Väljaandja: Siseminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: RTL 2001, 3, 21

Harju Politseiprefektuuri põhimäärus

Vastu võetud 21.12.2000 nr 76


Määrus kehtestatakse «Politseiseaduse» (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756) paragrahvi 116 lõike 2 alusel. 


I. ÜLDSÄTTED


§ 1. Harju Politseiprefektuur (edaspidi politseiprefektuur) on Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes täidab talle seadustega ja seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.


§ 2. Politseiprefektuuri tööpiirkond on Harju maakond. 


§ 3. Oma ülesannete täitmisel esindab politseiprefektuur riiki. 


§ 4. Politseiprefektuuril on oma eelarve ja pangaarve.


§ 5. Politseiprefektuuri kulud kaetakse riigieelarvest.


§ 6. Politseiprefektuuri kõrgemalseisev valitsusasutus on Politseiamet. Teenistuslikku järelevalvet politseiprefektuuri tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab politseipeadirektor seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras.


§ 7. Politseiprefektuur asub Saue linnas. Politseiprefektuuri postiaadress on Tule 22, 76505 Saue. Politseiprefektuuri struktuuriüksuse, mis ei paikne politseiprefektuuri aadressil, asukoht ja postiaadress tuuakse ära struktuuriüksuse põhimääruses.


II. POLITSEIPREFEKTUURI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 


§ 8. Politseiprefektuuri tegevusvaldkond on:

1) avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamine;

2) kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamine, tõkestamine ja avastamine; 

3) kriminaalasjade kohtueelne uurimine;

4) haldusõiguserikkumiste asjade menetlemine;

5) muude seadustega või seaduse alusel antud õigusaktidega politseile pandud ülesannete täitmine, mis ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse. 


§ 9. Politseiprefektuur:

1) võtab vastu ja registreerib erakorraliste sündmuste ning kuritegude ja muude õiguserikkumiste kohta saabuvat teavet ning rakendab viivitamata meetmeid õiguserikkumiste tõkestamiseks, kannatanutele abi osutamiseks ja õiguserikkujate kinnipidamiseks;

2) ennetab, tõkestab ning avastab kuritegusid ja haldusõiguserikkumisi; 

3) teostab kriminaalasjade kohtueelset uurimist ning menetleb haldusõiguserikkumiste asju;

4) otsib taga eeluurimise või kohtu eest või vabadusekaotusliku karistuse kandmisest kõrvalehoidvaid isikuid ja teadmata kadunud isikuid; 

5) viib täide haldusaresti ja aresti kohaldamise otsuseid; 

6) tuvastab tundmatuks jäänud laipade isikut;

7) tagab leitud ja politseile üleantud asjade hoidmise ning tagastamise omanikule või seaduslikule valdajale õigusaktides ettenähtud korras; 

8) teostab liiklusjärelevalvet ning osaleb liiklusohutuse ja liikluskasvatuse alastel üritustel;

9) annab välja relva- ja muid lubasid seaduses ettenähtud juhtudel ning korras; 

10) osaleb kriminaalpreventsioonis ja teeb sellealast koostööd teiste riigiasutuste ning kohalike omavalitsustega;

11) teavitab üldsust oma tegevusest seaduses sätestatud korras ja ulatuses ning osaleb õiguskasvatuses;

12) teeb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele ettepanekuid õiguserikkumisi soodustavate tingimuste kõrvaldamiseks; 

13) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega, siseministri määruse ja käskkirjaga ning politseipeadirektori käskkirja ja korraldusega pandud ülesandeid. 


III. POLITSEIPREFEKTUURI JUHTIMINE


§ 10. Politseiprefektuuri juhib politseiprefekt.


§ 11. Politseiprefekti nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektor. 


§ 12. Politseiprefekt:

1) vastutab kogu töö korraldamise ja tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru politseipeadirektorile; 

2) juhib vahetult politseiaseprefekti tööd ning vastava struktuuriüksuse juhi kaudu personalitalituse, raamatupidamistalituse, asjaajamistalituse ning majandustalituse tööd;

3) tagab üldsuse ja meedia informeerimise politseiprefektuuri tegevusest; 

4) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politseiprefektuuri tegevusvaldkonna korraldamiseks;

5) kinnitab politseiprefektuuri struktuuriüksuste põhimäärused ja teenistujate ametijuhendid;

