HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus (lühend - ÕÕS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2006
Avaldamismärge:

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus

Vastu võetud 07.08.2003
RT I 2003, 58, 387
jõustumisaeg vastavalt §-le 40.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
03.12.2003RT I 2003, 78, 52601.09.2004
21.04.2004RT I 2004, 41, 27516.05.2004
18.11.2004RT I 2004, 84, 56701.09.2005
16.12.2004RT I 2004, 89, 61501.01.2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 08. 2005]

 (1) Käesolev seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat õpilast (edaspidi õpilane ) ja kõrgharidust omandavat üliõpilast (edaspidi üliõpilane ) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 09. 2005]

 (1) Käesolev seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kutsekeskharidusele ja kõrgharidusele ning motiveerida kutsekeskharidust omandavat õpilast (edaspidi õpilane ) ja kõrgharidust omandavat üliõpilast (edaspidi üliõpilane ) täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima.

 (2) Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab õppetoetuste ja õppelaenu saamise aluste, tingimuste ja korra kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.

 (3) Käesolevat seadust ei kohaldata õpilastele ja üliõpilastele, kellele on õppetoetuste või õppelaenu saamise alused, tingimused ja kord ette nähtud teiste õigusaktidega. Nimetatud piirang ei laiene puuetega õpilastele ja üliõpilastele, kellele on õppetoetuste saamine ette nähtud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375).

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2004, 84, 567 - jõust. 01.09.2005]

§ 2. Õppetoetuste liigid

  Õppetoetused käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) põhitoetus – õpilasele ja üliõpilasele, välja arvatud doktoriõppes õppivale isikule, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;[Punkti 2 sõnastus kuni 31. 08. 2005]
 2) täiendav toetus – § 5 lõikes 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele vastavale õpilasele ja üliõpilasele, kelle elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks, täiendav toetus ei laiene doktoriõppes õppivale isikule;[Punkti 2 sõnastus alates 1. 09. 2005 ]
 2) täiendav toetus – § 5 lõikes 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele vastavale õpilasele (välja arvatud põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavale õpilasele) ja üliõpilasele, kelle elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks, täiendav toetus ei laiene doktoriõppes õppivale isikule;
 3) doktoranditoetus – doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
[RT I 2004, 84, 567 - jõust. 01.09.2005]

§ 3. Õppelaen

  Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 4. Õppeaasta ja õppekava nominaalkestus

 (1) Õppeaasta käesoleva seaduse tähenduses koosneb kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini.

 (2) Õppekava nominaalkestus on ajavahemik õpilase või üliõpilase õppeasutusse vastuvõtmisest (immatrikuleerimisest) kuni vastava kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekavaga või vastava kõrgharidusastme õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase ja üliõpilase akadeemilist puhkust.

2. peatükk ÕPPETOETUSED 

§ 5. Õppetoetuse taotlemine

 (1) Õpilasel ja üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) on õigus taotleda põhitoetust, kui ta:
 1) on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;[Punkti 2 sõnastus kuni 31. 08. 2005]
 2) omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid koolituskohti, või kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;[Punkti 2 sõnastus alates 1. 09. 2005 ]
 2) omandab kutsekeskharidust õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid koolituskohti, või kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;[Punkti 3 sõnastus kuni 31. 08. 2005]
 3) omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust või kõrgharidust täiskoormusega õppides ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.[Punkti 3 sõnastus alates 1. 09. 2005 ]
 3) omandab kutsekeskharidust või kõrgharidust täiskoormusega õppides ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 08. 2005 ]

 (2) Õpilasel ja üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) on õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta:
 1) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele;
 2) elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.[Lõike 2 sõnastus alates 1. 09. 2005 ]

 (2) Õpilasel (välja arvatud põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandaval õpilasel) ja üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) on õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta:
 1) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhitoetuse saamise nõuetele;
 2) elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.

 (3) Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta:
 1) on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;
 2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal;
 3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

 (4) Õppetoetust ei ole õigust saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel.

