HALDUSÕIGUSPõllumajandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2005
Avaldamismärge:

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

Vastu võetud 24.03.2004
RT I 2004, 24, 163
jõustumine 01.05.2004, osaliselt 1. 01. 2005.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.04.2004RT I 2004, 34, 23601.05.2004
12.01.2005RT I 2005, 5, 1601.02.2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ühine põllumajanduspoliitika) turukorraldusabinõude rakendamise korra ja neid rakendavad asutused, riigiabina antavate täiendavate otsetoetuste andmise alused ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse.

  (2) Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel antavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse nõudeid.

  (3) Vabariigi Valitsus või põllumajandusminister võib oma pädevuse piirides kehtestada ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks õigusakte küsimustes, mille otsustamise õigus on vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele liikmesriigil.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 2.  Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõud

  (1) Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõud käesoleva seaduse tähenduses on EL Nõukogu määruse 1258/1999/EÜ ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 160, 26.06.1999, lk 103–122) alusel ja korras rahastatavad abinõud.

  (2) Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamisel on pädevaks asutuseks Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 3.  Turuinfot edastav asutus

  (1) Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamiseks Euroopa Komisjonile esitatavate andmete (edaspidi turuinfo) kogumise ja töötlemise korraldab ning turuinfo Euroopa Komisjonile edastab Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Põllumajandusministeerium võib turuinfo kogumiseks, töötlemiseks ja Euroopa Komisjonile edastamiseks määrata valitsemisala riigiasutuse või valida juriidilise isiku, kellega sõlmitakse asjakohane leping.

  (3) Väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist (edaspidi kolmas riik) imporditud põllumajandustoodete impordihinnad ja kogused, mille Euroopa Komisjonile esitamine on ette nähtud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes, edastab Põllumajandusministeeriumile Maksu- ja Tolliamet.

  (4) Veiseliha kohta kogutud turuinfot kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 4.  Turuinfo esitamine, kogumine ja kontrollimine

  (1) Põllumajandusminister võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud turuinfo saamiseks andmeid esitavate isikute nimekirja ning nende ettevõtete loetelu, kust turuinfot kogutakse.

  (2) Põllumajandusminister võib kehtestada põllumajandustoodete turuinfo esitamise, kogumise, töötlemise ja edastamise täpsemad nõuded ja korra ning esitatavate andmete kontrollimise korra.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 5.  Teavitamine

  Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamisel saadud andmed edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium või põllumajandusministri määratud riigiasutus.

§ 6.  Heakskiitmine

  (1) Euroopa Liidu määrustes sätestatud juhul peab isik või tema ettevõte osalemiseks ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõudes olema makseagentuuri poolt heaks kiidetud.

  (2) Heakskiidu taotlemiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse koos nõutavate dokumentidega (edaspidi taotlus) makseagentuurile.

  (3) Heakskiidu taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Heakskiitva otsuse, selle kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse või heakskiitmata jätmise otsuse teeb makseagentuur.

2. peatükk MAKSEAGENTUUR JA SERTIFITSEERIMISASUTUS 

§ 7.  Pädev asutus makseagentuuri akrediteerimisel

  (1) Makseagentuuri akrediteerimisel täidab pädeva asutuse ülesandeid Põllumajandusministeerium.

  (2) Makseagentuuri akrediteerimise täpsemad nõuded kehtestab põllumajandusminister.

§ 8.  Makseagentuur

  Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamise korral täidab makseagentuuri ülesandeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

  (2) Makseagentuuri ülesandeid on PRIA-l õigus täita alates akrediteerimise otsuse tegemise päevast.

§ 9.  Makseagentuuri ülesandeid täitvad asutused

  (1) Kontrollimisel täidavad makseagentuuri ülesandeid ka muud käesolevas seaduses nimetatud asutused (edaspidi kontrolliasutus).

  (2) Makseagentuuri ja kontrolliasutuste koostöö täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

§ 10.  Sertifitseerimisasutus

  Sertifitseerimisasutus on pädeva asutuse määratud isik.

§ 11.  Makseagentuuri otsused

  (1) Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamise korral teeb otsuseid PRIA.

  (2) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud PRIA otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte isikule otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ei ole sätestatud teisiti. Muude otsuste kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul, kui Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ei ole sätestatud teisiti.

3. peatükk SEKKUMINE PÕLLUMAJANDUSTURGUDE STABILISEERIMISEKS 

1. jagu Ühtne pindalatoetus ja täiendavad otsetoetused 

§ 12.  Nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks

  (1) Ühtset pindalatoetust on õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, seltsingul ning muul isikute juriidilise isiku staatuseta ühendusel (edaspidi isik), kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid 2003. aastal kas kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas.

  (3) Põld käesoleva seaduse tähenduses on ühtne maa-ala, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida kasutatakse püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas.

  (4) Põllumassiiv käesoleva seaduse tähenduses on maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ning millel on numberkood.

  (5) Nõuded ühtse pindalatoetuse saamist taotleva isiku kasutuses oleva põllumajandusmaa ja selle kasutamise kohta kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 13.  Ühtse pindalatoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

  (1) Ühtse pindalatoetuse saamiseks esitab isik PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse.

  (2) Ühtse pindalatoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 14.  Ühtse pindalatoetuse ühikumäära vähendamine

  (1) Kui nõuetekohaste taotluste alusel toetuskõlblikuks tunnistatud põllumajandusmaa kogupindala on suurem kui 800 000 ha, vähendatakse ühikumäära võrdeliselt, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (2) Ühikumäära vähendamise otsuse teeb Põllumajandusministeerium PRIA-lt saadud andmete alusel. Ühikumäära vähendamise korral teatab Põllumajandusministeerium Euroopa Komisjonile toetuse ühikumäära vähendamise koefitsiendi.

