Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Prokuröride distsiplinaarkomisjoni töökorra kinnitamine

Vastu võetud 21.09.1998 nr 39
RTL 1998, 292, 1190
jõustumine 01.10.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Prokuratuuriseaduse (RT I 1998, 41/42, 625) paragrahvi 33 lõike 4 alusel kinnitan «Prokuröride distsiplinaarkomisjoni töökorra» (lisatud).

I. osa ÜLDSÄTTED 

1. Käesolev kord määrab kindlaks prokuröride distsiplinaarkomisjoni (edaspidi komisjon) töö ja juhtimise korra prokuröride distsiplinaarsüütegude menetlemisel.

2. Komisjoni asjaajamist korraldab Riigiprokuratuur.
[RTL 2005, 21, 279 - jõust. 25.02.2005]

II. osa DISTSIPLINAARKOMISJONI ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE 

3. Distsiplinaarsüüdistuse (edaspidi süüdistus) esitaja saadab süüdistuse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, süüdistatavale prokurörile ning komisjoni esimehele (edaspidi esimees). Süüdistuse esitamisest teatab esimees riigi peaprokurörile. Süüdistuse esitamisest teatab riigi peaprokurör justiitsministrile, kui süüdistus esitati justiitsministri poolt ametisse nimetamise õigust omava prokuröri suhtes.

4. Esimees määrab seitsme tööpäeva jooksul arvates süüdistuse kättesaamisest kindlaks komisjoni istungi (edaspidi istung) aja ja koha. Istung peab toimuma ühe kuu jooksul arvates päevast, mil esimees süüdistuse kätte sai.

5. Esimees teeb istungi aja ja koha viivitamatult ja kirjalikult teatavaks komisjoni liikmetele, süüdistuse esitajale ning süüdistatavat prokuröri abi juhendavale prokurörile. Süüdistatavale prokurörile tehakse istungi aeg ja koht, samuti süüdistuse ning distsiplinaarsüüteo muude materjalidega tutvumise kord teatavaks viivitamatult ja allkirja vastu.

6. Esimees tutvub süüdistuse ja distsiplinaarsüüteo muude materjalidega või teeb selle ülesandeks mõnele komisjoni liikmele. Esimees või tema ülesandel tegutsev komisjoni liige korraldab vajadusel asjas täiendavat uurimist või kontrollib materjale.
[RTL 2005, 21, 279 - jõust. 25.02.2005]

III. osa DISTSIPLINAARSÜÜTEO ARUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

7. Distsiplinaarsüütegu võib süüdistatava prokuröri osavõtuta arutada vaid juhul, kui ta ise seda soovib, samuti siis, kui prokurör mõjuva põhjuseta istungile ei ilmu. Süüdistuse esitaja või tema esindaja istungile mitteilmumine ei takista asja arutamist.

8. Kui distsiplinaarsüütegu ei ole võimalik arutada mõne istungile kutsutud isiku mitteilmumise tõttu, lükkab esimees istungi edasi.

9. Distsiplinaarsüütegu arutatakse suuliselt.

10. Süüdistatav prokurör, samuti süüdistuse esitaja või tema esindaja võivad anda asja kohta seletusi, esitada taotlusi ja täiendavaid tõendeid ning avaldada taandust.

11. Komisjon peab esitatud taotlused läbi vaatama ja nende kohta otsuse tegema istungil.

12. Komisjoni liikme(te) vastu esitatud taanduse(d) vaatavad läbi teised komisjoni liikmed.

13. Esimehe määratud komisjoni liige või selleks spetsiaalselt kaasatud sekretär koostab distsiplinaarsüüteo arutamise kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ning esimees.

IV. osa DISTSIPLINAARSÜÜTEO ARUTAMINE DISTSIPLINAARKOMISJONI ISTUNGIL 

14. Distsiplinaarsüüteo arutamine algab esimehe teatega, milline asi arutamisele tuleb, kes seda arutavad, kes on istungile kutsutud ja kes nendest on ilmunud. Seejärel küsib esimees pooltelt, kas nad soovivad esitada taotlusi, täiendavaid tõendeid või avaldada taandust.

15. Pärast taotluste (taanduste) lahendamist kannab esimees või tema poolt määratud distsiplinaarsüüteoga tutvunud komisjoni liige ette asja sisu, misjärel kuulatakse ära süüdistuse esitaja või tema esindaja ning süüdistatav prokurör, uuritakse asjas kogutud ja täiendavalt esitatud tõendeid.

16. Tõendite uurimisel ja hindamisel lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest.

17. Istungil võib süüdistuse esitaja või komisjon süüdistust muuta, tagades seejuures süüdistatavale prokurörile võimaluse end muudetud süüdistuse vastu kaitsta. Süüdistatava prokuröri taotlusel lükkab komisjon muudetud süüdistuse järgi distsiplinaarsüüteo arutamise edasi, määrates kindlaks uue istungi aja ja koha.
[RTL 2005, 21, 279 - jõust. 25.02.2005]

V. osa DISTSIPLINAARKOMISJONI OTSUS 

18. Komisjon teeb oma otsuse nõupidamistoas vahetult pärast asja arutamise lõpetamist. Nõupidamistoas nõupidamise ajal toimunud arutlusi ei avaldata.

19. Otsus peab olema põhjendatud. Otsuses, millega tehakse justiitsministrile või riigi peaprokurörile ettepanek distsiplinaarkaristuse määramiseks, peab olema märgitud karistuse liik ja määr.

20. Otsus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla kõik asja arutamisest osa võtnud komisjoni liikmed.

21. Komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult ning see lisatakse otsusele.

22. Otsus tehakse vahetult pärast selle tegemist teatavaks asja arutamisest osavõtnud süüdistuse esitajale ning prokurörile, kelle suhtes otsus tehti.

23. Esimees saadab otsuse justiitsministrile või riigi peaprokurörile kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. Otsuse ärakirjadsaadetakse sama aja jooksul süüdistuse esitajale ning prokurörile, kelle suhtes otsus tehti.

24. Komisjoni otsusega mittenõustumisel võib süüdistatav prokurör kümne tööpäeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest, saata justiitsministrile või riigi peaprokurörile omapoolse kirjaliku seletuse ja taotleda komisjoni otsusest erineva otsuse vastuvõtmist. Kui süüdistuse esitaja on riigi peaprokurör, esitatakse kirjalik seletus ja taotlus justiitsministrile.

25. Komisjoni otsusega mittenõustumisel võib süüdistuse esitaja kümne tööpäeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest, saata justiitsministrile või riigi peaprokurörile omapoolse kirjaliku seletuse ja taotleda komisjoni otsusest erineva otsuse vastuvõtmist. Kui süüdistuse esitaja on riigi peaprokurör, esitab ta kirjaliku seletuse ja taotluse justiitsministrile.
[RTL 2005, 21, 279 - jõust. 25.02.2005]