  [Lõike 5 sõnastus kuni 31. 08. 2005 ]

 (5) Õppeasutusel on õigus anda põhitoetuse fondist kuni kahe protsendi ulatuses põhitoetust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid mitte arvestades ja võtta arvesse muid õpilase või üliõpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid.

  [Lõike 5 sõnastus alates 1. 09. 2005 ]

 (5) Õppeasutus võib suunata kuni viis protsenti põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest eritoetuse fondi, mille kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu ja millest saab anda toetusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid arvestamata jättes ja võttes arvesse muid õpilase või üliõpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. Põhi- ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid suunatakse eritoetusfondi. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on õppeasutusel vaba voli tekkinud jääki fondide vahel liigutada.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikutel on õigus taotleda õppetoetust õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel.

 (7) Õpilasel ja üliõpilasel on õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust kümneks õppekuuks septembris.

 (8) Õppeasutus kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks ja teeb selle õpilastele, üliõpilastele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 6. Õppetoetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

 (1) Õppetoetuse taotlemisel esitab õpilane või üliõpilane õppeasutusele viimase määratud vormi kohase taotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) dokumendid, mis tõendavad õpilase või üliõpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist erialastel võistlustel või konkurssidel;
 2) käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud juhul dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole õpilane või üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama;
 3) muud õppeasutuse nõutud dokumendid.

 (2) Õppeasutusel on õigus kontrollida õppetoetuse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

§ 7. Põhitoetuse määramine

 (1) Õppeasutus otsustab taotluse esitanud õpilasele või üliõpilasele põhitoetuse määramise septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks vastaval aastal ning veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. märtsiks vastaval aastal, kaasates otsustamisse õpilaskonna ja üliõpilaskonna esindajaid.

 (2) Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate õpilaste ja üliõpilaste kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse paremate õpitulemustega taotlejat. Kui tulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse taotlejat, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad. Õppeasutusel on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja tulusid taotlemisele eelnenud aastal, ning kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

 (5) Põhitoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt paremusjärjestusele.

§ 8. Täiendava toetuse määramine

 (1) Õppeasutus otsustab taotluse esitanud õpilasele või üliõpilasele täiendava toetuse määramise septembris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks vastaval aastal ning veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10. märtsiks vastaval aastal, kaasates otsustamisse õpilaskonna ja üliõpilaskonna esindajaid.

 (2) Täiendav toetus määratakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 toodud tingimustele vastavale taotlejale riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt § 7 lõigete 2–4 alusel koostatud paremusjärjestusele.

§ 9. Doktoranditoetuse määramine

 (1) Õppeasutus otsustab taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 10. oktoobriks.

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Doktoranditoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 10. Õppetoetuse maksmine

 (1) Õppetoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest.

 (2) Õppeasutus võib maksta õppetoetuse septembrikuu eest sama õppeaasta oktoobris ning veebruarikuu eest sama õppeaasta märtsis.

 (3) Õppeasutusel on õigus kasutada kuni kolm protsenti põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseks.

§ 11. Õppetoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine

 (1) Kui tuvastatakse, et õpilanevõi üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetab õppeasutus viivitamatult õpilasele või üliõpilasele õppetoetuse maksmise ja õpilane või üliõpilane kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.

 (2) Õppeasutusel on õigus nõuda õpilaselt või üliõpilaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrata see uuele õpilasele või üliõpilasele vastavalt nende paremusjärjestusele.

 (3) Õppeasutusel on õigus nõuda doktorandilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul doktoranditoetus tagasi ning määrata see põhitoetusena käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 toodud alustel.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 12. Õppetoetuse suurus

  Õpilasele või üliõpilasele igal õppekuul makstava põhitoetuse, täiendava toetuse ja doktoranditoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Põhitoetuse, täiendava toetuse ja doktoranditoetuse suurus ei või olla väiksem kehtivatest toetustest.

