Riigikogu seadus terviktekst avaldamine avaldatud 1995-02-21+02:00 RT I 1995 23 334 28746 1995-04-01+03:00 2005-03-31+03:00 2007-02-28+02:00 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 835593 4 2024-12-03 Imre Sobnin 159279 Keeleseadus 1996-05-16+03:00 RT I 1996 37 739 28535 1996-06-08+03:00 1996-05-28+03:00 RT I 1996 40 773 31248 1996-06-08+03:00 1997-09-10+03:00 RT I 1997 69 1110 73989 1997-10-04+03:00 1998-11-04+02:00 RT I 1998 98 1618 76421 1998-11-04+02:00 1998-12-15+02:00 RT I 1999 1 1 76751 1999-01-17+02:00 1999-02-09+02:00 RT I 1999 16 275 77103 1999-07-01+03:00 2000-06-14+03:00 RT I 2000 51 326 72112 2000-07-01+03:00 2001-06-06+03:00 RT I 2001 58 354 27131 2002-01-01+02:00 2001-06-13+03:00 RT I 2001 65 375 73056 2001-07-22+03:00 2001-11-14+02:00 RT I 2001 93 565 73269 2002-02-01+02:00 2002-01-17+02:00 RT I 2002 9 47 162897 2002-02-01+02:00 2002-06-05+03:00 RT I 2002 53 337 174813 2002-06-28+03:00 2002-06-19+03:00 RT I 2002 63 387 212735 2002-09-01+03:00 2002-10-16+03:00 RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01+02:00 2003-12-10+02:00 RT I 2003 82 551 688541 2004-01-01+02:00 2004-12-15+02:00 RT I 2005 1 1 832979 2005-03-31+03:00 1 Üldsätted 1 Eesti keele staatus 1 Eesti riigikeel on eesti keel. 2 Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm  . 2 Võõrkeel 1 Iga muu keel peale eesti keele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel. 2 Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. 2 1.]]> Seaduse reguleerimisala 1 Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist. 2 Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, rahvatervis, tervisekaitse, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 3 Asjaajamiskeel 1 . Erandid sätestatakse käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis. 2 Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega. 4 Eesti keele kasutamise õigus 1 . 2 Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave. 5 Eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuded 1 [kehtetu] 2 . 3 Äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel juhul, kui see on õigustatud käesoleva seaduse § 2¹ lõikes 2 nimetatud avalikes huvides. 4 . 5 : 1 algtase - eesti keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik tuleb toime tuttavates keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste; 2 kesktase - eesti keele suuline ja piiratud kirjalik oskus. Isik tuleb toime mitmekesistes keelekasutusolukordades, saab aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste; 3 kõrgtase - eesti keele suuline ja kirjalik oskus. Isik väljendab ennast vabalt, sõltumata keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt erinevaid tekste. 6 Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. 5 1.]]> Eesti keele tasemeeksam 1 Eesti keele oskust hindavad eesti keele tasemeeksamitel riiklikud eksamikomisjonid.  . 2 Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele lõpueksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister.  . 2 1)]]> Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajate eesti keele riigieksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused  . 3 Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud põhi-, kesk-, keskeri- või kõrghariduse eesti keeles. 4 Eesti keele tasemeeksamit sooritada soovivatel isikutel on õigus saada ja korras tasuta eesti keele tasemeeksami eelseid konsultatsioone, mille kulud kaetakse riigieelarvest. 5 . RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01+02:00 6 Hariduse omandamine eesti ja võõrkeeles Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tagavad seaduses ettenähtud korras eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes, samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras. 2 Võõrkeelte kasutamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Avalikele teenistujatele ja töötajatele esitatavad eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. 8 Asjaajamine võõrkeeles 1 Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul. 2 Kui riigiasutus või kohalik omavalitsus ei nõua kohe avalduse, taotluse või muu dokumendi tõlget eesti keelde, loetakse võõrkeelne dokument asutuse poolt vastuvõetuks. 3 Seaduses sätestatud juhtudel on riigiasutusel või kohalikul omavalitsusel õigus nõuda tõlke notariaalset kinnitamist. Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohalik omavalitsus dokumendi tagastada või selle tõlkida esitaja nõusolekul ja kulul. 4 Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ning töötajatega, samuti notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need teenistujad või töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti. 9 Välissuhtluse keel Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. 10 Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus 1 Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. 2 Omavalitsusüksuse püsielanik on isik, kes viibib seaduslikult Eestis ja elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusüksusest ei tohi ületada 90 päeva järjest. 11 Vähemusrahvuse keele kasutamine asjaajamiskeelena Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemus-rahvuse keelt. 12 Kirjavahetuse keel Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles. 13 Pitsatite, templite, kirjaplankide, kuulutuste, kutsete ja teadaannete keel 1 Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad pitsatid, templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohalikus omavalitsuses peavad kutsed, kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed, millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde. 3 Vähemusrahvuse keele kasutamine vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustes 14 Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse keel 1 Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt. 2 Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega, kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel, toimub eesti keeles. 