§ 15.  Nõuded täiendava otsetoetuse saamiseks

  (1) Täiendavat otsetoetust on õigus taotleda isikul, kes kasvatab EL Nõukogu määruse 1782/2003/EÜ artiklis 76 ja lisas IX toodud loetelus nimetatud põllukultuuri või lisa XI punktides 3 ja 4 toodud loetelus nimetatud liiki seemet, välja arvatud hariliku herne (Pisum sativum L. (patrim)) või põldoa (Vicia faba L. (patrim)) sertifitseeritud seemet, või veiseid või uttesid.

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

  (3) Nõuded nende loomade ja põllumajanduskultuuride kohta, mille kasvatamise eest on õigus saada täiendavat otsetoetust, samuti veise kasvatamise täiendava otsetoetuse puhul veise sugu ja vanust arvestava ühikumäära koefitsiendi kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 16.  Täiendava otsetoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

  (1) Täiendava otsetoetuse saamiseks esitab isik PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse.

  (2) Täiendava otsetoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 17.  Täiendava otsetoetuse määr

  (1) Täiendava otsetoetuse ühikumäära põllumajandusmaa hektari ja põllumajanduslooma kohta kehtestab põllumajandusminister. Ühikumäära võib kehtestada põllumajanduskultuuri või loomaliigi kohta. Ühikumäära kehtestamisel võetakse aluseks EL Nõukogu määruse 1782/2003/EÜ artiklis 143 c ettenähtud toetuse määr ja ühtse pindalatoetuse ühikumäär.

  (2) Kui toetuskõlblikuks tunnistatud põllumajandusmaa kogupindala või põllumajandusloomade arvu alusel arvestatud toetussumma ületab EL Nõukogu määrusest 1782/2003/EÜ tuleneva pindala või lubatud maksimaalse toetussumma, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvestatud ühikumäära võrdeliselt, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

§ 18.  Täiendava otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise alused ja toetusraha vähendamine

  (1) Täiendava otsetoetuse taotlus jäetakse rahuldamata:
  1) [kehtetu - RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]
  2) kui taotleja ei kasvata toetuskõlblikke loomi ega põllumajanduskultuure;
  3) kui taotleja ei võimalda kohapealset kontrollimist;
  4) Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) ettenähtud täidetavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artiklis 51 ja artikli 59 lõikes 2 toodud rahuldamata jätmise alustel, arvestades artiklis 68 sätestatud erandeid;
  5) kui taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
  6) kui taotleja põld, millele taotletakse sertifitseeritud seemne täiendavat otsetoetust, ei ole põldtunnustatud.

  (2) Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust vähendatakse Euroopa Komisjoni määruses 796/2004/EÜ sätestatud alustel ning keskkonnanõuete täitmata jätmise korral põllumajandusministri kehtestatud alustel.

  (3) Veise ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust vähendatakse põllumajandusministri kehtestatud alustel.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 19.  Täiendava otsetoetuse rahastamine

  Täiendavat otsetoetust rahastatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile ettenähtud vahenditest ja Euroopa Komisjoni kinnitatud programmis «Eesti maaelu arengukava (2004–2006)» selleks ettenähtud vahenditest.

2. jagu Kasutustoetused 

§ 20.  Kontrolliasutus kasutustoetuse rakendamise korral

  (1) Kasutustoetuse rakendamise korral kontrollib põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele ning toodete hoiu- ja säilitusruumide nõuetekohasust Veterinaar- ja Toiduamet.

  (2) Põllumajandusminister võib kehtestada kasutustoetuse saamist võimaldavate põllumajandustoodete üle arvestuse pidamise korra.

§ 21.  Kasutustoetuse andmise korraldamine

  (1) Kasutustoetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.

  (2) Euroopa Komisjoni määruses 2191/81/EMÜ mittetulundusühingutele ja -liitudele või ostmiseks toetuse andmise kohta (ELT L 213, 01.08.1981, lk 20–23) sätestatud alandatud hinnaga või kohta müügi toetuse andmise korral võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestada isikute nimekirja, kellele toetuse taotleja võib alandatud hinnaga võid müüa.

  (3) Kasutustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi ning menetluse ajal väljastatavate dokumentide ning toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide vormid kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Põllumajandusminister võib kehtestada kasutustoetuste andmise täpsema korra.

3. jagu Töötlemistoetused 

§ 22.  Kontrolliasutus töötlemistoetuse rakendamise korral

  (1) Töötlemistoetuse rakendamise korral kontrollib põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele ning toodete hoiu- ja säilitusruumide nõuetekohasust vastavalt oma pädevusele PRIA.

  (2) Põllumajandusminister võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete hoiu- ja säilitusruumide kohta ning toodete üle arvestuse pidamise täpsema korra.

§ 23.  Töötlemistoetuste andmise korraldamine

  (1) Töötlemistoetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.

  (2) Põllumajandusminister võib kehtestada töötlemistoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi ning menetluse ajal väljastatavate dokumentide ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide vormid.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

4. jagu Koolipiimatoetus 

§ 24.  Koolipiimatoetuse andmine

  (1) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus määrata, et piima ja piimatooteid, mille pakkumiseks antakse koolipiimatoetust, pakutakse lisaks Euroopa Komisjoni määruses 2707/2000/EÜ, milles sätestatakse EL Nõukogu määruse 1255/1999/EÜ rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga (ELT L 311, 12.12.2000, lk 37–42) nimetatud isikutele ka gümnaasiumiõpilastele ning põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele.

  (2) Võttes arvesse Euroopa Komisjoni määruse 2707/2000/EÜ lisas I toodud loetelu, kehtestab põllumajandusminister nende piima ja piimatoodete loetelu, mille pakkumiseks koolipiimatoetust antakse.