§ 13. Õppetoetuse fondide koefitsiendid

 (1) Põhitoetuse fondi koefitsient ja täiendava toetuse fondi koefitsient kehtestatakse igaks aastaks haridus- ja teadusministri määrusega .

 (2) Põhitoetuse fondi koefitsient ja täiendava toetuse fondi koefitsient ei või olla väiksemad eelmiseks aastaks kehtestatud vastavatest koefitsientidest.

 (3) Haridus- ja teadusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koefitsiendid ühe kuu jooksul pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist. Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse jõustumiseni kohaldatakse eelmiseks aastaks kehtestatud koefitsiente.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 14. Õppetoetuse fondid

  [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 08. 2005 ]

 (1) Õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade (välja arvatud doktoriõppe õppekohtade) arvuga või keskhariduse baasil kutsekeskhariduse riigi finantseeritavate koolituskohtade arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 09. 2005 ]

 (1) Õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade (välja arvatud doktoriõppe õppekohtade) arvuga või riigi finantseeritavate koolituskohtade arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.

 (2) Õppeasutusele eraldatava täiendava toetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse täiendava toetuse suuruse korrutamisel õppeasutusele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade (välja arvatud doktoriõppe õppekohtade) arvuga või keskhariduse baasil kutsekeskhariduse riigi finantseeritavate koolituskohtade arvuga ja täiendava toetuse fondi koefitsiendiga.

 (3) Ülikoolile eraldatava doktoranditoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse doktoranditoetuse suuruse korrutamisel ülikoolile vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate doktoriõppe õppekohtade arvuga.

 (4) Õppeasutus jagab õppetoetuse fondid, välja arvatud doktoranditoetuse fondi, proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtade või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade alusel õppekavade vahel, millel on riigi finantseeritavaid koolituskohti või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti.

 (5) Õppetoetuse fondid eraldatakse õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

3. peatükk ÕPPELAEN 

§ 15. Õppelaenu taotlemine

 (1) Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud ja enam ning kes:
 1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis või erakooliseaduse (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116) alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis või
 2) õpib täiskoormusega õppes keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses või
 3) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

 (2) Õppelaenu on õigus taotleda ka isikul, kes:
 1) vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimustele ja
 2) omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja
 3) töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Välisriigi õppeasutuses õppival isikul on õigus saada õppelaenu Eesti õppeasutuse vastava või lähima õppesuuna õppekava nominaalkestuse ulatuses.

 (31) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik on varasemate õpingute kestel samal haridustasemel ja haridusastmel saanud õppelaenu, vähendatakse kordade arvu, mil tal on õigus saada õppelaenu varasematel kordadel saadud õppelaenude arvu võrra.

 (4) Akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel ei ole õigust saada õppelaenu.

 (5) Õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses antakse üks kord õppeaastas.

 (6) Õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini.
[RT I 2004, 41, 275 - jõust. 16.05.2004]

§ 16. Õppelaenu andjad

 (1) Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel.

 (2) Õppelaenu andjad valitakse avaliku konkursi korras. Konkursi kuulutab välja, konkursitulemuste üle otsustab ning konkursi teel valituks osutunud krediidiasutustega sõlmib riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu rahandusminister.

 (3) Õppelaenu andmise korraldamise lepingu kohustuslikud tingimused on:
 1) õppelaenu andmise tingimused ja kord;
 2) riigitagatise rakendamise tingimused ja kord;
 3) kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressimäära vahe tasumise tingimused ja kord;
 4) õppelaenulepingu tüüpvorm;
 5) õppelaenu käenduslepingu tüüpvorm;
 6) krediidiasutuse ja riigi vastastikune informeerimiskohustus;
 7) poolte vastutus.

 (4) Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis ). Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingust tulenevad maksed tasutakse Eesti kroonides. Eesti krooni kursi muutumisel euro suhtes või Eesti liitumisel Euroopa Rahaliiduga korrigeeritakse õppelaenu andmise korraldamise lepingust tulenevad maksed selliselt, et maksete väärtus vastab kursile üks euro=15,64664 Eesti krooni.

