Teksti suurus:

Kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise kord

Väljaandja:Eesti Panga President
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 2001, 2, 14

Kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise kord

Vastu võetud 22.12.2000 nr 13

Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271) paragrahvi 14 punkti 4, krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250) paragrahvi 80 lõigete 4 ja 5 alusel ning juhindudes Eesti Panga Nõukogu 25. aprilli 2000. a otsustest nr 7-5 (RTL 2000, 50, 741) ja 7-6 (RTL 2000, 50, 742) Eesti Pank määrab:

1. Kinnitada «Kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise kord» (lisa 1).

2. Kinnitada «Kohustusliku reservi nõude täitmisel aktsepteeritavate välisvarade (edaspidi likviidsusportfell) kvaliteedile esitatavad nõuded ning likviidsusportfelli turuväärtuse arvestuse kord» (lisa 2).

3. Kinnitada «Kohustusliku reservi nõude täitmise arvestuse tehnilised tingimused» (lisa 3).

4. Krediidiasutustel esitada alates 20. jaanuarist 2001. a «Kohustusliku reservi arvestuse» aruanne vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud lisades 4 ja 5 toodud täitmise juhendile ja elektroonilisele formaadile.

5. Kehtestada krediidiasutuse Eesti Pangas avatud arvelduskonto igapäevaseks miinimumtasemeks 40% kroonireservi nõude suurusest.

Kroonireservi nõue on välisvarade arvestatavuse juures nõutav krooniga täidetav kohustuslik reserv.

6. Arvestada krediidiasutuse Eesti krooni kassat krediidiasutuse kohustusliku reservi osana kuni 20% ulatuses kroonireservi nõudest.

7. Kohustusliku reservi täitmisel likviidsete välisvaradega kehtestada alates 1. jaanuarist 2001. a välisvarade arvestatavuse piirmääraks 25% ja alates 1. juulist 2001. a 50% kuu keskmisest kohustusliku reservi nõudest.

8. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 17. juuni 1998. a määruse nr 17 «Kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise korra muutmine» (RTL 1998, 197/198, 780; 1999, 103, 1270) lisa 1 «Aruande «Kohustusliku reservi arvestus» täitmise juhend» ja lisa 2 «Aruande «Kohustusliku reservi arvestus» elektrooniline formaat».

9. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 15. juuni 1999. a määrus nr 13 «Kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise kord» (RTL 1999, 103, 1270).

10. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a.

President Vahur KRAFT

Lisa 1
Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 13

KOHUSTUSLIKU RESERVI ARVESTUSE JA TÄITMISE KORD

1. Krediidiasutustel:

1.1. Arvestada kohustusliku reservi suuruse arvestuse baasi vastavalt Eesti Panga Nõukogu 15. juuni 1998. a otsuse nr 7-2 «Krediidiasutuste kohustusliku reservi suuruse arvestuse baasi muutmine» (RTL 1998, 202/203, 806) punktile 1. Võlgnevusi mitteresidentidest krediidiasutustele arvestada kohustusliku reservi baasi hulka summas, mis ületavad nõudeid mitteresidentidest krediidiasutustele. Võlgnevusi residentidest krediidiasutustele kohustusliku reservi baasi hulka mitte arvestada. Bilansivälistest kohustustest arvestada kohustusliku reservi baasi hulka finantsgarantiid finantseerimisasutustele ja mitteresidentidest krediidiasutustele.

1.2. Arvestada järgneva kuu kohustusliku reservi suurus kolme dekaadi lõpu, s.o eelmise kuu lõpu ning jooksva kuu 10. ja 20. kuupäeva bilansside keskmise alusel.

1.3. Aruanne «Kohustusliku reservi arvestus» esitada Eesti Pangale iga kuu koos 20. kuupäeva bilansiga aruandepäevale ülejärgnevaks pangapäevaks.

1.4. Arvestada kohustusliku reservi ühe osana Eesti krooni kassat, mille ulatus kohustusliku reservi suurusest kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega.

1.5. Kohustusliku reservi nõuet võib krediidiasutus täita ka Eesti Panga määratud tingimustel, suuruses ja kvaliteedis likviidsete välisvaradega.

