Teksti suurus:

Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.04.2006
Avaldamismärge:RTL 2005, 23, 315

Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm

Vastu võetud 18.02.2005 nr 30

Määrus kehtestatakse «Ravimiseaduse» (RT I 2005, 2, 4) § 33 lõike 7 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus kehtestab ravimite väljakirjutamise ja apteekidest retsepti või tellimislehe alusel väljastamise tingimused ja korra, sealhulgas nõuded retseptiplankide, tellimislehtede ja saatedokumentide säilitamisele ja arvestusele, ning retsepti vormi.

(2) Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse retseptide vormistamisele veterinaarravimite väljakirjutamisel veterinaararsti poolt niivõrd, kuivõrd see pole reguleeritud «Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud põllumajandusministri määrusega, arvestades veterinaarravimite väljakirjutamise erisusi, ning apteegist ravimite väljastamisele veterinaarretsepti alusel. Veterinaarretsepti vorm on kehtestatud nimetatud põllumajandusministri määrusega.

(3) Ühele retseptile võib kirjutada ja ühe retsepti alusel võib väljastada ainult ühe ravimi.

§ 2. Ravimite väljakirjutamine

(1) Retsepte ja tellimislehti võib välja kirjutada Eestis kehtiva müügiloaga ravimitele, ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks apteegis ning «Ravimiseaduse» § 21 lõikes 1 ettenähtud juhul müügiloata ravimitele. Kui ravimi väljakirjutamisõigust omav isik kirjutab retsepti välja müügiloata ravimile, peab ta retseptiga kaasa andma taotluse ravimi ühekordse sisseveo- ja kasutamisloa saamiseks.

(2) Ravimeid võivad meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil kasutamiseks välja kirjutada ainult Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise õigust omavad arstid ja hambaarstid nende poolt ravitavate isikute ambulatoorseks raviks.

(3) Hambaarstil on õigus välja kirjutada üksnes alljärgnevaid ravimeid ja aineid, märkides retseptile oma ametinimetuse:
1) ravimid hammaste, igemete ja suulimaskesta lokaalseks raviks;
2) antibakteriaalsed ravimid (ATC kood J01);
3) mittesteroidsed põletikuvastased ained (ATC kood M01A);
4) antihistamiinsed ained (ATC kood R06);
5) etüülalkohol;
6) teised ravimid, mille Eestis kehtiva müügiloa andmisel kinnitatud näidustuseks on hammaste või suu haigused.

(4) Ravimeid soodustusega väljastamiseks võivad välja kirjutada «Ravikindlustuse seaduse» (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116; 88, 591; 2004, 37, 253; 49, 342; 56, 400; 75, 520; 89, 604 ja 614) § 41 lõikes 2 nimetatud isikud Eesti Haigekassas kindlustatud isikutele. Eestis viibimise ajaks vajaminevaid ravimeid võib välja kirjutada Euroopa Liidu liikmesriikides kindlustatud isikutele, kes tõendavad oma kindlustuskaitset kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud kehtiva vormikohase tõendi (E 111, E 110, E 112, E 119, E 123, E 128) alusel.

(5) Ravim kirjutatakse välja vastava näidustuse olemasolul ja määratud ravi peab kajastuma tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis koos retsepti numbri äramärkimisega. Kannete tegemisel lähtutakse sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrusega nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» (RTL 2002, 59, 891; 2003, 64, 926) kehtestatud korrast.

(6) Ühele retseptile võib kirjutada ravimit koguses, mis on vajalik kuni kahekuulise ravi jaoks, kui ravimi väljastamisele ei kehti sotsiaalministri 4. novembri 1997. a määruses nr 39 «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjade kinnitamine» (RTL 1997, 192/193, 1010; 1998, 362/363, 1536; 1999, 66, 860; 2002, 108, 1608) kehtestatud koguselised piirangud.