 (5) Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august.

 (6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi kommertsintressimäära alusel, kuid mitte rohkem kui viis protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub riik krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressimäära vahe summa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimustel.

§ 17. Andmete esitamine õppelaenu taotlemiseks

 (1) Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest;
 2) välismaalase puhul dokument, milles on märge alalise elamisloa kohta, või selle ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta;
 3) välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta;
 4) andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta;
 5) andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta;
 6) muud krediidiasutuse nõutud andmed.

 (2) Krediidiasutus keeldub õppelaenu andmisest, kui õpilane või üliõpilane ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele, õppelaenul puudub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud tagatis või kui õpilane või üliõpilane on õppelaenuvõlglane.

§ 18. Õppelaenu tagasimaksmine

 (1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses.

 (2) Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma:
 1) kui laenusaaja lõpetas õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul;
 2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul.

 (3) Kui laenusaaja on 12 kuu jooksul pärast õppe lõpetamist jätkanud õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 08. 2005 ]

 (4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi tasumine peatub laenusaaja ajateenistuses viibimise ajaks ja kuni kolmeaastase lapse ühele vanemale kuni kolmeks aastaks pärast lapse sündi laenusaaja vastava taotluse saamise hetkest, kusjuures taotlusele on lisatud eespool nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Riik tasub laenusaaja intressi tasumise peatumise ajal krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 09. 2005 ]

 (4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.

 (5) Isikul, kes lõpetas õppe käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 toodud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kes asus teenistusse või tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse või tööle avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, on õigus riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras .

 (51) Kuni 5-aastast last kasvataval ühel vanemal, kes elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20; 88, 594; 2004, 2, 2; 19, 134) tähenduses või on resident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tähenduses ja kes on lõpetanud õppe käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus taotleda riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa (välja arvatud intressid) osalist kustutamist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras .

 (52) Riik kustutab käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga sündinud lapse kohta 50 protsendi ulatuses, kaksikute puhul 75 protsendi ulatuses, kolmikute puhul 100 protsendi ulatuses riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osast õppelaenu osalise kustutamise taotlemise päevast arvates. Iga järgmise sündinud lapse eest kustutab riik isiku laenukohustused 50 protsendi ulatuses õppelaenu summa tagasimaksmata osast, millest on maha arvatud riigi poolt eelnevalt kustutatud laenukohustused.

 (53) Käesoleva paragrahvi lõike 51 alusel kustutab riik laenukohustused kuni kuue õppeaasta eest (välja arvatud doktoriõpe) võetud õppelaenu ulatuses.

 (54) Isikul ei ole õigust riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 51 alusel üheaegselt.

 (55) Riik kustutab osaliselt õppelaenu alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Riik ei kustuta osaliselt õppelaenu pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse nominaalse õppeaja möödumist.

 (56) Kui isik on erinevate lõpetatud õpingute jooksul võtnud õppelaenu ühe laenulepingu alusel, siis erinevate lõpetatud õpingute nominaalsed õppeajad summeeritakse ning riik kustutab osaliselt õppelaenu alates isiku poolt õppelaenu osalise kustutamise taotluse esitamise päevast kuni isiku viimaste õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse summeeritud nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte pikema ajavahemiku kui 12 aasta jooksul. Riik ei kustuta osaliselt õppelaenu pärast isiku õpingute lõpetamisest arvestatava kahekordse summeeritud nominaalse õppeaja möödumist.

 (57) Kui lapse kohta on tehtud õppelaenu kustutamise otsus, mille alusel on hakatud ühel vanemal õppelaenu kustutama, ei ole teisel vanemal õigust õppelaenu kustutamisele sama lapse kohta. Teisel vanemal ei teki õigust õppelaenu kustutamisele sama lapse kohta ka juhul, kui esimesel vanemal on lõpetatud õppelaenu kustutamine.

 (58) Riik ei kustuta õppelaenu või lõpetab õppelaenu kustutamise isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatut.

