Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Tervishoid ja ravi

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahvatervise seadus

Vastu võetud 14.06.1995
RT I 1995, 57, 978
jõustumine 21.07.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse eesmärk

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Seaduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) rahvatervis - teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu;
  2) tervis - inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine;
  3) tervisekaitse - inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus;
  4) tervise edendamine - inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine;
  5) haiguste ennetamine - inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks;
  6) tervisekasvatus - teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks;
  7) elukeskkond - inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist.

§ 3.  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded

  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded on:
  1) üksikisiku, perekonna ja rahva tervise väärtustamine;
  2) abinõude süsteemi väljatöötamine, seadustamine ja rakendamine laste tervisliku arengu tagamiseks, nakkuslike ja mittenakkuslike, kutse- ja muude haiguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks, varajase suremuse ja invaliidistumise vähendamiseks, elukvaliteedi paranemiseks ja töövõimelise ea pikenemiseks;
  3) elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi jälgimine ning prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist;
  4) avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust;
  5) erinevuste vähendamine riigi eri piirkondade ja inimeste eri rühmade terviseseisundis;
  6) tervisekaitse õigusaktide väljatöötamine, kehtestamine ja riiklik järelevalve nende täitmise üle.

§ 4.  Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded

  Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded on:
  1) inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu;
  2) müügiks ette nähtud toiduainete tootmisel, valmistamisel, vedamisel, säilitamisel ja müümisel peab olema välditud nakkus- või muu terviseohu tekkimine ja levik;
  3) joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu;
  3¹) pakendatud looduslik mineraalvesi ja allikavesi peavad olema tervisele ohutud ning Euroopa Liidu turule viidav looduslik mineraalvesi peab olema tunnustatud Tervisekaitseinspektsiooni poolt;
  4) tarbekaubad, eelkõige lastekaubad peavad olema valmistatud sellistest materjalidest ja niisugusel viisil, et nende tavapärane kasutamine oleks ohutu inimese tervisele;
  4¹) kosmeetikatooted peavad olema sellise koostisega ning käideldud niisugusel viisil, et nad ettenähtud kasutamise korral oleksid ohutud inimese tervisele;
  5) [Kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  6) Eestis valmistatud ja imporditud kaupadele esitatakse ühesuguseid nõudeid;
  7) ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi;
  8) õppe- ja töötingimused ning õppe- ja töövahendid peavad olema tervisele kahjutud ning nendes tegevusvaldkondades, kus võivad esineda tervist kahjustavad tegurid, peab inimene enne õppima või tööle asumist ja edaspidi perioodiliselt läbima tervisekontrolli.
  9) eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist;
  10) teenuste osutamine majutus-, spordi-, puhke-, laste-, õppe-, tervishoiu-, isikuteenindus- ja hoolekandeasutustes ei tohi kahjustada tervist;
  11) ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist;
  12) ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus ning madalsageduslik ja staatiline elektri- ja magnetväli (mitteioniseeriv kiirgus) ei tohi ületada tervisele ohutuid piirväärtusi ning selle kiirguse allikate valmistamine, kasutuselevõtmine ja kasutamine kooskõlastatakse Tervisekaitseinspektsiooniga;
  13) aeroionisatsioonitase ruumides ning müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele;
  14) ühissõidukid peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja hooldatud selliselt, etneedei ohustaks kasutaja tervist;
  15) surnute hoidmine, vedamine, matmine ja ümbermatmine peab olema korraldatud nii, etseeei ohustaks inimeste tervist.
[RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]

§ 5.  Haiguste ennetamise vahendid

  Haiguste ennetamise vahendid on:
  1) laste tervisliku arengu tagamiseks ja tervisehäirete varajaseks avastamiseks laste ennetav arstlik tervisekontroll;
  2) nakkushaiguste levikut tõkestavate abinõude rakendamine ja kaitsepookimine nakkushaiguste vältimiseks;
  3) tervistkahjustaval tööl töötavate inimeste tervise eelnev ja perioodiline arstlik kontrollimine töötingimuste tõttu tekkida võivate tervisehäirete ja kutsehaiguste ärahoidmiseks ja varajaseks avastamiseks;
  4) krooniliste mittenakkuslike haiguste ennetamiseks riskitegurite kontrollimine ja neid vältivate programmide väljatöötamine ning elluviimine;
  5) haiguste varase avastamise programmide väljatöötamine ja riskirühmade uurimine.

§ 6.  Tervise edendamise vahendid

  Tervise edendamise vahendid on:
  1) tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana;
  2) terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine;
  3) tervistavate teenuste arendamine;
  4) eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine;
  5) tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine.

2. peatükk Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded 

§ 7.  Vabariigi Valitsuse ülesanded

  (1) Vabariigi Valitsuse ülesanded on:
  1) riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine;
  2) tervisekaitse riikliku järelevalve korra kehtestamine ja järelevalve tagamine;
  3) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide kinnitamine.

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab tervisekaitse õigusaktid:
  1) [Kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  2) [Kehtetu - - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  3) tehismaterjalide ja nende töötlemissaaduste, tervist ohustada võivate masinate, seadmete ja tööriistade tootmiseks, importimiseks ning kasutamiseks;
  4) [Kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]
  5) lastekaupade ning inimesega vahetult kokkupuutuvate või eluruumides kasutatavate tarbekaupade, samuti ehitusmaterjalide valmistamiseks, importimiseks ja müümiseks;
  6) rahvusvahelise kokkuleppega määratud eriti ohtlike nakkushaiguste (karantiinhaiguste) leviku tõkestamiseks riigipiiril ja riigis;
  7) olmeteenuste osutamiseks elanikele;
  8) suplusveele ja supelrannale;
  9) kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele.

§ 8.  Sotsiaalministeeriumi ülesanded

  (1) Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on:
  1) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise kavandamine ja kavandatu elluviimine;
  2) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamine;
  3) teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seonduvate õigusaktide eelnõude kooskõlastamine;
  4) Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine eriolukorra kehtestamiseks riigis või selle osas nakkushaiguste, mürgistuste ning kiirguskahjustuste likvideerimiseks;
  5) teiste ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide tegevuse koordineerimine ning tulemuslikkuse analüüsimine tervisekaitse ja tervise edendamise alal;
  6) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide ja projektide ning muude abinõude kavandamine ja elluviimise korraldamine.
  7) tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi kujundamisele ning tervise väärtustamisele suunatud tegevuse korraldamine, samuti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga terviseõpetuse korraldamine õppeasutustes;
  8) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaste teadusuuringute koordineerimine;
  9) tervisekaitse riikliku järelevalve koordineerimine Tervisekaitseinspektsiooni kaudu.
  10) keskkonnast tingitud terviseohtude seire korraldamine;
  11) joogiveeproove võtvate isikute atesteerimine;
  12) rahvastiku tervisega seonduvate andmete kogumine ja isikuandmete töötlemine riikliku tervise- ja tervishoiupoliitika väljatöötamiseks ning elluviimiseks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283) ja andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77).

  (2) Sotsiaalminister kehtestab tervisekaitse õigusaktid järgmiste valdkondade kohta:
  1) tervist ohustada võivate tehnoloogiate, masinate, seadmete ja töövahendite kasutuselevõtmine ning kasutamine;
  2) [kehtetu - RT I 2003, 26, 160 - jõust. 01.11.2003]
  3) koolide päevakavad ja õppekorraldus;
  4) toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes, koolides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes;
  5) lastelutid;
  6) koolieelsed lasteasutused ja koolid;
  7) arvutiõpe ja arvuti avalik kasutamine;
  8) noortelaagrid ja teised noorte ja laste puhkeasutused;
  9) laste ja täiskasvanute hoolekandeasutused;
  10) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  11) [Kehtetu - RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]
  12) ilu- ja isikuteenuste osutamine;
  13) kosmeetikatoodete terviseohutuse kontrollimine;
  14) looduslik mineraalvesi ja allikavesi, nende käitlemine ning Euroopa Liidu turule viidava loodusliku mineraalvee tunnustamine;
  15) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  16) ühissõidukid ja reisiteenused;
  17) mitteioniseeriva kiirguse, müra-, vibratsiooni-, ultra- ja infraheli taseme piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, paikse saasteallika sanitaarkaitsealal, õpperuumides ja muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega, samuti käesolevas punktis loetletud füüsikaliste suuruste taseme mõõtmise meetodid;
  18) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]
  19) mürgistuste arvestamine ja nende tekkimise asjaolude väljaselgitamine;
  20) [Kehtetu – RT I 2004, 45, 315 - jõust. 27.05.2004]
  21) surnute hoidmine, vedamine, matmine ja ümbermatmine;
  22) toidunormid kinnipidamisasutustes;
  23) ravimuda turustamine, säilitamine ja kasutamine.

