Teksti suurus:

Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.02.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.02.2006
Avaldamismärge:RTL 2005, 19, 209

Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 03.02.2005 nr 11

Määrus kehtestatakse « Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» (RT I 2004, 24, 163; 34, 236; 2005, 5, 16 ) § 12 lõike 5, § 15 lõike 3 ja § 16 lõike 2 ning Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid 2019/93/EMÜ, 1452/2001/EÜ, 1453/2001/EÜ, 1454/2001/EÜ, 1868/94/EÜ, 1251/1999/EÜ, 1254/1999/EÜ, 1673/2000/EÜ, 2358/1971/EMÜ ja 2529/2001/EÜ (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), artikli 143c alusel.

§1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise nõuded loomade kohta, täiendava otsetoetuse ühikumäära koefitsiendid ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord.

§2. Nõuded põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse kohta

(1) Isik võib põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust taotleda tema 14. veebruari seisuga põllumajandusloomade registris oleva lõigetes 2 ning 3, 4 või 5 sätestatud nõuete kohase veise või lõikes 7 sätestatud nõuete kohase ute kohta.

(2) Veise, ammlehma ja piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda veise kohta, kelle suhtes on täidetud kõik veiste identifitseerimise ja registreerimise nõuded Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1760/2000/EÜ veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning Euroopa Liidu Nõukogu määruse 820/1997/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.08.2000, lk 1–10) ning Euroopa Komisjoni määruse 911/2004/EÜ, millega rakendatakse Euroopa parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrust 1760/2000/EÜ kõrvamärkide, passide ja põllumajandusettevõtete registrite suhtes (ELT L 163, 30.04.2004, lk 65–70), kohaselt.

Toetuse saamise nõuetele ei vasta veis, kellel puuduvad kõrvamärgid, kelle kohta puudub taotlejal veisepass või kelle kohta puuduvad taotleja peetavas arvestuses kanded.

(3) Veise kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe kuu vanuse veise kohta.

(4) Piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda lehma kohta.

(5) Ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda:
1) Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1782/2003/EÜ artiklis 122 ning artikli 125 lõikes 6 toodud tähenduses ammlehma ja lehmmullika kohta. Lihatõuks loetakse järgmised tõud: hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De). Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad;
2) lehma kohta, kes ei vasta punktis 1 toodud kirjeldusele, kuid kes on toetuse taotlemise aasta 14. veebruari seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel on toetuse taotlemise aasta 14. veebruarile eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50%-lise lihatõu veresusega vasikas.

(6) Iga veise kohta võib taotleda vaid ühte lõigetes 3–5 nimetatud toetustest.

(7) Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda vähemalt kümne ute kohta, kes on toetuse taotlemise aasta 24. aprilliks vähemalt ühe aasta vanused ning kelle suhtes on täidetud kõik identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise nõuded «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 11 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

Toetuse saamise nõuetele ei vasta utt, kellel puudub kõrvamärk või kelle kohta puuduvad taotleja peetavas arvestuses kanded.

§3. Karja suuruse säilitamine

(1) Veise ja piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja pidama oma karjas taotluses toodud arvu § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete kohaseid veiseid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 24. aprillini. Ammlehma kasvatamise toetuse saamiseks peab taotleja kuni 24. aprillini pidama oma karjas taotluses nimetatud lehmi ja mullikaid.

(2) Ute kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja pidama oma karjas taotluses toodud arvu § 2 lõikes 7 sätestatud nõuete kohaseid uttesid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 24. aprillini.

(3) Kui kohapealse kontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et taotlusel märgitud loom ei vasta nõuetele, ei saa seda looma asendada teise nõuetele vastava loomaga.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete rikkumiseks ei loeta seda, kui loomade arv selle perioodi jooksul on vähenenud taotleja surma tõttu või tema pikaajalise töövõimetuse tõttu, loodusõnnetuse, loomataudi puhkemise või taotleja tahtest sõltumatult looma karjast väljaviimise tõttu ning kui loomade arvu vähenemisest ja selle põhjustest on viivitamata teatatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA).

(5) Looma karjast väljaviimist loetakse taotleja tahtest sõltumatuks, kui:
1) loomal on diagnoositud haigus või trauma või loom on hukkunud ja taotleja on PRIA-le viivitamata saatnud sellekohase taotluse põllumajandusloomade registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti kirjalik kinnitus või veterinaartõendi koopia;
2) loom on läinud kaduma ja taotleja on viivitamata saatnud PRIA-le sellekohase taotluse registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks Politseiametile esitatud avalduse koopia, mille ta esitab järelevalveametnikule, kui viimane seda nõuab.

§4. Püsirohumaa säilitamine

(1) Põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda isik, kes on taotluse esitamise aastale eelnenud 12 kuu jooksul säilitanud või suurendanud taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri või põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlusel märgitud püsirohumaa pindala.

(2) Püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse võtab toetuse taotleja 2005. aasta ühtse pindalatoetuse taotlusel ning seda kinnitab teade, mille PRIA edastab taotlejale pärast taotluse kontrolli 1. jaanuariks 2006. a. Kui põllumajanduslooma täiendava otsetoetuse taotleja ei taotle ühtset pindalatoetust, esitab ta ühtse pindalatoetuse taotlemise ajal säilitatava püsirohumaa pindala määramiseks andmed maakasutuse kohta ühtse pindalatoetuse taotlusel, mille ta esitab PRIA-le koos põldude loeteluga ning põllumassiivi kaardiga, millel märgib põldude numbrid ja põldude piirid.

§5. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemine

(1) Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluste vastuvõtmist alustatakse 14. veebruaril. Taotleja esitab PRIA-le lisas toodud vormi kohase taotluse 11. märtsiks.

(2) Veise, piimalehma ja ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust taotledes märgib taotleja lõikes 1 nimetatud taotlusel nende veiste arvu, kelle kohta ta toetust taotleb ning täidab vormi kohase veiste loendi, kuhu märgib, millise registrinumbriga veise kohta ta millist toetust taotleb.

(3) Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust taotledes märgib taotleja lõikes 1 nimetatud taotlusel nende uttede arvu, kelle kohta ta toetust taotleb.

(4) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja koos taotlusega avalduse PRIA-le taotleja andmete kandmiseks registrisse.

(5) Taotleja võib taotlemise aastal esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise täielikuks või osaliseks lõpetamiseks või taotluses esinevate vigade parandamiseks Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu määruses 1782/2003/EÜ (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) ette nähtud täidetavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 22 kohaselt, kuid mitte hiljem kui toetuse taotlemise aasta 30. mail.

§6. Taotluste kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vähemalt 5% veise, ammlehma, ute ning piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejaid Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ, artikli 27 kohaselt kohapeal.

(2) PRIA kontrollib põllumajanduslooma kasvatamise toetuse taotlusel loomade kohta esitatud andmete vastavust põllumajandusloomade registrisse kantud andmetele 14. veebruari ja 24. aprilli seisuga ning vastavalt lõikele 1 kohapeal.

(3) Jõudluskontrolli andmete kontrollimiseks esitab PRIA Jõudluskontrolli Keskusele andmed taotlejate esitatud § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud lehmade kohta. Jõudluskontrolli Keskus kontrollib § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud lehmade kuulumist lihaveiste jõudluskontrolli alla ning § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud vasika sündimist ja veresust. Kontrolli tulemused edastatakse PRIA-le kümne tööpäeva jooksul andmete saamise päevast arvates.

(4) Kui taotlejale on Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 25 kohaselt kohapealsest kontrollist ette teatatud, teeb ta kontrolli toimumise ajaks järelevalveametniku nõudmisel järgmised toimingud:
1) ajab veised kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida veiste kõrvamärkide olemasolu ja veiste registrinumbrit;
2) ajab uted kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida uttede kõrvamärkide olemasolu ja uttede registrinumbrit.

