Teksti suurus:

Krediidiasutuste seadus

Sisukord

Krediidiasutuste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.11.2005
Avaldamismärge:

Krediidiasutuste seadus

Vastu võetud 09.02.1999
RT I 1999, 23, 349
jõustunud vastavalt §-le 142.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.04.2000RT I 2000, 35, 22201.07.2000
11.05.2000RT I 2000, 40, 25001.07.2000
09.05.2001RT I 2001, 48, 26801.01.2002
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
13.12.2001RT I 2001, 102, 67201.01.2002, osaliselt vastavalt §-le 59
terviktekst RT paberkandjalRT I 2002, 17, 96
29.01.2002RT I 2002, 21, 11704.03.2002
20.02.2002RT I 2002, 23, 13101.07.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 60026.12.2002
04.12.2002RT I 2002, 105, 61202.01.2003
22.01.2003RT I 2003, 17, 9501.01.2004
11.02.2003RT I 2003, 23, 13308.03.2003
03.12.2003RT I 2003, 81, 54401.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
22.04.2004RT I 2004, 37, 25501.05.2004
25.11.2004RT I 2004, 86, 58201.01.2005
terviktekst RT paberkandjalRT I 2005, 8, 32
09.02.2005RT I 2005, 13, 6418.03.2005, muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612; 2003, 81, 544; 2004, 36, 251) tulenevaid erisusi.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 2. Seaduse kohaldamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele krediidiasutustele, samuti nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele.

 (2) Seadust kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele välisriigis, kui nende registreerimiskohaks oleva riigi seadus ei näe ette teisiti, samuti välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ning esindustele Eestis, kui Eesti välislepingutest ei tulene teisiti .

 (3) Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka.
[RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 3. Krediidiasutuse mõiste

 (1) Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.

 (2) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 4. Avalikkuselt hoiuste kaasamine

 (1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel.

 (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele.

 (3) Avalikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda teeb:
 1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi lepinguriik);
 2) lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus;
 3) rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on lepinguriik;
 4) juriidiline isik selles ulatuses, mille osas tal on lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigus avalikkuselt rahalisi vahendeid kaasata, ning tingimusel, et selline tegevus on allutatud järelevalvele hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 5. Finantseerimisasutus

  Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse �� 6 lõike 1 punktides 2-12 loetletud tehingu tegemine.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 6. Finantsteenused

 (1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
 1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
 3) liisingutehingud;
 4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
 5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide, vekslite) väljastamine ja haldamine;
 6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
 7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
 8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
 9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
 10) rahamaakleri tegevus;
 11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
 12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
 13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
 14) vara hoidmine;
 15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14 loetletud finantsteenustega.

 (2) Krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib krediidiasutus asutada äriühingu või omandada kontrolli teise äriühingu üle (edaspidi abiettevõtja).

 (3) Krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille peamine ja püsiv tegevus on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiateenuste osutamine või mõni muu sellesarnane tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 7. Emaettevõtja ja tütarettevõtja

 (1) Emaettevõtja on käesoleva seaduse mõistes:
 1) äriühing, millele kuulub rohkem kui pool teise äriühingu (tütarettevõtja) aktsiakapitalist (osakapitalist) või aktsiatega (osadega) määratud häälte arvust;
 2) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas) ning millel on tütarettevõtja juhatuse või nõukogu liikmete enamuse määramise või tagasikutsumise õigus;
 3) äriühing, millel on võimalik teise äriühingu (tütarettevõtja) juhtimist oluliselt mõjutada tulenevalt nimetatud äriühingu põhikirjast või temaga sõlmitud lepingust;
 4) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas), mille juhatuse või nõukogu liikmete enamus on määratud emaettevõtja poolt ainult hääleõiguse kasutamise teel ning tingimusel, et nimetatud liikmed on ametis olnud kogu eelnenud ja jooksva majandusaasta kestel ning ühelgi teisel äriühingul ei ole nimetatud tütarettevõtja suhtes käesoleva lõike punktides 1-3 loetletud emaettevõtja õigusi;
 5) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas), mille aktsiate või osadega määratud häälteenamust kontrollib emaettevõtja teiste aktsionäride või osanikega sõlmitud lepingu alusel.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus emaettevõtjaks lugeda ka äriühingut, kes omab muul viisil tegelikku ja valitsevat mõju teise äriühingu (tütarettevõtja) üle.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.

 (4) Märkimisväärne seos käesoleva seaduse mõistes on seotus kahe või enama isiku vahel:
 1) ema- ja tütarettevõtjana vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1-3;
 2) kui isik omab vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;
 3) kui isikud on kontrollitavad ühe ja sama isiku poolt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 8. Segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja

 (1) Segafinantsvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole krediidiasutus, kindlustusandja ega investeerimisühing, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on lepinguriigi krediidiasutus, kindlustusandja või investeerimisühing, ning kes moodustab koos oma tütarettevõtjate ja teiste ettevõtjatega finantskonglomeraadi.

 (2) Finantsvaldusettevõtja on finantseerimisasutusest emaettevõtja, kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus ja ülejäänud tütarettevõtjad või enamik neist on kas krediidi- või finantseerimisasutused.

 (3) Segavaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja, krediidiasutus ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus .
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 9. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupp

 (1) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi moodustavad emaettevõtja, selle tütarettevõtja, kes on krediidiasutus, finantseerimisasutus või abiettevõtja, ning krediidi- või finantseerimisasutus, mille aktsia- või osakapitalist või häältest konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus omab vähemalt 20 protsenti.

 (2) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks võib olla krediidiasutus, segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja.

 (3) Kui emaettevõtja ei ole krediidiasutus, peab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi moodustumiseks vähemalt üks tütarettevõtja olema krediidiasutus.

 (4) Finantsinspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, mille bilansimaht on väiksem kui 10 miljonit eurot Eesti Panga kursi järgi või 1 protsent emaettevõtja bilansimahust. Kui mitu ettevõtjat, kes vastavad eelnimetatud kriteeriumile, koos omavad piisavat mõju konsolideerimisgrupi finantsmajanduslikule olukorrale, tuleb need arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi.

 (5) Finantsinspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle:
 1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt krediidiasutuse konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku olukorda;
 2) asukoht on väljaspool lepinguriike (edaspidi kolmas riik) ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud selles kolmandas riigis kehtivate õigusaktide kohaselt.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 10. Hääleõiguse kuuluvus

  Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ning kontrollitava äriühingu määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 11. Krediidiasutuse filiaal ja esindus

 (1) Krediidiasutuse filiaal on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse äriregistrisse kantud aadressist erineval aadressil asuv juriidilise isiku õigusteta struktuuriüksus, kus tehakse ühte või mitut krediidiasutusele lubatud tehingut ja toimingut.

 (2) [Kehtetu - RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

 (3) Krediidiasutuse esindus on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse asukohast eraldiasetsev struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on krediidiasutuse esindamine ja tema huvide kaitsmine teataval territooriumil.

 (4) Krediidiasutuse esindusel on äritegevus keelatud.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 12. Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna «pank» kasutamine

 (1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».

 (2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus.

 (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime.

 (4) Välisriigi krediidiasutus võib tegutseda Eestis ärinime all, mis on registreeritud riigis, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist .

 (5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega.
[RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

2. peatükk KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSLUBA 

§ 13. Tegevusluba

 (1) Äriühingul peab avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmiseks või muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba).

 (2) Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon.

 (3) Tegevusluba on tähtajatu.

 (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 131. Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesoleva seaduse §-des 13 1–18 taotlus):
 1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
 2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsia- või osakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
 3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
 4) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;
 5) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
 6) andmed kavandatavate finantsteenuste osutamiseks vajalike info- ja muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide, turvasüsteemide, kontrollimehhanismide ja -süsteemide kohta;
 7) tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid või nende projektid vastavalt käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud nõuetele;
 8) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;
 9) siseauditiüksuse põhimäärus või selle projekt;
 10) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete, siseauditiüksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe (edaspidi juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
 11) andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;
 12) taotleja aktsionäride või liikmete nimekiri, milles on näidatud iga aktsionäri või liikme nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või liikme poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta;
 13) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa ületab 2 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
 14) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu aktsia- või osakapitalis, kui juriidilise isiku osa ületab 5 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
 15) taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud andmed;
 16) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;
 17) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 252) ettenähtud ühekordne osamakse.

 (2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

 (4) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka revisjonikomisjoni liikmete kohta lõike 1 punktis 10 nimetatud andmed ja dokumendid.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 132. Äriplaan

 (1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
 1) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus;
 2) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase;
 3) strateegia ja tegutsemiseks kavandatud turuosa;
 4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad kliendid ja turu konkurentsitingimused;
 5) aastabilanss ja finantsnäitajad, sealhulgas tulud, kulud, kasum ja rahavood, ning nende aluseks olevad eeldused;
 6) krediidi- ja investeerimispoliitika;
 7) riskide juhtimise üldised põhimõtted ja riskide juhtimise strateegia.

 (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 133. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.

 (6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
 1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;
 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 14. Tegevusloa andmise otsus

 (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

 (2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

 (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

 (4) Taotleja äriregistrisse kandmisel ei kohaldata äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 250 lõikes 4 ja § 271 lõikes 2 ning tulundusühistu seaduse (RT I 2002, 3, 6; 102, 600; 2004, 14, 91; 24, 166) § 7 lõikes 3 sätestatut. Taotleja juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa andmise otsuse kättetoimetamisest.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 15. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui:
 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele;
 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;
 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena;
 4) taotleja juhid, audiitor või aktsionärid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või see on takistatud riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
 6) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;
 7) käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud krediidiasutuse sise-eeskirjad ei ole krediidiasutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
 8) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt kustutatud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja reputatsiooni;
 3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;
 4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 151. Tegevusloa andmise otsuse muutmine

 (1) Krediidiasutuse ärinime või asukoha aadressi muutumise korral teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

 (2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsustab Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele kätte.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 16. Tegevusloa lõppemine

  Tegevusluba lõpeb:
 1) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel - uue krediidiasutuse äriregistrisse kandmisega;
 2) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 3 alusel - ühinemise kande ��riregistrisse kandmisega;
 3) krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise korral - Finantsinspektsioonilt vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamisega;
 4) tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral - tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
 5) krediidiasutuse pankroti korral – kohtu poolt pankroti väljakuulutamisega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 17. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
 1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
 2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
 3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud;
 5) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
 6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;
 7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;
 8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või oluliselt ebaõiget või eksitavat reklaami;
 9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve, raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist;
 10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiasutuse tegevusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;
 12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
 13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust;
 14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 20 1 lõike 6 või § 204 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

 (2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

 (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse krediidiasutusele viivitamata kätte.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 18. Avalikustamine

 (1) Finantsinspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes .
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 19. Tegevusloa lõppemise tagajärjed

 (1) Krediidiasutus ei tohi pärast tegevusloa lõppemist teha käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehinguid ja toiminguid ning peab lõpetama kõik väljamaksed hoiustajatele, klientidele ja võlausaldajatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (11) Kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades vajalik, võib Finantsinspektsioon anda krediidiasutusele loa jätkata käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute sooritamist täielikult või osaliselt ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist. Loa andmine otsustatakse likvideerijate või pankrotihaldurite sellekohase kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel.

 (12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud loa andmine võib Finantsinspektsiooni hinnangul kahjustada likvideeritava krediidiasutuse hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve, on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või mõne käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud taotluses nimetatud tehingu või toimingu osas loa andmisest keelduda või kehtestada tehingute või toimingute teostamisele piiranguid. Finantsinspektsioon võib nõuda taotluse põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja andmeid.

