Teksti suurus:

Trollibussijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.07.2005
Avaldamismärge:RTL 2001, 67, 913

Trollibussijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava1

Vastu võetud 24.05.2001 nr 57

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 28 lõike 4 alusel.

§ 1. Määrusega kehtestatakse trollibussijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava (juurde lisatud).

§ 2. Õppekava on kohustuslik hiljemalt 2 kuud pärast määruse jõustumist koolituskursust alustavale trollibussijuhi  koolitajale.
1 Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001–0024).

Minister Toivo JÜRGENSON

Kantsler Margus LEIVO

Teede- ja sideministri 24. mai 2001. a määruse nr 57 «Trollibussijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava»
lisa

TROLLIBUSSIJUHI ETTEVALMISTAMISE RIIKLIK ÕPPEKAVA

1. Eesmärk ja nõuded

1.1. Riiklik õppekava määrab trollibussijuhi ettevalmistamise kohustuslikud õppeained ja nende mahud, õppevahendid ning -metoodika.

1.2. Koolitamise eesmärk on:
1) korrektse käitumise ning liiklus- ja suhtlemiskultuuri kasvatamine;
2) koolitatava ettevalmistamine trollibussi juhtimiseks;
3) põhjalike teadmiste ja oskuste andmine õppekavas toodud õppeainete mahus;
4) positiivse hoiaku kujundamine suhtumisel teistesse liiklejatesse ohutu ja kaitsliku sõiduviisi kasutamisega.

1.3. Trollibussijuhile esitatavad nõuded tema teadmiste ja oskuste kohta on määratud teede- ja sideministri 27. veebruari 2001. a määruses nr 11 «Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded» (RTL 2001, 34, 456) D-kategooria mootorsõidukijuhi kohta sätestatud nõuetega arvestades erisusi, mis tulenevad trollibussi ehitusest ja juhtimisvõtete iseärasustest.

2. Vastuvõtutingimused

2.1. Koolituskursusele võetakse õppima trollibussi juhtimise õigust taotlev isik, kes:
1) on Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane;
2) omab mootorsõidukijuhi tervisetõendit D-kategooria auto juhtimist lubava märkega;
3) omab B-kategooria auto juhiluba vähemalt 2 aastat;
4) on trollibussi juhtimisõiguse saamise ajaks vähemalt 21 aastat vana.

2.2. Isik peab koolitajale esitama passi või muu elamisluba tõendava dokumendi ja punktis 2.1 nimetatud tervisetõendi ning juhiloa.

3. Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid

3.1. Hindamise põhimõte on välja selgitada õpilase teadmised, oskused ja hoiakud kogu õppekava ulatuses, arvestades trollibussijuhi olulist tähtsust paljude inimeste – tema enda, sõitjate ja kaasliiklejate turvalisuse tagamisel.

3.2. Koolituse käigus kontrollitakse õpilase teadmisi ja oskusi läbivõetud teemade kaupa.

3.3. Koolituse edukuse ja edasijõudmise määrab põhimõte, et enne järgmist õppeetappi tuleb kontrollida neid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud selleks, et õpe oleks ohutu ja kulgeks häireteta. Vajadusel tuleb anda lisakoolitust. Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga.

3.4. Teooriaõppel omandatud teadmiste ja oskuste hindamisel arvestatakse:
1) teiste liiklejate suhtes positiivse hoiaku väljakujunemist ja trollijuhi tegevuse psühhofüsioloogiliste aluste tundmist;
2) liiklusohtlike olukordade tekkepõhjuste analüüsimise ning liiklusõnnetuste ja asjatute riskide vältimise oskust;
3) oskust määrata trollibussi tehnilise seisukorra vastavust liiklusohutuse ja keskkonnakaitse nõuetele ning oskust võimaluse korral viga kõrvaldada;
4) sõitjateveo kohta käivate nõuete tundmist ja sõitjateveole iseloomulike turvameetmete rakendamist.

3.5. Sõiduoskuse hindamisel arvestatakse:
1) trollibussi juhtseadiste käsitsemist;
2) kaitsliku sõiduviisi valdamist ja ohutute sõiduvõtete kasutamist;
3) mitmesugustes liiklusolukordades orienteerumist;
4) lugupidavat suhtumist teistesse liiklejatesse ja sõitjatesse;
5) sõidu sujuvust ja sõitjatele sõidumugavuse tagamist.

3.6. Koolitusel rakendatavaid eksamihindeid on põhimõtteliselt kaks: «jah» tähendab eksami sooritamist, «ei» – sooritamata jäämist. Koolituse teooriaeksami küsimustik peab hõlmama õppekava sisu täies ulatuses. Koolituse vahekontroll ja teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on testküsitluses õigesti vastanud vähemalt 90% küsimusi.

3.7. Koolituse sõidueksam õppeplatsil loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav täidab nõuetekohaselt ja veatult teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määrusega nr 41 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» (RTL 2001, 55, 760) lisas 2 ettenähtud harjutused nr 1, 3 ja 4. Harjutustes kasutatud tähiste väärtused on toodud õppekava punktis 8.2. Harjutuste sooritamise koguaeg on 15 minutit. Vea puhul on lubatud koguaja piires iga harjutust korrata üks kord.