2. Kohustusliku reservi nõude suurus järgnevaks kuuks loetakse kehtivaks alates iga kuu esimesest pangapäevast.

3. Krediidiasutuse Eesti Pangas avatud arvelduskonto jääk ei tohi ühelgi pangapäeval, v.a käesoleva korra punktis 10 nimetatud juhul, langeda alla kohustusliku reservi miinimumtaset. Kohustusliku reservi miinimumtasemeks on kohustusliku reservi nõude suurus, millest on lubatud ulatuses maha arvatud Eesti krooni kassa.

4. Krediidiasutus, kellel on Eesti Pangaga sõlmitud leping kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise kohta (vt punkti 10), võib täita kohustusliku reservi nõuet Eesti Panga poolt määratud kriteeriumidele vastavate likviidsete välisvaradega Eesti Panga poolt määratud tingimustel. Kohustusliku reservi nõude täitmisel likviidsusportfelli varadega lähtutakse reservinõude täitmise arvestuses kuukeskmisest arvestusest.

5. Likviidsusportfelli varade ettenähtud kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks on Eesti Pangal õigus saada andmeid likviidsusportfelli kontode ja neil hoitavate väärtpaberite kohta krediidiasutuse ja Eesti Panga vahel sõlmitava lepingu tingimuste kohaselt.

6. Eesti Pank maksab krediidiasutusele reserviintressi krediidiasutuse poolt kohustusliku reservi miinimumtaseme täitmiseks Eesti Pangas hoitavatelt vahenditelt, kusjuures reserviintressi makstakse arvelduskonto aruandekuu keskmisele päevalõpu jäägile, mis ei ületa kohustusliku reservi miinimumtaset. Kohustusliku reservi miinimumtaset ületanud arvelduskonto aruandekuu keskmisele päevalõpu jäägile maksab Eesti Pank hoiustamise püsivõimaluse intressi.

7. Intressi arvestatakse kuuintressina 30 päeva eest. Arvestatud intress ümardatakse sendi täpsuseni, vahearvestuses ümardamisi ei kasutata. Eesti Pank tasub intressi selle arvestamise aluseks olevale kuule järgneva kuu esimesel pangapäeval.

8. Eesti Panga poolt makstav reserviintressimäär ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega.

9. Krediidiasutuse kohustusliku reservi nõude mittetäitmise korral rakendab Eesti Pank antud krediidiasutuse suhtes leppetrahvi, mille intressimäär on kehtestatud Eesti Panga presidendi määrusega. Leppetrahvi arvestamise kord fikseeritakse Eesti Panga ja krediidiasutuse vahelise lepinguga.

10. Krediidiasutusel, kellel on Eesti Pangaga sõlmitud leping kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise või kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise kohta, peab kohustusliku reservi miinimumtase olema täidetud aruandekuu keskmisena.

11. Krediidiasutustele, kellel on Eesti Pangaga sõlmitud leping kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise või kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise kohta, kehtib Eesti Pangas avatud arvelduskonto igapäevane miinimumtase, mille määr kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega.

Lisa 2
Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 13

KOHUSTUSLIKU RESERVI NÕUDE TÄITMISEL AKTSEPTEERITAVATE VÄLISVARADE (EDASPIDI LIKVIIDSUSPORTFELL) KVALITEEDILE ESITATAVAD NÕUDED NING LIKVIIDSUSPORTFELLI TURUVÄÄRTUSE ARVESTAMISE KORD

1. Kohustusliku reservi nõude täitmisel aktsepteeritavate välisvarade kvaliteedile esitatavad nõuded
1.1. Likviidsusportfell tohib krediidipiirangute raames sisaldada vaid Euroopa Liidu euros või ühisrahamaade rahvusvaluutades (sh Saksa margas) nomineeritud supranatsionaalsete emitentide ja järgmiste riikide valitsuste poolt emiteeritud või garanteeritud fikseeritud tulumääraga võlakirju:

Euro-bloki maad
Austraalia
Jaapan
Kanada
Norra
Rootsi
Šveits
Suurbritannia
Taani
USA
Uus-Meremaa

Krediidiasutuste ning muude finantsvahendajate ja juriidiliste isikute võlakirju likviidsusportfelli varade hulka ei arvestata.
1.2. Likviidsusportfell tohib sisaldada vaid võlakirju, mis omavad vähemalt järgmisi minimaalseid krediidireitinguid (S&P / Moody’s):

Väärtpaberi emitent Minimaalne krediidireiting
Supranatsionaalsed finantsorganisatsioonid AA-/Aa3
Eurotsooni maade valitsused piirang puudub
Mitte Eurotsooni maade valitsused AA-/Aa3
Valitsuse garantiiga emitendid AA-/Aa3

1.3. Mitte eurotsooni riiklike võlakirjade osakaal turuväärtuse põhjal arvestatuna ei tohi ületada 20% kogu likviidsusportfelli turuväärtusest. Võlakirja turuväärtus Eesti kroonides leitakse välisdepositooriumi likviidsusportfelli konto portfellihindamise aruandes1 toodud võlakirja puhashinna2 ja arvestusliku intressi põhjal leitud turuhinna3, võlakirja nominaali ning valuutakursi4 alusel.

