Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord

Vastu võetud 07.01.2005 nr 4

Määrus kehtestatakse «Investeerimisfondide seaduse» (RT I 2004, 36, 251; 90, 616) § 238 lõigete 5 ja 11 alusel.

1. peatükk
ARUANDLUS

§ 1. Aruannete koostamine

Fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud fond on kohustatud koostama järgmised aruanded:
1) fondi investeeringute aruande vastavalt määruse lisale 1;
2) fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruande vastavalt määruse lisale 3, arvestades määruse lisas 2 sätestatut;
3) fondivalitseja lepingulise fondi osakute aruande vastavalt määruse lisale 4 ja aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate aruande vastavalt määruse lisale 5.

§ 2. Aruandeperiood ja tähtajad

(1) Käesoleva määruse lisade 1–4 kohaste aruannete aruandeperioodiks on kalendrikuu.

(2) Käesoleva määruse lisa 5 kohase aruande aruandeperioodiks on kvartal.

(3) Aruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kümnes kalendripäev.

(4) Juhul kui kuu kümnes kalendripäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

2. peatükk
ARUANNETE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE

§ 3. Üldpõhimõtted, hindamise alused ja aruannete esitamine

(1) Fondi aruanded koostatakse rahalises vääringus.

(2) Aruannete koostamisel lähtutakse fondi varade ja kohustuste alusprintsiipide ja arvestuspõhimõtete osas Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(3) Aruannete koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisas 6 sätestatud mõistetest.

(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond on kohustatud esitama määrusega sätestatud aruanded Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML (eXtensible Markup Language) dokumendina.

(5) Aruannete esitamisel on fondi investeeringute aruande koodiks 570, fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruande koodiks 571, lepingulise fondi osakute aruande koodiks 572, aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate aruande koodiks 573.

3. peatükk
ANDMEVAHETUSE TURVAMINE

§ 4. Andmevahetuse turvamine

(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond on elektroonilise andmevahetuse turvamiseks kohustatud kasutama avaliku võtmega algoritme, mida realiseerivad OpenPGP standardit toetavad rakendused.

(2) Andmevahetuse turvamine käesoleva määruse tähenduses on käesoleva määrusega kehtestatud turvameetmete kasutamine andmete elektroonilisel edastamisel ja vastuvõtmisel.

§ 5. Võtmepaar

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest «Digitaalallkirja seaduse» (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 88, 591 ja 594) § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi kood, sõna «aruandlus», vastutava töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb plaaniliselt muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

§ 6. Andmevahetuse korraldamine

(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond on andmevahetuse korraldamiseks kohustatud määrama vastutava töötaja, kes tagab fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi võtmepaari ja vahetatud andmete käideldavuse.

(2) Vastutav töötaja tekitab fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi aruandluse võtmepaari, organiseerib selle kasutamise fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi andmeid edastavate töötajate poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsiooni poolt volitatud isikule (edaspidi võtmehaldur).

(3) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi aruandluse võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult fondi andmeid edastavad töötajad ja vastutav töötaja.

(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond signeerib elektrooniliselt edastatavad andmed fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi aruandluse isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

(5) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond dekrüpteerib Finantsinspektsioonilt elektroonilisel kujul saabunud andmed ning veendub nende autentsuses ja terviklikkuses.

(6) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(7) Signeerimine käesoleva määruse tähenduses on tegevus, mille käigus andmeüksus allkirjastatakse isikliku võtmega.

§ 7. Võtmete vahetus

(1) Esimesel võtmete vahetamisel fondivalitseja vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel plaanilisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, signeerides need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades adressaadi avalikku võtit.

(3) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta adressaatidele ning tekitatakse uued võtmepaarid. Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(4) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus ning vahetuse läbiviinud isikute andmed ning sõrmejäljed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(5) Nii plaaniliste võtmevahetuste kui ka eriolukordade tagajärjel kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

4. peatükk
RAKENDAMINE

§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine

Rahandusministri 29. aprilli 1998. a määruse nr 33 «Fondivalitseja regulaarse aruandluse kord» (RTL 1998, 161/162, 605; 2002, 13, 171; 2004, 15, 202) lisad 2–5 ning 7–8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Määruse jõustumine ja rakendamine

(1) Käesolev määrus jõustub 2005. aasta 1. veebruaril.

(2) Käesoleva määruse kohased aruanded koostatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2005. aasta 1. veebruaril ja hiljem.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister rahandusministri ülesannetes Andrus ANSIP

Kantsler Aare JÄRVAN

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 1

FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad kõik lepingulisse fondi või aktsiaseltsina asutatud fondile kuuluvad asjad, väärtpaberid ja muud õigused.

2. Nõuded aruande koostamisele

Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberite, hoiuste ja muu vara turuväärtuse summa ning kogus, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Fondi investeeringute aruande kood on 570.

3. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb kahekümne üheks alaliigiks:
1) investeeringu liik;
2) nimetus;
3) ISIN-kood;
4) emitendi institutsionaalne sektor;
5) lepinguline tähtaeg;
6) järelejäänud tähtaeg;
7) lepingujärgne lõpptähtpäev;
8) aruandevaluuta;
9) nimiväärtus;
10) krediidireiting;
11) reitinguagentuur;
12) riigi kood;
13) väärtpaberite kogus;
14) reguleeritud väärtpaberiturg;
15) väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas;
16) kauplemisvaluuta;
17) väärtpaberi kaubeldavus;
18) väärtpaberi keskmine soetusmaksumus;
19) investeeringu turuväärtus;
20) investeeringu osakaal;
21) väärtpaberi tagatus.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele
1) Investeeringu liigi identifikaator

Aktsia	1
Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia	2
Muu investeerimisfondi osak või aktsia	3
Rahaturuinstrument	4
Muu võlakiri	5
Tähtajaline hoius	6
Arvelduskonto	7
Tuletisväärtpaber	8
Kinnisasi	9
Muu vara	10

Siin näidatakse fondi investeeringu liik. Investeeringu liigi 1 «Aktsia» all näidatakse ka osaühingu osad.
Investeeringu liigi 2 «Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia» all näidatakse nende investeerimisfondide osakud või aktsiad, mille vara võib otseselt või läbi teiste investeerimisfondide paigutada aktsiatesse.
Investeeringu liigi identifikaatorite 2 ja 3 all ei näidata rahaturufondi osakuid. Rahaturufondi aktsiad või osakud näidatakse investeeringu liigi 4 «Rahaturuinstrument» all.
Investeeringu liigi 7 «Arvelduskonto» all näidatakse ka investeerimisfondide seaduse § 256 lõikes 5 nimetatud üleöödeposiidid.
Investeeringu liigi 5 «Muu võlakiri» all näidatakse ka investeerimisfondide seaduse §-s 260 nimetatud pandikirjad.
2) Nimetus
Siin näidatakse fondi investeeringu nimetus.
Investeeringu liigi 6 «Tähtajaline hoius» puhul näidatakse investeeringu nimetuses hoiuse kaasanud krediidiasutuse ärinimi. Investeeringu liigi 7 «Arvelduskonto» puhul näidatakse investeeringu nimetuses krediidiasutuse ärinimi, kelle juures on avatud fondi arvelduskonto.
Investeeringu liigi 9 «Kinnisasi» puhul näidatakse investeeringu nimetuses lisaks kinnisasja nimetusele ka kinnisasja registritunnus (katastriüksuse tunnus) kinnisasja asukohariigi vastavas registris, selle olemasolu korral.
3) ISIN-kood
ISIN-kood märgitakse kõigi investeeringu liikide puhul, välja arvatud tähtajalised hoiused, arvelduskontod ja kinnisasjad. Kui investeeringul ISIN-kood puudub, märgitakse siia XX.
4) Emitendi institutsionaalne sektor

Keskvalitsus	1
Kohalik omavalitsus	2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond	13
Muu eelarveväline fond	3
Kindlustusandja ja pensionifond	4
Muu finantseerimisasutus	5
Krediidiasutus	6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing	7
Muu äriühing	8
Mittetulundusühing	9
Keskpank	12
Määramata	11