  (3) Põllumajandusminister võib kehtestada Euroopa Komisjoni määruse 2707/2000/EÜ artiklis 4 nimetatud toetusmäärale lisaks antava toetuse määra, lähtudes selleks otstarbeks riigieelarves eraldatud vahenditest.

  (4) Euroopa Komisjoni määruse 2707/2000/EÜ artikli 14 lõikes 1 nimetatud juhul abisaaja makstava maksimaalse hinna kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 25.  Koolipiimatoetuse andmise korraldamine

  (1) Koolipiimatoetuse saamiseks esitab koolipiimatoetuse taotleja vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.

  (2) Koolipiimatoetuse taotluse võib esitada õppeasutus, õppeasutust või õppeasutusi esindav isik, linna- või vallavalitsus enda territooriumil paiknevate koolide nimel ning piimatoodete pakkuja (edaspidi koolipiimatoetuse taotleja).

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õppeasutust või õppeasutusi esindav isik, linna- või vallavalitsus või piimatoodete pakkuja võib koolipiimatoetust taotleda, kui ta on selles õppeasutuse või õppeasutustega kirjalikult kokku leppinud.

  (4) Vabariigi Valitsus võib otsustada koolipiimatoetuse osaliselt varem välja maksta (ettemaks). Põllumajandusminister võib kehtestada koolipiimatoetuse ettemaksmise täpsema korra.

  (5) Koolipiimatoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.

5. jagu Tootmiskvoodid ja riiklikud kogused 

§ 26.  Volitatud laboratoorium

  (1) Nende põllumajandustoodete koostisosade sisalduse, mille turustamisotstarbeliseks tootmiseks (edaspidi tootmine) on kehtestatud tootmiskvoot või riiklik kogus, määrab põllumajandusministri volitatud laboratoorium.

  (2) Põllumajandusminister võib kehtestada koostisosade määramiseks volitatud laboratooriumile esitatavad nõuded, proovide analüüsimeetodid ja proovivõtmise korra.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 27.  Tootmiskvoodi andmise korraldamine

  (1) Nende põllumajandustoodete tootmiseks, mille kohta on kehtestatud tootmiskvoot või riiklik kogus, esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.

  (2) Taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (3) Põllumajandusminister võib kehtestada tootmiskvoodi ja riikliku koguse rakendamise, määramise, muutmise ning üleandmise, samuti reservi moodustamise, reservi suuruse ning selle kasutamise täpsemad nõuded ja korra.

§ 28.  Tootmiskvoodi täitmine

  Põllumajandusminister võib kehtestada täpsemad nõuded, mis kehtivad tootmiskvoodi ja riikliku koguse täitmise kohta andmete esitamise ja arvestuse pidamise ning kvoodi suuruse korrigeerimise ja ekvivalentkoguste kohta.

§ 29.  Tootmiskvoodi või riikliku koguse ületamine

  Tootmiskvoodi või riikliku koguse ületamisel Euroopa Liidu asjakohase määruse alusel makstava tasu sissenõudmise, maksmise ning tagasimaksmise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister.

6. jagu Sekkumiskokkuost 

§ 30.  Kontrolliasutused sekkumiskokkuostu rakendamise korral

  Kokkuostetavate põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele, käitleja käitlemisruumide, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumide, ning sekkumiskeskuste ja -ladude nõuetekohasust kontrollivad vastavalt oma pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusuuringute Keskus.

§ 31.  Sekkumiskeskus ja sekkumisladu

  (1) Sekkumiskokkuostu korral hoitakse kokkuostetud tooteid nõuetekohases sekkumiskeskuses või -laos PRIA-ga sõlmitud asjakohases lepingus ettenähtud tingimustel.

  (2) Nõuded sekkumiskeskuse ja -lao kohta kehtestab põllumajandusminister.

§ 32.  Sekkumiskokkuostu korraldamine

  (1) Põllumajandustoodete sekkumiskokkuostu korral esitab isik vormikohase kirjaliku pakkumise PRIA-le.

  (2) Pakkumise vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (3) Põllumajandusminister võib kehtestada põllumajandustoodete kokkuostu, sealhulgas säilitamise, müümise või tasuta üleandmise täpsema korra.

  (4) Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 824/2000/EÜ, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (ELT L 100, 20.04.2000, lk 31–50), artikli 8 lõikele 2 sekkumiskokkuostuks pakutava teravilja ja Euroopa Komisjoni määruse 2131/93/EMÜ, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused (ELT L 191, 31.07.1993, lk 76–80), artikli 7 lõikele 2 sekkumisvarudest eksporditud teravilja puhul madalaima veokulude hüvitamise piirmäära kehtestab põllumajandusminister.

7. jagu Eraladustamine 

§ 33.  Kontrolliasutus eraladustamise rakendamise korral

  Eraladustatavate põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele ning käitlemisruumide, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumide nõuetekohasust kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.

§ 34.  Eraladustamise korraldamine

  (1) Põllumajandustoodete eraladustamise korral esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse või eraladustamislepingu sõlmimise taotluse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise korral sõlmib isikuga eraladustamislepingu PRIA.

  (3) Eraladustamise nõuded käitlemisruumide, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumide kohta, milles eraladustatavaid põllumajandustooteid hoitakse, samuti PRIA väljastatava asjakohase sertifikaadi, pakkumise ning eraladustamislepingu sõlmimise taotluse vormid kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Põllumajandusminister võib kehtestada eraladustamise täpsema korra.

8. jagu Puu- ja köögiviljaturu ning elustaimede ja lillede turu suhtes rakendatavad abinõud 

§ 35.  Pädevad asutused

  (1) Puu- ja köögivilja ning elustaimede ja lillede kvaliteedinõuetele vastavuse kontrolli puhul väljaspool jaemüügi etappi täidab pädeva asutuse ja kontrolliasutuse ülesandeid Taimetoodangu Inspektsioon.

  (2) Jaemüügi etapis täidab kontrolliasutuse ülesandeid Tarbijakaitseamet.

