ 6. Alaealise mõjutusvahendite seaduses (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206; 46, 329) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuurides osalemine;»;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses osalemist käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;».

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 punktid 2, 4, 5, 7 ja 9 jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA