Teksti suurus:

Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord

Väljaandja:Narva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2005, 32, 259

Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord

Narva Linnavolikogu 23. detsembri 2004. a määrus nr 61/47

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 24, 133; 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 6 ning elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 60, 953; 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 15, 8; 2004, 53, 368) § 8 punkti 2 alusel.

1. PEATÜKK
Üldsätted

1. Käesoleva Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra (edaspidi kord) eesmärk on Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise aluste ning kohaliku omavalitsuse organite ja linnaasutuste, mille haldusalasse nad kuuluvad, pädevuse kindlaksmääramine.

2. Käesolevat korda kohaldatakse koos tsiviilseadustiku üldosa seaduse, võlaõigusseaduse, elamuseaduse, omandiõiguse reformi seaduse, asjaõigusseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ning teiste seaduste ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidega.

3. Käesolevas korras on kasutusel alljärgnevad mõisted:
Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.
Munitsipaaleluruum – on eluruum, mis kuulub Narva linna omandisse ega ole sotsiaaleluruum.  Munitsipaaleluruumi kasutamise aluseks on munitsipaaleluruumi üürileping (edaspidi munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatav ruum).
Ühine munitsipaaleluruum – on korter, mis kuulub Narva linna omandisse ja mis ei ole sotsiaaleluruum ning mis koosneb mitmest toast, kusjuures igaüks või osa nendest on kasutusel eraldi munitsipaaleluruumi üürilepingute alusel.
Sotsiaaleluruum – on eluruum, mis kuulub Narva linna omandisse ning on Narva Linnavolikogu otsusega tunnistatud sotsiaaleluruumiks. Sotsiaaleluruumi kasutamise aluseks on sotsiaaleluruumi üürileping.
Munitsipaalelamufond – on kõik Narva linna omandisse kas vallasasjadena või kinnisasjadena kuuluvad eluruumid (edaspidi eluruumid).

4. Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamisega seotud küsimused lahendab Narva Linnavalitsus, kui käesolevas korras ja muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

2. PEATÜKK
Eluruumide valdamine ja haldamine

1. jagu
Üldsätted

5. Munitsipaalelamufondi valdajaks on Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet.

6. Munitsipaalelamufondi võib üle anda kolmandate isikute haldamisse avaliku konkursi alusel (edaspidi haldaja) eluruumide haldamise ja majandamisega seotud funktsioonide ning käesoleva korra või muude Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidega haldajale pandud ülesannete täitmiseks. Otsuse eluruumide haldamisse üleandmise kohta võtab avaliku konkursi tulemuste põhjal vastu Narva Linnavalitsus.

7. Munitsipaalelamufondi haldajaks võib olla isik, kes vastab kohaliku omavalitsuse poolt haldajale kehtestatud nõuetele.

8. Munitsipaalelamufondi võib üle anda ilma konkursi läbiviimiseta Narva Linnavolikogu otsuse alusel sel eesmärgil kohaliku omavalitsuse poolt spetsiaalselt asutatud juriidilisele isikule.

9. Haldaja pädevusse kuulub:
9.1. eluruumide üürileandja õiguste ja kohustuste teostamine, kui käesoleva korra või linna muude õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti;
9.2. üürilepingute sõlmimine, muutmine, lõpetamine ning nende täitmise üle kontrolli teostamine;
9.3. üüritasu ja kõrvalkulude sissenõudmine ning omaniku huvide esindamine kohtus üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamisel;
9.4. eluruumide teenindamise ja hooldamisega seotud teenuste ning remonttööde läbiviimise korraldamine;
9.5. eluruumide üürileandmise korraldamine;
9.6. muude põhikirja, seaduste või kohaliku omavalitsuse õigusaktidega temale pandud eluruumide haldamisega seotud kohustuste täitmine.

10. Narva linna omandis olevad
10.1. munitsipaaleluruumid võib vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale anda isikutele üürile munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel, kusjuures sellisel juhul võtab otsuse üürileandmise kohta vastu Narva Linnavolikogu, kui see õigus ei ole antud Narva Linnavalitsusele;
10.2. sotsiaaleluruumid võib vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale anda isikutele üürile sotsiaaleluruumi üürilepingu alusel, kusjuures otsuse üürileandmise kohta võtab vastu Narva Linnavalitsus;
10.3. eluruumid võib võõrandada teiste isikute omandisse vastavalt käesoleva korra 4. peatüki sätetele.

11. Asustamata eluruumid võib Narva Linnavolikogu otsusega tunnistada võõrandamisele mittekuuluvateks ning anda kehtestatud korras üürile.

12. Lähtudes linna huvidest võib munitsipaaleluruumi lepingu alusel kasutatavad eluruumid tunnistada Narva Linnavolikogu otsusega võõrandamisele mittekuuluvateks.

13. Eluruumid peavad enne nende sotsiaaleluruumideks kuulutamist olema Narva Linnavolikogu otsusega tunnistatud võõrandamisele mittekuuluvateks seoses vajadusega kasutada neid sotsiaaleluruumidena.

14. Narva Linnavolikogu võib oma otsusega määrata võõrandamisele mittekuuluvateks eluruumid seoses viimaste lammutamise, renoveerimise, üürilepingu alusel kasutamisega või linna huvidest tulenevalt muudel mõjuvatel põhjustel.

15. Kui Narva linn on omandanud eluruumi vastavalt käesoleva korra 3. peatüki sätetele või kui munitsipaaleluruum on vabanenud, võtavad Narva Linnavolikogu või Narva Linnavalitsus vastavalt oma pädevusele Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni ettepanekul ning arvestades eluruumi üldandmeid, iseloomustust ja tehnilist seisukorda vastu ühe otsustest:
15.1. eluruumi kasutamisest võõrandamisele mittekuuluva munitsipaaleluruumina ja tema üürileandmisest linnavolikogu poolt kehtestatud korras;
15.2. eluruumi kasutamisest edaspidi võõrandamisele kuuluva munitsipaaleluruumina ja tema üürileandmisest linnavolikogu poolt kehtestatud korras;
15.3. eluruumi kuulutamisest sotsiaaleluruumiks ja tema üürileandmisest linnavolikogu poolt kehtestatud korras;
15.4. asustamata eluruumi võõrandamisest vastavalt käesoleva korra tingimustele;
15.5. eluruumi andmisest tasuta kasutusse linnavolikogu poolt kehtestatud korras;
15.6. muu linna huvidest tulenev otsus.

16. Elamuküsimuste arutamiseks ja ettepanekute ettevalmistamiseks moodustab linnavalitsus elamukomisjoni, mille töövormiks on istung.

17. Elamukomisjoni ülesannne on Narva Linnavalitsusele ja Narva Linnavolikogule ettepanekute tegemine asustamata ja vabanenud munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide kasutamise, eluruumide võõrandamise ning asustamata ja vabanenud eluruumide sotsiaaleluruumideks tunnistamise kohta. Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon täidab ka muid, käesoleva korra ning teiste kohalike omavalitsuste õigusaktidega temale pandud kohustusi. Eluasemekomisjoni üksikasjalikum töökorraldus sätestatakse Narva Linnavalitsuse poolt kinnitatava eluasemekomisjoni põhimäärusega.

18. Munitsipaalelamufondi arvestust peab Linnavara- ja Majandusamet ning eluruumide haldaja tema haldamises olevate asustatud ja asustamata munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide osas.

19. Munitsipaalelamufondi haldaja esitab üks kord kvartalis aruandluskvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile andmed aruandluskvartali viimase kuupäeva seisuga tema haldamises olevate asustamata munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide kohta järgmised andmed:
19.1. eluruumi aadress;
19.2. üldpind, tubade arv, korrus/hoone korruste arv;
19.3. eluruumi tehniline seisukord;
19.4. eluruumi vabastamise alus ja selle dokumentaalne kinnitus;
19.5. üüri ja kõrvalkulude kandmise võlgnevus eelmise ja praeguse üürileandja ja/või elamu, kus asub asustamata eluruum, haldaja ees.

2. jagu
Eluruumide kasutamine

1. osa
Eluruumide kasutusse andmine

20. Asustamata munitsipaal- ja sotsiaaleluruumid antaks üürile Narva Linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

21. Otsuse asustamata munitsipaaleluruumi üürileandmise kohta võtab vastu Narva Linnavolikogu juhul, kui see õigus ei ole antud Narva Linnavalitsuse pädevusse.

22. Otsuse asustamata sotsiaaleluruumi üürileandmise kohta võtab vastu Narva Linnavalitsus.

23. Käesoleva korra punktides 21 ja 22 märgitud otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
23.1. isiku, kellele eluruum üürile antakse, perekonna- ja eesnimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ning eluruumi majutatavate perekonnaliikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, nende puudumisel sünniajad;
23.2. üürileantava eluruumi aadress, tubade arv ja üldpinna suurus;
23.3. eluruumi üürileandmise tähtaeg.

24. Otsuse munitsipaal- või sotsiaaleluruumi tasuta kasutusse andmise kohta võtab vastu Narva Linnavolikogu. Otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
24.1. isiku, kellele eluruum kasutusse antakse, perekonna- ja eesnimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ning eluruumi majutatavate perekonnaliikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, nende puudumisel aga sünniajad;
24.2. kasutusse antava eluruumi aadress, tubade arv ja üldpinna suurus;
24.3. eluruumi kasutusse andmise tähtaeg.

25. Munitsipaaleluruume võib Narva linna huvidest tulenevalt üürile anda ka otsustuskorras käesoleva korra punktides 20 ja 21 sätestatut arvestamata. Sellisel juhul võtab üürileandmise otsuse vastu Narva Linnavolikogu. Otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
25.1. isiku, kellele eluruum üürile antakse, perekonna- ja eesnimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ning eluruumi majutatavate perekonnaliikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, nende puudumisel aga sünniajad;
25.2. üürileantava eluruumi aadress, tubade arv ja üldpinna suurus;
25.3. eluruumi üürileandmise tähtaeg.

26. Kaasomandis oleva asustamata eluruumi üleandmine, mille üheks omanikuks on Narva linn, otsustatakse kaasomanike kokkuleppel. Otsuse üürileandmise kohta võtab vastu Narva Linnavalitsus. Otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
26.1. isiku, kellele eluruum üürile antakse, perekonna- ja eesnimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ning eluruumi majutatavate perekonnaliikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, nende puudumisel sünniajad;
26.2. üürileantava eluruumi aadress, tubade arv ja üldpinna suurus;
26.3. eluruumi üürileandmise tähtaeg.

27. Haldaja teatab kirjalikult üürilevõtmise taotlejale vastuvõetud otsusest, temale eluruumi üürileandmise otsusest ning tema kohustusest 10 päeva jooksul vastuvõetud otsuse teadasaamisest sõlmida üürileping, kui taotlejaga ei ole eelnevalt teisiti kokku lepitud.

28. Juhul kui taotleja ei ole mõjuva põhjuseta kehtestatud tähtaja jooksul üürilepingut sõlminud, tühistatakse otsus eluruumi üürileandmise kohta seaduses sätestatud korras. Mõjuvate põhjuste selgumisel pikendab munitsipaalelamufondi haldaja üürilepingu sõlmimise tähtaega kuni 30 päeva võrra.

29. Eluruumi kasutamise aluseks isikute poolt on üürileping, mis sõlmitakse munitsipaalelamufondi haldajaga vastava kohaliku omavalitsuse organi õigusakti alusel. Üürileping sõlmitakse vastavalt Narva Linnavolikogu poolt kinnitatud kirjalikule vormile.

30. Munitsipaaleluruumi üürilepingu võib sõlmida tähtajaga kuni viis aastat, juhul kui seaduse või kohaliku omavalitsuse õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. Eesti Vabariigi ajutist elamisluba omava üürnikuga sõlmitakse üürileping tähtajaks, mis ei ületa Eestis elamisloa kehtivuse tähtaega, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks.

31. Sotsiaaleluruumi üürilepingu võib sõlmida tähtajaga kuni kolm aastat. Üürilepingu täpne tähtaeg määratakse Narva Linnavalitsuse korraldusega.

32. Sotsiaaleluruumi üürilepingu võib munitsipaalelamufondi haldaja sõlmida tähtajaga kuni kolm kuud kohustusega eluruum lepingu tähtaja lõppemisel vabastada, juhul kui isikul, kes taotleb sotsiaaleluruumi üürileandmist, puudub võimalus kusagil elada eelmise eluruumi tulekahjus hävimise või loodusõnnetuse tõttu, aga ka eelmisest eluruumist väljatõstmise korral. Sellisel juhul võtab otsuse sotsiaaleluruumi üürileandmise kohta vastu munitsipaalelamufondi haldaja. Pärast Narva Linnavalitsuse poolt taotlejale sotsiaaleluruumi üürileandmise otsustuse vastuvõtmist sõlmitakse üürileping üldalustel.

33. Eluruum antakse kasutusse vastuvõtmis-üleandmisakti alusel, millele kirjutavad alla üürnik ja munitsipaalelamufondi haldaja.

34. Linna kui korteri-, elamuühistu või korteriomanike ühenduse liikme esinduse korraldab Narva Linnavalitsus.

2. osa
Eluruumide kasutamine üürilepingu alusel

35. Üürileandja kohustub üürilepinguga andma eluruumi üürnikule kasutamiseks lepinguga sätestatud tähtajaks ja tingimustel, üürnik kohustub üüritud eluruumi kasutama otstarbekohaselt – elamiseks, ning tasuma selle eest üüri ja kõrvalkulud.

36. Munitsipaalelamufondi haldaja, kelle haldamisel on üürilepingu alusel üüritav eluruum, teostab kõiki üürileandja õigusi ja kohustusi.

37. Narva Linnavolikogul on õigus kehtestada Narva linna omandis olevate eluruumide sisekorraeeskirjad.

38. Munitsipaaleluruumi üleandmine allkasutusse toimub vastavalt võlaõigusseaduse sätetele.

39. Munitsipaaleluruumi üürilepingu üleandmine kolmandale isikule on võimalik ainult Narva Linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

40. Munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürilepingu kehtivusaja pikendamine on lubatud elamufondi haldaja ettepanekul Narva Linnavalitsuse korralduse alusel.

41. Üüritud eluruumi asumine ning elanikeregistri seaduse alusel üürniku abikaasa, alaealiste laste, töövõimetute vanemate sisseregistreerimine on lubatud ainult munitsipaalelamufondi haldaja kirjalikul nõusolekul.

42. Üürniku surma korral rakendatakse üürilepingu suhtes võlaõigusseaduse sätteid.

43. Munitsipaalelamufondi haldaja on kohustatud kohaldama üürnikult üüri ja kõrvalkulude tasumisel tekkinud võlgnevuse kinnipidamiseks või üürilepingu ülesütlemiseks kõiki seaduses sätestatud nõudeid, juhul kui selleks on seaduslik alus.

44. Munitsipaalelamufondi haldaja esitab üks kord kvartalis aruandlusperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks munitsipaalelamufondi valitsejale aruande selle kohta, kui suur on halduri haldusalas olevate eluruumide üürnike võlgnevus, milliseid sanktsioone on üüri ja kõrvalkulude tasumise osas iga võlgniku suhtes kohaldatud, mitu hagiavaldust on kohtule esitatud ning muud valitseja poolt nõutud andmed.

3. PEATÜKK
Eluruumide omandamine

45. Eluruumide soetamine linna omandisse toimub Narva linna arengukavas või kohaliku omavalituse muudes õigusaktides ette nähtud alustel ning linna huvidest tulenevalt. Narva linnale pärandatud, pärandi teel saadud või kingitud eluruumide vastuvõtmine toimub kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korras. Otsuse märgitud eluruumide omandisse võtmise kohta võtab vastu Narva Linnavolikogu juhul, kui see õigus ei ole antud Narva Linnavalitsuse pädevusse.

46. Otsuse eluruumi tasu eest omandamise kohta võtab vastu Narva Linnavolikogu.

4. PEATÜKK
Eluruumide võõrandamine

1. jagu
Eluruumide võõrandamise üldsätted

47. Eluruumide võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras Narva linna omandis olevate eluruumide müüki või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmist teiste isikute omandisse.

48. Võõrandamise objektiks on Narva linna omandis olev eluruum kui vallas- või kinnisasi.

49. Eluruumi võib võõrandada suulise avaliku enampakkumise korras või Narva Linnavolikogu otsustuskorras. Otsuse eluruumi võõrandamise kohta suulisel avalikul enampakkumisel võtab vastu Narva Linnavalitsus, otsuse eluruumi võõrandamise kohta otsustuskorras võtab vastu Narva Linnavolikogu.

50. Riikliku kaitse alla võetud eluruumid ning muinsuskaitsealadel paiknevad munitsipaaleluruumid võõrandatakse vaid juhul, kui nende omandaja kohustub täitma kehtestatud kaitserežiimi. Nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks peab kohaliku omavalitsuse ja eluruumi omandaja vahel enne müügilepingu sõlmimist olema sõlmitud vastav leping.

51. Võõrandamisele võivad kuuluda:
51.1. Munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid;
51.2. Asustamata munitsipaaleluruumid, aga ka seoses eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmisega või surnud üürniku pärijate loobumisel üürilepingusse astumisest võlaõigusseaduse § 321 kohaselt vabanenud eluruumid.

52. Võõrandamisele ei kuulu:
52.1. sotsiaaleluruumid;
52.2. eluruumid, mille üürnike vastu on esitatud hagid üürilepingu muutmise, lõpetamise või kehtetuks tunnistamise kohta, aga ka hagid üürilepingust ülesütlemise või eluruumi tagastamise kohta tulenevalt võlaõigusseaduse sätetest;
52.3. eluruumid, mis on Narva Linnavolikogu otsusega tunnistatud võõrandamisele mittekuuluvateks, samuti eluruumid, mis on varem Narva Linnavolikogu otsusega tunnistatud erastamisele mittekuuluvateks;
52.4. tööandja eluruumid;
52.5. õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamise või hüvitamise kohta on kehtestatud korras esitatud avaldused – tagastamise küsimuse lahendamiseni või omandireformi õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud loobumiseni vara tagastamise osas.

53. Narva linna omandis olevad eluruumid võõrandatakse:
• avalikul suulisel enampakkumisel;
• Narva Linnavolikogu otsustuskorras.

54. Eluruumide võõrandamisel suulise enampakkumise korras järelmaksu ei kohaldata, eluruumi eest tasutakse ainult rahas. Ostuhind peab olema ostja poolt täielikult tasutud enne notariaalse müügilepingu sõlmimist.

55. Võõrandatava eluruumi alghind määratakse Narva Linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

56. Eluruumi võõrandamine vormistatakse notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmimisega. Narva linna nimel kirjutab müügilepingule alla linnapea või teda asendav isik.

57. Müügilepingu notariaalse tõestamise ning kinnistusraamatus kande muutmise eest riigilõivu tasumisega seotud kulud kannab ostja.

2. jagu
Eluruumide võõrandamine avalikul suulisel enampakkumisel

1. osa
Üldsätted

58. Avalik suuline enampakkumine (edaspidi avalik enampakkumine või enampakkumine) on käesoleva korra mõistes eluruumide müügi võimalus, mille puhul sõlmitakse müügileping isikuga, kes enampakkumise käigus on pakkunud kõrgeimat müügihinda ning täitnud käesoleva korraga kehtestatud täiendavad müügitingimused.

59. Eluruumide võõrandamiseks korraldatava avaliku enampakkumise korraldajaks on Linnavara- ja Majandusamet (edaspidi enampakkumise korraldaja).

60. Avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind määratakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud korrale.

61. Avalikul enampakkumisel müüdavate eluruumide järjekorra ja tähtajad kehtestab enampakkumise korraldaja kooskõlastatult Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoniga.

62. Avalikul enampakkumisel võõrandatakse järgmised Narva linna omandis olevad eluruumid:
62.1. munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid, mis käesoleva korra kohaselt kuuluvad võõrandamisele;
62.2. asustamata eluruumid, mis käesoleva korra kohaselt kuuluvad võõrandamisele.

63. Ühine munitsipaaleluruum, millest eluruumi üht osa kasutatakse üürilepingu alusel, muu osa on aga asustamata, võõrandatakse avalikul enampakkumisel üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamise korras ja tingimustel.

64. Ühist munitsipaaleluruumi ei võõrandata isikute ühisomandisse, kes kasutavad seda munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel.

65. Enampakkumise korraldaja kehtestab avaliku enampakkumise osavõtutasu 500 krooni suuruses summas (sh käibemaks 18% 76,27 krooni) ning tagatisraha 10% suuruses summas enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghinnast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Osavõtutasu ja tagatisraha tasutakse rahas enampakkumise korraldaja arvele. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu, välja arvatud käesoleva korra punktis 109 sätestatud juhtudel.

66. Avaliku enampakkumise võitnud ja müügilepingu sõlmimise õiguse saanud isik on kohustatud avaliku enampakkumise komisjoni poolt kehtestatud tähtajaks tasuma eluruumi ostuhinna ning täitma käesoleva korraga kehtestatud lisatingimused.

2. osa
Üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide võõrandamine avalikul suulisel enampakkumisel

67. Munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava eluruumi (edaspidi üürilepingu alusel kasutatav eluruum) võõrandamist avalikul enampakkumisel võib läbi viia kahes voorus.

68. Avaliku enampakkumise esimeses voorus on õigus osaleda üürnikul, kes vastavalt üürilepingule kasutab täielikult või osaliselt enampakkumisele määratud eluruumi, kes varem ei ole võitnud Narva linnas asuvate eluruumide erastamise eesmärgil korraldatud avalikel enampakkumistel ning ei ole Eesti Vabariigi eluruumide erastamise seaduse kohaselt sõlminud Narva linnas asuva eluruumi müügilepingut (erastamislepingut), samuti ei ole osutunud võitjaks Narva linnas asuvate eluruumide võõrandamise avalikel enampakkumistel ning ei ole käesoleva korra kohaselt müügilepingut sõlminud.

69. Avaliku enampakkumise teises voorus võivad osaleda kõik füüsilised isikud, kes vastavad käesoleva korra punktis 70 sätestatud nõuetele.

70. Esimeses ja teises voorus osaleja peab vastama järgmistele nõuetele:
70.1. Avaliku enampakkumise osalejaks võib olla ainult see füüsiline isik, kelle elukoht on Narva linnas alaliselt registreeritud ja kes on:
• 18-aastaseks saanud Eesti Vabariigi kodanik;
• 18-aastaseks saanud välismaalane, kellel on vastavalt Eesti Vabariigi välismaalaste seadusele kehtiv Eesti Vabariigi ajutine või alaline elamisluba.

71. Avaliku enampakkumise teine voor kuulutatakse välja juhul, kui kindlaksmääratud ajaks ei olnud esimese vooru osalejatelt ühtegi avaldust enampakkumises osalemiseks laekunud.

72. Enampakkumise korraldaja peab hiljemalt viie tööpäeva jooksul avaliku enampakkumise väljakuulutamise hetkest teatama enampakkumisele määratud eluruumi üürnikule tähtteatisega tähtkirja teel või isiklikult allkirja vastu enampakkumise läbiviimise aja ja koha ning esitama muu tema seisukohast olulise informatsiooni.

73. Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamise avaliku enampakkumise esimeses voorus osalejatele on võõrandamise lisatingimuseks enampakkumise väljakuulutamise hetkeks võlgnevuse puudumine enampakkumisele määratud eluruumi üüritasu ning üürileandja ja korteriühistu või majahalduri vahendusel osutatavate kõrvalkulude osas. Nimetatud asjaolu kinnitamiseks on esimeses voorus osaleja kohustatud esitama enampakkumise korraldajale koos enampakkumisel osalemise avaldusega korteriühistu või elamu, kus asub võõrandatav eluruum, haldaja, samuti SA Narva Linnaelamu ja AS Narva Elamuvaldus õiendi võlgnevuse puudumise kohta.
Korteriühistu või elamuhaldaja poolt väljastatud õiend võlgnevuse puudumise kohta peab vastama Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 1995. a määrusega nr 335 kehtestatud tüüpvormile.
Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamise avaliku enampakkumise teises voorus osalejale, kes kinnitatakse enampakkumise korraldaja poolt võitjaks, on võõrandamise lisatingimuseks võõrandamise hetkeks võlgnevuse puudumine enampakkumisele määratud eluruumi üüritasu ning üürileandja ja korteriühistu või majahalduri vahendusel osutatavate kõrvalkulude osas. Nimetatud asjaolu kinnitamiseks on ostja kohustatud enampakkumise korraldajale esitama hiljemalt viis tööpäeva enne müügilepingu sõlmimiseks määratud tähtaega korteriühistu või elamu, kus asub võõrandatav eluruum, haldaja, samuti SA Narva Linnaelamu ja AS Narva Elamuvaldus õiendi võlgnevuse puudumise kohta.
Korteriühistu või elamuhaldaja poolt väljastatud õiend võlgnevuse puudumise kohta peab vastama Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 1995. a määrusega nr 335 kehtestatud tüüpvormile.

74. Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamise avaliku enampakkumise teises voorus osalejatele on peale käesoleva korra punktis 73 sätestatu lisatingimuseks võlgnevuse puudumine tema poolt majutamiseks kasutatava eluruumi halduskulude või üüri- ja kõrvalkulude osas. Korteriühistu või majahalduri poolt väljastatud õiend võlgnevuse puudumise kohta peab vastama Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 1995. a määrusega nr 335 kehtestatud tüüpvormile.

75. Narva Linnavalitsuse korralduse vastuvõtmise hetkest üürilepingu alusel kasutatava eluruumi määramise kohta avalikule enampakkumisele on nimetatud üürilepingu üleandmine kolmandale isikule kuni müügilepingu sõlmimiseni keelatud.

76. Enampakkumisele määratud eluruum võib olla enampakkumise korraldaja poolt üürniku avalduse alusel ja kooskõlastatult Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoniga esmaselt avalikult enampakkumiselt maha võetud hiljemalt enampakkumise läbiviimise päeval, juhul kui eluruumi üürnik tasus täielikult üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevuse, mis oli avaliku enampakkumise väljakuulutamise hetkeks.

77. Juhul kui avalikule enampakkumisele on määratud eluruum, mida kasutatakse mitme üürilepingu alusel, on avaliku enampakkumise esimeses voorus õigus osaleda igal enampakkumisele määratud eluruumi osa kasutaval ning käesoleva korra punktide 68 ja 70 nõuetele vastaval üürnikul. Enampakkumisel mitme üürniku osalemise korral kuulutatakse võitjaks ning antakse müügilepingu sõlmimise õigus kõrgeima müügihinna pakkunud üürnikule.

3. osa
Asustamata eluruumide võõrandamine avalikul suulisel enampakkumisel

78. Asustamata eluruumi võõrandamist avalikul enampakkumisel võib läbi viia kahes voorus.

79. Avaliku enampakkumise esimeses voorus on õigus osaleda füüsilisel isikul, kes varem ei ole võitnud Narva linnas asuvate eluruumide erastamise eesmärgil korraldatud avalikel enampakkumistel ning ei ole Eesti Vabariigi eluruumide erastamisseaduse kohaselt sõlminud Narva linnas asuva eluruumi müügilepingut (erastamislepingut), samuti ei ole osutunud võitjaks Narva linnas asuvate eluruumide võõrandamise avalikel enampakkumistel ning ei ole käesoleva korra kohaselt müügilepingut sõlminud.

80. Avaliku enampakkumise teises voorus võivad osaleda kõik füüsilised isikud, kes vastavad käesoleva korra punktis 81.2 sätestatud nõuetele.

81. Esimeses ja teises voorus osaleja peab vastama järgmistele nõuetele:
81.1. Avaliku enampakkumise esimese vooru osalejaks võib olla füüsiline isik, kelle elukoht on Narva linnas alaliselt registreeritud ja kes on:
• 18-aastaseks saanud Eesti Vabariigi kodanik;
• 18-aastaseks saanud välismaalane, kellel on vastavalt Eesti Vabariigi välismaalaste seadusele kehtiv Eesti Vabariigi ajutine või alaline elamisluba.
81.2. Avaliku enampakkumise teise vooru osalejaks võib olla füüsiline isik, kes on:
• 18-aastaseks saanud Eesti Vabariigi kodanik;
• 18-aastaseks saanud välismaalane, kellel on vastavalt Eesti Vabariigi välismaalaste seadusele kehtiv Eesti Vabariigi ajutine või alaline elamisluba.

82. Avaliku enampakkumise teine voor kuulutatakse välja juhul, kui kindlaksmääratud ajaks ei olnud esimese vooru osalejatelt ühtegi avaldust enampakkumises osalemiseks laekunud.

83. Lisatingimuseks asustamata eluruumi võõrandamisel avalikul enampakkumisel on enampakkumise korraldaja poolt ostjaks kinnitatud võitja kohustus tasuda eelmise üürniku üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevus, samuti võlgnevus AS Narva Elamuvaldus ja SA Narva Linnaelamu ees, mis tekkis majandusteenuste ja muude maksete tasumisel, mida osutatakse elamu, kus asuv võõrandatav eluruum, haldaja vahendusel. Tasumise fakti tõendamiseks on ta kohustatud esitama enampakkumise läbiviijale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul enne notariaalse müügilepingu sõlmimist korteriühistu või elamu, kus asub võõrandatav eluruum, haldaja, samuti SA Narva Linnaelamu ja AS Narva Elamuvaldus õiendi võlgnevuse puudumise kohta.

84. Käesoleva korra punktis 83 nimetatud korteriühistu või elamuhalduri poolt väljastatud õiend võlgnevuse puudumise kohta peab vastama Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 1995. a määrusega nr 335 kehtestatud tüüpvormile.