§ 36.  Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine

  (1) Puu- ja köögivilja turukorralduses osalemiseks peab toetust taotlev tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit olema tunnustatud. Tunnustamise taotlemiseks esitab isik PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse. Kui taotluse esitab äriühing, siis tootjaorganisatsiooni liikmena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse osanikku või aktsionäri.

  (2) Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamisega seotud otsuseid teeb PRIA.

  (3) Tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise nõuded ning korra ja taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Eeltunnustamise ja eeltunnustamise toetamise nõuded, taotlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 37.  Tootjaorganisatsiooni toetus

  (1) Tootjaorganisatsiooni toetuse saamiseks esitab tootjaorganisatsioon vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le. Toetuse taotlemiseks peab tootjaorganisatsioonil olema PRIA kinnitatud tegevuskava.

  (2) Tegevuskava kohta esitatavad nõuded ja tegevuskava muutmise korra kehtestab põllumajandusminister.

  (3) Tootjaorganisatsiooni toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Tootjaorganisatsiooni tegevuseks asutatud fondi (edaspidi tegevusfond) võib tootjaorganisatsioon hallata üksnes finantsasutuse pangakonto kaudu.

§ 38.  Turult tagasivõtmine ja müüki mittepanemine

  (1) Euroopa Komisjoni määruse 103/2004, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 2200/96/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektori sekkumiskorra ja turult kõrvaldamise toimingute suhtes (ELT L 16, 23.01.2004, lk 3–19), artikli 2 tähenduses turult tagasivõetud ja müüki mittepandud (edaspidi turult tagasivõetud) puu- ja köögivilja väärtuse ja tagasivõtuga kaasnevate kulude osalise hüvitise (tagasivõtuhüvitis) saamiseks esitab tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit vormikohase taotluse PRIA-le.

  (2) Taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (3) Heategevusühing, kes soovib osaleda turult tagasivõetud ja müüki mittepandud puu- ja köögivilja jaotamises, peab olema Põllumajandusministeeriumi poolt heaks kiidetud.

  (4) Heategevusühingu heakskiidu taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister.

  (5) Põllumajandusminister võib kehtestada puu- ja köögivilja turult tagasivõtmise ning tagasivõetud puu- ja köögivilja käsutamise nõuded ja korra.

9. jagu Kaubavahetus kolmandate riikidega 

§ 39.  Kontrolliasutus kaubavahetuse korral kolmandate riikidega

  (1) Põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentside ning muude nõutud dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, kauba vastavust litsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile ning toodete päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist ning töödeldud põllumajandustoodete kooskõla käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud retseptiga.

  (2) Euroopa Liidu määrustes ettenähtud juhtudel kontrollib põllumajandustoodete nõuetekohasust nende eksportimisel ja väljastab asjakohase tõendi ning kontrollib töötlemiseks ettenähtud imporditud veiseliha sihipärast kasutamist Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 40.  Impordi- ja ekspordilitsentsi ning eksporditoetuse ja seestöötlemise sertifikaadi andmine

  (1) Impordi- või ekspordilitsentsi, eksporditoetuse või seestöötlemise sertifikaadi ja mõne toote puhul ka impordiõiguse saamise taotluse esitab isik PRIA-le.

  (2) Põllumajandusminister võib kehtestada impordi- ja ekspordilitsentsi ning eksporditoetuse ja seestöötlemise sertifikaadi taotlemise ja menetlemise täpsema korra.

§ 41.  Eksporditoetuste andmise korraldamine

  (1) Eksporditoetuse taotlemise aluseks on taotleja vormikohane kirjalik taotlus, mille Maksu- ja Tolliamet edastab pärast põllumajandustoodete eksporti viivitamata PRIA-le. Ettemaksu ja teise liikmesriigi kaudu ekspordi puhul esitab Maksu- ja Tolliamet taotluse PRIA-le viivitamata pärast ekspordideklaratsiooni kinnitamist.

  (2) Taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (3) Isik, kes soovib taotleda toetust töödeldud põllumajandustoote ekspordiks, võib PRIA-le esitada vormikohase kirjaliku retsepti, milles on näidatud selles põllumajandustootes sisalduvad tooted, mille kohta toetust antakse, ja nende kogus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud retsepti vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada eksporditoetuse andmise täpsema korra, samuti töödeldud põllumajandustoodetele lisaks 8-kohalisele KN koodile 4-kohalise lisakoodi.

4. peatükk ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKAGA KAASNEVAD MAAELU ARENGU TOETUSED 

§ 42.  Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu toetuste andmise korraldamine

  (1) Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevaid maaelu arengu toetusi (edaspidi maaelu arengu toetus) antakse Euroopa Komisjoni kinnitatud programmi «Eesti maaelu arengukava (2004–2006)» alusel ja korras. Toetuste andmise korraldavad ja toetuse saamiseks esitatud taotluste nõuetekohasust kontrollivad selles programmis ettenähtud asutused.

  (2) Millist liiki maaelu arengu toetust eelarveaastal antakse ja millist liiki tegevusi eelarveaastal toetatakse ning maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse kehtestab põllumajandusminister.

  (3) Maaelu arengu toetuse taotlemise ja saamise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist või selle tegevuse toetamist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ette nähtud.

§ 43.  Nõuded maaelu arengu toetuse saamiseks

  (1) Maaelu arengu toetust on õigus taotleda isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmis ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

  (2) Põllumajandusminister võib kehtestada maaelu arengu toetuse saamiseks täpsemad nõuded taotleja ja kavandatava tegevuse kohta ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta.

  (3) Põllumajandusminister võib kehtestada täpsemad nõuded käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmis toodud üldiste keskkonnanõuete kohta.