  (3) Sotsiaalminister kehtestab korra:
  1) maavalitsustes töötavate terviseedenduse spetsialistide tegevuse korraldamiseks;
  2) anatoomilise õppematerjali hankimiseks, hoidmiseks, kasutamiseks ja utiliseerimiseks;
  3) joogiveeproove võtvate isikute atesteerimiseks.
[RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]

§ 9.  Maavanema ülesanded

  Maavanema ülesanded on:
  1) tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise abinõude elluviimise tagamine maakonna maa-alal;
  2) tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele suunatud programmide väljatöötamine ja elluviimise korraldamine maakonnas;
  3) tervisekaitse ja tervise edendamisega tegelevate asutuste ning valla- ja linnaarstide vahelise koostöö koordineerimine.

§ 10.  Kohaliku omavalitsuse ülesanded

  Kohaliku omavalitsuse ülesanded on:
  1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;
  2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.

§ 11.  Valla- või linnaarsti ülesanded

  (1) Valla- või linnaarst kontrollib oma teeninduspiirkonna riigi, munitsipaal- ja eraomandis olevate avalik- ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute halduses või omandis olevatel territooriumidel, ehitistel ja rajatistel tervisekaitse õigusaktide täitmist ning õigusaktide rikkumise korral teeb ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtkonnale või füüsilisele isikule ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks.

  (2) Käesoleva seaduse täitmisel on valla- või linnaarstil käesoleva seaduse § 16 1. lõike punktis 1 toodud tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku õigused. Tervisekaitse õigusaktide rikkumisest teatab valla- või linnaarst tervisekaitse riikliku järelevalve asutusele.

  (3) Valla- või linnaarsti ülesandeks on ettepanekute esitamine kohalikule omavalitsusele või teistele pädevatele organitele elukeskkonna seisundi parandamiseks ja tervise edendamiseks vallas või linnas.

  (4) Valla- või linnaarsti ülesandeks on koostöö maakonna tervisekaitsetalitusega.

§ 12.  Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded

  (1) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab enne tootmise alustamist tootmistingimuste ja toote terviseohutuse uurimise, kahjulike tegurite määramise meetodite puudumisel nende väljatöötamise, toote tehnilise normdokumendi puudumisel selle vormistamise järgmistes tootmisvaldkondades:
  1) toidutoorme ja toidu ning mineraal- ja joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootmine;
  2) tehismaterjalide ja neid sisaldavate esemete, valmistamine;
  3) lastekaupade, kosmeetikatoodete ja inimesega vahetult kokkupuutuvate või ruumides kasutatavate muude tarbekaupade valmistamine;
  4) tervist kahjustada võivate kiirgus-, müra- vibratsiooniallikate valmistamine.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 01.09.2002]

  (3) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline ning füüsiline isik kooskõlastab tervisekaitse riikliku järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kaupu käitleva, samuti ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte, laste-, kooli-, tervishoiu-, hoolekandeasutuse ning laeva ehitusprojekti ja käesolevas lõikes loetletud ehitiste ning laeva kasutuselevõtu.

  (4) [Kehtetu - RT I 1999, 88, 804 - jõust. 10.12.1999]

  (5) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik informeerib viivitamatult tervisekaitse riikliku järelevalve asutust ja kohalikku omavalitsust avariidest ja olukordadest, mis võivad halvendada inimeste tervist ja elukeskkonda.

  (6) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik ei tohi levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis või muul viisil.

  (7) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik tagab vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale:
  1) joogivee ja supluseks või spordiks kasutatava vee laboratoorse kontrolli;
  2) deratisatsiooni, desinfektsiooni või desinsektsiooni, kui on tekkinud soodsad tingimused nakkuste levikuks.

  (8) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]

  (9) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kooskõlastab sagedusloa alusel raadiosageduste kasutamise tingimused Tervisekaitseinspektsiooniga sotsiaalministri poolt kehtestatud korras.
[RT I 2004, 87, 593 - jõust. 01.01.2005]

§ 13.  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise ülesandeid täitvad asutused

  (1) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeid täidavad tervishoiuasutused vastavalt oma põhitegevuse suunale.

  (2) Tervisekaitsenõuete elluviimist korraldavad täidesaatva riigivõimu asutused, avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud vastavalt oma pädevusele.