85. Asustamata eluruumid võõrandatakse avalikul enampakkumisel eelneva remondita, sõltumata eluruumi ja selle sisseseade tehnilisest seisukorrast.

3. jagu
Avaliku enampakkumise ettevalmistus ja korraldus

86. Eluruumide võõrandamise avaliku enampakkumise ettevalmistuseks ja läbiviimiseks enampakkumise korraldaja oma haldusaktiga:
86.1. kinnitab eluruumide võõrandamise avaliku enampakkumise korraldamiseks ja läbiviimiseks kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ning määrab selle liikmete seast komisjoni esimehe;
86.2. määrab kindlaks muud, Narva Linnavalitsuse poolt võõrandamisotsusega määratlemata avaliku enampakkumise läbiviimise tingimused.

87. Enampakkumise korraldaja avaldab hiljemalt 30 kalendripäeva enne eluruumide võõrandamise avaliku enampakkumise läbiviimist kuulutuse ühes kohalikus ajalehes. Kuulutuse ilmumise kuupäeva loetakse avaliku enampakkumise väljakuulutamise päevaks. Vastavasisulisi teateid ja kuulutusi võib täiendavalt ka muul viisil levitada.

88. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
88.1. võõrandatava eluruumi aadress, üldpind, tubade arv, alghind; kas eluruum on asustamata või on kasutuses üürilepingu alusel (viimasel juhul märgitakse ka üürilepingu kehtivusaeg);
88.2. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht;
88.3. osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord;
88.4. enampakkumises osalemiseks vajalike dokumentide esitamise kord ja tähtaeg;
88.5. enampakkumises osalemisõigust omavate isikute loetelu ning neile kehtestatud tingimused ja piirangud;
88.6. muud enampakkumise korraldaja seisukohast olulised andmed.

89. Enampakkumises osalemiseks tuleb kehtestatud tähtajaks enampakkumise komisjonile esitada:
89.1. avaldus, mis vormistatakse enampakkumise korraldaja poolt kinnitatud vormi kohaselt;
89.2. enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha maksmist tõendavad ning panga poolt tõestatud maksedokumentide koopiad;
89.3. isikut tõendava dokumendi koopia;
89.4. üürilepingu alusel kasutuses oleva eluruumi võõrandamise enampakkumise esimeses voorus osalemisõigust tõendava dokumendi koopia;
89.5. muud avaliku enampakkumise läbiviimise komisjoni poolt nõutavad dokumendid.

4. jagu
Enampakkumise läbiviimise kord

90. Enampakkumise viib läbi käesoleva korra punktis 86 nimetatud enampakkumise läbiviimise komisjon, mida juhatab komisjoni esimees.

91. Enampakkumise käigus on kõik osalejad ja kohalviibijad kohustatud järgima enampakkumise läbiviimise komisjoni poolt määratud enampakkumise läbiviija korraldusi.

92. Enampakkumise läbiviijal on õigus:
92.1. teha käesolevas jaos sätestatud enampakkumise korra esmasel rikkumisel osalejatele märkus, korduvrikkumisel kõrvaldada enampakkumiselt ning nõuda rikkuja lahkumist enampakkumise läbiviimise ruumist;
92.2. enampakkumine peatada, kui osalejad või kõrvalised isikud segavad või takistavad enampakkumise läbiviimist;
92.3. jätkata enampakkumist pärast kõrvaliste või enampakkumise läbiviimist segavate isikute kõrvaldamist või teha komisjonile ettepanek kuulutada enampakkumine nurjunuks.

93. Enne enampakkumise algust registreerib enampakkumise läbiviimise komisjon kohale tulnud ja enampakkumisel osaleda soovivad isikud, kes täitsid käesoleva korraga sätestatud tingimused, väljastab osalejatele registreerimisnumbrid, mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni.

94. Enampakkumine on avalik ja viiakse läbi alljärgneval viisil:
94.1. komisjoni esimees kuulutab avaliku suulise enampakkumise avatuks selleks ettenähtud ajal ja kohas. Seejärel esitleb ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat;
94.2. enampakkumise läbiviija tutvustab kohalolijatele lühidalt enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda;
94.3. enne iga konkreetse objekti enampakkumise algust kuulutab enampakkumise läbiviija välja minimaalse intervalli – 1000 krooni ja maksimaalse intervalli – 5000 krooni, mille võrra võib suureneda väljakuulutatud alghind (enampakkumise samm);
94.4. enampakkumine algab enampakkumise läbiviija poolt müüdava eluruumi alghinna väljakuulutamisega, millele järgneb haamrilöök;
94.5. ostja, kes soovib teha pakkumist, tõstab registreerimisnumbri ning teatab oma pakkumise ainult enampakkumise juhataja vastaval loal;
94.6. enampakkumine lõpetatakse enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud hinna kolmekordset kuulutamist.

95. Kõrgeima hinna pakkunud isik saab müügilepingu sõlmimise õiguse ning annab enne enampakkumiselt lahkumist oma allkirja selle kohta, et tema ostjaks kinnitamise korral tasub tema poolt pakutud hinna ning täidab kehtestatud lisatingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ning tema poolt tasutud tagatisraha ei tagastata.

96. Enampakkumise läbiviimise kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse enampakkumise läbiviimise koht ja aeg ning avaliku enampakkumise läbiviimise komisjoni liikmete nimed. Iga enampakkumisel võõrandatava eluruumi kohta märgitakse protokolli enampakkumise kuulutuses sisalduvad ning seda eluruumi iseloomustavad andmed, enampakkumises osalejate nimed ja registreerimisnumbrid. Protokolli märgitakse enampakkumise samm ja kõik enampakkumise käigus tehtud hinnapakkumised. Protokolli märgitakse müügihind ja ostja nimi. Kui nurjumise tinginud asjaolu leidis aset enampakkumise käigus, tehakse protokollis vastav märge. Protokollile kirjutavad alla avaliku enampakkumise läbiviimise komisjoni liikmed ja protokollija.

