Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.02.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 01.03.2007 Avaldamismärge: RT I 2005, 7, 24 "Maareformi seaduse" §-s 23 '4 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord Vastu võetud 27.01.2005 nr 16 Määrus kehtestatakse «Maareformi seaduse» (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155; 2004, 30, 208; 38, 258) § 22³ lõigete 9 ja 10, § 23 lõigete 5 ja 6 ning § 38 lõike 4 alusel §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamiseks. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib «Maareformi seaduse» § 22 lõikes 2 sätestatud tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta metsamaa (välja arvatud maakorraldusnõuetest tulenevalt kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa koosseisu arvatud metsamaa), millest moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid (edaspidi vaba metsamaa), mis ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele, erastamist. (2) Vaba metsamaana ei kuulu erastamisele «Metsaseaduse» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 9, 53; 38, 258) § 57 lõikes 2 nimetatud, 23. juulini 1940. a riigile kuulunud, käesolevaks ajaks metsaga kaetud alad (riigimetsamaa). (3) Vaba metsamaana ei kuulu erastamisele «Looduskaitseseaduses» (RT I 2004, 38, 258; 53, 373) sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. § 2. Erastamise korraldaja (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud vaba metsamaa erastamist korraldab maavanem või tema volitatud isik või asutus (edaspidi erastamise korraldaja). (2) Kohalik omavalitsus teostab vaba metsamaa erastamisel «Maareformi seaduses» ja käesolevas määruses sätestatud eeltoiminguid. 2. peatükk MAA ERASTAMINE 1. jagu Katastriüksuse moodustamine § 3. Erastamise korraldaja ja maamõõtja toimingud katastriüksuse moodustamisel (1) Katastriüksuse moodustaja leidmiseks korraldab erastamise korraldaja vastavat litsentsi omavate isikute vahel vähempakkumise või teeb vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult. Kui erastamise korraldaja teeb vastava ettepaneku vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule, on isik kohustatud katastriüksuse moodustamise tööd tellima hiljemalt kolme kuu jooksul ettepaneku tegemisest arvates. Kui isik mõjuva põhjuseta ei täida eelnimetatud kohustust, kaotab ta maa erastamise õiguse. (2) Erastamise korraldaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras leitud isikule (edaspidi maamõõtja) vallavalitsuse poolt talle esitatud vaba metsamaa plaani(de) ja maatükkide registreerimise lehe koopia. Maamõõtja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruses nr 264 «Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord» (RT I 2003, 67, 458) sätestatu kohaselt, kusjuures nimetatud määruse § 3 lõikes 1 sätestatud asendiplaanina käsitatakse maavanemale esitatud vaba metsamaa plaani. Kui nimetatud plaan ei vasta Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 264 «Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord» § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele, tuleb neid täpsustada. Maamõõtja lisab nimetatud plaani väljavõtte koopia katastriüksuse moodustamise toimikusse. (3) Kui vaba metsamaana erastatav katastriüksus on varem moodustatud Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruse nr 115 ««Maareformi seaduse» paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord» (RT I 2000, 30, 181) § 4 lõike 3 ja § 12 lõike 2 alusel ning Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999. a määrusega nr 7 kinnitatud «Katastrimõõdistamise korras» (RT I 1999, 5, 71; 61, 624) sätestatu kohaselt ja vaba metsamaana erastatav katastriüksus kuulub erastamisele samades piirides ja suuruses, siis katastriüksust uuesti ei moodustata. (4) Vaba metsamaa erastamiseks moodustatakse igast vaba metsamaana väljaselgitatud maatükist eraldi katastriüksused ja need erastatakse katastriüksuste kaupa, mitte nende kogumina. (5) Kui erastatav vaba metsamaa piirneb üksnes maakatastris registreeritud, mõõdistamise teel (välja arvatud aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis) moodustatud katastriüksustega, võib katastripidaja loal katastriüksuse moodustada ka plaani- ja kaardimaterjali alusel. (6) Pärast erastatava vaba metsamaa katastriüksuse plaani