Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kinnipeetava vanglast vabastamise kord

Vastu võetud 25.01.2001 nr 11

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1900, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 10 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Käesoleva korraga reguleeritakse kinnipeetava vanglast vabastamist ja vabastamisega seotud dokumentide vormistamist.

§ 2. Kinnipeetava vabastamise arvestust peab kinnipeetavate arvestusega tegelev ametnik (edaspidi ametnik).

§ 3. Kinnipeetava vanglast vabastamise korda kohaldatakse ka vahistatule ja väljasaadetavale, kui seadusega või selle korraga ei ole ette nähtud teisiti.

2. peatükk
VABASTAMISE ETTEVALMISTAMINE

§ 4. Kinnipeetava vabastamise tähtpäeva arvutab ametnik kinnipeetava vanglasse saabumise päeval. Tähtpäev märgitakse vangiregistrisse. Kui kohtuotsus või -määrus saabub vanglasse pärast tööpäeva lõppu, arvutatakse vabastamistähtpäev järgmise tööpäeva hommikul.

§ 5. Vabastamisdokumendi või vabaduskaotuse lühendamise dokumendi (edaspidi vabastamisdokument) vanglasse saabumise korral kontrollib ametnik vabastamisdokumendi sisu ja dokumendi vorminõuete täitmist ning võrdleb vabastamisdokumendis sisalduvaid andmeid kinnipeetava isikutoimiku andmetega.

§ 6. Teise vanglasse ümberpaigutatud kinnipeetava vabastamisdokument saadetakse viivitamata kinnipeetavale järele.

§ 7. Vabastamisdokumendi õigsuse kontrollimiseks teeb ametnik järelepärimise vabastamisdokumendi saatnud asutusele, kui:
1) vabastamisdokument ei ole vahetult saabunud otsuse teinud asutuselt;
2) vabastamisdokument ei ole kinnitatud asutuse vapp-pitseriga või kui pitser on ebaselge;
3) vabastamisdokument on kinnitatud selle asutuse pitseriga, kes ei ole otsust teinud;
4) kinnipeetava kohta vabastamisdokumendis esitatud andmed ei ole kooskõlas kinnipeetava isikutoimiku andmetega;
5) ametnik kahtleb vabastamisdokumendi ehtsuses.

§ 8. Vabastamisdokument tehakse vabastatavale isikule allkirja vastu viivitamata teatavaks.

§ 9. Vabastatud isiku või vanglas surnud kinnipeetava vabastamisdokument lisatakse isikutoimikule.

§ 10. Vahistatu puhul teatatakse vabastamisdokumendi koostanud asutusele vahi alt vabastamise alus ja kuupäev ning isiku elukoht, kui see on teada. Surnud vahistatu kohta teatatakse vabastamisdokumendi koostanud asutusele surmakuupäev.

3. peatükk
VABASTAMISÕIEND

§ 11. Kui isik vanglast vabastatakse, antakse talle kaasa vabastamisõiend määruse lisana esitatud vormi kohaselt. Vabastamisõiendi blankette hoitakse vangla seifis või metallkapis.

§ 12. Vabastamisõiendis märgitakse kinnipidamise alusena:
1) ühe kohtuotsuse või -määruse järgi kinnipeetava puhul – kohtu nimetus, kohtuotsuse tegemise kuupäev, karistuse mõistmise aluseks olev kriminaalseaduse paragrahv, lõige ja punkt ning karistusaeg;
2) mitme kohtuotsuse järgi kinnipeetava puhul – andmed kõigi karistuste ja kinnipidamise aluste kohta, viimase otsuse teinud kohtu nimetus ja viimase kohtuotsuse kuupäev ning lõplik kinnipidamisaeg kohtuotsuste kogumis;
3) väljasaadetava puhul – halduskohtuniku otsus väljasaatmislaagrisse paigutamise kohta, otsuse kuupäev ning vanglas viibimise aeg.

§ 13. Vabastamisõiendis märgitakse vabastamise alusena:
1) kinnipidamisaja lõppemine; märkele lisatakse kohtuotsuse või -määruse teinud kohtu nimetus, kohtuotsuse või määruse kuupäev ning kohtuotsuses või -määruses esitatud vabastamisformuleering;
2) armuandmine; märkele lisatakse Vabariigi Presidendi otsuse kuupäev;
3) amnestia; märkele lisatakse amnestiaotsuse Riigikogus vastuvõtmise ja otsuse väljakuulutamise kuupäev ning otsuse täisnimetus.