 (6) Õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2004, 84, 567 - jõust. 01.09.2005]

§ 19. Õppelaenu tagamine

 (1) Õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale või pant vallasasjana tsiviilkäibes olevale ehitisele või selle mõttelisele osale.

 (2) Riik tagab õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 20. Riigitagatise ulatus

 (1) Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

 (2) Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

 (3) Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 21. Riigitagatise rakendumine krediidiasutuse taotlusel

 (1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses.

 (2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.

 (3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt.

 (4) Laenusaaja või tema käendaja või pantija põhjendatud taotlusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel leppida laenusaaja, tema käendaja või pantijaga kokku ositi maksmises.

 (5) Kui riigi tagatud õppelaenu väljastamisel või sissenõudmisel ei ole krediidiasutus järginud õppelaenu väljastamisele või sissenõudmisele käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimusi, on riigil õigus keelduda riigitagatise rakendamisest.

§ 22. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumine laenusaaja surma või töövõimetuse korral

 (1) Laenusaaja surma korral lõpevad krediidiasutuse õppelaenulepingust tulenevad nõuded riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses.

 (2) Laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt või tema käendajatelt või pantijatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.

 (3) Laenusaaja surma või 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 23. Riigitagatise rakendumine

 (1) Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks esitab krediidiasutus rahandusministrile vastavasisulise kirjaliku taotluse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil krediidiasutus sai teada käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest.

 (2) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul lisab krediidiasutus taotlusele järgmised dokumendid:
 1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
 2) käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
 3) laenusaajale õppelaenu laekumist kinnitava dokumendi;
 4) krediidiasutuse poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise nõudmist kinnitavate dokumentide ärakirjad;
 5) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed.

 (3) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul lisab krediidiasutus taotlusele järgmised dokumendid:
 1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad;
 2) riigitagatise rakendumise aluseks olevaid asjaolusid tõendavate dokumentide (surmatunnistus, kohtuotsus surnuks tunnistamise kohta, arstliku ekspertiisi otsus jms) ärakirjad;
 3) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed.

 (4) Rahandusministril on õigus krediidiasutuselt nõuda ka käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata dokumentide esitamist, kui need võivad tõendada krediidiasutuse nõude aluseks olevaid asjaolusid.

 (5) Kui krediidiasutus on täitnud käesolevas seaduses riigitagatise rakendumiseks esitatud nõuded, makstakse laenusaaja poolt võlgnetav laenusumma krediidiasutusele välja ühe kuu jooksul krediidiasutuse poolt käesolevas paragrahvis sätestatud taotluse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates.

§ 24. Riigitagatise korraldamine

 (1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 ning § 22 lõikest 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Haridus- ja Teadusministeerium.

 (2) Õppelaenu saamiseks õigustatud ja õppelaenu saanud isikute arvestust peab Haridus- ja Teadusministeerium. Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused edastavad andmed oma õpilaste, üliõpilaste, magistrandide ja doktorantide kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile kaks korda aastas – 1. veebruariks ja 1. oktoobriks.

4. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 25. Riikliku järelevalve teostaja

  Riiklikku järelevalvet õppetoetusteks eraldatud vahendite sihtotstarbelise ja õiguspärase kasutamise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte.

§ 26. Riikliku järelevalveorgani pädevus

 (1) Oma eesmärgi elluviimiseks on riiklikul järelevalveorganil õigus:
 1) tutvuda õppeasutuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha riiklikuks järelevalveks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
 2) teha ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

 (2) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 27. Ettekirjutus

 (1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
 1) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisikute nimed, ametikohad ja allkirjad;
 5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

 (2) Riiklik järelevalveorgan teeb ettekirjutuse õppeasutuse juhile teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne päeva jooksul selle tegemise päevast arvates.