1.4. Mitteriiklike emitentide võlakirjade osakaal turuväärtuse põhjal arvestatuna ei tohi ületada 30% likviidsusportfelli turuväärtusest.

1.5. Täiendavalt ei tohi likviidsusportfelli varad sisaldada punkti 1.2 all nimetatud krediidireitingutest madalama krediidikvaliteediga või turuväärtusega varade tagatisel sisserepotud (asset swapped) võlakirju5; klientide väärtpabereid ning väärtpabereid, millel lasub koormatis6.

2. Likviidsusportfelli turuväärtuse arvestuse kord

2.1. Krediidiasutuse likviidsusportfelli kontol asuvate võlakirjade päevalõpu nominaalmahtude ja puhashindade fikseerimine toimub Eesti Panga poolt aktsepteeritud välisdepositooriumite Euroclear või Clearstream (edaspidi välisdepositoorium) poolt, kus likviidsusportfelli konto on avatud.

2.2. Eesti Pank viib igal pangapäeval läbi krediidiasutuse eelmise pangapäeva likviidsusportfelli turuväärtuse arvestuse, mis koosneb järgmistest protseduuridest:
2.2.1. Leitakse krediidiasutuse likviidsusportfelli turuväärtus Eesti kroonides, võttes aluseks käesoleva lisa punktis 1 nimetatud aktsepteeritavate välisvarade kvaliteedi nõuded ning välisdepositooriumi poolt likviidsusportfelli konto portfellihindamise aruandes kajastatud varade puhashinnad ning nominaalmahud, varade arvestusliku intressi, välisdepositooriumi poolt likviidsusportfelli varade päevalõpu nominaalmahtude fikseerimise hetkel kehtinud Eesti Panga poolt fikseeritud Eesti krooni päevakursid.
2.2.2. Arvutatakse krediidiasutuse aruandekuu keskmine likviidsusportfelli turuväärtus Eesti kroonides, mis leitakse punkti 2.2.1 all nimetatud likviidsusportfelli igapäevaste turuväärtuste aritmeetilise keskmisena.
2.2.3. Igal pangapäeval fikseeritakse, kas krediidiasutuse aruandekuu keskmine likviidsusportfelli turuväärtus ei ületa krediidiasutusele kehtestatud välisvarade arvestatavuse piirmäära kohustusliku reservi nõude täitmisel. Aruandekuu viimasel kalendripäeval välisvarade arvestatavuse piirmäära ületavat likviidsusportfelli turuväärtust kohustusliku reservi nõude täitmisel ei arvestata.

2.3. Kuukeskmine kohustusliku reservi nõude täitmine on arvutatav järgmise valemi järgi:

KRT – kohustusliku reservi nõude täitmine;
m – kalendripäevade arv aruandekuus (jooksva hetkeni);
Li – likviidsusportfelli turuväärtus väljendatuna EEK-s kalendripäeval i;
Ri – kohustusliku reservi nõue kalendripäeval i;
Ci – kohustusliku reservi osana arvestatav Eesti krooni kassa kalendripäeval i;
Si – arvelduskonto päevalõpu jääk kalendripäeval i;
Mi – kalendripäeval i kehtiv välisvarade arvestatavuse piirmäär kohustusliku reservi nõude täitmisel;
(Ri – Ci) – kohustusliku reservi miinimumtase kalendripäeval i;
V – kohustusliku reservi nõude täitmine välisvarade arvelt.

Juhul kui kalendripäev i pole pangapäev, arvestatakse selle päeva näitajatena eelmise pangapäeva vastavaid andmeid.

2.4. Juhul kui pangapäeval on välisdepositoorium suletud, arvestatakse krediidiasutuse likviidsusportfelli turuväärtuseks eelmisel pangapäeval fikseeritud likviidsusportfelli turuväärtus.

