Teksti suurus:

Maamaksuseaduse rakendamise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 2001, 11, 154

Maamaksuseaduse rakendamise kord

Vastu võetud 17.01.2001 nr 10

Määrus kehtestatakse «Maamaksuseaduse» (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398; 1999, 27, 381; 95, 840; 2000, 95, 612) paragrahvi 13 lõike 2 alusel.

§ 1. Maamaksu arvutatakse maa korralise hindamise tulemusena määratud maksustamishinnast.

§ 2. Maamaksu maksab maa omanik, kelle omandiõigus maale on vormistatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

§ 3. Maamaksuseaduses sätestatud tähtajani maksab maamaksu maa kasutaja, kes jätkab maakasutust senise maakasutusõiguse alusel või kasutab maad tähtajalise lepingu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a määrusele nr 48 «Põllumajandusliku maakasutuse kohta» (RT 1993, 10, 158) ja ««Eesti Vabariigi maareformi seaduse» ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse» (RT I 1993, 20, 354) paragrahviga 19.

§ 4. Juhtudel kui maakasutust ei ole vormistatud, maksab maamaksu isik, kes maad tegelikult kasutab.

§ 5. Riik maksab maamaksu jätkuvalt riigi omandis olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta on esitatud taotlus, või mis on kompenseeritud, kuid mida keegi ei ole kasutusse võtnud, või mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta pole esitatud taotlust ning mida keegi ei ole kasutusse võtnud.

§ 6. Linna- või vallavolikogu kehtestab oma haldusterritooriumil maakasutuse kõigi sihtotstarvete, välja arvatud «Maamaksuseaduses» ettenähtud tähtajani haritav maa ja looduslik rohumaa, ning kõigi maksukohustust omavate isikute (edaspidi maksumaksja) jaoks maamaksu ühtse määra 0,5–2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas, kuni maamaksuseaduses sätestatud tähtajani põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu ühtse määra 0,3–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

§ 7. «Maamaksuseadusega» ettenähtud maksuvabastuste taotlemiseks esitavad «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226; 102, 673 ja 674) alusel pensioni saavad pensionärid maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele kirjaliku avalduse järgmiste andmetega:
1) pensionäri ees- ja perekonnanimi, sünniaasta ja pensionitunnistuse number;
2) pensionäri alalise elukoha aadress;
3) maksustatava krundi aadress ja pindala;
4) pensionäri maakasutusõiguse ulatus;
5) rendi- ja üüritulu aastas.

§ 8. Maamaks arvutatakse täiskroonides, kusjuures vähem kui 50 senti jäetakse ära ning 50 senti või rohkem loetakse täiendavaks krooniks.

§ 9. Kui maamaksu maksab riik, esitab maa asukohajärgse maksuameti kohalik asutus maamaksuteate Rahandusministeeriumile või viimase poolt määratud asutusele. Riigimetsamaalt maamaksu tasumiseks esitatakse maksuteade Riigimetsa Majandamise Keskusele.

§ 10. Rahandusministeerium eraldab riigieelarves ettenähtud summad riigieelarvest finantseeritavate asutuste, hoonete ja rajatiste all olevalt maakatastrisse kandmata maalt maamaksu tasumiseks vastava ministeeriumi taotlusel.

§ 11. Maksumaksja, kes on maamaksuteate kätte saanud, kuid kelle maksuteates on maksustatava maakasutuse või maksumaksja andmed ebatäpsed, võib andmete täpsustamiseks pöörduda maa asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse või maksustamishinnaga mittenõustumisel kohtusse, või protestida hindamistulemused vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1996. a määrusega nr 103 (RT I 1996, 26, 535) kinnitatud «Maa korralise hindamise korra» V osas sätestatule.

§ 12. Kui maksumaksja pole 1993. aasta II poolaasta ega ühegi järgneva aasta maamaksuteadet saanud, on ta kohustatud teatama maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele tema omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe. Pärast esitatud andmete linna- või vallavalitsuse poolt kontrollimist ning maksuameti kohalikule asutusele esitamist väljastab maksuameti kohalik asutus maamaksuteate.

§ 13. Maksumaksja, kes ei ole jooksva aasta maamaksuteadet 15. aprilliks kätte saanud, on kohustatud sellest teavitama maksuameti kohalikku asutust 30 päeva jooksul. Sellisel juhul väljastab maksuameti kohalik asutus uue teate.

§ 14. Maamaksuteate väljastamisel pärast seaduses ettenähtud tasumistähtpäeva möödumist lähtutakse uue tähtpäeva määramisel möödunud tähtpäevale langenud maksuosa tasumiseks «Maamaksuseaduse» paragrahvi 7 lõikest 2. Kui uus tähtpäev langeb järgmisele seaduses ettenähtud tasumistähtpäevale või sellest hilisemale kuupäevale, jaotatakse kogu aasta maksusumma kolmeks võrdseks osaks ja seaduses ettenähtud tasumistähtpäevadele lisatakse vajalik arv täiendavaid tasumistähtpäevi.

§ 15. Maksuamet kannab laekunud maamaksu üle linna- või vallavalitsuse eelarvesse vähemalt üks kord kuus.

§ 16. Rahandusministri 9. novembri 1995. a määrus nr 140 «Maamaksuseaduse rakendamise korra kinnitamine» (RTL 1995, 71, 2495; 1997, 16, 100; 214, 1133; 1999, 87, 1084; 2000, 9, 88) tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2001. a.

Minister Siim KALLAS

Kantsler Aare JÄRVAN