Täidetakse kõigi investeeringu liikide kohta välja arvatud kinnisasjad. Kinnisasja puhul märgitakse emitendi institutsionaalse sektori koodiks 11 «Määramata».
Tähtajalise hoiuse ja arvelduskonto puhul määratakse emitendi identifikaator hoiuse kaasanud äriühingu alusel.
Emitendi institutsionaalse sektori määratlemisel lähtutakse isikust, kes on väärtpaberi emitent, mitte aga väärtpaberi müüja (vahendaja).
5) Lepingulise tähtaja identifikaator

Tähtajata	1
Kuni 1 kuu	2
1 kuni 3 kuud	3
3 kuni 6 kuud	4
6 kuni 12 kuud	5
1 kuni 2 aastat	6
2 kuni 3 aastat	7
3 kuni 5 aastat	8
5 kuni 10 aastat	9
Üle 10 aasta	10

Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline lunastustähtaeg. Tähtajaliste hoiuste puhul näidatakse hoiuse lepingujärgne tähtaeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul on tähtaja identifikaatoriks 1 «Tähtajata».
6) Järelejäänud tähtaja identifikaator

Tähtajata	1
Kuni 1 kuu	2
1 kuni 3 kuud	3
3 kuni 6 kuud	4
6 kuni 12 kuud	5
1 kuni 2 aastat	6
2 kuni 3 aastat	7
3 kuni 5 aastat	8
5 kuni 10 aastat	9
Üle 10 aasta	10

Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi lunastustähtajani järelejäänud aeg. Tähtajaliste hoiuste puhul näidatakse aruandekuupäevast lepingujärgse tähtajani järelejäänud aeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul on järelejäänud tähtaja identifikaatoriks 1 «Tähtajata».
7) Lepingujärgne lõpptähtaeg
Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline lunastustähtpäev või tähtajalise hoiuse lepingujärgne lõpptähtpäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul märgitakse siia 0 (null).
8) Aruandevaluuta
Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaber või muu vara on nomineeritud. Väärtpaberite puhul näidatakse aruandevaluuta kood vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas.
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kinnisasjade puhul märgitakse valuuta koodiks EEK.
9) Nimiväärtus
Siin näidatakse ühe väärtpaberi nimiväärtus aruandevaluutas. Nimiväärtus näidatakse täisühikuteni ümardatuna. Nimiväärtuse puudumisel märgitakse siia 0 (null).
10) Krediidireiting
Siin näidatakse väärtpaberi emitendi krediidireiting.
Krediidireitingu puudumisel märgitakse siia 0 (null).
11) Reitinguagentuur

Moody’s Investors Service	1
Standard&Poor’s Corporation	2
Fitch IBCA	3
Muu reitinguagentuur	4

Siin näidatakse krediidireitingu määranud reitinguagentuuri identifikaator.
Krediidireitingu puudumisel märgitakse siia 0 (null).
12) Riigi kood
Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi või hoiuse kaasanud krediidiasutuse residentsuse järgi. Kinnisasja puhul näidatakse riigi kood kinnisasja asukohariigi järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigi koodiks XX.
13) Väärtpaberite kogus
Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberite arv. Ülejäänud investeeringu liikide (tähtajalised hoiused, arvelduskontod ja kinnisasjad) puhul märgitakse siia 0 (null).
14) Reguleeritud väärtpaberiturg
Siin näidatakse reguleeritud väärtpaberituru nimetus, mille noteeringu alusel on fikseeritud kaubeldava väärtpaberi turuhind fondi aktivate turuväärtuse määramisel. Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null). Siin ei näidata vahendaja nimetust, kellelt väärtpaber osteti.
15) Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas
Siin näidatakse kauplemisvaluutas fikseerituna aruandereal kajastatud väärtpaberi turuväärtus või õiglane väärtus, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 142 lõike 2 ning § 204 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt.
Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas näidatakse ümardatuna vähemalt kahe komakohani.
Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null).
16) Kauplemisvaluuta
Siin näidatakse valuuta kood, milles on fikseeritud kaubeldava väärtpaberi turuhind reguleeritud väärtpaberiturul.
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega.
Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null).
17) Väärtpaberi kaubeldavus

Mittekaubeldav väärtpaber	0
Kaubeldav väärtpaber	1

Kui väärtpaberiga kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul, on tema identifikaatoriks 1 «Kaubeldav väärtpaber». Väärtpaberitega, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul ja ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 «Mittekaubeldav väärtpaber».
18) Väärtpaberi keskmine soetusmaksumus
Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberi keskmine soetusmaksumus. Keskmine soetusmaksumus esitatakse kauplemisvaluutas.
Väärtpaberi keskmine soetusmaksumus kauplemisvaluutas näidatakse ümardatuna vähemalt kahe komakohani.
Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null).
19) Investeeringu turuväärtus
Täidetakse kõikide investeeringu liikide kohta. Siin näidatakse investeeringu turuväärtus või õiglane väärtus Eesti kroonides, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 142 lõike 2 ning § 204 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Väärtpaberite puhul võrdub investeeringu turuväärtus järgnevate näitajate korrutisega: väärtpaberite arv, väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas, väärtpaberi turuväärtuse määramisel aluseks võetav kauplemisvaluuta ostukurss.
Investeeringu turuväärtus näidatakse ümardatuna kahe komakohani.
20) Investeeringu osakaal
Täidetakse kõikide investeeringu liikide kohta. Siin näidatakse investeeringu osakaal fondi aktivate turuväärtusest. Osakaal arvutatakse protsentides ja esitatakse formaadis osakaal jagatud 100-ga ümardades nelja komakohani.
21) Väärtpaberi tagatus

Tagamata	0
Tagatud	1

Siin näidatakse, kas väärtpaber on riigi poolt tagatud või mitte. Tagamata investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 «Tagamata». Tagatud väärtpaberitena märgitakse ka need väärtpaberid, mille emitent või tagaja on investeerimisfondide seaduse § 259 lõike 1 punktis 3 nimetatud rahvusvaheline organisatsioon.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 2

FONDI KOHUSTUSTE, TASUDE JA VÄLJAMAKSETE ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND

Fondi kohustuste aruandes näidatakse kõik fondi kohustused aruandeperioodi lõpu seisuga, samuti kõik aruandeperioodil fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud, osakuomanikele või aktsionäridele tehtud väljamaksed ja fondi puhasväärtus.

1. Fondi kohustused
1.1. Valitsemistasu võlgnevus
Siin näidatakse valitsemistasu võlgnevus aruandeperioodi lõpu seisuga.
1.2. Depootasu võlgnevus
Siin näidatakse depootasu võlgnevus aruandeperioodi lõpu seisuga, juhul kui fondil on depositoorium.
1.3. Võlgnevus tagasivõetud osakute eest
Siin näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga võlgnevus tagasivõetud osakute eest.
1.4. Laenud
Siin näidatakse võetud laenude jääk koos tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intressidega.
1.5. Muud kohustused
Siin näidatakse ülejäänud, kirjetel 1.1 – 1.4 kajastamata fondi kohustused aruandeperioodi lõpu seisuga.

2. Fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud
2.1. Makstud valitsemistasu
Siin näidatakse investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251; 90, 616) § 150 lõikes 2 või § 205 lõikes 2 sätestatud valitsemistasu, mis on aruandeperioodil fondi arvel makstud.
2.2. Makstud depootasu
Siin näidatakse investeerimisfondide seaduse § 150 lõikes 3 või § 205 lõikes 4 sätestatud depootasu, mis on aruandeperioodil fondi arvel makstud.
2.3. Muud fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud
Siin näidatakse ülejäänud, kirjetel 2.1 – 2.2 kajastamata aruandeperioodil fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud.

3. Väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele

Siin näidatakse aruandeperioodil tehtud väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele, kui sellised väljamaksed on vastavalt investeerimisfondide seaduse § 152 lõikele 1 fondi tingimustega ette nähtud.

4. Fondi vara puhasväärtus

Siin näidatakse fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 3

FONDI KOHUSTUSTE, TASUDE JA VÄLJAMAKSETE ARUANNE

1. Aruande esitamine

Aruande kood on 571.

2. Aruanderea struktuur
1) Kirje identifikaator;
2) Väärtus.

3. Aruanderea struktuuri seletus
1) Kirje identifikaatorid

KIRJE NIMETUS	IDENTIFIKAATOR
Fondi kohustused	6000
Valitsemistasu võlgnevus	6001
Depootasu võlgnevus	6002
Võlgnevus tagasivõetud osakute eest	6003
Laenud	6004
Muud kohustused	6005
Fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud	6006
Makstud valitsemistasu	6007
Makstud depootasu	6008
Muud fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud	6009
Väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele	6010
Fondi vara puhasväärtus	6011

2) Väärtus

Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 4

LEPINGULISE FONDI OSAKUTE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Kõik lepingulise fondi osakud, sealhulgas investeerimisfondide seaduse § 108 lõikes 1 nimetatud eriliigilised osakud.

2. Nõuded aruande koostamisele

Ühe reana tuleb näidata nende aruandeperioodil väljalastud osakute arv, tagasivõetud osakute arv, väljalastud ja tagasivõtmata osakute arv, osaku puhasväärtus ning osakuomanike arv, mille identifikaatorid langevad kokku.

Lepingulise fondi osakute aruande kood on 572.

3. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb üheksaks alaliigiks:
1) osaku nimetus;
2) osaku ISIN-kood;
3) osaku puhasväärtus;
4) aruandeperioodil väljalastud osakute arv;
5) aruandeperioodil tagasivõetud osakute arv;
6) väljalastud ja tagasivõtmata osakute arv;
7) osakuomanike arv;
8) osakuomaniku liik;
9) osakuomaniku residentsus.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele
1) Osaku nimetus
Siin näidatakse fondi tingimustes nimetatud ning investeerimisfondide seaduse § 108 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav fondi osaku nimetus.
2) Osaku ISIN-kood
Siin näidatakse osaku ISIN-kood. Kui osakul ISIN-kood puudub, märgitakse siia XX.
3) Osaku puhasväärtus
Siin näidatakse fondi osaku puhasväärtus. Osaku puhasväärtus näidatakse Eesti kroonides sajandiku täpsusega.
4) Aruandeperioodil väljalastud osakute arv
Siin näidatakse aruandeperioodil väljalastud osakute arv täisühikuteni ümardatuna.
5) Aruandeperioodil tagasivõetud osakute arv
Siin näidatakse aruandeperioodil tagasivõetud osakute arv täisühikuteni ümardatuna.
6) Väljalastud ja tagasivõtmata osakute arv
Siin näidatakse väljalastud ja tagasivõtmata osakute arv aruandeperioodi lõpu seisuga täisühikuteni ümardatuna.
7) Osakuomanike arv
Siin näidatakse osakuomanike arv aruandeperioodi lõpu seisuga.
8) Osakuomaniku liik

Keskvalitsus	1
Kohalik omavalitsus	2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond	13
Muu eelarveväline fond	3
Kindlustusandja ja pensionifond	4
Muu finantseerimisasutus	5
Krediidiasutus	6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing	7
Muu äriühing	8
Mittetulundusühing	9
Eraisik	10
Keskpank	12
Määramata	11

Siin näidatakse osakuomanik, kelle omanduses fondi poolt väljalastud ja tagasivõtmata osakud on aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui lepingulise fondi osakute registripidajaks on AS Eesti Väärtpaberikeskus, näidatakse osakuomaniku liigiks 11 «Määramata».
9) Osakuomaniku residentsus
Siin näidatakse riigi kood osaku omandanud isiku residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus osakuomanik resideerib, pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. Kui lepingulise fondi osakute registripidajaks on AS Eesti Väärtpaberikeskus, märgitakse riigi koodiks samuti XX.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 5

AKTSIASELTSINA ASUTATUD FONDI AKTSIATE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad kõik aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiad.