2.5. Juhul kui on tegemist mittepangapäevaga, kuid välisdepositoorium on avatud, arvestatakse krediidiasutuste likviidsusportfelli turuväärtuseks eelmisel pangapäeval fikseeritud likviidsusportfelli turuväärtus.

Lisa 3
Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 13

KOHUSTUSLIKU RESERVI NÕUDE TÄITMISE ARVESTUSE TEHNILISED TINGIMUSED

1. Kohustusliku reservi nõude täitmise arvestuse kohta edastab Eesti Pank krediidiasutusele igal pangapäeval eelmise pangapäeva kohta kella 9.30.–10.00-ni järgmised aruanded.

1.1. Kõikidele krediidiasutustele edastatakse «Kohustusliku reservi täitmise aruanne»: tabel 1 «Päevane arvestus», tabel 2 «Kuukeskmine arvestus» ja tabel 3 «Intressi- ja trahviarvestus».

1.2. Krediidiasutusele, kes on sõlminud Eesti Pangaga lepingu kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise kohta, edastatakse täiendavalt punkti 1.1 all nimetatud «Kohustusliku reservi täitmise aruandele» ka «Likviidsusportfelli turuväärtuse aruanne».

2. Kohustusliku reservi täitmise aruanne

2.1. Kohustusliku reservi täitmise aruanne printimiseks

Näide:

KOHUSTUSLIKU RESERVI TÄITMISE ARUANNE

767 Hansapank

31.01.2001

PÄEVANE ARVESTUS

Tabel 1
P10 Kohustusliku reservi nõue 2 500 000.00
P20 Kohustusliku reservi miinimumtase 2 000 000.00
P30 Arvelduskonto igapäevane miinimumtase 1 000 000.00
P40 Arvelduskonto päevalõpu jääk 1 286 000.00
P50 Likviidsusportfelli turuväärtus 1 000.00
P60 Arvelduskonto igapäevase miinimumtaseme kasutamine 0.00

KUUKESKMINE ARVESTUS

Tabel 2
K10 Kuukeskmine kohustusliku reservi nõue 2 483 870.97
K20 Kuukeskmine kohustusliku reservi miinimumtase 1 987 096.77
K30 Kuukeskmine välisvarade arvestatavus 620 967.74
K40 Kuukeskmine likviidsusportfelli turuväärtus 17 997 873.61
K50 Kohustusliku reservi nõude täitmisel arvestatud välisvarasid 620 967.74
K60 Kuukeskmine arvelduskonto päevalõpu jääk 1 325 677.42
K70 Kohustusliku reservi nõude täitmine (kroonide ja välisvarade arvelt) –40 451.61

INTRESSI- JA TRAHVIARVESTUS

Tabel 3
I10 Trahv arvelduskonto igapäevase miinimumtaseme kasutamise ees /1 0.00
I20 Krediidiasutusele makstud reserviintress 4 142.74
I30 Krediidiasutusele makstud hoiustamise püsivõimaluse intress 0.00
I40 Trahv kohustusliku reservi mittetäitmise eest 679.59

/1 – Kui krediidiasutusel ei ole sõlmitud Eesti Pangaga lepingut kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise või kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise kohta, siis tähistab rida I10 trahvi igapäevase kuumiinimumtaseme mittetäitmise eest.

2.2. Kohustusliku reservi täitmise aruande fail infosüsteemi lugemiseks

1 kuni n–1 rida

  Väli Andmetüüp/maks. pikkus SELGITUS
1 Pank N5 Krediidiasutuse kood
2 Kuupäev N8 Aruande pangapäev. Formaat: AAAAKKPP
3 Kirjekood C4 Kirjekood (P10…P60, K10…K70, I10…I40)
4 Valuuta C3 Valuutakood ISO 4217
5 Summa N17.2 Näitaja väärtus kroonides

n–s rida

  Väli Andmetüüp/maks. pikkus SELGITUS
1 Pank N5 Krediidiasutuse kood
2 Kuupäev N8 Aruande pangapäev. Formaat: AAAAKKPP
3 Kirjekood C4 9999
4 Valuuta C4 Tühikud
5 Summa N17.2 Välja «Summa» 1 kuni n–1 kirje kontrollsumma

3. Likviidsusportfelli turuväärtuse aruanne
3.1. Likviidsusportfelli turuväärtuse aruanne printimiseks

Näide:

LIKVIIDSUSPORTFELLI TURUVÄÄRTUSE ARUANNE

  767 Hansapank     KONTO:767767 31.01.2001
ISIN Nominaal- summa valuutas Turuhind (Dirty price) Esialgne turuväärtus Likviidsus- portfelli    turuväärtuse arvestusse minev osa7 Arvestatud likviidsus- portfelli turuväärtus
DE0001135069 6000000.00 108.319962 101690604.21 1.00 100.00
DE0001135028 17200000.00 111.972626 301343195.24 1.00 100.00
DE0001141240 5400000.00 101.444244 85712126.74 1.00 300.00
DE0001141273 12500000.00 102.408493 200293603.16 1.00 200.00
      KOKKU kvaliteedi- grupp A 700.00  
DE0001141323 2000000.00 101.582878 31788614.04 1.00 200.00
      KOKKU kvaliteedi- grupp B 200.00  
DE0001141331 600000.00 99.881371 9376847.02 1.00 100.00
      KOKKU kvaliteedi- grupp C 100.00  

LIKVIIDSUSPORTFELLI TURUVÄÄRTUS KOKKU

1000.00
ISIN Nominaal- summa valuutas Turuhind (Dirty price) Esialgne turuväärtus Likviidsus- portfelli turuväärtuse arvestusse minev osa7 Arvestatud likviidsus- portfelli turuväärtus
DE0001141299 10000000.00 97.176712 152048903.42 0.00 0.00
      KOKKU kvaliteedi- grupp D   0.00

3.2. Likviidsusportfelli turuväärtuse aruande fail infosüsteemi lugemiseks

1 kuni n–1 rida

  Väli Andmetüüp/maks. pikkus SELGITUS
1 Pank N5 Krediidiasutuse kood
2 Kuupaev N8 Aruande pangapäev. Formaat: AAAAKKPP
3 ISIN N12 Väärtpaberi unikaalne tunnus
4 Nominaal N15.2 Nominaalsumma valuutas
5 Turuhind N12.6 Turuhind (Dirty price)
6 E_turuvrt N17.2 Esialgne turuväärtus
7 Grupp C1 Väärtpaberi kvaliteedigrupp
8 Osakaal N5.2 Koefitsient: likviidsusportfelli turuväärtuse arvestusse minev osa
9 Turuvrt N17.2 Arvestatud likviidsusportfelli turuväärtus

n–s rida

  Väli Andmetüüp/maks. pikkus SELGITUS
1 Pank N5 Krediidiasutuse kood
2 Kuupaev N8 Aruande pangapäev. Formaat: AAAAKKPP
3 ISIN N12 9999
4      
5      
6      
7      
8      
9 Turuvrt N17.2 Välja «Turuvrt» 1 kuni n–1 kirje kontrollsumma

4. Failide spetsifikatsioon

4.1. Aruanded edastatakse krediidiasutusele failidena, kusjuures kasutuse otstarbe järgi eristatakse kahte tüüpi faile:
• fail printimiseks (tüübitähis «t»);
• fail infosüsteemi lugemiseks (tüübitähis «d»).

4.2. Infosüsteemi lugemiseks mõeldud faili spetsifikatsioon:
• andmeväljade eraldajaks on püstjoon (ASCII 124);
• märgistring vormingus (C-character) paiknevad andmeväljad jutumärkide (ASCII 034) vahel;
• andmeväli «Nominaal» on valuutas, andmeväli «Turuhind» on koefitsient ja andmeväljad «E_turuvrt» ning «Turuvrt»on kroonides. Arvu täis- ja murdosa eraldaja on punkt (ASCII 046).

4.3. Failide nimestandard:

4.4. Faili edastamine krediidiasutustele
4.4.1. Kohustusliku reservi nõude täitmisega seotud informatsioon edastatakse arveldussüsteemi failiedastusviise ja kanaleid kasutades.
4.4.2. Kuna EPNAS-i failiedastussüsteemi abil aruannete saatmine seab piirangud faili nimele, siis zipitakse aruannete failid kokku. Zipfaili nimeks vallasühenduse puhul on ExxxRESg.Zpp ja sidusühenduse puhul pref.ExxxRESg.Zpp, kus:

E – konstant;
xxx – krediidiasutuse kood;
RES – konstant;
g – kokkupakitud faili järjekorranumber antud pangapäeval;
pp – pangapäeva number jooksval kuul;
pref – saaja/saatja osapoole faili prefiks.