3.8. Koolituse sõidueksam liikluses loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav täidab liikluseeskirja ja liiklusohutuse nõudeid, sõidab sujuvalt ja tagab sõitjatele sõidumugavuse, ilmutab teiste liiklejate suhtes tähelepanelikkust ning ei tekita liiklusohtlikku olukorda. Hindamine koolitaja sõidueksamil liikluses toimub vastavalt punktis 3.7 nimetatud määrusele.

4. Õppekava struktuur ja õppe kestus

4.1. Teooriaõpe ja õppesõit peavad toimuma kursuse vormis vahelduvalt ja metoodiliselt õiges järjestuses.

4.2. Trollibussijuhi riiklik õppekava hõlmab alljärgnevaid teooriaõppe ja õppesõidu teemasid vähemalt tabelis toodud mahus.

Tabel

Jrk nr Teooriaõpe Tundide arv Jrk nr Sõiduõpe Sõidukordade arv
1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 10      
      2. Sõiduki käsitsemine 2
3. Sõiduki tundmine 22      
      4. Sõit õppeplatsil 4
5. Liiklusohutus 6      
  Vahekontroll liikluseeskirja ja liikluses käitumise ning liiklusohutuse aluste tundmises 1   Vahekontroll sõiduki käsitsemise oskuses 1
      6. Sõit liikluses 66
7. Liikluspsühholoogia 6      
      8. Sõit erioludes 5
9. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad 4      
10. Energiavarustus 10      
  Teooriaeksam 1   Sõidueksam 2
  Teooriaõpet kokku 60   Sõiduõpet kokku 80

4.3. Teooriaõppel on õppetunni kestus 45 minutit. Sõidukorra kestus on 25 minutit. Õpilasel võib päevas olla kuni kuus sõiduõppe korda. Sõidukordade vahel peab olema puhkepaus vähemalt viis minutit.

4.4. Teooriaõpe ja sõiduõpe toimuvad vastavalt tabelis toodud numeratsiooni järjestusele.

4.5. Koolituskursuse kestus on vähemalt 10 nädalat.

5. Lõpetamise kord

5.1. Koolituskursus lõpeb teooriaeksamiga ning sõidueksamitega õppeplatsil ja teeliikluses.

5.2. Eksamite läbiviimise korra kinnitab koolitaja.

5.3. Eksamite eduka sooritamise korral annab koolitaja õpilasele mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse.

6. Nõuded koolitajale, trollibussijuhi õpetajale ja õppesõidukile

Koolitaja, trollibussijuhi õpetaja ja õppesõiduk peavad vastama teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määruse nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri, mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljastamise kord» (RTL 2001, 55, 761) peatükis 3 sätestatud nõuetele.

7. Õppeainete õppekava: teooriaõpe

7.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses

Koolitus peab:
1) süvendama ja kinnistama liikluseeskirja tundmist;
2) andma mitmesuguste liiklusolukordade analüüsi ja hindamise oskuse;
3) välja arendama riskiteadliku käitumise ja objektiivse enesehinnangu võime ning lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes.

7.1.1. Üldmõisted

Pärast koolitust peab õpilane tundma Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruses nr 48 «Liikluseeskiri» (RT I 2001, 15, 66) kasutatavate mõistete tähendust.

7.1.2. Liikluse korraldamine

7.1.2.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) ohutu liikluse korraldamise võimalusi mitmesuguste liikluskorraldusvahenditega;
2) reguleerija märguandeid ja lubatavaid liikumissuundi;
3) kontrollimisõigusega isikuid.

7.1.2.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama tegutseda õigesti ja ohutult peatumismärguande saamisel.

7.1.3. Vähekaitstud liiklejad ja erilist tähelepanu nõudvad olukorrad

7.1.3.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) juhi kohustusi vähekaitstud liiklejate suhtes mitmesugustes liiklustingimustes;
2) vanurite, nägemis- ja kuulmispuuete või füüsiliste puuetega inimeste võimalikke raskusi liiklusolukordadega kohanemisel ning sellest tulenevaid ohte;
3) laste turvalisuse sõltuvust liikluskeskkonnast ning laste võimalikku ootamatut käitumist liikluses;
4) juhi kohustusi peatuses oleva ühissõiduki ning sellesse sisenejate ja sellest väljujate ohutuse tagamiseks.

7.1.3.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) analüüsida juhi ohutust tagavat tegevust temale sõiduteel vastu tulevate jalakäijate, jalgratturite või mopeedijuhtidega kohtumisel või nendest pärisuunas möödumisel;
2) pöörata tähelepanu lastega seotud olukordadele liikluses:
– sõidu alustamisel,
– pööretel,
– tagurdamisel;
3) sõitmisel lasteasutuste ja koolide läheduses;
4) põhjendada ohutu sõiduviisi valikut lähenemisel ülekäigurajale või jalgrattateega ristumise kohale mitmesuguste teeolude, nähtavustingimuste ja liiklustiheduse puhul.

