Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid1
Vastu võetud 29.12.2004 nr 222
RTL 2005, 6, 43
Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) § 19 lõike 5 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid.
(2) Määrus sätestab ohutusnõuded kalalaevadele sõltuvalt nende pikkusest ja sõidupiirkonnast.
(3) Määrust kohaldatakse:
1) Eesti riigilippu kandvatele kalalaevadele pikkusega 24 m ja enam;
2) Eesti riigilippu kandvatele kalalaevadele pikkusega alla 24 m niivõrd, kui see on sätestatud käesolevas määruses;
3) Eesti sise- või territoriaalvetes kalastavatele ja Eesti sadamas oma saaki lossivatele välisriigi lippu kandvatele kalalaevadele pikkusega 24 m ja enam.
§ 2. Mõisted
Määruse tähenduses on:
1) kalalaev (edaspidi laev) – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu mere elusvaru kaubanduslikuks püügiks. Kalalaevad jagunevad uuteks kalalaevadeks, mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping on sõlmitud pärast 22. detsembrit 2003. a (edaspidi uus laev), ja olemasolevateks kalalaevadeks, mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping on sõlmitud enne 22. detsembrit 2003. a (edaspidi olemasolev laev);
2) (arvestuslik) pikkus – 96% teoreetilise veeliini kogupikkusest, kui ei ole sätestatud teisiti. Teoreetiline veeliin paikneb joonel, mis asub 85% minimaalseima parda kõrgusest mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Juhul kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, arvestatakse pikkuseks viimane;
3) kalastamine – kala või muu mere elusvaru püüdmine või püüdmine ja töötlemine;
4) pidev raadiovaht – raadiovaht, mis ei tohi katkeda, välja arvatud lühikesed intervallid, kui raadiovastuvõtt on häiritud või blokeeritud oma side või perioodilise tehnilise hoolduse või kontrolli tõttu;
5) digitaal-selektiivne väljakutse (edaspidi DSC) – tehnika, kus kasutatakse arvkoode, mis võimaldavad raadiojaamal saada sidet ja edastada informatsiooni teisele jaamale või jaamade grupile ning mis vastab rahvusvahelise raadiokonsultatiivgrupi (CCIR) soovitustele;
6) tähttrükkimise telegraaf – automaatne telegraafitehnika, mis vastab rahvusvahelise raadiokonsultatiivgrupi (CCIR) soovitustele;
7) tavaraadioside – ametliku ja eraraadiokorrespondentsi edastamine, välja arvatud raadio teel edastatavad häda-, kiir- ja ohutusteated;
8) rahvusvaheline NAVTEX teenistus – meresõiduohutusalase informatsiooni edastamise ja automaatse vastuvõtu süsteem, mis kasutab kitsaribalist tähttrükkimise meetodit (NBDP) sagedusel 518 KHz;
9) meresõiduohutusalane informatsioon – laevadele edastatavad navigatsioonilised või meteoroloogilised hoiatused, ilmateated ja muud meresõiduohutust puudutavad teated;
10) satelliit-EPIRB – õnnetuskoha määramise raadiopoi või avariiraadiopoi, mis edastab hädahäireid polaarorbiitidel asuvate satelliitide süsteemi kaudu;
11) EPIRB – õnnetuskoha määramise raadiopoi;
12) INMARSAT – Rahvusvaheline mobiilsatelliitside organisatsioon;
13) radartransponder (SART) – otsingu ja pääste eesmärgil kasutatav seade, mis on võimeline saatma radari ekraanil ühesuguste punktide jadana nähtavaid signaale;
14) A-kategooria masinaruum – ruum, kus asub peamasin või mehhanismid koguvõimsusega mitte vähem kui 750 kW või vedelkütusel töötav katel;
15) Põhja Atlandi piirkond – veed, mis jäävad põhja poole piirist, mis on määratletud järgmiselt: paralleel 62° N Norra läänerannikust lääne suunas kuni pikkuseni 4° W, edasi piki meridiaani kuni paralleelini 60° 30´N ja mööda seda paralleeli kuni pikkuseni 5° W, edasi piki meridiaani kuni paralleelini 60° N ja mööda seda paralleeli kuni pikkuseni 15° W, edasi piki meridiaani kuni paralleelini 62° N ja mööda seda paralleeli kuni pikkuseni 27° W, edasi piki meridiaani kuni paralleelini 59° N ja edasi mööda seda paralleeli lääne suunas;
16) väga tiheda triivjää piirkond – piirkond, kus 8/10 või enam merepinnast on kaetud triivjääga.
§ 3. Uue laeva projekteerimine, ehitamine ja seadistamine
Uue laeva projekteerimine, ehitamine ja seadistamine, aga samuti ümberehitamine ja ümberseadistamine toimub kooskõlas «Meresõiduohutuse seaduse» § 19 lõikega 1, arvestades EL nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 034, 09.02.1998, lk 1–29), mida muudavad Euroopa Komisjoni direktiivid 1999/19/EÜ (EÜT L 083, 27.03.1999, lk 48–49) ja 2002/35/EÜ (EÜT L 112, 27.04.2002, lk 21–33), ja käesoleva määruse nõudeid.
§ 4. Üldnõuded olemasolevale laevale
(1) Olemasolev laev peab sõltumata tema pikkusest vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja volitatud klassifikatsiooniühingu või mereadministratsiooni poolt nende laevade projekteerimise, ehitamise (ümberehitamise) ja seadistamise (ümberseadistamise) ajal kehtestatud nõuetele, mis ei ole vastuolus määruse nõuetega.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud nõuetele peab olemasolev laev vastama järgmistele ohutusnõuetele:
1) suletud töötekk peab olema varustatud tõhusa äravoolusüsteemiga, mis on piisav pesuvee ja kalajäätmete kõrvaldamiseks. Tuleb ette näha meetmed, et vältida vee kogunemist suletud töötekile;
2) kõik suletud tööteki avad, mida kasutatakse seoses kalastamisega, peavad olema varustatud vahenditega, mille abil üks inimene saab need kiiresti ja korralikult sulgeda;
3) kui saak võetakse suletud töötekile töötlemiseks, tuleb saak paigutada tarandikku või kalakasti, mis peab kala võimalikust nihkumisest tingitud ohtliku kreeni vältimiseks olema jaotatud sektsioonideks. Tarandikul või kalakastil peab olema tõhus vee äravoolusüsteem;
4) suletud töötekilt peab olema vähemalt kaks väljapääsu;
5) töökohtades suletud tekil peab lae kõrgus olema vähemalt 2 meetrit;
6) suletud töötekil peab olema statsionaarne ventilatsioonisüsteem, mis oleks võimeline tagama 1 tunni jooksul kuuekordse õhuvahetuse;
7) kõikidel laevadel peab olema vööris ja ahtris, võimalikult lähedal perpendikulaaridele, mõlemale pardale kantud süvisemärgid detsimeetrites;
8) kui kala säilitamiseks kasutatakse jahutatud veega tanke, tuleb ette näha ainult nende täitmiseks või tühjendamiseks eraldi kasutatavad seadmed. Kui neid tanke kasutatakse samuti kuivlasti veoks, peab neil tankidel olema pilsiveesüsteem, mis on varustatud seadmetega pilsivee sissevoolu vältimiseks nendesse tankidesse;
9) kõik A-kategooria masinaruumid peavad olema varustatud statsionaarsete tulekustutusseadmetega.
(3) Kui lõikes 1 nimetatud klassifikatsiooniühingu või mereadministratsiooni nõudeid olemasolevatele laevale on muudetud, kohaldatakse muudetud nõudeid.
(4) Veeteede Amet võib nõuda Eesti riigilippu kandval olemasolevallaeval täiendavate ohutust tagavate meetmete kohaldamist, kui tõendatakse, et selle laeva ohutus ilma täiendavaid meetmeid kohaldamata ei ole tagatud.
