Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 20.02.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: RTL 2005, 20, 244 Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad Vastu võetud 09.02.2005 nr 8 Määrus kehtestatakse «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173) § 58 lõigete 5 ja 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab radioaktiivsete jäätmete klassifikatsiooni, radioaktiivsete jäätmete registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning vastavusnäitajad. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) barjäär – looduslik või tehispiire, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete pakendi (edaspidi jäätmepakend) või radioaktiivsete jäätmete hoiustamise süsteemi osa, mis tõkestab või välistab radionukliidide või muude saasteainete levikut radioaktiivsetest jäätmetest või radioaktiivsete jäätmete käitluskohast ümbritsevasse keskkonda; 2) radioaktiivsete jäätmete töötlemine – radioaktiivsete jäätmete mahu vähendamine ning koostise muutmine kiirgusohutuse parandamise eesmärgi; 3) radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine – radioaktiivsete jäätmete paigutamine selleks tehniliselt varustatud rajatisse, et tagada nende isoleerimine, keskkonnakaitse ja seire kavatsusega radioaktiivsed jäätmed rajatisest edaspidi välja võtta kas vabastamiseks, töötlemiseks ja konditsioneerimiseks või lõppladustamiseks. § 3. Radioaktiivsete jäätmete liigitamine (1) Radioaktiivsed jäätmed liigitatakse sõltuvalt jäätmetes sisalduvate radionukliidide: 1) aktiivsusest ja eriaktiivsusest; 2) poolestusajast; 3) kiirguse liigist; 4) radioaktiivsel lagunemisel tekkivast soojuse hulgast. (2) Radioaktiivsete jäätmete liigid on esitatud määruse lisas. 2. peatükk RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMINE § 4. Radioaktiivsete jäätmete eeltöötlemine ja ladustamine (1) Radioaktiivsete jäätmete eeltöötlemine on nende kogumine ja eraldamine, mis võtab lisaks radioaktiivsete jäätmete liikidele arvesse veel jäätmete füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi. (2) Kiirgustegevusloa omaja kogub ja ladustab: 1) eri liikidesse kuuluvad ja erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed jäätmed eraldi; 2) töötlemata radioaktiivsed jäätmed konditsioneeritud jäätmetest eraldi; 3) radioaktiivsed jäätmed sööbivatest, plahvatusohtlikest ja kergestisüttivatest ainetest eraldi; 4) bioloogilised radioaktiivsed jäätmed külmutatult, paigutatuna sobivasse lahusesse või töödelduna mõnel muul sobival viisil; 5) kasutatud kinnised kiirgusallikad kas nende enda või muus sobivas kiirgusvarjestuskestas; 6) teravad radioaktiivsed jäätmed eraldi, soovitatavalt metallkonteineris, mis on märgistatud sildiga «teravad radioaktiivsed esemed»; 7) konditsioneerimata märjad tahked radioaktiivsed jäätmed vähemalt kahekordses hoiukonteineris, et oleks välistatud radioaktiivselt saastunud vedeliku leke; 8) konditsioneerimata vedelad radioaktiivsed jäätmed konteineris, mis on ümbritsetud absorbeeriva materjaliga koguses, mis tagab konteineris olevast vedelikust kaks korda suurema vedelikuhulga sidumise. Konteineri võib asetada ka teise konteineri sisse või kindlustada mõnel muul sobival viisil. (3) Kiirgustegevusloa omaja tagab, et: 1) raviasutuses, kus patsientide ravimiseks ja diagnostikaks kasutatakse radioaktiivseid isotoope, mille poolestusaeg on alla 35 päeva, seatakse nende patsientide jaoks sisse eraldi tualettruum; 2) radioaktiivsete jäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid on otstarbekohased, sihipärasel kasutamisel vastupidavad, inertsed jäätmete võimaliku toime suhtes ja varustatud kiirgusohumärgisega. Konteinerid peavad tagama radioaktiivsete jäätmete ohutu hoidmise, võimaldama nende ohutu täitmise ja tühjendamise ning sulgemise viisil, mis välistab konteineri juhusliku või eksliku avamise; 3) konteineril on selgesti loetav ja eristatav tunnusnumber, on märgitud kiirgusohutuse seisukohast oluliste radionukliidide nimetused, maksimaalne doosikiirus konteineri pinnal ning mõõtmise kuupäev. § 5. Radioaktiivsete jäätmete töötlemine ja konditsioneerimine Radioaktiivsete jäätmete töötlemisel ja konditsioneerimisel jäätmete tekkekohas eelistab kiirgustegevusloa omaja piisavalt testitud tehnoloogiaid, arvestab kiirgusohutushinnangute alusel kiirguskaitse optimeerimise nõudeid ning radioaktiivsete jäätmete käitleja poolt kindlaks määratud radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajate suurusi. § 6. Radioaktiivsete jäätmete ladustamine jäätmete tekitaja juures (1) Radioaktiivsed jäätmed ladustatakse jäätmete tekitaja juures lühiealiste radionukliidide radioaktiivse lagunemise tagamiseks või käitlejale üleandmiseks sobivate jäätmekoguste kogumiseks. (2) Radioaktiivsete jäätmete hoiuruumis peab olema valgustus, valve- ja tuletõrjesignalisatsioon ning ventilatsioon. Ventilatsiooni projekteerimisel arvestatakse hoiuruumis ladustatavates jäätmetes sisalduvate radionukliidide füüsikalis-keemilisi omadusi ja töökeskkonna ohutuse nõudeid. § 7. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik (1) Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamise eesmärk on radioaktiivsete jäätmete ettevalmistamine lõppladustamiseks. Vaheladustamine käitleja juures ei ole ajaliselt piiratud. (2) Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas peavad lisaks selle määruse § 4 lõikes 2 loetletud kiirgustegevusloa omaja kohustustele olema tagatud ka järgmised tingimused: 1) ladustuspaik on kaitstud asjaomase loata isikute sissepääsu ja radioaktiivsete jäätmete lubamatu kasutamise eest; 2) vaheladustuspaik on kiirgusohutuse tagamiseks varustatud kiirguskaitse ja -seire vahenditega; 3) kõik pinnad on valmistatud kergestipuhastatavatest materjalidest; 4) kui ladustamise kestel vabanevad jäätmetest radioaktiivsed gaasid või aerosoolid, on vaheladustuspaik varustatud õhupuhastussüsteemi ja õhuseire vahenditega; 5) ekspluatatsioon on ohutu ja jäätmekonteinerid või -pakendid on käitlemisele või lõppladustamisele transportimiseks kergesti kättesaadavad. § 8. Nõuded radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustuspaiga pikaajalise ohutuse hindamisele (1) Radioaktiivsete jäätmete käitleja hindab radioaktiivsete jäätmete ohutust maapinnalähedases vahe- ja lõppladustuspaigas vähemalt 1000 aastat ja sügavkihtides asuvas geoloogilises lõppladustuspaigas vähemalt 10 000 aastat kestva ladustamise jaoks. (2) Hinnangu aluseks on rajatise maksimaalse lubatava aktiivsuse või aktiivsuste kontsentratsiooni alusel hinnatud elanikkonna vaatlusrühmale tekitatavad pikaajalised kiirgusdoosid. (3) Olukorras, kus puuduvad muud radionukliidide liikumist mõjutavad eritegurid, analüüsitakse järgmisi radionukliidide kiiritusradasid keskkonnas: 1) radioaktiivsete jäätmete radionukliidide migratsioon põhjavette ja veekogudesse; 2) radionukliidide sissevõtt joogiveena ja majandusveena; 3) otsene väliskiiritus; 4) erijuhtudel radionukliidide migratsioon õhku ja sissehingamine. § 9. Kiirgusohutushinnangus käsitletavad tegevusliigid ja sündmused (1) Radioaktiivsete jäätmete käitluskoha kiirgusohutuse hindamisel tuleb arvesse võtta: 1) käitluskoha mõju keskkonna radioaktiivsele saastumisele, arvestades loodusliku radioaktiivsuse keskmist taset väljendatuna radionukliidide aktiivsuse kontsentratsioonides ja ulatuses vaadeldaval maa-alal; 2) elanikkonna vaatlusrühma efektiivdoosi; 3) käitluskoha kiirgustöötaja ekvivalentdoosi ja efektiivdoosi. (2) Vahe- ja lõppladustuspaiga kiirgusohutushinnang keskkonna ja elanikkonna vaatlusrühma suhtes vahe- ja lõppladustuspaiga tegevuse ja riikliku järelevalve perioodi kestel pärast lõppladustuspaiga sulgemist käsitleb ladustuspaika osaliselt või täielikult purustavaid järgmisi looduslikke ja inimtekkelisi tegureid: 1) tehnoloogilise tegevusega ja ehitustega seotud kiirgusavarii; 2) lennukiavarii; 3) plahvatus terroriakti käigus; 4) seismiline aktiivsus: maavärin või karstinähtused; 5) ladustuspaiga kattekihi hüdroisolatsiooni kahjustavad bioloogilised tegurid; 6) sademed. (3) Lõppladustuspaiga sulgemiseks tehakse eraldi kiirgusohutushinnang. § 10. Radioaktiivsete jäätmete füüsiline kaitse Kiirgustegevusloa omaja rakendab abinõud, et takistada kõrvaliste isikute ligipääs radioaktiivsetele jäätmetele. 3. peatükk NÕUDED RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE PAKENDILE JA PAKENDI VASTAVUSNÄITAJAD § 11. Nõuded radioaktiivsete jäätmete pakendile (1) Jäätmepakendi mehaanilised omadused peavad tagama pakendi kuju ja gabariitide säilimise käitlemise igas faasis (näiteks veol, ladustamisel, väljavõtmisel). (2) Jäätmepakendi füüsikalised omadused (näiteks mass, mõõtmed, soojusmahtuvus, temperatuur, radioaktiivsus, pinnasaastatus) peavad tagama tema komponentide (konteineri, jäätmevormi, sisebarjääri) vastastikuse sobivuse ja kogu terviku sobivuse keskkonnaga jäätmepakendi järgneva käitlemise igas faasis. (3) Jäätmepakendi iga komponendi keemilised omadused peavad välistama komponentide vahel igasuguse keemilise reaktsiooni toimumise, mis võiks halvendada ohutust järgneva käitlemise igas faasis. (4) Jäätmepakendi bioloogilised omadused peavad järgneva käitlemise kestel tagama jäätmepakendi vastupidavuse radioaktiivsetes jäätmetes olevate mikroorganismide kahjustustele. (5) Kui jäätmepakend sisaldab lõhustuvaid aineid, rakendatakse vajalikke meetmeid ahelreaktsiooni tekkimise vältimiseks. (6) Igale jäätmepakendile omistatakse identifitseerimiskood, mis on ühetähenduslikult seostatav kiirgustegevusloa omaja radioaktiivsete jäätmete arvestusega. (7) Kiirgustegevusloa omaja kontrollib jäätmepakendi vastavust lõigetes 1–6 esitatud nõuetele: 1) kolm aastat pärast jäätmepakendi valmistamist; 2) edaspidi kogu vaheladustamise kestel iga 10 aasta möödumisel. § 12. Radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad (1) Radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad on: 1) mass; 2) niiskus ja vaba vedeliku sisaldus; 3) alfa- ja beeta- või gammakiirgust kiirgavate radionukliidide summaarne aktiivsus; 4) jäätmepakendi radionukliidide maksimaalne eriaktiivsus; 5) pakendi välispinna maksimaalne radioaktiivne saastumine; 6) maksimaalne doosikiirus pakendi pinnal ja 1 m kaugusel pakendist. (2) Radioaktiivsete jäätmete käitleja määrab kindlaks lõikes 1 nimetatud näitajate suurused, võttes arvesse jäätmete omadusi, konditsioneerimise viisi ning ohte, mis on seotud jäätmepakendi käitlemisel juhtuda võivate avariidega. 