7.1.4. Juhi märguanded

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) märguandmise võimalusi:
– tuledega: suuna-, piduri- ja ohutuledega ning esitulede ümberlülitamisega (vilgutamisega),
– käega;
2) suunamärguandekohustust enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist;
3) millal kasutada helisignaali;
4) ohutulede ja/või ohukolmnurga kasutamist nõudvaid olukordi;
5) põhjendust, miks hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust.

7.1.5. Sõiduki paiknemine teel, sõiduteel, sõidurajal; sõiduraja valik

7.1.5.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) trollibussi õiget paiknemist sõidul;
2) trollibussi õiget paiknemist ristmike ületamisel:
– enne ristmikku,
– ristmikul otsesõidul või pöörete sooritamisel,
– pärast ristmikku;
3) trollibussi õiget paiknemist manöövrite sooritamisel;
4) ühissõidukiraja kasutamise korda.

7.1.5.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida õiget sõidurada mitmesugustes liiklusolukordades, vähendades sellega liiklusohtu;
2) arvestada liikluses paiknemisel trollibussi mõõtmeid ning vajalikku ohutut piki- ja külgvahet.

7.1.6. Pikivahe eessõitjaga

7.1.6.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma piisava pikivahe hoidmise vajadust ja selle tähtsust mitmesugustes liiklusoludes.

7.1.6.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) määrata ohutut pikivahet eessõitjaga;
2) analüüsida pikivahe valikul arvestatavaid tegureid.

7.1.7. Teeandmiskohustus (teeandmise reeglid ja kohad)

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) teeandmise kohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost, vältides asjatuid riske eesõiguse kasutamisel;
2) juhi kohustusi, tegevust ja käitumist ohutuks väljasõiduks kõrvalteelt peateele;
3) juhi tegevust ja käitumist:
– samaliigilisel reguleerimata ristmikul nn parema käe reegli rakendamisel,
– liikumise alustamisel sõidutee äärelt või teepeenralt,
– teele sõitmisel: teega külgnevalt alalt ja õuealalt; sõitmisel aeglustus- või kiirendusrajal,
– ristmikult ärasõidul pöörde lõpetamise järel,
– tee andmisel tähistatud peatusest väljasõitvale ühissõidukile.

7.1.8. Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid

7.1.8.1. Tegevus ja käitumine ohutul möödasõidul või möödumisel

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) möödasõidu ja möödumise erinevust;
2) ohutuks möödasõiduks või möödumiseks vajalikke tingimusi;
3) võimalikke ohte möödasõidu või möödumise üksikutel etappidel;
4) möödasõidutee pikkust mõjutavaid tegureid;
5) kohti, kus möödasõit või möödumine on keelatud;
6) ohte, mis võivad tekkida möödasõidul või möödumisel:
– autorongist või puksiirrongist,
– pikkadest või laiadest sõidukitest,
– liikurmasinatest või aeglastest sõidukitest,
– kaherattalistest sõidukitest (jalgrattad, mopeedid, mootorrattad),
– teel liikuvatest jalakäijatest;
7) juhi tegevuse ja ohutu käitumise põhimõtteid kohtumisel vastusõitva sõidukiga mitmesugustes liiklustingimustes.

7.1.9. Sõidukiirus (nõuded ohutu sõidukiiruse valikul)

7.1.9.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) lubatud suurima kiiruse ja liiklusoludele vastava kiiruse erinevust;
2) kehtivaid piirkiirusi asulateel;
3) liiklusoludele mittevastavast sõidukiirusest tulenevaid ohte.

7.1.9.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama valida liiklusoludele vastavat ohutut sõidukiirust asulateel.

7.1.10. Peatumine ja parkimine

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) peatumise ja parkimise üldnõudeid;
2) ohutu peatumise ja parkimise kohti linnas;
3) trollibussi peatumisel või parkimisel rakendatavaid ohutusabinõusid;
4) kohti, kus on keelatud:
– peatumine,
– parkimine;
5) juhi kohustusi ja tegevusi trollibussi hädapeatumise korral.

7.1.11. Trammiteega ristumise kohad

7.1.11.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) tee ja rööbastee ristumise kohtades kasutatavaid liikluskorraldusvahendeid;
2) liikluskorraldusvahendite puudumisest või nende mittekorrasolekust tulenevaid ohte;
3) juhi tegevust ohutuse tagamisel trammiteega ristumise kohale lähenedes;
4) juhi kohustusi hädapeatumise korral trammiteel.

7.1.11.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama ohutult ületada trammiteega ristumise kohti.

7.1.12. Valgustusseadmete kasutamine

7.1.12.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) valgustusseadmete kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes;
2) tulede ebaõigest kasutamisest tulenevaid ohtlikke tagajärgi.

7.1.12.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada õigesti trollibussi valgustusseadmeid liiklusohutuse tagamiseks.

7.1.13. Trollibussi pukseerimine

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) ohutu pukseerimise viise ja tingimusi;
2) ühenduslüli kohta kehtestatud nõudeid;
3) pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja leppemärguandeid;
4) pukseeriva ja pukseeritava sõiduki kohta kehtestatud nõudeid;
5) olukordi, kui pukseerimine on keelatud;
6) pukseerimisega kaasnevaid võimalikke ohte.

7.1.14. Tegutsemine liiklusõnnetuse korral

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) nõudeid trollijuhile liiklusõnnetuse korral;
2) tegevusi liiklusõnnetuse kohas.