koostamist esitab maamõõtja plaani kaks eksemplari vallavalitsusele §-s 4 sätestatud toimingute teostamiseks. Plaani ühe eksemplari esitab maamõõtja erastamise korraldajale kasvava metsa maksumuse määramiseks. (7) Kasvava metsa maksumus määratakse Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrusega nr 73 kinnitatud «Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korras» (RT I 1998, 33, 438; 2000, 49, 313; 2003, 65, 436) sätestatu kohaselt. Metsa maksumuse määramiseks esitab erastamise korraldaja metsa hindajale kirjaliku tellimuse koos erastatava vaba metsamaa katastriüksuse plaani koopiaga. Metsa hindaja väljastab metsa maksumuse määramise akti erastamise korraldajale. Metsa maksumuse määramise eest tasumiseks esitab metsa hindaja erastamise korraldajale aruande tehtud töö kohta, näidates selles ära metsa hindamise maksumuse kohalike omavalitsuste lõikes maatükkide kaupa, ja arve. § 4. Vallavalitsuse toimingud katastriüksuse moodustamisel (1) Esitatud erastatava vaba metsamaa katastriüksuse plaani alusel kinnitab vallavalitsus oma korraldusega erastatava maaüksuse nime, sihtotstarbe ja üldpindala, samuti pindala ning maa maksustamishinna eraldi kõigi kõlvikute lõikes. Katastriüksuse sihtotstarve määratakse «Maakatastriseaduse» (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) §-s 18 sätestatu kohaselt. Korralduse lisaks on erastatava vaba metsamaa katastriüksuse plaan. (2) Vallavalitsus annab korralduse ühe kinnitatud koopia koos lisaga allkirja vastu maamõõtjale. Maamõõtja lisab korralduse kinnitatud koopia katastriüksuse moodustamise toimikusse. (3) Vallavalitsus on kohustatud teostama käesolevas paragrahvis nimetatud toimingud hiljemalt ühe kuu jooksul erastatava vaba metsamaa katastriüksuse plaani esitamise päevast arvates. Kui toimingute teostamine viibib vallavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt toimingute teostamise tähtaeg. Kui toimingud ei ole teostatud nimetatud tähtaja jooksul, informeerib vallavalitsus erastamise korraldajat viivituse põhjustest kirjalikult. § 5. Katastriüksuse registreerimine (1) Maamõõtja esitab katastriüksuse moodustamise toimiku erastamise korraldajale. Erastamise korraldaja võrdleb katastriüksuse moodustamise toimikus olevat katastriüksuse plaani ja teisi maatükki iseloomustavaid andmeid «Maareformi seaduse» § 234 lõike 1 kohaselt maavanemale esitatud vaba metsamaa plaani ja maatükkide registreerimise lehega. Kui katastriüksuse plaan ja teised maatükki iseloomustavad andmed vastavad esitatud vaba metsamaa plaanile ja maatükkide registreerimise lehele, esitab erastamise korraldaja katastriüksuse moodustamise toimiku koos vastavasisulise avaldusega katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks. Kui erastamise korraldaja avastab katastriüksuse plaanil ja/või teistes maatükki iseloomustavates andmetes võrreldes esitatud vaba metsamaa plaani ja/või maatükkide registreerimise lehega olulisi lahknevusi, tagastab ta katastriüksuse toimiku maamõõtjale puuduste kõrvaldamiseks. (2) Pärast katastriüksuse registreerimist maakatastris esitab katastripidaja erastamise korraldajale katastriüksuse registreerimist tõendava õiendi (2 eksemplari), katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplari (2 eksemplari) ja piiriprotokolli (2 eksemplari). Katastripidaja poolt väljastatud õiend ja katastriüksuse plaani kinnitatud eksemplar esitatakse kinnistusametile. 2. jagu Ostu-müügileping 1. jaotis Ostu-müügilepingu ettevalmistamine § 6. Erastamise otsustamine (1) Pärast katastripidaja poolt § 5 lõikes 2 nimetatud dokumentide saamist kontrollib erastamise korraldaja veel kord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust «Maareformi seaduse» § 233 lõikes 2 ja § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja «Maareformi seaduse» § 234 lõigetes 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. (2) Erastamise korraldaja selgitab välja maa erastamise olulised tingimused, pöördudes vajadusel teiste asutuste või isikute poole ning nõudes erastamise korraldamise seisukohast tähtsust omavaid täiendavaid dokumente. Asutus või isik, kelle poole pöördutakse, on kohustatud vastama 15 päeva jooksul vastava pöördumise saamise päevast arvates. (3) Erastamise korraldaja võtab «Maareformi seaduses» sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud andmete ja maakatastri andmete alusel vastu vaba metsamaa erastamise otsuse, milles peavad olema märgitud: 1) isiku, kellele maa erastatakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht; 2) maa asukoht, katastriüksuse nimi ja number; 3) maa pindala; 4) maa sihtotstarve; 5) maa müügihind (eraldi näidatakse maa ja kasvava metsa maksumus); 6) müügihinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksu tingimused; 7) sanktsioonid lepingu mittekohase täitmise korral; 8) pangaasutuse nimi, kus on avatud erastamise korraldaja erastamise eriarve ja erastamisväärtpaberiarve, ning nende arvete numbrid; 9) isiku, kellele maa erastatakse, kohustus sõlmida maa ostu-müügileping hiljemalt kolme kuu jooksul erastamise korraldaja poolt erastamise otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kui erastaja mõjuva põhjuseta ei sõlmi ostu-müügilepingut tähtaegselt, kaotab erastaja ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse; 10) muud maa erastamise tingimused. § 7. Erastamisotsuse tutvustamine Erastamise korraldaja esitab otsuse maa erastajale allkirja vastu tutvumiseks. Otsuse võib tutvumiseks saata ka tähitud kirjaga. Kui maa erastaja ei ole nõus otsuses sätestatud tingimustega, on tal õigus esitada vastavalt kehtestatud korrale kaebus. 2. jaotis Maa erastamishinna määramisel rakendatavad soodustused § 8. Lapse sünniga seotud soodustuste rakendamine (1) «Maareformi seaduse» § 223 lõike 9 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast, taotleda füüsilised isikud, kellel on pärast 7. juunit 1996. a sündinud laps. Maa väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust saab kasutada üks lapsevanematest. Maaomanikul või maa erastajal on õigus maa väljaostuvõla kustutussummat kasutada mitme maatüki ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel erastamisega või vaba maa erastamisega tekkinud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks. (2) «Maareformi seaduse» § 223 lõike 9 alusel väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks esitab vastavat õigust omav isik maa erastamise korraldajale avalduse, milles näidatakse ära, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse ning kinnitatakse, et kumbki vanematest ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest. Taotlusele lisatakse lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia. Kui avalduse esitaja või teine lapsevanem on osaliselt kasutanud lapse sünnist tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia. (3) «Maareformi seaduse» § 223 lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui erastatava maa omandamiseks on ostu-müügileping sõlmitud, langetab maa erastamise korraldaja esitatud dokumentide põhjal otsuse maa väljaostuvõla kustutamise kohta. Otsus sisaldab viidet lepingule (sõlmimise kuupäev, ostja nimi, väljaostuvõla suurus jms), mille alusel väljaostuvõlg tekkis, ja väljaostuvõla kustutamise põhimõtteid (millises ulatuses, milliste maksetähtaegade osas jne). Kui väljaostuvõlg on väiksem kui 25 000 krooni, näidatakse otsuses ära ka kustutussumma kasutamata osa. Väljaostuvõla kustutamist alustatakse järelmaksu graafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast. Otsuse üks eksemplar saadetakse väljaostuvõla kustutamist taotlenud isikule ning teine lisatakse maa erastamist käsitlevatele dokumentidele. (4) «Maareformi seaduse» § 223 lõikes 9 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui erastatava maa omandamiseks on ostu-müügileping sõlmimata, langetab maa erastamise korraldaja otsuse maa müügihinna vähendamise kohta. Otsus sisaldab andmeid müügihinna vähendamist taotlenud isiku ja ostu-müügilepingu objekti kohta ning viidet müügihinna vähendamise alusele, müügihinna vähendamise põhimõtteid ja vähendatud müügihinna suurust. Kui erastatava maa ja sellel kasvava metsa summaarne maksumus on 25 000 krooni või väiksem, loetakse kogu müügihind tasutuks ja otsusesse tehakse vastav märge. Käesolevas lõikes nimetatud otsus võib sisalduda ka § 6 lõikes 3 nimetatud erastamise otsuses. § 9. Alaealiste kasvatamise ja ülalpidamisega seotud soodustuste rakendamine (1) «Maareformi seaduse» § 223 lõike 10 alusel saavad maa väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist kuni 25 000 krooni ulatuses taotleda füüsilised isikud, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last. (2) «Maareformi