HALDUSÕIGUSEnergeetika

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Vedelkütusevaru seadus (lühend - VKVS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.12.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 13, 66

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.03.2005 otsus nr 791

Vedelkütusevaru seadus

Vastu võetud 17.02.2005

Muudetud Riigikohtu 8.10.2007. a põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsusega nr 3-4-1-15-07 (avaldatud 16.10.2007 – RT III 2007, 33, 263 – jõustunud 8.10.2007), mille resolutsioon on: "Rahuldada Tallinna Halduskohtu taotlus ja tunnistada vedelkütusevaru seaduse kuni 30. novembrini 2006 (k.a) kehtinud redaktsiooni § 9 ning § 8 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need ei taga piisavalt tõhusat varumakse tasumise menetlust." - Muutmismärge lisatud 16.10.2007 16:45

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Seadus sätestab kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise, hoidmise ja haldamise alused.

  (2) Vedelkütusevaru (edaspidi varu) on riigi käsutuses või kontrolli all olev käesoleva seadusega kindlaksmääratud naftatoodete kogus, mis moodustatakse riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, energia ja kütuse varustamisega seotud rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmiseks ning majandustegevuse häirete vältimiseks või häirete mõju vähendamiseks naftatoodetega varustamise häirete korral (edaspidi varustamisraskused).

§ 2.  Varukategooriad

  (1) Varu moodustatakse kolmes kategoorias järgmistest vedelkütuse (edaspidi kütus) liikidest:
  1) I varukategooria – autobensiin, lennukibensiin ja reaktiivmootoribensiin;
  2) II varukategooria – diislikütus, kerge kütteõli, petrool ja reaktiivkütus (lennukipetrool);
  3) III varukategooria – raske kütteõli.

  (2) Käesoleva seaduse mõistes:
  1) autobensiin on kütus, mille EÜ Nõukogu määrusega 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN) kaheksa numbrit on 2710 11 41, 2710 11 45 või 2710 11 49;
  2) lennukibensiin on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 31;
  3) reaktiivmootoribensiin on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 70;
  4) diislikütus on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41;
  5) kerge kütteõli on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 45;
  6) petrool on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 25;
  7) reaktiivkütus on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 21;
  8) raske kütteõli on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 61 (välja arvatud põlevkiviõli).

§ 3.  Varu kogus

  (1) Varu tuleb iga käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kategooria kaupa hoida pidevalt tasemel, mis vastab vähemalt 90 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal.

  (2) I varukategoorias võib teiste kütuse liikide asemel hoida varuna autobensiini, arvestades I varukategooria kütuse liikide summaarset sisemaise tarbimise kogust eelmisel kalendriaastal.

  (3) II varukategoorias võib teiste kütuse liikide, välja arvatud reaktiivkütuse asemel hoida varuna diislikütust, arvestades diislikütuse, kerge kütteõli ja petrooli summaarset sisemaise tarbimise kogust eelmisel kalendriaastal. Reaktiivkütuse varu hoitakse II varukategoorias eraldi varuna.

  (4) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud varust tuleb kogus, mis vastab vähemalt 15 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal, hoida Eestis.

  (5) Sisemaise tarbimise hulka ei arvata merelaevade poolt punkrivaruna tarbitud kütuse kogust.

2. peatükk VARU MOODUSTAMINE, HALDAMINE JA KASUTAMINE 

§ 4.  Varu moodustamine ja haldamine

  Varu moodustab ja haldab riigi äriühing (edaspidi varu haldaja) riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse (RT I 2004, 24, 166) tähenduses.

§ 5.  Varu hoidmine ja uuendamine

  (1) Varu hoitakse viisil, mis tagab varustamisraskuste korral varu kättesaadavuse.

  (2) Varu haldaja võib varu hoida Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi liikmesriik). Varu hoitakse statsionaarsetes kütusemahutites.

  (3) Varu haldaja võib varu hoida ise või anda hoida äriühingule või muule juriidilisele isikule vastavalt äriühingu või muu juriidilise isikuga sõlmitud hoiulepingule.

  (4) Hoiulepingus peab olema sätestatud:
  1) varu hoidmise tingimused ja kord, et tagada kontroll varu üle ja selle kättesaadavus;
  2) varu kontrollimise kord;
  3) nõue, et varustamisraskuste ajal ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada;
  4) nõue, et varu hoidja on kohustatud tema poolt hoitava varu kindlustama.