7.1.15. Eritalituse sõiduki eriõigused

Pärast koolitust peab õpilane teadma eritalituse sõiduki tunnuseid, eriõigusi ning teiste juhtide kohustusi tööülesandeid täitva eritalituse sõiduki suhtes.

7.1.16. Mõnede liiklejate kohta kehtivad lisanõuded

Pärast koolitust peab õpilane teadma jalgratturile, mopeedijuhile, loomveokile, looma- ja käsikäruga liiklejale kehtestatud lisanõudeid.

7.2. Sõiduki tundmine

Koolitus peab andma teadmised trollibusside ehitusest, käsitsemisest, tehniliste rikete tekkimise põhjustest ja nende mõjust liiklusohutusele.

7.2.1. Sõiduki ehitus ja tehniline hooldus

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) trollibusside liigitust ja nende lühiiseloomustust;
2) trollibussi üldandmeid ja tehnilisi parameetreid;
3) regulaarse tehnilise hoolduse ja järelevalve tähtsust;
4) õlide, erivedelike ja hooldusmaterjalide, sh pesu- või puhastusvahendite mõju looduskeskkonnale.

7.2.2. Trollibussi agregaatide, mehhanismide ning süsteemide otstarve ja tööpõhimõte

7.2.2.1. Jõuülekanne

Pärast koolitust peab õpilane teadma jõuülekandeseadmete üldehitust, tööpõhimõtet ja kasutusviisi.

7.2.2.2. Rool

Pärast koolitust peab õpilane tundma:
1) roolimehhanismi, rooliajami ja roolivõimendi tööpõhimõtet;
2) juhtseadistes esinevaid rikkeid, mis on tähtsad liiklusohutuse seisukohalt.

7.2.2.3. Pidurisüsteem

Pärast koolitust peab õpilane tundma:
1) mitut liiki toimemehhanismidega pidurite üldehitust ja pidurisüsteemi tööd;
2) sõidupiduri ja seisupiduri tööpõhimõtet;
3) mitteblokeeruvate pidurite (ABS) tööpõhimõtet ja oskama kontrollida õhkajamis õhurõhku.

7.2.2.4. Rattad

Pärast koolitust peab õpilane:
1) tundma rehvitüüpe ning nende tähistust;
2) teadma rehvide kasutusea sõltuvust
– juhtimisvõtetest,
– esirataste suunangust,
– õhurõhust rehvis;
3) tasakaalustamata rataste kasutamise võimalikke tagajärgi;
4) tunnuseid, mis viitavad sõidu ajal rattapoltide ja -mutrite keermesliidete kinnituse lõdvenemisele, ning sellest tulenevaid ohte.

7.2.2.5. Elektriseadmed

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) trollibussi kõrgepingeseadmete otstarvet, ehitust ja paigutust;
2) trollibussi madalpingeseadmete otstarvet, ehitust ja paigutust;
3) trollibussi elektriseadmete iseloomulikke rikkeid;
4) põhikaitsevahendeid kuni 1000 V seadmetes;
5) elektriohutust kuni 1000 V elektriseadmetes töötamisel ja oskama kontrollida vooluahelate, valgustusseadmete helisignaali, näidikute ning mõõdikute korrasolekut.

7.2.3. Trollibussi juhitavus

Pärast koolitust peab õpilane teadma trollibussi juhitavusele mõjuvaid tegureid:
1) trollibussi mõõtmed;
2) kasutatavad rehvid;
3) tugev tuul;
4) libe tee.

7.2.4. Trollibussi varustus

Pärast koolitust peab õpilane teadma, milline varustus kuulub trollibussi komplekti ja mis nõuetele see peab vastama.

7.2.5. Trollibussi erivarustus

Pärast koolitust peab õpilane teadma kütte- ja ventilatsiooniseadmete ning uste juhtajami otstarvet ja oskama kasutada bussi avariiväljapääse.

7.2.6. Säästlik sõiduviis

Pärast koolitust peab õpilane teadma ja oskama kasutada ohutuid ja energiasäästlikke sõiduvõtteid (sujuv sõit ja peatumine, ootamatute manöövrite vältimine, võimalike takistuste ja liiklusohtlike olukordade ettenägemine jms).

7.2.7. Trollibussi mõju keskkonnale

Pärast koolitust peab õpilane teadma looduskeskkonna saastatuse põhjusi ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes.

7.2.8. Energiavarustus

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) alajaamade funktsiooni, kontaktvõrgu toitesüsteeme, üldosasid, isolatsiooni ja riputussüsteeme;
2) kontaktvõrgu eriosi;
3) kontaktvõrgus peituvaid ohtusid ning oskama kontaktliini rikete korral tegutseda.

7.3. Liiklusohutus

Koolitus peab:
1) kujundama positiivse suhtumise teistesse liiklejatesse ja looduskeskkonda;
2) andma piisava ohutunnetuse asjatu riski vältimiseks liikluses;
3) andma teadmised liiklusohtlikesse olukordadesse sattumise ärahoidmiseks;
4) andma oskused võimalike ohuolukordade ennetamiseks.