§ 5. Kalalaevade sõidupiirkonnad raadioside tagamiseks vajalike raadioseadmete järgi
Mereala jaotub raadioside tagamiseks vajalike raadioseadmete järgi järgmisteks sõidupiirkondadeks:
1) mereala A1 – mereala, kus raadioside on tagatud vähemalt ühe VHF kaldaraadiojaamaga koos ööpäevaringse DSC hädahäire edastamise võimalusega;
2) mereala A2 – mereala väljaspool mereala A1, kus raadioside on tagatud vähemalt ühe MF kaldaraadiojaamaga koos pideva DSC hädahäire edastamise võimalusega;
3) mereala A3 – mereala väljaspool merealasid A1 ja A2, kus side on tagatud INMARSAT’i geostatsionaarse sidesatelliidiga koos pideva hädahäire edastamise võimalusega;
4) mereala A4 – väljapoole merealasid A1, A2 ja A3 jääv mereala.
§ 6. Vabastused
Veeteede Amet võib reederi kirjaliku taotluse alusel vabastada laeva käesoleva määruse nõude täitmisest, kui kalastuspiirkonna iseloomu või kalda läheduse tõttu pole vajadust nende nõuete täitmiseks või kui laeva konstruktsiooni iseärasused ei võimalda nõuete täitmist ja nimetatud vabastus on lubatud EL nõukogu direktiiviga 97/70/EÜ, mida muudavad Euroopa Komisjoni direktiivid 1999/19/EÜ ja 2002/35/EÜ.
2. peatükk TEGUTSEMINE HÄDAOLUKORRAS, ÕPPEHÄIRED JA ÕPPUSED
§ 7. Üldhäire alarmsüsteem, häireplaan ja juhendid tegutsemiseks hädaolukorras
(1) Üldhäire alarmsüsteemiga peab saama anda üldhäire signaali, mis koosneb seitsmest või enamast lühikesest helist ja neile järgnevast ühest pikast helist, mida antakse laevavile või -sireeniga ja lisaks elektrikella või -pasunaga või muu samaväärse seadmega, mida varustatakse elektrienergiaga laeva põhielektrienergiavõrgust ja avariielektrienergiavõrgust.
(2) Laeval peab olema koostatud häireplaan, mis pannakse üles navigatsioonisillal, masinaruumis ja laevapere majutusruumides ning vajadusel muudes ruumides.
(3) Kui ohutu mehitatuse tunnistuse kohaselt on laevapere liikmete arv viis või vähem võib häireplaani koostamise asemel anda igale laevapere liikmele kirjalikud juhendid tegutsemiseks hädaolukorras ja laeva mahajätmise korral.
(4) Häireplaanis peab olema lõikes 1 nimetatud üldhäire signaali kirjeldus, laevapere liikmete kohustused seoses üldhäirega ja näidatud, millisel viisil antakse korraldus laev maha jätta.
(5) Häireplaanis peab olema näidatud erinevate laevapere liikmete kohustused:
1) veekindlate ja tulekaitseuste, klappide, illuminaatorite, keilutite ja muude avade sulgemisel;
2) varustuse kandmisel päästepaatidesse ja -parvedesse;
3) päästepaatide ja -parvede ettevalmistamisel veeskamiseks ja veeskamisel;
4) muude päästevahendite ettevalmistamisel;
5) sidevahendite kasutamisel;
6) osavõtul tulekustutusest tuletõrjerühma koosseisus.
(6) Häireplaanis peab olema näidatud laeva juhtkonda kuuluvad isikud, kes on vastutavad, et tuletõrje- ja päästevahendeid hoitakse heas seisukorras ja koheseks kasutamiseks valmisolekus, ning vastutavate isikute tegutsemisvõimetuse korral nende asendajad.
(7) Häireplaan koostatakse enne laeva väljumist sadamast. Juhul kui pärast häireplaani koostamist on laevaperes toimunud muudatused, mis nõuavad häireplaani muutmist, peab kapten või kipper häireplaanis tegema muudatused või koostama uue häireplaani.
§ 8. Laeva õppused ja treeningud
(1) Laeval pikkusega 45 m ja enam peab iga laevapere liige igal kuul osa võtma vähemalt ühest laeva mahajätmise ja ühest tuletõrjeõppusest. Laeval pikkusega alla 45 m peab iga laevapere liige iga kolme kuu jooksul osa võtma vähemalt ühest laeva mahajätmise ja vähemalt ühest tuletõrjeõppusest. Juhul kui viimasest õppusest võttis osa vähem kui 75% laevapere liikmetest, tuleb 24 tunni jooksul laeva sadamast väljumisest korraldada tuletõrje- ja laeva mahajätmise õppus.
(2) Tuletõrjeõppus peab hõlmama:
1) saabumist kogunemispaikadesse ja ettevalmistust häireplaanis nimetatud kohustuste täitmiseks tulehäire korral;
2) tuletõrjepumba käivitamist, kus kasutatakse vähemalt kaht veejuga, et kontrollida tuletõrjesüsteemi korrasolekut;
3) tuletõrjuja ja muu isikliku päästevarustuse korrasoleku kontrolli;
4) vastavate sidevahendite kontrolli;
5) veekindlate ja tulekaitseuste, tulekaitsesiibrite ja evakuatsioonivahendite korrasoleku kontrolli;
6) laeva mahajätmiseks vajalike seadmete kontrolli.
(3) Laeva mahajätmise õppus peab hõlmama:
1) laevapere kutsumist alarmsüsteemiga kogunemispaikadesse, selgitust laeva mahajätmise vajadusest ja korraldust laeva mahajätmiseks kooskõlas häireplaaniga;
2) saabumist kogunemispaikadesse ja ettevalmistust häireplaanis nimetatud kohustuste täitmiseks;
3) kontrolli, et laevapere liikmed on sobivalt riietatud;
4) kontrolli, et päästevestid on õigesti selga pandud;
5) pärast vajalikku ettevalmistust vähemalt ühe päästepaadi parda taha rippu laskmist;
6) päästepaadi mootori käivitamist ja töötamist;
7) päästeparvede taavetite käitamist.
(4) Igal järgneval lõikes 3 nimetatud õppusel tuleb võimaluse korral parda taha rippu lasta eelnevast õppusest erinev päästepaat.
(5) Õppused tuleb võimalusel korraldada nii, nagu oleks tegelik hädaolukord.
(6) Laeva mahajätmise õppusel tuleb häireplaanis ettenähtud meeskonnaga veesatud päästepaadiga manööverdada vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.
(7) Valvepaadid, mis ei ole samaaegselt päästepaadid, tuleb üks kord kolme kuu jooksul koos häireplaanis ettenähtud meeskonnaga veesata ja nendega manööverdada.
(8) Kui pääste- või valvepaadi veeskamise õppused toimuvad laeva edasikäigul, tuleb sellised õppused nende ohtlikkuse tõttu läbi viia kaitstud vetel, kogemustega laevaohvitseri järelevalve all ja juhindudes seejuures vastavatest Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) soovitustest.
(9) Laeva mahajätmise õppuse käigustuleb kontrollida laevapere kogunemiseks ja laeva mahajätmiseks vajalikku avariivalgustuse korrasolekut.
(10) Õppused viiakse läbi ettenähtud varustusega. Juhul kui laeval on täiendav varustus, tuleb ka seda kasutada õppuste käigus ja õppused vastavalt korraldada.
§ 9. Väljaõpe ja juhendamine laeval
(1) Mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast laevapere liikme saabumist laevale, tuleb ta välja õpetada päästevahendite ja nende varustuse kasutamiseks.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tuleb läbi viia täiendavad päästevahendite kasutamise ja päästmise juhendamised samade ajavahemike jooksul kui õppused. Iga üksik juhendamine võib käsitleda laeva päästevahendite erinevaid elemente, kuid kahe kuu jooksul tuleb hõlmata kõik laeva päästevahendid ja selle varustus. Iga laevapere liikme juhendamine peab sisaldama vähemalt:
1) laeva täispuhutavate parvede kasutamist koos hoiatusega naeltega jalanõude ja teravate esemete kasutamise osas;
2) esmaabi andmist, kaasa arvatud esmaabi alajahtumisel ning teistel juhtudel;
3) päästevahendite kasutamist karmides ilmastikutingimustes tormisel merel.
(3) Kui laeval(e) on monteeritud taavetiga veesatavad päästeparved, peab nende kasutamise väljaõpe toimuma vähemalt iga nelja kuu möödumisel. Võimalusel tuleb õppuse käigus parv täis puhuda ja veesata. Selleks otstarbeks võib kasutada õppeotstarbelist päästeparve, mis ei kuulu laeva päästevarustuse hulka. Õppeotstarbeline päästeparv peab olema selgelt õppeotstarbelisena märgistatud.