(7) Retsepti alusel ei ole lubatud välja kirjutada ketamiini, fentanüüli, tiopentaali, naatriumoksübutüraati, alfentanüüli, sufentanüüli ja remifentanüüli sisaldavaid süstitavaid ravimvorme.

(8) Buprenorfiini sisaldavaid ravimeid on lubatud välja kirjutada statsionaarset psühhiaatriateenust osutavas haiglas töötaval psühhiaatril.

(9) Buprenorfiini sisaldavaid ravimeid võib ambulatoorseks raviks välja kirjutada vaid juhul, kui ambulatoorne ravi järgneb vahetult vähemalt viiepäevasele statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile.

(10) Retsepti ravimi kahe- või kolmekordseks väljastamiseks (edaspidi korduvretsept) võib kirjutada ainult juhul, kui ravimi väljakirjutaja on vastavat ravimit selle saaja ravis varem edukalt kasutanud, ning rasestumisvastaste preparaatide määramisel.

(11) Korduvretseptile peab kirjutama ravimit soodustusega väljastamiseks koguses, mis on vajalik kahekuulise ravi jaoks.

(12) Korduvretsepti ravimi kahekordseks väljastamiseks väljakirjutamisel täidab ravimi väljakirjutaja korduvretsepti kaks eksemplari ja eemaldab täitmata jäetud kolmanda lehe.

(13) Korduvretsepti ei või välja kirjutada narkootilistele ravimitele, uinutitele ja rahustitele, antibakteriaalsetele, immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele ning ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud.

(14) Retsepti väljakirjutanud isik vastutab retsepti väljastamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest ning kinnitab seda oma allkirja ja isikliku pitsatiga (igal retsepti lehel eraldi).

§ 3. Retseptide liigid, vorminõuded ja kehtivus

(1) Retseptide liigid on retsept ravimi ühekordseks väljastamiseks, korduvretsept ja narkootilise ravimi retsept.

(2) Retsept ravimi ühekordseks väljastamiseks on originaalsuuruses mõõdus 127×158 mm. Trükitud rohelisel paberil rohelise värviga, ühekordne. Vasakus ülanurgas plangi nime all on täht (kasutatakse ladina keele tähestikku; igal retseptiplankide seerial oma täht alates ladina tähestiku viimasest tähest – Z, Y, X, ...; viimane kasutatav täht on D) ja punast värvi seitsmekohaline number. Vasakus servas on 80-mm vahega köiteaugud. Plangi servades on turvajoonis.

(3) Korduvretsept on originaalsuuruses mõõdus 127×158 mm, kolmeleheline. Trükitud rohelisele isekopeeruvale paberile rohelise värviga. Vasakus ülanurgas plangi nime all on täht (esimesel eksemplaril A, teisel B ja kolmandal C) ja punast värvi seitsmekohaline number (kõikidel eksemplaridel ühesugune). Vasakus servas on 80-mm vahega köiteaugud. Plangi servades on turvajoonis. Retsept liimitakse ülevalt.

(4) Narkootilise ravimi retsept on originaalsuuruses mõõdus 127×158 mm, kolmeleheline. Retsepti originaal ja üks koopia jäävad apteegile, üks koopia tervishoiuteenuse osutajale. Trükitud punasele isekopeeruvale paberile rohelise värviga. Vasakus ülanurgas plangi nime all on musta värvi seitsmekohaline number (originaalil ja koopiatel ühesugune). Vasakus servas on 80-mm vahega köiteaugud. Plangi servades on turvajoonis. Retsept liimitakse ülevalt.

(5) Mittenarkootilise ravimi retsept on kehtiv 60 päeva, narkootilise ravimi retsept 14 päeva ja korduvretsept 180 päeva pärast väljakirjutamist, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega.

