Teksti suurus:

Statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm ja täitmise juhend

Väljaandja:Regionaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.01.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.04.2014
Avaldamismärge:RTL 2005, 13, 113

Statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm ja täitmise juhend

Vastu võetud 07.01.2005 nr 2

Määrus kehtestatakse «Rahvastikuregistri seaduse» (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148; 2005, 1, 1) § 30 lõike 4 alusel ja § 21 lõike 1 punkti 18 täitmiseks.

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm (lisatud) ja selle täitmise juhend ning reguleeritakse statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmine perekonnaseisuasutusele esitatavatelt avaldustelt.

§ 2.  Statistiliste andmete teate vorm

  Statistiliste andmete teade koosneb esitaja poolt täidetavast osast ja kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse või rahvastikuregistri volitatud või lepingulise töötleja poolt täidetavast osast.

§ 3.  Statistiliste andmete teate täitmise üldised juhised

 (1) Statistiliste andmete teate võib esitada koos elukohateatega kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele või statistiliste andmete muutumisel rahvastikuregistri volitatud või lepingulisele töötlejale esitaja vabal tahtel.

 (2) Andmed märgib statistiliste andmete teatele isik ise, alaealise lapse vanem või piiratud teovõimega isiku eestkostja.

 (3) Rahvuse ja emakeele andmed märgib isik, alaealise lapse vanem või piiratud teovõimega isiku eestkostja oma otsuse alusel.

§ 4.  Rahvuse ja emakeele märkimine

 (1) Emakeeleks märgitakse üldjuhul keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik kõige paremini oskab.

 (2) Rahvuseks märgitakse rahvus, millega isik end kõige tihedamalt etniliselt ja kultuuriliselt tunneb seotud olevat.

§ 5.  Hariduse märkimine

 (1) Isiku haridustaseme määrab formaalharidussüsteemis lõpetatud kõrgeima tasemega õppekava. Kui isik on lõpetanud lisaks üldharidusele mingi taseme kutse- või erialahariduse andnud õppekava, märgitakse nii üldhariduse kui kutse- või erialahariduse tase.

 (2) Üldhariduskoolis omandatud hariduse tasemed on järgmised:
 1) ei oma põhiharidust (algharidus ja vähem);
 2) põhiharidus (mittetäielik keskharidus);
 3) üldkeskharidus.

 (3) Põhiharidus on isikul, kes:
 1) on lõpetanud mittetäieliku keskkooli või 7 klassi 1961. aastal või enne seda;
 2) on lõpetanud 8-klassilise mittetäieliku keskkooli ajavahemikus 1962–1989;
 3) on lõpetanud põhikooli või vähemalt 9 klassi 1990. aastal ja hiljem, ning ei ole omandanud üldkeskharidust;
 4) on omandanud keskerihariduse põhihariduse baasil;
 5) on lõpetanud 1940. aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi;
 6) on lõpetanud ajavahemikus 1920–1944 kutsekeskkooli;
 7) on saanud põhihariduse erivajadustega laste koolis.

 (4) Üldkeskharidus on isikul, kes:
 1) on lõpetanud kümne-, üheteistkümne- või kaheteistkümneklassilise keskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, üldharidusliku kolledži (v.a ajavahemikus 1934–1940 tegutsenud progümnaasiumi või reaalkooli);
 2) on saanud üldkeskhariduse erivajadustega laste koolis (puudega laste koolis või kinnises erikoolis).

 (5) Kutse- või erialahariduse tasemed on järgmised:
 1) kutseharidus;
 2) kutseharidus koos põhihariduse omandamisega;
 3) kutseharidus koos keskhariduse omandamisega;
 4) kutsekeskharidus;
 5) keskeri/tehnikumiharidus;
 6) kõrgharidus.

 (6) Kutseharidus on isikul, kes on pärast üldhariduskooli mõne haridustaseme lõpetamist saanud dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta kutseõppes (kutsekoolis, tehnikakoolis vms), ilma et oleks sealsamas omandanud põhi- või keskharidust. Täiendus- ja ümberõpet, töökohal toimunud väljaõpet ning huvikoolitust (keeltekursused, rahvaülikoolid) ei loeta kutsehariduseks.

 (7) Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega on isikul, kes koos kutseharidusega on sama õppekava raames omandanud põhihariduse.

 (8) Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega on isikul, kes koos kutseharidusega on sama õppekava raames omandanud keskhariduse (näiteks kutsekeskkoolis keskharidust tõendava tunnistuse ja kutsetunnistuse saanud isik). Üldhariduskoolis lisaks keskharidusele omandatud kutsealast ettevalmistust ei loeta kutsehariduse koos keskharidusega omandamiseks.