 (3) Ettekirjutusega mittenõustumisel on õppeasutuse juhil õigus esitada vaie riiklikule järelevalveorganile ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 28. Seaduse kohaldamine

 (1) Seaduses õppelaenu kohta sätestatut kohaldatakse õpilastele ja üliõpilastele, kes seaduse jõustumisel ei ole sõlminud õppelaenulepingut riigi tagatud õppelaenu saamiseks või kellel ei ole enam õigust saada riigi tagatud õppelaenu enne seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingu alusel.

 (2) Enne 2003/04. õppeaastat kõrgharidustaseme õppesse vastuvõetud üliõpilaselt nõutakse täiskoormuse nõude asemel statsionaarses õppevormis õppimist.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 08. 2005 ]

 (3) Enne 2004/05. õppeaastat keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamist alustanud õpilaselt nõutakse täiskoormuse nõude asemel päevases õppevormis õppimist.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 09. 2005 ]

 (3) Enne 2004/05. õppeaastat kutsekeskhariduse omandamist alustanud õpilaselt nõutakse täiskoormuse nõude asemel päevases õppevormis õppimist.

 (4) 2003. aastal eraldatakse õppeasutustele raha ja õppetoetused makstakse välja üksnes juhul, kui riigieelarvega eraldatakse selleks vahendeid.

 (5) 2003. aasta detsembri eest määratud toetused makstakse välja 2004. aasta jaanuaris.

 (6) Haridus- ja teadusminister kehtestab käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud määruse 2003. aastaks käesoleva seaduse jõustumise hetkeks.

 (7) Käesoleva seaduse § 18 lõikeid 51–58 rakendatakse:
 1) 2004. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 1-aastast last;
 2) 2005. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 2-aastast last;
 3) 2006. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 3-aastast last;
 4) 2007. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 4-aastast last;
 5) 2008. aastast alates vanemale, kes kasvatab kuni 5-aastast last.
[RT I 2004, 84, 567 - jõust. 01.09.2005]

§ 29. Õppelaenu andmise korraldamise lepingute kehtivus

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisel jäävad riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingud kehtima ja neid kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud riigi tagatud õppelaenude korraldamisele.

 (2) Riigi tagatud õppelaenude andmise korraldamiseks alates käesoleva seaduse jõustumisest viib rahandusminister läbi õppelaenu andjate konkursi arvestusega, et uued õppelaenu andmise korraldamise lepingud käesoleva seaduse alusel riigi tagatud õppelaenude andmiseks oleks võimalik sõlmida hiljemalt 2004. aasta 1. septembril.

§ 30. Õppelaenulepingute kehtivus

  Isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342), saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni.

§ 31. Riigitagatise rakendumine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud õppelaenudele rakendub riigitagatis enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras.

  §-d 32--39. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 391.   Doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine 2005. aastal

 (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 3 tingimustele vastaval doktorandil on õigus 2005. aastal taotleda doktoranditoetust lisaks septembrile ka veebruaris.

 (2) Doktorandile, kes taotleb doktoranditoetust 2005. aasta veebruaris, määratakse doktoranditoetus viieks õppekuuks (veebruar, märts, aprill, mai ja juuni).

 (3) Õppeasutus otsustab 2005. aasta veebruaris taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 2005. aasta 10. märtsiks riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires.

 (4) 2005. aasta veebruaris doktoranditoetust taotlenud isikule makstakse doktoranditoetust käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud korras.

 (5) Doktorandile, kellele on doktoranditoetus määratud enne 2005. aasta 1. jaanuari, makstakse doktoranditoetust doktoranditoetuse määramise hetkel kehtinud tingimustel (sealhulgas suuruses) ja korras kuni määratud doktoranditoetuse makseperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui doktorandile määratakse doktoranditoetus 2005. aasta veebruaris toimunud taotlusvooru tulemusena.

 (6) 2005. aasta septembris doktoranditoetust taotleva doktorandi doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I 2004, 89, 615 - jõust. 01.01.2005]

§ 40. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. septembril.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 15–24, § 28 lõige 1 ja §-d 29–32 jõustuvad 1. septembril 2004. a.