15 Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatite, kirjaplankide, kuulutuste, teadaannete ja templite keel 1 Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatid peavad olema eestikeelsed. 2 Ametlikud kirjaplangid, kuulutused, teadaanded ja templid peavad olema eestikeelsed, millele kultuuriomavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde. 4 Keelte kasutamine muudes valdkondades 16 Tarbija õigus eestikeelsele teabele Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega (RT I 1994, 2, 13). 17 Aruandluse keel Eestis registreeritud asutuste, äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras. 18 Võõrkeelte kasutamine muudes valdkondades . 5 Nimed, nimetused ja teave 19 Kohanime keel 1 Eesti kohanimed on eestikeelsed. Kohanimedes võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid. 2 Igal Eesti kohal on üksainus ametlik nimi. Eesti kohanime algkuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kohanimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutava vähemusrahvuse keeles vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. 20 Isikunime kirjutamine Isikunime kirjutamisel lähtutakse nimeseaduses sätestatust. RT I 2005 1 1 832979 2005-03-31+03:00 21 Asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid, templid ja kirjaplangid 1 [Välja jäetud] 2 Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid, templid ja kirjaplangid on eestikeelsed. Eestikeelsele tekstile võib asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja lisada tõlke võõrkeelde. 22 Nime rahvusvaheline kuju 1 Eesti koha-, kodaniku, asja-, äriühingu, asutuse või mittetulundusühingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga. 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nimede kirjutamisel muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid. 23 Teabekeel 1 Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 13, 15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. 2 Käesoleva paragrahvi sätted ei kehti välisriikide esinduste kohta. 24 Riiklike registrimärkide keel Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti. 25 Audiovisuaalse teose, televisiooni- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlge 1 Audiovisuaalse teose (sealhulgas saate ja reklaami) avalikustamisel (sealhulgas edastamisel telejaama või kaabelvõrgu vahendusel), peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge. 2 Eestikeelset tõlget ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete, keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul. 3 Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eestikeelse tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatoodangu mahust. 26 Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime kasutamine 1 Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele. 2 Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. 3 Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime asemel või täiendina võib kasutada mitteametliku nimetusena mõistet "parlament" nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes. 5 1. peatükk]]> VASTUTUS 26 1.]]> Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine 1 Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema asutuse, kohaliku omavalitsuse või nende hallatavate asutuste, äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemises või töötajatele tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatitel, templitel või kirjaplankidel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 3 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni. 26 2.]]> Keelenõuete rikkumine meedias 1 Võõrkeelse audiovisuaalse teose, raadio- või telejaamade võõrkeelsete saadete või avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste edastamisel eestikeelse tõlke puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 26 3.]]> Keelenõuete rikkumine Eesti kaitsejõududes Keelenõuete rikkumise eest Eesti kaitsejõududes – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 26 4.]]> Keeleoskusnõuete rikkumine Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise, samuti avaliku teenistuja või töötaja poolt keeleoskusnõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 26 5.]]> Eesti keele kasutamise nõude ja kirjakeele normi rikkumine 1 Avalikul sildil, viidal, kuulutusel, teadaandes või reklaamis eesti keele kasutamise nõude eiramise, samuti ametlikus keelekasutuses või nimede ümberkirjutuses eesti kirjakeele normi rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. 26 6.]]> Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine tarbijate teenindamisel 1 Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel ja eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni. 26 7.]]> Menetlus 1 Käesoleva seaduse §-des 26¹–26⁶ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. 2 Käesoleva seaduse §-des 26¹–26⁶ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keeleinspektsioon. 6 Lõppsätted 27 Vastutus seaduse rikkumise eest Käesoleva seaduse ja sellega seotud muude õigusaktide rikkujad kannavad haldusvastutust seaduses ettenähtud korras. 28 Seaduse täitmise kontroll . 28 1.]]> Kehtetu - RT I 2003 82 551 688541 2004-01-01+02:00 28 2.]]> Tööalase eesti keele oskuse kategooriad 1 Tööalase eesti keele oskuse kategooriad loetakse käesoleva seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud kohustuslikele keeleoskustasemetele vastavateks järgmiselt: 1 kategooriad A, B ja C vastavad eesti keele oskuse algtasemele; 2 kategooria D vastab eesti keele oskuse kesktasemele; 3 kategooriad E ja F vastavad eesti keele oskuse kõrgtasemele. 2 Tööalase eesti keele oskuse kategooriaid ei kohaldata kodakondsuse taotleja eesti keele oskuse tõendamiseks. RT I 2003 82 551 688541 2004-01-01+02:00 §-d 29--30. [Käesolevast tekstist välja jäetud]