§ 14. Kui kinnipeetava karistusaega on armuandmise või amnestia korras lühendatud, kuid ta jätkas vabaduskaotusliku karistuse kandmist, märgitakse õiendis pärast kohtu määratud karistustähtaja kohta tehtud märget, et karistusaega on armuandmise või amnestia korras lühendatud.

§ 15. Kui vabastatud kinnipeetav vabaneb lisakaristusest, märgitakse see õiendisse pärast vabastamise aluse kohta tehtud märget.

§ 16. Vabastamisõiendile kleebitakse vabastatava isiku foto. Foto tehakse erariietes kinnipeetavast kõige varem kolm kuud enne tema vabastamist. Kui kinnipeetav vabastatakse tingimisi enne tähtaja lõppemist või parandamatult raskesti haigestumise tõttu vangistusest, tehakse foto pärast kohtule vabastamistaotluse esitamist.

§ 17. Kui vabastatud isik on vanglas oleku ajal muutnud oma perekonnanime, antakse talle uue nimega vabastamisõiend.

§ 18. Vabastamisõiendile kirjutab alla vangla direktor või teda asendav isik. Allkiri ja foto kinnitatakse vangla vapp-pitseriga.

4. peatükk
KINNIPEETAVA VABASTAMINE

§ 19. Kinnipeetavalt küsitakse tema eluloolisi andmeid ning tema vastuseid võrreldakse vabastamisõiendi ja isikutoimiku andmetega. Isikutoimikus olevaid fotosid ja eritunnuste kirjeldusi võrreldakse kinnipeetavaga.

§ 20. Kinnipeetav kinnitab isiklike dokumentide kättesaamist oma allkirjaga isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel.

§ 21. Vabastamisõiend antakse kinnipeetavale kätte, kui ta on vabastamisõiendi koopiale alla kirjutanud.

§ 22. Vabastamisõiendi koopia paigutatakse koos vabastamisdokumentidega isiklikku toimikusse ja toimik antakse arhiivi.

§ 23. Ametnik teeb vabastamise kohta märke vangiregistrisse.

§ 24. Kui vangla juhtkond on kinnipeetava vabastamise edasilükkamisest teada saanud, teavitab vangla juhtkond sellest viivitamata Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Vabastamise edasilükkamise kohta korraldatakse vanglas teenistusalane juurdlus edasilükkamisteate saamisest arvates viie tööpäeva jooksul. Juurdluse tulemused tehakse viivitamata teatavaks Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale.

5. peatükk
VABASTAMISÕIENDI EDASTAMINE

§ 25. Kui kinnipeetava kinnipidamisaeg lõpeb lühiajalise väljasõidu või lühiajalise väljaviimise ajal, edastatakse vabastamisõiend ja kinnipeetava isiklikud dokumendid väljasõidukoha politseiasutusele, kes annab need isikule kätte.

§ 26. Psüühilist haigust põdeva ja pärast vabastamist psühhiaatriahaiglasse saadetava või eestkoste või hoole alla antava kinnipeetava isiklikud dokumendid ning vabastamisõiend antakse allkirja vastu üle haigla administratsioonile, eestkostjale või hooldajale.

§ 27. Kohtusaalis vabastatud kinnipeetavale antakse tema soovil tagantjärele kinnipidamise kohta vabastamisõiend.

§ 28. Vabastamisõiendi kaotamise korral annab ametnik vabastatule tema taotluse alusel õiendi dublikaadi. Taotlusele lisab vabastatu kaks fotot. Dublikaadi väljaandmise kulud kannab dublikaadi taotleja.

§ 29. Kui kinnipeetava isiklik toimik on säilitamisaja lõppemise tõttu hävitatud, võib asutuse järelepärimise või vabastatud isiku taotluse alusel saata talle kinnipidamise kohta vabas vormis koostatud õiendi.

6. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 30. Tunnistada kehtetuks justiitsministri 12. veebruari 1996. a käskkirjaga nr 19 kinnitatud «Vangla arvestusosakonna tegevusjuhend».

SID