 (13) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kümne päeva jooksul, arvates kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel loa saamiseks taotluse esitamisest. Otsuses tuleb ära näidata loa kehtivuse tähtaeg, mis ei või ühegi loas nimetatud tehingu või toimingu osas olla pikem kui kolm kuud krediidiasutuse likvideerimis- või pankrotiteate avaldamise päevast arvates. Kõik eelnimetatud tehingud ja toimingud tuleb loa kehtivuse tähtaja lõppemisel lõpetada.

 (2) Tegevusloa lõppemine, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel, toob endaga kaasa krediidiasutuse lõpetamise käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 191. Krediidiasutuse tegevuse alused välisriigis

 (1) Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus võib välisriigis osutada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.

 (2) Teenuste osutamisel välisriigis peab krediidiasutus järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (3) Piiriülene teenus on krediidiasutuse teenus, mida ta osutab riigis, kus krediidiasutus ega tema filiaal ei ole registreeritud.

 (4) Teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 20 lõigetes 7 ja 8, §-des 201–205 ja §-s 971 sätestatut.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20, § 20 4 lõigetes 1 ja 7–9 ning §-s 971 sätestatut.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 20. Krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse, filiaali ja esinduse asutamine välisriigis

 (1) Kui krediidiasutus soovib asutada tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotlus järgmiste andmetega:
 1) välisriigi nimetus;
 2) tütarettevõtjast krediidiasutuse ärinimi ja aadress või filiaali aadress;
 3) välisriigi krediidiasutuse, milles soovitakse omandada olulist osalust, viimase kolme majandusaasta aruanded;
 4) tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega ;
 5) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide või filiaali juhataja kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõike 7 nõuetele. Filiaali juhataja peab vastama käesoleva seadusega juhatuse esimehele esitatud nõuetele;
 6) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 30 esitatud nõuetele.

 (2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

 (3) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul, arvates taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate andmete ja dokumentide saamisest .

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
 1) asutava või omandava või omandatava krediidiasutuse finantsseisund ei ole piisavalt tugev või
 2) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei ole kavandatavaks tegevuseks sobiv või
 3) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse juhid või filiaali juhataja ei vasta käesoleva seaduse §-de 48, 53, 56 ja 57 nõuetele või
 4) välisriigi õigusaktid ei võimalda piisava järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ning selleks vajaliku informatsiooni saamist.

 (5) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse edastab Finantsinspektsioon krediidiasutusele kirjalikult kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete esitamisest arvates. Loa andmisest keeldumise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

 (51) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust loa andmisest ning kooskõlastab järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse.

 (6) Välisriigis tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali omav krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsioonile ja asukohariigi finantsjärelevalve asutusele teatama kõigist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsustest vähemalt üks kuu enne muudatuste tegemist.

 (61) Finantsinspektsioon võib tunnistada krediidiasutusele välisriigis filiaali avamiseks antud loa kehtetuks, kui:
 1) krediidiasutus või selle välisriigis asuv filiaal ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, mille täitmine oli loa saamise tingimuseks;
 2) krediidiasutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
 3) krediidiasutus on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
 4) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid ja see võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve;
 5) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krediidiasutuse tegevusest tulenevad riskid;
 7) ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolud;
 8) krediidiasutust, krediidiasutuse juhti või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

 (62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult filiaali asukohariigi finantsjärelevalve asutust.

 (63) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab krediidiasutus finantsteenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

 (7) Krediidiasutuse esinduse avamisest, sulgemisest ja asukoha aadressi muutumisest välisriigis on krediidiasutus kohustatud informeerima Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne esinduse avamist, sulgemist või asukoha aadressi muutumist. Vastava informatsiooni esitamise korra ja tingimused kehtestab Eesti Pank .

 (8) Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate tütarettevõtjast krediidiasutuste, filiaalide ja esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 201. Erisused krediidiasutuse filiaali asutamisel lepinguriigis

 (1) Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle lepinguriigi nimetus, kus krediidiasutus soovib asutada filiaali;
 2) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
 3) filiaali asukoha aadress lepinguriigis;
 4) andmed filiaali juhatajate kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 sätestatule.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus krediidiasutus soovib filiaali asutada.

 (3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud alustel kolme kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

 (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui:
 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on puudulikud;
 3) edastamisele kuuluvaid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele andmed ka krediidiasutuse omavahendite suuruse ja kapitali adekvaatsuse kohta.

 (6) Krediidiasutus võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis. Kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates oma tingimusi esitanud, võib krediidiasutus lepinguriigis filiaali asutada.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete muutumisest või dokumentide muutmisest teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

 (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui:
 1) esineb käesoleva seaduse §-s 20 3 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

 (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 202. [Kehtetu - RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 203. Dokumentide ja andmete edastamisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 20 1 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;
 3) filiaali asutamine või krediidiasutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust ;
 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet lepinguriigis asuva filiaali üle.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 204. Piiriüleste teenuste osutamine

 (1) Krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle riigi nimetus, kus krediidiasutus kavatseb piiriüleseid teenuseid osutada;
 2) kavandatavate piiriüleste teenuste kirjeldus, mis peab sisaldama nende käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingute loetelu, mida soovitakse välisriigis teostada.

 (2) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (3) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest, otsuse andmete ja dokumentide vastavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

 (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
 1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
 2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

 (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks;
 3) piiriüleste teenuste osutamine võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks ja selle tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.

 (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele võib krediidiasutus alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendi muutmisel teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni ning juhul kui krediidiasutus osutab piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, siis ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

 (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel piiriüleste teenuste osutamise, kui:
 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

 (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles välisriigis .
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 205. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaal ja piiriüleste teenuste osutamine lepinguriigis

 (1) Eesti finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 201 –204 ja §-s 971 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantseerimisasutusele, kes soovib asutada lepinguriigis filiaali või pakkuda piiriüleseid teenuseid, peab finantseerimisasutuse krediidiasutusest emaettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt kirjaliku kinnituse, et ta vastab järgmistele tingimustele:
 1) emaettevõtjal või -ettevõtjatel on Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks;
 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus lepinguriigis;
 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või kõigi oma emaettevõtjatega koos konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.

 (3) Lisaks § 201 lõigetes 1 ja 2 sätestatule edastab Finantsinspektsioon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnituse andmist selle ning andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (4) Kui Eesti finantseerimisasutus ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, teavitab Finantsinspektsioon sellest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 206. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse alused

 (1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib avalikkuselt vastu võtta raha hoiustamiseks või kaasata tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil, võib vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale teha Eestis samu tehinguid ja toiminguid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriüleseid teenuseid. Finantsteenuste osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ja selle alusel krediidiasutusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.05.2000, lk 1–59) krediidiasutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 214–216, 22 ja 97 2 sätestatut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 21–213 , 22 ja § 972 lõigetes 1–3 sätestatut. See isik võib Eestis teenuseid osutada üksnes filiaali kaudu.

 (4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 21. Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali asutamine Eestis

 (1) Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamisel Eestis tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud luba.

 (2) Välisriigi krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis on välisriigi krediidiasutus kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt loa, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ning dokumendid:
 1) asutatava filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega ;
 2) filiaali aadress;
 3) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 7;
 4) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
 5) äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 ettenähtud dokumendid.

 (3) Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks või filiaali asutamiseks Eestis ning kinnitus selle kohta, et krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning päritoluriigi hoiuste tagamise süsteemi kohta.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab välisriigi krediidiasutus koos eestikeelse tõlkega.

 (5) Lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui:
 1) välisriigi krediidiasutuse finantsseisund ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev;
 2) välisriigi krediidiasutuse Eesti tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule;
 3) krediidiasutuse päritoluriigi õigusaktid ei kohusta teostama või päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta piisavat järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet;
 4) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks Finantsinspektsiooniga.

 (6) Loa andmise või motiveeritud otsuse sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest.

 (7) Otsus tehakse taotlejale viivitamata teatavaks.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 211. [Kehtetu - RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

§ 212. Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13–15, 17 ja 18 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) [Kehtetu - RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või välisriigi krediidiasutuse vastu.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 213. Filiaali asutamise loa muutmine

 (1) Välisriigi krediidiasutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud tegevuskavas, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist .

 (2) Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab välisriigi krediidiasutus Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotlemise avalduse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 14–15 sätestatut.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 214. Erisused lepinguriigi krediidiasutuse filiaali asutamisel Eestis

 (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
 2) filiaali asukoha aadress;
 3) andmed filiaali juhatajate kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 sätestatule .

 (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha kahe kuu jooksul, arvates eelnimetatud andmete saamisest, otsuse, millega määrab nõuded, mida krediidiasutus peab Eestis järgima. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

 (3) Lepinguriigi krediidiasutus võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu või kahe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed .

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha niisuguse otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 215. Lepinguriigi krediidiasutuse piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni, näidates ära, milliseid käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehinguid ja toiminguid kavatseb ta tegema hakata.

 (2) Lepinguriigi krediidiasutus võib alustada Eestis piiriüleste teenuste osutamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate edastamist Finantsinspektsioonile .

 (3) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamist teha otsuse, millega määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi krediidiasutus peab oma teenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi krediidiasutust.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 216. Lepinguriigi krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaali asutamine ja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214, 215, 22 ja 972 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes soovib asutada Eestis filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, emaettevõtjast krediidiasutus teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 21 4 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid finantseerimisasutuse kohta, andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud kinnituse, et finantseerimisasutus vastab järgmistele tingimustele:
 1) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema antud lepinguriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;
 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus Eestis;
 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub üle 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või koos kõigi oma emaettevõtjatega konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 22. Välisriigi krediidiasutuse esindus

 (1) Kui välisriigi krediidiasutus soovib avada Eestis oma esinduse, peab ta esitama Finantsinspektsioonile sellekohase informatsiooni koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
 1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et krediidiasutusel on kehtiv tegevusluba;
 2) esinduse tegevuskava;
 3) esindaja volitusi tõendav volikiri;
 4) dokument krediidiasutuse registreerimise kohta tema päritoluriigis (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri);
 5) krediidiasutuse põhikiri;
 6) esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite numbrid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb Finantsinspektsioonile esitada koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega.

 (3) Välisriikide krediidiasutuste esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja, millesse kantavate andmete loetelu kehtestab Eesti Pank.
[RT I 2004, 36, 251 - jõust. 01.05.2004]

3. peatükk PANK KUI KREDIIDIASUTUS 

1. jagu Panga asutamine ja nõuded põhikirjale 

§ 23. Panga asutamise piirang

  Panga asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega.

§ 24. Panga aktsiate eest tasumine

 (1) Panga asutamisel võib aktsiate eest tasuda ainult rahas. Eeltoodud piirang ei kehti käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud juhul.

 (2) Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva panga nimele Eesti Pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 25. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud

  Enne panga äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava panga nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava panga organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning tegevusloaga lubatud tehingute tegemiseks vajaliku vara omandamisele või kasutusse saamisele.

§ 26. Panga põhikirjale esitatavad nõuded

  Panga põhikirjas peab lisaks äriseadustikus sätestatud andmetele olema toodud käesolevas seaduses käsitletud struktuuriüksuste moodustamise ja nende pädevuse sätestamise kord ning aruandluse põhimõtted.