6) nimetab ametisse ja vabastab ametist vanem- ja noorempolitseiametnikud ning avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud; teeb politseipeadirektorile ettepanekuid kõrgemate politseiametnike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta; sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud abiteenistujatega; 

7) tagab politseiprefektuuri eelarveprojekti koostamise ning vastutab eelarve täpse ja sihtotstarbelise kasutamise eest;

8) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politseiprefektuuri struktuuri ning teenistujate koosseisu kinnitamise ja muutmise kohta; 

9) otsustab politseiprefektuuri valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi «Riigivaraseaduse» ja selle alusel antud õigusaktide alusel ning teostab oma pädevuse piires riigihankeid;

10) moodustab politseiprefektuuri tegevusvaldkonnas üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töögruppe, kaasates neisse kokkuleppe alusel teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teadusasutuste töötajaid ning muid isikuid;

11) sõlmib lepinguid ja esindab politseiprefektuuri tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi politseiprefektuuri esindamiseks seaduses ettenähtud korras ja ulatuses;

12) kinnitab politseiprefektuuri asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirjad;

13) pärib aru politseiprefektuuri teenistujatelt ning kohaldab neile oma pädevuse piires ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 

14) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega, siseministri määruse ja käskkirjaga ning politseipeadirektori käskkirjaga;

15) täidab muid politseipeadirektori antud ülesandeid. 


§ 13. Politseiprefekt annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. 


§ 14. Politseiprefekt annab politseiprefektuuri teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse vastavalt politseiprefektuuri asjaajamiskorrale. 


§ 15. Politseiprefekti äraolekul asendab teda politseiaseprefekt, viimase äraolekul politseiprefekti ettepanekul määratud ülemkomissar. Politseiprefekti asendamine vormistatakse politseipeadirektori käskkirjaga.


Politseiprefekti lühiajalisel äraolekul, mitte üle seitsme ööpäeva, vormistatakse politseiprefekti asendamine politseiprefekti käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult politseipeadirektorit. Käskkirja koopia edastatakse kohe Politseiametile.


§ 16. Politseiaseprefekt:

1) juhib koordineerimisosakonna ja territoriaalsete politseiosakondade tööd; 

2) koordineerib, suunab ja kontrollib korrakaitsealast ja kriminaalosakonna koostööd, töötab õigusaktide alusel välja vastavad tegevusjuhendid; 

3) teeb politseiprefektile ettepanekuid teenistuslikes küsimustes; 

4) esindab politseiprefektuuri politseiprefektilt saadud volituste piires; 

5) annab pädevuse piires teenistuslikes küsimustes suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse vastavalt politseiprefektuuri asjaajamiskorrale; 

6) täidab muid politseiprefekti antud ülesandeid.


IV. POLITSEIPREFEKTUURI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED 


§ 17. Politseiprefektuuri struktuuriüksused jagunevad funktsionaalseteks ja territoriaalseteks struktuuriüksusteks.


§ 18. Politseiprefektuuri funktsionaalsed struktuuriüksused on: 

1) koordineerimisosakond;

2) kriminaalosakond;

3) personalitalitus;

4) raamatupidamistalitus;

5) asjaajamistalitus;

6) majandustalitus.


§ 19. Koordineerimisosakonna koosseisu kuuluvad teabetalitus ja haldusmenetluse talitus.


§ 20. Kriminaalosakonna kooseisu kuuluvad isiku- ja varavastaste kuritegude talitus, narkokuritegude talitus ja majanduskuritegude talitus.


§ 21. Politseiprefektuuri territoriaalsed struktuuriüksused on politseiosakonnad. 


§ 22. Politseiprefektuuri koosseisu kuuluvad järgmised territoriaalsed politseiosakonnad: 

1) Lääne-Harju politseiosakond;

2) Ida-Harju politseiosakond.


§ 23. Politseiprefektuuri struktuuriüksustel puuduvad täitevvõimu volitused teenistusväliste isikute suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti.