§ 4. Ravimi väljakirjutamisel retseptile kantavad andmed

(1) Retseptile, v.a veterinaarretseptile, tuleb märkida järgmised andmed:
1) patsiendi nimi, isikukood ja elukoha aadress, teises Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatu puhul vähemalt elukohariik;
2) patsiendi vanus aastates (alla 4-aastastel lastel aastates ja kuudes);
3) soodustuse määr või soodustuse puudumine;
4) valmisravimi korral ravimvorm, ravimpreparaadi või toimeaine nimetus, toimeaine sisaldus ja ravimi koguhulk;
5) märkus ravimi mitteasendamise kohta;
6) ekstemporaalselt valmistatavate ravimite korral ravimi täielik koostis, koostisainete sisaldus ja ravimi koguhulk ning pöördumine apteegi poole ravimi valmistamiseks ja väljastamiseks;
7) ravimi kasutamisjuhend (ühekordne annus, manustamisviis, kasutamissagedus ja kasutamiskestus);
8) retsepti väljakirjutaja nimi (trükitähtedega, trükituna või pitsatina), registreerimisnumber (selle puudumisel arsti kood), telefon ja allkiri;
9) retsepti väljakirjutamise kuupäev ja retsepti kehtivusaeg;
10) retsepti väljakirjutaja töökoht (tervishoiuteenuse osutaja nimi), tegevuskoha aadress, registrikood (äriühingu äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku kood) või isikukood (äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtjal).

(2) Retseptile ja korduvretseptile, mis väljastatakse isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset teises Euroopa Liidu liikmesriigis § 2 lõikes 4 sätestatud dokumentide alusel, lisab tervishoiuteenuse osutaja koopia nimetatud kindlustuskaitset tõendavast dokumendist

(3) Ravimi soodustusega väljastamiseks peab retseptil lisaks lõikes 1 sätestatule olema näidatud:
1) ravimi väljakirjutamise aluseks oleva diagnoosi kolme- või neljakohaline kood vastavalt Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikatsiooni 10. versioonile (RHK-10),
2) soodustuse määr (100%, 90%, 75%, 50% või täishind) vastavalt kehtivale haigekassa ravimite loetelule;
3) töövõimetuspensioni olemasolu tulenevalt «Riikliku pensionikindlustuse seadusest» (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343; 82, 549; 88, 589; 2004, 16, 120; 89, 604 ja 608);
4) märge patsiendi kindlustatuse kohta Eesti Haigekassas või teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

(4) Retseptile tuleb ravimi koguhulk märkida, et see võimaldaks valida patsiendile sobivaimat originaalpakendi suurust või selle kordset, järgmiselt:
1) toimeaine täpse sisaldusena ravimis ja väljastatavate ühikute (tabletid, kapslid, suposiidid jm) koguarvuna, või
2) ühekordse annuse, annustamise sageduse ja ravi kestusena (päevades).

(5) Ravimi väljakirjutaja võib retseptil kasutada ravimpreparaadi nimetust, kui peab põhjendatuks, et patsient vajab just nimetatud ravimpreparaati ning on seda retseptil kinnitanud, märkides retsepti lahtrisse 7 «mitte asendada». Muudel juhtudel kirjutatakse ravim välja, kasutades selleks ravimis sisalduva toimeaine nimetust. Ravimi väljakirjutaja peab patsienti teavitama ravimi asendamise võimalusest ja tingimustest.

(6) Ravim kirjutatakse välja, kasutades selleks ravimis sisalduva toimeaine nimetust. Ravimi väljakirjutaja võib retseptil kasutada ravimpreparaadi nimetust, kui peab põhjendatuks, et patsient vajab just nimetatud ravimpreparaati ning on seda kinnitanud, märkides retsepti lahtrisse 7 «mitte asendada» ja esitades tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis sellekohase põhjenduse.

(7) Ravimi väljakirjutaja peab patsienti teavitama ravimi asendamise võimalusest ja tingimustest, lahtrisse number 7 «mitte asendada» märkimise korral asendamise keelamisest ja selle põhjusest.