§ 44.  Maaelu arengu toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

  (1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse või pindalapõhiste toetuste puhul käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohase taotluse PRIA-le. Maaelu arengu toetust taotletakse ja taotlusi menetletakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmi ja käesoleva seaduse kohaselt.

  (2) Maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi, toetuse vähendamise alused ja eraldi määrad iga toetusliigi kohta ning taotluse rahuldamata jätmise alused kehtestab põllumajandusminister. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga toetusliigi kohta.

  (3) Maaelu arengu toetuse andmise alused ja korra põllumajandusettevõtte üleandmise ning toetuskõlbliku maa pindala muutumise korral kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Põllumajandusminister võib kehtestada maaelu arengu toetuse taotluse hindamise korra. Nimetatud korras võib ette näha kriteeriume, mille alusel hinnatakse taotluse, taotleja ja tema tegevuse vastavust käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmis ning käesolevas seaduses ettenähtud nõuetele. Hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetusliigi kohta.

§ 45.  Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise alused ja toetusraha vähendamine

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ettenähtud ja käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud alustel.

  (2) Maaelu arengu toetust vähendatakse Euroopa Komisjoni määruses 796/2004/EÜ ettenähtud ja käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud alustel.

  (3) Maaelu arengu toetust ei maksta, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse saamise eelduseks olevaid tingimusi.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 451.  Tehniline abi

  (1) Vastavalt EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.06.1999, lk 80–102) artiklile 33e antakse tehnilist abi käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmi elluviimiseks.

  (2) Tehnilist abi on õigus taotleda käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmi elluviimisega tegeleval riigiasutusel, sealhulgas makseagentuuril ja pädeval asutusel.

  (3) Täpsemad nõuded tehnilise abi taotlejale ja kavandatavale tegevusele, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi ning taotluse rahuldamata jätmise alused kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 452.  Seire ja hindamine

  Põllumajandusminister võib kehtestada maaelu arengu toetuste kasutamise ning käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmi seire ja hindamise korra. Seire korra ja hindamise korra võib kehtestada eraldi.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

5. peatükk VETERINAAR- JA TAIMETERVISE MEETMED 

§ 46.  Veterinaar- ja taimetervise meetmete rakendamine

  Veterinaar- ja taimetervise meetmete rakendamise kulutuste osaliseks hüvitamiseks esitavad taotluse Euroopa Komisjonile vastavalt oma pädevusele Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet.

6. peatükk TEAVITAMIS- JA MÜÜGIEDENDAMISMEETMED NING MUUD ERIMEETMED 

§ 47.  Pädev asutus

  (1) EL Nõukogu määruse 2826/2000/EÜ põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2–6) ning EL Nõukogu määruse 2702/1999/EÜ põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7–10) alusel kehtestatud teavitamis- ja müügiedendamismeetmete ning muude erimeetmete rakendamiseks väljakuulutatud programmikonkursil osalemiseks esitab isik asjakohase programmi Põllumajandusministeeriumile, kes otsustab selle nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise ning täidab muud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes liikmesriigile pandud ülesanded.

  (2) Põllumajandusminister võib kehtestada teavitamis- ja müügiedendamismeetmete ning muude erimeetmete rakendamise täpsemad nõuded ja korra.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

7. peatükk KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING EUROOPA LIIDU KVALITEEDIMäRGI SüSTEEM 

§ 48.  Koostis- ja kvaliteedinõuded

  (1) Põllumajandusminister võib kehtestada ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamiseks põllumajandustoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toodete nendele nõuetele vastavuse määramise analüüsi- ja muud meetodid ning korra.

  (2) Käesoleva seaduse 3. peatüki jagudes 2, 6 ja 7 nimetatud turukorraldusabinõude või suhtes rakendamise korral peab või vastama põllumajandusministri kehtestatud või riikliku kvaliteediklassi nõuetele.

  (3) Põllumajandustoodete koostis- ja kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise analüüsid tehakse põllumajandusministri volitatud laboratooriumis.

  (31) Analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumile esitatavad nõuded, volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumid kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Põllumajandusminister võib kehtestada täpsemad nõuded põllumajandustoodete pakendamise ja märgistamise kohta põllumajandustoodete liikide kaupa.

  (5) Põllumajandustoodete vastavust Euroopa Liidu määrustes turukorralduslikel eesmärkidel põllumajandustoodetele kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuetele kontrollivad Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet vastavalt toiduseaduses (RT I 1999, 30, 415; 2002, 61, 375; 63, 387; 102, 603; 2004, 27, 177; 34, 236) sätestatud pädevusele.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 49.  Loomarümpade kvaliteediklassid

  (1) Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamiseks täpsemad nõuded rümpade kvaliteediklasside kohta ning rümpade nõuetele vastavuse määramise ulatuse, meetodid ja korra kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud ulatuse, meetodid ja korra võib kehtestada põllumajandusloomade liikide kaupa.

  (2) Rümba kvaliteediklasse võib määrata isik, kes on läbinud rümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise koolituse ning saanud Veterinaar- ja Toiduametilt sellekohase tunnustuse.

  (3) Tunnustuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Loomarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasust kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 50.  Puu- ja köögiviljade ning lillede kvaliteedinõuded ja nõuetele vastavuse määramine

  (1) Euroopa Liidu määrustes ettenähtud puu- ja köögiviljade ning lillede kvaliteet peab vastama Euroopa Liidu asjakohaste määruste nõuetele. Põllumajandusminister võib kehtestada kvaliteedinõuetele vastavuse nõude erisused.

  (2) Puu- ja köögivilja kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab põllumajandusminister.

  (3) Kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimise korra jaemüügi etapis kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

  (4) Enesekontrolli ja erimärgistuse loa saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotlemise korra ja taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister.

  (6) Enesekontrolli ja erimärgistuse loaga ning isiku koolitamisega seotud otsuseid teeb Taimetoodangu Inspektsioon.