§ 10. Kanded logiraamatusse
Õppuste läbiviimise kuupäevade, laeva mahajätmise ja tuletõrjeõppuse kirjelduse ning päästevahendite kasutamise õppuste kohta tuleb teha kanne laeva logiraamatusse. Kui õppusi ja treeninguid ei viidud läbi täismahus ning tähtaegselt, tuleb logiraamatusse teha kanne, mis selgitab läbiviidud õppuste mahu ja tähtaegade eiramise põhjuseid.
§ 11. Laeva mahajätmise käsiraamat
(1) Laeva mahajätmise käsiraamat peab asuma igas messis, puhkeruumis või igas kajutis. Käsiraamat võib koosneda mitmest voldikust ning peab sisaldama juhendeid ja informatsiooni laeva päästevahendite, laevapere liikmete ellujäämise paremate meetodite kohta kergesti arusaadavas vormis ja võimalusel koos illustratsioonidega. Käsiraamatu mis tahes osa võib koosneda informatsioonist, mis edastatakse audio-visuaalsete vahenditega.
(2) Käsiraamatus tuleb kajastada:
1) päästevesti ja veekostüümi selgapanekut;
2) liikumist kogunemispaikadesse;
3) päästepaatidesse, päästeparvedesse ja valvepaatidesse asumist, veeskamist ja laeva parda juurest lahkumist;
4) päästepaadist ja päästeparvest toimuvat veeskamist;
5) päästepaadi või päästeparve vabastamist veeskamise seadmest;
6) kaitsemeetodite ja vajaduse korral kaitseseadmete kasutamist veeskamisel;
7) veeskamise ala valgustust;
8) päästevarustuse kasutamist;
9) avastamisseadmete kasutamist;
10) illustratsioonide abil päästevahendite raadioseadmete kasutamist;
11) ujuvankrute kasutamist;
12) mootori ja selle juurde kuuluvate seadmete kasutamist;
13) päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide ülestõstmist, nende paigaldamist ja kinnitamist;
14) alajahtumise ohtu ja soojade riiete vajadust;
15) päästepaatide ja päästeparvede võimaluste ratsionaalset kasutamist inimelude säilitamiseks;
16) päästmise meetodeid, kaasa arvatud helikopteri päästeseadmete (kandetraksid, korv, kanderaam), pükspoi, kalda päästeseadmete ja liiniheitja kasutamist;
17) päästevahendite avariiremondi juhendeid;
18) muid häireplaanis ja juhendites toodud kohustusi.
(3) Laeval pikkusega alla 45 m võib Veeteede Amet vähendada lõigetes 1 ja 2 esitatud nõudeid.
§ 12. Väljaõpe tegutsemiseks hädaolukorras
(1) Laevapere liikmed peavad olema saanud väljaõppe tegutsemiseks hädaolukorras.
(2) Laevapere liikmed, kes kalastavad ainult kohaliku rannasõidu laevadel pikkusega alla 24 m, võivad lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbida lihtsustatud programmi järgi, mis peab hõlmama järgmist informatsiooni:
1) hädaolukordade liike, mis võivad tuleneda kokkupõrkest, tulekahjust ja vee sissetungist (uputusest);
2) laeva päästevahendite kasutamist;
3) treeningute ja õppuste tähtsust;
4) valmisolekut hädaolukorraks, iga laevapere liikme kohustusi, asukohta päästevahendis, oma päästevesti asukohta ja võimaliku paanika tagajärgi;
5) helikopteriga päästmise korraldamist;
6) tegevust enne laeva mahajätmist, vastavalt riietumist, päästevesti selgapanekut ja muude esemete (tekid, soojad riided jne) kaasavõtmist;
7) tekilt ja veest päästevahendisse asumise korraldust;
8) külmas vees ellujäämise võimalusi;
9) päästeparve ümberpööramise toimingut;
10) tegevust päästevahendis, kiiret lahkumist laeva juurest, kaitset külma eest, ujuvankrute kasutamist, pidevat vaatlust, veest inimeste väljatõstmist ja nende eest hoolitsemist, enda nähtavaks tegemist, päästevahendi varustuse kasutamist ja õnnetuskoha lähedale jäämist;
11) peamisi ohtusid ja ellujäämise põhiprintsiipe, abinõusid karmides kliimatingimustes, päikese, tuule, vihma ja lainetuse mõju, riietuse tähtsust, alajahtumise mõju, kaitset merehaiguse vastu, joogivee ja toidu tarbimist, merevee joomise tagajärgi, moraalse seisukorra tähtsust ja esmaabi aluseid;
12) tuletõrjevoolikute, otsikute ja tulekustutite kasutamist, tulekaitseuste asukoha tundmist, hingamisaparaatide kasutamist.
3. peatükk RAADIOSIDE JA ENERGIAALLIKAD
§ 13. Raadioseadmete funktsionaalsed nõuded
(1) Laeval peab olema tagatud:
1) hädahäire edastamine suunal «laev-kallas» vähemalt kahe erineva ja üksteisest sõltumatu seadmega, millest kumbki kasutab erinevat raadiosideviisi (v.a § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul);
2) hädahäire vastuvõtt suunal «kallas-laev»;
3) hädahäire edastamine ja vastuvõtt suunal «laev-laev»;
4) teadete edastamine ja vastuvõtt otsingu- ja päästeoperatsioonide koordineerimiseks;
5) teadete edastamine ja vastuvõtt õnnetuskohas;
6) asukoha kindlaksmääramise signaalide edastamine ja vastuvõtt;
7) meresõiduohutusalase informatsiooni edastamine ja vastuvõtt (vajaduse korral vastuvõtt ka sadamas);
8) tavaraadioside kaldasidesüsteemide või -võrkudega;
9) side suunal «sild-sild».
(2) Käesoleva peatüki sätted ei välista muude sidevahendite kasutamist hädaolukorras endale tähelepanu juhtimiseks, oma asukohast teavitamiseks ja abi kutsumiseks.
§ 14. Raadioseadmete paigaldus
(1) Laev peab olema varustatud raadioseadmetega, mis tagavad kogu reisi vältel §-s 13 loetletud funktsionaalsete nõuete täitmise sõltuvalt §-s 5 nimetatud sõidupiirkonnast.
(2) Raadioseade peab:
1) olema paigaldatud nii, et mehhaanilised, elektrilised ja muud kahjulikud mõjud ei segaks raadioseadme kasutamist ning oleks tagatud elektromagnetiline sobivus ja välistatud raadioseadmete ning muude seadmete ja süsteemide vastastikune kahjulik mõju;
2) olema paigaldatud nii, et tagatakse suurim ohutuse tase ja töökindlus;
3) olema kaitstud vee, temperatuuri kõikumiste ning ebasoodsate keskkonnatingimuste eest;
4) omama alalist töökindlat alalisvoolu valgusallikat, mis tagab raadioseadme juhtpaneeli küllaldase valgustuse, olles sõltumatu laeva pea- ja avariielektrienergia allikatest;
5) omama selgelt nähtavat laeva raadioseadme kutsungit, tunnusnumbrit ning muid raadioseadmete kasutamiseks vajalikke koode.
(3) Meresõiduohutuse tagamiseks määratud VHF raadioseadme juhtpaneel peab asuma navigatsioonisillal kohas, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine. Kui see on hädavajalik, tuleb ette näha võimalus raadiosideks navigatsioonisilla tiibadelt. Raadiosideks navigatsioonisilla tiibadelt võib kasutada kantavaid VHF raadioseadmeid.