§ 24. Politseiprefektuuri struktuuriüksusi juhivad:

1) koordineerimisosakonda – politseiaseprefekt;

2) kriminaalosakonda ja territoriaalseid politseiosakondi – ülemkomissar; 

3) kriminaalosakonna isiku- ja varavastaste kuritegude talitust, territoriaalsete politseiosakondade kriminaaltalitusi ja territoriaalsete politseiosakondade kriminaalpreventsiooni ja noorsootalitusi – komissar; 

4) personalitalitust; kriminaalosakonna narkokuritegude talitust ja majanduskuritegude talitust; koordineerimisosakonna teabetalitust ja haldusmenetluse talitust; territoriaalsete politseiosakondade patrulli- ja liiklusjärelevalve talitusi; Lääne-Harju politseiosakonna korrapidamistalitust ja arestimaja – politseijuhtivinspektor; 

5) Ida-Harju politseiosakonna korrapidamistalitust – politseivaneminspektor; 

6) raamatupidamistalitust – pearaamatupidaja;

7) asjaajamistalitust – vaneminspektor;

8) majandustalitust – juhtivspetsialist.


§ 25. Koordineerimisosakonna põhiülesanne on:

1) analüüsida, suunata ja kontrollida territoriaalsete politseiosakondade tegevust avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisel ning kuritegude ennetamisel ja tõkestamisel;

2) teostada korrakaitsealast tegevust oma struktuuriüksuste kaudu; 

3) osakonna menetlusalluvuses olevate haldusõiguserikkumiste asjade menetlemine ja halduskaristuste kohaldamine ning haldusõiguserikkumiste asjade halduskohtusse suunamine, samuti abi osutamine politseiosakondadele haldusõiguserikkumiste asjade menetlemisel;

4) anda välja relva- ja muid lubasid seadustes ja seaduse alusel antud õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;

5) kindlustada vajaliku teabega politseiprefektuuri juhtkonda ja struktuuriüksuseid, tagada andmekaitset, analüüsida ja hinnata teavet avaliku korra ja kuritegevuse kohta, korraldada statistilist ja muud aruandlust politseiprefektuuri tegevusest, arendada info- ja sidesüsteeme;

6) koguda, analüüsida ja edastada politseiprefektuuri juhtkonnale ning teistele struktuuriüksustele teavet kuritegude, haldusõiguserikkumiste ja erakorraliste sündmuste kohta;

7) analüüsida, suunata ja kontrollida politseiprefektuuri territoriaalsete politseiosakondade tegevust kodanike avaldustega ja teadetega, patrulli- ja liiklusjärelevalve korraldamises, liiklusohutuse tagamises ja liikluskasvatuses osalemises ning kriminaalpreventsiooni ja noorsoopolitsei tegevust; 

8) korraldada korrakaitse ja kriminaalpolitsei koostööd; 

9) korrakaitsealase koostöö korraldamine teiste politseiasutustega. 


§ 26. Kriminaalosakonna põhiülesanne on:

1) kriminaalpolitsei funktsioonide teostamine kogu Harju Politseiprefektuuri teenindataval territooriumil, nende kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning kriminaalasjade kohtueelne uurimine, mis kriminaalpolitsei osakonna ja territoriaalsete politseiosakondade tööjaotuse kohaselt kuuluvad või on võetud kriminaalosakonna pädevusse; 

2) otsida taga eeluurimise või kohtu eest või vabadusekaotusliku karistuse kandmisest kõrvalehoidvaid isikuid ja teadmata kadunud isikuid; 

3) jälitus- ja uurimismenetluse teostamise suunamine, kuritegevuse ja selle infrastruktuuriga seotud teabe kogumine, talletamine ja kasutamise korraldamine, andmesüsteemide ja andmepankade moodustamine, mis on vajalikud kuritegevuse ennetamise ja avastamise tagamiseks;

4) salajase kaastöö korraldamine jälitustegevuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras;

5) politseiprefektuuri territoriaalsete politseiosakondade kriminaaltalituste jälitus- ja uurimistöö analüüsimine ja hindamine, kriminaaltalituste jälitustegevuse seaduslikkuse üle kontrolli teostamine;

6) abi osutamine politseiprefektuuri territoriaalsete politseiosakondade kriminaaltalitustele konkreetsetes kriminaalasjades ja vajadusel kriminaalasjade võtmine kriminaalosakonna pädevusse;

7) kriminaalpolitsei tegevuse alase koostöö korraldamine teiste politseiasutustega. 


§ 27. Personalitalituse põhiülesanne on politseiprefektuuri personali- ja koolitustöö korraldamine, teenistujate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning distsiplinaarasjade menetlemine.


§ 28. Raamatupidamistalituse põhiülesanne on politseiprefektuuri eelarveprojekti koostamine ning eelarve täitmise ja raamatupidamise tagamine. 


§ 29. Asjaajamistalituse põhiülesanne on politseiprefektuuri asjaajamise korraldamine. 