  (7) Kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimiseks vajaliku teabe hoidmiseks asutab Taimetoodangu Inspektsioon puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu.

§ 51.  Loa andmine kaseiini ja kaseinaadi kasutamiseks

  (1) EÜ Nõukogu määruse 2204/90/EMÜ, millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu kohta (EÜT L 201 31.07.1990, lk 7–8), artiklis 1 nimetatud loa taotlemise ja taotluse läbivaatamise korra kehtestab põllumajandusminister.

  (2) Otsuse loa andmise või andmata jätmise kohta teeb Veterinaar- ja Toiduamet.

§ 52.  Lindude pidamisviiside nõuded

  Põllumajandusminister võib kehtestada lindude pidamisviiside miinimumnõuete lisanõudeid, arvestades Euroopa Komisjoni määruse 1538/91/EMÜ, millega kehtestatakse määruse 1906/90/EMÜ (teatavate kodulinnuliha turustusstandardite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 143, 07.06.1991, lk 11–22), artikli 10 lõikes 3 sätestatut.

§ 53.  Kontrolliasutused ja registreerimise taotlemine

  (1) EÜ Nõukogu määruste 2081/92/EMÜ põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT L 208, 24.07.1992, lk 1–8) artikli 6 ning 2082/92/EMÜ põllumajandustoodete ja toiduainete eripärasertifikaatide kohta (EÜT L 208, 24.07.1992, lk 9–14) artikli 9 alusel registreeritud nimetusi kandvate toodete registreeritud spetsifikatsioonile vastavuse kontrollimisel väljaspool jaemüügi etappi täidab kontrolliasutuse ülesandeid Veterinaar- ja Toiduamet.

  (2) EÜ Nõukogu määruste 2081/92/EMÜ artikli 6 ja 2082/92/EMÜ artikli 9 alusel registreeritud nimetusi kandvate toodete nõuetekohasuse kontrollimisel täidab kontrolliasutuse ülesandeid väljaspool jaemüügi etappi Veterinaar- ja Toiduamet ning jaemüügi etapis Tarbijakaitseamet.

  (3) Alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kasutamise korral on järelevalve teostajad sätestatud alkoholiseaduse (RT I 2002, 3, 7; 63, 387; 2003, 2, 17; 88, 591) §-s 49.

  (4) Geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja traditsioonilise eritunnusega toodete nimetuste registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

8. peatükk NÕUANDEKESKUS 

§ 54.  Nõuandekeskus

  (1) Nõuandekeskusena võib tegutseda juriidiline isik, kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ sätestatud nõuetele ning keda on tunnustanud põllumajandusminister.

  (2) Põllumajandusminister võib EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ sätestatud nõuete kohase põllumajandusnõuande süsteemi loomiseks ja toimimise tagamiseks ning nõuandekeskuse tunnustamiseks esitatud taotluste menetlemiseks sõlmida halduslepingu põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid ning põllumajandusele teenuseid osutavaid isikuid ja nende ühendusi esindava mittetulundusühinguga, kellel on küllaldane kogemus põllumajandusnõuande valdkonnas. Nõuandekeskuse tunnustamiseks esitatud taotluste menetleja kontrollib nõuandekeskuse tunnustamist taotleva isiku (edaspidi taotleja ) vastavust esitatud nõuetele, otsustab taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning kontrollib selle nõuandekeskuse vastavust nõuetele.

  (3) Lisanõuded taotlejale ja nõuandekeskusele, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab põllumajandusminister.

  (4) Põllumajandusminister hindab vastavalt hindamiskriteeriumidele nõuetekohaseks tunnistatud taotlusi ning teeb nõuandekeskuse tunnustamise otsuse või tunnustamisest keeldumise otsuse. Taotluste hindamise korra ja hindamiskriteeriumid kehtestab põllumajandusminister.

  (5) Nõuandekeskuseks saamise taotluse hindamiseks võib põllumajandusminister moodustada komisjoni ning kehtestada selle töökorra. Põllumajandusminister kutsub komisjonis osalema ka põllumajandustootjaid esindavate mittetulundusühingute esindajaid.

  (6) Põllumajandusminister tunnistab nõuandekeskuse tunnustamise otsuse kehtetuks, kui nõuandekeskus:
  1) on esitanud sellekohase taotluse;
  2) on esitanud enda või oma tegevuse kohta valeandmeid;
  3) ei vasta nõuandekeskusele esitatud nõuetele;
  4) ei võimalda teostada järelevalvet.

  (7) Nõuandekeskuses tegutseva konsulendi hariduse, erialateadmiste, erialakoolituse ja nõustamisoskuste kohta esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

9. peatükk TAGATISED 

§ 55.  Tagatise esitamine

  (1) Nende turukorraldusabinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu määrused ette kohustise täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le.

  (2) Tagatise võib PRIA-le esitada järgmisel viisil:
  1) PRIA pangakontole kantud deposiidina;
  2) krediidiasutuse garantiina.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagatist ei nõuta, kui riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus esitab kinnituse enda kohustuse täitmise kohta.

  (4) Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister.

10. peatükk PÕLLUMAJANDUSARVESTUSE KORRALDAMINE 

§ 56.  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas

  (1) Põllumajandustootjate majandustegevuse analüüsimiseks vajalikud andmed kogub põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi põllumajandusministri valitud asutus.

  (2) Põllumajandusliku raamatupidamise andmeid esitavate põllumajandustootjate arvu ja nende valimise kava kinnitab põllumajandusministri moodustatud komisjon.