(8) Pöördumine apteegi poole ravimi valmistamiseks ja väljastamiseks kirjutatakse retseptil ladina keeles. Toimeained ja abiained kirjutatakse ladina või eesti keeles. Retseptil võib lühendeid kasutada ainult ladinakeelsete mõistete korral.

(9) Andmed patsiendi kohta ja ravimi kasutamisjuhend tuleb kirjutada eesti keeles. Ravimi kasutamisjuhend võib vajadusel olla täiendavalt kirjutatud ka muus patsiendile arusaadavas keeles. Ravimite kasutamisjuhendis tuleb kasutada patsiendile arusaadavaid väljendeid, eeskätt vedelate ravimvormide (annus näidatakse tilkades või lusikatäites) ja pindmiste ravimvormide korral (selgitus nii ühekordse annuse kui ravimiga kaetava pinna suuruse kohta). Narkootilise ravimi retseptil peab ravimi väljakirjutaja omakäeliselt kirjutama ravimi kasutamisjuhendi.

(10) Kõik arvud peavad retseptil olema kirjutatud araabia numbritega.

(11) Kui ravimi kogus märgitakse retseptil muudes ühikutes kui grammides, tuleb arvu taha märkida mõõtühik.

(12) Kui ravimi väljakirjutaja kasutab teadlikult teistsugust annustamisskeemi või manustamisviisi, kui on kirjeldatud ravimi omaduste kokkuvõttes, tuleb retseptile soovitud annuse või manustamisviisi järele märkida «!!».

(13) Korduvretsepti kõik eksemplarid peavad sisaldama identseid andmeid ja on kehtivad iseseisvateks ostudeks.

§ 5. Retseptide vormistamine

(1) Retsepte võib vormistada ainult nummerdatud retseptiplankidele, mille vormid on toodud määruse lisades 1 kuni 3.

(2) Retsept täidetakse loetavas käekirjas, kasutades mittekustuvat kirjutusvahendit, või prinditakse.

(3) Retsepti täitmisel arvuti ja printeri abil tuleb arvestada järgmiste nõuetega:
1) kogu nõutud teave peab olema paigutatud selleks retseptil ette nähtud lahtritesse;
2) retseptile ei tohi kanda teisi kui § 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmeid ega kasutada lühendeid;
3) tarkvaras tuleb kasutada ja välja trükkida ravimite toimeainete nimetused või ravimpreparaatide nimetused ainult täielikul kujul;
4) tarkvaras tuleb kasutada ja välja trükkida ravimvorm, toimeaine sisaldus ja ravimi koguhulk kujul, mis on identsed ravimi müügiloal toodud andmetega;
5) ravimi annustamise osas tuleb kirjutada ühekordne annus numbrina (nt -30 mg-) ja kasutamissagedus sõnadena (nt -kaks korda ööpäevas-) ning märkida vajalik ravimi koguhulk numbritena sulgudes (nt -(90 tabl)-);
6) retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara peab tagama, et ravimi nimetuse valikul või sisestamiseks kuvatakse esimesena ravimi toimeaine nimetus ja seejärel ravimpreparaatide nimetused tähestikulises järjekorras või vastavalt rakendatavatele soodusmääradele;
7) retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara ei tohi sisaldada mingeid viiteid ega linke kindla ravimpreparaadi eelistamiseks;
8) retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara peab tagama, et tarkvaraga töötamise ajal oleks välistatud ravimi reklaam või muul viisil ravimi väljakirjutaja mõjutamine.

(4) Retsept kinnitatakse ravimi väljakirjutaja allkirjaga ning väljakirjutaja nime ja koodi kajastava pitsati jäljendiga kõigil retsepti eksemplaridel.

§ 6. Isikutele jaemüügiapteegist ravimite väljastamine

(1) Retseptiravimeid võib isikutele jaemüügiapteegist väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti ja veterinaarretsepti alusel.