seaduse» § 223 lõike 10 alusel väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks esitab vastavat õigust omav isik maa erastamise korraldajale avalduse, milles näidatakse ära, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et teine neid lapsi kasvatav ja ülalpidav isik ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust nende laste eest. Taotlusele lisatakse laste sünnitunnistuste kinnitatud koopiad või lapsendamist tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitaja või teine samade laste kasvatamise ja ülalpidamisega tegelev isik on osaliselt kasutanud laste kasvatamisest ja ülalpidamisest tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia. (3) Kui «Maareformi seaduse» § 223 lõike 10 alusel väljaostuvõla kustutamise õigust omav isik on sõlminud maa ostu-müügilepingu müügihinna järelmaksuga tasumise tingimusega, toimub väljaostuvõla kustutamine § 8 lõikes 3 sätestatud korras. Kui maa ostu-müügileping on sõlmimata, toimub müügihinna vähendamine § 8 lõikes 4 sätestatud korras. (4) Kui maaomanikul või maa erastajal on õigus saada soodustust nii «Maareformi seaduse» § 223 lõike 9 kui ka lõike 10 alusel, rakendatakse mõlemat soodustust vastavalt §-des 8 ja 9 sätestatule. § 10. Kustutussumma tagastamine (1) «Maareformi seaduse» § 223 lõigetes 9 ja 10 sätestatud soodustuse rakendamiseks juhul, kui müügihind on täielikult tasutud, tagastatakse maaomanikule seadusest tulenev kustutussumma. Kui müügihind on väiksem kui seadusest tulenev kustutussumma, tagastatakse ainult maa müügihinnale vastav summa. (2) Enammakstud summa tagastamiseks esitab isik vastava avalduse erastamise korraldajale. Avalduses näidatakse ära, millise maatüki eest enammakstud summa tagastamist soovitakse. Lisaks peab avaldus sisaldama § 8 lõikes 2 või § 9 lõikes 2 nimetatud andmeid ja avaldusele peavad olema lisatud eelnimetatud sätetes märgitud dokumendid. (3) Kustutussumma tagastamiseks maaomanikule esitab erastamise korraldaja kooskõlas «Erastamisseaduse» (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324; 2001, 26, 149; 48, 265; 89, 532; 93, 565; 2002, 28, 157) alusel kehtestatud, rahandusministri 15. mai 1997. a määrusega nr 36 kinnitatud «Erastamisväärtpaberitega arveldamise juhendi» (RTL 1997, 89, 526; 181/182, 991; 1998, 254, 1049; 354/355, 1494; 2000, 95, 1487) punktidega 48 ja 49 taotluse erastamise korraldaja erastamisväärtpaberiarvele (kustutusarvele) laekunud erastamisväärtpaberi nimiväärtuse tagasikandmiseks. § 11. Erastamise korraldaja aruanne soodustuste rakendamisest Aruandeid maa väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise kohta esitab maa erastamise korraldaja vastavalt «Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841; 2000, 92, 600; 2002, 64, 393; 2003, 88, 588 ja 594) § 10 lõikele 9. 3. jaotis Ostu-müügilepingu sõlmimine § 12. Maa ostu-müügilepingu sisu (1) Maa ostu-müügileping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. (2) Müügihinna järelmaksuga tasumise korral peab ostu-müügileping või selle lisa sisaldama maksegraafikut ning ostu-müügileping ja asjaõigusleping peavad sisaldama poolte kokkulepet ostetud maa riigile pantimise kohta. Vastav võlakohustus kantakse kinnistusraamatusse esimesel järjekohal asuva hüpoteegina. (3) Maa ostu-müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingus tuleb sätestada ostja kinnitus selle kohta, et vastavat vaba metsamaatükki erastades ei ületa ta «Maareformi seaduse» § 234 lõikes 6 sätestatud maa erastamise piirmäära, ning «Maareformi seaduse» § 23 lõigetes 51 ja 52 sätestatud lepingu kohustuslikud tingimused vastavalt asjaoludele: 1) järelmaksu kasutamise korral poolte kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse; 2) ostja kohustus tasuda erastamise korraldaja erastamise eriarvele rahas kolmekordne seadusliku müügihinna ning ostu-müügilepingus fikseeritud müügihinna vahe, kui pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ei vastanud «Maareformi seaduse» § 223 lõigetes 9 ja 10 sätestatud väljaostuvõla kustutamiseks või müügihinna vähendamiseks vajalikele tingimustele; 3) ostja kohustus tasuda erastamise korraldaja erastamise eriarvele rahas kolmekordne müügihinnaga võrdne summa, kui pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist selgub, et ostja ületas vastava vaba metsamaatüki