Teksti suurus:

Leigri looduskaitseala ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1998, 41, 631

Leigri looduskaitseala ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 05.05.1998 nr 97

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323) paragrahvi 5 lõigete 3 ja 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ja arvestades Euroopa Liidu looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse direktiiviga 92/43/EMÜ 21. maist 1992. a (EÜT nr L 206) ja loodusliku linnustiku kaitse direktiiviga 79/409/EMÜ 2. aprillist 1979. a (EÜT nr L 103), Vabariigi Valitsus määrab:

1. Võtta kaitse alla:

1) Leigri looduskaitseala;

2) Pakri maastikukaitseala.

2. Kinnitada:

1) Leigri looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Leigri looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Pakri maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

3. Määrata:

1) Leigri looduskaitseala valitsejaks Hiiu Maavalitsus;

2) Pakri maastikukaitseala valitsejaks Harju Maavalitsus.

Peaminister Mart SIIMANN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määrusega nr 97

Leigri looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Leigri looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on võetud kaitse alla kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Leigri looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kogu kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse.

4. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaani ning talumaade osas 1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

6. Kaitsealal on inimeste viibimine keelatud ajavahemikul 1. aprillist 31. augustini, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel. Väljaspool nimetatud ajavahemikku on inimestel lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323).

7. Kaitsealal on keelatud:

1) telkimine ja lõkke tegemine;

2) mootorsõidukitega liiklemine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel;

3) teede, õhuliinide ja muude rajatiste rajamine.

8. Jahipidamine kaitsealal on lubatud 1. oktoobrist kuni 1. märtsini.

9. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) kinnitada maakorralduskava;

2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

3) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) rajada metsakultuure;

6) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese);

7) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

8) olemasolevate kraavide hooldustööd.

10. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

11. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; veekaitse, metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

12. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

14. Leigri kaitseala maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

15. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

III. LÕPPSÄTTED

16. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.

17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määrusega nr 97

Leigri looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Leigri looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartali 368 edelapiiri ja sama kvartali eraldist 3 läbiva kraavi ristumiskohast mööda nimetatud kraavi kirde suunas läbi kvartali 368 ja talu A205 maa kuni loode-kagusuunalise pinnasteeni. Piir jätkub mööda pinnasteed kagu suunas kuni kvartali 380 kirdenurgani ja edasi mööda nimetatud kvartali kirdepiiri kuni kvartali 381 eraldise 17 loodenurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 381 eraldise 17 kirdepiiri sama kvartali kagupiirini ja mööda seda edela suunas kuni kvartali 382 põhjanurgani. Seejärel kulgeb piir mööda kvartali 382 kirdepiiri eraldise 13 kagunurgani ja mööda nimetatud eraldise lõunapiiri kvartali 380 kagupiirini. Piir jätkub mööda kvartali 380 kagu-, edela- ja loodepiiri kuni kvartali 376 edelanurgani ja mööda kvartalite 376 ning 368 edelapiiri kuni viimati nimetatud kvartali eraldist 3 läbiva kraavini.

Leigri looduskaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkavas 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaani ja talumaade osas 1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määrusega nr 97

Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Pakri maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.

2. Kaitseala maa- ja veeala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Pakri maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Pakerordi sihtkaitsevööndisse kuulub maa-ala, mille piir kulgeb endise Pallase karjamõisa (II) põhjapiirilt klindiserva mööda põhja ja kagu suunas kuni Pakri joani, edasi mööda oja allavoolu kuni Lahepere lahe rannajooneni ning mööda rannajoont loode ja lõuna suunas endise Pallase karjamõisa (II) põhjapiirini. Ülejäänud kaitseala piires olev maa- ja veeala on piiranguvöönd.

5. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja talumaade osas 1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1: 10 000) alusel.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

7. Inimeste viibimine on lubatud kogu kaitseala territooriumil, välja arvatud 1. maist 31. augustini Pakerordi sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323).

8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku loal.

9. Kaitsealal on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;

3) mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine ning ujuvvahenditega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel;

4) puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine;

5) jäätmete ladustamine;

6) jahipidamine ja kalapüük.

10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;

2) kinnitada maakorralduskava;

3) väljastada metsaomanikule metsakorralduskava;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) kasutada väetisi ja mürkkemikaale;

7) rajada teid, õhuliine ja muid kommunikatsioone;

8) kaevandada maavarasid ja maa-ainest;

9) püstitada uusi ehitisi;

10) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd;

11) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese);

12) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

12. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikest 5 tuleneva kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta rangemaid nõudeid.

13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. LÕPPSÄTTED

14. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.

15. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

16. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määrusega nr 97

Pakri maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Pakri maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Pakri poolsaarel Paldiski linna haldusterritooriumil Paldiski lahe rannajoonelt mööda Ranna (A33) talumaa põhjapiiri lõuna-põhjasuunalise pinnasteeni ning mööda seda põhja suunas kuni endise Pallase karjamõisa (II) kinnistul algava kirde-edelasuunalise pinnasteeni ja mööda seda kirde suunas ristumiseni Paldiski­Pakri tuletorni teega. Piki nimetatud teed kulgeb piir algul põhja, seejärel kirde suunas kinnistu 25a läänepiirini ning mööda seda lõuna suunas kuni ristumiseni kirde-edelasuunalise pinnasteega ja piki nimetatud teed edela suunas kuni kinnistu 26 läänepiirilt algava loode-kagusuunalise pinnasteeni. Mööda nimetatud teed kulgeb piir kagu suunas lääne-idasuunalise pinnasteeni ning mööda seda ida suunas endise Nõukogude Liidu sõjaväe õppekeskuse territooriumini, jätkudes mööda selle põhja- ja idapiiri õppekeskuse territooriumi läbiva lääne-idasuunalise teeni ning mööda seda ida suunas ristumiseni põhja-lõunasuunalise pinnasteega. Piki nimetatud teed kulgeb piir põhja suunas kuni tee hargnemiseni ning jätkub seejärel mööda läänepoolset teeharu paekarjääri idaservani ning mööda seda põhja suunas klindini, jätkudes samas suunas piki Kalju (A163) talu maa idapiiri Lahepere lahe rannajooneni. Mööda rannajoont kulgeb piir loode suunas Pakri neeme tipuni ja suundub seejärel lõunasse Ranna (A33) talu põhjapiirini. Piir jätkub Kalju (A163) talu maa idapiirilt klinti mööda joonobjektina ida suunas kuni Paju (A38) talu maa loodepiirini, sealt kagu suunas mööda klindi serval kulgevat jalgrada edelasse suunduva pinnasteeni. Nimetatud teed mööda kulgeb piir ristumiseni loode-kagusuunalise Pakri tuletorni--Leetse mõisa teega, edasi kagu suunas Saare (A80) talu maa idapiiri mõttelise sirgjoonelise pikenduseni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pikendust ja Saare (A80) talu maa idapiiri ning selle mõttelist sirgjoonelist pikendust lõuna suunas Leetse ojani ning mööda seda kagu suunas kirde-edelasuunalise kruusateeni. Piki seda teed kulgeb piir esmalt kirde ning seejärel kagu suunas, kattudes ülemisel klindiastangul kulgeva kagusuunalise pinnasteega kuni ristumiseni vana Paldiski maanteega ja mööda seda kagu suunas ristumiseni kirde-edelasuunalise kraaviga Vanaaseme (A31) talu maal ning piki nimetatud kraavi kirde suunas Lahepere lahe rannajooneni. Mööda rannajoont jätkub piir loode suunas Paju (A38) talu maa loodepiirini ning mööda seda klindiservani.

Lahustükina kuuluvad Pakri maastikukaitsealasse Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte põhjaosad ning osaliselt saartevaheline meri, mille piir kulgeb Väike-Pakri saarel Paldiski lahe rannajoonelt kinnistu A27 kagupiiri mööda edela suunas ristumiseni kagu-loodesuunalise pinnasteega. Nimetatud teed mööda jätkub piir loode suunas kirde-edelasuunalise teeni ning edasi piki seda ristumiseni lõuna-põhjasuunalise pinnasteega. Nimetatud teed mööda kulgeb piir põhja suunas kuni kinnistult A8 algava kagu-loodesuunalise teeni ning mööda seda loode suunas ristumiseni kirde-edelasuunalise teega. Piki seda kulgeb piir edela suunas kinnistu A15 põhjapiirini ning mööda nimetatud kinnistu põhja- ja idapiiri rannajooneni. Mööda rannajoont kulgeb piir lõuna suunas Pakri saari ühendava teeni ja mööda seda Longgrundi saare idakaldani. Piir kulgeb mööda Longgrundi saare kaldajoont lõuna ja lääne suunas kuni Longgrundi saart Suur-Pakri saarega ühendava teetammini ning edasi mööda selle lõunaserva Suur-Pakri saareni, piki saare rannajoont lääne suunas kinnistu Kruusa auk edelatipuni. Piir jätkub mööda mõttelist sirgjoont, mis ühendab kinnistu Kruusa auk edelatippu kinnistu A17 idanurgaga, ning mööda nimetatud kinnistu kagupiiri kagu-loodesuunalise teeni. Piki nimetatud teed kulgeb piir loode suunas ristumiseni kirde-edelasuunalise pinnasteega ning jätkub ristumiskohast mööda teed lääne suunas ristumiseni loode-kagusuunalise teega, ristumiskohast jätkub piir ida-läänesuunalise tee mõttelise sirgjoonelise pikendusena rannajooneni. Mööda rannajoont kulgeb piir loode, kirde ja kagu suunas kinnistu A35 kirdenurgani ning mööda mõttelist sirgjoont Vesternääsi läänetipuni. Sealt jätkub piir mööda rannajoont esmalt kirde, siis põhja ja kagu suunas kinnistu A27 kagupiirini.

Lahustükina kuulub Pakri maastikukaitsealasse Väike-Pakri saare lõunaosa, mille piir kulgeb rannajoonelt kinnistu A34 läänenurgast ida suunas mööda kinnistute A34, A19 ja A27 põhjapiire kinnistu A16 läänepiirini ning mööda nimetatud kinnistu lääne- ja põhjapiiri ristumiseni põhja-lõunasuunalise pinnasteega. Piki nimetatud teed kulgeb piir põhja suunas kinnistu A35 lõunapiirini ning mööda seda ida suunas Paldiski lahe rannajooneni. Mööda rannajoont kulgeb piir lõuna, lääne ja põhja suunas kinnistu A34 põhjapiirini.

Lahustükkidena kuuluvad Pakri maastikukaitseala koosseisu veel ka Kapa ja Berggrundi saared.

Keskkonnaminister Villu REILJAN