(2) Narkootilisi ravimeid on isikutele jaemüügiapteekidest lubatud väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, arvestades selle juures § 2 lõikes 6 viidatud korras ravimite väljastamisele kehtestatud koguselisi piiranguid ning § 2 lõigetes 7, 8 ja 9 kehtestatud väljakirjutamise piiranguid.

(3) Ekstemporaalselt valmistatavate ravimite koosseisu kuuluvate ainete väljastamine eraldi on keelatud. Retseptile ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks ei tohi välja kirjutada ning apteegis ekstemporaalselt valmistatud ravimite koosseisu ei tohi kuuluda:
1) antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, mükobakterite vastased ained ega uroloogias kasutatavad infektsioonivastased ained;
2) anaboolsed ained ja suguhormoonid;
3) glükokortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks.

(4) Etüülalkoholi on lubatud väljastada ainult retsepti alusel nii puhtal kujul kui segus maksimaalselt kuni 150 g. Kui retseptile ei ole märgitud etüülalkoholi kontsentratsiooni, tuleb see väljastada 70%-lisena. Kui alkohol on mõeldud kompressiks, peab apteek tegema ka lahjenduse.

(5) Kui ravimi väljakirjutamisel on kasutatud ravimi toimeaine nimetust, peab ravimi väljastaja teavitama ravimi saajat retseptil märgitud ravimi koguhulga alusel temale sobivatest sama toimeainet sisaldavatest ravimitest ja nende hindadest.

(6) Kui välja on kirjutatud Eestis kehtivat müügiluba omav retseptiravim, mis apteegis hetkel puudub, peab apteek ravimi hankima mõistliku aja jooksul arvates retsepti esitamisest, v.a juhul, kui ravimi müügiloa hoidja kinnitab, et see ravimpreparaat ei ole Eestis saadaval. Viimasel juhul peab apteek sellest informeerima retsepti väljakirjutajat ning seejärel teavitama lahendusest retsepti esitajat. Konsulteerides ravimi väljakirjutajaga ja viimase nõusolekul võib asendada väljakirjutatud ravimpreparaadi käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud tingimustel.

(7) Väljakirjutatud valmisravimi koguhulga erinemisel tootja originaalpakendite suurusest tuleb väljastada lähima suurusega originaalpakend. Pakendi jagamine on lubatud ainult selliste ravimvormide korral, kus jagamisel säilivad esmase pakendi (blister, ribapakend, tuub, ampull, viaal) kõigil osadel ravimi nimetus, müügiloa hoidja nimi, toimeaine sisaldus, partii number ja viimane kõlblikkusaeg, ning ravimiga antakse kaasa pakendi infoleht.

(8) Kui retsept on välja kirjutatud ravimile, millel ei ole Eestis kehtivat müügiluba ja millele on lisatud arsti taotlus Ravimiametile müügiloata ravimi erandkorras sisseveoks, tuleb apteegil edastada taotlus Ravimiametile. Juhul kui Ravimiamet on teinud otsuse müügiloata ravimi sisseveo õigustatuse kohta, tuleb apteegil esitada asjakohane järelepärimine Eestis ravimite hulgimüügiõigust omavatele isikutele ja hankida ravim mõistliku aja jooksul arvates retsepti esitamisest, v.a juhul, kui ravimitootja teatab, et seda ravimpreparaati ei saa Eestisse tarnida. Viimasel juhul peab apteek sellest teavitama retsepti väljakirjutajat ning teavitama lahendusest retsepti esitajat. Apteek võib ravimi väljastada, kui on eelnevalt kontrollinud, kas arsti taotlusel ja retseptil on märgitud sama isik.

(9) Kui välja on kirjutatud ravimi toimeaine nimetus või kui väljastatava ravimi nimetus või kogus pakendis erineb väljakirjutatust, märgitakse retseptile ja retseptiarvestusse tegelikult väljastatud ravimpreparaadi nimetus ja kogus.