§ 27. Põhikirja muutmine

 (1) Krediidiasutus on kohustatud kõik põhikirjamuudatused enne äriregistrisse kandmist esitama Finantsinspektsioonile nõusoleku saamiseks.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku saamiseks esitama Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemisest, taotluse ja järgmised dokumendid:
 1) üldkoosoleku otsus p��hikirja muutmise kohta;
 2) üldkoosoleku protokoll;
 3) põhikirja uus tekst.

 (3) Finantsinspektsioon keeldub põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku andmisest, kui põhikirjamuudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele.

 (4) Finantsinspektsioon teeb motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kahe nädala möödumisel, arvates taotluse esitamisest.

 (5) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni nõusolek krediidiasutuse põhikirja muudatuste kohta.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

2. jagu Panga aktsiad 

§ 28. Panga aktsiad ja aktsiaraamatu pidaja
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (1) Pangal võivad olla ainult nimelised aktsiad.

 (2) Pank võib seaduses sätestatud korras ja Finantsinspektsiooni nõusolekul välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja panga lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsiad).

 (3) Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.

 (4) Pank võib välja lasta nimelisi vahetusvõlakirju, mille nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.

 (5) Panga aktsiad on vabalt võõrandatavad. Panga aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust.

 (6) [Kehtetu - RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 29. Oluline osalus

 (1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

 (2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

 (3) Osalus on kaudne, kui:
 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;
 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;
 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;
 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

 (4) Pangas võib olulist osalust omada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik), kes on võimeline tagama panga kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle omanike struktuur ja ärisidemed nende olemasolu korral on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist ning kelle kohta ei ole tema päritoluriigi õigusaktide kohaselt Finantsinspektsioonil teabe saamine takistatud.

 (5) Kontrollitava äriühingu määratlemisel ning häälte kuuluvuse ja arvu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-st 10.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 30. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed

 (1) Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust pangas või suurendada osalust üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel pank muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.

 (2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel pangas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui pank muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast panga üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (3) Finantsinspektsioonile teatatakse omandatava osa suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) omandaja nimi või nimetus, elu- või asukoht ja olemasolu korral registrikood, äriühingu puhul ka registritunnistuse kinnitatud ärakiri ning põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
 2) andmed omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, ning nende isikute usaldusväärsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid, mida omandaja peab oluliseks esitada;
 3) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
 4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning audiitori järeldusotsused;
 5) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
 6) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
 7) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;
 8) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;
 9) panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral kontrolli omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10.

 (4) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.

 (5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

 (6) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 31. Osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist kahe kuu jooksul pärast kõigi käesolevas seaduses nimetatud selleks vajalike andmete ja dokumentide või nende täpsustamiseks ja kontrollimiseks nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel omandaja poolt esitatud algse teate saamisest.

 (3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui see ei ole kooskõlas panga kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetega, sealhulgas kui:
 1) omandajal puudub laitmatu ärialane reputatsioon või ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele;
 2) omandaja finantsseisund ei ole piisavalt tugev või tema raamatupidamise aruanded ei võimalda adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
 3) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
 4) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 5) osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine võib oluliselt kahjustada panga klientide õigustatud huve või pank ei vastaks enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 6) osaluse omandamiseks või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmiseks vajalikud rahalised või mitterahalised vahendid võivad Finantsinspektsiooni hinnangul olla seotud teoga, mis viitab kuriteo koosseisu objektiivsetele tunnustele, või omandaja ei ole vaatamata Finantsinspektsiooni sellekohasele nõudmisele esitanud nende rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente;
 7) omandaja, kes soovib omandada või suurendada oma osalust üle 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, finantsseisund ei ole piisavalt tugev, et tagada panga usaldusväärset ja korrapärast tegevust;
 8) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks.

 (4) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelava ettekirjutuse tegemisel koostööd lepinguriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik.

 (5) Finantsinspektsioon võib pärast olulise osaluse omandamist või selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui:
 1) omandaja on esitanud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
 2) olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt panga kindlat ja usaldusväärset juhtimist;
 3) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud.

 (6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel.

 (7) Juhul kui omandaja või isik, kes omab pangas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 32. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

 (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;
 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud;
 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 või enne § 31 lõikes 2 nimetatud tähtaja lõppemist.

 (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid panga tema kontrollitavaks äriühinguks.

 (3) Kui tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

 (4) Kui teostati tehingust, millega pank pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 33. Osaluse muutumisest teavitamine

 (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist panga üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu, ning esitama käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktis 1 nimetatud andmed isiku kohta, kellele aktsiaid võõrandatakse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli panga üle või olulise osaluse pangas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (3) Pank on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (4) Pank esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli pangas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 34. Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine

 (1) Pank võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks tingimusel, et panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul.

 (2) Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 ja § 284 lõikes 1 sätestatut.

 (3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 35. Panga aktsiakapital

 (1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile.

 (2) Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

§ 36. Aktsiakapitali suurendamise viisid

 (1) Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.

 (2) Üldkoosoleku otsusel võib panga aktsiakapitali suurendamisel pankade ühinemise käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega.

 (3) Panga aktsiakapitali suurendamiseks vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

 (31) Finantsinspektsioon võib keelduda nõusoleku andmisest, kui panga aktsiakapitali suurendamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil kahjustab krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

 (4) Panga suhtes kohaldatakse ka äriseadustiku §-s 349 sätestatut, kusjuures nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.

 (5) Pank on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused vähemalt seitse päeva enne vastava otsuse vastuvõtmist.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 37. Aktsiakapitali vähendamine

 (1) Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga neto-omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 78 lõikes 9.

 (2) Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisust või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

 (4) Pangale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uue suuruse kohta.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

4. peatükk ÜHISTUPANK KUI KREDIIDIASUTUS 

§ 38. Seaduste kohaldamine

  Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 39. Ühistupanga asutamine

 (1) Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 50 isikut.

 (2) Ühistupanga asutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 25 sätestatut.

 (3) Ühistupanga asutamisel ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse (RT I 1999, 24, 357; 2002, 3, 6) §-s 5 sätestatut.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 40. [Kehtetu - RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 41. Ühistupanga asutamine hoiu-laenuühistute ühinemisel

 (1) Ühistupanga võib asutada hoiu-laenuühistute ühinemisel hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud korras.

 (2) Ühistupanga asutajateks on ühinevad hoiu-laenuühistud.

 (3) Ühistupanga asutamisel hoiu-laenuühistute ühinemise teel peab kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollima vähemalt üks ühine audiitor, kes vastab käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 toodud tingimustele.

 (4) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande ja annab oma arvamuse selle kohta, kas asutatava ühistupanga osakapital ja usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuetele.

§ 42. Ühistupanga põhikirjale esitatavad nõuded

 (1) Ühistupanga põhikirjas peab lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule olema märgitud:
 1) ühistupanga organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja struktuuriüksuste moodustamise kord;
 2) juhtimisorganite pädevus;
 3) organ, mis kehtestab ühistupanga liikmetele laenu andmise korra;
 4) aruandluse põhimõtted;
 5) revisjonikomisjoni töökord.

 (2) -(3)
[Kehtetud - RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

 (4) Ühistupangale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 43. Ühistupanga liikme varaline vastutus

 (1) [Kehtetu - RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

 (2) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata tulundusühistuseaduse (RT I 2002, 3, 6) §-des 34 kuni 37 sätestatut.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 44. Ühistupanga osakapital

 (1) Ühistupanga asutamisel peab tema sissemakstud osakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile.

 (2) Ühistupanga osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

§ 45. Ühistupanga reservkapital

 (1) Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra.

 (2) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel.

§ 46. Ühistupanga kasumi jaotamine

 (1) Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.

 (2) Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.

 (3) Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule.

§ 47. Ühistupanga kahjumi katmine

  Ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse § 26 sätteid.

5. peatükk KREDIIDIASUTUSE JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR. KREDIIDIASUTUSE JUHTIMISORGANITE LIIKMETELE JA TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 48. Krediidiasutuse juhid

 (1) Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid.

 (2) Krediidiasutuse ning finantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon .

 (3) Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

 (4) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest.

 (5) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud krediidiasutuse juhtide valimise või määramise kavatsusest, nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist teatama ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumendid Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik.

 (7) Krediidiasutuse juhtide valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht. Isiku usaldusväärsust, tema sobivust ja nõuetele vastavust kinnitavate andmete ja dokumentide esitamise korra kehtestab Eesti Pank.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 49. Konkurentsikeeld ning majanduslike huvide deklareerimine

 (1) Krediidiasutuse nõukogu liige ei või olla teise krediidiasutuse nõukogu, juhatuse või revisjonikomisjoni liige või audiitor, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega või kui krediidiasutused ei ole käsitatavad konkureerivatena nende tegutsemise tõttu erinevatel kaubaturgudel.

 (2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla:
 1) teise äriühingu juhatuse ega nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega;
 2) teise äriühingu prokurist, audiitor, revisjonikomisjoni liige ega revident.

 (3) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla töölepingulistes suhetes teiste isikutega. Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus.

 (4) Krediidiasutuse juhid on kohustatud deklareerima oma majanduslikud huvid ja majanduslike huvide konfliktid Eesti Panga poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 50. Krediidiasutuse juhi tagasikutsumine

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, kui:
 1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile kehtestatud nõuetele või
 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
 3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

 (2) Kui krediidiasutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

 (3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, krediidiasutuse juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 51. Üldkoosolek

 (1) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui:
 1) krediidiasutusel on neto-omavahendeid vähem, kui on ette nähtud käesoleva seaduse § 78 lõikes 9 ning krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks neto-omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud;
 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest;
 3) seda nõuab nõukogu või audiitor;
 4) seda nõuab muu isik, kellele see õigus on antud seadusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama:
 1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse neto-omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega või
 2) krediidiasutuse ühinemise või
 3) krediidiasutuse lõpetamise.

 (3) Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut.

 (4) Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Finantsinspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist.

 (5) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Finantsinspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 52. Krediidiasutuse nõukogu

 (1) Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.

 (2) Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega.

 (3) Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise.

 (4) Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad:
 1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine;
 2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine;
 3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine;
 4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine;
 5) siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine;
 6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
 7) krediidiasutuse siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;
 8) krediidiasutuse eelarve ja investeeringute kava kinnitamine;
 9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine;
 10) krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja pädevuse kinnitamine;
 11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine;
 12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine;
 13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine;
 14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.

 (5) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatut.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 53. Nõukogu liikmed

 (1) Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.

§ 54. Nõukogu koosolek

 (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

 (2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused.

 (3) Audiitor või siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 55. Krediidiasutuse juhatus

 (1) Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust.

 (2) Juhatus on muu hulgas kohustatud:
 1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks;
 2) töötama välja krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtted, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud üldistest põhimõtetest ja kinnitama tagatiseta laenude andmise tingimused ja piirmäärad;
 3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;
 4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri;
 5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;
 6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest;
 7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega;
 8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;
 9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;
 10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest.

 (3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast.

 (4) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 56. Juhatuse liikmed

 (1) Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

 (2) Juhatuse liikmeks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ning kogemused, kutsealane sobivus ning vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.

 (3) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, revident, audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 57. Kõrgendatud nõuded krediidiasutuse juhatuse esimehele

  Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.

§ 58. Krediidikomitee

 (1) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras vähemalt viieliikmelises koosseisus, nende hulgas krediidiasutuse juhatuse esimees, kes ei tohi olla krediidikomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.

 (2) Panga nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub krediidikomitee igakordse eelneva otsuse alusel. Ühistupangas toimub laenude andmine ja pikendamine põhikirjas ettenähtud korras.

 (3) Enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee liikmete seisukohad kantakse istungi protokolli.