4.4.3. Faile ei signeerita ega krüptita.
4.5. Koodide tabelid
4.5.1. Krediidiasutused ja Eesti Pank

Kood Prefiks Nimetus
720 opti Sampo Pank
767 hans Hansapank
742 ekre Eesti Krediidipank
801 merp Merita Pank Plc Tallinna filiaal
793 arip Tallinna Äripanga AS
401 eup Eesti Ühispank
798 prea Preatoni Pank
160 ep Eesti Pank

4.5.2. Kvaliteedigrupp
Kood Nimetus
A Eurotsooni keskvalitsuse võlakirjad
B Muud lubatud keskvalitsuse võlakirjad
C Supranatsionaalsed emitendid ja keskvalitsuse garantiiga emitendid
D Likviidsusportfelli kvaliteedi nõuetele mittevastavad võlakirjad

Lisa 4
Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 13

ARUANDE «KOHUSTUSLIKU RESERVI ARVESTUS» TÄITMISE JUHEND KOHUSTUSLIKU RESERVI ARVESTUS

(tuh. kroonides)

KIRJE KIRJE SISU
1. Kohustusliku reservi arvestuse baas võlgnevustelt klientidele «Võlgnevused klientidele» + «Väljaantud võlakirjad»
(Tulemus leitakse kolme dekaadi keskmisena)
2. Kohustusliku reservi arvestuse baas võlgnevustelt välismaistele krediidiasutustele «Võlgnevused krediidiasutustele», mitteresidendid – «Nõuded krediidiasutustele», mitteresidendid
(Tulemus leitakse kolme dekaadi keskmisena. Arvesse võetakse summa, mille ulatuses võlgnevused ületavad nõudeid. Vastasel juhul on kirje väärtuseks 0)
3. Finantsgarantiid finantseerimisasutustele Finantseerimisasutustele väljastatud finantsgarantiid
(Tulemus leitakse kolme dekaadi keskmisena)
4. Finantsgarantiid välismaistele krediidiasutustele Välismaistele krediidiasutustele väljastatud finantsgarantiid
(Tulemus leitakse kolme dekaadi keskmisena)
5. Eesti krooni kassa «Sularaha», residendid, EEK
(Tulemus leitakse kolme dekaadi keskmisena)
6. Kohustusliku reservi suurus (rida 1 + rida 2 + rida 3 + rida 4) × kohustusliku reservi määr
7. Eesti kroonis hoitava reserviosa suurus Rida 6 × Eesti kroonis hoitava reservi määr8
8. Maksimaalselt lubatud mahaarvamine Rida 7 × lubatud Eesti krooni kassa määr
9. Tegelik mahaarvamine Kui rida 5 on suurem kui rida 8, siis rida 8
või
kui rida 5 on väiksem kui rida 8, siis rida 5
10. Uus kohustusliku reservi miinimumtase Rida 6 – rida 9
11. Uus arvelduskonto igapäevane miinimumtase Rida 7 × arvelduskonto igapäevase miinimumtaseme määr
(Täidetakse juhul, kui krediidiasutusel on Eesti Pangaga sõlmitud leping kohustusliku reservi miinimumtaseme täitmise kohta)

Tabelis ära toodud kirjete nimetused vastavad kehtiva bilansivormi varade ja kohustuste kirjete nimetustele.

Eesti Pangale saadetakse elektrooniliselt andmed tabeli ridadelt 6, 7, 9, 10 ja 11.

Lisa 5
Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 13

ARUANDE «KOHUSTUSLIKU RESERVI ARVESTUS» ELEKTROONILINE FORMAAT

Aruanne saadetakse pangastatistika ja analüüsi osakonnale kasutades Eesti Panga arvelduste osakonna elektroonilist sidet ProCarry või Interneti kaudu aadressil xxx(x)@epbe.ee, kus xxx(x) on panga lühend. ProCarryga saadetava faili nimi moodustatakse järgmiselt: statexxx.ryy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmispäeva kuupäevast. Saadetav fail on puhtas tekstiformaadis, kus ei esine rakendusprogrammide kontrollsümboleid.

Sõnumi struktuur

1. Krediidiasutuse lause (üks kord)

2. Aruande blokk (üks või mitu)

Aruande blokk koosneb:
2.1. Aruande alguse lause (üks kord)
2.2. Aruande ridade laused (üks või mitu)

Aruande bloki lõpetab uus aruande alguslause või faili lõpu tunnus.