2. Nõuded aruande koostamisele

Ühe reana tuleb näidata nende aruandeperioodil väljalastud aktsiate arv, väljalastud aktsiate arv aruandeperioodi lõpu seisuga ning aktsionäride arv, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate aruande kood on 573.

3. Nõuded aruande struktuurile

Aruande struktuur jaguneb viieks alaliigiks:
1) aktsia ISIN-kood;
2) aktsia puhasväärtus;
3) aruandeperioodil väljalastud aktsiate arv;
4) väljalastud aktsiate arv aruandeperioodi lõpu seisuga;
5) aktsionäride arv.

4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele
1) Aktsia ISIN-kood
Siin näidatakse aktsia ISIN-kood. Kui aktsial ISIN-kood puudub, märgitakse siia XX.
2) Aktsia puhasväärtus
Siin näidatakse fondi aktsia puhasväärtus. Aktsia puhasväärtus näidatakse Eesti kroonides sajandiku täpsusega.
3) Aruandeperioodil väljalastud aktsiate arv
Siin näidatakse aruandeperioodil väljalastud aktsiate arv täisühikuteni ümardatuna.
4) Väljalastud aktsiate arv aruandeperioodi lõpul
Siin näidatakse väljalastud aktsiate arv aruandeperioodi lõpu seisuga täisühikuteni ümardatuna.
5) Aktsionäride arv
Siin näidatakse fondi aktsionäride arv aruandeperioodi lõpu seisuga.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 6

LISADES KASUTATUD MÕISTED

Käesoleva määruse lisades kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1. Emitendi institutsionaalse sektori määratlemisel kasutatud mõisted:
1.1. Krediidiasutuse all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544; 2004, 36, 251; 37, 255; 86, 582) § 3 lõikes 1 nimetatud äriühingut.
1.2. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone:
a) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus;
b) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused;
c) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid).
1.3. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut (nt Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa).
1.4. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse sihtasutusi, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus.
1.5. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, sh kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi.
1.6. Kindlustusandja all mõistetakse «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2004, 90, 616) § 3 lõikes 1 nimetatud äriühingut.
1.7. Pensionifondi all mõistetakse «Kogumispensionide seaduse» (RT I 2004, 37, 252; 90, 616) §-s 3 sätestatud lepingulist investeerimisfondi. Siia alla kuuluvad ka välisriikide pensionifondid vastavalt nende riikide õigusaktides sätestatule.
1.8. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud äriühingut (nt investeerimisühingud, hoiu-laenuühistud, fondivalitsejad, liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad ettevõtjad, kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid osutavad ettevõtjad jne). Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka teised investeerimisfondid ja Tagatisfond.
1.9. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 591; 2004, 89, 613) §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 591; 2004, 89, 613) §-le 1, v.a sihtasutused, mida kajastatakse kohaliku omavalitsuse ja muude eelarveväliste fondide all.
1.10. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses, v.a «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Siia alla kuuluvad ka riigitulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus).
1.11. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale.
1.12. Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on korraldada raharinglust nii oma koduriigis kui ka välisriikidega.

2. Väärtpaberi kohta kasutatud mõisted:
2.1. Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 1.
2.2. Aktsia all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktile 1.
2.3. Võlakirja all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktile 2.
2.4. Rahaturuinstrumendi all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaberit. Rahaturuinstrumendina käsitletakse ka rahaturufondi aktsiat või osakut.
2.5. Investeerimisfondi aktsia või osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab aktsionäri või osakuomaniku osalust fondi varast.
2.6. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2.
2.7. ISIN-kood (International Security Identification Number) on ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse emiteerimisel vastavasse registrisse vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt.

3. Fondi arvelduskonto ja tähtajalise hoiuse kohta kasutatud mõisted:
3.1. Fondi arvelduskonto all mõistetakse seaduse §-s 99 nimetatud fondi arvelduskontot.
3.2. Kõiki muid investeerimisfondi hoiuseid krediidiasutustes peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvelduskonto ning seaduse § 256 lõikes 5 nimetatud üleöödeposiidi käsitatakse käesoleva määruse mõistes tähtajaliste hoiustena.