§ 30. Majandustalituse põhiülesanne on politseiprefektuuri vallata antud riigivara majandamine, remondi- ja ehitustegevuse ning riigihangete korraldamine, samuti politseiprefektuuri teenistujate varustamine vajalike töövahenditega. 


§ 31. Territoriaalse politseiosakonna põhiülesanded on: 

1) avaliku korra ja turvalisuse tagamine, kriminaalpreventsiooni ja noorsoopolitsei töö teostamine;

2) kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning kuritegude kohtueelne uurimine;

3) kuritegude ja teiste õiguserikkumiste kohta laekuvate avalduste ja teadete vastuvõtmine, töötlemine, suunamine, kontrollimine ja registreerimine; 

4) politseiosakonna menetlusalluvuses olevate haldusõiguserikkumiste asjade menetlemine ja halduskaristuste kohaldamine ning haldusõiguserikkumiste asjade halduskohtusse suunamine, samuti abi osutamine politseijaoskondadele haldusõiguserikkumiste asjade menetlemisel;

5) patrulli ja liiklusjärelevalve tagamine, liiklusõnnetuste vormistamine ja registreerimine, õiguskasvatuse teostamine.


§ 32. Territoriaalsete politseiosakondade tööpiirkonnad: 

1) Lääne-Harju politseiosakonna tööpiirkonnaks on Keila linna, Paldiski linna, Saue linna, Harku valla, Keila valla, Kernu valla, Kiili valla, Nissi valla, Padise valla, Saku valla, Saue valla ja Vasalemma valla haldusterritoorium; 

2) Ida-Harju politseiosakonna tööpiirkonnaks on Kehra linna, Loksa linna, Maardu linna, Aegviidu valla, Anija valla, Jõelähtme valla, Kose valla, Kuusalu valla, Kõue valla, Loksa valla, Raasiku valla, Rae valla ja Viimsi valla haldusterritoorium.


§ 33.  Lääne-Harju politseiosakonna koosseisus on korrapidamistalitus ja arestimaja, patrulli- ja liiklusjärelevalve talitus, kriminaaltalitus ning kriminaalpreventsiooni ja noorsoo talitus.


§ 34.  Lääne-Harju politseiosakonna korrapidamistalituse ja arestimaja põhiülesannete hulgas on teabe koondamine politseiosakondade korrapidamistalitustele laekuvate avalduste ja teadete vastuvõtmise, töötlemise, suunamise, kontrollimise, registreerimise ja muu kohta ning kinnipeetavate järele valvamine ja nende konvoeerimine.


§ 35.  Ida-Harju politseiosakonna kooseisus on korrapidamistalitus, patrulli- ja liiklusjärelevalve talitus, kriminaaltalitus ning kriminaalpreventsiooni ja noorsootalitus.


§ 36. Politseiprefektuuri struktuuriüksuste täpsemad ülesanded ja nende omavaheline tööjaotus ning nende juhtide õigused ja kohustused määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega.


V. POLITSEIPREFEKTUURI SÜMBOOLIKA 


§ 37.  Politseiprefektuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Harju Politseiprefektuur».


§ 38. Politseiprefektuuri üldplangil ja kirjaplangil kasutatakse politseiembleemi kujutist. Politseiprefekti käskkirjad ning politseiprefektuuri muud haldusdokumendid vormistatakse seaduses ja valitsusasutuste asjaajamiskorras ettenähtud korras.


Politseiprefektuuri kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires politseiprefekt ja politseiaseprefekt ning kriminaalosakonna ülemkomissar. 


§ 39. Politseiprefektuuri territoriaalsel politseiosakonnal on oma kirjaplank. Politseiprefektuuri muul struktuuriüksusel võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. Politseiprefektuuri struktuuriüksuse kirjaplanki kasutab oma pädevuse piires struktuuriüksuse juht. 


§ 40.  Politseiprefektuuril võib olla muu kehtestatud korras registreeritud sümboolika. 


VI. RAKENDUSSÄTTED


§ 41. Siseministri 5. veebruari 1999. a määrus nr 13 «Harju Politseiprefektuuri põhimääruse kinnitamine» (RTL 1999, 29, 356; 159, 2244) tunnistatakse kehtetuks. 


§ 42. Määrus jõustub 15. jaanuaril 2001. a.




  Minister 
Tarmo LOODUS




  Kantsler 
Märt KRAFT