7.3.1. Ohuolukorra tunnetamine

Pärast koolitust peab õpilane teadma või tundma ohuolukordade tekkimise põhjusi ning põhjustajaid:
1) teiste liiklejate vastu tähelepaneliku hoiakuta juhte;
2) väära enesehinnanguga ja oma oskusi ülehindavaid juhte;
3) muutuvate ilma- või teeoludega mittearvestamist;
4) vähest sõidukogemust;
5) vähekaitstud liiklejaid (jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid);
6) piiratud liikumisvõimega (vanurid, nägemis- ja füüsiliste puuetega isikud) või kuulmispuudega liiklejaid;
7) ootamatult teele ilmuvaid ulukeid ja koduloomi;
8) mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära;
9) alkoholi või narkootiliste (psühhotroopsete) ainete kasutamist;
10) juhtimist sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist.

7.3.2. Olukorra hindamine

Pärast koolitust peab õpilane teadma ohuolukordades kasutatavaid ohutuid juhtimisvõtteid ja oskama:
1) hinnata ohu võimalikku iseloomu;
2) arvestada, et liikleja võib liikluseeskirja sätteid tõlgendada teisiti kui tema.

7.3.3. Liiklusõnnetused ja -kahjustused

7.3.3.1. Liiklusõnnetuste põhjused ja iseloom

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) liiklusõnnetuste tekkepõhjusi;
2) ootamatult tekkida võivaid liiklusolukordi, kus juhil tuleb tegutseda ajapuuduses ja teabevaeguses;
3) liiklusolukordade keerukust mõjutavaid tegureid ja oskama analüüsida järgmisi olukordi:
1) teelt väljasõit oludele mittevastava sõidukiiruse tõttu;
2) liiklusõnnetus ühe sõidukiga;
3) liiklusõnnetus mitme sõidukiga;
4) suunamärgu mitteandmisest põhjustatud liiklusõnnetus;
5) ebaõigest paiknemisest manöövri sooritamisel põhjustatud liiklusõnnetus;
6) teeandmise kohustuse eiramisest põhjustatud liiklusõnnetus:
– kõrvalteelt peateele sõitmisel,
– vasakpöörde sooritamisel;
7) möödasõidu reeglite eiramisest tingitud liiklusõnnetus;
8) reguleeritud või reguleerimata ülekäigurajal teeandmise kohustuse eiramisest põhjustatud liiklusõnnetus;
9) ühissõidukipeatuses seisvast sõidukist möödumisel aset leidnud liiklusõnnetus.

7.3.4. Liikluseeskiri ja eetilised nõuded

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) liikluseeskirja ja keskkonnakaitsenõuete eiramise või rikkumise motiive ja põhjusi;
2) liikluskultuuri aluseid – viisakat ja lugupidavat suhtumist teistesse liiklejatesse;
3) liiklusolukordade ettenägemise, analüüsimise ja lahtimõtestamise tähtsust liiklusohutuse tagamisel.

7.4. Liikluspsühholoogia

Koolitus peab andma:
1) lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna vastu;
2) teadmised trollibussi juhtimiseks vajalike võimete ja trollijuhi töö psühhofüsioloogiliste aluste kohta;
3) oskuse käituda õigesti ja ohutult kõikides liikluses ettetulevates olukordades.

7.4.1. Liikluspsühholoogia üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem

7.4.1.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma või tundma:
1) inimese psühhofüsioloogilisi omadusi;
2) trollijuhi töö esmatähtsaid psüühilisi protsesse – mõtlemise ja tähelepanu jaotamise võimet;
3) liiklusolukordade ettenägemise võimet;
4) liiklusalase teabe vastuvõtmise protsessi;
5) meeleorganite ärritust;
6) reageerimist;
7) reaktsioonina kavandatavat tegevust.

7.4.1.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama analüüsida juhi väära käitumise tulemusena tekkida võivaid liiklusõnnetusi või liiklusohtlikke olukordi.

7.4.2. Inimese psühhofüsioloogilised omadused

7.4.2.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) nägemismeele osatähtsust liiklusalase teabe hankimisel:
– nägemisvälja muutumist sõidukiiruse muutudes,
– nägemisteravuse erinevusi nägemisvälja eri kohtades,
– nägemisteravuse sõltuvust vanusest,
– silma valguse ja pimedusega kohanemise aega ning kontrastsusmõju,
– nägemisillusioonide tekkimise põhjusi;
2) reageerimise tähtsust, seda eriti piiratud tegutsemisaja korral;
3) reageerimisaja pikkuse sõltuvust juhi tervislikust ja emotsionaalsest seisundist, väsimusastmest jt teguritest;
4) reageerimisajal läbitavat maad;
5) vastuliikuva sõiduki kauguse ja kiiruse hindamisel tehtavaid vigu;
6) võimalikke vigu kauguse ja liikumiskiiruse hindamisel halva nähtavuse korral;
7) mingile objektile kinnistunud pilgu tõttu võimalikku kõrvalekaldumist sõidujoonelt;
8) tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju:
– mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale,
– tundepinge (stressi) suurenemisele,
– liiklusohutusele.

7.4.2.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama analüüsida tähelepanu jaotuvuse, ümberlülitusvõime ja hajuvuse mõju liiklusohutusele.

