Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad
Vastu võetud 09.02.2005 nr 8
Määrus kehtestatakse «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173) § 58 lõigete 5 ja 6 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab radioaktiivsete jäätmete klassifikatsiooni, radioaktiivsete jäätmete registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning vastavusnäitajad.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
barjäär – looduslik või tehispiire, sealhulgas
radioaktiivsete jäätmete pakendi (edaspidi jäätmepakend)
või radioaktiivsete jäätmete hoiustamise süsteemi osa, mis tõkestab või
välistab radionukliidide või muude saasteainete levikut
radioaktiivsetest jäätmetest või radioaktiivsete jäätmete käitluskohast
ümbritsevasse keskkonda;
2) radioaktiivsete jäätmete
töötlemine – radioaktiivsete jäätmete mahu vähendamine
ning koostise muutmine kiirgusohutuse parandamise eesmärgi;
3) radioaktiivsete
jäätmete vaheladustamine – radioaktiivsete jäätmete
paigutamine selleks tehniliselt varustatud rajatisse, et tagada nende
isoleerimine, keskkonnakaitse ja seire kavatsusega radioaktiivsed
jäätmed rajatisest edaspidi välja võtta kas vabastamiseks, töötlemiseks
ja konditsioneerimiseks või lõppladustamiseks.
§ 3. Radioaktiivsete jäätmete liigitamine
(1) Radioaktiivsed jäätmed liigitatakse sõltuvalt jäätmetes sisalduvate
radionukliidide:
1) aktiivsusest ja eriaktiivsusest;
2)
poolestusajast;
3) kiirguse liigist;
4) radioaktiivsel lagunemisel
tekkivast soojuse hulgast.
(2) Radioaktiivsete jäätmete liigid on esitatud määruse lisas.
2. peatükk
RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMINE
§ 4. Radioaktiivsete jäätmete eeltöötlemine ja ladustamine
(1) Radioaktiivsete jäätmete eeltöötlemine on nende kogumine ja eraldamine, mis võtab lisaks radioaktiivsete jäätmete liikidele arvesse veel jäätmete füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi.
(2) Kiirgustegevusloa omaja kogub ja ladustab:
1) eri liikidesse
kuuluvad ja erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed
jäätmed eraldi;
2) töötlemata radioaktiivsed jäätmed
konditsioneeritud jäätmetest eraldi;
3) radioaktiivsed
jäätmed sööbivatest, plahvatusohtlikest ja kergestisüttivatest ainetest
eraldi;
4) bioloogilised radioaktiivsed jäätmed külmutatult,
paigutatuna sobivasse lahusesse või töödelduna mõnel muul sobival viisil;
5)
kasutatud kinnised kiirgusallikad kas nende enda või muus sobivas
kiirgusvarjestuskestas;
6) teravad radioaktiivsed jäätmed eraldi,
soovitatavalt metallkonteineris, mis on märgistatud sildiga «teravad
radioaktiivsed esemed»;
7) konditsioneerimata märjad tahked
radioaktiivsed jäätmed vähemalt kahekordses hoiukonteineris, et oleks
välistatud radioaktiivselt saastunud vedeliku leke;
8)
konditsioneerimata vedelad radioaktiivsed jäätmed konteineris, mis on
ümbritsetud absorbeeriva materjaliga koguses, mis tagab konteineris
olevast vedelikust kaks korda suurema vedelikuhulga sidumise. Konteineri
võib asetada ka teise konteineri sisse või kindlustada mõnel muul
sobival viisil.
(3) Kiirgustegevusloa omaja tagab, et:
1) raviasutuses, kus
patsientide ravimiseks ja diagnostikaks kasutatakse radioaktiivseid
isotoope, mille poolestusaeg on alla 35 päeva, seatakse nende
patsientide jaoks sisse eraldi tualettruum;
2) radioaktiivsete
jäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid on otstarbekohased,
sihipärasel kasutamisel vastupidavad, inertsed jäätmete võimaliku toime
suhtes ja varustatud kiirgusohumärgisega. Konteinerid peavad tagama
radioaktiivsete jäätmete ohutu hoidmise, võimaldama nende ohutu täitmise
ja tühjendamise ning sulgemise viisil, mis välistab konteineri juhusliku
või eksliku avamise;
3) konteineril on selgesti loetav ja
eristatav tunnusnumber, on märgitud kiirgusohutuse seisukohast oluliste
radionukliidide nimetused, maksimaalne doosikiirus konteineri pinnal
ning mõõtmise kuupäev.
§ 5. Radioaktiivsete jäätmete töötlemine ja konditsioneerimine
Radioaktiivsete jäätmete töötlemisel ja konditsioneerimisel jäätmete tekkekohas eelistab kiirgustegevusloa omaja piisavalt testitud tehnoloogiaid, arvestab kiirgusohutushinnangute alusel kiirguskaitse optimeerimise nõudeid ning radioaktiivsete jäätmete käitleja poolt kindlaks määratud radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajate suurusi.
§ 6. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine jäätmete tekitaja juures
(1) Radioaktiivsed jäätmed ladustatakse jäätmete tekitaja juures lühiealiste radionukliidide radioaktiivse lagunemise tagamiseks või käitlejale üleandmiseks sobivate jäätmekoguste kogumiseks.
(2) Radioaktiivsete jäätmete hoiuruumis peab olema valgustus, valve- ja tuletõrjesignalisatsioon ning ventilatsioon. Ventilatsiooni projekteerimisel arvestatakse hoiuruumis ladustatavates jäätmetes sisalduvate radionukliidide füüsikalis-keemilisi omadusi ja töökeskkonna ohutuse nõudeid.
§ 7. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik
(1) Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamise eesmärk on radioaktiivsete jäätmete ettevalmistamine lõppladustamiseks. Vaheladustamine käitleja juures ei ole ajaliselt piiratud.
(2) Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas peavad lisaks selle
määruse § 4 lõikes 2 loetletud kiirgustegevusloa omaja kohustustele
olema tagatud ka järgmised tingimused:
1) ladustuspaik on
kaitstud asjaomase loata isikute sissepääsu ja radioaktiivsete jäätmete
lubamatu kasutamise eest;
2) vaheladustuspaik on kiirgusohutuse
tagamiseks varustatud kiirguskaitse ja -seire vahenditega;
3) kõik
pinnad on valmistatud kergestipuhastatavatest materjalidest;
4) kui
ladustamise kestel vabanevad jäätmetest radioaktiivsed gaasid või
aerosoolid, on vaheladustuspaik varustatud õhupuhastussüsteemi ja
õhuseire vahenditega;
5) ekspluatatsioon on ohutu ja
jäätmekonteinerid või -pakendid on käitlemisele või lõppladustamisele
transportimiseks kergesti kättesaadavad.
§ 8. Nõuded radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustuspaiga pikaajalise ohutuse hindamisele
(1) Radioaktiivsete jäätmete käitleja hindab radioaktiivsete jäätmete ohutust maapinnalähedases vahe- ja lõppladustuspaigas vähemalt 1000 aastat ja sügavkihtides asuvas geoloogilises lõppladustuspaigas vähemalt 10 000 aastat kestva ladustamise jaoks.
(2) Hinnangu aluseks on rajatise maksimaalse lubatava aktiivsuse või aktiivsuste kontsentratsiooni alusel hinnatud elanikkonna vaatlusrühmale tekitatavad pikaajalised kiirgusdoosid.
(3) Olukorras, kus puuduvad muud radionukliidide liikumist mõjutavad
eritegurid, analüüsitakse järgmisi radionukliidide kiiritusradasid
keskkonnas:
1) radioaktiivsete jäätmete radionukliidide migratsioon
põhjavette ja veekogudesse;
2) radionukliidide sissevõtt
joogiveena ja majandusveena;
3) otsene väliskiiritus;
4)
erijuhtudel radionukliidide migratsioon õhku ja sissehingamine.
§ 9. Kiirgusohutushinnangus käsitletavad tegevusliigid ja sündmused
(1) Radioaktiivsete jäätmete käitluskoha kiirgusohutuse hindamisel tuleb
arvesse võtta:
1) käitluskoha mõju keskkonna radioaktiivsele
saastumisele, arvestades loodusliku radioaktiivsuse keskmist taset
väljendatuna radionukliidide aktiivsuse kontsentratsioonides ja ulatuses
vaadeldaval maa-alal;
2) elanikkonna vaatlusrühma efektiivdoosi;
3)
käitluskoha kiirgustöötaja ekvivalentdoosi ja efektiivdoosi.
(2) Vahe- ja lõppladustuspaiga kiirgusohutushinnang keskkonna ja
elanikkonna vaatlusrühma suhtes vahe- ja lõppladustuspaiga tegevuse ja
riikliku järelevalve perioodi kestel pärast lõppladustuspaiga sulgemist
käsitleb ladustuspaika osaliselt või täielikult purustavaid järgmisi
looduslikke ja inimtekkelisi tegureid:
1) tehnoloogilise tegevusega
ja ehitustega seotud kiirgusavarii;
2) lennukiavarii;
3) plahvatus
terroriakti käigus;
4) seismiline aktiivsus: maavärin või
karstinähtused;
5) ladustuspaiga kattekihi hüdroisolatsiooni
kahjustavad bioloogilised tegurid;
6) sademed.
(3) Lõppladustuspaiga sulgemiseks tehakse eraldi kiirgusohutushinnang.
§ 10. Radioaktiivsete jäätmete füüsiline kaitse
Kiirgustegevusloa omaja rakendab abinõud, et takistada kõrvaliste isikute ligipääs radioaktiivsetele jäätmetele.
3. peatükk
NÕUDED RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE PAKENDILE JA
PAKENDI VASTAVUSNÄITAJAD
§ 11. Nõuded radioaktiivsete jäätmete pakendile
(1) Jäätmepakendi mehaanilised omadused peavad tagama pakendi kuju ja gabariitide säilimise käitlemise igas faasis (näiteks veol, ladustamisel, väljavõtmisel).
(2) Jäätmepakendi füüsikalised omadused (näiteks mass, mõõtmed, soojusmahtuvus, temperatuur, radioaktiivsus, pinnasaastatus) peavad tagama tema komponentide (konteineri, jäätmevormi, sisebarjääri) vastastikuse sobivuse ja kogu terviku sobivuse keskkonnaga jäätmepakendi järgneva käitlemise igas faasis.
(3) Jäätmepakendi iga komponendi keemilised omadused peavad välistama komponentide vahel igasuguse keemilise reaktsiooni toimumise, mis võiks halvendada ohutust järgneva käitlemise igas faasis.
(4) Jäätmepakendi bioloogilised omadused peavad järgneva käitlemise kestel tagama jäätmepakendi vastupidavuse radioaktiivsetes jäätmetes olevate mikroorganismide kahjustustele.
(5) Kui jäätmepakend sisaldab lõhustuvaid aineid, rakendatakse vajalikke meetmeid ahelreaktsiooni tekkimise vältimiseks.
(6) Igale jäätmepakendile omistatakse identifitseerimiskood, mis on ühetähenduslikult seostatav kiirgustegevusloa omaja radioaktiivsete jäätmete arvestusega.
(7) Kiirgustegevusloa omaja kontrollib jäätmepakendi vastavust lõigetes
1–6 esitatud nõuetele:
1) kolm aastat pärast jäätmepakendi
valmistamist;
2) edaspidi kogu vaheladustamise kestel iga 10 aasta
möödumisel.
§ 12. Radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad
(1) Radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad on:
1)
mass;
2) niiskus ja vaba vedeliku sisaldus;
3) alfa- ja beeta- või
gammakiirgust kiirgavate radionukliidide summaarne aktiivsus;
4)
jäätmepakendi radionukliidide maksimaalne eriaktiivsus;
5)
pakendi välispinna maksimaalne radioaktiivne saastumine;
6)
maksimaalne doosikiirus pakendi pinnal ja 1 m kaugusel pakendist.