Sõnumi lõpetab faili lõpu tunnus.

Iga lause koosneb väljadest. Väljade eraldajaks on semikoolon (;). Krediidiasutuse lauses ja aruande alguslauses on alati täpselt viis välja, aruanderea lausetes on kaks välja. Lause lõpetab ASCII kuueteistkümnendikkood 0a (LF), millele võib eelneda ASCII kuueteistkümnendikkood 0d (CR).

Lausete struktuurid

1. Krediidiasutuse lause koosneb järgmistest väljadest:
1.1. Krediidiasutuse lause tunnus
Formaat: sümbol
Krediidiasutuse lause tunnuseks on K
1.2. Krediidiasutuse kood
Formaat: kolmekohaline number
1.3. Sõnumi saatmise kuupäev
Formaat: päev.kuu.aasta
päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline
1.4. Sõnumi saatja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda sõnumi vastuvõtmisel tekkinud tehniliste probleemide korral)
Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti
1.5. Sõnumi saatja telefoninumber
Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit

2. Aruande alguslause koosneb järgmistest väljadest:
2.1. Aruande alguslause tunnus
Formaat: sümbol
Aruande alguslause tunnuseks on A
2.2. Aruande kood
Formaat: kolmekohaline number
2.3. Aruandeperioodi lõpu kuupäev
Formaat: päev.kuu.aasta
päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline
2.4. Aruande koostaja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda aruandes leitud sisuliste vigade korral)
Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti
2.5. Aruande koostaja telefoninumber
Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit

3. Aruande rida koosneb järgmistest väljadest:
3.1. Kirje kood
Formaat: number
3.2. Aruande vormis aruande real olev näitaja, eraldajaks semikoolon (;)
Formaat: number

Aruande alguslausele peavad järgnema read, mis pärinevad alguslauses kirjeldatud aruandest.

Tühjad andmeväljad võib tähistada ainult semikooloniga. Kergendamaks Exceli kasutajate tööd, on ridade lõpus lubatud üleliigsed eraldajad. Sisuliste väljade arv on krediidiasutuse ja aruande alguslause puhul määratud lause tunnusega, aruande ridade puhul eelnenud aruande alguslausega.

Ridu, kus kõik andmeväljad on tühjad, sõnumisse lisama ei pea (kuigi võib).

«Kohustusliku reservi arvestuse» aruanne kuulub aruande «Normatiivsed näitajad» koosseisu ja vastavalt sellele on aruande kood 10.

Aruandes kasutatavad kirjekoodid on ära toodud järgmises tabelis:

Kirjekood aruande elektroonilises formaadis Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi Kirje kood aruande täitmise juhendis
306 1 Kohustusliku reservi suurus 6
320 2 Eesti kroonis hoitava reserviosa suurus 7
307 3 Mahaarvamine kohustuslikust reservist 9
308 4 Kohustusliku reservi miinimumtase 10
309 5 Arvelduskonto igapäevane miinimumtase 11

1 Välisdepositooriumi likviidsusportfelli konto portfellihindamise aruanne sisaldab krediidiasutuse likviidsusportfelli kontol hoiustatud varade päevalõpu hindu puhashinnas (clean price) ja varade nominaalmahtusid. Välisdepositooriumi portfellihindamise aruanded on kättesaadavad hiljemalt arvelduspäevale järgneva pangapäeva (S+1) hommikul.
2 Puhashind (clean price) on võlakirja hind, mis ei sisalda kogunenud intressi.
3 Turuhind (dirty price) on võlakirja hind, mis sisaldab kogunenud intressi.
4 Valuutakursina kasutatakse välisdepositooriumi poolt likviidsusportfelli varade päevalõpu nominaalmahtude fikseerimise hetkel kehtinud Eesti Panga poolt fikseeritud Eesti krooni päevakurssi.
5 Näiteks sisserepotud võlakirju, mille vastu investeeritud rahasumma on väiksem kui võlakirjade turuväärtus.
6 Näiteks välisdepositooriumite poolt arveldusriski katmiseks panditud võlakirjad, optsiooni klausliga võlakirjad.
7 Koefitsent 1,00 tähendab, et antud likviidsusportfelli kontol hoiustatud vara läks 100%lt likviidsusportfelli turuväärtuse arvestusse.
8 Eesti kroonis hoitava reservi määr = 100% – välisvarade arvestatavuse piirmäär.

SID

SID