4. peatükk RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE ÜLEANDMINE NING NÕUDED RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE REGISTREERIMISELE JA ARUANDLUSELE § 13. Radioaktiivsete jäätmete üleandmine (1) Radioaktiivsete jäätmete tekitaja koostab radioaktiivsete jäätmete käitluskohta üleantavate radioaktiivsete jäätmete üleandmis-vastuvõtmisakti (edaspidi akt) kolmes eksemplaris, millest ühe jätab endale, teise annab kaasa üleandmisele kuuluvate radioaktiivsete jäätmetega ja kolmanda saadab Kiirguskeskusele, kes registreerib aktis sisalduvate radioaktiivsete jäätmete üleandmise radioaktiivsete jäätmete käitluskohta kiirgusallikate registris. (2) Akt sisaldab radioaktiivsete jäätmete kohta järgmisi andmeid: 1) nimetus ja kirjeldus; 2) pakendi liik; 3) pakendi tunnusnumber; 4) radionukliidide nimetused; 5) mass; 6) aktiivsus jäätmepakendis; 7) radionukliidide summaarne alfa-, beeta- ja gammaaktiivsus. (3) Põhjendatud kahtluse korral, et üleantavad radioaktiivsed jäätmed ei vasta aktis kirjeldatule, on radioaktiivsete jäätmete käitluskoha operaatoril õigus jätta need jäätmed vastu võtmata. § 14. Radioaktiivsete jäätmete registreerimine, arvestus ja aruandlus (1) Radioaktiivsete jäätmete registreerimist korraldatakse vastavalt «Keskkonnaregistri seadusele» (RT I 2002, 58, 361; 2004, 30, 209). (2) Kiirgustegevusloa omaja korraldab üks kord aastas radioaktiivsete jäätmete inventuuri ja esitab inventuuriaruande, mis sisaldab selle määruse § 13 lõikes 2 loetletud andmeid, Kiirguskeskusele hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. (3) Kiirgustegevusloa omaja säilitab kõiki radioaktiivsete jäätmete tekkimist ja käitlemist puudutavaid andmeid vähemalt 5 aastat pärast radioaktiivsete jäätmete vabastamist või üleandmist radioaktiivsete jäätmete käitluskohta. (4) Radioaktiivsete jäätmete käitluskohas säilitatakse andmeid seal olevate radioaktiivsete jäätmete kohta tähtajatult. Minister Villu REILJAN Kantsler Annika VELTHUT Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määruse nr 8 «Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad» lisa RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LIIGID Liik Radioaktiivsete jäätmete kirjeldus Ladustamispaiga liik 1. Vabastatud jäätmed Kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või pinderiaktiivsus on väiksem kui «Kiirgusseaduse» § 17 lõike 7 alusel kehtestatud vabastamistasemed Ei piirata pärast vabastamist. Käideldakse vastavalt «Jäätmeseadusele» (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) 2. NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)-jäätmed Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemiseritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui «Kiirgusseaduse» § 17 lõike 7 alusel kehtestatud vabastamistasemed NORM-jäätmete ladustuspaik 3. Lühiealised radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole «Kiirgusseaduse» § 17 lõike 7 alusel kehtestatud vabastamistasemeid kuni 5 aasta jooksul Radioaktiivsete jäätmete hoiuruum või vaheladustuspaik 4. Madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla kolmekümneaastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta) Vahe- või lõppladustuspaik 5. Madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3 Vahe- või lõppladustuspaik 6. Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3 Lõppladustuspaik