 (9) Kutsekeskharidus on isikul, kes on lõpetanud mõne õppeasutuse kutsekeskhariduse taseme õppekava, kus sisseastumisel oli nõutav põhi- või keskharidus.

 (10) Keskeri/tehnikumiharidus on isikul, kes on kas põhi- või keskhariduse baasil lõpetanud tehnikumi, kommertskooli, kõrgema põllumajandus- või aianduskooli, merekooli või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse taseme õppekava.

 (11) Kõrgharidus on isikul,
 1) kellel on kõrgharidust tõendav diplom (on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava, v.a rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli);
 2) kes pärast kõrghariduse omandamist jätkasid (või jätkavad) õpinguid magistri- või doktoriõppes või viimastega võrdsustatud õppekavadel.

 (12) Välisriigis üld-, kutse- või erialahariduse omandanud isikute haridustase määratakse analoogiliselt Eestis omandatud haridustaseme määramisega.

§ 6.  Tegevusala märkimine

 (1) Töötav on:
 1) isik, kellel on töö (sõltumata selle vormistamisest), mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut;
 2) kaadrikaitseväelane;
 3) rasedus- ja sünnituspuhkusel olija kuni lapsehoolduspuhkuseni;
 4) isik, kes töötab tasuta oma leibkonnaliikme ettevõttes või talus;
 5) töötav pensionär;
 6) töötav õpilane/üliõpilane, kui töö on tema peamine sissetulekuallikas.
Isikut, kes töötab isiklikus koduses majapidamises, hoiab tasuta lapsi või teeb vabatahtlikku tasuta tööd, ei loeta töötavaks.

 (2) Töötu / tööd otsiv on isik, kui üheaegselt on täidetud kolm tingimust: isik ei tööta, otsib aktiivselt tööd, on valmis tööle asuma.

 (3) Ajateenija on isik, kes täidab ajateenimiskohustust Eesti Vabariigi kaitseväes, mereväes või piirivalves, samuti relvajõududega võrdsustatud kohustuslikus tegevteenistuses olev isik.

 (4) Õpilane/üliõpilane on isik, kes omandab haridust üldhariduskoolis, kutseõppes, keskeriõppeasutuses või kõrgkoolis. Siia ei kuulu need isikud, kes õpivad tööalastel täiendus- või ümberõppekursustel, töötute koolitusel või huvialakursustel.
Kui õpilase/üliõpilase peamine sissetulekuallikas on töö, mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut, loetakse ta töötavaks.

 (5) Pensionär on isik, kellele on määratud vanadus-, toitjakaotus-, töövõimetus- või rahvapension. Kui pensionäri peamine sissetulekuallikas on töö, mille eest ta saab töötasu või muud sissetulekut, loetakse ta töötavaks.

 (6) Lapsehoolduspuhkusel on mittetöötav alla kolmeaastast last kasvatav isik.

 (7) Kodune on isik, kes ei otsi tööd ning tegeleb enamik aega tasustamata majapidamisülesannetega ja/või hoolitseb laste ning teiste pereliikmete eest või muu kodumajapidamises tegev isik.

 (8) Mittetöötav ja mitteõppiv alaealine on laps kuni kooliealiseks saamiseni ja vanem alaealine isik, kes ei käi koolis ega tööta.

 (9) Muu mittetöötav on kõigil ülejäänud põhjustel mittetöötav isik.

§ 7.  Statistiliste andmete teate täitmine kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse poolt

  Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus või rahvastikuregistri volitatud või lepinguline töötleja kannab statistiliste andmete teatele statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise aja ning kande teinud isiku ametikoha, ees- ja perekonnanime. Andmete kandmist rahvastikuregistrisse tõendab kande teinud isik oma allkirjaga.

§ 8.  Statistiliste andmete kandmine rahvastikuregistrisse perekonnaseisuasutustele esitatavatelt avaldustelt

  Lisaks käesoleva määrusega kehtestatud vormil esitatud andmetele kuuluvad rahvastikuregistrisse kandmisele siseministri 7. juuli 2004. a määruse nr 46 (RTL 2004, 98, 1559) «Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste ja nende poolt väljaantavate tõendite vormide kehtestamine» § 1 punktidega 1 kuni 7 kehtestatud vormidel esitatavad statistilised andmed rahvuse, emakeele, hariduse ja tegevusala kohta.

Jaan ÕUNAPUU
Minister

Merle KÜNGAS
Halduse asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa  Statistiliste andmete teade