 (4) Krediidikomitee istungid on kinnised. Krediidikomitee istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komitee liikmetest. Laenu andmine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletamisel häälteenamusega. Krediidikomitee liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl.

 (5) Krediidikomitee istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed. Protokolli kantakse komitee liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

 (6) Krediidikomitee ei ole kohustatud laenu andmisest keeldumist põhjendama.

§ 59. Sisekontrolli süsteem

 (1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab toimima pidevalt piisav sisekontrolli süsteem.

 (2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.

 (3) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust.

 (4) Siseauditi üksus hindab krediidiasutuse tavapärast majandustegevust ja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist.

 (5) Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele.

 (6) Ühistupangas täidab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülesandeid revisjonikomisjon ja tal on käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud õigused.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 60. Nõuded siseauditi üksuse töötajatele ja revisjonikomisjoni liikmetele

 (1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks ja revisjonikomisjoni esimeheks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatut.

 (2) Krediidiasutuse siseauditi üksuse töötaja ja revisjonikomisjoni liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus.

 (3) Siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel. Revisjonikomisjoni liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

 (4) Siseauditi üksuse töötajate või revisjonikomisjoni liikmete arv peab olema temale pandud ülesannete täitmiseks küllaldane.

 (5) Siseauditi üksuse töötajad ja revisjonikomisjoni liikmed on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või siseauditi üksuse põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 61. Siseauditi üksuse õigused

 (1) Siseauditi üksus tegutseb krediidiasutuse nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korras.

 (2) Siseauditi üksuse töötajatel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel.

 (3) Siseauditi üksusel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.

 (4) Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 62. Nõukogu kontrollikomitee

 (1) Nõukogu võib moodustada krediidiasutuse juhatuse tegevuse kontrollimiseks komitee (nõukogu kontrollikomitee), mille pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu.

 (2) Nõukogu kontrollikomitee liikmeteks võivad olla nõukogu liikmed ning muud nõukogu poolt määratud isikud. Komitee liikmeks ei või olla krediidiasutuse juhatuse liige ega krediidiasutuse töötaja.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale.

§ 63. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid

 (1) Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise.

 (2) Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muuhulgas kindlaks määrama:
 1) krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;
 2) krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;
 3) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel;
 4) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel;
 5) sisekontrolli süsteemi toimimise korra;
 6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RT I 2002, 105, 612; 2004, 2, 7) alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 81, 544; 2004, 18, 131) § 13 lõikes 3 sätestatud tegevusjuhendi ja selle täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja .

 (3) Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

6. peatükk KREDIIDIASUTUSTE ÜHINEMINE 

§ 64. Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused

 (1) Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.

 (2) Krediidiasutuse jagunemine ei ole lubatud.

 (3) Krediidiasutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

 (4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõikes 1 ettenähtud tähtaega ja § 400 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuet.

 (5) Ühinemisotsuse vaidlustamiseks võib kohtusse hagi esitada üksnes kuni vastava ühinemis- või tegevusloa andmiseni käesolevas seaduses ettenähtud korras.

§ 65. Krediidiasutuste ühinemise viisid

 (1) Ühineda võivad ainult tegevusluba omavad krediidiasutused.

 (2) Krediidiasutused võivad ühineda uue krediidiasutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras.

 (3) Finantsinspektsiooni loal võib krediidiasutus (ühendatav krediidiasutus) ühineda teise krediidiasutusega (ühendav krediidiasutus), jätkates tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel.

 (4) Asutatava või ühendava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 66. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

 (1) Krediidiasutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

 (2) Ühinevate krediidiasutuste juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava.

 (3) Krediidiasutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 67. Audiitori määramine ja audiitori aruanne

 (1) Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele.

 (2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude vahetussuhte määramisel, ja annab oma arvamuse selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 68. Ühinemisloa taotlemine

 (1) Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid:
 1) ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja;
 2) ühinemisaruande;
 3) ühinemisotsused;
 4) audiitori aruande;
 5) esimese kolme aasta äriplaani;
 6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;
 7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse;
 8) dokumendid krediidiasutuse juhtide, siseauditi üksuse juhi ja revisjonikomisjoni esimehe kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;
 9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

 (2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

 (3) Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid.

 (4) Finantsinspektsioon võib teostada ühinemise toimingute kohapealset järelevalvet.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 69. Ühinemisluba

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda krediidiasutuste ühinemiseks loa andmisest, kui:
 1) ühinevatel krediidiasutustel ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse;
 2) ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul;
 3) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente või informatsiooni;
 4) ühinemine võib kahjustada ühinevate krediidiasutuste hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve.

 (2) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 70. Ühinemisest teatamine

 (1) Ühinevad krediidiasutused peavad teatama ühinemisloa saamisest viivitamatult vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha kohalikus ajalehes.

 (2) Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.

7. peatükk KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE 

§ 71. Usaldatavusnormatiivid

 (1) Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on krediidiasutus kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse:
 1) neto-omavahendite minimaalsuurus;
 2) kapitali adekvaatsuse määr;
 3) välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad;
 4) riskide kontsentreerumise piirmäärad;
 5) investeerimispiirangud.

 (2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuuluvad kapitali adekvaatsuse määr, välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad, riskide kontsentreerumise piirmäärad ning investeerimispiirangud täitmisele ja järgimisele nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

 (3) Krediidiasutus on kohustatud tagama võimaluse usaldatavusnormatiivide piisavalt täpseks arvutamiseks igal ajahetkel.

 (4) Krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid ning raamatupidamise korraldus peavad tagama usaldatavusnormatiivide arvutamise ning sellekohase aruandluse õigsuse.

 (5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud usaldatavusnormatiivide rikkumisest viivitamata teatama Finantsinspektsioonile.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud oma põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkivate võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Eesti Pank võib kehtestada reservide moodustamise, hoidmise ja kasutamise korra.

 (7) Usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise korra, arvutamise erisused ning aruandluse korra kehtestab Eesti Pank. Finantsinspektsioonil on õigus otsustada usaldatavusnormatiivide arvutamise erisuste rakendamise üle.

 (8) Kui krediidiasutus kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse (RT I 2004, 90, 616) § 187 tähenduses, peab ta järgima kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatut.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 72. Krediidiasutuse omavahendid

 (1) Krediidiasutuse omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest.

 (2) Kolmanda taseme omavahendeid võib arvata krediidiasutuse omavahendite koosseisu ainult kapitali adekvaatsuse arvutamisel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 721. Allutatud kohustus

  Krediidiasutuse kohustus loetakse allutatuks, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist. Krediidiasutuse pankroti korral toimub allutatud kohustusest tuleneva nõude rahuldamine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 73. Esimese taseme omavahendid

 (1) Esimese taseme omavahendid on:
 1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud eelisaktsiate eest tasutud summad;
 2) ülekurss;
 3) seaduse ja põhikirja kohaselt kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;
 4) eelmiste aastate jaotamata auditeeritud kasum;
 5) eelmiste aastate jaotamata kahjum;
 6) käesoleva majandusaasta kasum, mille suurust on kontrollinud krediidiasutuse audiitor;
 7) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.

 (2) Krediidiasutuse aktsia- või osakapitali, ülekursi ja reservide hulgas võib näidata vaid reaalselt olemasolevaid summasid.

 (3) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud omavahendite kogusummast maha:
 1) oma aktsiate summa, välja arvatud oma aktsiatena käsitletavad eelisaktsiad;
 2) immateriaalse põhivara summa;
 3) käesoleva majandusaasta kahjum.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud kasumi arvamisel esimese taseme omavahendite koosseisu võib sinna arvata ainult selle osa kasumist, millest on maha arvatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.

 (5) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile kinnituse omavahendite koosseisu arvatud kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide maha arvamise kohta ning krediidiasutuse audiitori poolt koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kasumi arvestamisel ei või omavahendite koosseisu arvatav kasum olla suurem krediidiasutuse audiitori poolt kontrollitud kasumist või bilansilisest kasumist vastavalt sellele, kumb nendest on väiksem.

 (7) Krediidiasutus on kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama Finantsinspektsioonile vastavat instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

 (8) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

 (9) Krediidiasutusel peab olema võimalik esimese taseme omavahendeid viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumite ja riskide katmiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 74. Teise taseme omavahendid

 (1) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid summad, mis on rahalise sissemaksena täielikult üle antud krediidiasutuse käsutusse.

 (2) Teise taseme omavahendid on:
 1) allutatud kohustused käesoleva seaduse § 721 tähenduses;
 2) eelisaktsiad, välja arvatud oma aktsiatena käsitletavad eelisaktsiad;
 3) määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid käesoleva seaduse §-s 74 2 sätestatud tingimustel;
 4) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning kapitali iseloomuga instrumendid.

 (3) Teise taseme omavahendid jagunevad ülemisteks ja alumisteks omavahenditeks.

 (4) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määramata tähtajaga instrumendid.

 (5) Teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määratud tähtajaga instrumendid.

 (6) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka arvatud instrumendid, mille tagasimaksmisest on ette teatatud, loetakse määratud tähtajaga instrumentideks ja neid käsitletakse teise taseme alumiste omavahenditena.

 (7) Krediidiasutus on kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustuse või instrumendi arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu ning esitama Finantsinspektsioonile vastavat kohustust või instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud kohustuse või instrumendi tingimuste kohta.

 (8) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa, kui kohustus või instrument vastab kõigile järgmistele tingimustele:
 1) selle olemus on kajastatud krediidiasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas;
 2) see kuulub krediidiasutuse audiitorite poolt kontrollimisele;
 3) selle summa on kindlaks määratud krediidiasutuse pädeva organi poolt;
 4) krediidiasutus saab seda vabalt kasutada tavapäraste pangandusriskide katmiseks enne kasumi või kahjumi kindlaksmääramist.

 (9) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 741. Allutatud kohustuse krediidiasutuse omavahendite koosseisu arvamise tingimused

 (1) Allutatud kohustuse võib arvata krediidiasutuse teise taseme omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele tingimustele:
 1) krediidiasutus ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;
 2) kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt viis aastat või kohustuse tagasimaksmise nõudest tuleb ette teatada vähemalt viis aastat;
 3) kohustus ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib krediidiasutusel kohustus teatud asjaolude korral see ennetähtaegselt tagasi maksta, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast allutatud kohustuse arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile selle aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud teise taseme omavahendite koosseisu arvatava allutatud kohustuse tingimustele.

 (3) Krediidiasutuse teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenu saaja algatusel ja Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse tingimuste muutumist esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

 (7) Allutatud kohustuse lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb teise taseme alumiste omavahendite hulka arvatud allutatud kohustuse arvestuslikku summat igal aastal järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra kohustuse algsummast. Vähendamine toimub iga kolme kuu järel viie protsendi kaupa.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 742. Määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide teise taseme omavahendite koosseisu arvamise tingimused

 (1) Käesoleva seaduse § 74 lõike 2 punktis 3 nimetatud määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:
 1) määramata tähtajaga väärtpaberist või muust instrumendist tulenev krediidiasutuse kohustus on allutatud käesoleva seaduse § 72 1 tähenduses;
 2) määramata tähtajaga väärtpabereid või muid instrumente ei saa lunastada või tagasi maksta nõude esitaja algatusel ega ilma Finantsinspektsiooni eelneva loata;
 3) väärtpaberite emissiooni käsitlevates dokumentides on sätestatud võimalus, et tasumata kohustuse tagasimakse ja intressi summat saab kasutada kahjumi katmiseks, võimaldades krediidiasutusel jätkata tavapärast majandustegevust, või muid instrumente käsitlevates dokumentides on sätestatud krediidiasutuse õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast intressi maksmist krediidiasutuse omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile nende täpse kirjelduse ning nende aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga väärtpaberite ja instrumentide tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite koosseisu arvatavate määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimustele.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide lunastamist või tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

 (5) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumist esitama Finantsinspektsioonile määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 75. Bruto- ja neto-omavahendid

 (1) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid.

 (2) Neto-omavahendid saadakse, arvates bruto-omavahenditest maha:
 1) olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu;
 2) olulisest osalusest väiksemad osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti krediidiasutuse bruto-omavahenditest;
 3) osalused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mis on suuremad kui 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust ning kindlustustegevuse seaduse §-s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded, määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite koosseisu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mahaarvamised võib jätta Finantsinspektsiooni loal tegemata, kui:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu äritegevuse ümberkorraldamisega või päästmiseks mõeldud finantsabitehinguga;
 2) osalus teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud kauplemise eesmärgil ja krediidiasutus arvestab kauplemisportfelli riske kapitali adekvaatsuse arvutamisel;
 3) krediidiasutus kuulub konsolideeritud järelevalve alla ning osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvates krediidi- ja finantseerimisasutustes ning neid krediidi- ja finantseerimisasutusi konsolideeritakse täielikult rida-realt ning nende üle teostatakse konsolideeritud järelevalvet;
 4) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, kui eelnimetatud äriühingute ja krediidiasutuse suhtes teostatakse konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet finantskonglomeraadi üle kindlustustegevuse seaduse tähenduses.

 (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest .
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 76. Kauplemisportfell ja pangaportfell

 (1) Krediidiasutuse kauplemisportfell koosneb järgmistest instrumentidest:
 1) väärtpaberid, kaubad ja tuletisinstrumendid, mis on soetatud edasimüümiseks ja kasumi teenimiseks tegelike ning oodatavate ostu- ja müügihindade erinevustelt või muudelt hinna ja intressimäärade kõikumistelt lühiajalise perioodi jooksul;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustused ja soetatud instrumendid;
 3) instrumendid, mis on oma iseloomult sarnased käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentidega.

 (2) Pangaportfell koosneb väärtpaberitest, kaupadest ja tuletisinstrumentidest, nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustustest ja soetatud instrumentidest, mis ei kuulu kauplemisportfelli.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.07.2002]

§ 77. Kolmanda taseme omavahendid

 (1) Kolmanda taseme omavahendite hulka kuuluvad krediidiasutuse käsutusse rahalise sissemaksena täielikult üle antud allutatud kohustused, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 72 1, § 74 lõikes 1 ja § 741 lõike 1 punktides 1 ning 3 sätestatule järgmistel tingimustel:
 1) allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt kaks aastat;
 2) krediidiasutusel on õigus allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtpäeva saabumisel edasi lükata kohustuse tagasimaksmine ja intressi maksmine, kui tema omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata pärast allutatud kohustuse arvamist kolmanda taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatavate allutatud kohustuste tingimustele.

 (3) Krediidiasutuse kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

 (5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni informeerima kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud kohustuste ja nendega seotud intressi maksmisest, kui krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja on väiksem kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud või selle kohaselt kehtestatud kapitali adekvaatsuse määrast.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 771. Konsolideeritud omavahendid

 (1) Omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 72, 721, 73, 74, 741 , 742 ja 75–77 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Esimese taseme omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel lisatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 loetletud esimese taseme omavahenditele:
 1) vähemusosalus, välja arvatud eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus;
 2) konsolideerimisel tekkinud realiseerimata valuutakursivahed;
 3) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga instrumendid.

 (3) Konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud instrumentide esimese taseme omavahendite koosseisu arvamiseks on krediidiasutus kohustatud taotlema eelnevalt Finantsinspektsioonilt loa ja esitama Finantsinspektsioonile vastava instrumendi aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

 (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

 (5) Konsolideeritud alusel võib krediidiasutus arvata omavahendite koosseisu oma tütarettevõtja käesoleva majandusaasta kasumi enne kogu konsolideerimisgrupi kasumi kontrollimist sõltumatu audiitori poolt juhul, kui tütarettevõtja kasum on sõltumatu audiitori poolt kontrollitud ning tütarettevõtja audiitorile kehtivad samad nõuded kui krediidiasutuse audiitorile vastavalt käesolevale seadusele. Krediidiasutuse omavahendite koosseisu arvatav tütarettevõtja kasumisumma ei või ületada krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumit.

 (6) Krediidiasutus on kohustatud esitama Finantsinspektsioonile krediidiasutuse audiitori koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud tütarettevõtja kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta ning kinnituse omavahendite koosseisu arvatud ettevõtja kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide mahaarvamise kohta.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 78. Omavahendite piirangud

 (1) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.

 (2) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

 (3) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

 (4) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid.

 (5) Kolmanda taseme omavahendid ei tohi ületada 150 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud omavahendite piirangut võib ületada tingimusel, et teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei ületa 250 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–6 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite koosseisus kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamisel.

 (8) Neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärad. Piirm��ärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada neto-omavahendite minimaalsuuruse, riskide kontsentreerumise piirmäärade, investeerimispiirangute ja välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärade arvutamisel.

 (9) Krediidiasutusel peab olema neto-omavahendeid summas, mis on võrdne vähemalt 5 miljoni euroga Eesti Panga kursi järgi .
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 79. Kapitali adekvaatsus

 (1) Kapitali adekvaatsuse näitaja on suhtarv, mis väljendab krediidiasutuse tegevusega seotud riskide kaetust krediidiasutuse omavahenditega. Kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamise korra kehtestab Eesti Pank.

 (2) Krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja peab olema vähemalt kaheksa protsenti, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat määra.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.07.2002]

§ 80. Likviidsus

 (1) Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.

 (2) Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.

 (3) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (4) Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma likviidsetest vahenditest Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti.

 (5) Eesti Pangas hoitavate likviidsete vahendite ühtse määra ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.

§ 81. Investeerimispiirangud

 (1) Investeeringuna käesoleva seaduse mõistes käsitletakse registrisse kantava vallasasja, välja arvatud väärtpaberi, ja kinnisasja, samuti finantspõhivara omandamist pikaajalise hoidmise eesmärgil. Finantspõhivarana käsitletakse käesolevas seaduses osalust teises äriühingus aktsiate või osade näol, mis on omandatud pideva hoidmise ja pikema aja jooksul tulu saamise eesmärgil.

 (2) Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus.

 (3) Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises äriühingus ei tohi ületada 15 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.

 (4) Krediidiasutuse investeeringute summa kokku finantspõhivarasse oluliste osalustena ei tohi ületada 60 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.

 (5) Krediidiasutuse investeeringud kokku ei tohi olla suuremad krediidiasutuse neto-omavahenditest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3-5 nimetatud piiranguid ei rakendata:
 1) finantspõhivara suhtes, mille krediidiasutus on omandanud seoses osaluse omandamisega krediidi- või finantseerimisasutuses või sama krediidiasutuse abiettevõtjas;
 2) investeeringu suhtes, mille krediidiasutus on teinud kahjude ennetamise või vältimise või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu ja kui krediidiasutus ei hoia neid kauem kui üks aasta;
 3) kinnisasja suhtes, mis on vajalik krediidiasutusele tema peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.07.2002]

§ 82. Üldnõuded riskide juhtimisele ja kontrollile

 (1) Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse.

 (2) Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema nende tegevusele vastavad ning seda piisavalt katvad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise süsteemid ja strateegiad ning vastavad sise-eeskirjad, mis kuuluvad regulaarselt läbivaatamisele ja ajakohastamisele ning peavad kehtima nii krediidiasutuses kui temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süsteemid, strateegiad ning vastavad sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.

 (3) Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad reeglid peavad määratlema krediidipoliitika eesmärgid, riskivaliku põhiprintsiibid ja kriteeriumid, riskide hindamise kriteeriumid, laenuvõtjate krediidireitingu printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, krediidiandmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrollsüsteemi korralduse.

 (4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 83. Nõuded laenudele

 (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.

 (2) Laenude andmise ja jälgimise põhimõtted kehtestab Eesti Pank.

 (3) Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid.

 (4) Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 84. Laenud krediidiasutusega seotud isikutele

 (1) Krediidiasutusega seotud isikud on:
 1) krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või revident;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud;
 3) krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär;
 4) krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liige.

 (2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad.

 (3) Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka:
 1) krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja;
 2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik.

 (4) Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel. Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära.

 (5) Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest.

 (6) Krediidiasutusega seotud isikutele ja krediidiasutuse aktsionäridele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele.

 (7) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatut.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 85. Riskide kontsentreerumise piirmäärad

 (1) Riskide kontsentreerumine on krediidiasutuse nõuete, tuletisinstrumentide, bilansiväliste kohustuste ja teiste äriühingute aktsia- või osakapitalis omandatud osaluste summa suhe krediidiasutuse neto-omavahenditesse. Riskide kontsentreerumist arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi. Riskide kontsentreerumine on suur, kui see ületab 10 protsenti.

 (2) Juhatus on kohustatud igast kliendist või omavahel seotud isikutest, kelle suhtes on tekkinud suur riskide kontsentreerumine, igakordselt informeerima krediidiasutuse nõukogu.

 (3) Omavahel seotud isikuteks loetakse:
 1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast krediidiasutusele või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või
 2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva lõike punktis 1 mainitud seost, kuid kes kujutavad endast krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või teistel.

 (4) Krediidiasutuse riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ületada 25 protsenti.

 (5) Kui klient või omavahel seotud isikud on krediidiasutuse emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtja või krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja, siis riskide kontsentreerumine nende suhtes ei või ületada 20 protsenti.

 (6) Riskide kontsentreerumine käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 nimetatud isikute või krediidiasutuse aktsionäride ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsionäride, kellele kuulub rohkem kui üks protsent nende äriühingute aktsiakapitalist, suhtes ei tohi ületada viit protsenti. Piirmäära ei rakendata käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud ettevõtjate suhtes.

 (7) Krediidiasutuse suurte riskide kontsentreerumiste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 protsenti.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirmäärad ei kehti konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja ja tütarettevõtja suhtes.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4-7 nimetatud riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel tehtavad lubatud mahaarvamised ja piirmäärast vabastamise alused kehtestab Eesti Pank.

 (10) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult informeerima Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 4-7 nimetatud piirmäärade ületamisest.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 851. Välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäär

 (1) Krediidiasutuse kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei tohi ületada 30 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.

 (2) Välisvaluutade avatud netopositsioonide ja kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamise metoodika ning välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad kehtestab Eesti Pank.

 (3) Konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus täidab ja jälgib välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäära konsolideeritud alusel, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud teisiti.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 86. Varade hindamine

 (1) Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline, tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse.

 (3) Nõuete hindamise korra kehtestab Eesti Pank.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 87. Krediidiasutustevahelised arveldused

 (1) Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto.

 (2) Krediidiasutuste maksete arveldamine toimub maksesüsteemi kaudu Eesti Panga poolt kehtestatud korras.

 (3) Maksesüsteemina käsitletakse kolme või enama poole vahel sõlmitud lepingu alusel maksete arveldamise kohta kehtestatud reeglite ja protseduuride kogumit.

 (4) Krediidiasutused võivad maksesüsteemi kaudu teostatavate arvelduste tegemisel kasutada kohustuste tasaarvestamist vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.