§ 57.  Põllumajanduse majandusliku arvestuse korraldamine

  Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 138/2004/EÜ, mis käsitleb ühenduse põllumajanduse raamatupidamisarvestust (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 033, 05.02.2004, lk 1–87), lisas II nimetatud põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajate kohta koondab Põllumajandusministeerium käimasoleva kalendriaasta esialgsed tulemused sama aasta novembriks ja eelnenud kalendriaasta tulemused järgmise aasta jaanuariks ning Statistikaamet eelnenud kalendriaasta lõpptulemused järgmise aasta septembriks.

11. peatükk PÕLLUMAJANDUSTOETUSTE JA PÕLLUMASSIIVIDE REGISTER 

§ 58.  Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register

  (1) Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register.

  (2) Registri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja PRIA.

§ 59.  Registrisse kantavad andmed

  (1) Registrisse kantakse:
  1) ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamisel antavate toetuste taotlejate ja toetuste andmed;
  2) isikule määratud tootmiskvoodi ja selle täitmise andmed;
  3) impordi- ja ekspordilitsentside ning eksporditoetuse ja seestöötlemise sertifikaatide taotlejate andmed;
  4) põllumassiivi kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivi pindala andmed ning põllumassiivi tunnused;
  5) käesoleva seaduse alusel heakskiidetud isikute ja nende ettevõtete andmed;
  6) sekkumiskeskuste ja sekkumisladude andmed;
  7) käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud retsepti ning seda kasutavate isikute andmed;
  8) muud andmed.

  (2) Põllumassiivi tunnus käesoleva seaduse tähenduses on põllumassiivi identifitseerimiseks ettenähtud numberkood.

  (3) Põllumassiivi piirid ja tunnused kantakse põllumassiivi kaardile. Põllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) §-s 141 sätestatud aluskaartide alusel. Põllumassiivi kaart on registri osa.

  (4) Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 60.  Andmete esitamine ja registrisse kandmine

  (1) Isik, kes esmakordselt taotleb käesoleva seaduse alusel ja korras kas toetust, tootmiskvoodi või riikliku koguse määramist, impordi- või ekspordilitsentsi, eksporditoetuse või seestöötlemise sertifikaati või esitab pakkumise või taotleb eelnevat heakskiitu turukorraldusabinõudes osalemiseks, esitab enda registrisse kandmise avalduse PRIA-le.

  (2) Isik, kelle registriandmed on muutunud, peab esitama PRIA-le registrikande muutmise avalduse andmete muutumisest alates 15 tööpäeva jooksul.

  (3) Andmed kantakse registrisse avalduse saamisest alates 15 tööpäeva jooksul.

  (4) PRIA keeldub kande tegemisest, kui isik on esitanud valeandmeid. Kande tegemata jätmisest teatab PRIA taotlejale sellekohase otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul.

  (5) Isiku avalduseta kantakse registrisse andmed põllumassiivide kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivide pindalade kohta ning põllumassiivide tunnused, samuti muud §-s 59 toodud andmed.

§ 61.  Registriandmete avalikkus

  (1) Registriandmetega võib tutvuda riiklikku järelevalvet teostav järelevalveasutus ja isik, kelle sellekohane õigus on sätestatud seadusega, ning isik, kellel on õigustatud huvi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada registrikannete ärakirju.

§ 62.  Registriandmete avaldamine

  Käesoleva seaduse alusel avalikustatakse PRIA veebilehel järgmised andmed:
  1) toetust saanud isiku nimi ja maakond, kus on tema elu- või asukoht, ning saadud toetuse liik;
  2) põllumassiivide andmed ning põllumassiivide kaardid;
  3) isikule määratud tootmiskvoodi ja riikliku koguse suurus.

12. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 63.  Riiklik järelevalve

  (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet, Taimetoodangu Inspektsioon, Tarbijakaitseamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Maksu- ja Tolliamet, käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 nimetatud mittetulundusühing ning alkoholiseaduse §-s 49 sätestatud järelevalveasutused. Järelevalve teostamisel teeb PRIA koostööd riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve asutustega.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimist käsitatakse riikliku järelevalve teostamisena. Nõuetele vastavust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel.

  (21) Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet teostavad käesoleva seaduse § 48 lõikes 5 sätestatud riiklikku järelevalvet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule on riikliku järelevalve teostamine ka Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemiga otse või kaudselt seotud toetusraha saavate ja maksvate isikute kontrollimine. Nimetatud kontrolli puhul täidab eriasutuse ülesandeid PRIA selleks määratud struktuuriüksus vastavalt oma pädevusele ning Maksu- ja Tolliameti selleks määratud struktuuriüksus.

  (4) PRIA osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile kontrolli teostamisel ametiabi.

  (5) Põllumajandusminister võib kehtestada riikliku järelevalve teostamise täpsema korra.

  (6) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada Eestist eksporditud põllumajandustoodete ja Eestis töödeldud põllumajandustoodete järelkontrolli tegemise täpsema korra.

  (7) Käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 nimetatud mittetulundusühinguga sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Põllumajandusministeerium.

  (8) Käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 nimetatud mittetulundusühinguga sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise korral ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab mittetulundusühingul halduslepingu edaspidist täitmist, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle Põllumajandusministeeriumile, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 64.  Järelevalveametniku pädevus

  (1) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud asutuste järelevalveametnikud ja järelevalvetöötajad (edaspidi järelevalveametnik) teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametnikul on õigus:
  1) nõuda ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamiseks andmeid, dokumente ja muid materjale;
  2) saada kirjalikke ja suulisi seletusi;
  3) järelevalve teostamiseks siseneda ja viibida kontrollitava isiku kasutuses olevates ruumides või territooriumil;
  4) teha ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

  (2) Järelevalvetoimingu tulemuste kohta koostab järelevalveametnik kontrollakti. Toetuse andmisega seonduvate järelevalvetoimingute tulemuste kohta koostatud kontrollaktis teeb järelevalveametnik ettepaneku taotluse rahuldamata jätmiseks või edasi menetlemiseks.

