Teksti suurus:

Riiklike peretoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.02.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 9, 34

Riiklike peretoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 27.01.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 1. veebruari 2005. a otsusega nr 774

§ 1. Riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498; 82, 549; 88, 592; 2004, 56, 404; 89, 603) tehakse järgmised muudatused:

1) sõnad «erivajadustega laste kool» asendatakse kogu tekstis sõnadega «erivajadustega õpilaste kool» vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus.»;

3) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Peretoetuste, välja arvatud lapsehooldustasu ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse arvutamise aluseks on lapsetoetuse määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Lapsetoetuse uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

(3) Lapsehooldustasu ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse arvutamise aluseks on lapsehooldustasu määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Lapsehooldustasu uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.»;

4) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

« § 91. Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus

(1) Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetusele on õigus ühel vanematest või hooldajal või eestkostjal, kes kasvatab peres seitset või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust makstakse:
1) 2005. aastal kahekordses lapsehooldustasu määras;
2) 2006. aastal 2,1-kordses lapsehooldustasu määras;
3) alates 2007. aastast 2,2-kordses lapsehooldustasu määras.»;

5) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lapsehooldustasu suurus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse suurus arvutatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsehooldustasu määra alusel. Lapsehooldustasu määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsehooldustasu määra kehtestamise kuupäevast arvates.»;

6) paragrahvi 24 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Peretoetuste maksmist jätkatakse lapse 16-aastaseks saamise korral pärast Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276; 45, 316; 56, 404; 75, 524) § 366 lõikes 1 nimetatud Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Õpilaspileti või õppeasutuse teatise hilisemal esitamisel makstakse toetusi tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui dokumendi esitamisele eelnenud kuue kuu eest.

(3) Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või põhikooli baasil kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni.

(4) Koolitoetust makstakse jooksva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud lapsele kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Koolitoetus makstakse välja augustikuus koos teiste peretoetustega. Lapse varasema koolimineku korral makstakse koolitoetust pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õppima asumise kohta andmete saamist või õppeasutuse teatise või õpilaspileti esitamise korral. Lapse hilisema koolimineku korral on toetust saanud isik kohustatud sellest pensioniametile kirjalikult teatama.

(5) 16-aastasele ja vanemale lapsele makstakse koolitoetust pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist andmete saamist või õppeasutuse teatise või õpilaspileti esitamist.»;

7) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Hoolekandeasutused ja erivajadustega õpilaste koolid teavitavad igakuiselt Sotsiaalkindlustusametit vanemliku hoolitsuseta lastest, kes on jooksval kuul asunud püsivalt elama hoolekandeasutusse või erivajadustega õpilaste kooli, ning puudega lastest, kes on puudest tingitud erivajaduse tõttu jooksval kuul asunud ajutiselt elama hoolekandeasutusse või erivajadustega õpilaste kooli.»

§ 2. Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662; 2003, 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 37, 252; 84, 568; 89, 604) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) isik, kellele makstakse seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust riiklike peretoetuste seaduse § 91 alusel.»;

2) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul.»;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse samas punktis nimetatud toetuse summalt.»

§ 3. Vanemahüvitise seaduse (RT I 2003, 82, 549) § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu alusel. Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, välja arvatud sotsiaalmaksu seaduse (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662; 2003, 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 37, 252; 84, 568; 89, 604) § 2 lõike 1 punkti 8 alusel töötuskindlustushüvitiselt ja § 6 lõike 1 punktide 1–4 ja 6–10 alusel makstud sotsiaalmaks, ja kalendrikuude arvu jagatis. Arvesse võetavate kalendrikuude arv on võrdne arvuga, mis saadakse kalendriaasta kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagamisel 30-ga, kuid see kalendrikuude arv ei tohi olla suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.»

§ 4. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse (RT I 2000, 57, 371; 2001, 59, 359; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 116; 2004, 89, 604) § 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õigus saada töötu riiklikku abiraha on töötuna arvel oleval isikul, kes tööhõiveameti määratud ajal pöördub sinna vähemalt kord 30 päeva jooksul ja kellel puudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötul. Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi, välja arvatud riiklike peretoetuste seaduse (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498; 82, 549; 88, 592; 2004, 56, 404; 89, 603) alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust ning vanemahüvitise seaduse (RT I 2003, 82, 549) alusel makstavat vanemahüvitist.»

§ 5. Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; RT III 2004, 5, 45; RT I 2004, 27, 180; 89, 603, 604 ja 605) § 112 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) 16-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343; 82, 549; 88, 589; 2004, 16, 120; 89, 604 ja 608) §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud psüühikahäirega isikul, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40 protsenti.»

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 1–4 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json