 (5) Krediidiasutuse poolt maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üleantud maksekäsund on tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või pankrotimenetluse algatamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või pankrotimenetluse algatamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel, mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.

 (6) Korrespondentsuhe on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, millest tulenevalt üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (korrespondentpank) avatud kontot (korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga poolt pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

§ 88. Pangasaladus

 (1) Pangasaladusena käsitleb käesolev seadus kõiki andmeid, mis on krediidiasutusele teada tema või teise krediidiasutuse kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- või ametisaladuste ning omaniku- või ärisuhete kohta.

 (2) Pangasaladusena ei käsitata:
 1) andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad;
 2) koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid;
 3) krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest;
 4) informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.

 (3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulene käesoleva paragrahvi lõikes 5, 8 või 9 sätestatust.

 (4) Krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladustele, on kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladust:
 1) kohtule või seaduses ettenähtud juhtudel kohtumääruses nimetatud isikule;
 2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
 3) täiturile vastavalt täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64; 20, 116; 23, 142 ja 146; 26, 156; 83, 556; 88, 591; 2004, 20, 141; 28, 189; 38, 257; 46, 329; 56, 403) sätestatule;
 4) maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule;
 5) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks;
 6) pärima õigustatud isikule või tema poolt volitatud isikule, samuti notarile ja notari poolt määratud pärandvara inventuuritegijale ning kohtu poolt määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriikide konsulaaresindustele pärandvara ja sellega seotud andmete osas vastavate kirjalike dokumentide esitamisel;
 7) Tagatisfondi poolt määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel;
 8) välisriigi finantsjärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu, kui sellele asutusele laieneb pangasaladuse hoidmise kohustus;
 9) [kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]
 10) majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjale korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) §-s 4 nimetatud isiku majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks korruptsioonikahtluse korral.

 (6) Järelepärimises näidatakse ära:
 1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite numbrid;
 2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga;
 3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus;
 4) järelepärimise esitamise õiguslik alus;
 5) järelepärimise esitaja allkiri.

 (7) Isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, võivad seda kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.

 (8) Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses .

 (9) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 89. Kliendi kaitse

 (1) Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud.

 (2) Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega.

 (21) Lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel on krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima. Kui isik, samuti tema esindaja, on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud, otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse. Krediidiasutusel on õigus kontrollida identifitseerimise aluseks olevate isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimisel on krediidiasutusel õigus saada isikuandmeid dokumente väljastavate riigiasutuste vastavatest andmekogudest.

 (22) Krediidiasutusel on õigus ilma kliendi ja tema esindaja nõusolekuta töödelda kliendi ja tema esindaja isikuandmeid, sealhulgas isikukoodi. Kliendi ja tema esindaja isikuandmete töötlemine pärast kliendiga lepingulise suhte lõppemist on lubatud ilma kliendi ja tema esindaja nõusolekuta kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks või krediidiasutusele seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks.

 (3) Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.

 (4) Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta.

 (5) Krediidiasutuse poolt sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad, teenustasud, samuti kõik tehtud muudatused eelloetletus peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.

 (6) Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel.

 (7) Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.

 (8) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras.

 (9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta.
[RT I 2003, 81, 544 - jõust. 01.01.2004]

8. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS 

§ 90. Raamatupidamise korraldamine

 (1) Krediidiasutus lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, muudest Eesti õigusaktidest ja oma põhikirjast. Krediidiasutuste raamatupidamise juhendi kehtestab Eesti Pank.

 (2) Krediidiasutuse raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise krediidiasutuse majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.

 (3) Krediidiasutuse juhatus kehtestab raamatupidamise sise-eeskirja lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja Eesti Panga õigusaktidest.

 (4) Krediidiasutus on kohustatud pidama bilansis kajastamisele mittekuuluvate nõuete ja kohustuste arvestust bilansivälistel kontodel.

 (5) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid Eesti Panga kehtestatud korras. Konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud korraldama konsolideeritud raamatupidamist ja esitama Finantsinspektsioonile konsolideeritud aruandlust, kui vähemalt üks konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on krediidiasutus.
[RT I 2003, 23, 133 - jõust. 08.03.2003]

§ 91. Aruanded

 (1) Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidele:
 1) aruannete loetelu, nende esitamise perioodilisuse ja koostamise metoodika;
 2) aruannete esitamise korra ja tähtajad;
 3) konsolideeritud aruandluse nõuded.

 (2) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne kinnitatakse seaduse ning krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Majandusaasta aruanne ja üldkoosoleku otsuse koopia majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta esitatakse Finantsinspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või liikmete üldkoosolekut.

 (3) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271; 2001, 58, 353; 59, 358) tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset aruandlust. Aruandluse vormid kehtestab Eesti Pank.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 92. Aruannete avalikustamine

 (1) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja avalikustama majandusaasta aruande ning vahearuanded jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta. Avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumnõuded, aruannete vormid, koostamise metoodika ja avalikustamise nõuded kehtestab Eesti Pank.

 (2) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama vahearuande jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta vastava aruandeperioodi lõpust hiljemalt kahe kuu möödumisel ning kinnitatud majandusaasta aruande majandusaasta lõpust hiljemalt kuue kuu möödumisel.

 (3) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest kohe avalikkusele teatada ja avalikustada korrigeeritud aruanne.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 93. Audiitorkontroll

 (1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema audiitori poolt auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.

 (2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima ning esitama krediidiasutusele ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muuhulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
 1) vara hindamise vastavuse kohta vara tegelikule väärtusele;
 2) omavahendite kohta kehtestatud eeskirjade täitmise kohta;
 3) sisekontrolli süsteemi või revisjonikomisjoni tegevuse ja toimingute piisavuse ja tõhususe kohta;
 4) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisuse kohta.

 (3) Krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 94. Audiitori nimetamine

 (1) Krediidiasutuse audiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

 (2) Krediidiasutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sellest pikemaks perioodiks audiitori korduv nimetamine ei ole lubatud.

 (3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:
 1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;
 2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest;
 3) audiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

 (4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 95. Audiitori informeerimiskohustus

 (1) Audiitor on kohustatud viivitamatult informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
 1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
 2) krediidiasutuse tegevuse katkemine;
 3) krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine;
 4) audiitori eitav või märkustega järeldusotsus krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
 5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
 6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiasutusele või tema kliendile;
 7) märkimisväärse seose tekkimine käesoleva seaduse § 7 lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu.

 (2) Finantsinspektsioonile edastatud andmetele ei laiene krediidiasutuse ja audiitori vahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõuded.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

9. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 96. Järelevalve teostaja ja ülesanded

 (1) Krediidiasutuste tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel väljaantud õigusaktides sätestatud korras.

 (11) Lepinguriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali tegevuse üle Eestis teostab järelevalvet krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, sealhulgas kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teatatud Finantsinspektsioonile.

 (2) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa taotluse, ühinemisloa taotluse ja muud käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ning nende juurde kuuluvad dokumendid, kontrollib ja hindab nende vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste tegevust ja seisundit ning kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi poolt. Vajadusel kaasab Finantsinspektsioon selleks sõltumatuid eksperte.

 (5) Finantsinspektsioon kontrollib krediidiasutuse tehinguid oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ning sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, eelkõige eesmärgiga ära hoida krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 97. Järelevalve ulatus

 (1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
 1) kõiki Eesti krediidiasutusi;
 2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi järelevalveorgan või kui välisriigi järelevalveorganiga on vastavalt kokku lepitud;
 3) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti;
 4) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.

 (2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet kui:
 1) Eesti krediidiasutus on emaettevõtja;
 2) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja;
 3) kahes või enamas lepinguriigis registreeritud krediidiasutuste emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja.

 (3) Kui ükski tütarettevõtjast krediidiasutus ei asu lepinguriigis, kus asub tema emaettevõtjaks olev finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle lepinguriigi järelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud.

 (31) Kui krediidiasutuse, kelle emaettevõtjaks on kolmanda riigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, konsolideerimisgrupi üle ei teostata konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt ja kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus.

 (32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatu ei ole rakendatav, on Finantsinspektsioonil kokkuleppel teiste asjassepuutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid mooduseid, mis tagavad konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse tegevuse üle Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega samaväärse järelevalve, nõudes eelkõige finantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.

 (33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 kohaselt kasutatavast moodusest teavitab Finantsinspektsioon teisi asjassepuutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.

 (4) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab lepinguriigi krediidiasutuse filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.

 (5) Kui krediidiasutus kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, teostatakse järelevalvet krediidiasutuse kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatule.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 971. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiasutuse ning piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle

 (1) Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon välisriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 201 lõikes 8 ja § 204 lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid.

 (3) Krediidiasutuse filiaal või krediidiasutus, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või krediidiasutuse tegevuse üle selles riigis.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 972. Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiasutuse filiaali ja esinduse ning Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle

 (1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi krediidiasutuselt, kelle filiaal on asutatud Eestis, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.

 (2) Krediidiasutus, kelle filiaal või esindus on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada.

 (3) Kui välisriigi, kes ei ole lepinguriik, krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.

 (4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi krediidiasutusel Eestis tegutsemise või piiriüleste teenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (7) Finantsinspektsioon teeb enda rakendatud meetmed teatavaks lepinguriigi krediidiasutusele.

 (8) Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ning avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust teavitamata.

 (9) Finantsinspektsioon teeb meetme rakendamise käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 973. Menetlusosalise õigused ja kohustused krediidiasutuste järelevalvemenetluses

 (1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

 (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

 (3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 98. [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 99. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
 1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht ja töötaja;
 2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
 3) krediidiasutuse aktsionär või liige;
 4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
 5) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur;
 6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.

 (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
 1) teostada krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
 2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide kontrollimiseks;
 3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksuse või revisjonikomisjoniga.

 (3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

 (4) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

 (5) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest krediidiasutust mitte teavitada.

 (6) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon:
 1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
 2) kohaldada politsei abil sundtoomist.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 991. Selgituste andmisest keeldumise alused

  Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 2004, 65, 456) §-s 71 või 73 sätestatud alustel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 100. Järelevalve korraldus

 (1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.

 (2) Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 101. Kohapealne kontroll

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus läbi viia krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.

 (2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
 1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
 3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet;
 4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.

 (3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse krediidiasutusele ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule (edaspidi käesolevas peatükis kontrollitav) kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui k��esolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
 2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

 (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud audiitori järeldusotsused kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1011. Kohapealse kontrolli akt

 (1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab viivitamata kontrollitavale kätte.

 (2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.

 (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

 (4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

 (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 102. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

 (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui:
 1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule, nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju;
 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

 (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

 (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

 (5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

 (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 103. Ettekirjutus

  Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
 1) järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktide rikkumisi;
 2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
 3) krediidiasutuse võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muid tema tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
 4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 104. Õigused ettekirjutuse tegemisel

  Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
 2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine;
 3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist;
 4) nõuda krediidiasutuse varade hindamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule;
 5) nõuda käesoleva seadusega või Eesti Panga poolt kehtestatud määrast kõrgemat kapitali adekvaatsuse näitajat või likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte parandamist;
 6) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidiasutuselt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
 7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriüleste teenuste osutamine;
 8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist;
 9) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist;
 10) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks;
 11) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule vahetada audiitor;
 12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist;
 13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist;
 14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;
 15) esitada muid nõudmisi krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1041. Sunniraha

 (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

 (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 18 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 75 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 50 000 krooni ja järgmistel kordadel kokku kuni 750 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 105. Krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumine ning nendes osalemine

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
 1) krediidiasutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 106. Krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine

  Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 107. Krediidiasutuse tervendamiskava

 (1) Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt.