  (5) Varu haldaja uuendab varu rotatsiooni korras ning tagab igal ajal varu koguse olemasolu ja kütuse vastavuse kehtivatele nõuetele.

  (6) Varu hoidmise kohustuse täitmiseks võib varu haldaja sõlmida lepingu, mille alusel teine äriühing või muu juriidiline isik võtab endale varu hoidmise kohustuse ning varu haldaja omandab õiguse osta lepinguga hõlmatud varu (edaspidi delegeeritud varu).

  (7) Delegeeritud varu lepingus peab olema sätestatud:
  1) varu haldaja õigus varu omandamiseks igal ajahetkel kogu lepingu kehtivusaja jooksul, arvestades samas, et varu omandamise korral oleks tagatud ka varu kättesaadavus;
  2) varu omandamisel varu eest makstava hinna kujunemise metoodika;
  3) varu asukoht;
  4) lepingu kehtivusaeg, mis peab olema vähemalt 90 päeva.

  (8) Delegeeritud varu kogumaht ei tohi ületada 20 protsenti käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud varu kogusest. Delegeeritud varu koguseline piirang ei kehti varu moodustamise ajal ning samuti varu uuendamise eesmärgil kütusele esitatud nõuetele vastavuse tagamiseks sõlmitavate delegeeritud varu lepingute korral.

  (9) Hiljemalt iga kalendriaasta 31. märtsiks arvutab varu haldaja käesoleva seaduse § 3 lõike 1 kohase varu koguse ümber vastavalt eelmisel kalendriaastal sisemaiselt tarbitud kütuse kogusele ning tagab korrigeeritud koguse olemasolu hiljemalt sama aasta 31. juuliks.

  (10) Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt volitatud ametiisikul on õigus igal ajal kontrollida varu olemasolu, selle hoidmist, uuendamist ning vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele.

§ 6.  Varu hoidmine liikmesriigis

  (1) Liikmesriigis varu hoidmise aluseks on riikidevaheline välisleping ning selle alusel sõlmitav hoiuleping või delegeeritud varu leping.

  (2) Riikide vahel sõlmitav välisleping peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) hõlmama kõiki käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud kütuseid;
  2) sisaldama kinnitust, et lepingupooled ei takista lepinguga hõlmatud varu väljaviimist oma territooriumilt vastavalt teise lepingupoole väljastatud juhistele;
  3) sätestama varu hoidmise tingimused ja korra, et tagada kontroll varu üle ja selle kättesaadavus;
  4) sätestama varu kontrollimise korra ning varu kontrollimiseks tehtava koostöö meetodid;
  5) olema sõlmitud määramata ajaks;
  6) sisaldama nõuet, et varustamisraskuste ajal ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada.

  (3) Riikidevahelise välislepingu tekst esitatakse enne allakirjutamist Euroopa Komisjonile, kellel on õigus esitada oma ettepanekud. Pärast lepingu allakirjutamist teavitatakse sellest Euroopa Komisjoni. Euroopa Komisjoni teavitamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 7.  Varu kasutamine

  (1) Varu kasutatakse varustamisraskuste korral.

  (2) Varustamisraskuste ilmnemise korral otsustab varu kasutusele võtmise Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul, mis on eelnevalt kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga.

  (3) Vabariigi Valitsuse otsuses peab sisalduma:
  1) varu kasutusele võtmise põhjus;
  2) varustamisraskuse eeldatav kestus kalendrikuudes, mille jooksul kasutusele võetavat varu kasutatakse;
  3) varu kasutusele võtmise tingimused ja vajalikud piirangud;
  4) varu taastamiseks vajalikud toimingud;
  5) kasutusele võetava varu kogus.

  (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Vabariigi Valitsuse otsusest Euroopa Komisjoni ning esitab vajaduse korral taotluse liikmesriikidevahelise nõupidamise korraldamiseks.

  (5) Varustamisraskuste korral on Vabariigi Valitsusel õigus:
  1) kehtestada kütuse müügile piiranguid;
  2) kehtestada kütuse tarbimisele eri- või üldpiiranguid;
  3) eelistada piirangute kehtestamisel ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate valdkondade toimimise hädaolukorraks valmisoleku seaduse (RT I 2000, 95, 613; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 26, 173; 54, 390) tähenduses;
  4) reguleerida kütuse hindu ebahariliku hinnatõusu vältimiseks;
  5) lubada varu haldajal varuna hoitavat kütust müüa;
  6) lubada kütuse importijatel käesoleva seaduse § 23 lõikes 8 sätestatud importijate poolt hoitavat varu kasutada ja seda müüa.