(10) Ravimi väljastamise ajal kannab väljastaja retseptile, v.a veterinaarretseptile järgmised andmed:
1) väljastatud ravimpreparaadi nimetus, toimeaine sisaldus ja kogus pakendis;
2) väljastatud ravimi pakendi hind, väljastatud pakendite arv ja ravimi hind kokku;
3) ravimi saaja poolt makstud hinnaosa;
4) soodustusega ravimi väljastamisel soodustuse summa;
5) ravimi väljastamise kuupäev ja väljastaja allkiri.

(11) Teised retseptil nõutud andmed tuleb retseptile kanda hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ravimi väljastamisest.

(12) Ravimi kasutamist käsitlev tekst kantakse kas väljastatava ravimi originaalpakendile või pakendi külge kinnitatavale lehele. Kleebise kasutamisel ei tohi see varjata olulist teavet. Ravimi väljastamisel tuleb patsienti suuliselt teavitada ravimi õigest ja ohutust tarvitamisest. Tähelepanu tuleb juhtida ravimi õigele säilitamisele ning pakendil olevatele muudele märkustele.

(13) Kui retseptil ei ole kõiki nõutud andmeid, sellel on tehtud parandusi või on välja kirjutatud omavahel sobimatuid aineid, ei tohi apteek retsepti alusel ravimeid väljastada ja retsept tuleb võtta hoiule apteeki. Selliseid retsepte tuleb apteegis hoida teistest retseptidest eraldi.

(14) Lõike 13 alusel apteegis hoiule võetud retsepti korral peab sellest kohe telefonitsi teavitama ravimi väljakirjutajat ning lahendusest teavitama retsepti esitajat.

(15) Kahtlusel retsepti õigsuses on ravimi väljastaja kohustatud võtma ühendust ravimi väljakirjutanud isikuga, edasi lükkama ravimi väljastamise ja säilitama retsepti apteegis kuni asjaolude selgumiseni. Võltsitud retseptist tuleb viivitamata teatada Ravimiametile.

(16) Kui buprenorfiini sisaldava ravimi retsept on välja kirjutatud selleks õigust mitteomava arsti poolt, ei tohi apteek retsepti alusel ravimit väljastada, retsept tuleb võtta apteeki hoiule ja sellisest retseptist tuleb teavitada Ravimiametit.

(17) Kõigil juhtudel, kui ravimi õigeks väljastamiseks on olnud vajalik võtta ühendust ravimit väljakirjutanud isikuga ja temalt saadud teabe alusel on tehtud muudatusi väljastatava ravimpreparaadi, väljastatava koguse või muude ravimi väljastamist puudutavate asjaolude suhtes, tuleb ravimi väljastajal kanda vastav teave retsepti pöördele ja kinnitada see oma allkirjaga. Narkootilise ja psühhotroopse ravimi väljastatavat kogust ei tohi ravimi väljastaja suurendada.

(18) Apteekril on õigus teha kehtivale retseptile parandusi, kui retseptile tervishoiuteenuse osutaja poolt kantud andmed soodustuse määra kohta on muutunud ebaõigeks seoses õigusaktide muutmisega või on vastuolus kehtivate õigusaktidega. Retsepti parandamise ja selle alusel ravimi väljastamise eest vastutab paranduste tegija, kes peab tehtud parandused kinnitama retsepti pöördel oma nime ja allkirjaga.

(19) Ravimi ostjale antakse kviitung tema poolt makstud hinna ja soodustuse summa kohta.

(20) Retseptiravimite väljastamine peab apteegis kajastuma retseptiarvestuses vastavalt «Ravimiseaduse» § 31 lõike 6 punkti 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele. Soodustingimustel väljastatud ravimite arvestusele ja aruandlusele võib kooskõlas «Ravikindlustuse seaduse» § 46 lõikes 2 sätestatuga haigekassa ja ravimi jaemüüjaga sõlmitavas lepingus ette näha täiendavad tingimused ja korra.