(2) Radioaktiivsete jäätmete käitleja määrab kindlaks lõikes 1 nimetatud näitajate suurused, võttes arvesse jäätmete omadusi, konditsioneerimise viisi ning ohte, mis on seotud jäätmepakendi käitlemisel juhtuda võivate avariidega.
4. peatükk
RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE ÜLEANDMINE NING NÕUDED
RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE REGISTREERIMISELE JA ARUANDLUSELE
§ 13. Radioaktiivsete jäätmete üleandmine
(1) Radioaktiivsete jäätmete tekitaja koostab radioaktiivsete jäätmete käitluskohta üleantavate radioaktiivsete jäätmete üleandmis-vastuvõtmisakti (edaspidi akt) kolmes eksemplaris, millest ühe jätab endale, teise annab kaasa üleandmisele kuuluvate radioaktiivsete jäätmetega ja kolmanda saadab Kiirguskeskusele, kes registreerib aktis sisalduvate radioaktiivsete jäätmete üleandmise radioaktiivsete jäätmete käitluskohta kiirgusallikate registris.
(2) Akt sisaldab radioaktiivsete jäätmete kohta järgmisi andmeid:
1)
nimetus ja kirjeldus;
2) pakendi liik;
3) pakendi tunnusnumber;
4)
radionukliidide nimetused;
5) mass;
6) aktiivsus jäätmepakendis;
7)
radionukliidide summaarne alfa-, beeta- ja gammaaktiivsus.
(3) Põhjendatud kahtluse korral, et üleantavad radioaktiivsed jäätmed ei vasta aktis kirjeldatule, on radioaktiivsete jäätmete käitluskoha operaatoril õigus jätta need jäätmed vastu võtmata.
§ 14. Radioaktiivsete jäätmete registreerimine, arvestus ja aruandlus
(1) Radioaktiivsete jäätmete registreerimist korraldatakse vastavalt «Keskkonnaregistri seadusele» (RT I 2002, 58, 361; 2004, 30, 209).
(2) Kiirgustegevusloa omaja korraldab üks kord aastas radioaktiivsete jäätmete inventuuri ja esitab inventuuriaruande, mis sisaldab selle määruse § 13 lõikes 2 loetletud andmeid, Kiirguskeskusele hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.
(3) Kiirgustegevusloa omaja säilitab kõiki radioaktiivsete jäätmete tekkimist ja käitlemist puudutavaid andmeid vähemalt 5 aastat pärast radioaktiivsete jäätmete vabastamist või üleandmist radioaktiivsete jäätmete käitluskohta.
(4) Radioaktiivsete jäätmete käitluskohas säilitatakse andmeid seal olevate radioaktiivsete jäätmete kohta tähtajatult.
Minister Villu REILJAN |
Kantsler Annika VELTHUT |
Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määruse nr 8
«Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise,
käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete
vastavusnäitajad» lisa |
RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LIIGID
Liik | Radioaktiivsete jäätmete kirjeldus | Ladustamispaiga liik |
1. Vabastatud jäätmed | Kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või pinderiaktiivsus on väiksem kui «Kiirgusseaduse» § 17 lõike 7 alusel kehtestatud vabastamistasemed |
Ei piirata pärast vabastamist.
Käideldakse vastavalt «Jäätmeseadusele» (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) |
2. NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)-jäätmed |
Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemiseritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui «Kiirgusseaduse» § 17 lõike 7 alusel kehtestatud vabastamistasemed |
NORM-jäätmete ladustuspaik |
3. Lühiealised radioaktiivsed jäätmed | Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole «Kiirgusseaduse» § 17 lõike 7 alusel kehtestatud vabastamistasemeid kuni 5 aasta jooksul | Radioaktiivsete jäätmete hoiuruum või vaheladustuspaik |
4. Madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed |
Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla kolmekümneaastase
poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses
pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes
jäätmepakendis ja mitte rohkem kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta) |
Vahe- või lõppladustuspaik |
5. Madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed | Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3 | Vahe- või lõppladustuspaik |
6. Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed | Radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3 | Lõppladustuspaik |