  (6) Varu haldaja tegutsemispõhimõtted ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutele varu haldaja poolt müügiks pakutava varu müümise kord varustamisraskuste korral kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega .

  (7) Varustamisraskuste korral teeb varu haldaja müügipakkumise isikutele, kelle nimel pakkumisele eelneva nelja kvartali jooksul on Eestis kütus tarbimisse lubatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17; 48, 345; 88, 591; 90, 602; 2004, 84, 569) tähenduses. Müügiks pakutava kütuse kogus on võrdeline nimetatud isikute turuosaga, mille arvutamisel lähtutakse eelnimetatud nelja kvartali jooksul kõnealuste isikute nimel tarbimisse lubatud kütuse kogustest.

  (8) Kui ükski käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud müügipakkumise saanud isikutest ei soovi osta müügiks pakutavat kütuse kogust, võib varu haldaja teha müügipakkumise teistele juriidilistele isikutele.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud on kohustatud varu haldaja nõudmisel esitama andmeid, mis on vajalikud varu müümise korra järgimiseks.

  (10) Varu taastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud ajagraafiku alusel.

3. peatükk VARU MOODUSTAMISE JA HALDAMISE RAHASTAMINE NING VARUMAKSE 

§ 8.  Varu moodustamise ja haldamise rahastamine

  (1) Varu soetamine kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa- või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt.

  (2) Varu haldamiskulud kaetakse kütuse importija (edaspidi importija) poolt tasutavast varumaksest.

  – Riigikohtu 8.10.2007. a põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-15-07, millega rahuldati Tallinna Halduskohtu taotlus ja tunnistati vedelkütusevaru seaduse kuni 30. novembrini 2006 (k.a) kehtinud redaktsiooni § 9 ning § 8 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need ei taga piisavalt tõhusat varumakse tasumise menetlust. - Muutmismärge lisatud 16.10.2007 16:45
[RT III 2007, 33, 263 - jõust. 08.10.2007]

  (3) Importija on isik, kelle nimel on kütus Eestis tarbimisse lubatud või kelle nimel on kütus liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse tähenduses.

  (4) Varu haldamiskulud on:
  1) varu hoidmisega seotud kulu;
  2) varu kindlustamise kulu;
  3) varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimise kulu;
  4) varu haldaja tegevuskulu;
  5) varu haldaja finantskulu;
  6) muud käesolevast seadusest tulenevad varu hoidmise kohustuse täitmisega seotud kulud, välja arvatud varu soetamine.

§ 9.  Varumakse ja selle tasumine

  (1) Varumakse on varu haldamiskulude katmiseks importija poolt tasutav makse.

  (2) Varumakse tasumise kohustus tekib importijal hetkest, mil importija nimel on käesoleva seaduse §-s 2 loetletud kütus Eestis tarbimisse lubatud.

  (3) Varumakse tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab importija nimel eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Maksekorralduse selgituses tuleb ära näidata varumakse suurus iga varukategooria kohta ning vastava kategooria summaarne tarbimisse lubatud kütuse kogus.

  (4) Mahu järgi arvutatava varumakse puhul lähtutakse mahust, mis kütusel oleks 15 °C juures.

  (5) Kui importija ei ole tasunud varumakset käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata summalt viivist. Viivise määr on 0,06 protsenti päevas.

  (6) Kui importija ei ole tasunud varumakset kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtpäevast arvates, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil õigus varu haldajalt vastava teate saamisel teha sellise importija suhtes vedelkütuse seaduses (RT I 2003, 21, 127; 88, 591; 2004, 18, 131; 53, 365) sätestatud registreeringu kustutamise otsus.

  (7) Vajaduse korral on varu haldajal õigus nõuda asjakohaseid tagatisi varumakse tasumise tagamiseks. Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga või rahasumma deponeerimisega varu haldaja arvelduskontole.