 (3) Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks.

 (4) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutuse tervendamiskava realiseeritav või see ei taga klientide ja võlausaldajate huvide kaitset või kui krediidiasutus ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada krediidiasutusele moratoorium või tühistada krediidiasutuse tegevusluba või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 108. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus

 (1) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) krediidiasutuse ärinime, asukoha aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
 2) krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asutamisel, omandamisel või lõpetamisel vastava äriühingu ärinimi ja asukoha aadress ning asutatava või omandatava äriühingu puhul ka selle kontaktandmed;
 3) käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 loetletu kohaselt krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega kindlaksmääratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise-eeskirjad või protseduurireeglid;
 4) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 11 nimetatud andmed;
 5) aktsionäride või liikmete vahetumise korral juhul, kui aktsionäri või liikme osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist, käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 12 nimetatud andmed;
 6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit;
 7) teave allutatud kohustuste laenulepingute sõlmimisest;
 8) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

 (2) Krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, välja arvatud lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud andmed, viivitamata avalikustama.

 (3) Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed oma veebilehel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 109. [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 110. Pretensioonide esitamine ja vaidluse lahendamine

 (1) Kui Finantsinspektsiooni ametnikud või teised Finantsinspektsiooni volitusel järelevalvet teostavad isikud ületavad krediidiasutuse kontrollimisel neile Finantsinspektsiooni seadusega või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus lisada kontrollaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse.

 (2) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (3) [Kehtetu - RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (4) -(5)
[Kehtetud - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

10. peatükk MORATOORIUM 

§ 111. Moratooriumi mõiste

 (1) Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.

 (2) Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 112. Moratooriumi kehtestamine

 (1) Finantsinspektsioon võib krediidiasutusele kehtestada moratooriumi, kui:
 1) krediidiasutus tulenevalt oma finantsseisundist ei täida tähtaegselt kas või ühte oma kohustust hoiustajate ees või
 2) krediidiasutuse likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekord on selline, et Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutus suuteline tähtaegselt täitma oma kohustusi või
 3) krediidiasutus ei ole eelmisel kalendrikuul täitnud käesoleva seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud nõuet ja Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei suuda seda täita ka käesoleval kalendrikuul.

 (11) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele moratooriumi kehtestada ka pärast seda, kui krediidiasutusele on antud käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise luba.

 (2) [Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

 (3) Moratooriumi kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ja moratooriumihalduri ning tema pädevuse.

 (31) Moratooriumi kehtestamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

 (4) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud.

 (5) Moratooriumihaldur peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Moratooriumihaldur ei või olla Finantsinspektsiooni töötaja.

 (6) Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks Eesti krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnastele teada olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.

 (7) Teate moratooriumi kehtestamisest avaldab Finantsinspektsioon viivitamata vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 113. Krediidiasutuse juhtimine moratooriumi ajal
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

 (1) Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti:
 1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust;
 2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine;
 3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara.

 (11) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse kinnitatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (12) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

 (2) Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

 (3) Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist:
 1) paigutama krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud;
 2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas;
 3) teavitama korrespondentpanku ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud ;
 4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele.

 (4) Moratooriumihaldur esitab hoiustajatele ja Tagatisfondile andmed Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras.

 (5) Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Finantsinspektsioon. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile.

 (6) Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab makseraskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata.

 (7) Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt 30 päeva jooksul ametisse määramisest arvates kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundist. Aruande vormi kehtestab Eesti Pank.

 (8) Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

 (9) [Kehtetu - RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

§ 114. Kohustuste täitmine moratooriumi ajal

 (1) Moratooriumihaldur on kohustatud kõigi krediidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

 (2) Moratooriumi ajal võib moratooriumihaldur makseraskuste kõrvaldamise eesmärgil müüa krediidiasutuse vara kõige suuremat kasu andval viisil ja paigutada laekunud summad krediidiasutustesse või madala riskiga rahaturuinstrumentidesse. Moratooriumihaldur võib teha tehinguid ja toiminguid võlausaldajate huvides suuremate kahjude ärahoidmise eesmärgil.

 (3) Moratooriumi ajal krediidiasutus ei täida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kohustusi. Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti.

 (4) Moratooriumi ajal on lubatud:
 1) enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt arveldamiseks vastuvõetud maksekäsunditest tulenevate kohustuste täitmine;
 2) tasaarvelduste teostamine maksesüsteemi vahendusel;
 3) asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141) §-s 3141 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks antud maksekäsundite täitmine, kui maksekäsund finantstagatise eseme käsutamiseks anti enne moratooriumi kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ajal .

 (5) Moratooriumi ajal ei teostata krediidiasutuses sundtäitmisi ega krediidiasutuse vara arestimist.

 (6) Kohus keeldub määrusega moratooriumi ajal krediidiasutuse vastu esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks.

 (7) Moratooriumi ajaks peatub krediidiasutuse klientide selliste kohustuste täitmine, mis on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

 (8) Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgade väljamaksmist jätkatakse kohe pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksev��ime taastanud. Trahve ja viiviseid moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustatakse moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval vastavalt sõlmitud lepingutele.

 (9) Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud.

 (10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 314 1 nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel või väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591) § 213 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.

 (11) Asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise seadmine ja finantstagatise eseme käsutamine pärast moratooriumi kehtestamist on kehtiv, kui see toimub moratooriumi kehtestamise päeval ning finantstagatise kokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma moratooriumi kehtestamisest.
[RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]

§ 115. Moratooriumi lõpetamine

 (1) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise moratooriumihalduri aruannetes esitatud andmete põhjal moratooriumi kehtestamise otsuses määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest.

 (2) Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega.

 (3) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise ja annab nõusoleku krediidiasutuse tegevuse jätkamiseks, kui:
 1) moratooriumihalduri aruande kohaselt on krediidiasutuse makseraskused kõrvaldatud ja klientide ja võlausaldajate varalised huvid kaitstud ja
 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §-s 17 loetletud asjaolusid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad.

 (5) Kui krediidiasutus ei vasta pärast moratooriumi tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest, käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, otsustab Finantsinspektsioon krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud alustel.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

101. peatükk MITMES RIIGIS TEGUTSEVATE KREDIIDIASUTUSTE TERVENDAMINE 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1151. Tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigus

 (1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbiviidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine.

 (2) Käesolevas paragrahvis tervendamismeetmete ja -menetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes, samuti Eesti krediidiasutuse ning Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse pankrotiotsuse tegemisele eelneva pankrotimenetluse suhtes.

 (3) Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (4) Tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.

 (5) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:
 1) töölepingule;
 2) tasaarveldust (netting ) reguleerivale kokkuleppele;
 3) kokkuleppele, mille alusel väärtpaber müüakse kohustusega see või temaga sarnane väärtpaber fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta (repotehing), kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti;
 4) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.

 (6) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.

 (7) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.

 (8) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255) §-s 231 sätestatut.

 (9) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.

 (10) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige:
 1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust;
 2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või tagatisloovutamise kokkuleppest;
 3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab;
 4) õigust eseme viljadele.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.

 (12) Tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

 (13) Tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

 (14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.

 (15) Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
 1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme rakendamist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1152. Tervendamismeetmete rakendamine

 (1) Õigus otsustada tervendamismeetmete rakendamine lepinguriigi krediidiasutuse ja tema teises lepinguriigis, sealhulgas Eestis, asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

 (2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

 (3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatavad tervendamismeetmed on kehtivad Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

 (4) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmeid rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda tervendamismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab tervendamismeetmeid rakendav isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

 (7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes tervendamismeetmete rakendamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1153. Teave Eesti krediidiasutuse suhtes moratooriumi kehtestamise kohta

 (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse suhtes moratoorium või kohtu otsusest algatada sellise krediidiasutuse suhtes pankrotimenetlus, nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise olulistest praktilistest tagajärgedest.

 (2) Kui on tõenäoline, et krediidiasutuse suhtes moratooriumi rakendamine või tema suhtes pankrotimenetluse algatamine võib mõjutada kolmandate isikute huve lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal, ja vastava otsuse peale on võimalik esitada kaebus, avaldab Finantsinspektsioon otsuse väljavõtte viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse väljavõte avaldatakse lepinguriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Väljavõte peab sisaldama otsuse eesmärki ja õiguslikku alust, kaebuse esitamise tähtaega ja tähtpäeva ning kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu täielikku aadressi. Kaebuse esitamise tähtpäev tuleb näidata eriti selgelt mõistetaval viisil.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1154. Koostöö lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega

 (1) Finantsinspektsioon teatab tervendamismeetme või -meetmete rakendamise vajalikkusest lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (2) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ (L 126, 26.05.2000, lk 1–59) artiklis 11 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise olulistest praktilistest tagajärgedest.

 (3) Moratooriumi läbiviimiseks vajalike meetmete rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes teeb Finantsinspektsioon koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

11. peatükk KREDIIDIASUTUSE LÕPETAMINE 

1. jagu Vabatahtlik ja sundlõpetamine 

§ 116. Krediidiasutuse lõpetamise viisid

 (1) Krediidiasutus lõpetatakse:
 1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine);
 2) Finantsinspektsiooni algatusel kohtuotsuse alusel (sundlõpetamine);
 3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele.

 (11) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

 (2) Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.

 (3) Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Finantsinspektsioonile.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 117. Vabatahtlik lõpetamine

 (1) Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded.

 (2) Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Finantsinspektsioon võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud.

 (3) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 118. Sundlõpetamine

 (1) Krediidiasutus lõpetatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtuotsusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud.

 (2) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta.

 (3) Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.

 (5) Sundlõpetamise otsus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.
[RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]

§ 119. Likvideerijatele esitatavad nõuded

 (1) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele.

 (2) Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni. Informatsiooni sisu määrab ja esitamise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Eesti Pank.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt.

 (4) Likvideerijad saavad likvideeritava krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab nende ülesannetele, kuid mitte rohkem kui tegutseva krediidiasutuse juhatuse liikmed keskmiselt. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele ei või maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele.

 (5) Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse kinnitatud ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (6) Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikuid, kes neid likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 120. Likvideerijate kohustused ja ülesanded

  Likvideerijad on kohustatud:
 1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga;
 2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga;
 3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine;
 4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast;
 5) teatama viivitamata lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid;
 6) esitama tegevusaruanded ja lõppbilansi Eesti Panga poolt kehtestatud korras.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 121. Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine

 (1) Lõpetamisotsuse avaldamisest arvates loetakse kõigi võlausaldajate nõuete tähtpäevad saabunuks ja krediidiasutuse kohustused kuuluvad täitmisele täies ulatuses.

 (2) Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks.

 (3) Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid.

2. jagu Krediidiasutuse pankrot 

§ 122. Pankrotihoiatuse saamine

  Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 123. Pankrotiavalduse esitamine

 (1) Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada:
 1) võlausaldaja;
 2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel;
 3) Finantsinspektsioon.

 (2) Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 124. Pankrotiavalduse esitamine Finantsinspektsiooni poolt

 (1) Finantsinspektsioonil on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 1 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 125. Pankrotimenetluse algatamine ja avalduse läbivaatamine

 (1) Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates.

 (2) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 17–24 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel.

 (3) Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates.

 (5) Pankrotimenetluse algatamise määrus ja pankrotiotsus jõustuvad kõikides lepinguriikides üheaegselt nende jõustumisega Eestis. Eelnimetatud määrus ja otsus ning nende tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 126. Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine

 (1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.

 (2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.

 (3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.