§ 15. Üldnõuded raadioseadmetega varustatuse kohta
(1) Laev peab olema varustatud:
1) VHF raadioseadmega, mis tagab teadete edastamise ja vastuvõtu DSC-ga sagedusel 156,525 MHz (70. kanal). Samuti peab olema võimalus edastada hädahäiret 70. kanalil kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine;
2) VHF raadioseadmega, mis tagab teadete edastamise ja vastuvõtu raadiotelefoniga sagedustel 156,3 MHz (6. kanal), 156,65 MHz (13. kanal) ja 156,8 MHz (16. kanal);
3) VHF raadioseadmega, mis tagab pideva DSC raadiovahi 70. kanalil ja mis võib olla eraldi punktides 1 ja 2 nimetatust või olla sellise raadioseadme osa;
4) sagedusribas 9 GHz töötava radartransponderiga, mis võib olla üks nendest, mida kasutatakse päästevahendites ja mis peab olema paigaldatud nii, et seda oleks kerge kasutada;
5) rahvusvahelise NAVTEX teenistuse meresõiduohutusalase informatsiooni vastuvõtjaga, kui laev kalastab taolise teenuse piirkonnas;
6) meresõiduohutusalase informatsiooni vastuvõtjaga INMARSAT laiendatud grupiväljakutse süsteemis (EGC), kui laev kalastab selle süsteemi teeninduspiirkonnas, kuid rahvusvaheline NAVTEX teenistus puudub. Seadet võib asendada lühilaine (HF sagedusriba 4000–27 500 kHz) tähttrükkimise telegraafiga, kui sellega on võimalik vastu võtta meresõiduohutusalast informatsiooni, kui laev töötab ainult taolise teenuse piirkonnas;
7) satelliit-EPIRB-iga, millega saab edastada hädahäiret polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusribas 406 MHz või kui laev kalastab ainult piirkonnas, mida hõlmab geostatsionaarne INMARSAT satelliitsüsteem, siis geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu sagedusribas 1,6 GHz. Satelliit-EPIRB peab olema selline, mida üks inimene saab käsitsi maha võtta ja kanda päästepaati või -parve, olema paigaldatud kergesti ligipääsetavasse kohta, laeva uppumise korral tõusma vabalt veepinnale ja automaatselt aktiviseeruma ja mida on võimalik käsitsi aktiviseerida.
(2) Ajani, mil Eesti vetes toimub raadiovaht VHF 16. kanalil, peab laev pikkusega alla 24 m, mille sõidupiirkond on kuni 10 miili varjumispaigast ja mida kasutatakse ainult kohalikus rannasõidus, olema varustatud vähemalt ühe statsionaarse või ülemaailmse merehäda- ja ohutuse süsteemi (GMDSS) nõuetele vastava kantava VHF kahepoolse raadioside vahendiga, mis võimaldab sidet kanalitel 6, 13 ja 16.
(3) Laeval pikkusega alla 24 m, mida kasutatakse ainult kohalikus rannasõidus, peavad olema lõike 1 punktides 1–3 nimetatud seadmed.
(4) Laeval pikkusega alla 45 m, mida kasutatakse ainult kohalikus rannasõidus, ei pea olema lõike 1 punktis 5 nimetatud seadet.
(5) Lõikes 1 nimetatud VHF raadioseade peab lisaks võimaldama teostada raadiotelefoniga üldiste raadioteadete edastamist ja vastuvõttu.
§ 16. Raadioseadmed merealas A1 kalastavatel laevadel
(1) Laev, mis kalastab ainult merealas A1, peab lisaks §-s 15 loetletud raadioseadmetele olema varustatud ühega alljärgnevatest raadioseadmetest, millega saab kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine, edastada hädahäiret suunal «laev-kallas»:
1) DSC-d kasutava VHF raadioseadmega. Seda võib asendada lõikes 2 nimetatud EPIRB-ga, mis paigaldatakse koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või kohale, kust seda on võimalik distantsjuhtimisega aktiviseerida;
2) seadmega hädateate edastamiseks või vastuvõtmiseks polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusel 406 MHz. Seda võib asendada § 15 lõike 1 punktis 7 nimetatud satelliit-EPIRB-ga, mis paigaldatakse koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või kohale, kust seda on võimalik distantsjuhtimisega aktiviseerida;
3) DSC-d kasutava MF sagedusribas töötava raadioseadmega, kui laev kalastab DSC-ga varustatud MF kaldaraadiojaama levialas;
4) DSC-d kasutava HF sagedusribas töötava raadioseadmega;
5) geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu töötava raadioseadmega. Seda võib asendada INMARSAT maapealse laevajaamaga või § 15 lõike 1 punktis 7 nimetatud satelliit-EPIRB-ga, mis paigaldatakse koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või kohale, kust seda on võimalik distantsjuhtimisega aktiviseerida.
(2) Laeval, mis kalastab ainult merealas A1, võib § 15 lõike 1 punktis 7 nimetatud satelliit-EPIRB asemel olla EPIRB:
1) mis peab olema võimeline töötama hädahäireks VHF 70. kanalil DSC-ga ja asukoha kindlaksmääramiseks radartransponderiga sagedusribas 9 GHz;
2) mida üks inimene saab käsitsi maha võtta ja kanda päästepaati või -parve;
3) mis asub kergesti ligipääsetavas kohas;
4) mis laeva uppumise korral tõuseb veepinnale ja automaatselt aktiviseerub;
5) mida saab käsitsi aktiviseerida.
§ 17. Raadioseadmed merealas A2 kalastavatel laevadel
(1) Laev, mis kalastab merealas A2, peab lisaks §-s 15 loetletud raadioseadmetele olema varustatud:
1) MF raadioseadmega, mis tagab hädaolukorras ja ohutuse tagamiseks kahepoolse side sagedustel 2187,5 kHz DSC-ga ja sagedusel 2182 kHz raadiotelefoniga;
2) raadioseadmega, mis tagab katkematu DSC raadiovahi sagedusel 2187,5 kHz ja mis võib olla eraldi punktis 1 nimetatust või sellise raadioseadme osa;
3) seadmetega, mis võimaldavad edastada hädahäiret suunal «laev-kallas» MF sidest erinevate võimalustega, kas polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusel 406 MHz (seda nõuet võib täita § 15 lõike 1 punktis 7 nimetatud satelliit-EPIRB-ga, paigaldades selle koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või sealt seda distantsjuhtimisega aktiviseerides) või HF sagedusribas, kasutades DSC-d või geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu (seda nõuet võib täita INMARSAT maapealse laevajaama abil või § 15 lõike 1 punktis 7 nimetatud satelliit-EPIRB-ga, paigaldades selle koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või kohalt, kust seda on võimalik distantsjuhtimisega aktiviseerida).
(2) Hädahäiret peab olema võimalik edastada lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud raadioseadmetega kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine.
(3) Laeval peab olema lisavõimalus pidada tavaraadiosidet kas raadiotelefoniga või tähttrükkimise meetodil raadioseadmega, mille töösagedused on kas 1605–4000 kHz või 4000–27 500 kHz sagedusribades (nimetatud nõude võib täita, lisades need võimalused lõike 1 punktis 1 nimetatud seadmetele) või INMARSAT maapealse laevajaama abil.
§ 18. Raadioseadmed merealas A3 kalastavatel laevadel
(1) Laev, mis kalastab väljaspool merealasid A1 ja A2, kuid jääb merealasse A3, peab lisaks §-s 15 loetletud raadioseadmetele olema varustatud:
1) INMARSAT maapealse laevajaamaga, mis võimaldab hädahäire edastamist ja vastuvõttu, kasutades tähttrükkimise telegraafi, samuti väljakutseid ja vastuvõttu hädateadete prioriteediga ning teostada vahti hädahäirete jälgimiseks suunal «kallas-laev» (kaasa arvatud need teated, mis on adresseeritud määratletud geograafilisele alale) ning tavaraadiosidet, kasutades kas raadiotelefoni või tähttrükkimise telegraafi;
2) MF raadioseadmega, mis tagab hädaolukorras ja ohutuse tagamiseks kahepoolse side sagedustel 2187,5 kHz DSC-ga ja sagedusel 2182 kHz raadiotelefoniga;
3) raadioseadmega, mis tagab katkematu DSC raadiovahi sagedusel 2187,5 kHz. Nimetatud seade võib olla punktis 1 nimetatud raadioseadme osa;
4) seadmetega, mis võimaldavad edastada hädahäiret suunal «laev-kallas», kas polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusel 406 MHz või HF sagedusribas, kasutades DSC-d või geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu (seda nõuet võib täita INMARSAT maapealse laevajaama abil) või § 15 lõike 1 punktis 7 nimetatud satelliit-EPIRB-ga, paigaldades nimetatud seadmed koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või sealt neid distantsjuhtimisega aktiviseerides.