  – Riigikohtu 8.10.2007. a põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-15-07, millega rahuldati Tallinna Halduskohtu taotlus ja tunnistati vedelkütusevaru seaduse kuni 30. novembrini 2006 (k.a) kehtinud redaktsiooni § 9 ning § 8 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need ei taga piisavalt tõhusat varumakse tasumise menetlust. - Muutmismärge lisatud 16.10.2007 16:45
[RT III 2007, 33, 263 - jõust. 08.10.2007]

§ 10.  Varumakse määr

  (1) Varumakse määra kehtestab varu haldaja ettepanekul majandus- ja kommunikatsiooniminister käesolevas paragrahvis sätestatud varumakse alam- ja ülemmäära piirides . Varumakse määr, väljendatuna kroonides 1000 liitri kütuse kohta I ja II varukategooria korral ning kroonides 1000 kilogrammi kütuse kohta III varukategooria korral, kehtestatakse igale käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud varukategooriale kalendriaastaks vähemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust.

  (2) Varumakse määra kehtestamise aluseks on käesoleva seaduse § 3 lõike 1 ja § 23 lõike 1 kohase varu koguse haldamiseks vajalik eeldatav kulu järgneval kalendriaastal ning järgneval kalendriaastal tarbimisse lubatava kütuse eeldatav kogus.

  (3) Varumakse määra võib täpsustada üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt kujunenud kuludele. Täpsustus tuleb teha, kui haldamiskulude katmine seda nõuab. Täpsustatud varumakse määr hakkab kehtima ülejärgmisest kuust selle kehtestamisest arvates.

  (4) Kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel.

  (5) Varumakse määr avaldatakse viivitamatult varu haldaja veebilehel. Varu haldaja veebilehel avaldatakse ka varu haldaja arvelduskonto.

  (6) Varumakse alam- ja ülemmäär on seotud ühe päeva varu kogusele vastavate varu haldamiskuludega kroonides 1000 liitri kütuse kohta I ja II varukategooria korral ning kroonides 1000 kilogrammi kütuse kohta III varukategooria korral.

  (7) I ja II varukategooria ühe päeva varu kogusele vastav varumakse alammäär on 0,4 krooni ning ülemmäär 2,5 krooni 1000 liitri kütuse kohta.

  (8) III varukategooria ühe päeva varu kogusele vastav varumakse alammäär on üks kroon ning ülemmäär neli krooni 1000 kilogrammi kütuse kohta.

4. peatükk ARUANDLUS 

§ 11.  Statistilise kokkuvõtte koostamine

  (1) Varu haldaja koostab ja esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Euroopa Komisjonile iga kuu lõpus olemasolevate varude kohta statistilise kokkuvõtte hiljemalt aruandekuule järgneva teise kuu 25. kuupäevaks, näidates seejuures ära, mitmele eelmise kalendriaasta keskmise sisetarbimisega päevale see varu vastab.

  (2) Statistiline kokkuvõte koostatakse käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud varukategooriate kaupa, näidates eraldi lennukipetrooli varu koguse.

  (3) Statistilises kokkuvõttes arvestatakse varu kogus kütuse tegeliku kaalu järgi tonnides.

  (4) Koos statistilise kokkuvõttega esitatakse Euroopa Komisjonile andmed riikidevahelise välislepingu alusel Eesti territooriumil liikmesriigi varuna hoitava ning liikmesriigis Eesti riigi varuna hoitava kütuse kohta. Mõlemal juhul tuleb varukategooriate kaupa esitada varu kogus, hoiukoht ja varu hoidva äriühingu või muu juriidilise isiku nimi.

§ 12.  Aruandlus varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks ning varumakse tasumise kontrollimiseks

  (1) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud importijate turuosa määramiseks, varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks ning varumakse tasumise kontrollimiseks esitab Maksu- ja Tolliamet iga kuu varu haldajale andmed importijate nimel eelmisel kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuste koguste kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 toodud KNi koodide kaupa eraldi iga importija kohta. Iga kalendrikuu kohta käivad andmed esitatakse hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäevaks.

5. peatükk VARU HALDAJA 

§ 13.  Varu haldaja põhikiri

  Varu haldaja põhikirjas sätestatakse varu haldaja nõukogu ja juhatuse kohustused varu moodustamise ja haldamise korraldamisel.

§ 14.  Erisused varu haldaja tegevuses

  (1) Varu haldaja nõukogu (edaspidi nõukogu) on kohustatud moodustama auditi komitee riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse tähenduses.

