Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 18.03.2005 Avaldamismärge: RT I 2005, 13, 64 Väärtpaberituru seaduse, finantsinspektsiooni seaduse, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seadus Vastu võetud 09.02.2005 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 1. märtsi 2005. a otsusega nr 788 I. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 2: 1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud väärtpaber;»; 2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Vahetusväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on: 1) vahetusvõlakiri äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591; 2004, 86, 582; 89, 613) §-s 241 sätestatud tähenduses; 2) vahetusvõlakiri, mida võib vahetada üksnes emitendi tütarettevõtja aktsia vastu – asendusvõlakiri; 3) võlakiri, millega kaasneb omandamisõigus emiteeritavale aktsiale (ostutäht) – optsioonivõlakiri (ostutähega võlakiri).» § 2. Seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: « § 71. Pakkumiskava Pakkumiskava käesoleva seaduse tähenduses on emitendi kava, mille kohaselt emiteeritakse kestvalt või korduvalt sama liiki võlakohustusi või igas vormis ostutähtesid kindlaksmääratud emiteerimisperioodi jooksul tingimusel, et iga 12-kuulise perioodi jooksul toimub nimetatud väärtpaberite vähemalt kaks eraldi emiteerimist.» § 3. Paragrahvi 8 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse (RT I 2004, 90, 616) § 187 tähenduses, teostatakse järelevalvet investeerimisühingu kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatule.» § 4. Paragrahvid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 9. Oluline osalus (1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. (2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult. (3) Osalus on kaudne, kui: 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga; 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut; 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga; 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks. § 10. Kontrollitav äriühing ja hääleõiguse kuuluvus (1) Isiku kontrollitav äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) isik omab äriühingus enamikku aktsiate või osaga esindatud häältest või omab täis- või usaldusosanikuna enamikku häältest; 2) isik, olles äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, omab õigust nimetada või tagasi kutsuda selle äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamikku; 3) isik, olles ise äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, kontrollib üksinda enamikku häältest vastavalt teiste täisosanikega, usaldusosanikega, osanikega või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele. (2) Emaettevõtjale kuuluvaks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel tema kontrollitava äriühingu omatavad hääleõigused ning õigused nimetada ja tagasi kutsuda, samuti emaettevõtja või tema kontrollitava äriühingu arvel ja oma nimel tegutseva isiku omatavad vastavad hääleõigused. (3) Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse isikule kuuluvaks: 1) isikule isiklikult kuuluvad hääled; 2) isiku jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled; 3) isiku kontrollitavale äriühingule kuuluvad hääled; 4) hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isikul on sõlmitud kokkulepe, mis kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama ühtset poliitikat vastava äriühingu juhtimisel; 5) kolmandale isikule kuuluvad ja selle kolmanda isiku või tema kontrollitava äriühinguga sõlmitud ning vastusoorituse eest häälte ajutist loovutamist isikule või tema kontrollitavale äriühingule sätestava kirjaliku lepingu alusel teostatavad hääleõigused; 6) tagatiseks olevate aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui tagatise saanud isikul (aktsiate ajutine omaja) on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud; 7) kolmanda isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui isikul, kelle kasuks aktsiad koormati, on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud; 8) isikule tagatiseks antud või isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled juhul, kui isikul on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest loobunud; 9) hääled, mida isikul või igal käesoleva lõike punktides 2–8 nimetatud isikul on õigus kirjaliku lepingu kohaselt üksnes oma tahteavalduse alusel omandada; 10) isiku hoiul olevate aktsiatega esindatud hääleõigused, mida isik võib teostada enda suva kohaselt vastavate aktsiate tegelike omanike hääleõiguse teostamise juhtnööride puudumise korral. (4) Aktsiatega esindatud häälte saamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses loetakse ka: 1) vahetusväärtpaberi vahetamist hääleõigust andvaks aktsiaks; 2) märkimistõendis dokumenteeritud õigust omandada aktsiatest tulenev hääleõigus aktsiate saamisel; 3) eelisaktsia omaniku poolt hääleõiguse omandamist.» § 5. Paragrahvi 12 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) eelnevalt nimeliselt kindlaksmääratud mitte rohkem kui 100 isikule või». § 6. Paragrahvid 16 ja 17 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 16. Registreerimise kohustus (1) Enne avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist tuleb prospekt inspektsioonis registreerida. (2) Pakkumiskava puhul tuleb prospekt registreerida vaid enne esmakordset väärtpaberite emiteerimist. (3) Enne pakkumiskava kohaselt toimuvat igakordset väärtpaberite emiteerimist peab pakkuja inspektsioonile esitama käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud prospekti lisa või kirjaliku kinnituse käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud muudatuste puudumise kohta koos väärtpaberite emiteerimise tingimustega. § 17. Erandid Prospekti ei pea avalikustama ega registreerima, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) sama pakkumise raames emiteeritud väärtpaberite või pakutavate väärtpaberite aluseks olevate väärtpaberite kohta on prospekt juba varem registreeritud; 2) äriühingu või sellega ühte konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt emiteeritud väärtpabereid pakutakse üksnes ühe või mitme sellesse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt selle äriühingu töötajatele, sealhulgas endistele töötajatele, või nõukogu ja juhatuse liikmetele; 3) pakutavate väärtpaberite emitendiks on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi lepinguriik), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni täisliikmesriik või sellise riigi keskpank tingimusel, et pakutavate väärtpaberite emitent ei ole oma kohustuste täitmisel viimase viie aasta jooksul sattunud makseraskustesse; 4) pakutakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 2 või 5 nimetatud väärtpabereid, mis on tingimusteta ja tühistamatult garanteeritud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud riigi või keskpanga poolt või mille emitendiks on Tagatisfond, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa või Garantiifond; 5) pakutavate väärtpaberite emitendiks on lepinguriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub üks või mitu lepinguriiki; 6) väärtpabereid pakutakse seoses äriühingu ülevõtmispakkumisega käesoleva seaduse §-s 165 sätestatud tähenduses; 7) väärtpabereid pakutakse seoses äriühingu ühinemisega; 8) väärtpabereid pakutakse seoses fondiemissiooniga; 9) pakutakse aktsiaid või nendega võrdsustatud väärtpabereid, mis on vahetatavad sama aktsiaseltsi sama liiki juba emiteeritud aktsiate vastu, kui sellega ei kaasne nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurenemine; 10) pakutakse aktsiaid, mis omandatakse vahetusväärtpaberite vahetamise või ostutähega seotud õiguse kasutamise tulemusel, kui selliste vahetusväärtpaberite või ostutähtede prospekt või noteerimisprospekt on juba Eestis avalikustatud; 11) pakutakse lepinguriigis registreeritud emitendi poolt emiteeritud väärtpabereid, mille suhtes nimetatud riigi õigusaktide kohaselt ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) artiklis 4 sätestatule kehtestatud prospekti avalikustamise kohustust; 12) pakutakse väärtpabereid, mis on noteeritud Eestis tegutseval väärtpaberibörsil või mille suhtes on sellisel börsil algatatud noteerimismenetlus; 13) pakutakse kestvalt või korduvalt emiteeritavaid Tagatisfondi seaduse (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 252; 90, 616) § 24 lõikes 3 nimetatud ja lepinguriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud hoiusesertifikaate, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigusega ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks.» § 7. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest ja saada suulisi selgitusi käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud isikult, tema esindajalt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja prospekti registreerimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.» § 8. Paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja sõnad «eelkõige käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatut ning muid». § 9. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 23. Prospekti lisa (1) Prospektis sisalduva teabega seotud mis tahes uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis võivad mõjutada väärtpaberite suhtes hinnangu andmist ning mis ilmnevad pärast prospekti registreerimist ja enne pakkumise algust või pakkumiskava puhul enne igakordset väärtpaberite emiteerimist, peab pakkuja viivitamata kajastama prospekti lisas. (2) Prospekti lisa registreeritakse inspektsioonis ja tehakse avalikkusele viivitamata kättesaadavaks. Prospekti lisa on prospekti lahutamatu osa. (3) Prospekti lisale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 20–22, 24, 32–34 ja 36 prospekti kohta sätestatut.» § 10. Paragrahvi 36 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Inspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse ja lõikes 4 nimetatud nõusoleku käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras oma veebilehel.» § 11. Paragrahvi 44 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) kliendile väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine tingimusel, et krediidi- või laenuandja ise osaleb nimetatud väärtpaberitehingus;». § 12. Paragrahvi 45 punktis 2 asendatakse sõna «krediidiastuse» sõnaga «krediidiasutuse». § 13. Paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 52. Otsusest teavitamine (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte. (2) Inspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab inspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.» § 14. Paragrahvi 53 lõiked 1 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas jaos taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed vastava taotluse.» « (3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata inspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.» § 15. Paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 54. Taotlemisel esitatavad andmed (1) Tegevusloa taotlemiseks tuleb taotlejal esitada järgmised andmed ja dokumendid: 1) äriühingu asutamisel – asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri; 2) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst; 3) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on ära näidatud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta; 4) käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate aktsionäride kohta; 5) andmed taotleja juhatuse või nõukogu liikmete ning tegevjuhtkonda kuuluvate isikute (edaspidi juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ja muud juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada; 6) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust; 7) andmed taotleja audiitori ja sisekontrolli teostava(te) isiku(te) kohta, mis sisaldavad nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi; 8) taotleja algbilanss ning ülevaade taotleja tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 9) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsustega; 10) kui taotlejas omab olulist osalust välisriigi, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud kinnitus selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega; 11) taotleja kolme aasta äriplaan, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate infotehnoloogiliste süsteemide ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust; 12) raamatupidamise sise-eeskiri ja käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskiri või nende projektid; 13) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 81, 544; 2004, 18, 131) § 13 lõikes 2 sätestatud tegevusjuhend ja selle täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri; 14) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud ühekordne osamakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 8 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga. (3) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 9, 10, 12 ja 13 nimetatud andmed ja dokumendid.» § 16. Paragrahvi 55: 1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.»; 2) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib inspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab inspektsioon esitatud dokumendid.»; 3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.»; 4) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: « (7) Inspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega, kui: 1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või tütarettevõtja; 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik; 3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.» § 17. Paragrahvi 58: 1) lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Inspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) investeerimisühing ei ole alustanud tegevust või investeerimisühingu asutajad on oma tegevusega näidanud, et investeerimisühing ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest või investeerimisühingu tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks kuuks; 2) on ilmnenud, et investeerimisühing on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente; 3) investeerimisühing on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, investeerimisühingut või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt karistusregistrist kustutatud või investeerimisühingu tegevus ei vasta heale äritavale; 4) investeerimisühing ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 5) ilmnevad käesoleva seaduse § 56 punktis 4 sätestatud asjaolud; 6) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust; 7) investeerimisühingu omavahendite suurus ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele; 8) investeerimisühing ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või muul põhjusel kahjustab tema tegevus oluliselt investorite või teiste klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist; 9) investeerimisühing on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda; 10) investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist; 11) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid; 12) investeerimisühing avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami; 13) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on investeerimisühing rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud käesoleva seaduse § 64 lõike 7 või § 65 lõike 6 kohaseid lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi; 14) käesoleva seaduse §-s 82 nimetatud sise-eeskirjad ei ole investeerimisühingu tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad; 15) ilmneb, et investeerimisühing on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, investeerimisühingu tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest. (3) Tegevusluba või täiendav tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks investeerimisühingu taotluse alusel, kui investeerimisühing ei soovi enam osutada investeerimisteenuseid ning tema klientide õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.»; 2) täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: « (31) Inspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada investorite või teiste klientide õigustatud huve. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse vaatab inspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.» § 18. Seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 58 1 järgmises sõnastuses: « § 581. Tegevusloa andmise otsuse muutmine (1) Investeerimisühingu ärinime või asukoha aadressi muutumise korral teeb inspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 55 lõikes 5 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta. (2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsustab inspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmise otsuse toimetab inspektsioon viivitamata investeerimisühingule kätte.» § 19. Paragrahvi 59: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui Eestis registreeritud investeerimisühing soovib asutada investeerimisteenuseid osutavat tütarettevõtjat või filiaali kolmandas riigis või omandada osalust mõnes kolmanda riigi investeerimisühingus ja selle tulemusel muutub viimane tema tütarettevõtjaks, tuleb tal selleks taotleda inspektsioonilt vastav luba (edaspidi käesolevas jaos luba).»; 2) lõike 2 punktis 3, §-des 60, 61, 66 ja 67 ning § 70 lõikes 5 asendatakse sõna «välisriik» sõnadega «kolmas riik» vastavas käändes. § 20. Paragrahvid 62 ja 64 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 62. Loa kehtetuks tunnistamine (1) Inspektsioon võib tunnistada investeerimisühingule kolmandas riigis filiaali asutamiseks antud loa kehtetuks, kui: 1) investeerimisühing või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele; 2) investeerimisühing ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid; 3) investeerimisühing on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente; 4) investeerimisühingut, tema juhte või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui investeerimisühingu tegevusest tulenevad riskid; 6) investeerimisühingu tegevusluba on kehtetuks tunnistatud; 7) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud asjaolud; 8) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust. (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb inspektsioon viivitamata teatavaks investeerimisühingule ning kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab investeerimisühing oma teenuste osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandas riigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks.» « § 64. Erisused investeerimisühingu filiaali asutamisel lepinguriigis (1) Investeerimisühing, kes soovib asutada oma filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle lepinguriigi nimetus, kus investeerimisühing soovib asutada filiaali; 2) filiaali äriplaan, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate teenuste kohta; 3) filiaali asukoha aadress; 4) andmed filiaali juhtide kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada. (3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud alustel kahe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon investeerimisühingule viivitamata teatavaks. (4) Inspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui: 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud. (5) Inspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui: 1) investeerimisühingu finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis; 2) filiaali asutamine või investeerimisühingu esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, investeerimisühingu finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab inspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele andmed ka Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta. (7) Investeerimisühing võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis. Kui filiaali asukoha lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates oma tingimusi esitanud, võib investeerimisühing lepinguriigis filiaali asutada. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumisest või dokumentide muutmisest teavitab investeerimisühing inspektsiooni ning lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustumist. (9) Iga muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis toimub investeerimisühingu filiaali kaudu vastavas lepinguriigis tegutsemise ajal, teeb inspektsioon viivitamata pärast muudatuse toimumist lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatavaks. (10) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks; 2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest investeerimisühingu poolt. (11) Inspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud ettekirjutuse investeerimisühingule viivitamata kätte. Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuse osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.» § 21. Paragrahvi 65: 1) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Teave esitatakse koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus investeerimisühing soovib osutada piiriüleseid investeerimisteenuseid.»; 2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kui investeerimisühing kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid teises lepinguriigis, teeb inspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe saamisest, otsuse nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse teabe edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon viivitamata investeerimisühingule teatavaks. (4) Inspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe edastamisest keeldumise kohta, kui: 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) investeerimisühingu finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks lepinguriigis; 3) piiriülese teenuse osutamine võib kahjustada klientide huve, investeerimisühingu finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis või muus lepinguriigis; 4) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi inspektsiooniga koostöö tegemiseks ja selle tõttu ei ole inspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.»; 3) täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses: « (5) Inspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe läbi vaatamata, kui see: 1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja inspektsiooni poolt täiendavalt nõutud teavet ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud. (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe edastamist vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele võib investeerimisühing alustada piiriüleste teenuste osutamist selles lepinguriigis, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kehtestatud tingimusi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaani muutumisel teavitab investeerimisühing sellest inspektsiooni ning lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist. (8) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul piiriüleste teenuste osutamise lepinguriigis, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus teabe edastamisest keeldumise kohta; 2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest investeerimisühingu poolt. (9) Inspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse investeerimisühingule viivitamata kätte. Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles lepinguriigis.» § 22. Paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 69. Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal Eestis (1) Lepinguriigi investeerimisühing, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni. Inspektsioonile esitatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 3 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid, samuti andmed selles lepinguriigis rakendatava investori kaitse skeemi kohta. (2) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Inspektsioon võib teha kahe kuu jooksul, arvates nimetatud andmete ja dokumentide saamisest, otsuse, millega määrab tingimused, mida investeerimisühing peab Eestis järgima. Inspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele viivitamata teatavaks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused võivad sisaldada teavet järgmiste asjaolude kohta: 1) aruannete esitamise kohustus; 2) investeeringute tagamise skeem; 3) makse- ning arveldussüsteemidega liitumine ja kontohalduri staatus; 4) kohustus tasuda inspektsioonile järelevalvetasu; 5) inspektsiooni õigus saada teavet; 6) inspektsiooni pädevus peatada või lõpetada seadusevastane tegevus; 7) investeerimisteenuste osutamisel rakendatavad nõuded; 8) muud inspektsiooni poolt vajalikuks peetavad asjaolud. (4) Lepinguriigi investeerimisühing võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist või kahe kuu möödumisel päevast, kui inspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumisest ja dokumentide muutmisest tuleb inspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Inspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha niisuguse otsuse, kui seda ei ole varem tehtud. (6) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse inspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud inspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.» § 23. Paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Lepinguriigi investeerimisühing peab Eestis piiriüleste investeerimisteenuste osutamisel järgima käesoleva seadusega ja selle alusel investeerimisteenuste osutamisele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktide nõudeid Eestis tegutsemise kohta. Kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe saamist vastavalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt võib inspektsioon teha otsuse, millega määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi investeerimisühing peab investeerimisteenuseid osutama. Nimetatud tingimused võivad eelkõige sisaldada käesoleva seaduse § 69 lõike 3 punktides 5–8 sätestatut.» § 24. Paragrahvi 71 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 25. Paragrahvid 72–78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 72. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded Investeerimisühingus võib olulist osalust omada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik), kes on võimeline tagama investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle omanike struktuur ja ärisidemed nende olemasolu korral on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist ning kelle kohta ei ole tema päritoluriigi õigusaktide kohaselt inspektsioonil teabe saamine takistatud. § 73. Osaluse omandamisest teavitamine (1) Isik, kes kavatseb omandada investeerimisühingus olulist osalust või suurendada osalust üle 20, 33 või 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel investeerimisühing muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 33 või 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui investeerimisühing muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast investeerimisühingu üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama inspektsiooni. § 74. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed (1) Käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud teavitamiseks teatatakse inspektsioonile omandatava osa suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) omandaja nimi või nimetus, elu- või asukoht ja olemasolu korral registrikood, äriühingu puhul samuti registritunnistuse kinnitatud ärakiri ning põhikirja olemasolu korral selle ärakiri; 2) andmed omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, ning nende isikute usaldusväärsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid, mida omandaja peab oluliseks esitada; 3) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud; 4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kahe viimase majandusaasta aruanded ning audiitori järeldusotsused; 5) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta; 6) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada; 7) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10; 8) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10; 9) investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral kontrolli omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. (2) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada inspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid. (3) Inspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. (4) Inspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus. § 75. Osaluse omandamise tingimused (1) Inspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata inspektsiooni. (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui inspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist kahe kuu jooksul pärast kõigi käesolevas seaduses nimetatud selleks vajalike andmete ja dokumentide või nende täpsustamiseks ja kontrollimiseks nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel omandaja poolt esitatud algse teate saamisest. § 76. Osaluse omandamise ja õiguste teostamise keelamine (1) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui see ei ole kooskõlas investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetega, sealhulgas kui: 1) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks inspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 2) inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 3) omandajal puudub laitmatu ärialane reputatsioon või ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele; 4) osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine võib oluliselt kahjustada investorite huve või investeerimisühing ei vastaks enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 5) omandaja finantsseisund ei ole piisavalt tugev või tema raamatupidamise aruanded ei võimalda adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit; 6) osaluse omandamiseks või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmiseks vajalikud rahalised või mitterahalised vahendid võivad inspektsiooni hinnangul olla seotud teoga, mis viitab kuriteo koosseisu objektiivsetele tunnustele, või omandaja ei ole vaatamata inspektsiooni sellekohasele nõudmisele esitanud nende rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente; 7) omandaja, kes soovib omandada osalust või suurendada oma osalust üle 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, finantsseisund ei ole piisavalt tugev, et tagada investeerimisühingu usaldusväärset ja korrapärast tegevust; 8) investeerimisühing muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi inspektsiooniga koostöö tegemiseks. (2) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelava ettekirjutuse tegemisel koostööd lepinguriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik. (3) Inspektsioon võib pärast olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui: 1) omandaja on esitanud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente; 2) olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt investeerimisühingu kindlat ja usaldusväärset juhtimist; 3) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud. (4) Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes investeerimisühingus olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, investeerimisühingus hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib inspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Inspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel. (5) Juhul kui omandaja või isik, kes omab investeerimisühingus olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud inspektsiooni ettekirjutuse järgimine on kohustuslik ka investeerimisühingule, tema aktsiaraamatu pidajale või muule seda laadi isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist. § 77. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus inspektsiooni ettekirjutusega; 2) inspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole inspektsiooni käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatud korras teavitatud; 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 või enne § 75 lõikes 2 nimetatud tähtaja lõppemist. (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid investeerimisühingu tema kontrollitavaks äriühinguks. (3) Kui tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus inspektsiooni või aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. (4) Kui teostati tehingust, millega investeerimisühing pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest. § 78. Osaluse muutumisest teavitamine (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse investeerimisühingus või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra, või loobub kontrollist investeerimisühingu üle, peab ta kavatsusest inspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu, ning esitama käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed isiku kohta, kellele aktsiad võõrandatakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel kontrolli investeerimisühingu üle või investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud inspektsiooni viivitamata teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist. (3) Investeerimisühing on käesoleva seaduse §-s 73 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama inspektsiooni. (4) Investeerimisühing esitab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli investeerimisühingus oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.» § 26. Paragrahvi 85 täiendatakse punktidega 6–9 järgmises sõnastuses: « 6) tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite ja tegevuskorralduse protseduurireeglite pideva olemasolu; 7) rakendama tõhusaid organisatsioonilisi ning halduslikke meetmeid huvide konflikti ärahoidmiseks seoses investeerimissoovituste koostamise ja levitamisega ning avalikustama need oma veebilehel; 8) avaldama igas kvartalis oma veebilehel antud «osta», «müü», «hoia» ja muude seda laadi investeerimissoovituste eraldi osakaalu kõikides samal perioodil antud investeerimissoovitustes ning selliste emitentide osakaalu igas eeltoodud investeerimissoovituse kategoorias, kellele investeerimisühing on viimase 12 kuu jooksul olulisel määral osutanud käesoleva seaduse § 43 punktides 6 ja 7 ning § 44 punktides 3–6 nimetatud investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust (edaspidi investeerimispangandusteenus ); 9) rakendama efektiivseid meetmeid, et tema töötajad täidaksid käesoleva seaduse § 18824 nõudeid.» § 27. Paragrahvi 89 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2 jäetakse välja sõnad «§ 200». § 28. Paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 91. Tehingutest teavitamine (1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni igast tehingust väärtpaberiga, mis on võetud Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele, kui tehing on tehtud seoses investeerimisteenuse osutamisega, sealhulgas väärtpaberitega oma arvel kauplemisega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka kolmanda riigi investeerimisühingu Eestis registreeritud filiaalile. (2) Eesti reguleeritud turule osalema lubatud välisriigi isik teavitab inspektsiooni igast tehingust väärtpaberiga, mille on emiteerinud Eesti emitent või mis on võetud Eesti reguleeritud turul kauplemisele, kui tehing on tehtud seoses investeerimisteenuse osutamisega, sealhulgas väärtpaberitega oma arvel kauplemisega. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik (edaspidi käesolevas paragrahvis teavitaja) teavitab inspektsiooni igast käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tehingust (edaspidi käesolevas peatükis tehing) hiljemalt tehingu tegemisele järgneval tööpäeval teabekandjatel või üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu. (4) Teavitama ei pea tehingust avatud investeerimisfondi osaku või aktsiaga, samuti käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumendiga või tuletisväärtpaberiga, mille hind sõltub otseselt või kaudselt rahaturuinstrumendi turuhinnast. (5) Inspektsioon võib tehingust teavitamise tehnilise korraldamise täies ulatuses või osaliselt edasi anda kolmandale isikule tingimusel, et sellega ei kahjustata konkurentsi ning on tagatud väärtpaberituru korra- ja õiguspärane toimimine. Teavitaja on kohustatud rakendama inspektsiooni kindlaksmääratud tehnilist lahendit tehingutest teavitamiseks. (6) Oma määrusega rahandusminister: 1) kehtestab teavitamisel esitatavate andmete loetelu ja esitamise korra; 2) võib kehtestada täpsustavaid nõudeid teavitamise sisu, ulatuse ja vormi, lubatud andmekandjate ja ülekandmisviiside kohta ning tehingute täitmise kohta esitatud andmete korrigeerimise kohta; 3) võib lubada tehingute puhul, mille objektiks on võlakirjad või kindlat liiki tuletisväärtpaberid, andmete edastamata jätmist või nende koondatult edastamist; 4) võib lubada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul mitte teavitada tehingutest, mida tehakse teise lepinguriigi reguleeritud turul, kui lepinguriigis on teavitamiskohustusele kehtestatud käesolevas seaduses sätestatuga sarnased nõuded; 5) võib lubada Eesti reguleeritud turul osaleval investeerimisühingul mitte teavitada vastaval turul kauplemisele võetud väärtpaberitega tehtud tehingust, kui sellise tehinguga seotud andmed on inspektsioonile käesoleva seaduse § 149 lõike 4 alusel kättesaadavad reguleeritud turu korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi kaudu. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud rahandusministri määruses sätestatud ulatuses võib erisuste rakendamise otsustada inspektsioon.» § 29. Paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, peab ta järgima kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatut.» § 30. Paragrahvi 103 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 31. Paragrahvis 107 asendatakse sõnad «raamatupidamise seadusest (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903)» sõnadega «raamatupidamise seadusest (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588; 2004, 90, 616)». § 32. Paragrahvi 111 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Investeerimisühingu auditeerimise tulemusel peab audiitor esitama investeerimisühingule ja inspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust ka omavahenditele kehtestatud usaldatavusnõuete ning sisekontrolli süsteemi piisavuse ja tõhususe kohta.» § 33. Paragrahvi 112 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: « 3) audiitor on kaotanud inspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.» § 34. Paragrahvi 118 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: « (3) Tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral uue investeerimisühingu asutamise teel otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemise tulemusel asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue investeerimisühingu äriregistrisse kandmise päeval. (4) Ühendatava investeerimisühingu tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval.» § 35. Paragrahvi 119 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Inspektsioon avalikustab käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras investeerimisühingute ühinemiseks loa andmise otsuse inspektsiooni veebilehel.» § 36. Paragrahvi 121 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) asutamislepingus nimetatud või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–10 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud reglemendi projekti ja taotleja äriplaani järgmise kolme aasta kohta (edaspidi käesolevas peatükis taotlus). Taotluse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.» § 37. Paragrahvi 123 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) korraldaja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut või korraldaja tegevus ei vasta headele äritavadele;». § 38. Paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud avalikustama auditeeritud majandusaasta aruande käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides ning reglemendis sätestatud korras.» § 39. Seadust täiendatakse §-ga 1351 järgmises sõnastuses: « § 1351. Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitor ja aruannete auditeerimine (1) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. (2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitor ning emitent on kohustatud maandama piisavalt huvide konflikti, enesekontrolliriski ning muud riskid audiitori sõltumatusele. (3) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitoriks võib nimetada selle emitendi auditeerimiseks sõltumatu, piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse audiitori. Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitori nimetamisel tuleb rakendada audiitorite piisavat rotatsiooni. (4) Turul kaubeldava väärtpaberi Eesti emitendi asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel turul kaubeldava väärtpaberi emitendi uue audiitori, kui audiitor inspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele.» § 40. Paragrahvi 147 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Inspektsioon põhjendab nõusoleku andmata jätmist korraldaja nõudmisel.» § 41. Paragrahvi 159 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. § 42. Paragrahv 168 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 168. Kooskõlastatult tegutsevad isikud (1) Kooskõlastatult tegutsevad isikud käesoleva seaduse tähenduses on seotud isikud ja muud isikud, kes kas üksinda või koos teiste isikutega tegutsevad koos ülevõtmispakkumiseks kohustatud isikuga või ülevõtmispakkumist tegeva isikuga (edaspidi ülevõtja ) või sihtemitendiga suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel eesmärgiga kas saavutada valitsev mõju sihtemitendi üle või seda säilitada või suurendada või nurjata ülevõtmispakkumine. (2) Seotud isikud käesoleva seaduse tähenduses on kontrollitav äriühing, seda äriühingut kontrolliv isik ja teised selle isiku poolt kontrollitavad äriühingud.» § 43. Paragrahvi 184: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti turule kauplemisele võetud või Eesti börsil noteeritud» sõnadega «Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võetud»; 2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata Eestis registreeritud ja investeerimisfondina asutatud aktsiaseltsis osaluse omandamisele ja võõrandamisele.»; 3) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 44. Paragrahv 185 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 185. Teatamiskohustus (1) Igaüks, kes vastavalt käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule kas otseselt või kaudselt, isiklikult või koos kooskõlastatult tegutsevate isikutega omandab aktsiaseltsis olulise osaluse ning sellega või selle järel omandab või suurendab talle kuuluvate häälte arvu üle 1/10, 1/5, 1/3, 1/2 või 2/3 kõigist nimetatud aktsiaseltsi emiteeritud aktsiatega esindatud häältest, peab talle kuuluvate häälte arvust teatama viivitamata, kuid mitte hiljem kui nelja tööpäeva jooksul sellele aktsiaseltsile, samuti selle riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele, kus aktsiaselts on asutatud või registreeritud. (2) Igaüks, kellele kuuluvate häälte arv langeb alla mõne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetud määra, peab iga kord sellest ja talle kuuluvate häälte arvust aktsiaseltsis teatama viivitamata, kuid mitte hiljem kui nelja tööpäeva jooksul sellele aktsiaseltsile, samuti selle riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele, kus aktsiaselts on asutatud või registreeritud. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaeg algab päevast, mis järgneb sellele päevale, kui isik sai teada või pidi teada saama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähenduses osaluse omandamisest, suurenemisest või vähenemisest. (4) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 sätestatud juhul teatatakse osaluse omandamisest, suurenemisest üle või vähenemisest alla mõne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud määra käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 nimetatud lepingu sõlmimise päeval. (5) Inspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluseks käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustuse rikkumise suhtes lugeda olukord, kus inspektsioonil on tekkinud esialgne kahtlus isiku poolt käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustuse rikkumise suhtes ja välisriigi isik või asutus keeldub põhjendamatult inspektsioonile andmast teavet välisriigi isikule aktsiaseltsis kuuluvate või talle kuuluda võivate häälte kohta.» § 45. Seadust täiendatakse §-ga 1851 järgmises sõnastuses: « § 1851. Osaluse omandamise ja võõrandamise tõendamine Inspektsiooni või aktsiaseltsi nõudel on käesoleva seaduse § 185 lõike 1 või 2 alusel häälte arvust teatanud isik kohustatud vastavalt inspektsioonile või aktsiaseltsile tõendama talle otseselt või kaudselt kuuluvate häälte arvu, osaluse suuruse, omandamise, omamise või võõrandamise.» § 46. Paragrahv 186 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 186. Avalikustamiskohustus Eesti aktsiaselts korraldab käesoleva seaduse § 185 alusel saadud teabe avalikustamise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, arvates selle teate kättesaamisest, nendes riikides, mille turgudel on selle aktsiaseltsi aktsiad kauplemisele võetud, või avalikustab nendes riikides vastava teabe viivitamata ise.» § 47. Paragrahvis 187 asendatakse sõnad «§-des 185 ja 186» sõnadega «§-des 185, 1851 ja 186». § 48. Paragrahvi 188: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «§-de 185 ja 187» sõnadega «§-de 185, 1851 ja 187»; 2) lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Inspektsioon põhjendab erandi tegemata jätmist isiku nõudmisel.»; 3) täiendatakse lõigetega 11, 4 ja 5 järgmises sõnastuses: « (11) Inspektsioonil on isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel õigus otsustada taotleja vabastamine käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teatamiskohustuse täitmisest, kui taotleja vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) taotleja osutab püsiva tegevusena käesoleva seaduse § 43 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud investeerimisteenust; 2) taotleja on Eestis või teises lepinguriigis asuva või tegutseva väärtpaberibörsi liige või taotleja üle teostab järelevalvet Eesti või teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus või selline asutus on taotlejale andnud tegevusloa käesoleva seaduse § 43 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks püsiva tegevusena; 3) erandit taotletakse seoses taotleja poolt osaluse omandamise või võõrandamisega käesoleva seaduse § 43 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud investeerimisteenuse osutamise käigus; 4) taotleja ei kasuta osalust aktsiaseltsi juhtimisse sekkumiseks.» « (4) Käesoleva seaduse § 185 kohaselt osaluse omandamisest, suurendamisest või häälte arvust teatamiseks kohustatud Eesti isikul, kes kuulub raamatupidamise seaduse kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandeid koostavasse konsolideerimisgruppi, on õigus jätta nimetatud paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täitmata, kui selle kohustuse täidab tema emaettevõtja. (5) Käesoleva seaduse § 185 kohaselt osaluse omandamisest, suurendamisest või häälte arvust teatamiseks kohustatud välismaisel isikul, kes kuulub seitsmenda EL Nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid (EÜT L 193, 18.07.1983, lk 1–17), kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandeid koostavasse konsolideerimisgruppi, on õigus jätta nimetatud paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täitmata, kui selle kohustuse täidab tema emaettevõtja.» § 49. Seaduse 21. peatüki: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «21. peatükk TURUKURITARVITUSE KEELAMINE JA INVESTEERIMISSOOVITUS»; 2) senine tekst loetakse 5. jaoks, mille pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «5. jagu Andmete esitamise kohustus» ning peatükki täiendatakse 1.