  (3) Järelevalveametnik peab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või taotleja nõudmisel kandma taotleja antud eri- või kaitseriietust.

  (4) Põllumajandusminister võib kehtestada järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab kandma eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 65.  Ettekirjutuse tegemine

  (1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalveametnik teha ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
  2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;
  3) kohustab tegema toiminguid õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
  4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

  (2) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale ettekirjutuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või antakse ettekirjutuse saajale kätte allkirja vastu teatisel.

§ 66.  Toetusraha tagasinõudmine

  (1) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või et seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult tagasi Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel.

  (2) Otsuse toetusraha tagasinõudmiseks teeb PRIA. Otsus tehakse Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ettenähtud tähtaja jooksul.

  (3) Maaelu arengu toetuste puhul käsitatakse vääramatu jõuna, mille puhul võib jätta toetuse tagasi nõudmata, Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, 30.04.2004, lk 30–83), artiklis 39 nimetatud juhte.

  (4) Toetust ei nõuta tagasi, kui tagasinõutav summa ilma intressita ei ületa 100 eurot.

  (5) Toetus nõutakse tagasi toetuse saajalt.

  (6) Toetusraha tagasimaksmata jätmise korral on PRIA-l õigus pöörduda kohtusse.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 67.  Intress ja viivis

  (1) Kui Euroopa Liidu määrustest ei tulene teisiti, nõutakse toetuse tagasinõudmisel tagastatava toetuse summalt intressi sõltuvalt toetuse väljamaksmise valuutast kas eurodes või Eesti kroonides. Intressimäär tagastatava toetuse summalt on eurodes kuue kuu Euribor + 5% aastas või Eesti kroonides kuue kuu Talibor + 5% aastas. Intressi arvestatakse taotlejale toetuse tagasimaksmise kohustusest teatamise päevast alates kuni tagasimakse või tasaarveldamise korras mahaarvamiseni. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus.

  (2) Kui toetust ei tagastata toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks, võib toetuse saajalt nõuda viivist kuni 0,1% toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui Euroopa Liidu määrustest ei tulene teisiti.

13. peatükk VASTUTUS 

§ 68.  Andmete esitamise nõude rikkumine

  (1) Turukorralduslike abinõude rakendamiseks vajalike andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 69.  Kokkuostjale esitatud nõuete rikkumine

  (1) Tootmiskvoodi alusel toodetavate põllumajandustoodete turustamise korral heakskiitmata kokkuostjatele – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 70.  Põllumajandustoodete kvaliteediklassidesse määramise nõuete, koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuete rikkumine

  (1) Põllumajandustoodete kvaliteediklassidesse määramise nõuete, koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 71.  Tootjaorganisatsioonile esitatud nõuete täitmata jätmine

  (1) Euroopa Liidu Nõukogu määruses 2200/96/EÜ puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (ELT L 297 21.11.1996, lk 1–28) sätestatud tootjaorganisatsioonile esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 72.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 68–71 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 68, 69 ja 71 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Taimetoodangu Inspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet või jaemüügi etapis Tarbijakaitseamet.

14. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 73.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 74.  Tootmiskvoot

  Käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud taotluse esitanuks loetakse ka see isik, kellele on määratud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566; 2003, 15, 84; 23, 139; 51, 352; 81, 547; 88, 591 ja 593; 2004, 12, 81) § 1091 lõikes 3 nimetatud toorpiima tootmiskvoot ja kelle kvooti on korrigeeritud sama seaduse § 109 1 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt.
[RT I 2004, 34, 236 - jõust. 01.05.2004]

§ 75.  Toetuse andmine enne käesoleva seaduse jõustumist vastuvõetud taotluse alusel

  Enne käesoleva seaduse jõustumist vastuvõetud toetuse taotlust võib menetleda ja toetust anda käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud alusel, kui taotluse vastuvõtmise ajal kehtinud toetuse saamise nõuded vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja selle kohta on andnud kinnituse Põllumajandusministeerium.

§ 76.  Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register

  Käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrina käsitatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 142 lõike 1 alusel asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit.

§ 77.  Põllumassiivide andmed

  (1) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud andmed loetakse esitatuks põllumassiivi kohta, kui need on esitatud vähemalt ühe põllumassiivil paikneva põllu kohta.

  (2) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud nõudest võib aastatel 2004 ja 2005 kõrvale kalduda juhul, kui taotlejal on võimalik tõendada maakasutus aastal 2003 põlluraamatuga või kui see on fikseeritud aastal 2003 PRIA teostatud toetuste kohapealse kontrolli käigus või kui maavaldaja on muutunud pärast § 12 lõikes 2 nimetatud andmete esitamiseks sätestatud lõpptähtaega.

§ 78.  Aiandustoote kontrollimise ja kvaliteedi tõendamise õigus

  Käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud taotluse esitanuks loetakse ka see isik, kes on saanud oma aiandustoote kontrollimiseks ja kvaliteedi tõendamiseks Taimetoodangu Inspektsioonilt aiandustoodete seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud loa.

§ 79.  Rümba kvaliteediklassi määramine

  Käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud tunnustuse saanuks loetakse ka see isik, kes on saanud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 1092 lõike 3 alusel Veterinaar- ja Toiduametilt tunnustuse rümpade kvaliteediklasside määramiseks.

§ 791.  Seaduse rakendamine

  Enne 2005. aasta 1. veebruari käesoleva seaduse § 24 lõigete 2 ja 3 alusel antud õigusaktid kehtivad kuni kehtetuks tunnistamiseni või kuni 2005. aasta 1. veebruaril jõustunud sama paragrahvi lõigete 2–4 alusel antud õigusaktide jõustumiseni.
[RT I 2005, 5, 16 - jõust. 01.02.2005]

§ 80.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail, välja arvatud käesoleva seaduse § 54, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json