§ 7. Teistele isikutele apteegist ravimite väljastamine

(1) Retseptiravimeid võib jaemüügiapteegist ja veterinaarapteegist väljastada tervishoiuteenuse osutajatele, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale ning teistele ravimite väljakirjutamisõigust omavatele isikutele, isikutele, kellel on õigusaktist tulenevalt õigus retseptiravimite hankimiseks, ja isikutele, kellel on Ravimiameti eriluba.

(2) Juriidilistele isikutele, mis ei ole tervishoiuteenuse osutajad, võib väljastada ainult käsimüügiravimeid.

(3) Retseptiravimid väljastatakse tellimislehe alusel koostatud saatedokumendiga. Iga tellimislehe alusel vormistatakse eraldi saatedokument. Käsimüügiravimid väljastatakse saatedokumendiga.

(4) Haiglaapteegist võib tervishoiuteenuse osutajale väljastada käsimüügi- ja retseptiravimeid tellimislehe alusel koostatud saatedokumendiga.

(5) Apteegist võib käsimüügi- ja retseptiravimeid väljastada apteegi haruapteegile, teisele apteegile, hulgimüügiettevõttele ja tootmisettevõttele saatedokumendiga.

§ 8. Tellimislehtede ja saatedokumentide vormistamine

(1) Tellimislehed ja saatedokumendid täidetakse loetavas käekirjas, kasutades mittekustuvat kirjutusvahendit, või prinditakse.

(2) Tellimisleht peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ravimeid telliva juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, telefon, veterinaararstil nimi, aadress, telefon ja tegevusloa number, haiglaapteegist tellimisel haigla osakonna nimi;
2) apteegi nimi ja aadress (v.a kui haigla tellib oma apteegist);
3) tellimislehe koostamise kuupäev;
4) iga ravimi kohta ravimi nimetus, ravimvorm, toimeaine sisaldus, ravimi koguhulk;
5) ravimite väljakirjutamisõigust omava isiku nimi, ametinimetus, allkiri ja isikliku pitsati jäljend, haigla oma haiglaapteegist tellides tellimuse koostaja nimi, õigusaktidest tuleneva retseptiravimite hankimise õiguse omamisel tellimisõigust omava isiku nimi, ametinimetus ja allkiri.

(3) Narkootilise ravimi tellimisleht, v.a veterinaararsti poolt koostatud, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele sisaldama tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud narkootiliste ravimite käitlemise eest vastutava isiku nime ja allkirja.

(4) Saatedokumendil peavad olema järgmised andmed:
1) apteegi nimi;
2) apteegi aadress ja telefoninumber, v.a väljastamisel apteegist haruapteegile või haiglaapteegist sama haigla osakonnale;
3) tellimislehe kuupäev, kui ravim väljastatakse tellimislehe alusel;
4) saaja nimi;
5) saaja aadress, v.a väljastamisel apteegist haruapteegile või haiglaapteegist sama haigla osakonnale;
6) saatedokumendi koostamise kuupäev;
7) iga ravimi kohta ravimi nimetus, ravimvorm, toimeaine(te) sisaldus, kogus pakendis, pakendite koguarv;
8) partii number ning ravimi kuuluvus käsimüügi- või retseptiravimite hulka, kui ravimeid väljastatakse edasimüügiks;
9) väljastushind;
10) väljastaja ja vastuvõtja nimed.

(5) Saatedokumendid peavad olema koostatud vähemalt kahes eksemplaris ning kinnitatud väljastaja ja vastuvõtja allkirjade ning väljastamise ja vastuvõtmise kuupäevaga mõlemal eksemplaril. Üks eksemplar jääb väljastajale, teine vastuvõtjale. Haiglaapteegist sama haigla osakonnale väljastamisel võib saatedokument olla ühes eksemplaris, mida säilitatakse haiglaapteegis.