 (4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.

 (5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.

 (6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.

 (7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 65 lõike 5 teises lauses sätestatut. Pankrotihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele tasu maksmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 119 lõikes 4 sätestatut.

 (8) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (9) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 127. Ajutise halduri kohustused

 (1) Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega.

 (2) Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad.

 (3) Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

 (4) Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 128. Pankrotihalduri kohustused

 (1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotiotsusest ning täidab Tagatisfondi seaduses ettenähtud kohustused.

 (2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamata teatama pankrotiotsusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või juhul, kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotiotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid .

 (3) Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

 (4) Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras.

 (5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Aruandluse vormi kehtestab Finantsinspektsioon.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 129. Pankrotitoimkond

 (1) Krediidiasutuse pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Tagatisfondi ja üks Finantsinspektsiooni poolt nimetatud isik.

 (2) Krediidiasutuse pankrotitoimkonna nimetab kohus pankrotihalduri ja Finantsinspektsiooni ettepanekul.

 (3) Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõigetes 1, 5 ja 7 sätestatut.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 130. Nõuded krediidiasutuse pankrotimenetluses

 (1) Nõudeavalduse esitamise kohustusest on vabastatud:
 1) Tagatisfond - Tagatisfondi seaduse alusel väljamakstud hüvitiste ulatuses;
 2) hoiustaja, kelle hoiused on tagatud Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, - nõuetes Tagatisfondi poolt hüvitamata summade ulatuses, kui hoius ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 või §-des 110 ja 111 sätestatud määra ning ta on esitanud Tagatisfondi seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud seisukoha.

 (2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses võib pankrotiseaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldada pärast viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumist.
[RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]

§ 131. Nõuete rahuldamisjärkude erisused

 (1) Krediidiasutuse pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

 (2) Krediidiasutuse käesoleva seaduse §-des 74 ja 77 sätestatud omavahenditest tulenevad tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.

§ 132. Pankrotivara moodustamise erisused

 (1) Maksete tagatisvahendid ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmiseks.

 (2) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud krediidiasutuse moratooriumi ajal kooskõlas käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2 ja 4 sätestatuga ning pankrotimenetluse ajal kooskõlas §-s 87 sätestatuga.

§ 133. Pankrotivara müük

 (1) Pankrotihalduril on õigus müüa krediidiasutuse tervikvara pankrotitoimkonna nõusolekul tingimusel, et ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.

 (2) Kui krediidiasutuse vara ei ole õnnestunud müüa mingil muul viisil, võib võlausaldajate üldkoosolek teha oma otsusega pankrotihaldurile ettekirjutuse müüa krediidiasutuse vara võlausaldajale tema nõudega tasumise teel proportsionaalselt tema kaitstud nõudele. Nimetatud otsuse poolt peab hääletama vähemalt 3/4 kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 kõikide nõuete summast.

§ 134. Krediidiasutuse tervendamine ja kompromiss

 (1) Pankrotihaldur võib krediidiasutuse tervendamiskava võlausaldajate üldkoosolekule kinnitamiseks esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.

 (2) Kompromissi võib krediidiasutus pankrotimenetluse käigus teha ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul. Krediidiasutus peab tegevuse alustamiseks saama uue tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatule.
[RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]

3. jagu Mitmes riigis tegutseva krediidiasutuse likvideerimine 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1341. Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatav õigus

 (1) Likvideerimismenetlus käesoleva jao tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu alustatud menetlus, mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded selle lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali vara arvel ja viiakse läbi muud lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lõpetamiseks vajalikud toimingud, kaasa arvatud menetlus, mis lõpetatakse võlausaldajate nõusolekul, kompromissi kinnitamisega või muu sarnase kokkuleppe alusel.

 (2) Käesolevas paragrahvis likvideerimismenetluse suhtes sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse suhtes nii vabatahtliku kui ka sundlõpetamise korral, samuti tema pankrotiotsuse tegemisele järgneva pankrotimenetluse suhtes ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise suhtes.

 (3) Likvideerimismenetlust kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (4) Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse määramisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 115 1 lõigete 4–14 sätteid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel määratakse vastava riigi õigusega eelkõige kindlaks:
 1) Eesti või teise lepinguriigi likvideeritava krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal) varade koosseis ja krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt pärast likvideerimismenetluse alustamist omandatud varade õiguslik staatus;
 2) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali ja likvideerijate õigused ja kohustused;
 3) tasaarvestuse kasutamise tingimused;
 4) likvideerimismenetluse mõju lepingutele, mille üheks pooleks on krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal;
 5) likvideerimismenetluse mõju võlausaldajate poolt algatatud menetlustele, välja arvatud krediidiasutuselt või krediidiasutuse filiaalilt võõrandatud vara või õigust käsitlevad kohtuasjad, mis on Eesti kohtu menetluses;
 6) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali vastu esitatavad nõuded ja pärast likvideerimismenetluse alustamist esitatud nõuete menetlemise tingimused;
 7) nõudest teatamine, nõude kontrollimine ja tunnustamine;
 8) vara müügist laekunud raha jaotamine, nõuete rahuldamisjärgud ning võlausaldaja õigused juhul, kui tema nõue on asjaõigusliku tagatise realiseerimise või tasaarvestuse tulemusel üksnes osaliselt rahuldatud;
 9) likvideerimismenetluse lõpetamise tingimused ja mõju, sealhulgas ka kompromissi puhul;
 10) võlausaldajate õigused pärast likvideerimismenetluse lõpetamist;
 11) likvideerimismenetluse käigus tehtud kulutuste kandja;
 12) kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamist käsitlev kord.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 12 ei kohaldata, kui nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1342. Likvideerimismenetluse rakendamine

 (1) Õigus alustada likvideerimismenetlust lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

 (2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali likvideerimismenetluse alustamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

 (3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatav likvideerimismenetlus on kehtiv Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

 (4) Likvideerimismenetlust rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda likvideerimismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

 (7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse või tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes likvideerimismenetluse alustamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1343. Teave Eesti krediidiasutuse likvideerimise kohta

 (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest algatada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse sundlõpetamine või anda sellisele krediidiasutusele luba vabatahtlikuks lõpetamiseks ning kohtu otsusest selline krediidiasutus sundlõpetada või tema pankrot välja kuulutada nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon likvideerimismenetluse praktilistest tagajärgedest.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele avaldab Finantsinspektsioon väljavõtte enda või kohtu vastavast otsusest Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

 (3) Kui pärast Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamist täidetakse krediidiasutusele võlgnetav kohustus teises lepinguriigis likvideerija asemel krediidiasutusele, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitja likvideerimismenetluse algatamisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kui kohustus täideti enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljavõtte avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitja ei teadnud likvideerimismenetluse alustamisest ega pidanudki sellest teadma.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1344. Lepinguriikides asuvate võlausaldajate teavitamine Eesti krediidiasutuse likvideerimisest

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 120 ja 128 sätestatule on likvideerijad või pankrotihaldurid kohustatud teatama krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamisest või pankrotiotsusest viivitamata igale krediidiasutuse teada olevale võlausaldajale, kelle asukoht või elukoht on mõnes teises lepinguriigis.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 1) menetlustähtajad ja sanktsioonid nendest tähtaegadest mittekinnipidamise korral;
 2) nende organite või asutuste nimetused, kes on volitatud nõudeid vastu võtma;
 3) muu oluline teave likvideerimis- või pankrotimenetluses kavandatud meetmete kohta, kui sellise teabe puudumine võib takistada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist;
 4) teave selle kohta, kas võlausaldaja on kohustatud esitama nõude ka siis, kui tema n��udel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega.

 (3) Likvideerijad ja pankrotihaldurid on kohustatud võlausaldajaid regulaarselt teavitama nendest likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest, mille teadmine on võlausaldajatele oma huvide kaitsmiseks vajalik.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1345. Keeled

 (1) Käesoleva seaduse § 1343 lõikes 2 ja §-s 134 4 nimetatud teave antakse eesti keeles. Selleks kasutatakse vormi, millel on pealkiri «Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad» kõigi lepinguriikide ametlikes keeltes.

 (2) Võlausaldajad, kelle asu- või elukoht on lepinguriigis, võivad esitada oma nõuded selle lepinguriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitatud nõudel olema eestikeelne pealkiri «Nõude esitamine». Likvideerija või pankrotihaldur võib nõuda võlausaldajalt ka nõude eestikeelse tõlke esitamist.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1346. Koostöö lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega

 (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest tunnistada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise luba kehtetuks finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ artiklis 11 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon selle otsuse kõigist praktilistest tagajärgedest.

 (2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes koostööd finantsjärelevalve asutustega lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid.

 (3) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali likvideerijad on kohustatud tegema koostööd sama krediidiasutuse filiaalide likvideerijatega teistes lepinguriikides.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

12. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1347. Usaldatavusnormatiivide rikkumine

  Krediidiasutuse poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1348. Teabe esitamata jätmine

  Krediidiasutuse poolt kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või vale või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 1349. Arvelduste korra rikkumine

 (1) Õigusaktidega sätestatud krediidiasutuste maksete arveldamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 13410. Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

 (1) Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 13411. Pangas olulise osaluse omandamise korra rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt pangas osaluse omandamise, selle võõrandamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 13412. Krediidiasutuse juhi kohustuste rikkumine

  Krediidiasutuse juhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes krediidiasutuse klientide huvide piisava kaitseta jätmine või selle oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 13413. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse nõuete rikkumine

  Lepinguriigi krediidiasutuse poolt Finantsinspektsiooni teavitamata Eestis käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsteenuse osutamise või käesolevas seaduses välisriigi krediidiasutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

§ 13414. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 1347–134 13 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403; RT III 2004, 9, 96) sätteid.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
[RT I 2004, 86, 582 - jõust. 01.01.2005]

13. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 141. Seaduse kohaldamine tegutsevatele krediidiasutustele

 (1) Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad krediidiasutused viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Krediidiasutuste põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega üheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutuse põhikiri on vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutused on kohustatud juhtimisorganite koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse n��uetega ja esitama käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokumendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (4) Isik, kellele kuulub pangas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse.

 (5) Kui krediidiasutuste ühinemisleping on sõlmitud enne 1999. aasta 1. juulit, kohaldatakse ühinemise toimingute suhtes ühinemislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust.

 (6) Enne 1999. aasta 1. juulit alanud krediidiasutuse likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse või moratooriumi puhul kohaldatakse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ning moratooriumi toimingute suhtes likvideerimisotsuse vastuvõtmise, pankrotimenetluse algatamise ja moratooriumi kehtestamise ajal kehtinud seadust, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

 (7) Enne 1999. aasta 1. juulit algatatud likvideerimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut ja enne 1999. aasta 1. juulit algatatud pankrotimenetluses käesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut.

 (8) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale kuue kuu jooksul, käesoleva seaduse jõustumisest arvates, koos nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kavaga. Eesti Pank määrab nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

 (9) Eesti Pangal on õigus kehtestada käesoleva seaduse rakendamiseks õigusakte, anda selgitusi ja juhendeid.
[RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]

§ 142. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil, välja arvatud:
 1) paragrahvi 87 lõiked 3-5, § 114 lõige 4, § 128 lõige 3 ja § 132 lõige 1, mis jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril;
 2) 4. peatükk, mis jõustub hoiu-laenuühistu seaduse jõustumisel;
 3) paragrahvi 21 lõige 4 ja § 30 lõige 6, mis jõustuvad Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei sätestata teisiti.

§ 143. Varasemate õigusaktide kohaldamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (2) Muid käesoleva seaduse jõustumisel krediidiasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse krediidiasutustes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.