–4. jaoga järgmises sõnastuses: «1. jagu Üldsätted § 1881. Finantsinstrument (1) Finantsinstrument käesoleva peatüki tähenduses on: 1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väärtpaber; 2) muu instrument, mis on võetud kauplemisele Eesti või teise lepinguriigi turul või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul. (2) Finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaber käesoleva peatüki tähenduses on turul kauplemisele võetud või mittevõetud tuletisväärtpaber, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsinstrumendiga. § 1882. Turukuritarvitus Turukuritarvitus käesoleva seaduse tähenduses on siseteabe väärkasutamine ja turumanipulatsiooni sooritamine. § 1883. Turukuritarvitust reguleerivate sätete kohaldamine (1) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas peatükis ja käesoleva seaduse §-des 237 13, 23716, 23721, 23722, 23726 , 23730 ja 23734 sätestatut sellise finantsinstrumendi suhtes ning sellise finantsinstrumendiga seoses, mis on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi turul või mille kohta on esitatud taotlus Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võtmiseks sõltumata sellest, kas vastav tehing, ettepanek või muu toiming tehakse sellisel turul või sellise turu üle järelevalvet teostavas lepinguriigis. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 1886 ja siseteabe väärkasutamise eest ettenähtud karistuse kohta sätestatut ka sellise finantsinstrumendi suhtes ja sellise finantsinstrumendiga seoses, mis ei ole võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi turul, kuid mille väärtus sõltub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsinstrumendist. (3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata tehingutele, mida lepinguriik, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank või mõne nimetatud isiku nimel tegutsev isik või asutus on teinud seoses raha-, valuutakursi- või riigi võlahalduspoliitikaga. (4) Käesolevas peatükis ja käesoleva seaduse 25. peatükis sätestatud turukuritarvituse keelde ei kohaldata tehingutele, mis on teostatud Euroopa Komisjoni määruse 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega (ELT L 336, 23.12.2003, lk 6), nõuete kohaselt. (5) Inspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluseks käesolevas peatükis sätestatud turukuritarvituse keelu rikkumise suhtes lugeda olukord, kus inspektsioonil on tekkinud esialgne kahtlus isiku poolt käesolevas peatükis sätestatud turukuritarvituse keelu rikkumise suhtes ja välisriigi isik või asutus põhjendamatult keeldub andmast inspektsioonile teavet turukuritarvituse keelu rikkumise kahtlusega seotud välisriigi isiku kohta. 2. jagu Siseteabe väärkasutamine ja siseteabe avalikustamine § 1884. Siseteave (1) Siseteave on avalikustamata täpne teave, mis otseselt või kaudselt puudutab finantsinstrumenti või finantsinstrumendi emitenti ja mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada finantsinstrumendi või finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinda. (2) Kaubatuletisväärtpaberite puhul on siseteave avalikustamata täpne teave, mis otseselt või kaudselt puudutab kaubatuletisväärtpaberit ja mida kaubatuletisväärtpaberite turu tunnustatud tava kohaselt saavad või peaksid saama kaubatuletisväärtpaberite turu kasutajad, eelkõige teave, mis tehakse kaubatuletisväärtpaberite turu kasutajatele kättesaadavaks või mis tuleb vastava kaubaturu või kaubatuletisväärtpaberite turu tegevust reguleeriva õigusakti, turu reeglite, lepingu või tava kohaselt avalikustada. (3) Finantsinstrumenti käsitlevat korraldust täitva isiku suhtes on siseteave ka selline täpne teave, mille edastab klient ja mis on seotud kliendi täitmisele kuuluvate korraldustega ning mis otseselt või kaudselt puudutab finantsinstrumenti või finantsinstrumendi emitenti ja mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinda. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud täpne teave on teave sündmuse või asjaolu kohta, mis on toimunud või eksisteerib või mille saabumist võib mõistlikult eeldada, ja see teave on piisavalt täpne, et järeldada nimetatud sündmuse või asjaolu võimalikku mõju finantsinstrumendi või finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinnale. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud teave, mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinda, on mõistliku finantsinstrumentidesse investeeriva isiku poolt investeerimisotsustuse tegemisel enne otsustuse teostamist tõenäoliselt otsustuse üheks aluseks võetav teave. (6) Siseteabeks ei loeta avalikkusele kättesaadavate andmete alusel tehtud uuringuid ja hinnanguid. § 1885. Insaider (1) Insaider on isik, kes väärtpaberi emitendi täisosanikuna, juhtimis- või järelevalveorgani liikmena, osaluse tõttu väärtpaberi emitendis või oma töö, elukutse või kohustuste tõttu või seoses oma toimepandud süüteoga valdab siseteavet. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on juriidiline isik või asutus, siis on insaideriks ka füüsiline isik, kes võtab osa otsuse langetamisest nimetatud juriidilise isiku või asutuse arvel tehingu tegemisel. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule on insaider ka iga kolmas isik, kes, omades siseteavet, teab või oleks pidanud teadma, et tegemist on siseteabega. § 1886. Siseteabe väärkasutamise keeld (1) Siseteabe väärkasutamine on insaideri poolt: 1) siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisväärtpaberi otseselt või kaudselt enda või kolmanda isiku arvel omandamine või võõrandamine või omandamise või võõrandamise katse; 2) siseteabe avalikustamine kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on seotud tavapärase töö-, ametiülesande või kohustuse täitmisega; 3) soovituste andmine kolmandale isikule või kolmanda isiku mõjutamine siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi omandamiseks või võõrandamiseks. (2) Siseteabe väärkasutamiseks ei loeta siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi omandamist või võõrandamist üheks lepingu pooleks oleva isiku poolt sellise lepingu täitmiseks, mis sõlmiti enne tema insaideriks muutumist. (3) Siseteabe väärkasutamine on keelatud. § 1887. Siseteabe avalikustamine (1) Finantsinstrumendi emitent on kohustatud viivitamata avalikustama otseselt emitenti puudutava siseteabe. Siseteave avalikustatakse viisil, mis võimaldab avalikkusel sellele kiire juurdepääsu ning seda kiiresti, täielikult, täpselt ja õigesti hinnata. Emitent ei tohi avalikustamisel siseteavet eksimusse viia võival moel siduda oma tegevuse reklaamimisega. (2) Siseteabe avalikustamisega ei tohi viivitada asjaolu või sündmuse ametlikuks muutumise ootamise ettekäändel. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on finantsinstrumendi emitent kohustatud avalikustama siseteabe esimesel võimalusel oma veebilehel. (4) Iga oluline muudatus varem avalikustatud siseteabes tuleb viivitamata avalikustada varem avalikustatud siseteabe avalikustamiseks kasutatud kanali kaudu, järgides seejuures käesolevas jaos siseteabe avalikustamisele kehtestatud nõudeid. (5) Finantsinstrumendi emitent on kohustatud tagama, et teda otseselt puudutav siseteave avalikustatakse võimalikult üheaegselt Eestis ja teistes lepinguriikides, kus selle emitendi finantsinstrument on võetud turul kauplemisele või kus on esitatud turul kauplemisele võtmise taotlus. § 1888. Siseteabe avalikustamisega viivitamine (1) Kui siseteabe avalikustamine võib kahjustada emitendi õigustatud huve, võib emitent omal vastutusel viivitada siseteabe avalikustamisega tingimusel, et siseteabe avalikustamisega viivitamine tõenäoliselt ei vii avalikkust eksitusse ning emitent tagab siseteabe konfidentsiaalsuse. (2) Inspektsioon võib juhendiga anda emitendi õigustatud huve kahjustavate olukordade ja siseteabe konfidentsiaalsuse tagamise tingimuste näidisloetelu. § 1889. Siseteabe avalikustamine selle lekkimisel (1) Kui emitent, samuti selle emitendi arvel või nimel tegutsev isik oma töö, elukutse või kohustustega seoses avalikustab siseteabe kolmandale isikule, peab ta vastava teabe täies ulatuses avalikustama samaaegselt siseteabe avalikustamisega kolmandale isikule, kui selline avalikustamine on tahtlik, või viivitamata pärast siseteabe avalikustamist kolmandale isikule, kui selline avalikustamine oli tahtmatu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei pea järgima, kui siseteabe saanud kolmandal isikul on õigusaktist, põhikirjast või tehingust tulenev teabe konfidentsiaalsena hoidmise kohustus. § 18810. Kahju hüvitamine (1) Isikul on õigus nõuda Eesti turul kaubeldava finantsinstrumendi emitendilt talle emitenti otseselt puudutava siseteabe avalikustamata jätmisest või ebaõige siseteabe avalikustamisest (edaspidi käesolevas paragrahvis koos rikkumine) põhjustatud kahju hüvitamist, kui: 1) isik omandas finantsinstrumendi pärast rikkumist ja on pärast avalikustamata jäetud siseteabe avalikustamist või siseteabe ebaõigsusest teadasaamist endiselt finantsinstrumendi omanik; 2) isik võõrandas enne rikkumist omandatud finantsinstrumendi pärast siseteabe avalikustamata jätmist või enne siseteabe ebaõigsusest teadasaamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise nõuet ei teki, kui emitent ei pannud rikkumist toime tahtlikult ega raske hooletuse tõttu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise nõuet ei teki, kui isik oli käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud omandamisel või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võõrandamisel avalikustamata jäetud siseteabest või avalikustatud siseteabe ebaõigsusest teadlik. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates isiku poolt rikkumisest teadasaamisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat, arvates rikkumise toimumisest. § 18811. Emitendi üldised kohustused seoses siseteabe käitlemisega (1) Emitent on kohustatud tagama siseteabe konfidentsiaalsuse ning kontrollima sellele juurdepääsu. Emitent on kohustatud korraldama siseteabele juurdepääsu keelamise nendele isikutele, kes ei vaja siseteavet töö- või ametiülesannete täitmiseks emitendis. (2) Emitent on kohustatud tagama, et siseteabele juurdepääsu omavad isikud teadvustavad oma kohustusi seoses siseteabega ning on teadlikud siseteabe väärkasutamise korral kohaldatavatest sanktsioonidest. (3) Emitent on kohustatud rakendama õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid käesoleva seaduse §-s 1889 sätestatud nõuete täitmiseks. § 18812. Insaiderite nimekiri (1) Emitent ja tema nimel või arvel tegutsev isik (edaspidi käesolevas paragrahvis nimekirja pidaja) on kohustatud pidama isikute nimekirja, kes seoses oma töökohustuste täitmisega või muul alusel või viisil omavad juurdepääsu selle emitendi siseteabele (edaspidi insaiderite nimekiri). Nimekirja pidaja on kohustatud insaiderite nimekirjas eristama selgelt püsivalt emitendi siseteabele juurdepääsu omavad isikud teistest siseteabele juurdepääsu omavatest isikutest. (2) Insaiderite nimekirja pidamine peab emitendil võimaldama kontrollida ja jälgida siseteabe liikumist iga siseteabe osas eraldi. (3) Nimekirja pidaja on kohustatud tagama insaiderite nimekirja ajakohasuse ja vastavuse siseteabe liikumisele ning reaalselt siseteavet valdavatele isikutele. (4) Nimekirja pidaja määrab insaiderite nimekirja pidamise, kontrollimise ja andmete uuendamise eest vastutava isiku. (5) Insaiderite nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) insaiderite nimekirja kantud isiku nimi; 2) isiku insaiderite nimekirja kandmise põhjus; 3) insaiderite nimekirja kantud isiku siseteabest teadasaamise või sellele juurdepääsu tekkimise kuupäev ja kellaaeg; 4) insaiderite nimekirja kantud isiku siseteabele juurdepääsu lõppemise kuupäev ja kellaaeg; 5) insaiderite nimekirja koostamise ja andmete uuendamise kuupäevad. (6) Rahandusminister võib kehtestada insaiderite nimekirja kantavate andmete täiendava loetelu ja juhtumite loetelu, mille puhul insaiderite nimekirja tuleb uuendada. (7) Nimekirja pidaja on kohustatud tagama insaiderite nimekirja kantud andmete säilitamise vähemalt viis aastat, arvates vastavate andmete insaiderite nimekirja kandmisest või nende uuendamisest. (8) Inspektsiooni nõudmisel on nimekirja pidaja kohustatud insaiderite nimekirja viivitamata inspektsioonile esitama. § 18813. Tehingutest teavitamine ja avalikustamine (1) Eesti emitendi ja välisriigi emitendi, kes vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta artiklis 10 sätestatule esitab inspektsioonile iga-aastaseid aruandeid (edaspidi käesolevas paragrahvis emitent ), juht, tema lähedane ja emitendiga seotud juriidiline isik on kohustatud emitendi aktsiatega, tuletisväärtpaberitega või selliste tuletisväärtpaberitega seotud finantsinstrumentidega oma arvel tehtud tehingust inspektsioonile teatama hiljemalt viiendal tööpäeval selle tehingu sõlmimisest arvates. (2) Tehingust teatamisel on emitendi juht, juhi lähedane ja emitendiga seotud juriidiline isik kohustatud esitama inspektsioonile vähemalt järgmised andmed: 1) emitendi nimi; 2) emitendi juhi, juhi lähedase või emitendiga seotud juriidilise isiku nimi, aadress, seos emitendiga ning teavitamiskohustuse põhjus; 3) tehingu objektiks oleva finantsinstrumendi kirjeldus, nimi ja olemasolu korral identifitseerimisnumber; 4) tehingu objektiks olevate finantsinstrumentide kogus ja hind; 5) tehingu olemus (ost, müük või muu tehing); 6) tehingu sõlmimise kuupäev, aeg ja turg, kus tehing tehti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed avalikustab inspektsioon oma veebilehel. Inspektsioon võib volitada kolmandat isikut avaldama teavet selle isiku poolt hallataval veebilehel. (4) Käesoleva paragrahvi tähenduses emitendi juht on emitendi juhatuse liige ja nõukogu liige, samuti emitendi töötaja, kellel on regulaarne juurdepääs emitendi siseteabele ja õigus teha emitendi arengu ja äritegevuse suhtes juhtimisotsuseid. (5) Käesoleva paragrahvi tähenduses juhi lähedased on emitendi juhi abikaasa, alaealine laps ja juhiga tehingu sõlmimise kuupäeva seisuga vähemalt aasta ühist majapidamist omanud isik. (6) Käesoleva paragrahvi tähenduses emitendiga seotud juriidiline isik on seltsing või juriidiline isik, mida juhib või kontrollib juht või juhi lähedane, seltsing või juriidiline isik, mille juhtimist juht või juhi lähedane oluliselt mõjutab, ja seltsing või juriidiline isik, mis on loodud juhi või juhi lähedase kasuks või huvides või mille majandushuvid on olulises ulatuses sarnased juhi või juhi lähedase majandushuvidega. § 18814. Sisereeglite kehtestamise kohustus (1) Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, peab kehtestama sisereeglid, mis reguleerivad siseteabe hoidmist ja selle avaldamist. (2) Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, samuti tema tütarettevõtja on kohustatud kehtestama sisereeglid oma täisosanikele, juhtidele ja töötajatele tehingute tegemiseks oma arvel või kolmandate isikute arvel või nimel nimetatud emitendi väärtpaberitega. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud sisereeglid on kohustatud kehtestama ka muu isik või asutus, sealhulgas inspektsioon, väärtpaberituru kutseline osaline ja audiitorühing, kes oma töö-, kutseülesande või kohustuse tõttu omab regulaarselt juurdepääsu siseteabele. (4) Inspektsioonile esitatakse tema nõudmisel viivitamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sisereeglid. 3. jagu Turumanipulatsioon ja selle sooritamise keeld § 18815. Turumanipulatsioon (1) Turumanipulatsioon käesoleva seaduse tähenduses on: 1) finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna suhtes eksitusse viivad või tõenäoliselt eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale; 2) isiku poolt või isikute koostöös tehtavad finantsinstrumendi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidvad või sinna viivad tehingud või tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale; 3) tehingud ja tehingukorraldused, mis sisaldavad näilikke või muid pettuslikke elemente; 4) teabe ebaõigsusest, ebaselgusest, ebatäielikkusest või ebatäpsusest teadliku või eeldatavalt teadliku isiku poolt finantsinstrumendi suhtes sellise eksitava või tõenäoliselt eksitava teabe levitamine; 5) muud käesoleva lõike punktides 1–4 sätestatud tehingute või toimingutega sarnased turumanipulatsiooni iseloomuga tehingud või toimingud. (2) Turumanipulatsiooni sooritamine on keelatud. (3) Turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude näidisloetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega. § 18816. Turu tunnustatud tava (1) Turu tunnustatud tava käesoleva peatüki tähenduses on selline käitumine, mida saab mõistlikult eeldada ühel või mitmel finantsturul ning mille inspektsioon on heaks kiitnud vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule. (2) Et tagada aus käitumine, piisav innovatsioon ja dünaamilisus väärtpaberiturul, lähtub inspektsioon iga kord käitumise hindamisel järgmistest põhimõtetest: 1) uue käitumise vastuvõetamatust ei tohi eeldada üksnes põhjusel, et inspektsioon ei ole seda varem heaks kiitnud; 2) investeerimisteenuseid püsiva tegevusena osutavatele isikutele tuleb võimaldada aus, õiguspärane ja tõhus ning klientide huvides tegutsemine, ilma et inspektsioon sekkuks finantsturu normaalsesse tegevusse. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule arvestab inspektsioon käitumise hindamisel muu hulgas järgmisi asjaolusid: 1) käitumise läbipaistvus finantsinstrumendi turule; 2) käitumise kooskõla vastava finantsinstrumendi turu kauplemissüsteemiga; 3) asjaolu, kui kiiresti käitumine võimaldab turuosalistel sellele käitumisele kohaselt reageerida; 4) turujõudude vaba tegevuse võimaldamine ning kohase nõudluse ja pakkumise vahekord; 5) käitumisega seonduvad riskid kogu Euroopa Majanduspiirkonna vastava finantsinstrumendi turu ausale ja õiguspärasele toimimisele; 6) välisriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt teostatud käitumise analüüsi tulemused; 7) vastava finantsinstrumendi turu tunnused, kaubeldava finantsinstrumendi liigid ja turuosaliste liigid; 8) käitumise mõju finantsinstrumendi turu likviidsusele ja tõhususele. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatu hindamisel analüüsib inspektsioon käitumise mõju turu peamiste parameetrite suhtes. (5) Inspektsioonil on õigus määratleda turu tunnustatud tava ühe või mitme finantsturu kohta. Turu tunnustatud tava määratlemisel teeb inspektsioon koostööd investeerimisteenuseid püsiva tegevusena osutavate isikutega, korraldajatega, emitentidega ja investoritega või neid esindavate organisatsioonidega, samuti teiste riikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega. Inspektsioon avalikustab turu tunnustatud tava määratluse ja oma põhjendatud seisukohad käitumise vastavuse kohta turu tunnustatud tavale oma veebilehel. (6) Inspektsioon analüüsib regulaarselt turu tunnustatud tava, arvestades muu hulgas turukeskkonna muutust. § 18817. Erisus käitumise hindamisel Ajakirjaniku poolt oma töö- või ametiülesannete täitmisel käesoleva seaduse § 18815 lõike 1 punktis 4 sätestatud teabe levitamise korral hinnatakse ajakirjaniku käitumist, lähtudes ajakirjaniku kutset reguleerivatest õigusaktidest, kui ajakirjanik ei saanud nimetatud teabe levitamisest otseselt või kaudselt kasu, eelist või õigust. 4. jagu Investeerimissoovitusele esitatavad nõuded § 18818. Investeerimissoovitus (1) Investeerimissoovitus käesoleva seaduse tähenduses on kirjalik või suuline uurimus või muu teave, milles antakse investeerimisstrateegia soovitus ja mis on mõeldud avalikustamiseks või infokanali abil avalikkusele või vähemalt suurele arvule isikutele teatavaks või kättesaadavaks tegemiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uurimus või muu teave, milles antakse investeerimisstrateegia soovitus, on: 1) iseseisva analüütiku, investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu isiku, kelle peamine tegevus on investeerimissoovituste koostamine, või nimetatud isiku heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutseva füüsilise isiku poolt koostatud teave, milles otseselt või kaudselt antakse investeeringu tegemise soovitus finantsinstrumendi või selle emitendi suhtes; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata isiku poolt koostatud teave, milles antakse otsene investeeringu tegemise soovitus finantsinstrumendi suhtes, milleks on eelkõige «osta», «müü», «hoia» ja muu seda laadi soovitus. § 18819. Koostaja kohta investeerimissoovituses avaldatavad andmed (1) Investeerimissoovituse koostaja (edaspidi käesolevas jaos koostaja) käesoleva peatüki tähenduses on oma majandus- või kutsetegevuse käigus investeerimissoovituse koostanud füüsiline või juriidiline isik. (2) Investeerimissoovituses tuleb avaldada koostaja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust koostaja puhul tema nimi, ameti- ja töökoht ning juriidilisest isikust koostaja puhul tema nimi ja investeerimissoovituse koostanud füüsilise isiku nimi ja ametikoht. (3) Investeerimisühingust või krediidiasutusest koostaja avaldab investeerimissoovituses ka koostaja üle väärtpaberiturujärelevalvet teostava isiku nime või asutuse nimetuse. (4) Kui investeerimissoovituse koostaja ei ole investeerimisühing või krediidiasutus, kuid ta järgib investeerimissoovituste koostamisel ja levitamisel koostajat ja teisi temasuguseid isikuid ühendava mittetulundusühingu või muu juriidilise isiku või organisatsiooni poolt kehtestatud standardeid, siis on isik kohustatud viitama nendele standarditele. § 18820. Koostaja kohustused Koostaja on kohustatud: 1) tagama investeerimissoovituses fakti selge eristatavuse tõlgendusest, hinnangust, arvamusest või muust mittefaktilisest teabest; 2) tagama investeerimissoovituse aluseks oleva teabeallika usaldusväärsuse ning kahtluse korral teabeallika usaldusväärsuses selgelt viitama investeerimissoovituses sellisele kahtlusele; 3) tagama investeerimissoovituses projektsiooni, ennustuse ning finantsinstrumendi hinnasihi selge tähistuse, viitama selgelt nende kasutamisele investeerimissoovituses ning eeldustele, mida nende tegemisel on arvesse võetud; 4) põhjendama inspektsiooni nõudel investeerimissoovituse mõistlikkust. § 18821. Erinõuded koostajale Kui koostaja on iseseisev analüütik, investeerimisühing, krediidiasutus, vähemalt ühe eelnimetatuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik või muu isik, kelle peamine tegevusala on investeerimissoovituste koostamine, või nimetatud isiku heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, siis on selline koostaja lisaks käesoleva seaduse §-s 18820 sätestatule kohustatud investeerimissoovituses: 1) avaldama investeerimissoovituse koostamiseks kasutatud peamised teabeallikad ning asjaolud, kas investeerimissoovitus esitati enne selle levitamist vastava finantsinstrumendi emitendile tutvumiseks ja kas investeerimissoovitust täiendati pärast selle vastavale emitendile tutvumiseks esitamist; 2) koostama kokkuvõtte finantsinstrumendi hindamise, finantsinstrumendi emitendi hindamise ja finantsinstrumendi hinnasihi määramise alustest ning meetoditest; 3) selgitama iga investeerimissoovituse («osta», «müü», «hoia») sisu ja viitama asjakohastele riskidele, lisades sealhulgas esitatud oletustega seotud tundlikkusanalüüsi; 4) viitama investeerimissoovituse planeeritud sagedusele, tehtavatele uuendustele ja olulistele muudatustele varem avalikustatud avaldamispõhimõtetes; 5) selgelt märkima investeerimissoovituse esmase levitamise kuupäeva ja investeerimissoovituses nimetatud finantsinstrumendi hinna kuupäeva ja aja; 6) selgelt märkima viimase 12 kuu jooksul avaldatud sama finantsinstrumendi või emitendi kohta koostatud investeerimissoovituse kuupäeva ja erinevuse investeerimissoovituse ja varasema investeerimissoovituse vahel, juhul kui investeerimissoovitus varasemast investeerimissoovitusest erineb. § 18822. Huvi ja huvide konflikti avalikustamise üldnõuded (1) Koostaja ja tema heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutsev investeerimissoovituse koostamises osalenud füüsiline või juriidiline isik on kohustatud avaldama kõik suhted ja asjaolud, mis mõistlikult eeldades võivad kahjustada investeerimissoovituse objektiivsust, eelkõige koostaja ja tema heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutseva investeerimissoovituse koostamisega seotud füüsilise või juriidilise isiku poolt investeerimissoovituse objektiks oleva finantsinstrumendi olulises koguses omamine, samasugune huvi või muu huvide konflikt investeerimissoovituses käsitletud emitendi suhtes. (2) Koostaja, investeerimissoovituse koostamises osalenud tema töötaja ja investeerimissoovituse koostamisega seotud koostajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud avaldama investeerimissoovituse objektiks oleva finantsinstrumendi omamise või sellest tulenevate õiguste teostamise, kui nimetatud isik omab rohkem kui 5 protsenti kõigist sellistest finantsinstrumentidest või saab teostada rohkem kui 5 protsenti neist finantsinstrumentidest tulenevatest kõigist õigustest. (3) Juriidilisest isikust koostaja on kohustatud avaldama vähemalt: 1) koostaja ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku huvi ja huvide konflikti, millele on investeerimissoovituse koostamises osalenud isikul juurdepääs või sellist juurdepääsu võib eeldada; 2) juriidilise isiku ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku huvi ja huvide konflikti, mis on teada isikule, kes ei ole seotud investeerimissoovituse koostamisega, kuid kellel oli juurdepääs investeerimissoovitusele enne selle levitamist klientidele või avalikkusele või sellist juurdepääsu võib eeldada. § 18823. Huvi ja huvide konflikti avalikustamise erinõuded Koostaja, kes on iseseisev analüütik, investeerimisühing, krediidiasutus või muu isik, kelle peamine tegevus on investeerimissoovituste koostamine, või vähemalt ühe koostajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik (edaspidi koos vastutav isik) avaldab lisaks käesoleva seaduse §-s 18822 sätestatule investeerimissoovituses: 1) oma osaluse investeerimissoovituse objektiks olevas emitendis või finantsinstrumendi emitendis (edaspidi käesolevas paragrahvis emitent), kui osalus ületab 5 protsenti emitendi aktsiakapitalist või kõikidest hääleõigustest emitendis; 2) emitendi osaluse endas, kui osalus ületab 5 protsenti aktsiakapitalist või kõikidest häälteõigustest; 3) vastutava isiku muu olulise majandusliku huvi emitendis; 4) selgituse, kas vastutav isik on vastava emitendi finantsinstrumendi suhtes turutegija või likviidsuse pakkuja; 5) selgituse, kas vastutav isik on olnud viimase 12 kuu jooksul toimunud emitendi finantsinstrumentide pakkumise korraldaja või üks korraldajatest; 6) selgituse, kas vastutav isik on emitendiga viimase 12 kuu jooksul sõlminud kokkuleppe, mille objektiks on investeerimispangandusteenuse osutamine emitendile, või kas vastutav isik on saanud või talle on lubatud viimase 12 kuu jooksul sellise kokkuleppe alusel ühekordselt või korduvalt tasu. Selgituses peab hoiduma ärisaladuse avaldamisest, kuid ärisaladuse hoidmist käsitleva kokkuleppe või lepingu olemasolu ei vabasta selgituse andmise kohustusest; 7) selgituse, kas vastutav isik on emitendiga sõlminud kokkuleppe, mille objektiks on investeerimissoovituse koostamine. § 18824. Investeerimisühingu ja krediidiasutuse töötajate huvide ja huvide konfliktide avalikustamise erinõuded (1) Investeerimisühingu või krediidiasutuse heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutsev investeerimissoovituse koostamises osalenud füüsiline või juriidiline isik on kohustatud avaldama investeerimissoovituses oma sissetuleku suuruse seotuse investeerimisühingu või krediidiasutuse või nimetatud investeerimisühingu või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku poolt teostatavate investeerimispangandusteenuse tehingutega. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud füüsiline isik saab või ostab investeerimissoovituse objektiks oleva finantsinstrumendi emitendi aktsiaid enne avaliku pakkumise algust, siis tuleb investeerimissoovituses avaldada nende aktsiate omandamise hind ja aeg. § 18825. Teabe avaldamise viis (1) Käesoleva seaduse §-des 18819–18821 nõutud investeerimissoovituses avaldatavat teavet on koostajal õigus suulises investeerimissoovituses kajastamise asemel avaldada oma veebilehel. Üksnes veebilehel avaldamise korral tuleb investeerimissoovituse andmisel selgesti viidata teabe asukohale veebilehel. (2) Käesoleva seaduse § 18821 punktides 1–3 sätestatud teabe võib koostaja kirjalikus investeerimissoovituses kajastamise asemel avaldada oma veebilehel. Üksnes veebilehel avaldamise korral tuleb investeerimissoovituses selgesti märkida § 188 21 punktides 1–3 toodud teabe asukoht veebilehel. (3) Käesoleva seaduse §-des 18822–18824 sätestatud huvid ja huvide konflikti olemasolu või selle puudumine tuleb avaldada investeerimissoovituses või koostaja veebilehel. Huvide ja huvide konflikti käsitleva teabe avaldamise korral koostaja veebilehel tuleb investeerimissoovituses selgesti märkida sellise teabe asukoht veebilehel. (4) Investeerimisühing ja krediidiasutus avaldavad oma veebilehel käesoleva seaduse §-s 18824 nimetatud isiku huvi, huvide konflikti ning aktsia hinna ja omandamise aja. § 18826. Investeerimissoovituse levitamise üldnõuded (1) Investeerimissoovituse levitaja (edaspidi käesolevas jaos levitaja) käesoleva peatüki tähenduses on oma majandus- või kutsetegevuse käigus investeerimissoovitust levitav füüsiline või juriidiline isik. (2) Levitaja on kohustatud tagama kolmanda isiku koostatud investeerimissoovituse omal vastutusel levitamise korral enda identifitseerimise investeerimissoovituses. (3) Levitaja poolt investeerimissoovituse olulise muutmise korral on levitaja kohustatud muudatust investeerimissoovituses selgitama. (4) Investeerimissoovituse suuna («osta», «müü», «hoia») muutmise korral levitaja poolt kohalduvad levitajale lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule ka käesoleva seaduse §-des 18819 –18825 koostaja kohta sätestatud nõuded. (5) Võrreldes algselt koostatud investeerimissoovitusega oluliselt muudetud investeerimissoovitust ise või füüsiliste isikute vahendusel levitav juriidilisest isikust levitaja on kohustatud kehtestama sisenõuded, mis võimaldavad investeerimissoovitusest teavet saaval isikul saada juhiseid investeerimissoovituse koostaja isiku, koostatud algse investeerimissoovituse ja koostaja huvide konfliktide kohta teabe saamiseks, kui selline teave on avaldatud. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3–5 ei kohaldata investeerimissoovituse kohta uudise levitamise suhtes, millega edastatakse kolmanda isiku koostatud investeerimissoovitust seda oluliselt muutmata. (7) Kolmanda isiku koostatud investeerimissoovituse kokkuvõtte levitamise korral on levitaja kohustatud tagama kokkuvõtte selguse ning viitama kokkuvõttes alusdokumendiks olevale investeerimissoovitusele ja selle kohta vastavalt käesoleva seaduse §-des 18819 –18825 sätestatule avaldamisele kuuluva teabe asukohale. § 18827. Investeerimissoovituse levitamise erinõuded Investeerimisühingust või krediidiasutusest levitaja või sellise levitaja heaks töölepingu, käsunduslepingu või muu seda laadi lepingu alusel tegutsev füüsiline isik on lisaks käesoleva seaduse §-s 188 26 sätestatule kohustatud kolmanda isiku koostatud investeerimissoovituse levitamise korral: 1) viitama investeerimisühingu või krediidiasutuse üle väärtpaberiturujärelevalvet teostavale asutusele või isikule; 2) avaldama käesoleva seaduse §-des 18823 ja 18824 sätestatud huvid ja huvide konfliktid juhul, kui selle investeerimissoovituse koostaja ei ole varem investeerimissoovitust infokanali abil avalikkusele või vähemalt suurele arvule isikutele kättesaadavaks või teatavaks teinud; 3) avaldama vastavalt käesoleva seaduse §-des 18819–188 25 sätestatule koostaja poolt investeerimissoovituses avaldatavat teavet, kui investeerimisühingust või krediidiasutusest levitaja on investeerimissoovitust oluliselt muutnud.» § 50. Paragrahvid 189–192 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 189. Andmete esitamine (1) Igaüks esitab inspektsioonile viimase nõudmisel andmed turukuritarvituse kahtlusega seotud asjaolude kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus esitada inspektsioonile andmed emitendi väärtpaberite omandamise või võõrandamise kohta oma arvel laieneb ka juriidilisele isikule, kelle füüsilisest isikust esindaja omab juurdepääsu siseteabele. § 190. Emitendi poolt andmete esitamine Emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, ning tema emaettevõtja ja tütarettevõtja esitavad inspektsioonile viimase nõudmisel andmed selle väärtpaberi insaiderite ja nendega seotud asjaolude kohta. § 191. Andmete kasutamine (1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse §-de 189 ja 190 alusel edastatud andmeid ja dokumente koguda, säilitada ja kasutada üksnes käesolevas peatükis sätestatud keeldude rikkumise ja kohustuste täitmise kontrollimiseks või teiste riikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega tehtava koostöö eesmärgil. (2) Käesoleva seaduse § 189 alusel inspektsioonile edastatud teave, mis ei ole enam vajalik käesolevas peatükis sätestatud keeldude rikkumise ja kohustuste täitmise kontrollimiseks või rahvusvahelise koostöö eesmärgil, hävitatakse viivitamata. § 192. Investeerimisteenuse osutaja teatamiskohustus (1) Investeerimisteenust püsiva tegevusena osutav isik on kohustatud inspektsioonile viivitamata teatama turukuritarvituse mõistlikust kahtlusest. Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või elektroonilise sidevahendi kaudu. Kui teade edastati suuliselt, korratakse seda inspektsiooni nõudmisel hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul kirjalikult. (2) Turukuritarvituse kahtlus ei pea põhinema tõenditel. (3) Turukuritarvituse kahtlusest inspektsioonile teatamisest ei tohi teavitada turukuritarvituse kahtlusega seotud isikuid, samuti nendega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvaid või muul viisil seotud isikuid. (4) Heauskse isiku poolt turukuritarvituse kahtlusest inspektsiooni teavitamist ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule samas lõikes nimetatud isikute teavitamata jätmist ei loeta seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude või muu nõude või kohustuse rikkumiseks ning selle heauskse isiku suhtes ei kohaldata õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust. (5) Teade peab sisaldama järgmist teavet: 1) kahtlase tehingu kirjeldus, sealhulgas tehingukorralduse liik ja tehingu tüüp; 2) kahtluse tekkimise põhjus; 3) tehingu teinud ja tehinguga seotud isikute identifitseerimiseks kasutatud vahendid; 4) teave teavitaja tegevuse asjaolude kohta, sealhulgas tegutsemine iseenda või kolmandate isikute nimel või arvel; 5) muu oluline teave, mida teavitaja peab vajalikuks inspektsioonile esitada. (6) Kui kõik eelmises lõikes nimetatud andmed ei ole teate esitamise ajal teavitajale kättesaadavad, peab teade sisaldama vähemalt kahtluse tekkimise põhjust. Ülejäänud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed esitatakse inspektsioonile esimesel võimalusel.» § 51. Paragrahvid 193–201 tunnistatakse kehtetuks. § 52. Paragrahvi 212 lõike 2 lõppu lisatakse sõnad «, välja arvatud väärtpaberiülekannetele.» § 53. Paragrahvi 215 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Süsteemi korraldaja, tema organi liige ja töötaja on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses teavet, mille ta sai inspektsioonilt Finantsinspektsiooni seaduse (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612; 2003, 81, 544; 2004, 36, 251; 90, 616) § 54 lõike 4 punkti 10 alusel ja mis ei kuulu avalikustamisele vastavalt õigusaktile või kohtuotsusele.» § 54. Paragrahvi 218 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ja 15». § 55. Paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Turukuritarvituse, turul oluliste osaluste omandamisest või võõrandamisest teatamata jätmise või ebaõige teatamise ning õigusvastase ülevõtmispakkumise ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks on inspektsioon kohustatud seirama finantsinstrumentide suhtes pakkumuste tegemist ja finantsinstrumentidega tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike turukuritarvitustega, reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendis otsese või kaudse osaluse omandamise ja võõrandamisega ning valitseva mõjuga. Seiramine võib toimuda varjatult.» § 56. Paragrahvi 231: 1) täiendatakse lõigetega 11, 12, 21, 22 ja 4 järgmises sõnastuses: « (11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on inspektsioonil õigus tasuta saada ka telekommunikatsiooni teenuse osutajalt telekommunikatsioonivõrgu kasutaja kohta elektroonilise side seaduse (RT I 2004, 87, 593) § 112 lõikes 1 sätestatud andmeid. (12) Vajaduse korral võib inspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks inspektsiooni määratud ajal inspektsiooni ametiruumidesse.» « (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel ei ole õigust edastada teavet käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud inspektsiooni järelepärimise kohta oma klientidele või isikutele, keda järelepärimine puudutas. (22) Inspektsioon ei ole kohustatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 11 ja 2 sätestatud teavet esimesena küsima selle esmaselt allikalt.» « (4) Vajaduse korral võib inspektsioon teha korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 12 või 2 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus otse ja viivitamata saada krediidiasutustelt ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajalt teavet väärtpaberituru kutseliste osaliste, emitentide, investorite ja insaiderite pangakontode ja väärtpaberikontode käivete ja saldode kohta ning põhjendatud kahtluse korral õigusrikkumise suhtes esitada kohtule motiveeritud avaldus kontode kasutamise piiramiseks.» § 57. Seadust täiendatakse §-dega 2311 –2315 järgmises sõnastuses: « § 2311. Selgituse andmisest keeldumise alused Selgituse andmiseks kohustatud isik võib keelduda inspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 2004, 65, 456) §-s 71 või 73 sätestatud alustel. § 2312. Menetlusosalise ja tunnistaja kaugülekuulamine (1) Inspektsioon võib korraldada menetlusosalise ja tunnistaja kaugülekuulamise, kui vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kaugülekuulamisel saadud tõendid on samaväärsed teiste tõenditega. (2) Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seaduses ülekuulamist: 1) tehnilise lahenduse abil, mille puhul inspektsiooni töötajad otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad inspektsioonis mitteviibiva menetlusosalise seletuse või tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada; 2) telefoni teel, mille puhul inspektsiooni töötajad vahetult kuulevad inspektsioonis mitteviibiva menetlusosalise seletuse või tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada. (3) Kaugülekuulamine telefoni teel on lubatud vaid menetlusosalise või tunnistaja nõusolekul. § 2313. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses (1) Inspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda inspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Inspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab või võib takistada järelevalve eesmärkide saavutamist või võib ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. (3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada inspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Inspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale. (4) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib inspektsioon kohaldada järgmisi meetmeid: 1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha; 2) kohaldada politsei abil sundtoomist. § 2314. Välisriigist saadud tõendid Käesoleva seaduse alusel teostatavas haldusmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse põhimõtetega. § 2315. Vara kasutamise ja käsutamise piiramine (1) Inspektsioon võib siseteabe väärkasutamise kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni kümneks tööpäevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates. (2) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidi- ja finantseerimisasutused neile inspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. (3) Inspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelust või piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui siseteabe väärkasutamise kahtlus langeb ära enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, on inspektsioon kohustatud vara vabastama viivitamata. (4) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale.» § 58. Paragrahv 232 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 232. Kohapealne kontroll (1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus läbi viia sellise väärtpaberituru kutselise osalise ja emitendi, kelle poolt emiteeritud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul või kelle väärtpabereid pakutakse avalikult või on avalikult pakutud viimase viie aasta jooksul, kohapealne kontroll. (2) Kohapealne kontroll viiakse läbi, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmeid; 2) inspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut; 3) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks; 4) see on lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel vajalik lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve subjektilt saadud teabe kontrollimiseks. (3) Inspektsioon teeb kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab inspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Kohapealsel kontrollimisel on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju; 2) kasutada tööks vajalikke tingimusi ja eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse; 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse. (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud kontrollitava aruannete kohta audiitori poolt tehtud järeldusotsused ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul võib inspektsioon volitada kohapealset kontrolli läbi viima lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.» § 59. Seadust täiendatakse §-ga 2321 järgmises sõnastuses: « § 2321. Kohapealse kontrolli akt (1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille inspektsioon toimetab kontrollitavale viivitamata kätte. (2) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi. (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab inspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte. (4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus. (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või inspektsioon saab lisateavet, võib inspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.» § 60. Paragrahv 233 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 233. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses (1) Inspektsioon võib eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks kaasata järelevalvemenetlusse eksperdi. (2) Inspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui: 1) on põhjendatud kahtlus, et inspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanne või teave on eksitav või tegelikkusele mittevastav; 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud investeerimisühingule, reguleeritud turu korraldajale, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale, emitendile või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või nende klientidele või investoritele olulist kahju; 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, emitendi, investori või nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus. (3) Inspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud inspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta. (5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 232 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning taotleda inspektsioonilt ja menetlusosalistelt täiendavaid andmeid ja dokumente. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 232 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega. (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse inspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.» § 61. Paragrahvi 234 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Inspektsiooni ettekirjutus jõustub ettekirjutuses märgitud ajal, kuid mitte enne selle kättetoimetamist ettekirjutuse adressaadile.» § 62. Paragrahvi 234 lõikes 5 asendatakse sõnad «10 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates.» sõnadega «vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus sätestatule.» § 63. Seadust täiendatakse §-ga 2341 järgmises sõnastuses: « § 2341. Sunniraha (1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 18 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 50 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 50 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 500 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.» § 64. Paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 71 –76 järgmises sõnastuses: « 71) nõuda reguleeritud turu korraldajalt kauplemise peatamist või lõpetamist; 72) nõuda igaühelt käesoleva seaduse 19.–21. peatükis sätestatud normi rikkumise peatamist või lõpetamist; 73) teha reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi üldkoosolekule ettepanek audiitori vahetamiseks; 74) nõuda investeerimisühingult ja emitendilt välisriigi õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist; 75) keelata lepinguriigi investeerimisühingul Eestis või Eesti investeerimisühingul lepinguriigis tegutsemine või piiriülese teenuse osutamine; 76) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist.» § 65. Seadust täiendatakse §-dega 2361, 2362 ja 2363 järgmises sõnastuses: « § 2361. Järelevalve välisriigi investeerimisühingu Eestis asutatud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu üle (1) Inspektsioon võib nõuda välisriigi investeerimisühingult, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks. (2) Investeerimisühing, kelle filiaal on asututatud Eestis või kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada. (3) Kui kolmanda riigi investeerimisühing või tema Eestis asutatud filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks. (4) Inspektsioon võib lepinguriigi investeerimisühingult, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi investeerimisühing jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, teavitab inspektsioon sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (6) Kui lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon oma ettekirjutusega võtta kasutusele käesolevas seaduses sätestatud meetmed rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi investeerimisühingul Eestis tegutsemise, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (7) Inspektsioon teeb oma rakendatud meetmed teatavaks lepinguriigi investeerimisühingule. (8) Erandjuhtudel võib inspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi investeerimisühingu suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitamata. (9) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel rakendatud meetme viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. § 2362. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle (1) Kui investeerimisühing, kes on asutanud välisriigis filiaali või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab inspektsioon välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Inspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (2) Investeerimisühingu tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 64 lõikes 8 ja § 65 lõikes 7 nimetatud ettekirjutused teeb inspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi, kus investeerimisühingu filiaal on asutatud või kus investeerimisühing osutab piiriüleseid teenuseid, väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (3) Investeerimisühingu filiaal või investeerimisühing, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või investeerimisühingu tegevuse üle selles riigis. § 2363. Järelevalve turukuritarvituse asjades (1) Inspektsioon teavitab viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust oma kahtlusest ja selle asjaoludest, kui inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et selle lepinguriigi territooriumil pannakse või pandi toime Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivis 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96/16, 12.04.2003, lk 16–25) sätestatu rikkumine, mis mõjutab selle lepinguriigi reguleeritud turul kaubeldavaid finantsinstrumente. (2) Inspektsioon alustab järelevalvemenetlust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga sarnase teavituse saamisel lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt. Sellisel juhul teatab inspektsioon teate saatnud lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele järelevalvemenetluse vaheetappidest ja tulemusest.» § 66. Paragrahvi 237: 1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: « 21) investeerimisühingute ühinemiste kohta;»; 2) lõike 3 lõppu lisatakse sõnad «ja korra.» § 67. Paragrahvid 2371, 2374 ja 237 9–23711 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 2371. Väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimise nõude rikkumine (1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumisel prospekti inspektsioonis või muus pädevas asutuses eelnevalt registreerimata jätmise eest või väärtpaberite ilma prospektita pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.» « § 2374. Investorite teavitamise kohustuse rikkumine (1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise käigus võimalikele investoritele prospektis või muul viisil ebaõige või ebatäpse teabe andmise, samuti võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.» « § 2379. Kliendi varade hoidmise ja kaitse nõude rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt kliendi varade hoidmise või kaitsega seotud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23710. Andmete registreerimise ja säilitamise nõude rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt investeerimisteenuse osutamisel andmete registreerimise ja säilitamise või reguleeritud turu korraldaja poolt reguleeritud turul tehtud tehingute registreerimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23711. Väärtpaberitehingutest teavitamise nõude rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt käesolevas seaduses sätestatud väärtpaberitehingutest teavitamise kohustuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.» § 68. Paragrahv 23723 tunnistatakse kehtetuks. § 69. Seadust täiendatakse §-dega 23724 –23738 järgmises sõnastuses: « § 23724. Investeerimisühingus olulise osaluse omandamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse kohaselt inspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse vastaselt investeerimisühingus osaluse omandamise, selle võõrandamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti inspektsiooni ettekirjutuse vastaselt investeerimisühingus hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23725. Ühingu juhtimise nõuete rikkumine (1) Reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete, läbiviimise nõuete, seal hääletamise nõuete ja hääleõiguse piiramise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23726. Tehingutest teavitamise nõuete rikkumine (1) Juhi ja juhi lähedase poolt emitendile oma arvel selle emitendi aktsiatega, tuletisväärtpaberitega või tuletisväärtpaberitega seotud finantsinstrumentidega tehtud tehingutest käesolevas seaduses sätestatud teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud seotud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23727. Häälte arvust teatamata jätmine ja avalikustamise nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud aktsiaseltsis häälte arvust teatamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest või käesoleva seaduse §-s 186 sätestatud avalikustamiskohustuse täitmata jätmise või mitteõigeaegse täitmise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23728. Sise-eeskirjade kehtestamata jätmine Emitendi poolt, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul, siseteabe hoidmist või avaldamist reguleerivate sise-eeskirjade kehtestamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23729. Huvide konfliktide avalikustamise nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud huvide konfliktide avalikustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23730. Huvide konfliktide maandamise nõuete rikkumine Investeerimisühingu, krediidiasutuse või muu investeerimisteenuse osutaja poolt investeerimisteenuste osutamisel või investeerimissoovituste koostamise või levitamisega seoses tekkida võivate huvide konfliktide ärahoidmiseks meetmete kehtestamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23731. Investeerimissoovituse koostamise ja levitamise nõuete rikkumine (1) Koostaja või levitaja poolt käesolevas seaduses sätestatud investeerimissoovituse koostamise ja levitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23732. Insaiderite nimekirja pidamise nõuete rikkumine (1) Insaiderite nimekirja puudumise, ennetähtaegse hävitamise, samuti insaiderite nimekirjas ebaõige või ebatäpse teabe esitamise või käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis nõutud teabe puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23733. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine Finantsinstrumendi emitendi poolt otseselt emitenti puudutava siseteabe viivitamatu avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest, ebaõige või eksitava teabe avalikustamise eest või siseteabe esmase avalikustamise eest selleks mitte ettenähtud kanali vahendusel – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23734. Turukuritarvituse kahtlusest teavitamata jätmine (1) Investeerimisteenust püsiva tegevusena osutava isiku juhi või töötaja poolt inspektsioonile turukuritarvituse kahtlusest või selle sisust tähtpäevaks teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23735. Turumanipulatsiooni sooritamine (1) Turumanipulatsiooni sooritamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 23736. Järelevalvesaladuse rikkumine ja tegevuse takistamine (1) Investeerimisühingu, krediidiasutuse, Eesti väärtpaberite keskregistri ja telekommunikatsiooni teenuse osutaja poolt käesoleva seaduse § 231 lõikes 2 sätestatud inspektsiooni järelepärimisest oma kliendile või isikule, keda järelepärimine puudutas, teatamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. (2) Menetlusosalise või tunnistaja poolt haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. § 23737. Menetluse lõpetamise täiendav alus Inspektsioonile turukuritarvitusest või selle kahtlusest enne turukuritarvituse teostamist või viivitamata pärast seda esimesena kirjalikult teatanud isiku suhtes võib lõpetada käesolevas seaduses sätestatud turukuritarvituse suhtes algatatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. § 23738. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 2371–23736 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403; RT III 2004, 9, 96) sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 2371–23736 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.» II. § 70. Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612; 2003, 81, 544; 2004, 36, 25; 90, 616) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Finantsinspektsioon kohaldab finantsjärelevalve menetluses haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustest tulenevaid erisusi.»; 2) paragrahvi 18 lõike 2 punktid 6 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ja sunnivahendite kohaldamise otsustamise;» « 9) pankrotiavalduse, hagiavalduse või muu seda laadi avalduse kohtule esitamise ja finantsjärelevalve subjekti pankroti- või likvideerimismenetluses muu otsuse tegemise;»; 3) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: « 10) muu haldusakti andmise finantsjärelevalve menetluses käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduses sätestatud alustel, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.»; 4) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: « § 221. Juhatuse liikme pädevus (1) Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi: 1) finantsjärelevalve subjektilt ja kolmandalt isikult finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe nõudmiseks; 2) finantsjärelevalve subjekti ja kolmanda isiku ilmumiseks Inspektsiooni ametiruumidesse seoses finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe andmisega; 3) finantsjärelevalve subjekti kohapealse kontrolli tegemiseks. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isik ei täida talle korraldusega pandud kohustustust korralduses märgitud tähtpäevaks, võib tema suhtes rakendada sunniraha korralduses märgitud summas.»; 5) paragrahvi 26 lõikes 4, § 32 lõikes 1, § 33 lõikes 2, § 36 lõigetes 3–5, § 37 lõike 2 punktides 1–6, § 38 lõikes 2, § 39 lõigetes 1–3, § 40 lõigetes 1–3 ning § 41 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõna «välismaa» sõnaga «välisriik» vastavas käändes; 6) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõnad «Kindlustustegevuse seaduse § 75 lõikes 1 nimetatu (edaspidi Lloyd’s), investeerimisühing» sõnaga «Investeerimisühing»; 7) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 6 ja lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 39 lõikes 3 ja § 40 lõikes 3 asendatakse sõnad «Lloyd’si, kindlustusmaakleri» sõnaga «Kindlustusmaakleri»; 9) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 46. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega (1) Inspektsioon osaleb oma pädevuse piires rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb nendega koostööd. (2) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni: 1) tütarettevõtjast investeerimisühingule, krediidiasutusele, fondivalitsejale või kindlustusandjale (edaspidi finantsasutused), keda otseselt või kaudselt kontrollib välisriigi, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riik (edaspidi kolmas riik), õigusaktide alusel tegutsev või kolmandas riigis asuv emaettevõtja (edaspidi kolmanda riigi emaettevõtja), tegevusloa andmisest ja esitab seejuures konsolideerimisgrupi struktuuri; 2) kolmanda riigi emaettevõtja poolt finantsasutuses sellise osaluse omandamisest, et finantsasutusest saab kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja; 3) kõigist asjaoludest, mis takistavad finantsasutuste asutamist või teenuste osutamist kolmandas riigis. (3) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni selle nõudmisel: 1) igast tegevusloa taotlusest, mida esitab kolmanda riigi emaettevõtja iga otsene või kaudne tütarettevõtja; 2) igast taotlusest, millega kolmanda riigi emaettevõtja omandaks finantsasutuses osaluse, mille tagajärjel finantsasutusest saaks kolmanda riigi emaettevõtja tütarettevõtja. (4) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike (edaspidi lepinguriik): 1) igast kehtivat tegevusluba omava Eestis registreeritud reguleeritud turu korraldaja poolt korraldatavast reguleeritud turust, mis vastab väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele (edaspidi käesolevas paragrahvis turunimekiri), lisades vastava reguleeritud turu reglemendi (edaspidi käesolevas paragrahvis turureglement); 2) igast muudatusest turunimekirjas või turureglemendis. (5) Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni regulaarselt otsustest, millega keelduti edastamast lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele finantsasutuste poolt filiaali asutamiseks, kindlustusandjate puhul ka piiriülese teenuse osutamiseks esitatud andmeid ja dokumente.»; 10) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega.»; 11) paragrahvi 47 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: « (7) Inspektsioonil on õigus kasutada käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega talle antud pädevust ja õigusi, et täita välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlust teabe saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või muu toimingu tegemiseks, kui see on välisriigi finantsjärelevalve asutuse hinnangul tema läbiviidava järelevalvetegevuse jaoks vältimatult vajalik. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud finantsjärelevalve asutuse taotlus peab olema põhjendatud, välja arvatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus. (9) Inspektsioonil on õigus keelduda lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse täitmisest üksnes järgmistel juhtudel: 1) taotluse täitmine võib kahjustada Eesti suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda; 2) sama asjaolu tõttu või isiku suhtes on algatatud menetlus Eesti kohtus; 3) Eesti kohus on teinud sama isiku suhtes samadel asjaoludel kohtuotsuse, mis on jõustunud. (10) Inspektsioon teatab taotluse esitanud välisriigi finantsjärelevalve asutusele taotluse täitmisest keeldumisest, tuues keeldumise aluse ja põhjendused.»; 13) seadust täiendatakse §-dega 471 ja 48 1 järgmises sõnastuses: « § 471. Koostöö finantsjärelevalve teostamisel (1) Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi finantsasutuse üle järelevalvet teostaval lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ja Inspektsiooniga sõlmitud vastava kokkuleppe korral ka kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on õigus pärast Inspektsiooni teavitamist viia läbi finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks filiaali kohapealne kontroll. Inspektsioonil on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis. Eestis sooritatud turukuritarvituse asjades väärtpaberituru seaduse tähenduses juhib ja kontrollib järelevalvemenetlust Inspektsioon. (2) Inspektsioonil on õigus finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks viia läbi finantsasutuse lepinguriigis ja vastava kokkuleppe olemasolu korral ka kolmandas riigis asuva filiaali kohapealne kontroll, olles sellest eelnevalt teavitanud vastava välisriigi finantsjärelevalve asutust. Lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis. (3) Kui Eestis toimub kohe või tähtaja möödudes äriühingu kapitalis osalust andvate või võimaldavate väärtpaberite avalik pakkumine ja selle äriühingu registreeritud asukoht asub Eestist väljaspool lepinguriigis ja tema aktsiate või muude sarnaste väärtpaberite suhtes on esitatud taotlus nende kauplemisele võtmiseks lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, teeb Inspektsioon seoses väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimisega koostööd äriühingu registreeritud asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.» « § 481. Inspektsiooni abistamise kohustus (1) Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused on oma pädevuse piires kohustatud Inspektsiooni abistama. (2) Inspektsioonil on õigus tutvuda kriminaalmenetluses ning väärteoasja menetluses kogutud tõenditega, mis viitavad käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti rikkumisele.»; 14) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses: « § 501. Koostöö finantsjärelevalve subjektidega ja teiste isikutega Inspektsioon saadab soovitusliku iseloomuga juhendi eelnõu enne selle juhendi väljaandmist ja käesoleva seaduse § 49 lõike 3 kohaselt Inspektsioonile kooskõlastamiseks esitatud õigusakti eelnõu enne selle kooskõlastamist asjasse puutuvatele finantsjärelevalve subjektidele, reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidele ja võimaluse korral investorite või finantsjärelevalve subjektide klientide huve esindavatele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks.»; 15) paragrahvi 54 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna «kohtule» sõnadega «kriminaalasja arutavale kohtule»; 16) paragrahvi 54 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) rahvusvahelisele organisatsioonile käesoleva seaduse §-s 46 või välisriigi pädevale asutusele või isikule käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul;»; 17) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: « 10) väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale tema ülesannete tavapäraseks täitmiseks seoses arveldussüsteemi liikme poolse võimaliku rikkumisega;»; 18) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Inspektsioonil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping nende andmisest või sõlmimisest arvates, kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks.»; 19) paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 55. Juhatuse otsused ja ettekirjutused ning juhatuse ja juhatuse liikme korraldused (1) Juhatus teeb otsuseid ja ettekirjutusi ning annab Inspektsiooni nimel korraldusi. (2) Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi käesoleva seaduse § 221 lõikes 1 nimetatud küsimustes. (3) Juhatuse otsuse ja ettekirjutuse, juhatuse või juhatuse liikme korralduse ning finantsjärelevalve toimingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule seaduses ettenähtud alustel ja korras.» III. § 71. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131; 63, 387; 110, 657; 2003, 51, 355; 88, 591; 2004, 36, 251; 37, 255) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi kohta.»; 2) paragrahvi 6 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Esindajakontol hoitavate aktsiatega esindatud häälte kuuluvuse kindlaksmääramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) § 10 lõike 3 punktis 10 sätestatust, kui puuduvad viidatud punktis 10 nimetatud juhtnöörid.»; 3) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Registripidaja väljastab väärtpaberikonto omanikule tema taotluse alusel teatise väärtpaberikonto avamise kohta kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.»; 4) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Registripidaja on kohustatud tagama väärtpaberikonto omanikule isiku ühest tuvastamist võimaldava kanali kaudu juurdepääsu andmetele tema väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite ning väärtpaberikontol tehtud registritoimingute kohta.»; 5) paragrahvi 20 lõiked 4 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (4) Registripidaja on kohustatud üks kord kalendriaastas tasuta väljastama väärtpaberikonto omanikule tema igakordse taotluse alusel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles on näidatud väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite jääk.» « (6) Täpsustavad nõuded käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 1, 4 ja 5 nimetatud andmete ja dokumentide väljastamisele võidakse kehtestada registripidamise korras.»; 6) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Olulisele osalusele ning selle määratlemisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 9 ja 10 sätestatut.»; 7) paragrahvi 28 lõiked 2, 4 ja 8 ning lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Isik, kes kavatseb omandada registripidajas olulist osalust või suurendada osalust üle 20, 33 või 50 protsendi registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel registripidaja muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks, peab taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa.»; 9) paragrahvi 28 lõike 5 preambulis asendatakse sõnad «lõigetes 2 ja 3» sõnadega «lõikes 3»; 10) paragrahvi 28 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: « 7) osaluse omandamiseks, selle suurendamiseks või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmiseks vajalikud rahalised või mitterahalised vahendid võivad Finantsinspektsiooni hinnangul olla seotud teoga, mis viitab kuriteo koosseisu objektiivsetele tunnustele, või omandaja ei ole Finantsinspektsiooni sellekohasele nõudmisele vaatamata esitanud nende rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente.»; 11) paragrahvi 28 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Kui oluline osalus on omandatud, seda on suurendatud või on tehtud tehing, mille tulemusel muutus registripidaja isiku kontrollitavaks äriühinguks, ilma Finantsinspektsiooni loata või see luba on kehtetuks tunnistatud, siis vastavalt tehingu teinud isik ei omanda aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse või isikul ei teki õigusi, mis muudaksid registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks.»; 12) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: « (71) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud hääled siiski arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja see mõjutas üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. (72) Kui teostati tehingust, millega registripidaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul ei taotletud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba või luba on kehtetuks tunnistatud, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamisest.» IV. § 72. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 81, 544; 2004, 18, 131) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Esmakordsel konto avamisel või krediidi- või finantseerimisasutuse poolt pakutava teenuse esmakordsel kasutamisel, kui konto omamine ei ole selleks nõutav, tuleb sõlmida tehingu sooritajaga leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud kliendisuhte loomisel tuvastama kõigi isikute, samuti nende esindajate isikusamasuse. Krediidi- ja finantseerimisasutus kontrollib süstemaatiliselt ja regulaarselt isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmeid, lähtudes kliendisuhte olemusest.»; 2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Korrespondentsuhte loomiseks ning selle hoidmiseks hindab krediidiasutus regulaarselt välisriigi krediidiasutuse usaldusväärsust, võttes hindamisel aluseks välisriigi krediidiasutuse senise äritegevuse, maine, krediidiasutuse poolt rakendatavad rahapesu tõkestamise meetmed ja tema üle teostatava järelevalve tõhususe. Finantsinspektsioon võib anda oma juhendiga krediidiasutuse poolt järelevalve tõhususe hindamisel aluseks võetavate asjaolude näidisloetelu.»; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Krediidiasutusel ei tohi olla korrespondentsuhet välisriigi krediidiasutusega, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) krediidiasutuse tegelik juhtimis- või tegevuskoht ei ole krediidiasutuse asukohas ning krediidiasutus ei kuulu piisava järelevalve all olevasse krediidi- või finantseerimisasutuse konsolideerimisgruppi; 2) krediidiasutus peab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidiasutuse kontot; 3) krediidiasutuse usaldusväärsuse hindamisel ilmnevad puudujäägid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hindamisel aluseks võetavates asjaoludes.»; 4) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks. V. § 73. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2005, 8, 32) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks võib olla krediidiasutus, segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja.»; 2) paragrahvi 205 lõikes 3 asendatakse sõnad «§ 20 lõikes 3» sõnadega «§ 201 lõigetes 1 ja 2»; 3) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad «lõikes 2» sõnadega «lõikes 3»; 4) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks Finantsinspektsiooniga.»; 5) paragrahvi 212 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 212 lõikes 3 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi lõikes 2» sõnadega «§ 21 lõikes 5»; 7) paragrahvi 216 lõike 2 preambulis asendatakse sõnad «§ 21 lõike 2 punktides 1–3» sõnadega «§ 21 4 lõikes 1»; 8) paragrahvi 37 lõikes 1 ja § 51 lõikes 1 asendatakse sõnad «§ 75 lõikes 4» sõnadega «§ 78 lõikes 9»; 9) paragrahvi 84 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad «käesoleva seaduse § 10 lõike 2» sõnadega «väärtpaberituru seaduse § 10»; 10) paragrahvi 113 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 134 lõikes 2 asendatakse sõnad «§-des 13 ja 14» sõnadega «2. peatükis». VI. § 74. Seaduse jõustumine ja rakendamine (1) Käesoleva seaduse §-d 1–27 ja 29–69 jõustuvad 2005. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 28 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 73 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist. (4) Käesoleva seaduse §-d 70–72 jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. (5) Isikutele, kes on esitanud kuni 2005. aasta 1. jaanuarini enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 20 lõike 4 alusel avalduse teatise saamiseks väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite jäägi kohta, on Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kohustatud saatma vastava teatise vähemalt 2004. aasta kohta. (6) Isikutele, kes esitasid käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avalduse alates 2005. aasta 1. jaanuarist kuni käesoleva seaduse jõustumiseni, on Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kohustatud saatma vastava teatise vähemalt 2005. aasta kohta. Riigikogu esimees Ene ERGMA 1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 95/26/EÜ krediidiasutusi käsitlevate direktiivide 77/780/EMÜ ja 89/646/EMÜ, kahjukindlustust käsitlevate direktiivide 73/239/EMÜ ja 92/49/EMÜ, elukindlustust käsitlevate direktiivide 79/267/EMÜ ja 92/96/EMÜ, investeerimisühinguid käsitleva direktiivi 93/22/EMÜ ning siirdväärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fonde (ühisinvesteerimisfonde) käsitleva direktiivi 85/611/EMÜ muutmise kohta, et tugevdada järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise üle (EÜT L 168, 18.07.1995, lk 7–13); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/64/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ ja 93/22/EMÜ kolmandate riikidega toimuva teabevahetuse osas (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27–28); EL Nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.06.1993, lk 27–46); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96/16, 12.04.2003, lk 16–25); EL Nõukogu direktiiv 2003/124/EÜ Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ rakendamise raames, mis käsitleb siseteabe avalikustamise ja turukuritarvituse definitsiooni (ELT L 339, 24.12.2003, lk 70–72); EL Nõukogu direktiiv 2003/125/EÜ Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ rakendamise raames, mis käsitleb investeerimissoovituste õiglast esitamist ja huvide konflikti avalikustamist (ELT L 339, 24.12.2003, lk 73–77); EL Nõukogu direktiiv 89/298/EMÜ siirdväärtpaberite avaliku pakkumise puhul avaldatava emissiooniprospekti koostamise, kontrollimise ja levitamise nõuete kooskõlastamise kohta (EÜT L 124, 05.05.1989, lk 8–15); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89); Euroopa Komisjoni direktiiv 2004/72/EÜ, mis käsitleb turu tunnustatud tava (ELT L 162, 30.04.2004, lk 70–75); Euroopa Komisjoni määrus 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega (ELT L 336, 23.12.2003, lk 6).