§7. Täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine

«Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 17 alusel kehtestab põllumajandusminister veise, ammlehma, piimalehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäärad hiljemalt 30. maiks.

§8. Veise, ammlehma ja piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse arvutamine

(1) Veise kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel vähemalt kaheksa kuu vanuse pulli või härja kohta. Vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta makstakse toetust ühikumäära korrutamisel koefitsiendiga 0,7 saadud summa ulatuses ning vähemalt ühe kuu ja kuni kaheksa kuu vanuse vasika kohta makstakse toetust ühikumäära korrutamisel koefitsiendiga 0,2 saadud summa ulatuses.

(2) Veise kasvatamise täiendava otsetoetuse summa arvutatakse veise kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäära alusel ning arvutamisel võetakse aluseks taotlusel märgitud veiste sugu ja vanus 14. veebruari seisuga, arvestades karjashoidmise perioodi jooksul toimunud muutusi.

(3) Kui taotluses toodud veis on asendatud, makstakse asendusveise kohta toetust lõikes 1 toodud ühikumäära ja koefitsiente arvestades 14. veebruari seisuga taotlusel märgitud asendatud veise eest määratava summa ulatuses. Esimesena loetakse asendatuks veis, kelle kohta makstav toetussumma on suurem. Asendada ei saa ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemiseks märgitud lehma ja mullikat. Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemiseks märgitud lehma ja mullikaga ei saa asendada taotlusel toodud muud veist.

§9. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamine

(1) Kui taotluse kontrollimisel on tehtud kindlaks, et taotlusel märgitud loomade arv ületab toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu (edaspidi nõuetekohaste loomade arv), arvutatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse summa nõuetekohaste loomade arvu põhjal.

(2) Kui taotluse kontrollimisel on tehtud kindlaks, et taotlusel märgitud loomade ja toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu vahe on kuni kolm looma, arvutatakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse summa nõuetekohaste loomade arvu põhjal.

(3) Kui taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma, vähendatakse nõuetekohaste loomade arvu alusel arvutatud toetuse summat määratud protsendi võrra. Vähendamise aluseks oleva protsendi määramiseks jagatakse taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe nõuetekohaste loomade arvuga ning korrutatakse sajaga (edaspidi määratud protsent).

Kui määratud protsent:
1) ei ületa 5, siis määratakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel;
2) on suurem kui 5, kuid ei ületa 10, siis määratakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse määratud protsendi võrra;
3) on suurem kui 10, kuid ei ületa 20, siis määratakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse kahekordse määratud protsendi võrra.

(4) Kui taotlusel märgitud loomade arvu ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma ning määratud protsent ületab 20, siis jäetakse põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata.

(5) Kui taotleja peetavas arvestuses või veisepassis on esitatud valekandeid, siis vähendatakse taotlejale määratavat põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust 5% võrra pärast teisi selle määruse kohaseid vähendamisi.

(6) Lõigetes 1–5 sätestatud nõudeid kohaldatakse veise ja piimalehma kasvatamise täiendava otsetoetuse suhtes ühiselt.

§10. Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine

PRIA otsustab veise, piimalehma, ammlehma ning ute kasvatamise täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 10. juuniks.

§11. Toetuse väljamaksmine

Põllumajanduslooma kasvatamise täiendav otsetoetus makstakse välja §-s 10 nimetatud otsuse alusel ajavahemikus 27. juunist kuni 30. septembrini.

§12. Rakendussäte

Paragrahvi 4 lõige 1 jõustub 1. jaanuaril 2006. aastal.

Minister Ester TUIKSOO
Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 3. veebruari 2005. a määruse nr 11 «Põllumajanduslooma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord»
lisa


/otsingu_soovitused.json