7.4.3. Liiklusohutust mõjutavad tegurid

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) juhi reageerimisaega, reageerimismaad ning peatumismaad mõjutavaid tegureid;
2) mõistete:
– pidurite rakendusmaa,
– aeglustusmaa,
– pidurdusmaa sisu;
3) aeglustusmaa sõltuvust sõidukiirusest;
4) tahavaatepeegli kasutamisel:
– pilgu ümbersuunamiseks kuluvat aega,
– sise- ja välispeeglitesse vaatamiseks kuluvat aega,
– tasa- ja kumerpeegli erinevust objektide kauguse hindamisel;
5) liiklusohtlike olukordade vältimise võimalusi kaitsliku sõiduviisi kasutamisega.

7.4.4. Isikuomadused

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) võimalikke pingeallikaid (stressoreid) liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning selle mõju liiklusohutusele;
2) agressiivse või impulsiivse käitumisviisi negatiivset mõju liiklusohutusele.

7.4.5. Valmisolek liikluses osalemiseks

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) liikluses osalemiseks ja liiklusohutuse tagamiseks vajaliku tasakaalustatud emotsioonitaseme saavutamise tähtsust;
2) juhi kutse-eetika põhimõisteid – kutsekohust, kutseau;
3) reaalsusetaju, enesekriitika ja vastutustunde vajalikkust liikluses osalemisel ja liiklusohutuse tagamisel.

7.4.6. Sotsiaalsed tegurid

Pärast koolitust peab õpilane tundma:
1) liikluseeskirja ja keskkonnakaitsenõuete mittetäitmisest tulenevaid ohte;
2) põhjusi, miks inimesed tõlgendavad sarnaseid liiklusolukordi erinevalt;
3) teiste liiklejate käitumisviisi omaksvõtmise, nn grupisurve avaldumist liikluses;
4) isiksuse kalduvust grupisurvele allumiseks või mitteallumiseks, selle põhjusi ning negatiivse grupisurve mõju liiklusohutusele;
5) teistele liiklejatele eeskujuks olevat ja neid positiivselt mõjutavat käitumisviisi.

7.4.7. Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) isiklike motiivide ja varasemate kogemuste mõju juhi käitumisele;
2) väsimustunnuseid ja väsimuse mõju liiklusohutusele;
3) alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõju:
– tajule,
– nägemisele,
– liigutuste koordinatsioonile,
– enesehinnangule;
4) alkoholi- või narkootikumijoobes juhtimisest tulenevaid võimalikke tagajärgi;
5) tähelepanu hajumist sõidu ajal käsimobiiltelefoni kasutamisel.

7.5. Liiklusalased lisanõuded ja -eeskirjad

7.5.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma või tundma:
1) liiklusseadusest ja liikluseeskirjast tulenevaid liiklejate õigusi ja kohustusi;
2) liiklusega seonduvat haldus- või kriminaalvastutusele võtmise korda;
3) trollibussi tehnoseisundi ja varustuse kohta kehtivaid nõudeid;
4) tehnoülevaatusel trollibussi kohta esitatavaid põhinõudeid;
5) kehtivat liikluskindlustussüsteemi;
6) sõitjateveo kohta käivaid nõudeid.

7.5.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) täita varalise kahjuga liiklusõnnetuse kohta vormistatavat «Teadet liiklusõnnetusest»;
2) suhelda sõitjatega korrektselt;
3) rakendada sõitjaveole iseloomulikke tavalisi ja täiendavaid turvameetmeid (toimimine liiklusõnnetuse või õnnetusjuhtumi korral, sõitjate instrueerimine ja juhendamine eriolukordades, laste vedu jne).

8. Õppainete õppekava: sõiduõpe

8.1. Sõiduki käsitsemine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) käsitseda kõiki trollibussi juhtseadiseid;
2) kontrollida enne sõidu alustamist:
– kere ja sõitjateruumi puhtust,
– riiklike registreerimismärkide, tuuleklaaside ja laternaklaaside puhtust,
– peeglite, tulekustutite, ohukolmnurga, käsiapteegi ja tõkiskingade olemasolu,
– juhtseadiste (rool, pidurid) korrasolekut,
– õhupaakides suruõhu olemasolu,
– rehvide üldist seisukorda ja välisvigastuste puudumist,
– õhurõhku rehvis;
– elektriseadmestikus: valgustus-, signalisatsiooni- ja abiseadmete, näidikute ja märgulampide, klaasipuhastite ja -pesuri ning uste juhtajami korrasolekut.

8.2. Sõit õppeplatsil

Õppeplatsil sooritatavate harjutuste sisu ja tingimused on määratud teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määrusega nr 41 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid». Kohustuslikud harjutused on ülalnimetatud määruse lisa 2 «Sõidueksami esimeses järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse hindamine» tabelis 2 toodud harjutused nr 1, 3 ja 4, kus mõõtmete tähiste väärtused on järgmised:
A = 9 m,
G = 1,5 bussi laiust,
H = 1,5 bussi pikkust,
I = bussi laius + 1 m.