(2) Kui laeval, mis kalastab väljaspool merealasid A1 ja A2, kuid jääb merealasse A3, puuduvad lõikes 1 nimetatud raadioseadmed, peab laev lisaks §-s 15 loetletud raadioseadmetele olema varustatud:
1) MF/HF raadioseadmega, mis tagab hädaolukorras ja ohutuse tagamiseks kahepoolse side kõikidel häda- ja ohutusesagedustel DSC-ga, raadiotelefoniga või tähtrükkimise telegraafiga;
2) seadmega, mis on suuteline pidama DSC vahti sagedustel 2187,5 kHz, 8414,5 kHz ja vähemalt ühel DSC häda- ja ohutusesagedustest: 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12 577 kHz või 16 804,5 kHz. Alaliselt peab olema võimalus valida üks DSC häda- ja ohutusesagedustest. Nimetatud seade võib olla punktis 1 nimetatud raadioseadme osa;
3) seadmetega, mis võimaldavad edastada hädahäiret suunal «laev-kallas» HF sidest erinevate võimalustega, kas polaarorbiidil asuva satelliitsüsteemi kaudu sagedusel 406 MHz või geostatsionaarse INMARSAT satelliitsüsteemi kaudu (seda nõuet võib täita INMARSAT maapealse laevajaama abil) või § 15 lõike 1 punktis 7 nimetatud satelliit-EPIRB-ga, paigaldades nimetatud seadmed koha lähedale, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine või sealt neid distantsjuhtimisega aktiviseerides;
4) MF/HF raadioseadmega, mis võimaldab pidada tavaraadiosidet kas raadiotelefoniga või tähttrükkimise meetodil ja mille töösagedused on sagedusribades 1605–4000 kHz ja 4000–27 500 kHz. Nimetatud nõude võib täita, lisades need võimalused punktis 1 nimetatud seadmele.
(3) Laeval peab olema tagatud võimalus edastada hädahäiret kohast, kust tavaliselt toimub laeva juhtimine lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud raadioseadmetega.
§ 19. Raadioseadmed merealades A1, A2, A3 ja A4 kalastavatel laevadel
Laev, mis kalastab kõikides merealades, peab lisaks §-s 15 nimetatud raadioseadmetele olema varustatud § 18 lõike 2 nõudele vastava raadioseadmega, arvestades seda, et INMARSAT seadet ei saa lugeda alternatiiviks satelliit-EPIRB-le, ning vastama § 18 lõike 3 nõuetele.
§ 20. Raadiovaht
(1) Merel olevallaeval peab olema tagatud pidev raadiovaht:
1) VHF kanalil 70, kui laev on varustatud § 15 lõike 1 punktis 3 nimetatud VHF raadioseadmega;
2) DSC häda- ja ohutusesagedusel 2187,5 kHz, kui laev on varustatud § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud raadioseadmega;
3) DSC häda- ja ohutusesagedustel 2187,5 kHz ja 8414,5 kHz ja kui laev on varustatud MF/HF raadioseadmega, siis vähemalt ühel järgmistest DSC häda- ja ohutusesagedustest (sõltuvalt kellaajast ja geograafilisest asukohast): 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12 577 kHz või 16 804,5 kHz. Raadiovahti võib pidada skaneeriva vastuvõtja abil;
4) suunal «kallas-laev» satelliithädahäire vastuvõtuks, kui laev on varustatud INMARSAT maapealse laevajaamaga.
(2) Laev peab pidama raadiovahti meresõiduohutusalase informatsiooni vastuvõtuks sagedusel või sagedustel, kus selline informatsioon laeva sõidupiirkonna tarbeks edastatakse.
(3) Kooskõlas raadioside eeskirjaga tuleb raadioside kohta, mis on seotud inimelude ohutusega merel, teha kanded laeva raadiopäevaraamatusse. Kohaliku rannasõidu laevadel võib nimetatud kanded teha laeva logiraamatusse.
§ 21. Energiaallikad
(1) Laeva mereloleku ajaks peab olema tagatud küllaldane elektrienergia raadioseadmete toiteks ja akupatareide laadimiseks, mida kasutatakse kas reservtoiteallikana või raadioseadmete energiaallikana.
(2) Laev peab olema varustatud reservelektrienergiaallikaga või -allikatega, mis varustavad häda- ja ohutusesidet tagavaid raadioseadmeid toitega juhul, kui langevad rivist välja põhi- ning avariielektrienergiaallikad.
(3) Reservelektrienergiaallikad peavad tagama § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nõutud VHF raadioseadme ja sõltuvalt sellest, millise mereala tarbeks on laev seadistatud, kas § 17 lõike 1 punktis 1 ettenähtud MF raadioseadme või MF/HF raadioseadme või INMARSAT maapealse laevajaama toite, aga samuti iga täiendava koormuse, mis tuleneb lõigetes 6, 7 ja 14 nimetatust, vähemalt:
1) kuue tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikat pole ette nähtud või ei vasta see täielikult nõuetele toita raadioseadmeid;
2) kolme tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikas vastab täielikult nõuetele toita raadioseadmeid või
3) ühe tunni jooksul, kui avariielektrienergiaallikas vastab täielikult nõuetele toita raadioseadmeid ja on võimeline tööks vähemalt kuue tunni jooksul.
(4) Reservelektrienergiaallikad ei pea varustama üheaegselt toitega eraldi paigaldatud MF/HF raadioseadmeid.
(5) Laeva reservelektrienergiaallikad peavad olema sõltumatud laeva jõuseadmetest ja elektrisüsteemist.
(6) Kui lisaks VHF raadioseadmele on reservelektrienergiaallikatega ühendatud kaks või enam lõikes 3 nimetatud raadioseadet, siis tuleb tagada nende ning VHF raadioseadme üheaegne töö sellise perioodi vältel nagu on sätestatud lõikes 3 ning:
1) sama aja jooksul kõikide teiste raadioseadmetega, mis võivad olla samaaegselt ühendatud reservelektrienergiaallikatega;
2) selle raadioseadme toide, mis tarvitab kõige rohkem energiat, kui ainult üks teistest raadioseadmetest võib olla ühendatud reservelektrienergiaallikatega samaaegselt VHF raadioseadmega.
(7) Reservelektrienergiaallikat võib kasutada elektrivalgustuseks kooskõlas § 14 lõike 2 punktiga 4.
(8) Kui reservelektrienergiaallikaks on laetavad akupatareid, siis peavad laeval olema ette nähtud seadmed nende automaatseks laadimiseks, et tagada laadimine minimaalselt nõutud mahtuvuseni 10 tunni jooksul.
(9) Reservelektrienergiaallikaks olevate akupatareide mahutavust peab vastavat meetodit kasutades kontrollima vähemalt üks kord 12 kuu jooksul ning seda ajal, mil laev ei ole merel. Laetuse taset peab olema alati võimalik kontrollida, kuid laeva mereloleku ajal peab see toimuma ilma akupatarei olulise tühjenemiseta.
(10) Reservelektrienergiaallikaks olevate akupatareide asukoht ja paigaldus peavad tagama:
1) nende hoolduse kõrge taseme;
2) küllaldase kasutusaja;
3) küllaldase ohutuse;
4) valmistajatehase sertifikaadis märgitud temperatuuri patarei laadimisel või tühikäigul;
5) täislaetud patareide vähemalt minimaalselt nõutud tööaja sõltumata ilmastikutingimustest.
(11) Avariielektrienergiaallikas peab olema võimeline tagavararooliseadme rakendama töösse vähemalt 10 minuti jooksul.
(12) Elektrilised navigatsioonituled peavad saama toite ainult selleks ette nähtud elektrikilbilt ja selleks tuleb ette näha seadmed tulede korrasoleku jälgimiseks.