  (2) Varule ei saa pöörata sissenõuet ning varu ei saa kasutada tagatisena. Juhul kui varu haldaja varast ei jätku tema kohustuste täitmiseks, vastutab riik varu haldaja kohustuste eest.

  (3) Varu haldaja võib kütust importida ja müüa ilma registreeringuta vedelkütuse seaduse tähenduses.

  (4) Nõukogus on paarisarv liikmeid, kellest pooled on importijate ja pooled riigi esindajad. Nõukogu liikmete arvu alammäär on neli.

  (5) Importijaid esindavatest nõukogu liikmetest pooled määrab ja kutsub tagasi majandus- ja kommunikatsiooniminister ning pooled rahandusminister. Importijaid esindavate nõukogu liikmete paaritu arvu korral määrab enamliikme rahandusminister. Importijate esindajate määramiseks ja tagasikutsumiseks esitavad importijaid ühendavad organisatsioonid vastava ettepaneku samaaegselt majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning rahandusministrile.

  (6) Kui importijaid ühendavad organisatsioonid esitavad nõukogu liikme kandidaate rohkem kui nõukogus on importijate esindajaid ette nähtud, määravad nõukogu liikmed esitatud kandidaatide hulgast majandus- ja kommunikatsiooniminister ning rahandusminister.

  (7) Kui importijaid ühendavad organisatsioonid ei esita kandidaate nõukogu liikmete kohale või esitavad neid ettenähtust vähem, määravad puuduolevad nõukogu liikmed riigi esindajatena majandus- ja kommunikatsiooniminister ning rahandusminister.

  (8) Riiki esindavatest nõukogu liikmetest pooled määrab ja kutsub tagasi majandus- ja kommunikatsiooniminister ning pooled rahandusminister. Riiki esindavate nõukogu liikmete paaritu arvu korral määrab enamliikme majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (9) Nõukogu esimees valitakse riiki esindavate nõukogu liikmete seast.

  (10) Importijaid esindavate nõukogu liikmete suhtes rakendatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduses riigi esindaja kohta sätestatut, välja arvatud §-s 18, § 19 lõigetes 3 ja 7, §-s 20, § 22 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

§ 15.  Varu kindlustamine

  Varu haldaja on kohustatud varu kindlustama.

§ 16.  Varuga seotud riigihanked

  (1) Kui kütuse ostmiseks, kindlustamiseks, hoidmiseks ja delegeerimiseks ning varu koguse ja kütusele esitatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks eeldatavalt makstav tasu on võrdne või ületab riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591; 2004, 56, 402) § 2 lõikes 7 nimetatud määra, korraldab varu haldaja riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (2) Kütuse ostu-, müügi-, kindlustus-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute üld- ja eritingimused kehtestab nõukogu juhatuse ettepanekul.

§ 17.  Varu müük

  (1) Varu haldaja võib varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud majandus- ja kommunikatsiooniministri loal.

  (2) Varu haldajal on õigus varu müüa, kui kolmel järjestikusel aastal varu olemasolev kogus ületab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 kohase varu koguse viie protsendi ulatuses. Varu võib müüa selle koguse ulatuses, mis ületab kohustusliku varu koguse rohkem kui viis protsenti. Varustamisraskuste korral ei ole selline müük lubatud.

§ 18.  Kütusega varustamise olukorra analüüs

  (1) Varu haldaja on kohustatud koostöös kütusemüüjatega analüüsima riigi kütusega varustamise olukorda ning varustamisraskuste ilmnemisel informeerima kohe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.

  (2) Kütusemüüja on kohustatud andma varu haldaja nõudel andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsiks.

§ 19.  Teabe saamise õigus

  Varu haldajal on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet Maksu- ja Tolliametilt.

6. peatükk VASTUTUS 

§ 20.  Vedelkütusevaru hoidmise nõuete rikkumine

  (1) Vedelkütusevaru omavolilise kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 21.  Vedelkütusevaru kohta või kütusega varustamise olukorra analüüsiks vajalike andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine

  (1) Vedelkütusevaru kohta või kütusega varustamise olukorra analüüsiks vajalike andmete tähtajaks esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 22.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 20 ja 21 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 593; 2004, 46, 329; 54, 387; 390; 56, 403) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 20 ja 21 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23.  Üleminekusäte

  (1) Varu tuleb iga käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kategooria kaupa hoida pidevalt tasemel, mis vastab:
  1) alates käesoleva seaduse jõustumisest vähemalt 20 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal;
  2) alates 2006. aasta 1. jaanuarist vähemalt 35 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal;
  3) alates 2007. aasta 1. jaanuarist vähemalt 45 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal;
  4) alates 2008. aasta 1. jaanuarist vähemalt 50 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal;
  5) alates 2009. aasta 1. jaanuarist vähemalt 65 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal.