8.2.1. Sõiduks valmistumine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kasutada kõiki juhiistme reguleerimise võimalusi parima sõiduasendi saavutamiseks;
2) kontrollida uste suletust;
3) reguleerida kõiki tahavaatepeegleid parima nähtavusvälja saavutamiseks;
4) reguleerida rooliratta asendit.

8.2.2. Liikumise alustamine, sõit väikese kiirusega, trollibussi peatamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) alustada sujuvalt liikumist;
2) muuta sujuvalt sõidukiirust;
3) hoida õigesti rooli;
4) pöörata rooli vastavalt sõidukiirusele;
5) juhtida trollibussi piiratud alal;
6) peatada trollibuss sujuvalt pidurdades;
7) sõita vasakpoolsete või parempoolsete ratastega teemärgistuse lähedal ja peatuda enne stoppjoont;
8) rakendada trollibussi seismajätmisel kõiki abinõusid iseenesliku liikumahakkamise vältimiseks.

8.2.3. Tagurdamine, manööverdamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida tagurdamisel õiget sõiduasendit;
2) tagurdada otse kõrvalekaldumiseta sõidujoonest ja pöördega paremale või vasakule koos sellele järgneva otseliikumisega.

8.2.4. Pidurdamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama pidurdada:
1) sujuvalt kuni seismajäämiseni varem kindlaksmääratud kohas;
2) kiirpidurdusena võimalikult lühikese pidurdusmaaga.

8.2.5. Pöörded ja parkimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama paigutada märgistatud parkimisplatsil trollibussi:
1) parkivate sõidukite kõrvale ja vahele;
2) parkivate sõidukite ette ja taha.

8.3. Sõit liikluses

8.3.1. Sõidu alustamine, paiknemine teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) alustada sõitu sõidutee äärelt või teepeenralt ja ühineda sujuvalt liiklusvooluga;
2) tagada vähekaitstud liiklejatele ohutust ja piisavat liikumisruumi;
3) valida teeolusid, liiklustihedust ja nähtavust arvestades õiget sõidurada;
4) jälgida teiste sõidukijuhtide märguandeid ja võimaldada neil ohutult sooritada kavatsetavaid manöövreid;
5) paikneda õigesti vastutulevate sõidukite korral;
6) kasutada sobivat kurvisõidutehnikat.

8.3.2. Sõidukiirus

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) arvestada sõidukiiruse valikul:
– ilma- ja teeoludega,
– kehtivate kiiruspiirangutega,
– trollibussi seisundi ja koormatusega,
– mitmesuguste keskkonnamõjudega,
– oma tervisliku seisundi ja enesetundega,
– oma sõidukogemustega;
2) hoida võimalikult ühtlast sõidukiirust;
3) jälgida üldist liiklusrütmi ja sõita liiklusoludele vastava sobivaima kiirusega;
4) suurendada sujuvalt sõidukiirust pärast pöörde sooritamist või eriosade läbimist, takistamata kaasliiklejaid;
5) sobitada sõidukiirust olukorraga, et jõuda vastutulevate sõidukitega kohakuti kõige sobivamas ja ohutumas kohas.

8.3.3. Sõitmine liiklusvoolus ja manöövrite sooritamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) hoida eessõitjaga ohutut pikivahet;
2) arvestada manöövrite sooritamisel:
– ilma- ja teeoludega,
– nähtavusega,
– sõidukiirusega,
– liiklustihedusega,
– möödasõitvate sõidukitega;
3) märgata õigel ajal nii ees- kui tagasõitva sõidukijuhi kavatsusi;
4) hõlbustada tagasõitva sõiduki möödasõitu või möödumist;
5) arvestada kõrvalsõitva sõiduki puhul ohutut külgvahet;
6) vahetada tiheda liikluse korral ohutult sõidurada.

8.3.4. Sõit ristmikule lähenemisel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida aegsasti õiget sõidurada, arvestades kavatsetavat sõidusuunda pärast ristmikku;
2) jälgida olukorda tagapool;
3) märgata reguleerija märguandeid, foori tulesid, liiklusmärke ja teemärgistust;
4) vähendada sõidukiirust ja vajaduse korral peatuda sujuvalt liikluseeskirjas ettenähtud kohas;
5) heastada teiste liiklejate poolt tehtavaid vigu.

8.3.5. Sõit ristmikul

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) ületada ristmikku otse ja sooritada ristmikul parem-, vasak- või tagasipööret;
2) arvestada ristmiku ületamisel:
– ilma- ja teeoludega,
– nähtavusega,
– liiklustihedusega,
– oma sõidukogemustega;
3) täita ristmikul teeandekohustust;
4) väljendada teistele liiklejatele arusaadavalt teeandekohustuse täitmise kavatsust;
5) vältida eesõigustega liiklejate takistamist;
6) anda aegsasti suunamärku enne kavatsetava pöörde sooritamist;
7) suunduda enne kavatsetavat manöövrit aegsasti sõidutee vastava ääre lähedusse;
8) jälgida teiste liiklejate märguandeid;
9) valida pöörde sooritamiseks sobivat sõidukiirust;
10) suurendada pärast pöörde sooritamist sujuvalt sõidukiirust ja vältida teiste liiklejate takistamist.