(13) Laeval pikkusega 45 m ja enam peab avariielektrienergiaallikas olema võimeline varustama elektrienergiaga mitte vähem kui kaheksa tunni jooksul:
1) VHF raadioseadmeid;
2) MF raadioseadmeid;
3) INMARSAT maapealset laevajaama;
4) MF/HF raadioseadmeid;
5) avalike teadete süsteemi;
6) tulekahju avastamise süsteemi ja hädaolukorras nõutud signalisatsiooni;
7) avarii tuletõrjepumpa;
8) navigatsioonitulesid ja avariivalgustust päästevahenditesse asumise paigas ja parda taga, koridorides, trepikodades, väljapääsude juures, masinaruumis, avariielektrienergiaallika ruumis, juhtimispunktides, kala töötlemise ruumides.
(14) Kui navigatsioonivahenditelt või muudelt seadmetelt saadava katkematu informatsiooni sisestamine käesolevas peatükis nõutud raadioseadmete normaalseks tööks on vajalik, siis tuleb ette näha vahendid selle katkematu informatsiooni edastamiseks pea- ja avariielektrienergiaallika avarii korral.
§ 22. Tehniline hooldus
(1) Raadioseadmed peavad olema sellised, et nende põhiosad on hõlpsasti, ilma keeruka kalibreerimise ja häälestuseta vahetatavad.
(2) Võimalusel peavad seadmed olema paigaldatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs laeva tehniliseks hoolduseks ja remondiks.
(3) Tuleb tagada küllaldane informatsioon seadmete nõuetekohaseks kasutamiseks ja tehniliseks hoolduseks, arvestades IMO soovitusi.
(4) Tuleb tagada tehnohoolduseks küllaldane tööriistade ja tagavaraosade varu.
(5) Reeder peab kindlustama, et käesolevas peatükis nimetatud raadioseadmete hooldamisega oleks tagatud §-s 13 kehtestatud funktsionaalsete nõuete täitmine ja raadioseadmete vastavus IMO poolt kehtestatud tehnilistele standarditele.
(6) Kooskõlastatult Veeteede Ametiga peab laeva raadioseadmete töö olema tagatud järgmiselt:
1) merealadel A1 ja A2 – kas seadmete dubleerimisega, kaldahoolduse ja -remondiga või kvalifitseeritud hoolduse ning remondiga merel;
2) merealadel A3 ja A4 vähemalt kahega punktis 1 loetletud meetoditest. Veeteede Amet võib sõltuvalt laeva kasutusviisist vabastada laeva nõudest kasutada kaht ja lubada kasutada üht võimalust.
(7) Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 8 nimetatud tavaraadiosidet tagava seadme rike ei ole aluseks laeva merekõlbmatuks tunnistamisel või laeva kinnipidamiseks sadamas, kus remondivõimalus reaalselt puudub, kuid seda tingimusel, et laeval on täidetud kõik häda- ja ohutuseside funktsioonid.
4. peatükk NAVIGATSIOONIVAHENDID JA -SEADMED
§ 23. Navigatsioonivahendid ja -väljaanded
(1) Laeval peavad olema vajalikud navigatsioonivahendid, korrigeeritud kaardid ja/või elektronkaartide süsteem, mis peab olema dubleeritud, kui ei kasutata paberkaarte, lootsiraamatuid, navigatsioonitulede ja märkide raamatuid, teadaandeid meremeestele, tõusu-mõõna tabeleid ning muid abivahendeid.
(2) Laev peab olema varustatud navigatsioonivahenditega järgmiselt:
|
Nr |
Navigatsioonivahendi nimetus |
Laeva pikkus |
Märkused |
|||
| alla 24 m |
24 m ja enam –alla 35 m |
35 m ja enam –alla 45 m |
45 m ja enam | |||
| 1. | Sekstant | – | – | – | 1 | Ainult piiramata sõidupiirkonnaga laevadel |
| 2. | Kronomeeter | – | – | – | 1 | Ainult piiramata sõidupiirkonnaga laevadel |
| 3. | Stopper | 1 | 1 | 2 | 3 | |
| 4. | Binokkel | 1 | 1 | 2 | 2 | |
| 5. | Anemomeeter | 1 | 1 | 1 | 1 | |
| 6. | Aneroid baromeeter | 1 | 1 | 2 | 1 | |
| 7. | Krenomeeter | 1 | 2 | 2 | 2 | |
| 8. | Kaarditöö instrumendid | 1 | 1 | 2 | 2 | Ei ole nõutud, kui on dubleeritud elektronkaartide süsteem |
| 9. | Kell | 1 | 2 | 2 | 2 | |
(3) Laeval pikkusega 24 m ja enam peab olema:
1) pea(magnet)kompass;
2) rooli(magnet)kompass, kui peakompassi kursinäit ei ole roolimehele rooli juurest nähtav;
3) kõnetoru või muu sidevahevahend peakompassi asukohast roolimehe asukohta;
4) seade peilingu võtmiseks võimalusel kuni 360° ulatuses;
5) jääkdeviatsiooni tabel või kõver (mõlema magnetkompassi deviatsiooni hävitamise järel);
6) tagavara magnetkompass, millega saab asendada peakompassi, kui laeval ei ole roolikompassi või vurrkompassi.
(4) Laeval pikkusega alla 24 m peab olema roolikompass ja peilingu võtmise vahend.
(5) Laeval pikkusega 45 m ja enam peab olema vurrkompass, mille näit või mille repiiteri näit peavad olema hästi nähtavad roolimehele.
(6) Laeval pikkusega 75 m ja enam peab olema üks või mitu vurrkompassi repiiterit, mis on paigaldatud nii, et on võimalik võtta peilingut 360° ulatuses.
(7) Laeval, millel on rooliseadme avariijuhtimiskoht, peab olema vähemalt telefon või muu sidevahend informatsiooni andmiseks kursi kohta. Laeval pikkusega 45 m ja enam peab olema võimalik avariijuhtimiskohalt visuaalselt näha kursinäitu.
(8) Laeval pikkusega 24 m ja enam peab olema radar, mis töötab sagedusribas 9 GHz.
(9) Radarit omava laeva navigatsioonisillal peavad olema vahendid kokkupõrke riski määramiseks. Laeval pikkusega 75 m ja enam peab nimetatud vahend olema vähemalt sama tõhus kui peegelplanšett.
(10) Laeval pikkusega 45 m ja enam peab olema kajalood.
(11) Laeval pikkusega 24 m ja enam peab olema seade sügavuse mõõtmiseks.
(12) Laeval pikkusega 45 m ja enam peab olema vahend kiiruse ja läbitud vahemaa mõõtmiseks.
(13) Laeval pikkusega 45 m ja enam, peab olema aksiomeeter, sõukruvi pöörete näitur ja pööratavate labadega sõukruvi või põtkuri korral ka kruvi sammu- ja nende seadmete töörežiimi näiturid.
(14) Laeval pikkusega 45 m ja enam peab olema GPS seade või maapealse navigatsioonisüsteemi (Loran-C, Dekka) vastuvõtja, kui laev kalastab maapealse navigatsioonisüsteemi tööpiirkonnas.
(15) Käesolevas paragrahvis nimetatud seadme rike ei ole aluseks laeva merekõlbmatuks tunnistamisel või laeva kinnipidamiseks sadamas, kus remondivõimalus reaalselt puudub.
§ 24. Signalisatsioonivahendid
(1) Laeval pikkusega 24 m ja enam peab olema signaallamp signaliseerimiseks valgel ajal. Signaallamp peab saama toite lisaks laeva peaelektrivõrgule ka akupatareidelt ja signaallambil peab olema vähemalt kolm tagavarapirni. Signaallamp peab vastama IMO standardile.
(2) Laeval pikkusega 45 m ja enam, mis kalastab jääpiirkonnas, peab olema helgiheitja, mille valgusjõud on vähemalt 1 lux mõõdetuna 750 m kauguselt.
(3) Laeval pikkusega 45 m ja enam peab olema täiskomplekt rahvusvahelise signaalkoodi lippe ja vimpleid. Tekiga laeval pikkusega alla 45 m peavad olema vähemalt signaalkoodi lipud A, B, C, L, N ja O.
(4) Laeval pikkusega 24 m ja enam peab olema rahvusvaheline signaalkood.
(5) Laeval peab olema 12 punast langevarjuga raketti. Laeval, mida kasutatakse ainult kohalikul rannasõidul, võib olla kuus langevarjuga raketti.
5. peatükk PÄÄSTEVAHENDID
§ 25. Kohaldamine
Käesolevat peatükki kohaldatakse laevadele pikkusega 45 m ja enam.