  (3) Elukeskkonna objektide terviseohutust hindavad Tervisekaitseinspektsiooni ja tema kohalike asutuste järelevalveametnikud.

§ 14.  Inimese tervise ja elukeskkonna seisundi alase teabe kättesaadavus

  Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega tegelevad asutused tagavad inimese tervise ja elukeskkonna üldiseks kasutamiseks määratud andmete kättesaadavuse.

3. peatükk Tervisekaitse riiklik järelevalve 

§ 15.  Järelevalve teostajad

  (1) Tervisekaitse riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle ning toote ohutuse seaduse (RT I 2004, 25, 167) § 7 lõikes 3 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused.

  (1¹) [Kehtetu - RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 32, 187 - jõust. 18.04.2002]

  (3) Tervisekaitse riikliku järelevalve ametnik on oma ametikohustuste täitmisel võimuesindaja ja tema seaduslikud nõudmised ning korraldused õiguserikkumiste kõrvaldamiseks on kohustuslikud kõikidele ametnikele ja isikutele.
[RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]

§ 16.  Järelevalveametnike õigused ja kohustused

  (1) Ametitõendi esitamisel on järelevalveametnikul õigus:
  1) takistamata kontrollida järelevalvealuste objektide territooriumi, ehitisi, rajatisi, tootmisprotsessi, toodangut, transpordivahendeid ja dokumente ning nõuda selgitusi tervisekaitseküsimuste lahendamiseks, sõltumata objekti omandivormist;
  2) võtta kontrollitavatel objektidel tasuta materjalide ja toodete proove ning uurimise ajaks esemete näidiseid tervisekaitsealasteks uuringuteks, teha tervisekaitsealaseid uuringuid ja hinnata uurimisobjekti terviseohutust;
  3) kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist.

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

  (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

  (2) [Kehtetu - RT I 2003, 26, 160 - jõust. 01.11.2003]

  (3) Tervisekaitse järelevalve ametnikud on kohustatud :
  1) kasutama oma õigusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste tõkestamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid;
  2) hoidma seoses tervisekaitse järelevalve ülesannete täitmisega neile teatavaks saanud arstlikke ja ärisaladusi, samuti temale teatavaks saanud isikute eraellu puutuvaid andmeid.
[RT I 2003, 26, 160 - jõust. 01.11.2003]

§ 17.  Tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine

  (1) Avalik- ja eraõiguslikul juriidilisel isikul ning füüsilisel isikul on õigus tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumisel esitada vaie Tervisekaitseinspektsiooni peadirektorile 10 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutusest või muust toimingust teada saamise päevast.

  (2) Vaide esitamine ei võta isikult kohustust täita tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutust.

  (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (4) Vaide läbivaatamisel teeb Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor ühe järgmistest otsustest: jätta ettekirjutus või muu toiming jõusse, see muuta või tühistada.

  (5) Otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada halduskohtu kaudu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 18.  Kohtusse kaebamine

  (1) Avalik- ja eraõiguslikul juriidilisel isikul ning füüsilisel isikul on õigus tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutuse või muu toimingu peale esitada kaebus halduskohtusse, sõltumata käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud kaebuse varasemast esitamisest.

  (2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta isikult kohustust täita tervisekaitse riikliku järelevalve asutuse või ametniku ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusevastaseks.

3¹. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 18¹.  Vastutus tervisekaitse nõuete rikkumise eest

  (1) Rahvatervise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

  (3) Käeolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
  1) Tervisekaitseinspektsioon;
  2) Ravimiamet (apteekide osas).
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 19.  [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 20.  [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

4. peatükk Lõppsätted 

§ 21.  Finantseerimine

  (1) Tervisekaitse riikliku järelevalve asutuste tegevust finantseeritakse riigieelarvest.

  (2) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud riiklikke programme finantseeritakse riigieelarvest.

  (3) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud kohalikke programme võib osaliselt või täielikult finantseerida riigieelarvest.

  (4) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamisega seotud programme võib osaliselt või täielikult finantseerida ravikindlustuse eelarvest.

  (5) Riiklikud tervisekaitse asutused osutavad tasulisi tervisekaitsealaseid teenuseid Sotsiaalministeeriumi kehtestatud korra ja hinnakirja kohaselt.

  (6) Avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud kannavad käesoleva seadusega neile pandud ülesannete ja kohustuste täitmise kulud.

§ 22.  [Käesolevast tekstist välja jäetud