8.3.6. Peatumine ja parkimine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) peatuda või parkida ohtu tekitamata ja teisi liiklejaid takistamata;
2) juhinduda peatumisel või parkimisel liikluseeskirja ja liikluskorraldusvahendite nõuetest;
3) arvestada peatumis- või parkimiskoha valikul:
– nähtavusega,
– liiklustihedusega,
– ohutusega trollibussist väljumisel;
4) vältida trollibussi iseeneslikku liikumahakkamist;
5) ära hoida trollibussi kasutamist kõrvaliste isikute poolt.

8.3.7. Möödasõit ja möödumine

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida sõiduteel möödasõidu alustamiseks sobivaimat kohta;
2) hinnata möödasõidu ohutust, arvestades:
– liikluseeskirja nõudeid,
– ilma- ja teeolusid,
– nähtavust,
– ees- ja tagasõitvaid sõidukeid,
– vastutulevaid sõidukeid,
– pimestusohtu,
– vähekaitstud liiklejaid,
– trollibussi kiirendusvõimet;
3) anda õigeaegselt suunamärku;
4) alustada möödasõitu teisi liiklejaid takistamata;
5) sooritada möödasõitu kiirendusega ja eelnevalt kiirust vähendamata;
6) katkestada möödasõitu takistuse või liiklusohu ilmnemisel;
7) lõpetada möödasõitu ohutult;
8) hinnata paremalt möödumise ohutust, arvestades:
– liikluseeskirja nõudeid,
– piisava vaba ruumi olemasolu,
– vähekaitstud liiklejaid,
– sõidukiirust.

8.3.8. Sõit teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kasutada ohutult sõiduks kiirendus- ja aeglustusradasid;
2) paikneda teel õigesti otsesõidul ja enne kavatsetavate manöövrite sooritamist;
3) arvestada sõidukiiruse valikul nähtavuskaugust;
4) valida liiklusvoolus kaasliiklejaid takistamata sobivat sõidukiirust.

8.3.9. Sõit teetööde kohas

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) jälgida teetööde kohas ülesseatud liikluskorraldusvahendeid;
2) täita ohutusnõudeid vastusõitvate teeparandussõidukite või liikurmasinatega kohtumisel ning pärisuunas nendest möödasõidul, möödumisel või ümberpõikel;
3) arvestada sõidukiiruse valikul:
– teel töötavaid töölisi,
– piiratud manööverdamisruumi,
– teeparandusmasinaid,
– uue teekatte võimalikku libedust.

8.3.10. Kohtumine vähekaitstud liiklejatega

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) anda ülekäigurajal olevatele jalakäijatele võimalust ületada sõiduteed;
2) tagada kõnnitee või teepeenra puudumisel sõiduteel liikuvate jalakäijate ohutust;
3) vältida märja ilma korral jalakäijate poriga pritsimist;
4) osutada tähelepanu:
– teel jalgsi või jalgratastega liikuvatele inimestele, eriti lastele,
– vanuritele,
– liikumis- või nägemispuudega inimestele;
5) mööduda ohutult jalgratturitest jt vähekaitstud liiklejatest.

8.3.11. Tegutsemine tehnilise rikke ilmnemisel ja ohuolukordades

Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada vajalikke ohutusabinõusid:
1) kasutada ohutulesid ja/või ohukolmnurka;
2) eemaldada trollibussi võimaluse korral sõiduteelt;
3) tagada sõitjate turvalisust.

8.4. Sõit erioludes

8.4.1. Sõit halva nähtavuse tingimustes (udus, vihma- või lumesajus jms)

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida halva nähtavuse korral sobivat sõidukiirust;
2) hoida eessõitjaga ohutut pikivahet, vastutulijatega ohutut külgvahet ning piisavat kaugust sõidutee äärest;
3) kasutada õigesti valgustusseadmeid;
4) ette näha halva nähtavusega kaasneda võivaid ohte;
5) reageerida ootamatutele ohtudele.

8.4.2. Sõit pimeda ajal

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede valgel:
– kuival teel,
– märjal teel,
– lumisel või jäisel teel;
2) määrata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest;
3) ümber lülitada tulesid kohtumisel vastutulevate sõidukitega ja möödasõidul;
4) kasutada trollibussi liikumisel õigeid sõidutulesid;
5) kasutada trollibussi seismise (peatumise, parkimise, hädapeatumise) ajal õigeid tulesid;
6) valida õiget sõidukiirust, arvestades:
– nähtavust,
– tee laiust,
– pimestusohtu;
7) valida sobivat paiknemiskohta teel, arvestades:
– vastutulevaid sõidukeid,
– võimalikke takistusi teel,
– vähekaitstud liiklejate olemasolu ja nende teel viibimise võimalust;
8) valida sobivat ja ohutut kohta peatumiseks või parkimiseks;
9) reageerida võimalikele ootamatutele ohtudele.

8.4.3. Sõit libedal teel

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) alustada sujuvalt kohalt liikumist ja ühtlaselt kiirendada;
2) vajutada sujuvalt käigupedaalile;
3) muuta sõidusuunda;
4) valida õiget sõidukiirust, arvestades:
– tee laiust,
– teekatte seisundit,
– liiklustihedust,
– rehvide seisukorda;
5) reageerida ootamatutele ohtudele.