Teksti suurus:

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.02.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 11, 43

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 26.01.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. veebruari 2005. a otsusega nr 776

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (RT I 2003, 18, 96; 88, 591; 2004, 36, 251) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab ettevõtluse riikliku toetamise ning ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riikliku tagamise alused, põhimõtted ja korraldamise.

(2) Laenude riiklikul tagamisel kohaldatakse võlaõigusseadust (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255; 75, 522; 87, 593; 90, 616), arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Laenude riiklikule tagamisele ei kohaldata kindlustustegevuse seadust (RT I 2004, 90, 616).»

§ 2. Paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ettevõtluse riikliku toetamise ja ettevõtluslaenude andmise tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 3. Paragrahvi 5 lõike 1 punktid 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) mikroettevõtja – Eestis äriregistrisse kantud ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud äriühing või Eestis äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ, millega muudetakse määrust 70/2001/EÜ seoses selle reguleerimisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.02.2004, lk 22), lisas I toodud mikroettevõtja määratlusele;
3) väikeettevõtja – Eestis äriregistrisse kantud ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud äriühing või Eestis äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ lisas I toodud väikeettevõtja määratlusele;
4) keskmise suurusega ettevõtja – Eestis äriregistrisse kantud ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud äriühing või Eestis äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ lisas I toodud keskmise suurusega ettevõtja määratlusele;
5) suurettevõtja – Eestis äriregistrisse kantud ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle töötajate arv ja aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ületavad Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ lisas I toodud keskmise suurusega ettevõtja vastavaid näitajaid.»

§ 4. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) laen – krediidiasutuse vara või bilansiväline kohustus, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel;
2) ettevõtluslaen – ettevõtjatele nende ettevõtlusega seotud kulutuste finantseerimiseks antav laen;
3) elamumajanduslaen – eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks, sealhulgas elamu ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra parandamiseks antav laen;
4) riiklik tagatis – käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmitavast tagatislepingust tulenev tagatise andja riiklikult tagatud kohustus tasuda tagatise saajale finantseerimistehingust tulenev võlgniku võlakohustus.»

§ 5. Paragrahvi 7:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 7. Ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riikliku tagamise subjektid»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Riiklike tagatiste andjaks on riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks asutatud sihtasutus (edaspidi sihtasutus).»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Elamumajanduslaenusid võib sihtasutus käesolevas seaduses ettenähtud korras tagada, kui vähemalt üheks laenusaajaks on riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgruppi kuuluv isik, samuti korteri- või hooneühistu või korteriomanike ühisus. Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 6. Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Tagatislepingust tulenevaid nõudeid saab esitada vaid sihtasutuse vastu. Riigi vastu saab nõudeid esitada üksnes juhul, kui sihtasutusel ei jätku kohustuste täitmiseks vastava sihtfondi tehnilistest eraldistest ja omavahenditest.»

§ 7. Paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Riikliku tagatise saajale tekkiv kahju hüvitatakse kuni 75 protsendi ulatuses laenukohustuse jäägist ettevõtluslaenu- või elamumajanduslaenulepingu ülesütlemise hetke seisuga.»

§ 8. Paragrahvi 10:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Sihtasutuse laenude tagamise omavahendeid ei saa kasutada sihtasutuse muust tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Ühte sihtfondi kuuluvaid omavahendeid ei või kasutada teiste sihtfondide tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Riikliku tagatise andja valuuta-, krediidi- ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 9. Paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) laenude tagamiseks eraldatud kapital;».

§ 10. Paragrahvid 12–14 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab tagatistasu määramise üldise eeskirja ja arvutuspõhimõtted.»

§ 12. Paragrahvid 16 ja 17 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Sihtasutuse riski hajutamine

Käesoleva seaduse alusel võetavate riskide vähendamiseks võib sihtasutus laenude tagamisest tulenevaid riske kindlustada või muul viisil edasi anda korras, mille kehtestamise õigus on majandus- ja kommunikatsiooniministril.

§ 17. Tehnilised eraldised

(1) Sihtasutusel peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta kehtivate tagatislepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Sihtasutuse vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised.

(2) Tehnilised eraldised on kehtivatest tagatislepingutest tulenevate ja tulevikus sihtasutuse poolt potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete katteks arvestatud kohustuste summa.

(3) Laenude riikliku tagamise tehniliste eraldiste moodustamise põhimõtted ja arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 13. Paragrahvi 18 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Elamumajanduslaenude tagamisel on omavahendite normatiiviks 8 protsenti kehtivate tagatiste puhasväärtusest, kuid mitte vähem kui 30 miljonit krooni. Tagatiste puhasväärtuse arvestamiseks liidetakse kõikide üheaegselt kehtivate elamumajanduslaenude riiklike tagatiste summale sihtasutuse vastu esitatud kahjunõuete summa ning lahutatakse arvestatud tehniliste eraldiste summa. Kehtivate tagatiste hulka ei arvestata tagatisi, mille kohta on esitatud kahjunõue.

(4) Kui omavahendeid ühes sihtfondis on omavahendite normatiiviga ettenähtust vähem, ei või sihtasutus vastavast sihtfondist uusi tagatisi anda.

(5) Kui omavahendeid on vähem käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud omavahendite normatiivist, otsustab Vabariigi Valitsus vastava sihtfondi omavahendite taastamise.»

§ 14. Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Tagatiste piirsumma

(1) Sihtasutuse poolt käesoleva seaduse alusel sõlmitud jõus olevate tagatislepingute kogusumma ei või ühelgi hetkel ületada ettevõtluslaenude puhul 800 miljonit krooni ja elamumajanduslaenude puhul 950 miljonit krooni. Vastavalt vajadusele on Vabariigi Valitsusel õigus otsustada elamumajanduslaenude tagatislepingute kogusumma ülempiiri vähendamise üle.

(2) Sihtasutus võib omavahendeid laenude tagamise omavahendite normatiivi ületavas osas kasutada sihtasutuse põhiülesannete ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmisega seotud finantsteenuste pakkumiseks korras, mille kehtestamise õigus on majandus- ja kommunikatsiooniministril.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json