§ 26. Üldnõuded päästepaadile ja -parvele ning valvepaadile
(1) Laev peab olema varustatud vähemalt kahe päästepaadi või -parvega.
(2) Laeval peab olema valvepaat, mis on ette nähtud vees olevate inimeste päästmiseks ja laeva mahajätmise korral päästeparvede kokkupukseerimiseks. Valvepaadiks võib olla päästepaat, kui see vastab valvepaadile kehtestatud nõuetele.
(3) Valvepaat võib olla jäiga, täispuhutava või kombineeritud konstruktsiooniga. Valvepaadi pikkus peab olema vähemalt 3,3 m, kuid ei tohi olla pikem kui 8,5 m. Valvepaat peab mahutama vähemalt viis inimest, neist neli istuvas asendis ja üks lamavas asendis.
(4) Valvepaadiga peab olema võimalik manööverdada vähemalt nelja tunni jooksul kiirusega 6 sõlme ja pukseerida inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud päästeparve kiirusega 2 sõlme.
(5) Valvepaat peab olema varustatud statsionaarse või rippmootoriga. Kui valvepaat on varustatud rippmootoriga, võib rool ja roolipinn olla mootori osa. Valvepaat võib olla bensiiniga töötava mootoriga, kui kütusesüsteem ja bensiinianumad on kaitstud tulekahju ja plahvatuse eest.
(6) Valvepaat peab olema varustatud küllaldase tugevusega statsionaarse vahendiga päästeparvede pukseerimiseks.
(7) Valvepaadi varustuse hulka kuuluvaid väikseid esemeid tuleb hoida ilmastikukindlas kohas.
(8) Laeval, mille kere vastab volitatud klassifikatsiooniühingu reeglitele kalastamiseks väga tiheda triivjää piirkonnas ja kui laev kalastab selles piirkonnas, peab olema vähemalt osaliselt kaetud konstruktsiooniga päästepaat või valvepaat, mis on ette nähtud kõigi laeva pardal olevate inimeste mahutamiseks.
§ 27. Valvepaadi varustus
(1) Valvepaadi varustus, välja arvatud valvepaadi laeva pardast eemaletõukamiseks ettenähtud pootshaagid, peavad olema soritud valvepaadi külge ja varustust tuleb hoida kastides või vaheruumides kinnitatuna. Varustus peab olema kinnitatud nii, et see ei segaks valvepaadi veeskamist ja väljatõstmist. Kõik valvepaadi varustuse hulka kuuluvad esemed peavad võimalusel olema mõõtudelt väikesed ja kerged ning mugavas ja kompaktses pakendis.
(2) Valvepaadi varustuse hulka peab kuuluma:
1) küllaldane kogus uppumatuid aere või mõlasid valvepaadi liikumise tagamiseks vaiksel veel. Iga aeru jaoks peab olema tull, aerutugi või muu samaväärne vahend. Tullid ja aerutoed tuleb kinnitada ketiga valvepaadi külge või otsa;
2) uppumatu hauskar;
3) helkiva või valgustatava kompassikaardiga kompass;
4) tormiankur koos 10 m trossi ja neervalliga;
5) küllaldaselt pikk ja tugev vangliin, mis on kinnitatud valvepaadi vööris vabastava seadme külge ja mida on võimalik vabastada ka siis, kui vangliin on pingul;
6) üks uppumatu liin pikkusega vähemalt 50 m ja tugevusega, mis tagab päästeparve pukseerimise kooskõlas § 26 lõikega 4;
7) veekindel elektrilamp, millega on võimalik anda morse tähestikus signaale ja millega on kaasas komplekt veekindlas pakendis patareisid ja tagavarapirn;
8) vile või muu samaväärne helisignaali tekitaja;
9) esmaabi apteek veekindlas pakendis, mida pärast avamist saab uuesti veekindlalt sulgeda;
10) kaks uppumatut rõngast, mis on kinnitatud vähemalt 30 m pikkuse uppumatu liini külge;
11) prožektor, mis valgustab pimedal ajal efektiivselt 18 m laiust objekti 180 m kauguselt perioodiliselt kuue tunni või pidevalt kolme tunni jooksul;
12) radarpeegeldi;
13) soojust hoidev vahend, või kui valvepaat on ette nähtud kahele päästetule, kaks soojust hoidvat vahendit.
(3) Jäigas valvepaadis peab lisaks lõikes 2 loetletud varustusele olema:
1) pootshaak;
2) ämber;
3) nuga või kirves.
(4) Täispuhutavas valvepaadis peab lisaks lõikes 2 loetletud varustusele olema:
1) ohutu uppumatu nuga;
2) kaks käsna;
3) käsilõõts või pump;
4) läbitorgete parandamiseks ettenähtud tarvikute komplekt;
5) ohutu pootshaak.
§ 28. Valvepaadi veeskamisseadmed
(1) Valvepaadi veeskamisseadmed peavad olema varustatud mehaanilise jõuajamiga vintsiga, mis tagab inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud valvepaadi pardaletõstmise kiirusega vähemalt 0,3 m/sek.
(2) Valvepaadi pardaletõstmiseks peab olema ette nähtud käsivints, mille käsiajam ei tohi pöörelda valvepaadi veeskamisel ja paadi tõstmisel mehaanilise jõuajamiga vintsiga.
(3) Valvepaadi veeskamisseadmed peavad olema varustatud piduriga, mis tagab inimeste ja varustusega täielikult komplekteeritud valvepaadi peatamise selle tõstmisel ja kohalhoidmise selle veeskamisel.
§ 29. Päästevahendite raadioseadmed
(1) Laev peab olema varustatud vähemalt kolme kantava VHF kahepoolse raadiosidevahendiga või peavad päästevahendid olema varustatud statsionaarselt paigaldatud VHF raadiosidevahenditega.
(2) Laeval pikkusega alla 45 m peab lõikes 1 nimetatud raadiosidevahendeid olema vähemalt kaks.
(3) Laeval pikkusega alla 24 m ei pea lõikes 1 nimetatud raadiosidevahendeid olema rohkem kui on päästeparvi.
§ 30. Radartransponder
Laeva mõlemal pardal peab olema vähemalt üks radartransponder, mis vastab IMO poolt kehtestatud standardile. Radartransponderid peavad asuma kohas, kust neid on kerge viia päästepaati või -parve. Laeval pikkusega alla 45 m peab olema vähemalt üks radartransponder. Alternatiivselt võib radartransponderi paigaldada igasse päästepaati või -parvele.
§ 31. Veeülikond
(1) Põhja Atlandi piirkonnas kalastavallaeval peab igale laevapere liikmele olema ette nähtud veeülikond, millele kehtestatud nõuded peavad olema samased päästevestile kehtestatud nõuetega.
(2) Teistes piirkondades kalastavallaeval, välja arvatud kalalaeval sõidupiirkonnaga kuni 10 miili, peab olema vähemalt kaks veeülikonda.
6. peatükk PÜSTUVUS
§ 32. Püstuvuse kriteeriumid
(1) Staatilise püstuvuse diagrammi pindala, mis jääb taastava õla (GZ kõver) alla, ei või olla väiksem kui:
1) 0.055 meeter-radiaani kuni kaldenurgani 30°;
2) 0.09 meeter-radiaani kaldenurgani 40° või sukeldumisnurgani, s.o kaldenurgani, mille puhul kere, pealisehitise või tekimaja mis tahes avauste, mis ei ole ilmastikukindlalt suletavad, alumine serv läheb vette, kui see nurk on väiksem kui 40°. Nimetatud kriteeriumi kohaldamisel ei arvestata väikseid avasid, mille kaudu puudub võimalus progresseeruvaks uputuseks;
3) 0.03 meeter-radiaani kaldenurkade 30° ja 40° vahel või kaldenurga 30° ja sukeldumisnurga vahel, kui see on väiksem kui 40°.
(2) Taastav õlg peab olema vähemalt 200 mm kaldenurgal 30° või enam.
(3) Maksimaalne taastav õlg peab olema kaldenurgal eelistatavalt 30°, kuid mitte väiksemal kui 25°-sel kaldenurgal.