  (2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud tasemel tuleb varu hoida alates 2010. aasta 1. jaanuarist.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud äriühingu asutab Vabariigi Valitsus hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (4) Kuni käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud äriühingu asutamiseni on varu haldajaks ja riigivara valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos käesolevast seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega.

  (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt vastavalt vedelkütuse miinimumvaru seadusele (RT I 2001, 36, 202; 88, 531; 2002, 63, 387; 2003, 81, 548; 88, 594; 2004, 53, 365) soetatud kütus antakse äriühingu asutamisel üle mitterahalise sissemaksena osa- või aktsiakapitali.

  (6) Varu haldaja hüvitab riigile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2005. aastal varu haldamiseks tehtud kulutused.

  (7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2005. aastal varu haldamiseks tehtud kulutused kuni varu haldaja asutamiseni hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservi kaudu.

  (8) Importijad on kohustatud kuni 2007. aasta 1. jaanuarini hoidma varu 10 päeva koguses, mis arvutatakse nende nimel eelmisel aastal Eestis tarbimisse lubatud kütuse keskmisest kogusest lähtudes. Importijate hoitav varu arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud varu koguse hulka.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tähtpäevani peavad importijad esitama varu haldajale iga kuu 5. kuupäevaks statistilise kokkuvõtte eelmise kuu lõpu varu kohta. Statistilise kokkuvõtte vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (10) Varu hoidmise kohustuse täitmiseks peavad importijad hoidma varu Eestis.

  (11) 2005. aasta varumakse määr kehtestatakse kahe nädala jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Esimene varumakse tasutakse hiljemalt käesoleva seaduse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.

§ 24.  Seaduse kehtetuks tunnistamine

  Vedelkütuse miinimumvaru seadus (RT I 2001, 36, 202; 88, 531; 2002, 63, 387; 2003, 81, 548; 88, 594; 2004, 53, 365) tunnistatakse kehtetuks.

§ 25.  Vedelkütuse seaduse muutmine

  Vedelkütuse seaduses (RT I 2003, 21, 127; 88, 591; 2004, 18, 131; 53, 365) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Kütuse, välja arvatud vedelgaasi importimiseks võib registreeringut taotleda ning nimetatud tegevusalal tegutseda äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 10 miljonit krooni.»;
  2) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses aktsiisivaba kütust, välja arvatud biokütust, võib tarbimisse lubada registreeringuta ning vastavussertifikaadita.»;
  3) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
  4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:«(4) Registripidajal on õigus teha registreeringu kustutamise otsus, kui isik, kelle nimel on kütus tarbimisse lubatud, ei ole tasunud vedelkütusevaru seaduses sätestatud varumakset kahe kuu jooksul vedelkütusevaru seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud tähtajast arvates.»

§ 26.  Maksukorralduse seaduse muutmine

  Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472; 82, 554; 88, 591; 2004, 2, 7; 28, 188 ja 189; 30, 208; 45, 319; 56, 403; 84, 568 ja 569) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 29 punkt 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«20) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, dumpingunõukogule ja Vabariigi Valitsusele dumpinguvastase uurimismenetluse läbiviimiseks ning dumpinguvastaste meetmete rakendamise otsustamiseks.»;
  2) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses:«29) vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise eesmärgil asutatud riigi äriühingule importijate turuosa määramiseks, varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks ning varumakse tasumise kontrollimiseks vedelkütusevaru seaduse alusel.»

§ 27.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (2) Käesoleva seaduse § 3 lõige 4 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 5 lõige 9 jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA


1 EÜ Nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14–16), muudetud EL Nõukogu direktiiviga 98/93/EÜ;
EÜ Nõukogu direktiiv 73/238/EMÜ toornafta ja naftatoodete tarneraskuste mõju leevendamise meetmete kohta (EÜT L 228, 16.08.1973, lk 1–2).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json