(6) Saatedokumendina võib kasutada tellimislehte, kui viimasele on jäetud kohad lõikes 4 loetletud andmete kandmiseks.

§ 9. Retseptiplankide, tellimislehtede ja saatedokumentide säilitamine ja arvestus

(1) Retseptiplanke jaotab tervishoiuteenuse osutajatele tasu eest haigekassa piirkondlik osakond, dokumenteerides retseptiplankide numbrid ja pidades arvestust väljaantud retseptiplankide üle.

(2) Retseptiplankide andmisel ravimite väljakirjutamisõigust omavate isikute käsutusse peab tervishoiuteenuse osutaja üles märkima isiku nime ning talle väljastatud retseptiplankide numbrid ning sellest teatama haigekassale viimase päringul.

(3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja peavad retseptiplankide jaotust kajastavat arvestust säilitama viis aastat.

(4) Retseptiplanke ei tohi säilitada allkirjastatult ja retsepti väljakirjutaja isikliku pitsati jäljendiga. Kasutamata retseptiplanke ei tohi edasi anda teisele isikule. Retseptiplankide säilitamisel tuleb välistada nende sattumine teise isiku kätte. Retseptiplankide vargusest ja kadumisest tuleb viivitamatult teatada Ravimiametile.

(5) Väljastamise aluseks olevat retsepti eksemplari, millel on apteegist ravimi väljastaja allkiri, välja arvatud lõikes 7 nimetatud juhtudel, tellimislehti ja saatedokumente peab pärast ravimi väljastamist apteegis säilitama väljastamiskuupäevade järjekorras kaks aastat. Narkootilise ravimi retsepti originaali, millel on apteegist ravimi väljastaja allkiri, narkootilise ravimi tellimislehte ja saatedokumenti peab pärast ravimi väljastamist apteegis säilitama väljastamiskuupäevade järjekorras viis aastat.

(6) Narkootilise ravimi väljakirjutamise järgselt tuleb ravimi väljakirjutajale jäävad narkootilise ravimi retseptide koopiad säilitada selle välja kirjutanud arsti töökohas (tervishoiuteenuse osutaja juures) väljakirjutamiskuupäevade järjekorras viis aastat.

(7) Soodustingimustel väljastatud ravimi retsepte tuleb pärast ravimi väljastamist säilitada apteegis väljastamiskuupäevade järjekorras kuni üleandmiseni haigekassale.

(8) Haigekassa säilitab talle üle antud soodustingimustel väljastatud ravimi retsepte kolm aastat. Vajadusel väljastab haigekassa apteegi kirjalikul nõudmisel viimase poolt haigekassale edastatud retseptist kinnitatud koopia.

(9) Haigekassa vastab viie tööpäeva jooksul Ravimiameti päringule apteegist soodustusega väljastatud ravimite kohta viimase kuue kuu jooksul. Vastuses esitatakse kõik apteegist haigekassale edastatud retseptile kantud andmed, v.a patsiendi nimi ja isikukood.

(10) Ravimiameti päringule lisaandmete saamiseks vastavad Eesti Haigekassa või piirkondlikud haigekassad ühe kuu jooksul.

§ 10. Rakendussätted

(1) Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005. a.

(2) Alates 1. maist 2005. a võib ravimeid välja kirjutada ainult käesoleva korra alusel kehtestatud retseptiplangile.

(3) Enne 1. maid 2005. a välja kirjutatud retseptiravimeid võib apteegist väljastada kuni retseptile märgitud kehtivusaja lõpuni.

Minister Marko POMERANTS

Kantsler Maarja MÄNDMAA

Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 «Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm»
lisa 1

RETSEPT RAVIMI ÜHEKORDSEKS VÄLJASTAMISEKS

Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 «Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm»
lisa 2

KORDUVRETSEPT

Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 «Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm»
lisa 3

NARKOOTILISE RAVIMI RETSEPT