97. Protokolli lahutamatuks osaks on enampakkumises osalejate registreerimisleht, kuhu on märgitud kõigi enampakkumises osalejate nimed ja registreerimisnumbrid ning eluruumi aadress. Kui enampakkumise objektiks on rohkem kui üks eluruum, siis registreerimislehele kantakse kõikide eluruumide, mida enampakkumises osaleja on omandada soovinud, aadressid ning osalejate allkirjad. Registreerimislehele peab olema kantud enampakkumise läbiviimise kuupäev.

98. Kaebusi enampakkumise läbiviimise kohta võib esitada enampakkumisele järgneva tööpäeva lõpuni kirjalikult avaliku enampakkumise korraldaja nimele.

1. osa
Asustamata eluruumi võõrandamise avaliku enampakkumise läbiviimise erisus

99. Juhul kui enampakkumise võitnud isik keeldub 10 kalendripäeva jooksul enampakkumise läbiviimise ajast tema poolt pakutud eluruumi ostuhinna tasumisest ja muudest, käesoleva korraga sätestatud lisatingimuste täitmise kohustustest, teeb avaliku enampakkumise läbiviimise komisjon enampakkumise korraldajale ettepaneku tunnistada enampakkumise võitja ostust loobunuks ning teeb enampakkumisel enne loobunud võitjat suuruselt viimase pakkumise teinud osalejale kirjaliku ostuettepaneku. Kirjaliku nõusoleku saamisel teeb avaliku enampakkumise läbiviimise komisjon enampakkumise korraldajale ettepaneku nimetatud isiku võitjaks kuulutamiseks ning kehtestab eluruumi müügihinna tasumise ning käesoleva korraga sätestatud muude lisatingimuste täitmise tähtaja. Keeldumise korral on avaliku enampakkumise läbiviimise komisjonil õigus teha kirjalik ostuettepanek osavõtjale, kes on enampakkumisel teinud käesoleva punkti teises lauses märgitud loobunud osavõtja järel suuruselt viimase pakkumise või tunnistada enampakkumine nurjunuks.
Viimasel juhul teeb komisjon nõusoleku saamisel enampakkumise korraldajale ettepaneku nimetatud isiku avaliku enampakkumise võitjaks tunnistamiseks ning kehtestab vara müügihinna tasumise ning käesoleva korraga sätestatud muude lisatingimuste täitmise tähtaja.

100. Enampakkumise võitnud ja müügihinna tasumise ja muude, käesoleva korraga sätestatud lisatingimuste täitmise kohustustest keeldunud isik kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse, teda ei lubata edaspidi osalema eluruumide võõrandamiseks korraldatavale avalikule enampakkumisele ning tema poolt tasutud tagatisraha ei tagastata.

5. jagu
Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja müügilepingu vormistamine

101. Enampakkumise korraldaja kinnitab viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemused ning annab kümne tööpäeva jooksul alates enampakkumise tulemuse kinnitamisele järgnevast päevast välja tunnistuse, mis kinnitab enampakkumise tulemused või selle nurjumise. Enampakkumise tulemusi kinnitav tunnistus peab sisaldama enampakkumise läbiviimise kuupäeva, võõrandatava eluruumi aadressi, müügihinda ning ostja nime. Enampakkumise nurjumist kinnitav tunnistus peab sisaldama enampakkumise läbiviimise kuupäeva, võõrandatava eluruumi aadressi, müügihinda ning ostja nime.

102. Isik, kes on kinnitatud enampakkumise võitjaks, saab õiguse müügilepingu sõlmimiseks ja on kohustatud avaliku enampakkumise komisjoni poolt kehtestatud tähtajaks tasuma eluruumi ostuhinna, täitma käesoleva korraga sätestatud muud lisatingimused ning müügilepingu sõlmimiseks kohale ilmuma.

103. Eluruumi võõrandamise vormistamine ja omandiõiguse üleminek toimub vastavalt kehtestatud seadusandlusele.

104. Ostja poolt sissemakstud tagatisraha võetakse arvesse ostuhinna tasumisel. Teistele pakkujatele tagastab nende avalduse alusel enampakkumise korraldaja makstud tagatisraha 20 (kahekümne) kalendripäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist.

105. Enampakkumine loetakse nurjunuks ja selle tulemusi ei kinnitata, kui:
105.1. enampakkumisel rikuti läbiviimise korda;
105.2. võõrandamise läbiviimise käigus rikuti seaduse ja teiste haldusaktide sätteid;
105.3. pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et enampakkumise võitja on esitanud valeandmed;
105.4. ei ilmunud ühtegi ostjat.

106. Enampakkumise nurjunuks tunnistamise puhul:
106.1. müügilepingut ei sõlmita;
106.2. isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise tagatisraha ei tagastata.

107. Enampakkumise korraldaja võtab vastu otsustuse uue enampakkumise läbiviimise kohta, kusjuures võõrandatava eluruumi alghinda võib vähendada juhul, kui eelmine enampakkumine oli nurjunud põhjusel, et ei ilmunud ühtegi ostjat või ei tehtud alghinna piires ühtegi pakkumist.

108. Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist võib enampakkumise tunnistada nurjunuks juhul, kui ostja ei täida käesoleva korra punktis 102 nimetatud kohustusi, või kui enampakkumise nurjumise asjaolu selgub pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ja enne müügilepingu notariaalset tõestamist. Sellisel juhul tunnistab enampakkumise korraldaja oma otsusega enampakkumise nurjunuks ning annab välja tunnistuse enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta.

109. Juhul kui enampakkumine on tunnistatud nurjunuks enampakkumise korraldaja või enampakkumise komisjoni poolt enampakkumise läbiviimisega seotud põhjustel, tagastatakse kõigile enampakkumisel osalejatele nende avalduste põhjal tasutud tagatisraha ja osavõtutasu enampakkumise komisjoni poolt määratud tähtajal.

6. jagu
Eluruumide võõrandamine Narva Linnavolikogu otsustuskorras

110. Tulenevalt linna huvidest võib Narva linna omandis olevaid asustamata eluruume otsustuskorras võõrandada nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Otsuse eluruumi võõrandamiseks otsustamise korras võtab vastu Narva Linnavolikogu.

111. Otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
• isik, kellele eluruum võõrandatakse (füüsilisele isikule võõrandamisel – tema perekonna- ja eesnimi, isikukood, selle puudumisel – sünniaeg; juriidilisele isikule võõrandamisel – ärinimi, registrikood, juriidilise isiku asukoht);
• võõrandatava eluruumi aadress, tubade arv ja üldpind;
• võõrandatava eluruumi müügihind.

112. Otsustuskorras võõrandatava eluruumi müügihinna moodustab vastavalt käesoleva korra punktile 110 eksperthinnangu alusel määratav turuhind. Müügihind võib olla määratud ka muul viisil.

6. PEATÜKK
Määruse rakendamine

113. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

114. Tunnistada kehtetuks:
114.1. Narva Linnavolikogu 9. märtsi 1994. a määruse nr 6/9 «Narva linna eluruumide erastamine» punktid 2, 3, 4, 6, 7;
114.2. Narva Linnavolikogu 26. oktoobri 1994. a määruse nr 19/16 «Hoonete ja elamute erastamisele seatavad piirangud» punktid 3.1 ja 3.2;
114.3. Narva Linnavolikogu 27. detsembri 1995. a määrus nr 80/33 «Narva linna munitsipaalelamufondis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord»;
114.4. Narva Linnavolikogu 26. märtsi 1996. a määrus nr 83/36 «Narva linna munitsipaalomandis olevate eluruumide avalikul enampakkumisel erastamise lisatingimused»;
114.5. Narva Linnavolikogu 24. detsembri 1996. a otsus nr 36/6 «Narva linna eluruumide erastamiskomisjoni kinnitamine»;
114.6. Narva Linnavolikogu 17. detsembri 1997. a määrus nr 27/20 «Narva linna asustamata munitsipaaleluruumide eelisostuõigusega erastamise korra kinnitamine».

115. Teha järgmised muudatused:
115.1. muuta Narva Linnavolikogu 26. oktoobri 1994. a määruse nr 19/16 «Hoonete ja elamute erastamise piirangud» punktis 3 toodud sõnastust «erastamisele mittekuuluvad» ning sõnastada see «võõrandamisele mittekuuluvad»;
115.2. muuta Narva Linnavolikogu 24. septembri 1997. a otsuse nr 95/15 «Erastamisele mittekuuluvate eluruumide kinnitamine» pealkirja ja punkti 1 sõnastust «erastamisele mittekuuluvad» ning sõnastada see «võõrandamisele mittekuuluvad»;
115.3. muuta Narva Linnavolikogu 6. oktoobri 1999. a määruse nr 118/55 «Erastatavatele korteritele piirangute seadmine» pealkirja sõnastust «erastatavatele» ning sõnastada see «võõrandatavatele» ja punkti 1 sõnastust «erastamisele kuuluvate» ning sõnastada see «võõrandamisele kuuluvate»;
115.4. muuta Narva Linnavolikogu 29. novembri 1995. a otsuse nr 161/32 «Erastatavatele korteritele piirangute seadmine» pealkirja sõnastust «erastatavatele» ning sõnastada see «võõrandatavatele» ja punkti 1 sõnastust «erastamisele kuuluvate» ning sõnastada see «võõrandamisele kuuluvate»;
115.5. muuta Narva Linnavolikogu 19. detsembri 2003. a otsuse nr 164/25 «Munitsipaaleluruumide tunnistamine erastamisele mittekuuluvateks» pealkirja ja punkti 1 sõnastust «erastamisele mittekuuluvateks» ning sõnastada see «võõrandamisele mittekuuluvateks».

Lisa 1

NARVA LINNA OMANDIS OLEVATE NING VÕÕRANDAMISELE KUULUVATE ELURUUMIDE ALGHINNA MÄÄRAMISE KORD

1. Käesolevat korda kohaldatakse eluruumi alghinna määramisel selle võõrandamisel avaliku enampakkumise korras, samuti otsustuskorras võõrandamisel vastavalt «Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra» jaole 6.

2. Üürilepingu alusel kasutatavate ja avalikul enampakkumisel võõrandatavate eluruumide alghinna määramine
2.1. Munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava ning avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind määratakse Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamine» kehtestatud korras ning sellest lähtuvalt vastuvõetud Narva linna eluruumide erastamist käsitlevate Narva linna kohaliku omavalitsuse õigusaktide alusel, ja saadud alghind korrutatakse koefitsiendiga 3.
2.2. Käesoleva korra punktis 1 nimetatud alghinna arvestuse teostab enampakkumise korraldaja, misjärel saadab selle arutamiseks Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjonile. Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni esimees kinnitab munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava ning avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi hindamise akti.
2.3. Munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava ning avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi hindamise akti vormi kinnitab Narva Linnavalitsus.
2.4. Avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi, mille üürnik esitas enne 8. juulit 2004. a (eluruumide erastamise seaduse § 22 täiendamise seaduse avaldamise kuupäeva) Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile avalduse tema poolt üürilepingu alusel kasutatava eluruumi määramiseks avalikule enampakkumisel selle erastamise eesmärgil, alghind määratakse Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määruses nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamine» kehtestatud korras ning selle alusel vastu võetud Narva linnas eluruumide erastamist puudutavate kohaliku omavalitsuse õigusaktide alusel.

3. Avalikul enampakkumisel võõrandatavate asustamata eluruumide alghinna määramine
3.1. Võõrandatava asustamata munitsipaaleluruumi alghind määratakse Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamine» kehtestatud korras ning sellest lähtuvalt vastuvõetud Narva linna eluruumide erastamist käsitlevate Narva linna kohaliku omavalitsuse õigusaktide alusel.
3.2. Käesoleva korra punktis 3.1 nimetatud alghinna arvestuse teostab enampakkumise korraldaja, misjärel saadab selle arutamiseks Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjonile. Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni esimees kinnitab avalikul enampakkumisel võõrandatava asustamata eluruumi hindamise akti.
3.3. Avalikul enampakkumisel võõrandatava asustamata eluruumi hindamise akti vormi kinnitab Narva Linnavalitsus.

Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN

/otsingu_soovitused.json