(4) Algmetatsentriline kõrgus peab ühetekilisel laeval olema vähemalt 350 mm. Laeval, mille pealisehitus ulatub vöörist ahtrisse ning laeval pikkusega 70 m ja enam võib Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing lubada metatsentrilise kõrguse vähendamist, kuid mitte alla 150 mm.
(5) Tekiga laeva pikkusega alla 24 m püstuvus peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
1) maksimaalne taastav õlg GZ peab kaldenurgal 30° olema vähemalt 230 mm;
2) staatilise püstuvuse diagrammi loojangunurk peab olema vähemalt 55°;
3) tekil asuva pakkimata kala kaalust või liikuvusest mõjutatud algmetatsentriline kõrgus peab olema vähemalt 500 mm;
4) laeva püstuvus, kui lastiruumi luuk on avatud ja püügivahendid on tekil, peab olema selline, et laeva kaldenurk kalakoti tõstmisel ei ületaks 10° või nurka, mille puhul tekk läheb parda juures vette. Nimetatud tingimuse täitmise korral võib algmetatsentriline kõrgus olla vähemalt 350 mm.
(6) Tekita laeva püstuvus peab olema selline, et kallutava kaldemomendi mõjul laeva kaldenurk ei ületaks 12°. Kaldemomendi suurus määratakse järgmise valemi järgi:
Mk = (0,2 + 0,075 N) * B/2 (tm), kus
N – inimeste arv (laevapere suurus) ja
B – tekita laeva laius.
(7) Kui külgõõtsumise vähendamiseks kasutatakse muid vahendeid kui kimmikiilud, tuleb lõigetes 1–5 nimetatud nõudeid järgida kõikides ekspluatatsioonitingimustes.
(8) Kui lõigetes 1–5 nimetatud nõuete täitmiseks on ette nähtud ballast, peab selle liik ja paigutus olema kooskõlastatud Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühinguga. Laeval pikkusega alla 45 m peab olema püsiballast. Püsiballast peab olema tahke ja kindlalt fikseeritud. Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib lubada vedela ballasti kasutamist, kui see on mahutatud täielikult täidetud tanki, mis ei ole ühendatud ühegi pumbasüsteemiga. Kui vedelballasti kasutatakse püsiballastina, tuleb tagada vastavus lõigete 1–5 nõuetele ja vajalikud andmed tuleb kanda vastavatele tunnistustele.
(9) Püsiballasti eemaldamine on keelatud ilma Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kooskõlastuseta.
(10) Põhja Atlandi piirkonnas kalastava laeva püstuvuse informatsioonis tuleb ette näha järgmist jäätumist:
1) 30 kg/m 2 jääd avatud tekil ja ülekäigusildadel;
2) 7,5 kg/m2 jääd projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda.
(11) Pindade arvel, mille moodustavad reelingud, peelestik (välja arvatud mastid) ja taglas, suurendatakse jäätuvate projekteeritud vertikaalpindade suurust 5% võrra ja staatilisi momente 10% võrra.
(12) Seineritel tuleb püstuvuse arvutamisel arvesse võtta ülalnimetatud jäätumist ka siis, kui seiner lahkub kalastuspiirkonnast püügivahenditega, ilma saagita ja 30% kütuse, vee jms varudega.
(13) Laeval, mis kalastab väga tiheda triivjää piirkonnas põhja pool paralleelist 63° N ja meridiaanide 28° W ja 11° W vahel, tuleb püstuvuse informatsioonis ette näha järgmist jäätumist:
1) 40 kg/m2 avatud tekil ja ülekäigusildadel;
2) 10 kg/m2 projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda.
(14) Läänemerel kalastava laeva püstuvuse informatsioonis tuleb ette näha järgmist jäätumist:
1) 15 kg/m2 jääd avatud tekil ja ülekäigusildadel;
2) 7,5 kg/m 2 jääd projekteeritud vertikaalpindadel mõlemal pardal ülalpool veepinda.
(15) Laeval, mis kalastab jäätumise piirkonnas, peab olema võimalik eemaldada jääd laeva konstruktsioonidelt kõigi võimalike vahenditega, kas sulatades jääd kuuma vee, auru või kemikaalidega või jääd lahti raiudes. Laev peab olema varustatud vastavate voolikutega ja kemikaalidega. Jää raiumiseks tuleb laev varustada puuhaamrite, kangide, kirveste, metallkühvlite, lumelabidatega jne, arvestusega vähemalt igale laevapere liikmele üks tööriist, kuid laeval ei pea olema üle 12 tööriista jää raiumiseks.
§ 33. Püstuvuse informatsioon
Kooskõlastatult Veeteede Ametiga peavad olema laeva püstuvuse informatsioonis kajastatud vähemalt järgmised kasutustingimused:
1) väljumine püügile täispunkri kütuse ja muude varudega, jääga, püügivahenditega jne;
2) lahkumine püügilt täiskalalastis;
3) saabumine püügilt täiskalalastis ja 10% kütuse ja teiste varudega;
4) saabumine sadamasse 10% kütuse ja varudega ning minimaalse kalalastiga, mis ületa 20% täiskalalastist.
§ 34. Lisaohutusnõuded eriliste püügiviiside korral
(1) Laevadel, mis tegelevad eriliste püügiviisidega nagu traalimine pardast väljaulatuvate poomidega, mille puhul laevale mõjuvad lisajõud, tuleb suurendada § 32 lõigetes 1–4 esitatud nõudeid järgmiselt:
1) staatilise püstuvuse diagrammi pindala suurendatakse 20% võrra;
2) metatsentriline kõrgus peab olema vähemalt 500 mm.
(2) Lõike 1 punkti 1 kohaldatakse ainult nendele laevadele, mille peamasina võimsus kilovattides ei ületa järgnevates valemites toodud suurust:
N = 0,6 L2 laevadele pikkusega 35 m või vähem ning
N = 0,7 L2 laevadele pikkusega 37 m või enam, kus
L on laeva kogupikkus (vahepealse pikkusega laevade koefitsient L jaoks määratakse interpoleerimisega 0,6 ja 0,7 vahel).
(3) Kui peamasina võimsus ületab lõikes 2 toodud valemi kohaselt väljaarvestatud võimsust, suurendatakse lõike 1 punktis 1 toodud protsenti proportsionaalselt võimsuse suurenemisega.
(4) Poomide kaldenurk stabiilsuse arvutamisel horisontaalpinna suhtes võib olla kuni 45°.
§ 35. Kreenikatse
(1) Laeval peab olema välja arvestatud tühja laeva kaal ja raskuskeskme koordinaadid.
(2) Kui laeval on toimunud ümberehitus või ümberseadistamine, mis mõjutab tühja laeva kaalu või raskuskeskme koordinaate, tuleb laeval, arvestades laeva püstuvuse näitajaid ja kui Veeteede Amet peab seda vajalikuks, teha uus kreenikatse ning viia muudatused püstuvuse informatsiooni. Kui tühja laeva kaal on muutunud enam kui 2% esialgsest kaalust, ja kui ei ole võimalik tõestada, et laeva püstuvuse näitajad vastavad §-de 32 ja 34 nõuetele, tuleb teha kreenikatse.
(3) Laeva korduv kreenikatse ja tühja laeva kaalu ning raskuskeskme koordinaatide määramine tuleb teha vähemalt iga 10 aasta järel.
7. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE
§ 36. Tunnistuste väljastamine
Määruse nõuetele vastavale laevale pikkusega 24 m ja enam väljastatakse määruse lisades esitatud vormikohased tunnistused.
§ 37. Määruse nõuete rakendamine
Laev tuleb viia määruse nõuetega vastavusse pärast määruse jõustumist toimuvaks esimeseks iga-aastaseks ülevaatuseks.
§ 38. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. novembri 2003. a määrus nr 245 «Eesti vetes töötavate kalalaevade ohutusnõuded sõltuvalt nende pikkusest» (RTL 2003, 127, 2060) tunnistatakse kehtetuks.
1EL nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 034, 09.02.1998, lk 1–29), seda muutvad Euroopa Komisjoni direktiivid 1999/19/EÜ (EÜT L 083, 27.03.1999, lk 48–49) ja 2002/35/EÜ (EÜT L 112, 27.04.2002, lk 21–33).
Andrus ANSIP
Minister
Marika PRISKE
Kantsler
Facebook
Twitter