erastamisega «Maareformi seaduse» § 234 lõikes 6 sätestatud maa erastamise piirmäära; 4) ostja kohustus vältida hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähendamist ja hüpoteegipidaja õiguste muul viisil kahjustamist; 5) ostja kohustus ilma hüpoteegipidaja loata mitte raiuda kasvavat metsa maal, millele erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on seatud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek, samuti kohustus loa taotlemiseks esitada hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale «Metsaseaduse» §-des 7 ja 23 sätestatud metsamajandamiskava ja metsateatis; 6) hüpoteegipidaja kohustus teatada hiljemalt kolme nädala jooksul, arvates käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokumentide saamisest, kas ja millises mahus raie on lubatud; 7) ostja kohustus tasuda vähemalt 20 000 krooni suurune leppetrahv käesoleva lõike punktides 4 ja 5 nimetatud kohustuste mittekohase täitmise eest; 8) ostja kohustus mitte võõrandada vaba metsamaana erastatud metsamaad enne väljaostuhinna täielikku tasumist, kuid mitte enne viie aasta möödumist ostu-müügilepingu sõlmimisest, välja arvatud abikaasale, alanejatele sugulastele ja vanematele; 9) ostja kohustus mitte seada vaba metsamaana erastatud metsamaale kasutusvaldust kümne aasta jooksul müügilepingu sõlmimisest arvates. (4) Erastamise korraldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud loa andmisest keelduda, kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra. (5) Järelmaksu tasumine algab mitte hiljem kui kuus kuud pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ning tasuma peab kaks korda aastas võrdsete osadena maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks. (6) Maaomanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne graafikujärgset maksetähtaega. Ennetähtaegselt tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalise ennetähtaegse tasumise korral jätkatakse edaspidi tasumist vastavalt maksegraafikule ning aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvutata. Väljaostuvõla kustutamist alustatakse järelmaksugraafikus fikseeritud viimasest maksetähtajast. (7) Järelevalvet järelmaksu tasumise üle teostab maa erastamise korraldaja. Järelmaksu tasumisega viivitamisel maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. § 13. Ostu-müügilepingu vorm Maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingud sõlmib riigi nimel erastamise korraldaja. Maa ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu võib sõlmida lihtkirjalikus vormis. Kui leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, on riigi nimel lepingule allakirjutaja kohustatud kontrollima ostja nimel lepingule allakirjutava isiku isikusamasust ning vastavate volituste olemasolu. Kui maa erastatakse järelmaksuga, sõlmitakse maa ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepingud notariaalselt tõestatud vormis. Notaritasu tasub ostja. § 14. Erastatava maa kinnistamine Erastatava maa kinnistusraamatusse kandmiseks esitab nõutavad dokumendid kinnistusametile erastamise korraldaja. Poolte kokkuleppel võib vastavad dokumendid esitada ka ostja või notar. § 15. Erastamisdokumentide säilitamine Vaba maa erastamisega seotud dokumendid kuuluvad alalisele säilitamisele erastamise korraldaja juures. 3. jagu Vaba metsamaa erastamisega seotud kulud § 16. Vaba metsamaa erastaja kantavad kulud (1) Vaba metsamaa erastaja kannab järgmised erastamisega seotud kulud: 1) vallavalitsuse poolt maa erastamise eeltoimingute teostamise kulud – kuni 300 krooni katastriüksuse kohta; 2) maa erastamise korraldaja kulud – 500 krooni katastriüksuse kohta; 3) erastatava maa kinnistamisel tasutav riigilõiv; 4) erastatava maa katastriüksuse moodustamisega seotud kulud; 5) kasvava metsa maksumuse määramisega seotud kulud. (2) Ostja tasub enne maa ostu-müügilepingu sõlmimist rahas kohaliku omavalitsuse arvele kohaliku omavalitsuse maa erastamise eeltoimingute kulud ning erastamise korraldaja arvele maa erastamise korraldaja kulud, kasvava metsa maksumuse määramisega seotud kulud ja katastriüksuse moodustamisega seotud kulud juhul, kui vastavad tööd telliti erastamise korraldaja poolt. Riigilõivu tasub ostja vastavalt kehtestatud korrale ning kviitung riigilõivu tasumise kohta esitatakse kinnistusametile. Kui erastatava maa katastriüksuse moodustamise tellis erastaja, toimub vastavate kulude tasumine ostja ja maamõõtja vahelise kokkuleppe alusel. (3) Kui maa ostu-müügileping sõlmitakse notariaalses vormis, maksab notaritasu isik, kes nõudis lepingu notariaalses vormis sõlmimist, välja arvatud §-s 13 sätestatud juhul. 3. peatükk HÜPOTEEGIPIDAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING VÕLA ÜLEKANDMINE § 17. Hüpoteegipidaja ülesannete täitmine (1) Vaba maa erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas täidab hüpoteegipidaja ülesandeid erastamise korraldaja või tema volitatud isik. (2) Juhul kui kinnisasja väärtus langeb alla 1,3-kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra, on hüpoteegipidaja kohustatud rakendama kõiki seaduses sätestatud meetmeid hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise takistamiseks. Väärtuse vähenemise takistamiseks pöördub hüpoteegipidaja pädeva järelevalveasutuse või kohtu poole. (3) Kui on alust eeldada, et koormatud kinnisasja väärtus võib langeda alla 1,3-kordse hüpoteegiga tagatud nõude määra või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja omanikult endise olukorra taastamist või täiendavat tagatist. § 18. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine (1) Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik soovib kinnisasja jagada, peab hüpoteegipidaja kokkuleppel kinnisasja omanikuga nimetama jagamise tulemusena tekkivate osade väärtuse määramiseks hindaja(d). (2) Kui hindamise tulemusel selgub, et jagamise tulemusena langeb osade väärtus alla määra, mis tagab hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise, peab hüpoteegipidaja keelama kinnisasja jagamise. (3) Kui hindamise tulemusel selgub, et hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ei ole vajalik kõigi kinnisasja jagamisel tekkivate osade koormamine hüpoteegiga, koormatakse hüpoteegiga osad, mille väärtus tagab kõigi hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamise. Kõik hindamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik. (4) Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks on nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe. § 19. Hüpoteegisumma vähendamine Hüpoteegipidajal on õigus vähendada kuni kahel korral kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisummat vastavalt kinnisasja omaniku poolt väljaostuvõla tasumisele, kuid mitte varem, kui kinnisasja omanik on tasunud väljaostuvõlast vähemalt 30%. Kõik hüpoteegisumma vähendamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik. § 20. Hüpoteegi loovutamine ja kustutamine Pärast maa väljaostuvõla ja sellega liidetud muude võlakohustuste ning kõrvalnõuete (hüpoteegiga tagatud nõuete) täielikku rahuldamist korraldab hüpoteegipidaja või tema volitatud isik koormatud kinnisasja omaniku nõudel «Asjaõigusseaduses» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 52, 303; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) sätestatud korras hüpoteegi kustutamise või hüpoteegi loovutamise koormatud kinnisasja omanikule. Kõik hüpoteegi kustutamise või loovutamisega seotud kulud kannab koormatud kinnisasja omanik. § 21. Võla ülekandmine (1) Kinnisasja võõrandamisel, millele vaba maa erastamise käigus tekkinud nõuete täitmise tagamiseks on Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek, on hüpoteegipidajal õigus anda nõusolek vaba metsamaa erastamisel tekkinud väljaostuvõla ülekandmiseks kinnisasja omandajale. (2) Erastamise korraldajal on õigus keelduda sellise nõusoleku andmisest juhul, kui on alust eeldada, et kinnisasja omandaja ei ole võimeline võlakohustust täitma. (3) Erastamise korraldajal on võla ülekandmise nõusoleku andmiseks õigus nõuda kinnisasja omandajalt Maksu- ja Tolliametile esitatud ja selle poolt kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja/või tuludeklaratsiooni koopiat, Maksu- ja Tolliameti õiendit maksuvõlgade puudumise kohta ja/või teisi maksevõimet tõendavaid dokumente. (4) Võla ülekandmisega nõustumine vormistatakse notariaalses vormis sõlmitava lepinguna. Lepingule kirjutavad alla erastamise korraldaja või tema volitatud isik, isik, kes loovutab võla, ning isik, kellele võlg üle kantakse. (5) Lepingu notariaalse tõestamisega seotud kulud kannavad võlga ülekandvad isikud. Peaminister Juhan PARTS Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT